Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kolmest küljest pealetungivate kaevanduste vahel on Virumaal säilinud unikaalne Kurtna järvestik. Kogu Põhja-Eestis ei ole teist piirkonda, kus nii väikesele maa-alale (umbes 30 km²) on ära mahtunud 42 järve. Valdavalt paiknevad need vahelduva reljeefiga metsasel alal, endisel Kurtna nõmmel, mis tänaseks on metsa kasvanud. Tekkelt on Kurtna järved termokarstilised mis tähendab, et järvenõod märgivad suuremate jääpangaste sulamislohke. Algselt olid Kurtna järved vähe- ja huumustoitelised, tänaseks on nende ökoloogiline seisund tänu mäetööstusele oluliselt muutunud. Mitme järve äärde on rajatud suplus- ja laagrikohti, piirkond on sobiv ka seente ja marjade korjamiseks.
See multiaare juhatab sind kahe järve juurde, ülejäänud 40 on vabal valikul.
Esimene punkt. Ära kaeva ega lõhu. Leiad lõppaarde koordinaaid.
Teine punkt. Lõppaare.
Aardekarbi suurus käib lõppaarde kohta, vihje korraga mõlema punkti kohta. Välismaalaste logidsid loe GC lehelt.
Vihje: Käbi kukub kännust kaugele
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 59° 17.2350' 27° 34.0459' |
Aarde sildid:
soovitan (4)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC27A3E
Logiteadete statistika:
96 (91,4%)
9
5
2
1
0
0
Kokku: 113
Sai sõpradega hetkel parimaid suusaradu testimas käidud. Täitsa hea, õhtul isegi peaaegu AK's. Tegin seal mingisuguseid oma tiire ja sain ka aarde leitud. Lõpp oli lumega peaaegu leitav (oleks seda veidi rohkem olnud siis...). Tänud!
Kunagi ajapuudusel pooleli jäänud multi. Täna sobis väga hästi kalendrisse. Peale Rääkjärves vedelemist tegime väikese matka. Üllatavalt mugav tee viis aardeni, pooleldi asfalteeritud. Aitäh!
Lahendatud nii ammu, et ei mäletanud sellest mitte midagi. Kuna lähedale sõita ei saanud siis oli tükkaega dilemma, et kas viitsib minna. Aga sai siiski see sisemine energija endas leitud ja ära käidud, aitäh :)
Pilt päris huvitavast leiust on kirjeldusele lisatud. Ei tea jah, mis ta siia ära eksis. Kui kunagi võisid ülejäänud 40 järve olla "vabal valikul", siis tänaseks on veel mõned geopeiturile "kohustusliku" programmi osaks saanud. Uus aardekarp oli seest tsipa niiske, aga üldiselt siiski täiesti normaalses korras. Tänud.
Aitäh peitjale!
Kurtna on üks ütlemata ilus koht ja mõnus on siin jalutada.
Proovime kasvata multiaarete leidude arvu, tänane päev sobis selleks hästi. Tänud peitjale aarde eest.
Alguspunkt on ka suure lumega kenasti leitav aga lõpp vajab ikkagi lumevaba aega. Kohal käisin aga...
Ootamatu Alutaguse matk, mida veel metsas teha? Leitud, logitud
Väga mõnusad metsarajad on siinkandis. Kui eile sai Aidu ja Kohtla-Nõmme tööstusmaastikke külastatud, siis jäi Ida-Virust väga trööstitu mulje. Tänased looduskaunid kohad tutvustasid seda maakonda hoopis uuest ja ilusamast küljest.
Nullis leidsime otsitava kiirelt ja seadsime kohe sammud lõpu poole. Aardekarp ennast kaua ei peitnud ja enne logimist tegime ka aardele hoolduse. Nüüd kõik ilusti kuiv ja korras. Aitäh!
Karbis olev läbivettinud ja hallitavaks klotsiks muutunud vana logiraamat oli teinud uue karbi sisu niiskeks ja ajutine paberileheke oli ka juba märg. Võtsime need ära ja panime uue logiraamatu, juhendi. Paberilehel olevad nimed kandsime ka uude raamatusse.
Eelmine kord pooleli jäänud multikas sai täna lõpuks leiu. Tänud
Aardele sai uus karp toodud. Vahepeal on aga olukord palju kehvemaks muutunud ja vanast karbist uude sai vaid vana logiraamat ja geopeituse märgis tõstetud, kuigi see logiraamat ise on ka väga kehvas seisus. Logimise jaoks lisasime paar veekindlat lehte.
Mõnus jalutuskäik oli. Lõpus läks natuke aega, eelmised logid aitasid leida. Logiraamat täiesti märg, vajab hooldust!
Alguses läks üpris lihtsalt, lõpus aga päris pikalt. Esiteks keerutasid koordinaadid päris korralikult, pärast aga õiget kohta märgates selgus, et puu oli peidukohale peale langenud ja seda sealt naljalt kätte ei saa. Pärast pikemat uuristamist saime karbi siiski kätte. Karp ise aga oli ka kannatada saanud ja sisu oli päris märg. Nimed saime kuidagi kirja, aga nukrat olukorda eriti leevendada ei õnnestunud.
Vajab kuivatamist ja uut karpi või vähemalt kuiva minigrip kotti.
Kukkunud puu on konteinerile kenakese augu sisse põrutanud ja sisu puhta märg.
Sattusime Alutaguse rattamaratoni rajale ja kasutasime ratturite vahele jäävaid pause otsimiseks. Alguses läks kiirelt, kuid lõpus oli aarde karp jäänud täpselt langenud puu alla. Lisaks korralikule uuristamisele ja kaevamisele, mis kätte saamiseks tuli teha, oli kukkunud puu konteinerile kenakese augu sisse põrutanud ja sisu puhta märg.
Tänan peitmast.
Kuna täna oli selja taga nii rabas käik kui tornis ronimine ning sammud kuhjaga täis, siis hetke mõtlesin, kas teha see jalutuskäik lõppu. Aga kui lausa asfalt kutsub, siis tuli minna. Ja sai veel mõned mäkketõusud juurde. Päeva lõpuks kogunes täna 99 korrust ja 27 035 sammu. Lõpus läks natuke liiga kaua, valdas geopimedus. Aga leitud ja logitud ta sai. Tänud!
Alguses ja lõpus ei saanud vihjest aru. Alles nüüd jõuab kohale ja tõesti, nii on. Algpunkt läks kiiresti ja lõpuski läks asi libedalt. Iseenesest väga mõnus jalutuskäik.
Jõhvis ajateenijana olles viidi suvel mõned korra kuhugi siia kanti ujuma, aga täpset järve enam ei mäleta. Täna sõitsime nulli kohale, leidsime koordinaadid ning hakkasime jalutama. Mõnusa rada oli ning üllatavalt palju inimesi metsa all. Ka lõpu leidmine probleeme ei valmistanud, aitäh ilusasse kohta juhatamast.
Avastades mõnusa metsaaluse, ja nähes lausa asfalteeritud teerada järgmise punkti suunas kulgevat, taastus Konsu järve ääres kadunud lootus jalutuskäigust kaunite metsajärvede ümbruses. Siin oligi mõnus jalutada, tegime ringi järvele. Rääkisin kaaslastele, et ujumisriidedki kaasa võetud, kuna geoplaanis olid aarde järvede ääres. Sain kiire vastuse, et nad võivad vaadata, kuidas ma ujun;). Nähes järve, kadus minugi soov. Tänan, ei. Nii palav küll pole:) Tänud peitjale, ujuda küll ei saanud, kuid muidu oli tore jalutuskäik. Uhked seiklus ja spordivõimalused siin, kuid ühtki ronijat, suusatajat ega discolfarit ei näinud.
Betoonist kamakad, triibuga asfaldirada ja igasuguseid muid asjandusi siin leidus. Lõpu lähistel oleks tahtnud müraka veeremist näha. Tänud peitjale.
Kurtna aarde külastus oli selle kandi järvedest kõige mõnusam. Parkisime auto algusse, siit algas asfaltrada ja nii tekkiski mõte mõnusast jalutuskäigust. Mööda asfalti suundusime alguspunktist aarde poole ja järve teiselt küljelt mööda loodusrada tulime tagasi. See jalutuskäik tegi aardest ühe nauditava elamuse sellesse üsna võsasesse geopäeva. Aitäh!
Teel suveseikluselt koju oli ihus veel piisavalt rammu, et mõned siinsed aarded noppida. Tõsi, peale Kastjärve ja Isandajärve külastamist oli seda rammu oluliselt vähem alles jäänud. Kuna hommikust saadik on olnud soov ujuda, aga eelmistes ei saanud seda teha, siis oli vaja nui neljaks nüüd selline järv leida.
Teel kuulsime, et selle aarde esimene punkt sai äsja (ajutiselt) taastatud, siis keerasime autonina ikka siiapoole. Saati veel, et siin pidi olema jalutamine looduskaunis metsas. Jah, eelmiste juures oli see loodus ka kaunis, aga lihtsalt veidi teise nurga alt.
Võrreldes eelmistega tõesti, maastik on siin kaunis ning mõnest tõusust ja laskumisest hoolimata täiesti talutav. Aarde leidsime kiirelt ning seejärel lõpuks ometi saime ujuda, Konnajärves. Vesi oli väga soe ja oli see vast nauditav hetk peale neid eelmiste järvede matkasid. Hea, et see aare siin olemas on! Täname aarde eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Alguspunktis on vajalik info kaduma läinud.
Ei saanud algusest minema. Võta nüüd kinni kas ise loll või mõni muu põhjus.
Viimane pingutus enne Kreenholmi eelõhtule siirdumist.
Ei teagi, kas õiged käbid olid kännust liiga kaugele kukkunud, sest need, mis me tuvastasime, meile küll midagi vajalikku kätte ei andnud. Lugesime, et leidjad on esimesest punktist muretult edasi pääsenud, siis meie küll ei pääsenud. Siirdusime hoopis Konsu järge telkimisalale keha kinnitama ja mõnusat õhtut veetma.
Kiire leid peale kerget jalutuskäiku metsas, tänud.
Ümbruses jalutas palju käekotiga daame. Mõni oli ka vihmavarjuga metsmaasikaid noppimas. Tore alguspunkt ja mõnus jalutuskäik. Veidi palav hakkas, sest olin ennas varustanud igaksjuhuks paksema jopega.
Tegime autoga mitu tiiru lootuses, et saab lähemale, aga kui selgeks sai, et see võimalik pole, siis ajasime jalad kõhu alt välja ning jalutasime kohale. Tänan.
See oli isegi tuttav kant mulle. Kunagi sai Alutaguse puhke- ja spordikeskuses üritusel käia. Talvel oli tore seal liugu lasta. Nüüd rohelisega oli tore jalutada metsa vahel. Mis sellisel teel viga kõndida :) Lahedad atraktsioonid hakkasid silma. Kõike ei mäletanudki enam või olidki uued. Väga mõnus taaskülastus. Aitäh peitjale.
Geopäeva lõpetas mõnus multi. Nullpunkt oli tore ja jalutuskäik metsas samuti. Kord mäest üles ja siis jälle alla. Olge lõpus ettevaatlikud. Üks kask vedeleb seal teise puu najal ning tundub, et õigepea kukub. Kiiver ei ole liiast :)
Asfalteeritud kergliiklustee? Keset Ida-Virumaa metsa!? Alguses tundus see oaasi-illusioonina kõrbes ja esimene mõte oli, et üle kruusa logisemine on ka pea logisema pannud, aga järele katsudes selgus, et tegu on ikka päris asjaga. Nautisime veeremist, panime nimed kirja ning seejärel sattusime kontrastina kõige hullemale kruusale, mida mul on olnud au kogeda. Ühtmoodi rõve oli seal nii rattaga sõita kui käia ja kõigele lisaks hakkas veel ka vihma krae vahele tulema. Peale selle teelõigu läbimist ei tundunud enam miski võimatu.
Konsu RMK platsile jõudmine oli rõõmustav. Ujumine soojas järvevees lõi olemise mõneks tunniks klaariks ja õhtustele toimingutele järgnes mõnusalt sügav uni. Aitäh!
Pärast eelnevat õnnetust laskumisel läbis Merilin kõiki kruusakattega mäest alla minemisi erilise ettevaatlikkusega. Kahju oli kohe vaadata seda niiöelda raisatud energiat. Mind veel elu polnud õpetanud ja hoidsin käed piduritest eemal. Lihased karjusid samal ajal, et nemad tegid oma töö ära täistuuridel lisakilomeetrite läbimisel ja oleks ammu juba aeg puhata. Hambad ristis pidi veel selle aarde ka läbima ennem ööbimiskohta minemist.
Esimene punkt oli vahvalt teosatud. Teise punkti minemiseks kasutasime lähimat metsateed ja järjekordsest tõusust üles saamist jäime mõtlema, et kuhu edasi. Tohoh mis üllatus meid tabas kui otsustasime minna paralleelse tee peale ja eest leidsime peegelsileda asfalti. Nii kauaks kui seda meile sobivas suunas jätkus, nautisime täiega. Lõpus olev kivi oli päris nunnu. Nimi kirja ja algas viimane pikk kruusateelõik ööbimispaika Konsu järve äärde.
Tee valik oli meil üsna kummaline. Esmalt läks tee mööda objektidest millel olid sildid, et 50 meetri raadius viibimine keelatud. Rikkumist vältida ei olnud võimalik ja kedagi takistama ka ei tulnud. Edasi läks aga puhta peesse.. Mingi jobu oli kogu kruusatee üles kündnud ja katnud selle rusikasuuruse killustikuga. Rattaga oli seal peal sõitmine võimatu. Ühes teeotsas tegime hingetõmbepausi. Kaarti vaadates paistis, et seal võiks olla hea ujumiskohaga järv. Läksin sörgiga vaatama mida Räätsmajärve endast kujutab. Ligidusse jõudes kargasid ninna grillilõhnad ja eest leidsin ka auto. Okei, jääb ära see plaan. Tagasi sörkides hakkas veel meie õnnetuseks vihma kallama. Istusime kuuse all ja ootasime ilma paranemist. Seda ei tekkinud ja asusime lihtsalt rattaid käe kõrval edasi veeretema. Vihm aina tugevnes. Jõudes uuele teele avanes trööstitu vaatepilt. Veel seda sama jama poolteist kilomeetrit. Selle kohutava tee ja meile peale sadava vihma kombinatsioon jääb kindlasti pikaks ajaks meelde.
Konsu järve äärde jõudes oli rõõm suur. Esimese asjana käisime järves ujumas. Vesi oli soojem kui õhk, vihma sadas ja järve teiselt kaldalt ulatusid veest välja 2 vikerkaart. Siis tuli uus tagasilöök. Mingid eriti värdjad tuhanded väikese lendlevad putukad, kelle elu eesmärgiks on maanduda inimese peal ja neid piinata. Nende vastu ei aidanud ükski rohi ega leegiheitja. Tegime metsa alt korjatud risust üles lõkke, meisterdasime valmis magamisasemed, chill ja grill ning kui viimane puunott oli põletatud läksime ära tuttu.
Sellega lõppes minu 3. rattamatka päev. Väga emotsioonikas päev. Halba ja head. Kokkuvõttes oli siiski väga lahe. Kilomeetreid kogunes seekord 82.
Aitäh!
Tegelik eesmärk oli Kurtna matkarada. Võtsin nullist lõppkoordinaadid, kuid logimiseks läks pärast matka tagasiteel koju. Viimased 600m tuli jala visata. Piirkond väärib aaret ja tänud selle eest! Aare heas seisus.
Väga vahva algus ja aare oli ning mõnus retk metsaradadel. Üllatav oli, et Mätasjärv oli veel täitsa jääs. Peitjale tänud!
Lapsed jäid tegelikult omapäi laagrisse mängima. Alutagusel on väga soodne telkida kusjuures. Saab pesta ja kusta ka vabalt ööläbi. Olime siin lausa mitu ööd, et ümbruskonnas uurida ja ka seiklusparki külastada. Aare oli ise selline trikiga aga läbi närisime. Lõpp oli OK nagu ka algus.
Alguskoordinaadid käes, suundusin suusarajale kena metsa alla. Teepeal pistsin pohli põske. Lõpus leidsin esmalt kelgu, varsti aarde ka. Tänud.
Sai seegi märtsikuine mitteleid läbi jalutatud ja naerdud, et kuidas tookord geps (gepsulugeja) meid teise seltskonnaga nii kaugele ja nii valesse kohta juhatas. Tore koht on igatahes ja kui viimasel külastusel sai seiklusrada läbi käidud, siis järve kohal laskumist meile ei tutvustatud. Tuleb jälle tagasi tulla ja ka see ära proovida, tundub väga lahe elamus olevat.
Aitäh peitjale muheda jalutuskäigu eest. Aare ise oli korras :)
Siinne maastik on tuttav mitmetest spordiüritustest. Pannjärvel on korduvalt ööbitudki. Multika tegime kahes osas. Võtsime alguse ära ja seejärel vaatasime üle saadaolevad lõkkekohad, sest suuremat vihma siiski ei lubanud ja otsus ööbima jääda oli sündinud. Valik langes Liivjärve äärsele. Hõivasime objekti, avasime karastava joogi ja alles seejärel tegime jalutuskäigu aarde lõppu. Ja Kristel hull käis veel pärast ujumas, mina külma vett kardan. :)
Kui olime esimese etapi Geovälisest Plaanist ära teinud, nihverdasime legaalse võimaluse, et Plaanist "kiirelt" kõrvale põigata ja meeldiva kasulikuga ühendada. Ajaaken oli piisavalt väike, aga samas usk nullist kähku lisainfot leida suur. Nullis sai tähelepanu kinnitamata reegel, et üldiselt looduses nii noored, nii suurte saavutustega hakkama ei saa. Väga tore "peidukas" oli. Kui vajalik info käes, kiirustasime tagasi. Loodus ei suutnud otsustada, kas ühelt poolt peaks olema talv või kevad. E, kes viimasel ajal lõunalauas muud ei kuule kui Geoseikluste lugusid, pidi nentima fakti, et tema jalanõud ei ole sobivad ei metsa ega ka kevadega. Minekust ma pikalt ette ei hoiatanud ja seegi info, kuhu me lähme, oli ainult mulle teada. Seega ei jäänud muud üle, kui lohutada E-d ja lubada, et edaspidi annan vähemalt maastikust piisava varuga ette teada. Jõudsime baasi tagasi.
Geovälise Plaani teine põhiosa hakkas läbi saama ja õues oli pimedaks läinud. Kujunev Geokond tundis suuremat huvi teiste tegevuste vastu ja minu üksi minek lõpp-punkti sai karmi käsuga välistatud. Käsud mulle üldiselt ei istu, seega sain läbirääkimiste tulemusel kompromissi, et hommikul valges on Geokond valmis ja võin nad viia teekonnale, mis kujuneb nende jaoks pärast öiseid Plaane ilmselt talumatult piinarikkaks. Piinarikas see oligi, ilmselt mitte ainult teiste- vaid ka minu jaoks. Nagu ikka, ei olnud see käik ajalise piiranguta ja kui pärast pikemat otsimist nentisime fakti, et GPS elab oma elu, null on jälle erinevates kohtades, lumi on liiga sügav ja üleüldse hakkas aeg täis jooksma, siis otsustasime tagasi baasi naasta. Pidasime nõu, et kui õigeks ajaks ei jõua, siis saadame teised ära, teeme logistikaplaanid ümber ja kulgeme ise oma ajaga tagasi Harjumaale. Planeeritud transpordi väljumise täpseks hetkeks tuli punt laskumistest ja tõusudest väsinud mitteleidjaid metsast välja ja omaalgatuslikud logistikaplaanid vajusid unarusse. Eks see leid jääb meil järgmiseks korraks.
Esimene punkt oli ammust ajast leitud, teise järele minek võttis aega. Täna siis sai seal ka ära käidud ja taskulambi abil aare leitud. Aitäh!
Nullis leidsime kiirelt vahvalt peidetud vahepunkti. Õige tee leidmine lõppu oli aga juba keerulisem. Vaade oleks ilusam olnud, kui puid poleks ees olnud. Samal ajal kui mina logisin, leidis Kalmer omale huvitavamat tegevust pehkinud puude kontsentratsiooni vähendamisega. Aitäh!
Esimese punkti leidsime kiiresti, aga teise juures käisime nagu kassid ümber palava pudru, lõpuks oluliselt lähemale ei saanudki. Inimesed tegid imelikke nägusid, kui metsavahel mingi tegelane ühe rattal vastu veeres. Lahe kivimürakas oli lõpu juures :) Aitäh peitjale.
Pärast Puhatu raba vaatasin, et see täpike jääb ka ilusti tee peale ja eelmise korra võlg vajab kustutamist. Nüüd oli kõik vajalik nullis olemas. Ainuke probleem seisnes selles, et päike oli juba loojunud ja lampi kaasas ei olnud. Et lõpus mitte kobamisi otsida, otsustasin aardeni jõudmiseks natuke tervisesporti harrastada, aga tänu sellele sai teine ilusti leitud enne pimedat :)
Aitäh!
Koordinaat oli tõesti jehhat tõmmanud. Nüüd peaks jälle mõneks ajaks jaguma.
Esimeses punktis leidsin küll midagi, mis sinna selgelt tahtlikult pandud oli, aga lõppaarde asukoha osas ma sealt mingit infot ammutada ei suutnud.
Noh, ongi põhjus tagasi tulla.
Kui mina noor olin, käisid tudengid siin igasuguseid prakse tegemas, eelkõige topograafiat. Üks seltskond mõõtis välja, et järve veepind on ühel kaldal teisest 5 m kõrgemal. Ilmselt on tegemist tõusu ja mõõnaga, oli seletus varnast võtta.
Meil nii karme olusid ei olnud. Oli känd, paar käbi, mõned seenelised, seikluspark ja jalutamine. Elle-Mari tahtis kangesti teada, et mis loom see geopeitus tegelikult on, ehk et mis mäng see on, mille karbi ta juhuslikult Põõsaspea neemelt oli leidnud, no ja ma siis näitasin. Sihuke aare sobib hakatuseks kenasti. Tänud, meil oli tore.
Kui autole sobilik koht leitud ja ümbrusega natuke tutvutud selgus, et metsas on rahvast päris palju. Kes oli seenel, kes tegi tervisesporti, kes jalutas niisama. No meie jalutasime ka, rahulikult ja sihikindlalt esimese punkti poole. Kui lõpuks koha avastasime olime väga meeldivalt üllatunud. Vahva oli, kohe väga. Lõpp-punktile lähenesime aga hoopis teisest küljest. Tee oli pikk, kuid huvitav. Maastik on seal ikka super ja kõik need terviserajad järvede vahel, no ilus. Täname väga aarde eest ja seda osa Eestimaast meile lähemale toomast.
Mõnus aare. Esimene punkt oli drive-in. Natuke tähelepanu teritamist andis järgmise punkti koordinaadid. Ka seal oli nagu juba "käidud" ja loogiline koht andis ka karbi välja. Järjekordne aare Iroka kvalitetaarete sarjas Ida-Virumaal. Kiirus peitjale. Soovitus järgmistele otsijatele. Rahvusvahelisel lehel on see meil 1000-s aare.
Uskumatu! Me uitasime siin Kurtna järvestikus edasi-tagasi, siia ja sinna kahel õhtul, ööbisime ka kuskil nende vahel, kuid aarde juurde jõudmist õnnestus kuidagi ära unustada. :/ Ma ei suutnud oma silmi pärast uskuda...
Kunagi siis ehk ikka uuesti ja püsib lootus, et terve Virumaa pole sinnakanti telkima tulnud...
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Pean häbiga tunnistama, et eelmistel kordadel olin siin , kui eksisteeris NSVL, kehtis rubla ja sellel maastikul sai tihti orienteerumas käidud. Nüüd pole enam kroonigi, aga Kurtna oma ilus püsib siiani. Lisaks geopeitusele käisime läbi ka siia rajatud mobiilse orienteerumise raja (natuke see aardega ka ühtis)Aarde leidmisel vägapalju aega ei kulutanud. Tänan et andsite põhjuse käidud radadele tagasi tulla
Esimese punkti nupsimisega läks veidi aega, lõpppunkt oli veidi lihtsam. Vihjest oli abi. Tore koht ning aare
Gepsule esimene punkt ei meeldinud, meile aga küll. Läbi vihmasaju marssisime teise punkti lähedusse. Jäme georada juhatas lõppu. Täname! Aare OK
Vahva aare, eriti meeldis mulle esimene punkt. Teise punkti juures said gepsu akud tühjaks, aga õnneks olid poisid aarde juba kätte saanud. Ka autoni õnnestus tagasi jalutada, ei olegi veel elementaarset orienteerumisoskust gepsukasutajana minetanud. Aitäh!
Pagarite tiimi teine pool käis ka täna aaret avastamas. Aare täiesti korras. Irokase aarded on nipilised, riinukas, katseta veelkord.
Tükk aega müttasin. Nagu ka eile teiste aaretega ega leidnud midagi! Nagu ka eile. Kas paneb GPS segast või olen iseLOLL, pigem vist viimane. Igatahes ei leidnud midagi. Kui keegi, kes leidnud on, kuidagi vihjaks, kust loll otsima peab... või ma kohe ei tea
Aarde lähedusse jõudsime eelmisel õhtul. Kuna kell oli juba hiline, siis aarde asemel otsisime endale telkimisplatsi. See oli aga keerulisem kui aare ise. Kõik RMK platsid olid muidugi hilisel õhtul juba hõivatud. Ühe vaba lõpuks leidsime, kuid selle järve teiselt kaldalt kostus täiesti õudusäratavalt kohutavat vene karaoke räuskamist. No sellise asja pärast ma nüüd küll loodusesse ei tulnud. Sai siis edasi otsitud. Lõpuks jõudsime oma madalapõhjalisega mööda suht mitteselliseleautole mõeldud teid ühe järve äärde, kus oli vaikus (kuigi kaugelt aegajalt oli ikka tümpsu ka kuulda). Muidu oli tuulevaikne ja järv oli peegelsile. Telk püsti, lõke põlema, väike õhtusöök ja magama. Hommikul tegin gpsi abil selgeks, et oleme Jaala järve kaldal. Väike hommikusöök ja aaret otsima. Esimene punkt tuli kiirelt, kuna see oli suht tuttav :) Peale kena jalutuskäiku sai ka aare leitud. Tänud peitjale sinna kutsumast :)
Geojaanil sain peitjalt kinnituse, et otsisin õigest kohast. Rohkem palusin mitte jutustada, et põnevam oleks. Oligi, no kuidas eelmine kord ei leidnud? Täna väga mõnus kulgemine ja tagantjärgi unistus - oleks minu poisikesepõlves sellised seiklusrajad olnud - ma oleks seal elanud arvatavasti!
Esimene punkt leitud, suundusin lõppaarde poole. Lõppaarde läheduses külastasin veel lõkkekohta ja kasutasin seal olevat ronimisvõimalust ning tagasi läksin teiselt poolt järve. EVEJ
Siin pean kiitma aardepeitjat, kes nii vahvad kohad meieni toob. Nullis vihje leidmine suurt peavalu ei valmistanud ja siis sai nauditud kogu seda pakutavat, mis siinsel loodusel pakkuda on. Õhus lendas kõiksugu suuruses tegelasi, alustades väikestest putukatest, lindudest, lõpetades kiljuvate isenditega. Pidi hoolega vaatama , et pihta ei saa. Minnes aarde juurde tabasin end mõttelt, et kus ma nüüd asun, üks kohanimi ei andnud kuidagi asu ;). Samal hetkel hakkas metsast kostuma raginat, no pane või jooksu. Uudishimu sai seekord võitu ja tahtsin vaadata, et kes sealt nüüd välja ragistab, kivigi vaatasin valmis, millega heita ründajat :D. Aga oli see hoopis üks karvane meesterahvas ,kes piibelehti korjas, hää et ma teda kiviga ei jõudnud visata. Aarde leidsin ka ja jätsin sinna ühe TB, kaasa võtsin raha.Tänud vahvasse kohta juhatamast!
Irokasel aarded head
Vaevama pead oma pead
Ajud tõmbama pead krussi,
Et ei miskit ära vussiks!
Siin jäin aga hätta, leidsin 4 anomaaliat aga mitte koordinaate. Võibolla komistasin ka tünga peale, eks kunagi hiljem näeb. Siia tulen tagasi!