Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
1774.a. rajati praegu Pühamäena tuntud kohta Mõigu kalmistu, mis kuulus Toomkiriku juurde ja kuhu maeti Balti-Saksa aadlisoost inimesi. Kalmistu tegutses 170 aastat, 1950-1951 tehti see aga Nõukogude võimu poolt maatasa.
Seda unustatud kohta see lihtne "vanakooli" aare ka tutvustab.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (5), gpsita_leitav (2), võsa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4RNDV
Logiteadete statistika:
233 (98,7%)
3
8
2
0
0
0
Kokku: 246
Tegelikult igasugune mõistlik seletus puudub, miks ma varem siia pole jõudnud, aga no pole. Küll tundus lähenemistee kahtlane ja ajastus vale ja veel sada häda. Täna otsustasin Lõppude lõpuks ka selle Peetri labi läbi jalutada ja enne põikasin siis Jumalaga koos rahu leidnute juurest läbi. Ümberringi linnamüra ja lisaks olime oma kutsaga ühel kohalikul neljajalgsel hinge täis teinud, millest ta ka siis valjuhäälselt teada andis, aga kunagi võis siin niisugune armas väike rahupaik tõepoolest olla. Igatahes nüüd siis siingi käidud ja logiraamtusse nimi kirja pandud. Tänud juhatamast, huvitav oli
See on nüüd küll selline koht, kuhu geopeituseta sattunud poleks. Auto jäi Ülemiste keskuse parklasse ja sealt oli just paras jalutuskäik. Hakkas juba õrnalt hämarduma ja sompus ilma valgusega oli see kuidagi eriti sürr ning vastakaid emotsioone tekitav koht. Aare korras. Suur tänu peitjale tutvustamast!
Nii mõnegi kivi järgi täitsa tuvastatav, et kalmistuga tegemist. Aardekarbi leidsime kiirelt. Tänud peitjale!
Peale väikest tiirutamist leidsime üles. Rattaga oli suhteliselt vaevaline ragistamine, eriti metsast välja saamina. Jätsime paar kleepsu.
Esmalt valisin vale lähenemistee ja pidin ennast tihedast võsastikust läbi suruma. Siis läks juba päris pimedaks ja sääsed hakkasid mu keha verest tühjaks imema. Koha peal asusin ühte vale objekti uurima ja siis hiljem leidsin selle õige. Aare on korras. Suured tänud peitjale aarde taastamise eest!
Uus kõik. Geotrollid olid karbi ära varastanud. Lisaks veel kõva huumorit teinud. Tahaks neile kohe näkku naerda.
Võtsin aega noppida ükshaaval jooksuringi lähedased aarded, alustades senitundmatu surnuaiaga. Tuuseldasin jonnikalt nullis kuni märkasin logisid lugedes gps üleliigsust pärast mida tuli leid paari sekundiga loogilisest kohast.
Mannetu lumi ning kaks saksa lambakoerast valvurit annavad paigale müstiliselt hüljatud ilme.
TÄnan juhatamast!
Teel matkale sai detsembri esimene aaregi otsitud. Huvitav koht, tänud.
Aarde leidmine käis kähku. Raskem ülesanne oli autole kohta leida ja siis leida koht, kust aardeni jõuda jalgsi, sest siin eravaldused. Õnneks teine tee sobis. Aitäh!
Oluline on, kust poolt läheneda. Gepsist polnud mingit tolku. Kasuta oma mõistust, siis tuleb ruttu. Tänud ????????????
Võtsin ennast lõpuks kokku ja leidsin liginemistee. Läks õnneks väga lihtsalt ja peale kerget võssi oli metsaalune juba lihtsalt läbitav. Kaspar tegi natuke nännivahetust. Aitäh!
Sattusime vanale kalmistule, kuna taheti leida lähistel olevat langenud puud. Mõlemad raamatud said leitud kevadiselt päikselisel päeval. Tänud peitjale.
Leidsime nii selle kui ka peaaegu pähe istutatud teise aarde, aga ainult ühte saab neist kahjuks logida. Aitäh!
Ma ei ole kindel kas talvel tossudes ja pimedas siia tulemine on kõige targem idee. Õnneks saime juba eemalt aru, et poole tee peal tundub veega kraav olevat nii et ootamatult vette ei kukkunud. Veidi aega vaatasime ringi aga kui uuesti vihjet lugesime siis tuli leid kiirelt. Aare oli täitsa kuiv ja lumega ilusti kättesaadav. Panime nimed kirja ja sumpasime läbi tagasi. Ainult jalad olid pärast läbimärjad :D
Polnud õrna aimugi sellisest kohast. Tükike Tallinna ümbrust jälle tuttavam. Tänud.
Täna tulime siia lennujaama juurde aardeid vaatama. Esimese juures ei hakanudki peatust tegema ..mugud olid ennast sinna hästi sisse sättinud, püüdsid kanalis kala ega kavatsenudki niipea lahkuda :) Selle aarde saime rahulikult üle vaadata ja logiraamatusse nimed kirja panna :) Aardekarp on ajahambast puretud, lisaks niiskusele on ka nälkjad sinna sisse pugenud ja ennast mõnusalt sisse sättinud ..viskasime küll kutsumata külalised karbist välja aga eks õigepea on nad seal sees tagasi.
Piinlik tunnistada, et põliste tallinlastena ei teadnud me sellest kohast varem midagi. Jah, see nõukaaeg on jätnud ikka jubedaid jälgi oma eksistentsist siia maarjamaale. Aitäh peitjale kohta tutvustamast ja silmaringi avardamast!
Päev, kui ämm saabub Islandilt ning vinks, vonks väimehena vaja talle vastu minna. Kuid saab ühendada meeldiva kasulikuga- geojaht + ämm :) Igatahes alustasime "ootamist"/otsimist mitte kaugel lennuväljalt. Üks vana surnuaed oli selleks kõikse õigem koht. Väga huvitava looga koht, kuid kui algselt tundus see drive-in aardena, siis reaalselt pidime seda ikka rohkem, kui kaheks minutit otsima. Samuti tuli samal ajal sõdida sääskede, vihmasabinate ja kõrge rohuga. Kuid lõpp hea, kõik hea. TFTC!
Wie interessanter Friedhof! Ich denke, dass wir den falschen Weg benutzt haben und deshalb nirgendwo erreicht haben. Kaupo war ein bisschen verschreckt und ich probierte allein den Cache finden. Obwohl mein GPS sicher war, dass ich noch 15m laufen soll, hat der Hinweis mir viel geholfen und ich kann sagen, dass ich Schwein gehabt habe.
Aitäh. See ongi üks vanakooli aare, aardes algne logi aga see kahjuks märg. Grippisin topelt ja toppisin sinna imureid hulgim. Koristasin prõgi ja jätsin pliiatseid. Ehk kestab veel seitse aastat. Tänud peitjatele!
Peale pikka töö/kooli/trennipäeva leidsime end Peetrist ning kuna väljas oli veel valge, otsustasime selle "surnuaiaaarde" ära võtta. Parkisime masinad üsna Tartu mnt äärde ning liikusime siltide järgi kalmistu poole. Jõudsime hoopis kellegi koduaeda. Mis seal, ikka, sammud tagasi ning väike sumpamine läbi metsa. Null oli minul ja Märtenil erinevas kohas, kuid kokkuvõttes oli aare hoopis kolmandas. Leidjaks meiega kaasas olnud Terje, kellele me geopeitust natuke tutvustasime. Ehk läheb ka õnge :) Tagasi saime juba vist õiget sisenemisteed pidi, isegi infotahvli leidsime. Kahju, et koht ise nii mahajäetud on, ise poleks siia ilma selle aardeta vast kunagi sattunud. Aitäh!
Parkisingi sinna erateevabasse tsooni ja kuna see erateevaba tee oli autosid täis (ausalt, kaks tükki oli lausa selle lühikese jupi peale), siis ma lähenesin oma sihtmärgile kõige otsemast kohast. Mis ei olnud maailma targem mõte, sest too koht oli nimelt küllaltki vesine. Kohapeal käis kõik kiirelt ja selgelt, aare sai leitud 6 sekundi sees. Tagasi minnes olid juba kõik autod kadunud ja ma sain inimese moodi mööda teed jalutada. Aitäh aarde eest!
Siia poleks ilma geopeituseta küll osanud tulla. Aitäh juhatamast :)
Kuna minu jaoks oli koordinaat 10m mööda, siis ilmselt ei oleks osanud ilma vihjeta sinna vaadatagi. Pime oli ka juba ja ei tahtnud lambiga omale asjatut tähelepanu tõmmata.
Jäi tänase päeva viimaseks, leidmisega suurt vaeva ei olnud. Märkimisväärne hoopis see, et kohtasime samas metsatukas (keset linna!!) kahte metskitse, päris lähedale tulid kohe :) Tänud peitjale.
Leitud keset platsi maast. Panime oletatavasse peidukasse tagasi! Aitäh!
Päeva viimane. Pime oli, sääsed närisid vere välja ja kalmistu kiisud tsekkisid vahetpidamata mida see geokiisu teeb. Täiskuuvalgel lõpuks Mõigu Kalmistu aare avaldus ja nimi kirjas. Aitäh!
Oleksin vist pidanud mõne teise lähenemistee valima. Sai ikka korralikku võssi ja lirtsuvat pinnast. Siis kui logimise ajaks korra seisma jäin... ossa poiss kus oli alles sääski. Lausa mustas nendest. Kippen käppen nimi kirja ja sukeldusin uuesti võssi ;) Tänud peitjale
Kiire leid :) 3 kitse olid ka punkti juures ja siis jalutasid eemale :)
Mingil seletamatul põhjusel olin aastaid arvanud, et see aare asub kuskil väga mudases kohas. Nüüd oli mul vaja üht lihtsat ja kiiret logimist ning siia tulek tundus mõistlikum kui kord tunnis sõitvat bussi sihtida, mis mind Raku peatusesse viiks.
Kuna see hiiepaik pole enam kasutuses, siis siin mul paha ei hakanud. Aarde leidsin gepsuta. Aitäh ;)
Polnud aimugi sellise surnuaia ja selle põneva loo olemasolust. Lähenesime loomulikult kõige raskemat suunda pidi, aga leitud sai kenasti. Tänud peitjale maailma avardamise eest! :-)
Rajakest oli keeruline leida. Ütleks lausa, et seda ei olnud. Oli aga üks telk, millele oleks peaaegu otsa jooksnud. Läksin siis ringiga ja oi kuidas oksad praksusid jalgade all kui üritasin vaikselt hiilida. Logitud sain. Tänud!
Palun vabandust aga kõige rohkem pakkus elamust pilt tiigil. Suured tänud aarde eest.
Tammusin gepsu nulli rihtides tükk aega niisama ringi kuniks nägin silti "gpsita_leitav". Panin siis gps-i ära ja läksin nime kirjutama. Aitäh!
Hea, et mul linna külje all veel mõni aare ripakil on, mida peale tööd logimas käia. Tänan.
Kalmistu kõrvalt mööduvat Vana-Tartu maanteed tihedalt sõitev geokolleeg oli hämmastunud, kohe täitsa hämmastunud - siinsamas selline koht ja tal ei õrna aimugi. Ja loeme, et meiekandi mõisate omanikel Manteuffelitel siin ka oma perekonnakabel olnud. Hea teada! Suur aitäh kutsumast ja tutvustamast! Aardega on hästi.
120
Alguses proovisime soovitatud suunast läheneda, aga vaadates läbi autoakna märga metsa, siis polnud see eriti meelitav. Pöörasime ringi ja parkisime eratee sildi alla, kust oli mõnus aardeni ja tagasi jalutada. Mets tundus ka täitsa mõnus, kui märga võssi ei pidanud ronima. Aitäh!
Kui Mariann küsis, mis tänaseks täpiks saab, siis millegipärast tuli meelde üks veel külastamata koht lennujaama lähedal. Juhindusime pruunist sildist ja saime seista keelumärgi taga. No olgu need kohalikud oma keelavate siltidega õnnelikud. Ümber keerasime ikka nende väravas. Aare juhatas meid täiesti uude veel käimata kohta. Tänud!
Väga põnev koht, millest polnud aimugi, aitäh tutvustamast! GCs ei ole waypointi, nii et toksisin erateevaba lähenemise koordinaadid käsitsi sisse, vast said õigesti, aga igal juhul mingit rada sealt ei läinud. Kuna ma sain just eile lennuvälja lähedal puugi, nagu sai omakorda teine otsija Mesimetsas minu aaret otsides, siis ei olnud mul isu ka läbi paksu võsa minna. Edasi sõites jäi aga silma kultuurimälestise Mõigu kalmistu silt. Kaugemal, või õigemini kalmistule lähemal oli ka eratee silt, aga pärast väikest mõtlemist ei lasknud me end sellest segada, keda need kaks jalgratturit ikka häirivad ja lõppude lõpuks on see ju ametlik tee. Lõpuks läks natuke aega, sest vihjet kohe ei lugenud, aga leitud ta sai! Aitäh!
Robert valvas rattaid ja mina läksin otsima. Tegin millegipärast hullu ringi sisse, kuigi aare oli kogu aeg nina all. Nägin mitut langenut, aga õige juures tuli kiire leid. Aitäh peitjale :)
Nägime maailma suurimaid koeri (kellegi hoovis) ja sumpasime pikas märjas rohus, aga aare ei peitnud ennast kaua! Tutvusime ka temaatiliste mälestistega. Aitäh!
Tegime lastega pühapäevahommikuse rattasõidu. Alguses üritasime läheneda soovitatud rada pidi, kuid see võsa ei olnud üldse ratta ja lastesõbralik, seega usaldasime gpsi juhatamist ja trügisime erateele. Meie jaoks täiesti uus koht, millest varem kuulnudki polnud. Täname siia juhatamast.
Päeva viimane leid. Lähedal olevast majast vaatasid kaks suurt kurja koera küll vastu, aga tahtmine metsa minna oli liiga suur, et taganeda :) Armas kohake! Tänud!
Loomulikult tormasin võpsikusse nulli taga ajama. Loogika võitis seekord. Sain ka selle aastase esmakohtumise sääskedega osaliseks. Ja neid seal juba jagub.
Kuna sai ringiga tuldud, siis lähenesin valest küljest ja loomulikult läbi võsa. Logi kiirelt kirja, sest esimesed näljased kippusid kimbutama. Välja ikka mõõda teed. Tänud peitjale.
Ikka läbi võsa ja sopa, kes siis ikka teed mööda käib... Hetkeks tundus nagu keski oleks jala all liigutanud: kes või mis, ma ei tahtnud välja uurima hakata ja astusin veel reipamalt edasi.
Kuna tööl käib parajasti südamekuu puhul käimisvõistlus, millest osa võtan, siis sai otsustatud, et mitu kasulikku asja võiks ühitada. Seega täna õhtul sai jalutatud Mõigu ja Peetri geopeituse punktide vahet. Häbi tunnistada, kuid Mõigu kalmistut on olnud plaanis külastada nii viimased viis aastat. Nüüd sai see tehtud antud aarde otsimise käigus. Parem hilja kui mitte kunagi. Aare oli kenasti alles ja ootas leidjaid.
Täna oli tõeline piin tööl istuda, sest päike paistis terve päeva aknast sisse ja no... ehtne kevad on käes. Üritasin mõnda ära rääkida, et läheks õhtul otsima, kuid ühtedel oli koristuspäev ja teistel meediaring ning pulmasaade.
Vaatasin oma kaarti ja mõtlesin korraks Harku metsa minna, sest seal mul nii palju leidmata aardeid, kuid oht oli, et ma jään pimeda kätte ja siis ei tahaks seal eriti üksi otsida.
Valisin siis hoopis selle üksiku täpi siin. Ajasin tükk aega telefoniga nulli taga, kuid ei õnnestunud kuidagi. Leidsin päris mitu langenut, kuid mitte aaret. Lõpuks panin telefoni taskusse ja kolasin seal niisama ringi, nii jõudsin ka aardeni. :)
Logisin ära, pildistasin kevadet ja jalutasin koju. :)
Tänud peitjale aarde ja mõnusa jalutuskäigu eest. :)
Olin endale plaani võtnud seda kohta külastada valges. Läks muidugi nii, et kui ma kohale jõudsin, oli valget aega järgi loetud minutid, aga nii palju jõudsin ära näha, et seda paika tuleb kindlasti uuesti külastada, siis kui rohkem aega on. Igatahes väga huvitav koht, tänud tutvustamast.
Sammusin kalmistule kenasti mööda teed, ei tuvastanud, et märk oleks jalutamist keelanud. Algul läksin aardest mööda, aga siis juba jälgisin vihjet. Tänud kohta tutvustamast.
Eravaldus ja videovalme hirmutas, aga käisime ära. :) Aardeleid tuli kiirelt, koht oli väga põnev, aitäh peitjale siia juhatamast :)
Järjekordne deja vu tunne... kas tõesti kaks aastat tagasi ei leidnud seda lihtsat aaret. Täna paistis aardekarp juba eemalt silma. Logi rutuga kirja, enne kui vampiirid mind verest tühjaks oleks imenud.TFTH
Päris kärmelt olin õiges kohas ja metsast olin väljas kah kiiresti nagu tulejutt. Sääski mustas nii metsikult palju, et päris kõik korraga maandumisluba vist ei saanudki. Elavjõus jäin tublisti alla, aga logi jõudsin ikka ära fikseerida.
Surnuaed seal oli väga huvitav. Keegi oli just hauale võõrasemad istutanud. Muidu oli selline hüljatud paik aga samas ilus. Tänud kutsumast!
Tõepoolest huvitav surnuaed. Juurdepääs oli natuke raskendatud (eravaldus), aga koht on külastamist väärt. Või-olla oleks mingitu muud teed mööda ka saanud.
Aarde juurde teed otsides märkasime esmalt viidet kalmistule. Kuna aardeomanik soovitas hoopis teist lähenemisteed, siis ignoreerisime seda ja sõitsime viidatud kohta. Seal võttis meid vastu üksnes tihe võsa, mis kõige väiksema geopeituri hädiselt torisema pani. Nõustusime tema pahameelega ning otsustasime, et kui on viit, siis järelikult peab seal olema ka juurdepääs ja võsas ragistamine jääb kohe kindlasti tegemata. Sõitsime viida poolt juhatatud teed mööda eravalduse sildini. Sealt edasi jalutasime viidatud kohta. Kalmistu parimad päevad on kahjuks möödunud. Samuti ei pakkunud lähedusse kerkinud maja suurt silmailu. Jalutust häirisid ka sääsed, kes lähedust otsisid. Aarde leidsime õnneks kiirelt. Karbil on küll väikesed augud, kuid sisu oli korras. Aitäh aarde eest.
Kohale tuli ronida rattaga läbi paksu võssi, et siis näha, et oleks saanud ka teed pidi inimese moodi. Klassika, aga noh vähemalt ära sai siis inimese moodi minna :)
Aga tegelikult oli läbi võsa kohale jõuda isegi huvitavam, tõeline vau effekt. Selline vaikne koht, ilu lisasid iga kivi juurde istutatud võõrasemad ja kaunis kevadvalgus. Kui minnes oli tunne, et no panen siia tobedasse võsasse nime kirja möödaminnes, siis kohapeal oli ikka hoopis teistsugune emotsioon. Aitäh juhatamast!
Lähenesime veidi teise nurga alt, ikka sealt kus keerulisem. Mida võsasemaks läks, seda hullemad aardenaljad tulid, kuni ühel hetkel olime kalmistul. Sahmisime vabalt ringi, mugusid ja valvureid polnud. Nulliga oli nii nagu oli ja vihjet ei lugenud. Ühel hetkel vaatasime huvitekitavat objekti, mis ka peidukaks osutus. Koht oli põnev (tore ei saa ju surnuaia kohta öelda). Sellised aarded täidavad igatpidi Geopeituse mõtet- siin on tegelikult muudki peale aarde ja võsa. Aitäh peitjale, aare oli viks ja viisakas.
Olime just lahkumas kõige kiireima hiire tabamiselt, kui mõtted otsisid juba järgmist aaret. Meenus Ruht in Gott. See veel normaalsuurusega ja noorgeopeitur ka kaasas. Tõsi, vana kalmistu natuke kohutas, aga mis seal ikka olla saab. Kell ju öösel 12 veel ei ole, et peaks hauast väljuvaid kartma.
Mõeldud tehtud. Natuke läks sehkendamiseks selle erateevaba lähenemise leidmisega, sest GC lehel seda välja toodud vist ei ole. On ainult GP lehel. Mingil hetkel parkisime auto täiest normaalse koha peale ja hakkasime siis metsa sisenemise teed otsima.
Kui olime juba veits aega metsa all kõndinud, siis tahtis kangesti naer peale tulla, kuidas ma suvel püüdsin hoopis teiselt poolt läheneda ja ise olin veel kingade ja viigipükstega :D Hea, et tookord asi metsa läks (õigemini metsa just ei läinud).
Nüüd, olles juba pea 40 meetri kaugusel aardest, märkasime, et me pole kahekesi. Oleme hoopis neljakesi. Varjusime puu taha ja olime vaikselt. Mõtlesime, et geopeiturid. Kuna aga neil gepsu käes ei olnud ja nad nullist ikka omajagu kaugelt mööda läksid, siis see lootus langes ära. Igatahes nad kaugenesid seal oleva maja juurde. Liginesime nullile ja siis märkasime, et need 2 tulevad tagasi. Nüüd polnud meil enam kuhugi varjuda ja meil ei jäänud muud üle, kui üritasime teha sellist nägu, et tulime loodust nautima…. kalmistule :D Igatahes vaadati meid veel pikalt pika pilguga, aga õnneks midagi küsima ei tuldud. Samal hetkel tuli veel üks auto… meie jälle nautisime loodust… Siis aga ühel hetkel võtsime karbi välja ja logisime. Kaupa ei vahetanud.
Hakkasime siis kiirelt tagasi minema. Ühel hetkel märkasime põõsaste küljes ühte Danske panga helkurit, valge nööriga. Oli teine täitsa värske olemisega. Kellelgi pole aaret külastades kaduma läinud?
Igatahes ei olnudki see koht selline ebameeldiv nagu ma enne arvasin. Oli täitsa normaalne. Isegi kuskile sisse ei kukkunud :D
Tänud kohta tutvstamast!
Jalutasime, vaatasime, leidsime. Huvitav koht, huvitav info. EVEJ.
Vot see oli aare, üks lahedamaid leide minu senises tagasihoidlikus geokarjääris. Just ümbrus, iidne hüljatud kalmistu, milles tunned kaduviku puudutust ja igaviku hõngu, rääkimata ajatust pühalikkusest ning ajaloo kulgemisest. Sisselangenud võlvidega hauakambrid, jäänukid ristidest ning muistseist kalmudest, iidsed puud...
Muguoht on suhteliselt tagasihoidlik, seevastu kodustatud hundi kohtamine märksa tõenäolisem. Aga no eks aardel võib ju ka valvur olla :). Tee on kevadeti porine, aga igati läbitav. Tore oli uus koht Eestimaal avastada, väga romantiline. Tänu ja kummardus peitjale!
Selle aarde otsa komistasime pooljuhuslikult sest esialgses plaanis oli ta kuhugi kahe silma vahele jäänud. Ilmselt lähenesime õigest kandist, sest erateid ei kohanud. Kohapeal toimus täiesti probleemivaba logimine.
Leitud. Tänud peitjale, et oli põhjust sinna sattuda.
Kui eratee häirib, ega siis ei maksa ju minna ning nii ka logisse kirja tuleb panna. Ikka sisukam kui "ei leidnud" logi :) Seekord oli aega rohkem ning võtsime soovitatud parkimiskoordinaadid ette. Päris täpselt neid ei järginud, aga õige mõnusa teeotsa andis kätte, kuhu saime parkida. Edasi ragistasime juba läbi võsa kalmistule ning lõpuks pidi Liina ikka GPSi enda kätte saama, et null paika panna ning et ma saaks õigesse kohta vaadata. Lasime end ära petta kangilaadsel esemel ja mõtlesime juba, et miskit kavalat tuleb teha aarde kätte saamiseks (olles nii mõnegi Lauri aarde leidnud), kuid seekord tuli kõik lihtsalt ja võiks lausa öelda, et traditsiooniliselt. Praegusel aastaajal külm ja kõle koht, sädelevas roheluses või lumega kindlati kaunim koht. Täname peitjat!
Tänu geopeitusele jälle huvitavas kohas käidud.Leid oli mõnusalt lihtne.Tänud tutvustamast!
[100] ... olime tegelikult hoopis teise aarde juurde teel kui ma gepsu jälgides kiljatasin, et oih, see on ka ju ning sinna viib gepsu sõnade kohaselt täitsa tee ja Kuldar tegi kiire parempöörde. Tee aardeni oli väga vastuoluline, ühel pool teed suur loss, teisel pool teed paar-meetrit korda paar-meetrit elamu. Pimedusega hakkan ma vist juba harjuma, enne geopeitusega alustamist oli kuidagi kõhe, nüüd juba täiesti tavapärane. Pimedad surnuaiad on siiski teine teema, need on tõesti jätkuvalt natuke kõhedad. Aare peitis ennast õiges kohas ja rõõmsa südamega sai sajas logi kirja pandud. Ikkagi ilus ümmargune number. Aitähh peitmast ja selle mõnusa jalutskäigu eest. EV, J: värvipliiatsi.
Tegelikult plaanisime selle aarde täna kõrvale jätta, aga siiski Kati õhutusel lõin viimasel hetkel suunatule sisse ning maandusime sobivasse parklasse.
Eratee märk oli küll jalutades teepeal, aga otsustasime seda mitte tähele panna. Väljas oli pime ja võrdlemisi kõhe oli seal, aga sellegipoolest sai meie sajas aare logitud :)
Kohe peale autost väljaastumist hakkas padukat sadama. Meid see ei häirinud ja me liikusime edasi. Leid tuli kiirelt. Tänud peitjale !
Teel aardeni oli silt eravaldus videovalve. Aga see ei seganud edasi minemast, aia taga haukus ka koer:) aare leitud kiiresti loogilisest kohast.
Veidi jalutamist ja kiire leid. Tänud!
Aare küll asus keset platsi,kuid tõstsime natukene soliidsemaks
Tavaliselt mul pimedas üldse ei õnnestu leidmine. Proovisin siiski õnne ning oli just pimedaks minemas kui kohale jõudsin. Parkisin auto aardest lõuna poole (ühtegi eratee silti ei märganud). Enne maja keerasin võsasse. Võsa oli hõre, aga raske oli sellest läbi murda. Lõpuks kui kohale jõudsin siis algul vaatasin mälestuskivi peidikut ning vihjet lugedes leidsin kiirelt karbi. Tagasi minnes läksin mööda rada, mis viis majani. Mingit võsaragistamist enam polnud.
Kuidas nii paljusid need eratee märgid häirivad? Metsatukk on suur ja neljast ilmakaarest õnnestub läheneda asjale. Kui ei meeldi eratee märgid, siis miks mitte läheneda lihtsalt teisest suunast? :D Ainus kahemeetrine jupp siis selline probleem :D Treppi autoga niikuinii ei saa ja tuleb kõndida väheke. Ise olen seal alati auto jätnud umbestäpselt koordinaatidele 59 24 28,2 ja 24 47 55,1. Mõnusaid leide :)
Eratee sildid jäid ette ning Liina tavaliselt ei suuda mind veenda sellistesse kohtadesse minema. Kui on tee pärast selline mure inimesel, et peab selle ära sildistama, siis ei tõmba mind sinna kohe kuidagi.
olles eelnevalt veidi logisid lugenud, tiirutasin seal natuke ja üritasin leida lähenemissuunda, millel poleks silti "eratee" -kahjuks ei leidnud. no mis siis ikka, on alles mölakus. kui ma sääskede vastu nii kaitsetu poleks olnud, oleksin seal kauem aega veetnud -väga kaunis paik, aitäh:)
Kõigepealt üritasime saada nii lähedale kui võimalik. See aga viis meid mingi imeliku ehitise juurde, kus oli palju antenne. Keerasime igaks juhuks otsa kiirelt ringi ja tegime vehkat - kes teab milline suur vend meid nüüd luurama hakkab? Jätsime auto lõpuks otse lennukite maandumistrajektoorile. Vaatasime mõnda maanduvat linnukest ja tatasasime nulli poole.
Kõigepealt sai nina gepsus mööda kõnnitud ning seejärel vihjele vastavasse kohta tagasi astutud - aga tegelikult olid seal ju georajad, mis meid valesti juhendasid :). Tänud!
Leitud ja logitud. Kohe kindlasti olin seal kohas esimest korda.
Müstiline, kuidas elud-olud muutuvad ja kuskilt võsast võib leida sellise endisaegse hiilguse. Mahajäetud, lagastatud, purustatud, kuid mitte unustatud. Keegi oli toonud haudadele lilli. Ka geopeiturid käivad siin jalajälgi tegemas. Meenutades muinasjutte, siis polnud jälgede kõmin mulla all olijatele üldse mitte ebameeldiv. Meeldis neilegi, kui keegi ikka käis... Ehk on ka siin sedasi.
Mina väga tänan, et siia sattumiseks põhjus oli. Huvitav paik...
Aitäh!
Oomi aarde poole liikudes võtsin lahti ka c:geo programmi ja vaatasin lähedalolevaid aardeid. Märkasin seal Ruht In Gott aaret, mis osutus ~300 meetri kaugusel olevaks. Seda aaret olen otsustanud jalgrattaga võtma minna ja hoopis teiselt poolt, aga 300 meetrit tundus ahvatlev. Võtsin lahti Maa-ameti kaardi ja sealt oli näha, et aardeni viib rada ja see algab otse teiselt poolt teed. Ületasin tee ja asusin rajale. Olin ehk miski 20 meetrit liikunud, kui märkasin, et see on ikka eriti väike rada. Samal ajal tehti kõrval asuva pisikese majakese uks lahti ja jäädi küsiva näoga mind vaatama. Pöörasin otsa ringi ja selgitasin, et soovin metsa minna (jalas viigipüksid ja kingad :D) ja küsisin, et kas see rada viib Pühamäele. Öeldi, et ei vii, viib ainult naabri õue. Vastasin siis, et eks pean siis ringiga minema ja sammusin tagasi. Õigemini edasi Oomi aarde poole :)
Mõne GC logi kohe peab siia üle tooma:
As our flight to Riga was cancelled, we had a lot of time until our new flight. Fortunately there were 5 caches in acceptable walking distance close to the airport. And all of them had instructions in English ! Great !!!
This one was our third and the most interesting one. At first I was surprised by the German Cache name. But we had never expected such a nice and touching place!!!!!! Somebody had planted colourful flowers on these old tombstones. And as the sun enlightened them, the atmosphere was mystical. Only the planes from the Airport closeby disrupted the silence while taking off. And there was even a candle burning for Karl Lindemann! Thanks a lot for showing us this place!
Greetings from Austria ! We made just a short stop in Estonia and I liked it a lot! I have to come back another time and see more. And one more thing I have to tell you: I watched Elina&Stig live at the Eurovision Song Contest in my hometown Vienna and I loved them !!!!!!!!
http://www.geocaching.com/seek/log.aspx?LUID=e53f298a-7b7e-4109-ae86-26b41f8ac0b1
Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, vihje ütles kõik. Koht mulle aga meeldis, olin siin esimest korda. Uurisin ümbrust natuke lähemalt ka, väga põnev. Ka need inimesed tegid omal ajal Eestimaal ajalugu, tore, et kalmistul korrastustöid tehakse. Suur tänu kohta tutvustamast.
Selline ootamatu koht ootamatus kohas! Aare leitud, rändur kaasa haaratud. Tänud peitjat sellisesse paika juhatamast! V: rändur J:märk
Täitsa omapärane koht. Sihuke uinuv ja unustatud, samas ometi meeles ja hoolitsetud. Tänud kutsumast ja näitamast.
Leitud. Oli näha, et kalmistu eest kantakse hoolt. Leid tuli kiirelt. Jätsin rändur Smurfi, et keegi ta siit edasi aitaks.
Leitud..Natuke tuli ikka otsida aga lõpuks leidsin õige koha üles..
Kambaga on ikka lihtne, keegi ikka oma käe õigesse kohta topib :)
Tegime pisikese kõrvale põike koju sõidul ja noppisime selle aarde ära. Huvitav ajalugu ja huvitav koht. Kahju, et seda kohta ei ole korda tehtud. Viit või mälestustahvel oleks asjakohane. Polnud sellest kohast eelnevalt mitte midagi kuulnud, kuigi mööda sõidetud on sellest mitmeid kordi. Aitäh peitjale juhatamast/tutvustamast. Aare OK. V:mänguasi; J:mobiili ripats.
Päeva viimane aare. Väljas on kõva tuul, aga metsas on mõnus rahulik. Ümbruses on mõnusat tärkavat loodust ja ka lähedal üks aare , mis soovib logimist. Tehtud.
Väga põnev koht:) Lihtsalt jalutuskäigule sinna kindlasti ei satuks.
Kurb et kalmistu kunagi sellise kohtlemise osaks on saanud, hea et ta praeguseks on võsast puhastatud ja ei ole veel uuselamuarenduse ohvriks langenud. Keegi maaomanik on keelumärgi teeotsale sättinud, samas tähendab see ilma lisatahvlita et ka tema ei tohi sinna sõita... Ega ma ei kipu uskuma ka et keegi on vana kalmistu maale küüned taha saanud, küllap see ikka avalik maa on. Võtsin südame rindu ja ignoreerisin keelumärki, keegi midagi halvasti ütlema ei tulnud. Aare sai leitud ja logitud :)
Jalaminek aarde juurde oli ikka väga vaevaline, kui tahad kõigest väest erateed vältida (maas oli paks lumekiht). Lõpuks jõudsin siiski kohale ja algas väga intensiivne lumesadu. Kartsin, et aare on lume all, aga tänu vihjele tuli see üsna kiiresti nähtavale. Paralleelselt logimisega pidasin ka väikest geolõunat imekaunis lumises metsas. Aitäh tutvustamast ja väikese saksa keelepraktika eest. Tagasi läksin kogemata mööda eramaad ja -teed, aga peale ühe koera ei märganud mind keegi. Pärast vaatasin veel ekstreemolukorraga võitlevat lennujaama ja suurimat lumesahkade armeed, mida võimalik näha.
Sirutuspeatus teel Tallinna. Keelumärgid olid küll ees, aga õnneks polnud aare enam kaugel ja jalakäijale telliskivi õnneks ei kehti. Nulli jõudsin ilusti ja leidsin ka aardenimelise koha. Koordinaatidelt aga ei leidnud midagi eest, mis aaret meenutaks. Õnneks aitas vihje kiirelt hädast välja. Võtsin aardest kaasa ninasarviku ja lisasin omalt poolt mikroskeemi. Lahe koht, kuhu ilma geopeituseta poleks kindlasti sattunud. Aitäh peitjale.
Esialgu üritasime murda sealt, kuhu me Jumbo jaoks parkisime, aga sealt tuli eravaldus vastu. Sõitsime selle asemel ringiga mööda ja murdsime natuke läbi võsa. Täitsa põnev, et keset elamurajooni selline koht ühtäkki. Aarde leidsime küll enda gepsude pakutud nullist oma 15 meetrit eemal, aga vihlest oli palju kasu.
Aitäh!
Esmalt proovisime aardeni jõuda otse lennujaama poolt, aga eravaldus tuli ette. Seejärel tagantpoolt ja kuigi jõudsime ikka peaaegu kellegi õue, tundus see sobivam lähenemisnurk. Võsa oli mõnusalt kodune, aga seda suurem oli üllatus, kui jõudsimegi selgelt surnuaiana tuvastatavasse kohta. Täiesti sürr ikka - niimoodi eramajade vahele kiilutuna selline koht...
Nulli saime suht lagedale, aga ringi vaadates hakkas sobiv vihjekoht silma, kust kohe ka aare vastu vaatas. Nimed kirja ja jälgi mööda tipa-tapa tagasi.
Ära sõitma hakates oli veel selline tobe seik, et üritan kohalt võtta ja ei midagi, rattad käivad ainult all ringi. Proovin edasi, ikka sama. Kuidas krt ma suutsin ennast jumala sileda pinna peal kinni kaevata? Rudolf pakkus, et läheb lükkab, mina ikka, et pole võimalik, siit peab olema võimalik välja jõnksutada. Ja siis avastasin, et käsipidur ikka veel peal... 3h ööuni ilmselgelt IQ-le hästi ei mõju.
Aitäh aarde eest, tõeliselt huvitav koht, kuhu muidu iial ei satuks!
Iga kord olen aardeotsingu pimeduse tõttu edasi lükanud. Ja mis ma siis nüüd teisiti tegin? Ikkagi läksin pimeduses. Komberdasin läbi mingite põõsaste nulli suunas ja käisin veel siruligi, kuni tuli pähe taskulamp põlema panna. Lähemalasuva maja inimesed võivad küll mõelda, et seal kummitab. Nullis ei suutnud ma seda õiget nulli kuidagi ära tabada ning tiirutasin pikalt ringi, kuniks vihjele vastava koha otsa komistasin. Tänud aarde eest. taas ei teadnud sest kohast midagi.
Sain teada, kus kulges vana Tallinn - Tartu maantee. Ja see surnuaedki oli üllatus. Tee aardeni ei olnud kuigi raske, kuid väike võsa on ju kiire kasvama. Surnuaed ise ilusasti võsavaba ja ühtteist on seal säilinudki. Aarde avastasin teisest uuritud kohas. Aare korras. Tänud juhatamast.
Antsu lennukile viies ei tahtnud ma üksi öösel pimedas ja vihmaga siia tulla. Täna oli Siim ka ja pimeduse asemel hämarus. Pealegi oli meil täna surnuaedade päev, seega tuli ära käia.
Parkisime hiigelsuurde parklasse ja jalutasime kohale. Keegi koer jalutas sealkandis kollaste kummikutega peremeest. Me ei lasknud end sellest segada ja vaatasime unustatud kalmistul ringi. Müstiline tunne oli. Aare tuli välja kohast, kuhu kõhutunde järgi suundusin, pärast vaatasin, et null oli veidi eemal. Aitäh paika tutvustamast. Mul polnud sellest unustatud kalmistust aimugi.
Leitud ja logitud. Minu null näitas veidi eemale, kuid tegelikult leidsin aarde vedelemas ühe langenukese kõrval. Pärast logiraamatusse märke tegemist asetasin ta sama langenu põuetaskusse. Kas see oli õige koht, ei tea. Õnneks nähtus, et järgnev geopeitur leidis selle päev pärast mind. Aare ja konteiner heas seisus. EVEJ.
Käisin täna sellel hävitatud surnuaial, kuidagi ootamatu oli näha neid laialipillutatud hauakive seal, miskipärast eeldasin, et tegemist on rohkem Kopli (kalmistu)pargi sarnase kohaga. Kodus guugeldasin kalmistut rohkema info saamiseks, kõige huvipakkuvamana leidsin, et siia on maetud baltisaksa päritolu Eestimaa kunstnik Karl Alexander von Winkler, kelle linna- ja maastikuvaateid võis paar aastat tagasi näha ka ühel KUMU näitusel… Aitäh peitjale, ilma aardeta oleks nii koht nägemata kui uued teadmised saamata jäänud :).
Kunagi ca kuu tagasi käisin sealkandis luurel aga ühe lähenemistee peal müttas ekskavaator ning teine tee viis üsna tiheda võssi juurde. Tookord loobusin. Täna parkisin Ülemiste järve kaitsevööndi aia äärde ning vantsisin lähimat teed pidi aardeni. Keegi on sinna kõrvale uhke häärberi püsti ajanud, ehitustööd veel käivad. Et tal seal majas kummitama hakkaks. Lihtsalt leitud aare oli korras.
Siin ei helistanud ma kellelegi. Igasugustest märkidest ja siltidest läbi minna oli vähe imelik. Aare tuli lihtsalt esimesest vaadatud kohast välja. Huvitav, kas kunagi pühitsetud maal kasvavad ka teised taimed? Päris ei suutnudki identefitseerida sealseif taimi. Kummaline koht. Aare korras. EVEJ. Tänud.
Aitäh juhatamast, sellepärast geopeitus ongi huvitav. Andreasel oli binokkel kaasas, pärast tegime lennukivaatlust ka.
Väga huvitav koht. Päris pikalt uudistasin ringi. Kas ongi kombeks kui võõrvägi tuleb sisse, siis hävitada võõras surnuaed? Imelik, et sakslased pole soovinud või käskinud antud asukohta korda teha. Tänud siia juhatamast!
Polnud sellest kalmistust varem miskit kuulnud-teadnud. Täitsa põnev avastus! Sellisel mahajäetud kalmistul käia oli muidugi eriline tunne. Mõelda sellele, kes kunagi siia olid maetud ja mis nende põrmudest on saanud. Katkised ristid ning hauaraamid, kust puud läbi kasvanud... Aardeleid tuli lihtsalt. Tänud kohta tutvustamast.
Päris omapärane oli. Algul rammisin läbi lepavõsa ja kubemeni sõnajalgade. Pärast seda oli ja lust ja lillepidu jalutada ning võis aru saada muistsest pärandist. Kalmistule kohaselt sain ka ehmatuse osaliseks kui ühe vist magava kitse ehmatasin kabujalu jooksu. Tänud peitjale
Ka minu jaoks seni käimata ning nägemata koht. Pole ka ime kui iga 10 m järel tuletatakse meelde kui era see tee ikka on ja kui ebasoovitav on seal liikumine.
Muidu mõnusalt sürr kontrast tekib, olles ise unustatud paigas näiliselt paigalseisvas ajas ning samas kuulda üle pea sööstvaid tempoka tänapäevaelu sümboleid - lennukeid.
See koht oli tõesti creepy juba õhtuhämaruses :) igaljuhul aardevalvuriteks olid sääsed. neid küll ei huvitanud, et me seal väga üllal eesmärgil. Tulid kohe rünnakule :) ma hakkasin juba loobuma aardeleiust, kuna ilmselgelt oli ka riietus vale ja kohad kuhu vaatasime, ka kõik valed. peale 10 minutist ringi tatsamist tuli ka aardeleid tegelikult väga loogilisest kohast. Tänu Kairele :)
Tõesti väga huvitav koht,natuke jube oli ka. Tore on aardejahi käigus midagi uut avastada.
Väga õudne koht, vaesed inimesed ei saa ju kunagi rahu seal. Imestasime, et inimeseloom ehitab sinna kõrvale endale suure villa, kas see ikka on hea mõte? :)
Rattaga sinna, aga aardele lähenemistee valisin muidugi kuskilt otse läbi võsa. Natuke ragistasin ja olingi kohal. Huvitav koht igatahes. Tänan!
See oli üks põnev koht oma mahajäetuses. Päris silmatorkav oli ka naabrusesse kerkiv uusmõis. Tänud igatahes.
Selline ajalootund looduses mulle meeldib .V: GC ja TB mis soovivad kaasa tulla suvisele aasia reisile J:TB lätist mis tahaks Soome sõita, kuid enne seda mõnda pilti endast mõne lossi taustal .
Algul üritasin pikka aega ühest kohast aaret leida. Olin jumala kindel, et see seal on. Kahjuks ei saanud seda ilma abivahendita kätte. Igaksjuhuks vaatasin ka veits eemale ja hoplaa. Aare ilmus nähtvale. Lahe koht.
Koht on rohkem kui üli äge. Lähen sinna kindlasti kunagi pimedas tagasi :P
Milliseid põnevaid kohti võib tänu GP- le kohata... TFTC :)
Kuigi elasime seal üsna lähedal ca 5 aastat polnud me kordagi sinna sattunud. Võiks ju täitsa uuesti kasutusse võtta selle kalmistu. Miski hull ehitab seal oma kolelossi kõrval. Raha ja kaine mõistus käivad mõnel ikka eri rada. Aare oli korras. Tõenäoliselt püsib ka kuiv. Samas selline eel augustatud minigrip pole ikka päris see ja pliiats käib karbis mitte kilekotis. Aitähh!
Oli ikka julgust üksi hämarduvasse metsasurnuaeda minna aga tahtmine sai võitu ja telefonilamp aitas, tänud siia juhatamast!
Algul lähenesin üht teedpidi aga seal olid väravad ja eramaa sildid ees. Teisena valitud mudane "telliskividega" teeots viis sihile (varsti kerkib selle mudaallee kõrvale kellegi suurejooneline loss). Tänud siia juhatamast, varem polnud aimugi sellisest kohast. EVEJ
Väike jalutuskäik. Õide puhkamas lumikellukesed. Heas korras aare. Mida veel ühelt päevalt tahta!
Vihje "langenud" on asjakohane, seda eriti kalmistule minnes.
Neid väikeseid kalmistud tundub meil ikka pea igal pool leiduvat. Auto jätsime kenasti telliste taha ja kohapeal pikka mõtlemisainet polnud. EVEJ
Signaal kadus metsas ära ja mingit jura hakkas sadama. Tüüpiline talvine prügiotsimine AKA mõnna
Käisin vaatasin üle ja jätsin ühe TB. Ega ta lumega väga hästi leitav ei ole jah.
Enda kaitseks ütlen, et Garmin GPSmap62 istus selge ilmaga aarde otsas päris tükk aega ja täpsuseks sain 4m nende koordinaatidega :) Puude all on muidugi mõjutusi palju ja täpsuse kätte saamine keeruline. Tõstan seetõttu natuke ka raskusastet.
Koordinaat näitas 12 meetrit mööda, nii et veidi saaks vinguda aarde tüübi või peidukoha raskusastme (1,0) üle, aga miskit eriti hullu polnud ka. Väga üllatav koht muidu iseenesest, kuigi käisin seal lähedal mitu aastat tööl, polnud õrna aimugi, et selline vanakooli kalmistu seal paikneb. Aitäh!
2013 aasta viimane leid.Siia poleks küll sattunud niisama.Tänud.
Õues oli hakanud juba natuke hämarduma. Mingi hetk saime aru, et me oleme jõudnud väga vanale surnuajale. õõõõõ Koordinaat näitas natuke mööda, aga see ei takistanud aaret leidmast.
Ka meie leidsime eest tellikskivide perekonna ning asusime jala aardeni.
Hea ja lihtne leid,
Võtsime : putuka
Jätsime: ränduri
Tänud
Selline hea vanakooli aare, et isegi telefonivalgel on võimalik asja leida. Nüüd sain ka aarde nimest aru. J: TB
Pimedas läks pisut aega, et õiges suunas liikuda. Mõni üksik kivi on veel järgi kah. Aitäh.
Kiire leid kui vihjele vastavaid kohti otsida. Tänud juhatamast.
Aarde leidsime ruttu, seda enam jäi aega koha uudistamisele. Tänud koha tutvustamise eest
Taas üks koht, kuhu sattusin vaid tänu geopeitusele. Meile igatahes meeldis. Tekkis huvi lähemalt selle koha kohta teada saada. Täname!
Leid kottpimedas vaid viis minutit enne südaööd. Otsing oli põnev ja aare oli väga korras! Kindlasti lihtsam päevavalges otsida, kuid meile polnud see probleemiks. Võtsime helkuri ja kuldkaardi, jätsime auto ja Saaremaa võtmehoidja.
Pole hullu, et teele olid telliskivid pesa teinud. Oligi jalgsi mõnus tatsuda, pole ju pikk maa. Otsisime Merlega, kuni tuli Miki ja leidis. Kahju, et vihje oli ununenud, see oleks meile abiks olnud. Nüüd jäi jälle ainult logi kirjutamise rõõm.
Lastega arsti juures käidud ja suund aarde poole. Saime autoga täiesti kenasti 100m peale. Kontsakingades ja sukkades oli küll natuke naljakas lapsed käekõrvel seal jalutada aga geopeitus ongi selline vaheldusrikas mäng mis paneb sind erinevates olukordades proovile. Kiire leid! Pärast uurisime veel riste ka. Aitäh!
Kunagi miskil põhjusel olen sinna kanti ka eelnevalt sattunud. Täitsa unustusehõlma vajunud polegi, nii mõnigi kivi oli ilusti loetavaks poleeritud. Seal samas kõrval muidugi usin kinnisvaraarendus käimas, loodetavasti metsatukka ennast ikka säästetakse. Tänud peitjale!
leidsime kristoferiga sealt metsatukast kõigepealt geokolleegi Esteri (tervitused vastu!;) ja seejärel aarde.
Sai seal natuke aega manööverdatud autoga. Olukorra muutis keerulisemaks see, et olin koordinaadi gepsu valesti sisestanud. Tunde järgi sõitsin siiski õigesse kohta. Parkisin auto võsas vedelevate autoistmete kõrvale. Murdsin läbi võsa ja komistasin kohe kaasgeopeiturile otsa. Tervitused Sanderile. Otsimine võttis küll veidi aega, sest osutusin geopimedaks. Lõpuks võttis Sander aarde peidukast välja. Surnuaed ise oli põnev ja loomulikult poleks ma selle olemasolust ilma geopeituseta midagi teadnud. Aardest sai kaasa võetud mööda maailma rändav hiir.
See oli üllatav koht, suur tänu! Otsustasime kunagi valges tulla lähemalt uurima. Kuigi ilm oli vastik, ikkagi on uued ja huvitavad kohad vahvad.
Vihma trotsides ei olnud kõige meeldivam seal. Veidi uurisime ka kustpoolt parim lähenemistee on. Siiski jäime loogilisema variandi juurde. Väikses putkas põles ka tuli, ei tea kas oli mingi valvur? Meid igastahes vist ei märgatudki. Pimedas märkasime ka ühte risti ja saksakeelset mälestustahvlit. Tänud!
Tegime linna asja. Geoasja. Mitu asja. Mitu geoasja. Sest üks asi on parem kui mitte ühtegi asja. Ja mitu asja on parem kui üks asi. Ja mitu geoasja on kümme korda parem kui mitu muud asja. Eriti linnas, Tal-linnas, all-linnas. Isegi siin, allilmas.
Auto jäi ontlikult Ülemiste värava juurde. Teel aardeni ehitati suuri monstrummaju. Enne aaret küdes ratastel tarekese ahi, peremees oli kodune. Aarde man aga oli rahulik. Nagu viimsele puhkepaigale kohane. Aare ei lasknud end otsidagi, kuigi koordinaat ei tundunud kiirel leiul kõige täpsem. Aare heas korras. Jätsime helkuri ja/või pastaka. Tänan aarde eest ses minu jaoks senikäimata paigas! Ruht in Gott, das Geocache.
Tee peal ees lausa 3 keelumärki ja 2 eratee oma. Eks nii kaua kuni ise vist erateed ei oma, siis ei saa ka teada, miks on vaja teed kiivalt omada. Kellelegi liiga ma seal jalutades ei teinud. Leid tuli küllaltki kiiresti. Olen õnnelik, et läheduses olev pitsu ikka keti otsas oli. EVEJ Aardes oli pliiats küll, aga keegi võiks teritaja ka ju viia :)
Teine geopäev lastega, ega nad sellest tiirutamisest väga vaimustuses polnud, aga kodus arvutis istumine ei tulnud ka kõne alla :P. Selline koht linna ääres, polnud aimugi, jalutasime natuke ja tegime kiire leiu, sai ilma gepsuta ilusti hakkama. Aitähh!
Sattusime ühele geopeiturile peale. Logisime rahulikult aarde ära ja pakkusime kaasgeopeiturile küüti.:)
Valisime ka aardele lähenemiseks keelumärkidega tee sest ei tahtnud võsa rünnata. Kaua otsima ei pidanud. Tänud peitjale!
Kummaline kummitus kummitas kummikutega kummutis- selline sõnadejupp ketras mu peas kui pimedas marssisime erinevate keelavate sissesõitude alt sisse. Kuni esimese ristini tundus koht nagu iga teine, kuid põlispuude müha tekitas tõelise kalmistu tunde. Merikese tark abiline suunas kuhugi eemale aga peidukas oli nii ilmne, et seda tonti ei hakanud me isegi kuulama. Logimis toimingud tehtud, piilusime lampidega ka vähe ümbrust kuid ei soovinud eriti endale tähelepanu tõmmata ja nii sealt jalga lasimegi...see hetk kindlas usus, et 30-40 minuti pärast on iga roju oma kodus. Inimene mõtleb, issand juhatab... vana tõde. Tänud sellise koha näitamise eest peitjale!
Sellest kalmistust ei olnud varem midagi kuulnud ja poleks uskunud, et see sellise koha peal üldse olla võiks. Loodetavasti jääb see metsatukk tänu kalmistule kinnisvaraarendusele puutumatuks.
Kui Silla aaret otsides polnud veel lisavalgust vaja, siis siia saabusime suht pimedas. Parkisime auto legaalselt ära ja ma jõudsin veel tuledesäras linnast pilte klõpsida. Mööda teed sai kenasti jalutades kohale ja siis tekkis mul tunne, et siia oleks pidanud hoopis küünla kaasa võtma, nii teistmoodi oli see koht. Ma ei jõudnud veel oma taskulampi kotist väljagi võtta kui juba märkasime potensiaalset peidukat ja no seal see aare oligi.Mõnusalt suur karp ;), mahutas kenasti endasse ühe rännuhimulise rotiisanda koos kitarrikohvriga. Tänud põnevat kohta näitamast !
Isadepäeva geotuuri 1. leid. Väga põnev koht, polnud aimugi, et siin midagi sellist leidub. Huvitav, mida arvab soojakus elutsev inimene viimaste päevade voorimisest? Hoidis igatahes distantsi. Leid oli kiire isegi gepsu ja vihje abita, aitäh!
Pseudonublu seal just kõige täpsem ei olnud ning vihjet ka ei taibanud vaadata. Lõpuks vaatasin kõige loogilisemasse kohta ja seal aare oligi. Vahetult pärast logimist hakkas võsast kostuma raginat ning jäin Toomasele ja Annikale vahele. Tore kohtumine! Pärast sain küüti lennujaamani, tänud neile! Samuti tänan aarde peitjat selle koha tutvustamise eest.
CCCLIX. Samuti käidud ja nähtud, päris üllatav koht siin linnaservas, aitähh tutvustamast. Aarde leidmisega probleeme ei esinenud, pärast avastasin veel, et vihje oli ka.
Väga tore käik oli. Just sellised muguvabad tavaaarded põnevas mahajäätud ja ajaloolises kohas on meie lemmikud. Soovitan. Sain mõnusalt parasjagu otsida, sest nullis nagu polnud ja kahtlustasin veidi morbiitsemaid peidukohti. Ringiga auto juurde minnes koristsin ka prügi ehk leidsin aardekonteineriks sobiva asja mida olin ammu otsinud. Suured tänud. V.kassikese J.liblikakese
Peale tähtsaid eksirännakuid mööda metsi ja huvitavate kohtade külastamist mõtlesime end õhtupimeduses paari aarde otsimisega premeerida. Panin laiska ja jätsin oma gepsu autosse ja sörkisin Priidu järgi. Nulli läheduses tiirutasime umbes kümmekond meetrit õigest kohast eemal ja uudistasin huvitavat vana kalmistukivi. Me ei taibanud ka aarde vihjet vaadata ega olnud veel pimeduses silmanud muidu valges kaugelt silmatorkavat aarde peidikut. Olin just saanud küsida Priidult, et ei tea kas sel aardel vihjet ka on, kui meid taskulampide valgusvihuga pimestati ja peaaegu kättpidi aarde juurde tariti, et saaks siis oma logis kirjutada, kui saamatud need geokolleegid olid, keda nad teolt tabasid :D Heh, pole mingit vahet mitu aaret leidnud oled, lolliks tehakse Sind ikka. GP statistika väitel peaks see minu 1500 kodumaine aardeleid olema. Kahtlane, kuidas ma need kõik küll leidnud olen :D Tänan! Väga huvitav koht!
Nagu ikka - kohale läbi võsa, tagasi mööda teed! Mööda maanteed sõites polnud sellisest kohast aimugi, tänud peitjale juhatamast. EV, J: Bart Simpson.
No küll sai seal tiirutatud ja keerutatud. Ikka ja taas jõudsime ühe ja sama koha juurde tagasi. Pimedas leitud.
Tänud peitjale.
Tundub, et meid Lassiega on tabanud mingi ootamatu õnn või needus: iga kord kui Ülemiste liiklussõlme läbime, leiame suuremas koguses poppe saapaid. Tundub, et Ülemistel võib varsti saapal käima hakata. :D
Aare ise tuli lõbusasti. Nägime juba kaugelt geoaskeldamist. Kohale jõudes jäi üle ainult logida ja juttu puhuda...
Aardeid leitud: GP 988 / GC 1118
Selle aarde puhul mõtlesime, et tark ei torma. Ei püüdnudki oma nimesid esimesena kirja saada. Aga esimese kümne hulgas on ka päris hea olla. Midagi pikalt nuputada polnud siin vaja, päris draiv inni ka teha ei saanud, seega kõike parasjagu. Aaret otsides jäime L@assie ja Lapsuliblika vahele, seega kujunes see otsing meeleolukamaks kui tavaliselt. Jutustamist jätkus kauemaks.
Tänud peitjale sellise huvitava koha tutvustamise eest. Tegelikult on me ümber palju erilisi kohti, milliste ajaloost või lihtsalt loost meil pole aimugi enne kui keegi sellele tähelepanu ei pööra ja vaatama ei kutsu.
Geoparklasse maandudes silmasime esteks kohe tuttavat autot. Varsti paistsid ka sündmuspaigalt lahkuvad valgusvihud. Lõpuks, kui endid ka nähtavaks-kuuldavaks tegime, saime teada, et Airi ja Priit hakkasid mitteleidu konstateerides kodu poole sättima. Kahjuks juhtus see just vihjele vastavas kohas ja hetkega saime demonstreerida oma professionaalsust. Geps näitas seal kauguseks peitja poolt määratud kohast 18-36 meetrit. Täitsa huvitav.
Huvitav koht, mis väärib tähistamist. Keelumärkide alt viib ilus, ehkki veidi porine ja jalatsirikas tee. Aardepaigas kohtasime pesakonda geopeitureid, kellega sai räägitud neist asjust, millest geopeiturid ikka räägivad, kui kokku saavad.
Kauplesin Romeki endale seltsi aaret otsima, et pärast saab lennukeid kah veel vaadata ja see mõjus. Aarde leidsime kiirelt ja koht ise oli tõesti uskumatu. Ikka ja jälle üllatab geopeitus huvitavate kohtadega. Huvitav mis sellest kalmistust saab, et kas varsti on kopad peale lastud ja kerkivad sinna elamud ja nähtavasti geopeiturid sinna elama ei soovi minna siis kuna nemad kõik teavad, et see ju endine surnuaed. Igatahes saab mis saab, aga peitjale suured tänud sellist kohta tutvustamast. V: vile, J:klaaskuuli.
Just lukustasin end vannituppa kui aix uuris kas äkki Annika tahab sõita. Miks? Kuhu? Kohe? olid minu küsimused.
Uus aare, ok kõne siis autojuhile jah saab tulla aga läheb aega nii sai kiirelt juuksed kuivatatud ja autosse ning minek. Naersime ise et eemalt võib me tegevus veidike naljakas olla... keset ööd taskulampidega metsavahel. FTF läks kirja 00.54
Eelmisel päeval olin saanud koondamisteate ja ei viitsinud reedel väga viisakalt riietuda. Oligi sobiv avastada lähedalasuv uus aare ja tossudes-teksades kohale ronida esimesel võimalusel. Otsimise käigus tuli mingi telefonikõne, logimine toimus praktiliselt ühe käega ja leidmisel GPS-i kasutada ei saanud.
Huvitav koht tõesti. Tänan!
Selle aarde leidmise eeltingimuseks peaks seadma pimeda sügisöö. Puud peaksid olema vähemalt raagus ja ilm vähemalt kottpime kui mitte lausvesine. Nii tore on loetletul tingimustel jõuda aardeni ning avastada ennast kellegi koduselt surnuaialt. Geopeitur ei kohku loomulikult millegi eest tagasi. Mul õnnestus enne Meelist karbile pilk peale visata sel ajal kui tema kolas veel lahtistes haudades. Kuna vihje jätab surnuaial mitmeid võimalusi tõlgendamiseks, siis peale mõningast tutvumist erinevate langenutega olid nimed kirjas ka õiges karbis.
Viimastel päevadel piinab mind geoväsimus. See on selline tunne, et avaldatakse uus aare ja see ei kergita kulmugi. Järgmisel päeval viib tee karbist lähedalt mööda, kerge pilk umbkaudses suunas, kõhklusehetk... äähh... edasi kodu poole. Hoopis teine lugu on muidugi siis, kui kaasgeopeitur teeb ettepaneku topsikuid otsida. Kell on 11 õhtul, väljas on pime, märg, mudane. Kodus saaks teha kuumaks tassikese glögi ja vedeleda koos naisega mõnusalt diivanil... mida valida... mida küll valida...
Mets on pime, märg, mudane. Taamal haugub koer. Oksad peksavad vastu nägu. Komistan kraavi. Jään püsti. Komistan vastu sarkofaagi. Kukun sisse. Lauri komistab vastu aardekarpi, aga mulle ei ütle. Vehin taskulambiga ringi ja komistan erinevate morbiidsete objektide otsa, aga kuna aare on veel vägagi elus, siis see ei paljastu. Lõpuks komistan veel ühe surnud objekti otsa ja löön nina vastu aardekarpi ära. Logi saab kirja.
Lahe koht. Siia võiks tulla kaevama. Mul nimelt oleks just ühte luukeret vaja.
Õhtupimeduses külastasin kalmistut uuesti ja viisin sinna juhendi.
Enne tööleminekut peab ikka uue kodukoha aarde üle vaatama. Keelumärkide alt läbi ei läinud, liginesin teiselt poolt. Kohtusin ka kesklinna "tavalise" aarde valvuriga - kitsega. kes hüppas põõsast välja. STF tuli 8:17. Ausõna ei teadnud, et paar kilomeetrit kodust eemal on selline kalmistu. Tänud aarde peitjale!
Olin juba nina kohevasse patja surumas ning oma "saku lihaseid" pidžaamaaga kaunistamas,kui sai tehtud viimane pilk geopeituse lehel. Uus aare...nüüd ja praegu. Saigi keset ööd leitud oma neljarattalisele vääriline autojuht ning kohale mindud. Taskulampidega seal padrikus vehkides, hea et puud/põõsad raagus olid, oleks eemal seisval mugul kindlasti tekkinud tunne, et keset võsa on uus ööklubi avatud...väärt värvimuusika :) Mõned minutid otsimist ning tühi logiraamat meie rõõmuks vastu vaataski. J: Logiraamatule minigripp, Miki-Hiire vile. FTF läks kirja 00.54
Olingi nüüd nii kahe vahel, et kas minna hommikul enne kooli või pärast, sest logisid ju veel kirjutatud ei olnud. Läksin siiski õhtul. Kuna jala oli Ülemistelt üle 2km, siis läksin bussiga nr 2. Läbi võsa ei roninud, mööda täitsa viisakat teed läksin, kuigi seal oli eravalduse silt, aga kuna päike oli veel kõrgel, oli kõik seaduslik :) Koht on küll väga huvitav ning leidsin aarde nime ka üles. Logiraamatus olid juba nii mitmedki nimed. Tagasi minnes avastasin, et bussil nr 2 pole Kesklinna suunal Pühamäe peatust. On ikka tüübid... Aitäh!
Olen sõnatu.
Kui auto juures läbi võsa nulli poole trügisin, tuli meelde k6 geopeiturite välimääraja, ja arutlesin omaette, et kuidaspidi ma siis seekord kirjutan, kas vigisen niisama võsa üle või katsun sellest ka miskit positiivset leida. Ja siis jõudsin surnuaiale, või õigupoolest sellele, mis kunagisest surnuaiast järgi oli. Arenesin mühinal - täiesti tundmatu koht mu jaoks. Aitäh silmi avamast!
Suure kiirustamisega jäi aardest puudu juhend. Kui keegi satub sinna koos sellega, siis olen väga tänulik, kui on nõus selle ohverdama. Kui ei jõua kedagi, siis üritan lähipäevil ise ka uuesti sinna sattuda.