15 veebruar 2025 leidis Tarmo ja Leanne [tarmoxy]

Rabad hakkasid meid taas kutsuma. Tegelikult juba eile kutsusid. Kuna see kutsung tuli alles poolest päevast, siis lükkasime ta heaga laupäeva peale. Võtsime siis kaardi lahti ja hakkasime uurima et mis maakonna võiksime valida. Kusagilt mälusopist oli meelde jäänud et Õmma olevat uue laudtee saanud ja nii ta valituks osutuski. Eelmine visiit rabatorni juurde 4 aastat tagasi oli veel põgusalt meeles. Vanast laudteest polnud väga midagi alles ja ka need viimased plangujäänused olid enamasti kusagil vee/jää all peidus. Oli selline omamoodi astumine mööda jäärada :D Nüüdseks oli aga pilt totaalselt muutunud. Sellist 6 realist maanteed polegi veel üheski rabas varem näinud. Ikka korralik tee siia valmis meisterdatud. Torni juures oli üllatuseks veel täitsa tänapäevane käimla. Euroalustest vettemineku koht oli samuti täieliku muutumiskuuri läbinud ja vastu vaatas tummine purre, veelgi tummisema redeliga. Vägev värk. Jääkaant vaadates jõudsin korraks juba kahetseda et jääsae autosse jätsin. Aga kirvega katsetades sain aru et õnneks on jääd vaid ca 10 cm jagu. Teepausiks tundus veel natuke vara ja nii pakkusingi välja et lähme teeme laudteelt maha ka väikese rabaringi. Praegust aaastaaega tuleb ju targasti ära kasutada kui pakane on rabaskäigud muutnud mõnusateks jalutuskäikudeks pargis. Päike siras ja esiti oli hea mobiili masti järgi orjentiiri hoida. Aga natukese aja pärast tuli lumepilv peale ja suunda polnud enam millegi järgi hoida. Kui pilv möödus, korrigeerisime sammud uuesti uue asimuudi peale. Mõnikümmend meetrit ennem aaret võtsime ka kellegi värsked jalajäljed üles, mis viisid loomulikult otse topsini. Kodutöö oli tegemata ja hooldusvajadusest polnud ma teadlik. Ei olnud taskus ka kahjuks midagi kuiva mida sinna sisse panna. Igastahes logiraamat oli hetkel jah jääkuubik. Käte vahel soojendades suutsime siiski ühe paberi peale sinna nime ja kuupäeva sisse mudida. Pikemas perspektiivis vajaks jah kas korraliku sulatust ja kuivatamist või uut logiraamatut ning minigrippi. Korraks oli ka mõte baskerville jahtima minna, aga otsustasime selle teiseks korraks jätta. Nagu kõrvallogidest märkan siis oleksinme sealt samuti vaid esimese punkti rõngakese leidnud, nii et sellega läks selles suhtes valutult. Suundusime siis torni poole tagasi. Sinna oli valge katuse järgi hea orjentiiri hoida. Raiusime augu jäässe, nautisime raba sulpsuvett ja siis juba kuuma teed. Täitsa mõnus jalutus "pargis" oli. Aitähhid peitjale siia meelitamast ;)

8 november 2024 soovis hooldamist Geo [geocaching]

Palun kogukonnal aidata seda vanakest!

Purgi sisu vajab korralikku kuivatamist, kui mitte väljavahetamist – logiraamat oli üks ligunev plokk, lehti polnud võimalik eraldada ja kirjutamine polnud ammugi võimalik. See lahendus ei pea vett, vaja paremat karpi.

13 jaanuar 2024 leidis Sander [nogravity]

Vurasin kiirelt kohale, tegin drive in ja panin nime kirja, tänud :)

27 august 2023 leidis Tanel [phantom]

Selle aarde kúlatuse ühitasime Baskervillede aardega. Lõpuks oli ikka täitsa väsinud olemine. Aitäh peitjale.

27 august 2023 leidis Epp ja Tanel [rabaepp]

Baskerville'de koera juurest võtsime jälje üles ja vaatasime selle ristumiskoha üle. Aitäh peitjale kohta kätte näitamast!

17 aprill 2022 leidis Heigo [sansam]

Tänud peitjale aarde eest!
Sain siin rabades mõnuga ringi tallata ja isu millegipärast ainult kasvab rabade järele.

16 aprill 2022 leidis Margus & [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

11 veebruar 2022 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Selle raba raskeim lõik oli Õmmast Risti. Lageraba asemel oli madal metsake, aga selle all olid puhmad paksu lumega kaetud. Jalg jala ette ja ikka edasi, mitte sammukestki tagasi, venitas kunagises lastesaates üks tore tigu. Nii liikusime meiegi. Kui maastik lagedamaks muutus, läks käik kiiremaks, aga meetrid vähenesid ikka aeglasemalt, kui tahtnuks. Lõpuks jõudsime logimiseni, aitäh aarde eest!

23 jaanuar 2022 leidis Krissu ja Margus [yksk6ik]

Õmmast suundusime siia. Teekond oli räätsatatav,ilm ilus. Tänud

1 jaanuar 2022 leidis Jaanika, Margus, Tristan, Arabella, Jevgenia, Raimo, Oliver, Gerli ja Thor [jaika]

Peale Õmma metsaonni ülevaatamist otsustasime siis selle aarde ka üles otsida. Algne plaan oli küll pigem selline, et kõnnime aarde suunas nii palju kui jõuame ja vaatame jooksvalt.

Etteruttavalt võin öelda, et kellel see aare veel leidmata mingil põhjusel, sellel on hea võimalus enne järgmist lumesadu veel minna mööda 9 inimese poolt sisse tallatud rada kas Õmma onnist või parklast :D

Osad lastest - tüdrukud - olid edasise, sissetallutud rajata rabamatka suhtes natuke kahtleval seisukohal ja venisid viimastena, see-eest poisid, eesotsas kõige nooremaga, kappasid alguses kõige ees. Teekond oli küllaltki raske - lumi oli kohatati vaid pahkluuni, aga kohati õnnestus ka üle põlve, peaaegu puusani, ilmselt mingit pokude vahele, sisse vajuda.

Õmma onni juurest oli minna umbes 1,6km ja poole tee peal olid lapsed juba väsinud ja panime edasise teekonna hääletusele, arvestusega, et minna on veel peaaegu kilomeeter ning tagasi tulla veel umbes 2 kilomeetrit mööda käimata raba. Täiskasvanud hääletasid retke jätkamise poolt, samuti kõige noorem laps Thor. Ülejäänud lapsed olid vastu, aga demokraatia võitis ja jätkasime teekonda.

Mingil hetkel oli ka Thor väsinud ja mina asusin järjekorras esimeseks, nn rajaleidjaks - see oli füüsiliselt kõige raskem, sest järgmiste sammudes oli ikkagi juba pisut lihtsam käia.

Õnneks aare lehvitas meile juba kaugelt ja see tekitas ka teistes motivatsiooni ning varsti oli kogu seltskond, ka tüdrukud, kes olid alguses plaaninud poolele teele ootama jääda, aarde juures. Peale nimede logiraamatusse kirjutamist sõime ära veel viimased kaasasolnud küpsised ja teetilgad termost ja asusime tagasiteele - autoni minna oli linnulennult 1,9km.

Alguses esimesed 400m läks ilusti, aga siis hakkasid lapsed taas ära väsima ja Arabellale kippus lausa nutt peale. Lumes oligi ju raske käia. Margus läks kõige ette rada tegema ja mina Arabella kõrvale, teda motiveerima. Poistel oli oma taktika - kappasid 100-200m ja siis vedelesid seni lumel, kuni teised järgi jõudsid.

Umbes 500m jorisenud, leidis Arabella endas ka lõpuks jõudu jätkata ja temale omaselt läks ta muidugi kõige ette ise rada tegema. Selliselt me lõpuks väsinud, aga rahulolevatena ka autode juurde tagasi jõudsime. Samal ajal vajus päike puude taha, ehk siis ideaalne ajastus :) Aitäh ka aarde peitjale ja ilmataadile hea talveilma eest!

Piltidega on midagi valesti läinud üleslaadimisel, kõvasti hämaramamad kui originaalid.

13 november 2021 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Endal ka piinlik, et nii vana aare mul veel ikka leidmata. Aga ju siis pidasime kunagi ammu seda üksikult rabas kõssitavat aaret liiga kaugeks ja maastikku raskeks. Nüüd korralikke abivahendeid omades ei saa enam ühtegi raba-aaret kättesaamatuks pidada, kui ainult pealehakkamist on.
Peale Baskerville'ide koera jälitamist ja kättesaamist oli asjade loomulik jätk ka selle aarde külastamine. Natuke aega kulus, kuid kohale me jõudsime. Vahepeal sai tehtud ka väikseid peatusi jõhvikate söömiseks. Aardetops oli juba õnneks kaugelt näha ja selle järgi saime natuke oma liikumissuunda korrigeerida. Konteineri sisu oli kuiv ja korralik, värskendasime ka topsil olevat markeeringut, sest kui palju geopeituried ikka käib rabas veekindel marker taskus :) Kui kõik toimingud tehtud, siis suund tagasi maanteele. Kokku kulus kahe aarde külastamiseks umbes 2,5 tundi. Kvaliteetaeg täiega :) Aitäh rappa kutsumast!

26 august 2021 leidis Inge [aunad]

Üsna loogiline oli peale koera jälitamist see ristumiskoht ka üle vaadata. Aare lehvitas juba kaugelt ja sai logi võrra täiendust.

Tänan peitmast.

14 august 2021 leidis Tiina ja Marat [tinntinnest]

Tulime siia kõrval aarde juurest otse :) Matk ei olnud algajale räätsaomanikule just kergemate killast kuna maastik on väga kumer ja jalad olid juba suhteliselt töntsid all - siin otsustasime räätsad kotti visata ja kummikule lootma jäädes autoni tagasi hõljuda :)

31 märts 2021 leidis Anna & [kallo]

Kui Baskerville'ide koera jälgede ajamise olime edukalt lõpuni viinud, ei kiirustanud me kohe rabast välja, vaid võtsime suuna siia maakondade ristpunkti, et leida üles Risti aare. Kui siiani ei olnud kumbki meist räätsade järele karjuvat vajadust tundnud, siis veidi enne selle aarde juurde jõudmist pani Anna ikka need omale alla, tundus, et võib parem olla. Oligi. Mina marssisin muidugi kummikutes edasi, tema nautis kindlamat jalgealust. Kohale jõudsime mõlemad ja aarde leidsime üheskoos. Sellega on siin rabas kolmest aardest kaks leitud, jäänud veel Õmma aare samanimelise RMK metsaonni juures. Selle juurde aga ei kavatsenud me otse siit minna, vaid autoga veidi lähemale sõita. Täname aarde eest!

20 veebruar 2021 leidis Kleone [kleone]

Tulin siia otse Baskerville'de lõpust. Raba peal oli väga vaikne, isegi automüra ei kostunud enam. Räätsadega oli ülimugav astuda. Jõudu ja jaksu veel oli, kuid see hakkas järjest raugema. Aarde juurde jõudnuna avastasin eest suusajäljed, mida varem kohanud olin. Suusajäljed lõppesid aarde juures kuid koer, kes suusataja kannul oli jooksnud, oli teinud tutvust kolme maakonna piiripunktiga. Loodan, et see männitüügas ikkagi oli just see sama punkt. Värsket logi küll raamatus ei näinud, see eest panin oma nime kirja. Tagasitee oli üsna vaevaline, sest jõud oli lõppemas aga tasku pistetud šokolaad, termoses olev soe tee ja järjest lähenev teekonna lõpp hoidsid motivatsiooni üleval. Aitäh.

14 veebruar 2021 leidis Eda, Kaido, Gordon [tumevalge]

Baskerville'ide koera juurest otse siia. Nüüd enam polnud mõnusat suusarada ees ja seda tuli ise rajada. Ainsa miinusena oli vastutuul, aga ka see polnud liiga tugev ja pani vaid põsed roosatama. Aare kõige parema tervise juures. Aitäh!

20 jaanuar 2021 leidis Carolys ja Irma [sun123451]

Viimane sünnipäev suurendas mu abivahendite aresnali korralike kummikute ja kahe räätsa paari võrra. Väljavalituks osutus sama mudel, mis kunagi Paavolt laenatud ning Naisterabas ära testitud sai. Aitäh laenamast! Kummikud olid aga liiga korralikud, sest suusapükstega neid koos kanda ei saanud. Siiski on neist palju abi olnud muude seiklustega ja ma olen neid valmis kutsuma oma parimateks talvesaabasteks.

Esmaspäeva õhtul kirjutasin Irmale, kes on igati tubli matkaja, et kas ta tahaks minuga räätsatama tulla kolmapäeval. Irma oli kohe nõus, hoolimata mu ettevaatlikusest, et ma pole üldse kindel kas praegu lumi kannab hästi ja ma pole lume peal üldse varem käinud ja ma ei mäleta kuidas need jalgagi käivad. Polnud probleemi, igati meeldiv on kui seltskond on julgustav ja valmis katsetama :)

Liikluseeskirjadele vastava parkimiskoha pidin endale ise kaevama. Oh seda talvist autoga majandamise rõõmu. Auto pargitud, peatselt olid ka räätsad karbist väljavõetud, vajaminevad asjad kotti visatud ning asusime Haapsalu mnt-d ületama. Tagantjärgi tarkus ütleb, et oleks võinud auto juures välja mõelda ja räätsad valmis panna.

Pool lumme vajununa, said mul mõlema jala kinnitused kuidagi valesti ja õhtul oli tükk tegemist et need korda saada. Samas olid need piisavalt hästi, et kordagi jalast ära ei tulnud, vist. Irmal oli keerulisem, sest tal ei õnnestunud sobivaks reguleerida kannataga käivat jäika paela. Suures sättimise tuhinas jäid mul lähemalt sabatihased imetlemeta, Irma aga sai nende vudimist üsna lähedalt nautida. Mina seevastu leidsin peale ühe sammu tegemist ühe roosa paela lumehangest, mis osutus veepudeliks, mis oleks pidanud seljakoti küljetaskus olema. Kellel tihased, kellel veepudelid...

Enamasti kasutasin võimalust Irma jälgedes jalutada ja lohutasin end, et tagasitee on kindlasti lihtsam. Seda ma ju ei teadnud, et selleks ajaks kui tagasi sammume on tuul me jälgi asunud eemaldama. Oleks pikema matka teinud, poleks arugi saanud, kust me tulime.

Irma märkas aaret juba eemalt ning tegime seal aarde kõrval hanges ka kiire pikniku. Väekas soe tee oli väga mõnus, ei mäletagi enam kas see oli nooruse või ilu vägi. Ka võileivast ära ei öelnud ning see andis jõudu -8 ja karge tuulega edasi võidelda.

Saime päris korraliku jalatrenni päeva. Kui vead kõrvaldatud ja abivahendiga paremini sõbraks saadud, julgen tulevikus ka Baskerville'i jälgede poole vaadata.

Õnnestus ka teine eesmärk mitme päevasest migreenist vabaneda, mille muidu õnnestus saada talutavaks puhkamise ja tablettidega aga mitte olematuks. Raba raviv mõju ;)

(650) Aitäh! EV J: terve minigripi + donotiiti

https://vaetee.ee/

17 juuli 2020 leidis Heili [bonksu]

Orienteerusin Lao järve onni juurest otse siia, leid tuli kiirelt, aardega kõik korras. Minu poolt sai sinna üks lepatriinu ka seltsiks ja logiraamat värske koti. Ilm oli suurepärane ja raba väga ilus.

10 aprill 2020 leidis Teised ja Kristjan [sportlane]

Tänud.

10 aprill 2020 leidis Kristjan, Martin ja Mari [marihen]

Baskerville`idest siia tulles olid jalad juba päris väsinud, aga kohale me jõudsime. See on raba kuhu tahtsin kindlasti tulla mitte talvisel ajal, sest see on üks lihtsamaid rabasid, mida ma tean. Tänan jalutuskäigu eest.

9 märts 2019 leidis Tessa ja Merle [meteta]

Baskerville´ide koera jälgedes seiklemise järel vaatasime üle raba kaugustesse ning otsustasime tagasitee asemel võtta suuna ka siinsele aardele. Esialgselt loodetud eriti lihtsat jalutamist mööda jäätunud laukaid täna polnud, kuid tänu räätsadele oli kandepind siiski üsna hea. Veel oli. Kleepuvast sulalumest raskeks muutnud räätsad pisut aeglustasid meie kulgemist, aga lirts-lärts astumisega aardele vaikselt lähenesime. Korraks oli hämming, kus see konteiner siis on, normaalne suurus peaks ju üsna hästi nähtav olema. Pärast väikest tiirutamist leidsime konteineri mätaste vahelt vedelemast, seda ilmselt kõrgemal hoidnud musta koti räbalad sikutasin läheduses olevast veeloigust välja ning võtsime kaasa, Karli poolt taastatud konteiner heas korras ja ilmselt püsib tõesti veel kaua, riputasin puu küljes olnud nöörijupiga taas maapinnast pisut kõrgemale.

Mõnusalt veedetud 2h ja 4,5km ning lapse esimene räätsamatk hakkas lõpule jõudma, oli näha väsimuse märke, aga tõstsime tuju lõbustades end mõttega, et autos ootavad beebiporgandid.. sel hetkel oli see mõte üsna naljakas (inside joke).. aga need maitsesid tee kõrvale tõesti hästi:).
Aitäh, et oli põhjust ka siia rappa matk ette võtta.

20 august 2018 leidis   [tunk]

Baskerville'ide koera vahepunktide vahel liikudes oli vaata et lihtsamgi kui sealt lõpust otse siiatulek. Paar korda vajusin tibake läbi ka, mitte üle kummiku serva siiski. Märga pinnast niisutas veelgi tibama hakanud vihm. Klassikaline tavaline rabakas, mõnus Eesti moodi loodus - ei midagi erilist, aga ometi hakkan puudust tundma kui pole ammu käinud. Järelikult midagi erilist! Aitäh.

14 aprill 2018 leidis Anne, Kaupo [nuffi]

Kui minuga on nii, et ilusates kohtades käin üksi aga palun, karupersepadrikutesse ja soomülgastesse satun sageli mitu korda, sest erinevad kaaslased veavad. Siis siin sain tagasi teha. Kaupol oli alla aasta tagasi käidud, kuid nõustus mind viisakalt siiski saatma. Eks ma oleks ikka üksi kah sumbanud aga Eestimaa peredes on korralike mehi kasvatatud. Aitäh selle eest!

Aare kössitas kuidagi üksi seal nähtavalt aga kott ja karp olid korralikud ja no mis ma ütlesin, õhtuks olin ma 3 Maakonnas st karupersepadrikus uuesti!

1 aprill 2018 leidis Arvo [arvoaljaste]

Rabas suuna hoidmine mul ei õnnestunud. Baskerville aarde juurest tulles katsusin selle ka peale noppida. Aga siksakitasin mööda raba ringi ja mitte ei tahtnud õige koht lähedale tulla. Lõpuks siiski, aitäh.

10 märts 2018 leidis Sander,Krista [krista]

Lähenesime Õmma metsaonni juurest väikse kaarega üle raba, et ikka mõnusam astuda oleks. Logimine tehtud ja matkasime suurele maanteele. Astumine ei olnud enam nii mõnus, kui juba läbitud kilomteetritel siinses rabas, esines tihedamalt pehmet mätast. Tänud peitjale.

2 märts 2018 leidis Madis [madis1989]

See aare ootas oma aega ehk siis seda, kui Baskerville' ide koera jälgedel aardega lood selged on. Tahtsin kaks kärbest ühe hoobiga saada ning nii see hapnes. Kui kõrval olev aare arhiivi läks, siis sai selle aarde leidmine päevaplaani võetud. Kuupäev oli ka teada ning aare jäi ootele. Vahepeal jõuti aga Baskerville' ide koera jälgedel aare taastada ning sain seega ikkagi kaks kärbest ühe hoobiga. Aitäh aarde eest, mõnus matk rabas oli!

10 veebruar 2018 leidis Miki ja Ede [boa]

Laupäeva õhtu oli ideaalne aeg väikeseks rabamatkaks. Päevased toimetused said tehtud ja pea vajas tuulutamist.

Kohale jõudsime pimedas ja olime lampidega varustatud. Kuid reaalselt vajasime valgust alles nullis nimede kirjutamiseks, astuda nägi üldiselt kenasti ka ilma. Raba kandis hästi, v.a 2 auku, kuhu mul õnnestus oma saabas uputada. Ei lasknud aga nendel intsidentidel head meeleolu varjutada. Jalutuskäik oli väga mõnus. Ilm soosis, temperatuuri oli parajalt, raba oli lumine ja ilus.

Tänan aarde eest! Tänud ka Mikile, et oli nõus kaasa lonkima ja head seltskonda pakkuma (aare tal juba ammu leitud)!

15 september 2017 leidis Karl [zdrk]

Pean tunnistama, et olin väga lähedal pikemale geopausile. Eelmisel aastal samal ajal olin sama häda otsas ja lõppes sellega, et augusti viimasest nädalast aasta lõpuni otsisin üles vaid näputäie punkte. Põhjuseks siis rõve sügis. Ma pole sellist tüüpi kes otsiks punkte lihtsalt et saaks +1 või +10 punkti kirja. Hobi tahab nautimist. Vihmaga ma looduses olemist aga absoluutselt ei naudi. Viimasest geopäevast oli tänaseks möödas 9 päeva, mis on peaaegu juba piisav aeg leidmaks asendustegevusi millesse investeerida oma vaba aega ja lükata geopeitus tahaplaanile. Ilmaprognoos "sitta suusailma septembri lõpuni" ei meelitanud mõtlemagi mõnele tuurile.

Eile tööpäeva lõpus yr.no lehte külastades oli mul esimeses reas valik Nõva. Kui igal pool mujal vihjas sademetele, siis just Läänemaale lubati päikese ja pilve kooslust. Kohe tundsin vajadust niiöelda koduarestist väljapõgenemiseks. Kas minna? Selles ei olnud mitte mingitki küsimust. Suund oli ka teada. Eelmisel nädalal rattaga igale poole ei jõudnud ja nüüd paras pooleli jäänud kohast aeg jätkata. Plaan sai paberile tänu selle väga kiiresti.

Hommikul ärkasin isegi ennem äratust aga pikutasin lõpuks nii kaua, et õigest äratusest oli möödas juba tund. Esimeseks aardeks oli valitud kolme maakonna ristumispunkt Risti aare. Lähemissuunaks valisin Läänemaa. Autoga Haapsalu suunas sõites tuli veel selline idee, et võiks ju proovida seda aaret võtta veel niiöelda ilma gpsita. Umbes nagu mäletan kus suunas see ristumispunkt asus aga mõõtkava polnud küll uurinud. Auto jätsin kohta kus on minu esimene mälestus rabast. Kunagi noorena sai autos istutud kui sealt rabast mööda sõidetud. Sellest ajast peale on olnud see olnud üks ilusamaid teelõike minu meelest. Alati kisub pilk teelt kõrvale. Sinna rabamaastikule ma ennem tänast aga jõudnud ei olnud.

Kui auto pargitud, siis ajasin jalga räätsad. Rappa minekuks ideaalne koht. Ei pea varustust kuhugi tassima ja auto kõrval saab kõik aetud. Teeääres oli küll rabapind väga märg. Pani korraks mõtlema, et kas peaks äkki tennised vahetama kummikute vastu. Tegelikult oligi see rappa sisenemine kõige märjemaks osaks sel teekonnal. Rabas oleks võinud isegi lakitud kingaga jõuda kuiva jalaga aardeni. Turbamättad olid päris pirakad. Räätsaga võis aga vähe julgemalt minna. Ainuke koht mis sai märjaks oli tagumik, sest vahepeal läks kand liiga sügavale mättasse ja siis välja tõmmates katapulteerus kogu räätsa tagatipus olev märg möga minu selja suunas. Kui ma olin suurest teest juba päris kaugel, siis hakkas tekkima tunne, et äkki olen juba liiga kaugel. Otsisin silmadega rabamändide küljest juba pikemat aega aaret. Lõpuks sai kiusatus minust võitu ja vaatasin esimest korda selle päeva jooksul kaarti. Suund oli olnud 100% õige ja ainult 200 meetrit aardeni. Ei uskunud, et nii hästi võinuks teekonda minna. Peagi olingi kohal ja võisin aaret logida. Läksin aardekarbiga veel mõned sammud eemale kaardi järgi täpsesse ristumispunkti. Teel tagasi autoni oli suuna hoidmine nüüd kohe ekstra lihtsaks tehtud. Suund otse mobiilimastile. Teel tagasi tekkis ärategemise soov. Kuigi olin üsna väsinud siis pärast joogipausi läksin teisele ringile.

Koheselt muutus soov midagi head teha tundeks, et auto on ju siinsamas ja miks ma ometi tagasi lähen. Kui ennem läksin nulli poole lausa lennates, siis nüüd juba lohistasin jalgu. Päike muidugi ka ajas minust kõik kehamahlad välja. Mõne minuti järel polnud joogipausi mingitki mõju enam alles. Vahepeal tegin pause ja sodisin markeriga uuele aardekarbile vajalikku infot peale. Kui lõpuks olin enda arust mobiilimastist sobivas kauguses siis uurisin kaarti, et kus aare nüüd siis on. Kaugus mastist oli õige aga suund oli nüüd totaalselt vale. Olin aardest 600 meetri kaugusel. Järgmine lõik läks väga vaevaliselt. Mitu korda vaatasin palju veel minna ja üldse vahemaa ei tahtnud väheneda. Kohale siiski jõudsin. Valasin sisu ümber ja algas viimane neljandik sellest pikast rabamatkast. Kusjuures see viimane neljandik läks vist isegi tunnetuslikult kõige kiiremini. Lausa nii kiiresti, et auto läheduses ei jõudnud mõtlemine järgi märja ala suhtes. Plärtserdasin otse ühest suurest lombist läbi. Tagajärg - muidugi läbimärjad tennised. Õnneks oli tagavara varustus autos olemas ja kuivad jalanõud koos sokkidega said koheselt jalga pandud.

Aarde eest aitäh! Loodetavasti uus karp püsib hooldust mittevajana aastaid.

15 september 2017 hooldas Karl [zdrk]

Teel tagasi auto juurde hakkas kripeldama karbi kehv seis ja fakt et autos vedeleb 8 tühja konteinerit. Võtsin paar suutäit vett ja uuele raba ringile. Lööb küll päevaplaani totaalselt sassi aga karp saab vahetatud.

15 september 2017 soovis hooldamist Karl [zdrk]

Karbi sisu soovib omale uut ümbrist. Karbil alles ainult 1 kõrv. Ei taibanud viimaseid logisid lugeda. Muidu oleksin probleemi ise ära lahendanud.

28 mai 2017 leidis Laur ja [puutetundlik]

Tänane põhiaare. Laur parkis auto kuskile manatee äärde ära ja kohe seejärel olimegi rabaservas. Ei olnud lihtne seal just liikuda, väga hea koormuse saime keset palavust ja kummarid jalad seal ringi sumbates… Vahepeal läks kuumus koguni nii suureks, et tekkis endalgi tahtmine meiega kaasasoleva Indy moodi korraks kuskile vesisemasse kohta kõhuli visata ja nina mättasse kaevata… :D.

Karp hoiab koos ennast seal vaid ühe kinnitusega neljast, ülejäänud on ära murdunud. Kui sisu ilusti tagasi pannes tetriseks laduda, siis vast lekkima ei hakka, aga võimalusel võiks keegi sinna siiski uue karbi viia, meil endil polnud kahjuks midagi kaasas…

Hea astumise korraldamise eest kunagisele peitjale aitäh, tuli kasuks :P.

28 mai 2017 leidis Maris ja [laur]

Mis muud suvise ilmaga tarka teha kui minna rappa. Mingil põhjusel sai see karp kaardilt välja valitud ja teele. Jätsime auto suure tee äärde ja kuna võsast ei tahtnud läbi ragistada, siis väheke kaugemale linnulennult, kui oleks võimalik olnud. Auto juurest oli karbini 1,28km. Tundust peale nädalast trippi igast maastikul täiesti kerge asjana :D Aga eksisime. Kuidagi paha raba maastik oli :D Meetrid ei tahtnud ja ei tahtnud väheneda, koer kastis ennast igas mudamülkas ja ka ise soovisime, et lõpu juures oleks üks mõnus laugas. Seda aga ei olnud, sest see oli ju vanakooli aare kus olulisemad olid numbrid. Nii me siis olime selle raba arvatavasti kõige igavamas kohas ja panime nime kirja. Kuna maastik oli päris tülikas, siis ei hakanud seekord pikemat tagasimatka mööda laukaid ka tegema ja lasime mööda sama sirget tagasi. Kahjuks eelnev logi oli lugemata ja ei võtnud ka asenduskarpi kaasa. Alles kohapeal selgus, et üks kinnitus vaid hoiab. Kuiva ilmaga oli kõik muidugi korras. Aga tänud rappa ikkagi kutsumast!

22 mai 2017 leidis Meeli&Kaupo [lepalind]

Kui aia juurest minnes mets läbitud näitas gps 900m millegiga aardeni. Tundus kerge minek, aga varsti oli 900m põlvetõstejooksu tunne. Hea, et varem niiskemal ajal ei läinud. Külmunud lumeta maapinnal vist kõige lihtsam. Aarde leidsime kergelt. Ainult üks kõrv ei suuda karpi kinni hoida, aga sisu on (veel) korras. Karbi suurus väikse ja normaalse vahel.

18 veebruar 2017 leidis Ivar [triton]

Mõnus jalutus talvises rabas. Tunnistan üles, et mu käte vahel andis järgi nahkrihm, millega konteiner oli puu külge kinnitatud. Õnneks jagus seal nööri, mille abil on konteiner kindlalt puu küljes edasi. Rabad on võrratud, seekord siis talvine raba. Tänud jalutuskäigu eest! Aarde plastkarbi nö kõrvadest on alles ainult üks ja seetõttu vajab karp vahetust, muidu aarde sisu heas seisus ja ootab logimist.

12 veebruar 2017 leidis T & [eren]

Päris hea trenn. Nägime meiegi igasugu jälgi, sealhulgas nii geopeiturite kui ka hundi omasid.

10 veebruar 2017 leidis Airi ja Margit [aurora]

Tundus, et on just sobiv aeg rappa minekuks. Nautisime ilusat lumist raba ja nuusutasime sookailude lõhna. Tänud!

10 veebruar 2017 leidis Emily ja Airi [emily]

Rabamatka esimene punkt. Teepeal oli palju loomajälgi. Põdra omad suutsime tuvastada, ülejäänute puhul pidi nentima, et on jah loomajäljed. Võtsin täringu ja jätsin auto :)

15 jaanuar 2017 leidis Katre ja [thunder]

Varasemalt on siit mööda sõites pidevalt kiigatud üle rabamaastiku silmapiiri poole,kuid pole olnud veel mahti lähemalt antud raba uudistada.

Jätsime auto ühte mõnusasse teeäärsesse „taskusse“ suure tee läheduses ning asusime teele. Teekond aardeni läks lennates,eks lumevaip polnud ka eriti paks ja pinnas mõnusalt külmunud.

Veidike pusimist, ja oligi konteiner käes.Polnud teist juba üle poole aasta külastatud. Nimed said kirja ja teekond Õmma poole võis alata.Tänud!

23 juuni 2016 leidis Heldur [heldur]

Täpselt kell 11.00, kui Võrus hakkas Võidupüha paraad astusin mina Kuistlema rabasse, et alustada oma Läänemaa pühadetuuri kolme maakonna kohtumispaigast. Ilus Oled Eestimaa! Ilusaid pühi kõigile!

5 märts 2016 leidis Marko [markosu]

Leitud.

5 august 2015 leidis Kevin [k6]

Jälle väga ilus, nagu postkaart, ainult autotee müra kostus tugevalt läbi. Tänud!

8 märts 2015 leidis Joosep, Miina [jooseptrumm]

Leidsin aarde üles, paistis teine juba kaugelt silma. Tulime üle Õmma raba, minul jalas katkised saapad ja Miinal erkpunased kummikud. Mõned mättad olid üllatuslikult veel külmunud ja kandsid minugi rasket keret, millele vastukaaluks jällegi ka selliseid rabasoppe leidus, mis mind meelsasti oma soojas ja happelises embuses hellitama olid aldid. Kõige meeleolukamaks kujunes ehk kahe rabalaama vaheline mülgastik, kus mu jalgatest kiiresti jääskulptuur moodustus. Kuidagiviisi jõudsime lõpuks siiski metsa vahele ja jääme rõõmsail meelil kolme maakonna mail toimunud müttamist meenutama. Aitäh!

14 veebruar 2015 leidis Tarvo, Reet ja Vanda [berti]

Kaks aaret rabas sai läbitud alla kahe tunni, mõnus päeva algus.

14 veebruar 2015 leidis Vanda, Tarvo ja Reet [kassikakk]

Tänase sombuse ja plusskraadiga ilmaga räätsamatk oli jätkuks Baskervilli aardele. Nüüd vähemalt need kollased täpid ei kummita enam. Tänud peitjale ja rännukaaslastele!

17 oktoober 2014 leidis Erko ja Tanel [erko]

Sai lõpuks kaua planeeritud rabamatk Ristil ette võetud. Sügisene ilm oli ilus ja päikesepaisteline! Sõitsime Taneliga jalgratastel Riisiperest Ristile ja tagasi. Risti aardele lähenesime otse põhja poolt maanteelt. Raba oli mõnus kuiv. Aare paistis juba kaugelt silma. Kõik tundus olema korras. Pärast aardeleidu läks Tanel tagasi jalgratta juurde. Mina aga läksin otse läbi raba Õmme aardeni.

17 oktoober 2014 leidis Erko ja Tanel [timix]

Tegelikult sai rattaga kooli mindud just selle aarde pärast. Jalgratas pole minu poolt päris pikalt kasutust leidnud ja see andis päris tugevasti tunda, sest Riisipere - Risti lõiku oli tunduvalt raskem sõita, kui varem. Eks tuleb jälle treenima hakata. Kui Ristile jõudsime, tegime kindlaks parima lähenemistee, ajasime rattad metsa alla ja hakkasime astuma. Kilomeeter küll, aga kiiresti läks teine. Logisime ja pildistasime. Raba on juba sügisene ja enam mitte nii erksates toonides. Pärast seda läks Erko otse Õmma aarde juurde. Ma otsustasin lihtsalt raba nautida ja kolmandat Õmma-külastust ette ei võtnud. Tagasi läksime mööda maanteed, siin ju nüüd hea sile asfalt :). Kiusatus oli tegelikult ka Pimesikku minna, kuid viimane Riisipere rong nii ei arvanud. Aitäh järjekordse laheda rabaka eest. See aare jäi koos Baskervillidega võtmata, jällegi ajapuuduse tõttu. Vahepeal oli selle aarde näol tegu mu ainsa Põhja-Läänemaa otsimata aardega, aga kuidas see vanasõna nüüd oligi... Kus geps aaret ei näita, seal tule aita peita :)

2 veebruar 2014 leidis Peeter, Piia [piuks]

Taas üks mõnus matk sai ette võetud. Üha tugevnev vastutuul ja ähvardavad sajupilved sundisid meid kiirustama. Õnneks oli aares seal uhkes üksinduses tip-top korras. Täname!

2 veebruar 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Tulime siia pärast baskerville koral külas käimist. Hommikul oli mul veel tahtmine liikumiseks suusaksid kasutada, õnneks oli kaaslasel rohkem mõistust ja sellest otsusest oli kasu palju. Arvan et hetkel oleks ka räätsad jalge all olnud liigseks takistuseks. Kõige raskemaks osutus just otsetee tagasi autoteele - siia oli tuul rabast enamuse lund kuhjanud. Praegu oleks küll kasulikum tagasi lagedamale alale liikuda. Aare (tänu vahepealsele hooldusele)väga heas olukorras. Suured tänud siia matkama kutsumast

26 jaanuar 2014 leidis Ivi, Kahro, Sirje ja Mehis [mehka]

Üks mõnus lumise pühapäeva matk rabas. Lagendik on küll suur, kui on võimalik ka nii silmanähtavast asjast mööda vanssida. Aitähh!

2 november 2013 leidis Reigo [reix]

CCCXLI. Vot see oli päeva lõpetuseks üks tore rännak, tänase päeva vaieldamatu lemmik! Jätsin auto Harjumaale, suurele maanteele. Alustuseks oli plaan väikse ringiga mööda lageda äärt minna, kus minu ja aarde vahele jäi kraav, millele ma esialgu väga tähelepanu ei pööranud, lõpuks sai kraavist Liivi jõgi ja ületuskohta ei tulnudki, kõik abivahendid olid ka teisel kaldal. Egas midagi, tuli veits tagasi tulla ja metsasema koha pealt kraav ületada, edasi oli vaid üks lust mööda raba kolme maakonna piiri poole tatsuda, veits küll jala all lirtsus aga saabastega jäi jalg täitsa kuivaks. Aare korras ja suve üle elanud ;) Kuigi enamus on seda aaret külastanud talvel, soovitaks soojalt ka muid aastaaegu, siin pole hullu midagi, raskusaste 4 on selgelt üle pakutud, tagasi maanteel olin 20 minutiga (rahulik kõnnak). Ma ei usu, et talvel siia lihtsam tulla on, paksus ja pehmes lumes räätsad ei ole kindlasti lihtsam variant kui praegusel aastaajal minek, vaieldamatult hõlpsaim on muidugi kevadel lumekoorikul suuskadega. Baskerville seikluse jätan järgmiseks korraks :)

23 märts 2013 leidis Liisa, MK [blackwhite]

Leitud- tore, et Baskerville-Risti-Õmma aarded paiknevad nii, et nede vahele saab kena matkmarsruudi moodustada.

21 märts 2013 leidis Alex [alex]

Pikalt otsimist oodanud aare minu jaoks.Küll pole aega, siis on märg-palav jnejne.Täna hommikul sai veel endaga võideldud aga skoorijanu sai võitu ja nii ma siis sutsti seal ära käisingi.Aare hetkel korras aga üks kinnituskõrv puudus ja teine oli ka praoga.Kui kellegil plaanis ja meeles võiks uue kõrvadega karbi sinna viia.Tänud!Peab vist veel mõne jalutuskäigu tegema enne suurvett...

9 märts 2013 leidis Priit [triip]

Leitud

27 jaanuar 2013 leidis Hanno ja Hannes [hpalang1]

Tulime Baskerville'ide kutsa juurest otse. Lund vähe, raba kenasti külm - ca 20 minutit oli kahe logimise vahe :) Aare oli maha pudenenud ja otsapidi lumme kinni külmunud; sikutasime ta lahti ja sidusime üles tagasi. Aasta otsa puutumata karp oli suurepärases korras. Ja siit veel mingi 1.4 km tagasi autoni - kokku sai vist 8 km jalgsi sel päeval, siin rabas ja Vormsil ka. Mõnus oli, kas teate. Aitüma!

19 veebruar 2012 leidis Airi, Maris, Margus ja Priit [otsingul]
Õmma aarde juures pisuke söögipausiga puhkus peetud, suundusime ka selle aarde poole, mis vaid minul leidmata oli. Väga vinge oli, sest tuisk oli meie teele vahepeal tunduvalt suuremad hanged kuhjanud, kui enne ja räätsad ei tahtnud jätkuvalt lumepinnal püsida. No see 1,5 km meid ju ometi ei murra ja ei murdnudki. Enne aardeni jõudmist hoiatas Margus, et otseteele jääb lahtine oja ja nii oligi. Õnneks too nii kitsas, et saime sobivas kohas sellest üle astuda. Aarde enda leidmine oli sealjuures väga lihtne. Kuigi oli kummaline endale ette kujutada, et seisad täpselt kolme maakonna piiril. Järgnev kilomeeter maanteeni pani meie jõuvarud tugevalt proovile, sest matka algusega võrreldes, oli lund tublisti lisandunud ja kandvust polnud sealjuures ollagi. Igatahes autodeni me jõudsime ja koju kah. Siinkohal jällegi tänud kaaslastele ning ka aardepeitjale! Oli mõnus pühapäev. Selle seltskonnaga alati ja igale poole!

23 märts 2011 leidis Irokas [irokas100]
Baskerville'ide koera juurest liikusin siia mitte just enam kõige ärksamalt. Esimene räätsaretk oli väsitav ja raba hakkas ka juba minu mittsesissevajumise pärast rahulolemause märke ilmutama. Aarde juures leidsin lõpuks ka kadunud suusajäljed üles. Võtsin aardest gc-liblika ja jätsin ka midagi. Tagasitee läks veel eriti vaevaliselt. Kuidagimodi ma auto juurde tagasi koperdasin ja tõdesin, et isegi räätsadel kõndides peaks jalas olema korralikud jalanõud. Mingi kaubik jäi ka korraks seal seisma aga sõitis kohe edasi... Tegelikult oli kokkuvõttes päris mõnus ja rabakaid võib nüüd julgelt ette võtta.

13 märts 2011 leidis Airi ja Tauno [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

13 märts 2011 leidis Airi ja Tauno [tralls]
Sõltumata sellest, et liikusime põhja suunas, muutus ilm vist aina soojemaks, sest lumi oli veelgi pehmem ja ei tahtnud enam üldse kanda. Kui aarde peidupaigani suutsime veel naerunägudega liikuda ja aeg-ajalt oma kehva olukorra üle isegi nalja visata, siis meie ringi viimane lõik maantee ääres seisva autoni tõi silme ette dzäkklondonlikke situatsioonikirjeldusi. Kokkuvõttes 6,3 km keskmise kiirusega 1,8 km/h. V: pall, J: muusik

10 märts 2011 leidis Triin ja seltskond [triinu]
See oli meie lõunapausi-suusatiiru esimene aare. Suusajälgi oli rabas ohtralt, inimesi siiski teisi ei kohanud. Aarde leidsime kiirelt, edasi suundusime aeglaselt. Sula ilm andis lihtsalt kenasti tunda ja jalg just väga kergelt ei liikunud:) EVEJ

27 veebruar 2011 leidis Afonja ja Andrew [afonja]
Vahva kott kutsus juba kaugelt oma sisu takseerima. Kaup heas korras. J:paar nipukat

26 veebruar 2011 leidis Kajaliis [lylleke]

Leitud

26 veebruar 2011 leidis Kaja, Bruno ja Ly [kajaliis]
Baskervillide juurest rändasime edasi "majaka" suunas, mis üle metsade meile kätte paistis. Kilomeeter kõndimist ja juba praktiliselt pimedas saime aardele käpa peale. Pisut pusimist pakendiga, avasime igati korras ja kuiva aarde, kuhu tänuks jätsime Norrast kaasa toodud liblika GC. Aitähh! See oli mõnus:)

10 veebruar 2011 hooldas Priit ja Maku [armastan]
Väike raba tuur täna.
Aare sai uue ümbriskotti.
Head otsimist-leidmist!

22 jaanuar 2011 leidis Margus ja Maris [max]
Meie lähenesime Risti aardele Õmma aarde poolt räätsadega matkates. See oli siis meie matka kolmas viimane aare. Kokku matkasime umbes kolm tundi ja rabale sai ilus ring peale tehtud. Rabas valitses vaikus ja rahu ja lumi. Metsapoolses raba ääres oli näha loomade jäljerada. Risti aarde juures kohtasime taas eelmise aardeotsija suusarada. Ning tänu eelmisele leidjale oli aare silmaga näha ja lihtsalt leitav. Aarde logi sai kirja veidi enne kolme.

22 jaanuar 2011 soovis hooldamist Merike [mooritz]
Aaret ümbritsev minigripp purunes ja praegusel hetkel on ta kinnitatud veidi kõrgemale suusakepi rihmaga. Vajaks paremat kinnitust ja soovitavalt ümbriskotti.

22 jaanuar 2011 leidis Merike [mooritz]
Kui juba rabas olin siis tuli ka see aare üles otsida. Suusatasin kohale ja siis läks jamaks. Gps otsustas iga sekund uut suunda ja erinevaid numbreid näidata. Mingi hetk märkasin midagi kahtlast ja väikse kaevetöö tulemusena leidsingi otsitava. Kuid paraku oli jää ta väikest nurka pidi enda külge klammerdanud, nii et väikse sikutamise peale rebenes teda ümbritsev minigripp. Logisin ja püüdsin käepäraste vahenditeda aaret veidi kõrgemale kinnitada, et ta uuesti jäävangi ei satuks, kuid uut ümbriskotti polnud kuskilt võtta. Palve järgmistele otsijatele, võtke mingi suurem minigripp kaasa ja aidake aaret , et ta taas jäävangi ei satuks. Samuti võiks mõelda parema kinnituse peale. Praegu on aare kinnitatud suusakepi käerihmaga.

25 september 2010 leidis Arli [puujalg]
Selle aarde otsimise märksõna on sprint räätsadega. Kusjuures ainult ühel korral sai nina turbaseks. Nimelt pidin olema kella pealt Rohukülas praami vastas. Nii sööstsingi kõigepealt Õmma aaret vallutama, sealt otse Risti aaret ja sealt tagasi ratta juurde, millega autoni. Muidu mulle meeldib rabas käia, kuid selline kihutamine pole suurem asi, kuid kui juba sealkandis oldud sai, siis tuli ära teha. Räätsasprinti tuli kokku 3,2 km. Praami vastu jäin viis mintsa ainult hiljaks. V:põrkepalli J:teokarbi

21 august 2010 leidis Neeme [neeme]
Tõsine ettevõtmine. Teekonda aardeni alustasin põhjasuunalt ja nahk oli päris märg, kui kohale jõudsin. Mingid rajad seal tõepoolest olid, kuid suurem osa teest sai läbitud siiski mööda pehmet ja jalale võrdlemisi ebamugavat rabapinda. Kui järele mõelda, siis ei oleks seal ka räätsadest vist palju abi olnud. Veidike puhkust - pea Harjumaal, käed-jalad mööda Lääne- ning Raplamaad laiali ja siis tagasiteele. Aitän peitjale!

8 august 2010 leidis Kalle & metsjeesus [simkalle]
Jällegi aare,mida aasta varem üksi otsima ei söandanud minna.Seekord sai alustatud veidi teise nurga alt ~1,9km rabadistantsiga.Suutsin rabaga soojad suhted säilitada.Hea oli peesitada aarde ümber suve kuumimal päeval ja kui oli vaja vett kätepesuks oli ka see kohe käepärast.Aga joodavat ikka kulus kõvasti,eriti minul,kuna diisel oli otsa saanud,kasutasin gini,metsjeesuse diisel jäi autosse,tema liikus vee ja õhu peal:) EV J:10 bani

1 august 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Vabal pühapäeval otsustasime teha pisikese jalutuskäigu loodusesse ja noppida Risti ümbruse aardeid. Esimesena jäi tee äärde Risti. Valisime maanteelt aardeni lühima tee, mis tagantjärgi ei osutunud just kõige kergemaks. Rajad soos olid meie liikumise suunaga enamasti ebasobiva nurga all ja seetõttu kulus meil kõvasti joogivett. V: lepatriinu, J: 2 kirjut kummipalli.

23 juuli 2010 leidis ahti [hdhunt]
ikka päris korralik rabamatk. ei mingeid laudteid ega muid abivahendeid. iga sammuga vajusin u. 20 senti. õnneks oli raba kuiv. 45 minti 0,5 liitrit vett ja asi tehtud.

29 mai 2010 leidis Kirke, Carolina, Triin ja Aare [karuonu]
Liikusime mööda maakonnapiiri. Raba oli suhteliselt hästi läbitav. Pool tundi sinna ja samapalju tagasi. Vahepeal näitasid Triinu ja Aare GPS-id eri suundadesse, aga lõpp oli mõlemal õnneks samas kohas. Selle aasta esimene rabamatk võttis päris läbi, otsustasime sel päeval raskemaid kui 1/1 aardeid enam mitte otsida:)

29 mai 2010 leidis Triin, Kirke, Aare & Carolina [caro]
Päris pikk sumpamine, väsitas korralikult ära ja tegi naha märjaks.

29 mai 2010 leidis Carolina, Kirke, Aare ja Triin [trine]
Tänase geopäeva meeldejäävaim jalutuskäik rabas, mis on praegu suhteliselt kuiv ja õisi täis. Oli päikest ja vihma, lõpuks paistis ka väikese tähega aare. Aare kuiv ja korras, meie ka :)

29 märts 2010 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Olen ennegi arvanud, et aaretes peaks peale muu kohustusliku kraami olema ka kalender,mille abil suudaks siis õiged kuupäevad ja aastad välja mõelda ;) Nagu ma nüüd avastasin, olen ju logiraamatusse kirjutanud vale kuupäeva! Ometigi oli pühapäeval kuupäevaks 28.märts! Oh seda hajameelsust!

28 märts 2010 leidis Kadri [pekadrip]
Risti aare, mis on minu lapsepõlvekodule üks lähimaid geopeituse sihtpunkte, on olnud pinnuks silmas juba eelmisest suvest. Aga alati on olnud Ristile sattudes liiga vähe aega, et see ette võtta... Nii saigi seekord sihiks seatud, et pühapäeva varahommikul tuleb iseendaga (isegi mitte omadega!) rappa minna. Eks ta ikka üks sõge ettevõtmine oli, sest esiteks tuli ju kella keerata (magamiseks aega vähem), teiseks sadas vihma, kolmandaks puudusid suusad ja räätsad(millest küll mingit kasu vist poleks olnudki), korralikud kummikud (abiks oleks olnud vähemalt vöökohani ulatuvad!)... teele asusin Ristilt kell 8.30. Kui kõik teised logid siin kirjutavad mingist 40 minutiga (või vähemgi) aarde juures ära käimisega, siis minul kulus üle kahe tunni! Suundusin minagi Delfi reklaami juurest metsa ja sinka-vinka kuivamat teed otsides aarde poole. Lumi ei kandnud absoluutselt, lume alune pind pehme, lume sügavus ikka veel üle põlve. Tõenäoliselt suutsin ma selle aarde vallutamiseks valida kõige hullema aja, sest lume alt ei näinud ka mitte, kus pehmemad kohad olla võivad. Kuskil poolel teel tekkis küll tunne, et miks ma küll siin olen, normaalsed naised istuks soojas kodus, mitte ei tallaks üksi kuskil rabas, aga et tagasi minek tundus ikka jõhkra allaandmisena, siis ikka edasi. Küll oli ikka õnnis tunne, kui must kilekott ühe männi küljes silma hakkas.
Nii saigi täna unustatud aarete nimekirjast 8. kohalt (268 päeva leidmata) Risti aare ära toodud!!! Tagasiteel võtsin sihiks silmapiiril oleva mobiilimasti ja põhimõttel- surm siin või Siberis, asusin võimalikult otse teele. Vahepeal kippus küll tekkima tunne, et Siberini küll ei jõua, sest raba tahtis vägisi mind ja minu kummikuid endale... ja päästev metsaserv tundus ikka jube kaugel olema. Aga siin ma nüüd olen, kohvitass nina ees, kuivad riided seljas, ise väsinud, kuid õnnelik, et ära käisin! Ei mäletagi, millal viimati nii hull ettevõtmine oli. Mädajärv2 peitmine oli selle kõrval lapsemäng!
Aare suurepärases korras. Karpi ümbritsev must kilekott oli küll väga ribadeks tuule käes muutunud ja kuna mul musta kilekotti kaasas polnud, sai karp endale ümber suurema minigrip koti, musta koti jäänused ja nööri abil puu külge tagasi. V: koera ja mitmed liitrid rabavett kummikutesse J:klaaskivi ja lepatriinu
PS. boonusaaret Linnapreili autovõtmete näol ei leidnud :(.

3 juuli 2009 leidis Kalle [sookoll7]
Sai valitud pikem, aga see-eest pisut vähem raba pinnal kõndimist (500m). Hein oli muidugi vahepeal rinnust saati aga head kummikud, mis sai ennem Karuonu käest laenutatud, olid siin täitsa asja ette, kuna tuli ka väike oja ületada. Aare ise korras ja logiraamat väga uhke. Kes küll selliseid teeb? EVEJ

15 märts 2009 leidis tiina ja mina [diesel]
naiivsena arvasin, et rabas kõndimine on sama lihtne kui linnatänavail. mõtlesime, et jõuame enne pimedat veel aarde ää noppida. nokia juhatas teed ka otse minemise asemel suure kaarega. leitud sai. tagasitulekuks oleks küll hädasti taskulampi vaja läind. a kuidagi ikka jõudsime auto juurde. sinna ja tagasi ots võttis 35 minutit ja kuiva jala aeg oli ka vist juba otsa saanud. aare ok. evej.

6 märts 2009 leidis Mari, Ants [marx303]
Meile tee pikk ei tundunud. Ants suusatas veel hulga rohkem kui vaja. Mina kõmpisin jala. Leidsime lihtsalt ja vahetasime midagi.

28 veebruar 2009 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Tee aardeni tundus nii lõputult pikk, kiirelt logi kirja ja siis veel pikemana tundunud teed pidi tagasi. J: koera

27 veebruar 2009 leidis Kristo [kristof]
Auto tee äärde siva kohale logi kirja ja minekut. Kiire oli! V:rinnamärk J:võtmehoidja

24 veebruar 2009 leidis priit [armastan]
Georada algas maanteelt ja viis otse aardeni. EV: J:Märgi

22 veebruar 2009 leidis Kristjan, Kristiin, Krislin [kpihus]
Peale pisikest rabamatka sai ka aare edukalt leitud. VMJM.

22 veebruar 2009 leidis Hanno [hanno5000]
Et asja huvitavamaks teha, loobusin aardele lähenemisel geomaantee kasutamisest ja keerasin enne paljude poolt kasutatud "parklat" kitsale metsateele, mis viis aardest linnulennult umbes 1,2 kilomeetri kaugusele. Tüdrukud jäid autosse ootama, kuni mina mööda jäneste ja rebaste jälgi aardeni rühkisin, vahepeal tuli ka ületada üks päris arvestatav lahtise veega kraav, millele loodusjõud olid minu õnneks siiski päris korraliku purde meisterdanud. Nullile lähenesin siis idast ning aare hakkas juba päris kaugelt silma. Peale logimist tellisin telefoni teel auto suurele maanteele vastu ja jalutasin rahulolevalt mööda georada tagasi ;) EVEJ.

21 veebruar 2009 leidis rix ja nelladella [rihomilo]
Sellel nädalavahetusel peab nentima fakti, et elu hakkab geopeitust segama. Nimelt oleme üsna arvestatavad tugutoolisuusatajad ja igasugused suusaMM-id tuleb võimaluse piires ära vaadata. Et ka aardeid otsitud saaks sai paar talveks hoitud aaret laupäeva varahommikuks jäetud. Risti aarde parkla ja georada olid mõlemad eelnevate leidjate poolt korralikult märgitud ja ka aarde leidsime koheselt. Logiraamat on tõesti super ja aare igati korras, kuigi kilekoti sees on auk. Suvel selliseid aardeid küll otsida ei tahaks. Talvel külmaga on lausa lust! V: 2 klaaskuuli J: piraadi ja võtmehoidja

20 veebruar 2009 leidis Airi [airce]
Peale Rabasaare retke Tiiu ja Mart enam minuga jalutama tulla ei soovinud, pealegi oli neil see aare mõned päevad tagasi juba leitud. Jätsin nad siis autosse Delfi reklaami alla tukkuma ja silkasin rappa, kus sain 40. minutiga käidud. Kõige kauem aega kulus logiraamatu imetlemisele, mis Imre ja Airi olid sinna jätnud.
V: - J: marmorkuulid

16 veebruar 2009 leidis Tiiu Mart [lelo]
Auto jätsime suure tee äärde, Maanteeameti hoiatava reklaami alla ja kohe metsa, koerte haukumise saatel. Igaks juhuks sai toigas ka kaasa võetud, mille järgmiste aardeotsijate tarvis suht maantee äärde jätsime. Georada algas maanteelt ja viis otse aardeni. Peidukas suutis korraks ära petta, aga mitte kauaks. Aare korras. V:- J: ninasarvik.

7 veebruar 2009 leidis Laurikas ja Maku [laurikas]
Parkisime auto maantee äärde ja suundusime läbi metsatuka aarde poole. Tundus, et siin läheb meil kauem kuna ühtegi rada ega jälge kuskil ei ole. Kui olime metsatukas läbi, leidsime rabast üsna pea Airi ja Imre georaja, mida mööda oli väga hea otse aardeni jalutada. Meeldis aarde peitmisviis ja viimaste geopeiturite poolt lisatud logiraamat oli samuti 5+.

7 veebruar 2009 leidis Maku ja Laurikas [maku]
Auto maakonna sildi juurde ja vuhh metsa koerte haukumise saatel... Sammusime aarde poole kui järsku meie teeraja äärde ilmusid jalajäljed... Kuna need jäljed olid tuttava mustriga oli asi selge - need olid Imre potikud :P Mööda neid jälgi oli hea aardeni minna, aare peidetud nii nagu peab, kerge pissipeatus ja tagasi autoni... Autosse jõudes avastasime, et olime aarde juures ära käinud alla poole tunniga...

7 veebruar 2009 leidis Imre ja Airi [triick]
Seda aaret oleme kaardi peal imetlenud juba pikalt. Kuid tundsime hirmu pehme pinnase ja putukamere ees. Seetõttu otsustasime aardeotsingu lükata talveks. Täna näis sobiv päev vana võlg kustutada. Auto jätsime suure tee äärde otse Maanteeameti hoiatava reklaami alla. Seal lahutas meid aardest ligikaudu 1,1 kilomeetri jagu samme. Seejärel sukeldusime võssa. Võsa asendus kiirelt rabaga. Rabas kõndimine ei olnud just kõige kergem jalutamisviis. Kuid nähtavasti ikkagi palju mugavam kui soojemal ajal. Nii mitmelgi korral vajus jalg sügavamale, kui lumekiht esialgu lubas. Umbes paarikümne minutiga olime aarde juures. Aardekarpi silmasime juba eemalt. Jätsime aardesse uue logiraamatu ja ripatsi. Ei võtnud midagi.

4 veebruar 2009 soovis hooldamist Triin [linnapreili]
Palun järgmistel otsijatel viia aardesse uus korralik logiraamat grip-kotis ja geopeituse juhend.

3 veebruar 2009 leidis Leho [morgot]
Juba minu geopeitumise algusest on see aare pinnuks silmas olnud kuna sõidan sealt suht tihti mööda, aga kunagi pole olnud viitsimist ega tahtmist seda matka ette võtta. Nüüd siis 59 24 juurest tulles soe sees mõtlesin, et käin siin kah ära. Paari rabaga saanud juba proovi teha küll. Auto jäi maakonnapiiri sildi alla ja sealt otse nulli suunas. Rabas liikumine oli aga paras katsumus sest pooldesäärde olev lumi oli pealt ära külmunud ja iga samm vajus sellest läbi. Vaatamatta sellele jõudsin nulli umbes poole tunniga. Oksa külge seotud kilekott ilmus ka kiiresti nähtavale. Karpi avades vaatasin seda tühjust ja mõtlesin, et Lauri ei võinud ju öelda, et uut raamatut oleks vaja, aga kohapeal teha polnud midagi. EVEJ.

18 jaanuar 2009 leidis Lauri, Rita, Tanel [algaja]
Sel päeval polnud mitte ühte geoaaret plaanis aga kuna üks kaasvõitleja oli hätta sattunud siis ei olnud pikalt mõelda. Aarde jätsime nö boonuseks ja panime lõpuks minekut. Kohapealne olukord oli siiski üsna hea, arvestades seda aega kaua ta õues oli. Kui oli selge, et midagi peale hea tuju ja autovõtme kadunud ei ole siis asusime aarde poole teele. Puhatuga võrreldes oli see retk küll täelik puhkus. Suvel ilmselt siiski mitte. Tõenäoliselt suutsin ma ka ainsa koha leida, kus õnnestus ikka kummik servani mülkasse uputada. Õnneks olen ma selliste pisiasjade suhtes enamvähem immuune. Kohapeal üritasime välja mõelda, et kas see post, mis aarde kõrval asub ongi õige koht. Hiljem ühe hoopis teise ala inimesega vesteldes arvan siiski, et see post ongi õige koht. Teel sinna ja tagasi ei leidnud autovõtit. Kuigi selle võiks isegi aardeks teha ja kirja läheks vaid FTF. Risti aarde kohta minu poolt EVEJ.

18 jaanuar 2009 leidis Telc, Lauri ja Rita [telc]
Pärast ühte päästeoperatsiooni sai ka aare ära nopitud. Nagu ka logiraamatusse kirjutasin, et kes rabast autovõtme leiab, saab Linnapreili käest auto :P

18 jaanuar 2009 leidis Triin [linnapreili]
Tass teed ja alustan oma tänaste tipphetkede kirjutamist: Kell 10.30 lasin auto lukku ning asusin aarde poole. 11.20 olin auto juures tagasi ning nentisin, et vajan abi seoses oma super-hüper võime tõttu asju kaotada. 15.30 saabusid Algaja ja Telc autovõtmega - selleks ajaks olin pea 5h teinud “jalutuskäike”, et mitte ära külmuda. Rohkem ja põhjalikumalt antud päeva emotsioonidest-tujudest ei kirjutaks. Enesega peetud dialoogid andsid piisavalt mõtteainet, et mida tulevikus paremini teha. Aga aarde seisukorrast – olin eelnevalt logisid lugenud ja samuti valmistusin “võtan paberi kaasa”. Kohapeal nähes õnnetut purki sai tehtud emotsioonidel põhinev otsus: purgi asemele jäi väike plastkarp koos pliiatsi ja lehega. Ja selle karbi sidusin männioksa külge. Palun järgmistel viia korralik logiraamat grip-kotis ja geopeituse juhend. Kui need jäätunud kämakad ära sulavad ja kuivavad ning kui midagi loetavat on, siis aarde omanik saab need minu käest kätte.

17 jaanuar 2009 leidis Kertu & Kristel [duke]
Raba on praegu väga mõnusalt kõva, sissevajumis ohtu ei olnud.

Aare ise on väga nukras seisukorras, kõik on seal jäätunud. Enda logi kirjutasime kaasas olnud paberile.

EVEJ

4 jaanuar 2009 leidis Kadi ja Alo [pikkkasso]
Geopeiturlane "jmets" ahvatles oma eilse hurmava kirjeldusega meid rappa minema. Pisut lähedasemasse rappa küll kui tema eile käis, aga ikkagi rappa. Jätsime auto suurele maanteele suure reklaamtahvli all, mis rääkis sellest, et libe on ja ära kiirusta, ning asusime asja kallale. Esialgu olime ettevaatlikud, sest kes seda raba teab, äkki on kaval või nii, võtab varbast kinni ja omistab saapa, aga tasapisi harjutades läks lihtsamaks ja lõbusamaks. Tõde on, et põhimõtteliselt on raba kõva kui jää :), kui välja arvata mõned salakavalad kohad, kus maapind justkui võluväel avanes ja jalga välja tõmmates kostis sull-sull-mull-mull, no ja varbad said ka märjaks. Aga saapad jäid alles ja polnud hullu midagist. Sumpasime kohale ja nentisime fakti, et koht, kus meie gps andis otsimiseks hoo, oli hetkel küll täitsa kandev, kuid mõnel jäävabal ajal ei saa sinna küll midagi peita, niisiis keskendusime pisut kõrgemale kohale. Riputasime fotoka ühe puu külge varna, termostassi ka, ja hakkasime tuhlama, lumi oli üsna värske ja seda natuke ikka oli ka. Lõpuks leidsime aarde sama puu juurest, kuhu olime varanduse rippuma jätnud, oli teine ka täitsa leitav, aga ilmselt tahtsime rohkem väljakutset ja tuhlasime natuke laiemalt. Aarde seis oli ikka väga kurb, kõik oli jääs, logiraamat, pliiats, varandus, kilekotid, juhend jne, lisaks oli purgis ja kilekotis lugematu hulk jääd, mille välja kangutasime-raputasime. Ühesõnaga, püüdsime likvideerida lahtise jää ja vedeliku, kuid näiteks logiraamatust oli moodustunud jäätunud kamakas, kuhu midagi kirjutada polnud võimalik, ja tegelikult vajab aare kõva hooldust. Jätsime omalt poolt aardesse lahtise paberitüki koos kirjaga kohalviibimise kohta, sinna kuiva paberi juurde kilesse pistsime ka pliiatsi, mille jääst välja murdsime, ning purki veel auto (ekskavaatori). Jätsime aarde üsna nähtavale ja kõrgemale kohale, lootuses, et see päästab ta lõplikust hukkumisest, uppumisest, veestumisest ja jäästumisest ning on järgmiste tulles kas just paremas, aga vähemalt samas seisus. Raba oli aga imeilus, IMEILUS! Käik vääris igati kodust väljatulekut ning jagame "jmetsa"vaimustust! :) Kusjuures - praegusel hetkel on maastiku raskustase kindlasti vähem kui 4, nii et soe soovitus kõigile - head teed rappa! :)

12 oktoober 2008 leidis K ja T, M (kes kaevasid autot, kui ma jahtisin) [gpseurope]
Oeh.. Maastik 4 on täiesti õigustatud selle aarde puhul. Kõigepealt siis soovitus teistele - mööda väikeseid teid pole mõtet läheneda. Jääte kinni, peate ületama 3-4 meetri laiuse jõe ja siis veel 800 meetrit sood otse ees. Haapsalu maantee poolt oleks see kindlasti mõistlikum, kuigi ka sealt ees soo. Kuna auto jäi meil lootusetult mudasse kinni, siis mina läksin aarde järgi, kui mehed autot välja kaevasid. Ei oskagi oma läbielamisi sõnadesse panna, mõni hetk oli hirm ikka täitsa nahavahel. Poolteist tundi võttis mul siis aega 1 km edasitagasi läbimine ja aarde logimine, sest otsimisele küll aega ei kulunud, kui koordinaatidele jõutud. Kuna see aare moondas meid kõiki mudakäkkideks, jäi see viimaseks ku lõpuks saime ka auto välja august. Aega läks selleks siis kuskil 2 tundi. Aare ise oli suhteliselt halvas korras ja vanem logiraamat juba hallitas kõvasti. Soovitaks omanikul see kiiremas korras üle vaadata, samuti olin ma tükk aega hädas aarde avamisega, kaas lihtsalt ei liikunud pealt. V: võtmehoidja J: tüdruku

14 september 2008 leidis Leelo ja Allan [iksid]
Auto jätsime meiegi 1,06 km kaugusele tee äärde. Ja siis metsa, kus vett oli oi kui palju. Rabas oli teda küll vähem, aga raske retk oli ikkagi. Aarde leidis Allan teisest kohast, kuhu vaatas. Jätsime võtmehoidja-rahakoti koos 1 krooniga, võtsime hiire.

25 august 2008 leidis Lembit [polekala]
Päeva esimene ja füüsiliselt kõige raskem aare. Maastik oli ikka päris karmilt väsitav. Veetase oli kõrge ning kummikuga sai napilt rabani, rabas oli juba vett veidi vähem. Auto juurest aardeni tuli kõndida kusagil 1,2 km, kuid see võttis aega u 40 min. Õnneks pikalt otsima ei pidanud. Tehtud :). EVEJ.

20 jaanuar 2008 leidis Jan [muhujan]
Raske, oi kui raske. Isegi nii, et Janne otsustas ca 250 meetri kaugusel katkestada. Raba oli osaliselt külmunud, aga ainult osaliselt ja seetõttu osustus sellel ja selles liikumine äärmiselt keeruliseks. Matka raskuse suhtes tõmban võrdusmärgi Punahundiga. Kohale jõudes lahenes kõik siiski kiiresti. Võtsin võtmepaela, jätsin täringu. Tagasitee ei olnud põrmugi kergem ja hetkel on päevakorras ainult need aarded mida saab autost väljumata leida :-)

6 oktoober 2007 leidis Birgit, Kati & Paavo [speedy]
Pärast kõike allkirjeldatut - jeerummaie! :) Vaene raba ja vaesed meie. Vaesed, kuid treenitumad!
Auto jäi 1.06 km kaugusele tee äärde, kus kuri koerake meid aiast eemale peletas. Peagi olime raba serval. Mis siis ikka, kui vaja 950 m mööda puhast ja puutumatut raba tatsuda. Poolel teel sinna vajus Kati üsna ära. Enne aardeni jõudmist tulid ka minul suvised Hiiumaa ellujäämisretked meelde - 3 päevaga 74 km jala merest mereni risti läbi saare. Saime, mis me saime, aga kohale me saime :) Aarde leidsime ka koheselt.
Tagasitee polnud lühem ega lihtsam, kuid koostööd tehes õnnestus seegi läbida. Nagu hiljem selgus, ei jäänud katkestamisest palju puudu :) Aare oli seest pisut niiske, seepärast mässisin selle kilekotti ja EVEJ.

14 august 2007 leidis gpsitu [gpsitu]
Peale edukat Hiiumaa retke (leidsin 7 aaret 8 otsitust) ei olnud mul veel võhm otsas ning tahtsin mandrilgi möllata. Teised otsustasid autosse jääda.
Põrutasin evamvähem piki Harju-Lääne piiri nullpunktini, keel vestil. Kohapeal kratsisin natuke kukalt ning kirusin pessimistina juba ette, et kui keegi on selle aarde seal eikellegimaal eriti hoolikalt peitnud, siis hoidku alt! Aga õnneks ei olnud - piisas ~5 puu ülevaatamisest ja seal ta oligi. Kuivanud sammal reetis ka.
Logisin kiiruga, äikesemürin taamal taustaks kõmisemas. Ei võtnud miskit, jätsin riidepuu (väga vajalik seal ;)).
Tagasiteel jäin siiski vihma kätte, aga ju see on selline traditsioon. :)

6 august 2007 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Tänase rattasõidu viimaseks aardeks jäi Risti aare.
Jõudes maantee ääres aardele kõige lähemale (ca 1,15 km) peidsime rattad metsa ja alustasime raba vallutamist. Matk aardeni võttis aega umbes 30 minutit (vahemaa siis ca 1km :))
Aarde leidis jälle Mairi. Logisime 20:30. Aare oli rahuldavas seisus. Vana logiraamat oli veidi hallitama hakanud.
Tagasi kõndisime ka ca 30 minutit.
Nüüd jäi veel rattasõit koduni (30km). Päeva lõpuks kogunes rattasõidu kontole lisaks 95km.
Soovitame kõigil võtta ette rattasõit mööda Läänemaa terviseteed. Väga mõnus sõitmine.
V: -
J: Zorro märk

21 juuli 2007 leidis Pille-Riin ja Ermo [pioneer]
Sinna kanti sattudes, käisime ja külastasime ka seda aaret. Tee aardeni kuiv. Aare korras. EVEJ.

2 juuli 2007 leidis j444 ja hulkur [joonas444]
üks minu erilisemaid leide/otsimisi. lähenesime lõunast, kus järve ääres oli suur maja matkajatele, majas oli praegusel hetkel ainult pääsukesed. gps´ita on üsna ebamugav sellist aaret otsida, kuid lõpuks, jõudes kaardi järgi küllaltki õigesse kohta, märkasin midagi kahtlast ja seal see aare oligi! rõõm oli suur... kaas oli aardel väga lõdvalt peal, kuid sisu täiesti kuiv. võtsin 2 kr, jätsin 2 masinat. kahtlast asja ei eemaldanud, las ta olla järgmistele abiks. raba oli täiesti kuiv, eriti turbaraba, millises ma esimest korda elus viibisin.

8 oktoober 2006 leidis Varulane ja Margusja [varmar]
Tulime, nägime, võitsime. Padavai kilomeeter üle soo läbi horisontaalselt tuiskava vihma ning sama teed mööda tagasi, kusjuures teel haarasime kamaluga marju ja seeni kaasa :) Võtsime luku, et südamed kuhugi külge lukustada ja jätsime asemele kaelapaela. Aare hoolimata oludest isegi kuiv ja korras :)

18 juuni 2006 leidis Ove [ove]
Leidin aarde kell 20:35. 2 aastat tagasi jäi aare talvisel ajal leidmata ja nii ma nüüd uuele katsele läksingi. Erinevalt talviselt suusatamisest oli palava õhtupäikesega aardeni minek veelgi raskem aga see-eest kroonis seda aarde leidmine. GPS-i täpsus lagedal rabamaastikul oli +-1m. Aardepurgis oli veidi vett ja kuna ilm oli palav siis kuivatasin rabamätastel ühtlasi ka aardesisu. Aardesse lisasin 1 metallkroonise. NB! Aarde logiraamatus oli enne mind aastast 2005 veel üks veebis avaldamata logiteade.

2 juuli 2005 leidis Meelis, Gajane, Miki ja Tibu [mull]
Aarde leidis Miki. Aare oli jälle maa peale jäänud. Ei võtnud ega jätnud, peale lahkumist peitsime natuke paremini.

2 juuli 2005 leidis Miki, Tibu, Meelis ja Gajane [miki]
Leidis Miki kell 18:00.. aare oli jälle maa peale jäänud. Ei võtnud ega jätnud, peale lahkumist peitsime natuke paremini.

21 mai 2005 leidis Hele [hele]
Ei mingit vihma, hoopis korralik soe päikesepaiste, tegelikult lausa palavgi:o) Ja logiraamat sai ka 3 nime juurde.

21 mai 2005 leidis Siim, Aive ja Hele [sipsu]
Tänase ilusa ilmaga oleks lausa patt olnud toas istuda, seepärast saigi ette võetud väike rabamatk risti aarde juurde :) Mul olid jalas kummikud, teised tulid botastega ... rabas sumbates tekkis küsimus, kumb on parem - kas higised jalad kummikus või rabamärjad jalad botastes :) Aive jõudis vahepeal ka vööst saadik kuhugi mülkasse vajuda - järgnes päästmisoperatsioon - päästke Aive, sest omal jõul ta sealt enam välja ei saanud :D Aarde leidsime kell 18:00, võtsime sulgpalli, jätsime üllatusmuna seest pärit hiire, et kassil lõbusam oleks.

13 veebruar 2005 ei leidnud Ove [ove]
Peale uisumatka Haapsalu lahel oli päikeseloojanguni veel tunnikene aega ja Ristil jätsin auto teepervele, panin suusad alla ja suundusin otsima Risti aaret. Kilomeetrine suusatamine aardeni oli väsitav kuna suusad vajusid pidevalt jäisest lumekoorikust läbi ja nullpnktini jõudmine võttis palju aega. Aaret ennast kahjuks sel korral leida ei õnnestnud ja juba loojunud päike ei lubanud enam otsinguid jätkata.

5 detsember 2004 kommenteeris Kaits747 [kaits747]
klaviatuurikratt möllab. Sööb tähti vahelt ära.

4 detsember 2004 leidis Hiir, Jänes ja Mesilane [kaits747]
Mis nii viga aardeid otsida, kui saab seljakotis kaasa reisida. Ega see rabamatk mesilasele eriti mokka möööda polekski olnud. Hiir ja Jänes aga olid omale uued talvekasukad juba muretsenud. Iatahes "Jätsime aardesse uue ogiraamatu, gepoeituse juhendi" - Logiraamat ja geopeitus on need õigemad sõnad :) Sest Oggi oli koos poega kuhugi ära kadunud :(

4 detsember 2004 leidis Kaido ja Kaido [kaido]
Alustasime teekonda maanteelt, kust näis olevat läheneda kõige lähem. Väike kitsedest näritud metsalagendik, siis pisike kraav ja samblane metsaalune, kuni tee kiskus rappa. Liikusime muudkui otse ja kilomeetri pärast olimegi nullpunktis.
Nagu ikka, hakkas aarde juurde jõudes kell 15:00 sadama. Vihma, lörtsi või midagi sellesarnast. Raba kord vajus läbi, kord kandis, seega oli teekond üsna arendav. Füüsiliselt ja vaimselt muidugi ka.
Leidsime aarde just sel hetkel, kui ütlesin, et külmunud rabamaastikul jääb see aare vist leidmata. Õnneks polnud teda sügavale kanarbikuvaiba alla peidetud ja sai lausa otsa komistada talle.
Aardepurk oli kõvasti kinni, peale jõunumbreid siiski õnnestus ta avada. Sisse oli pugenud hallitusseen. Eriti meeldis seenekolooniale peitjale omistatud diplom, mis ühtlasi täitis ka logiraamatu ülesannet.
Isoleerisime niiskusest pehme logidiplomi eraldi kilekotti, et muu sisu ei hakkaks seentele meeldima. Ega tegelikult seal muud sisu eriti polnudki, kirjutusvahend ja veel mingi jublakas. Jätsime aardesse uue ogiraamatu, gepoeituse juhendi, külmkapimagneti ja kassikujukese. maskeerisime kergelt, aga kohalejõudjatele on peidik siiski üsna hästi näha.
http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146

25 september 2004 leidis Caroline ja Andri [andri]
Esimesed me ei olnud :) Ei võtnud/ei jätnud. Leitud Andiga. Väsitav ja mõnus seiklus.

25 september 2004 leidis Andi [andi]
Tänu (omaarust) osavalt valitud lähenemis-teele polnudki kõige hullem teekond aardeni. Oli tore rabamatk. Kui aardeni jõudsime hakkas korralikult sadama.
Ei võtnud, ei jätnud.