Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Õpetaja ei ütle Sulle midagi täpselt ette. Ta vaid juhendab ja vihjab, et Sa ikka ise oma ülesandega hakkama saaks. Pane hästi tähele! Tunnikontroll võib Sind ootamatult tabada. Kui Sa selle kõik edukalt läbid, siis saab see positiivse sissekandega klassipäevikus ka kinnitatud.
Õppetund kestab üldjuhul ikkagi 45 minutit. Vaid kiiremad saavad varem minema, võib-olla osad jäävad oma tööd veel vahetunnis lõpetama. Järelevastamise ajad on kokkuleppel.
Eiei. Ei ole sokivärvi asi. Jäägu sellised aarded neile, kes nende tegemisest rõõmu tunnevad. Õpetaja kutsub Sind õuesõppe tundi! Ja kõiksugu moodsad elektroonikavidinad teatavasti ainult segavad õppetööd. Niiet need võib selleks tunniks rahulikult koju jätta.
Enne tundi tulekut mõtle aga järele:
Mis vahe on arvul ja numbril?
Kas arv algab nulliga? Millisel juhul arvu lõpunullid tähtsust ei oma?
Milline on tehete järjekord?
Kuidas toimida negatiivse astendajaga?
Kuidas juurida arvu?
Aarde eluiga sõltub selle õpetaja õpilastest. Pargi sinna, kuhu lubatud ja käi ringi vaid valgel ajal. Ja kui miskit on kahetimõistetav, siis polegi midagi teha. Lepi sellega ja ära ärritu.
NB! Puuduv number on 9.
Vihje: Väikesed sinised - ühelt poolt!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (12), lumega_leitav (3), gpsita_leitav (2), advendiseeria_2013 (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4T5KW
Logiteadete statistika:
60 (89,6%)
7
5
3
3
0
0
Kokku: 78
Siia Eesti otsa satume harva ning varasemalt kui oleme sattunud, oleme selle aarde otsimist väheke peljanud kui keerulist ja ülejõu käivat. Täna otsustasime, et vähemalt proovime ja eks siis paista, kui kaugele jõuame. Alustasime algusest, möllasime numbritega küll siia, küll sinna, aga ennäe, midagi üsna lubavat hakkas kritseldustest välja joonistuma. Siis selgus, et olime ennist küll veidi hooletud olnud, seega läbisime korra veel õpetaja poolt etteantud rada ning nüüd oli kõik vajalik olemas, et aaret otsima minna. Ka see osa kogu protsessist oli samamoodi põnev ning teisalt kui kontrolltöö kogu eelnevalt tehtud kontrolliks. Läbisime selle puhtalt ning hindeks kirjutas õpetaja meile ilusa viie päevikusse (ja meie oma nimed logiraamatusse). Paraku on küll päevik talvega niiskust ja vett saanud ning vajab nüüd hädasti hoolduskuuri, et taas tulevaste õpilaste jaoks ootel olla. Täname põneva, ent lõpuks kenasti lahenduva mõistatuse eest!
Tegime asjaga algust. Esimesel punktil puudus kork. Teine punkt lebas maas. Vaatasin konspekti üle. Autos kahjuks teipi ei leidnud et magnet paremini karbi põhja kinnitada. Karp jäi siiski hästi pidama, iseasi kui kauaks.
Tunamullusel suvel sai siin (kooli)tükke tegemas käidud aga siis ei olnud õpetajat ennast kohal kellele tulemused ette näidata. Täna siinmail olles otsustasin vastama tulla. Õnnestus. Tänud!
Ühtegi teemat ei saa korralikult selgeks mõne tunni või päevaga. Nii kulus ka meil selle koolitüki tegemiseks mitu päeva. Kolm päeva tagasi teel Valgamaale käisime alguses, tutvusime juhendiga, tegime paar tiiru esmastel välitöödel algandmeid kogudes ja siis võtsime kõik õppematerjalid koju kaasa, et teema ikka korralikult omandada. Täna olime teel Pärnusse ja tundsime end niipalju kindlana, et läksime õpetaja juurde eksamit andma. Jälgede järgi saime aru, et talvine eksamisessioon on täies hoos ja õnneks võeti meidki kohe jutule. Väga lahe logiraamat ja üldse suurepäraselt välja mõeldud ja iga pisidetailini läbimõeldud aare. Kui esimesel korral seda materjali nähes olin veidi skeptiline, siis nüüd tagantjärgi kiidan väga aarde lahendust. Meisterlik ja väga mõnus. Aitäh!
Umbes aasta tagasi sai käidud,mingid numbrid üles kirjutatud ja lahkutud. Täna olime siit möödasõidul ja kuna andmed olid nagunii kaduma läinud, alustasime algusest. Enamuse numbritest leidsime, mõned jäid siiski puudu. Aga me olime enda jaoks kaks lõpu varianti välja mõelnud ja üks langes välja, nii et tuli teise kaema minna. Seal oli leid kiire. Ja koht oli äge. Tänud
Vajalik eeltöö sai mõned nädalad tagasi ära tehtud, kodutööna pidime pisut juurde õppima ja täna tulime siis hinde järele. Mõningase ringivaatamise peale jõudsime ka õige asjani ja nimed said kenasti päevikusse kirja. Suur tänu mõistatuse ja aarde eest peitjale!
Seda sai kunagi juba lahendamas käidud aga ei lahendunud kuidagi. Seekord oli suht sama ja tuli õlekõrt kasutada. Peagi olime lõpus ja ei olnud ka aarde leidmine nii lihtne, kuid lõpuks lõpuks sai ka siia nimi kirja, ty
Õpetajatega on mul üldiselt väga vedanud. Päris mitu on sellist, kellega siiani pidevalt suhtlen. Siinne õpetaja aitas meelde tuletada mitut sellist asja, mida enam aastaid pole pidanud kasutama. Lõpus uudistasin esmalt niisama ringi ja siis logisin aarde. Vahva, aitäh!
Selgus, et mul oli lõppasukoha nimi, Ingel aga lausa koordinaadid olemas. Läksime panime siis nimed kirja. Aitäh!
See pikalt lõppu otsima minemist ootav aare sai ka nüüd lõpuks ära vormistatud. Täitsa tore logiraamat.
Tänan peitmast.
Seekord mingit head hinnet ei tulnud. Rada sai paar korda edasi-tagasi läbi sõidetud, õnneks mingil hetkel hakasin nägema arve ning numbreid ka seal, kus esimese hooga midagi ei näinud. Ja kus oli parme! Neid peatuskohti ikka jagub ning iga kord autost välja astudes oli koheselt neid terve parv ümber. Lendasid ringi ka need 2-3 cm pikad isendid kes vist pool kätt kaasa hammustaks :D Õnneks sai millalgi Jaanide paiku soetatud too "putukareket" - sellega sai platsi vähe puhtamaks iga kord enne järgmisse punkti sõitmist (ja ka autos on sellega väga mugav neid satikaid taga ajada). Arvutused jooksevad päris kiirelt pambusesse, kuid vähemalt on nüüd umbkaudne (ja loogiline) asukoht teada. Eks millalgi uuele tiirule.
Lahendamisega läks mitu head tundi. Väga põnev oli. Rommi, Elmo, Kai, Marge, Janek.
Häid õpetajaid hindan väga kõrgelt, sest selle töö tegemine nõuab ikka hiiglama palju. Esiteks muidugi oma aine tundmist läbi ja lõhki. Aga ka kõigi kaasnevate teemade valdamist tasemel, mis lubaks igal hetkel luua ühendusi, esile tõsta väliseid seoseid - ainult üldpilti tajudes kinnistub õpitu päriselt. Inimeste tundmine, diplomaatia, kannatlikkus, huumorimeel ja palju muud tuleb kasuks, et õpilastega positiivset suhet hoida, nendes teema vastu üldse huvi tekitada. Kusjuures huvi säilitamine on veel täiesti omaette kunst, mida valdavad vaid parimad.
Õpetaja Aini juures koolis pole mul au olnud käia. Nüüd vähemasti läbisin selle esimese astme väliõppetunni :o) Kenasti koostatud materjal, treenib põhitõdesid, mida iga geopeitur pidevalt vajab. Arvu ja numbri vahe selgeks tegemine peaks olema kohustuslik kõigile uutele peitjatele, hämmastavalt sageli külvab nende mõistete segiajamine probleeme aardekirjelduste tõlgendamisel.
Lõpu asukohas oli ka täitsa põnev, logiraamat veel eriti kenasti temaatiline :o) Aitäh õpetamast ja juhtimast!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Vana logiraamat on väga räsitud ilmega. Ärge pöörake täelepanu, sellel on siiski oma tähendus. Ja puuduv number on 9. Ehitustöid selle taastamiseks ette ei võtnud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Logiraamat sõitis kuivatamisel.
Klassipäevik oli omajagu vett saanud ning seetõttu täitsa märg ja pooleldi jääs.
No see koolitund kestis ikka märkimisväärselt kauem kui 45 minutit. Kohale saabumine läks ju täitsa kenasti, aga esimese hooga ei saanud mitte midagi aru, et mida meist nüüd täpselt tahetakse. Sai siis seda koolipinki üsna mitme tunni jagu nühitud ja paberiservale igasugu lollusi kirjutatud kuniks hakkas vaikselt hämarduma. Õnneks selleks hetkeks olukord enam väga lootusetu ei olnud, aga kuna pimedapiirang hakkas peale suruma, siis jätsin kolleegid arvutama ja haarasin kirve. Tõele au andes viisid lõpuks meie tulemused samasse kohta ja nii jõudsime veel lubatud aja piires klassipäevikusse nimed sisse kanda. Lõpu asukoht oli igatahes muljetavaldav ja üldse oli kogu see kompott väga lahe. Tänud aarde eest!
Neli aastat tagasi võtsin korra akadeemilise puhkuse. Kaugõppe korras jõudsin lahenduseni, kuid seda õpetajel näitma ei kippunud. Tõtt öelda olen korra püüdnud õpetajaga ühendust saada aga siis ei leidnud teda üles. Vahepeal on ka Henriko numbrid ja tähed selgeks saanud ja nüüd võisime kahekesi õpetaja jutule suunduda. Vaatamata suvisele ajale oli õpetaja oma kabinetis olemas ja saime nimed klassipäevikusse. Aitäh.
Nädal tagasi käisime esimest korda tunnis. Esimene koordinaatide leidmise ring sai tehtud nulliringina, ei saanud üldse aru, mida me otsime. Helistasin äsja leidnud AnneS-ile ja sain väheke aimu, millised õppetükid pean ette võtma. Kohe sai tehtud teine ring, seekord selginesid veidi ka õpetaja ootused, aga kui õppematerjaliga viimaks tuttavamaks saime, saime aru, et kolmas ring on ka vajalik. Seda ei jaksanud teha, nälg näpistas jubedalt.
Täna siis läksime kolmandale ringile, õpikud-töövihikud-pliiatsid-joonlauad kenasti kaasas, kõht täis ja õppetööks valmis. Minu meelest on üks andmeühik teelt kadunud miski mugutegevuse käigus, aga sellest polnud väga lugu, sai ilma hakkama.
Esimene kontrolltöö läks aia taha, tundus, et see juhatas meid miski viljapõllu sisse. Vigade parandus sai kiirelt ette võetud ja teine tulemus tundus tõenäolisem. Oh sa raks, mis üllatus seal lõpus ootas. Soovitan kõigil tükid ära õppida, et seda oma silmaga näha.
Ma ei ole päris koolis kunagi istuma jäänud, aga seekord jäime Markoga koolitükkidega nii hätta, et vajasime lisaaega ja järelaitamistunde. Jõudsime veel eile õhtul isegi Carole ja Karuonule kurts, et õpetaja vist kiusab..Hääde naabritena patsutasid nad õlale ja kinnitasid, et olime õigel teel. Ja nii ka oli! Leitud aarde logiraamat pühkis aga muremõtted peast ja oli nii äge, et jääme Õpetajat ja seda geo-kooli hea sõnaga meenutama! Aitäh!
Peale mitteleidu, tuli vihje kaaspeiturilt, et otsisime suht õigest kohast eelmisel korral. Aga teate küll, kui täpset sukohta ei tea, siis ikka otsimine pigem puudulik. Lisaks jalutades Caro ja Karuonuga saime veelkordse kinnituse. No nüüd samast kandist mööda sõites lihtsalt ei saanud asja nii jätta. Nüüd tuli muidugi leid kiirelt ja sai selle kooliga ühele poole. Mu meelest vinge aare ja kui enamus üle 3 külastust vajavad aarded pigem lõpuks ärritavad, siis see pigem iga kord põnevust tekitanud, aitäh!
Olime siin tunnis juba vast teist korda, mina lausa vähemalt kolmandat. Varem mingil põhjusel ei saanud asjale pihta kohe ja jäi. Täna oli selleks puhuks kodutöö raames ka potensiaalne kirvetamise kohtgi spikrile pandud. Aga peale mõningast studeerimist läks kontrolltöö lahendamiseks. Üks ülesanne jäi puudulikuks ja ühele oli raietöö käigus materjal kaduma läinud (hooldus soolas). Aga infot oli piisavalt, et aru saada, et meie spikker viib õigesse kohta. Kuna kontrolltöö jäi 4 vääriliseks, siis sisuliselt läksime kirvetama. Lõpp väga äge koht ja sai korralikult läbi tuhnitud, aga tunnistust seekord kätte ei saanud ja seekord jäime istuma. Eks järgmisel korral läheb paremini, muidu äge värk siiski, aitäh!
Kui keegi küsiks mis on geopeitus, siis Õpetaja aare sobiks seda hästi iseloomustama. Vähemalt minu arvates. Tunnikontrollis proovisin natukene viilida ja õpetaja näsas kohe joonlauaga, et pooled vastused ju puudu. Ennem järeleaitamistunde ootas ees aga juba uus tund. Sisse astudes avastasin, et eestikeelses õppes oli klassiruum juba õpilasi täis ja pidin pagulasrühma ümber kolima. Ühe emakeelse õpiku siiski sain aga töövihik oli võõrkeelne. Nuputasin ja arvutasin. Peagi kell helises ja algas järeleaitamise tund. Nüüd täitsin ilusti kõik väljad peale ühe. Õpetaja natukene noomis aga lubas õue mängima.
Peidupaik oli väga lahe! Kogu mõistatuse ülesehitus vajab muidugi ka kiitust! Aitäh!
Tunnikontrollide hoidlas on auk ja kaanehoidikutest 3/4 lahti. Vajaks uut karpi. Kahjuks mul polnud midagi sobivat kaasas.
Milline rõõm, et aarde on koostanud matemaatikat ja orienteerumist armastav õpetaja. Mulle meeldib mõtelda kasutades neis peituvat loogikat ja sellest oli täna kasu.
Algsele võrrandile oli juurde tekkinud üks tundmatu, aga see ei seganud suurel määral. Klassi kordama ega peale tunde meid ei jäetud. Poleks olnud aegagi, sest mõni meist kiirustas Viljandisse öisesse kehalise tundi ja enne tuli veel kodulugu õppida ja korrapidajatööd teha. Nii et tuli rahulikult loogiliselt mõtelda ja sellest oli abi. D väärtuses veidi kahtlesin, aga tuli välja, et polnud põhjust. Kui olin õpetaja juhiseid järginud, oli selge, et olen õigel teel. Lõpus oli natuke kahtlemist selle muutuja tõttu, aga liiga palju variante ei tekkinud ja ühes neist näidati ihaldusväärset paberit.
Kui õpetajal vaheajal aega on, võib seda veidike päikese käes või ahju peal kuivatada. Talvine niiskus ja kevadine rõskus tõmbab paberisse sisse ja kardetavasti võib see ajapikku paberi kvaliteeti rikkuda. Aitäh!
Mulle arvud ja numbrid meeldivad. Koguaeg on matemaatika meeldinud ja kui teisi häiris, et matemaatikas tehti etteteatamata tunnikontrolle, siis mul polnud nende vastu kunagi midagi. Põhikoolis oli peamiselt veerandihinne 5, keskkoolis oli teadmised samal tasemel, aga seal tegin koguaeg näpukaid. Õpetaja sai lõpuks kurjaks, et jälle olen näpuka teinud. Ega ka siin sellest pääsenud. Vahepunktis avastasin, et olen lohakas olnud ja tuli oma vead parandada. Mulle jäi mulje, et üks info on kaduma läinud, aga aarde saab ka selleta leitud. Kui kõik leitav info käes, siis tegin jälle ühe näpuka ja selle avastades jõudsin õigesse kohta. Vaatepilt oli võimas, ilma geopeituseta poleks siia küll kunagi sattunud. Võimas aare, aitäh.
Kui olime juba kord Mõisakülla sattunud, otsustasime läbida ka Õpetaja tunni. Paaristööna sujus andmete kogumine rahuldavalt, esimese korraga kõike kätte ei saanud, pidime varasemate ülesannete juurde tagasi pöörduma. Tunnikontrolli saabudes oli keha ja vaim juba päris väsinud, kuna juba õhtusele kellajale vaatamata valitsesid väljas palavus ja lõõskav päike. Istusime tükk aega sõnatult ja vaatasime küsimusi, mõnedele olid kohe vastused olemas, mõned vist ei saanudki õiget vastust. Kõige suurema segaduse tekitas punkt, kust oli vaja edasi liikuda. Õpetaja, Sa ei taha teada, kus me ära käisime :) Kuna see koht oli nii absurdne ning väsimus kallal, siis mina olin valmis akadeemilise puhkuse võtma ja naasma aasta-kahe pärast. Lõvi ettepanekul otsustasime siiski kontrollida veel üht varianti ning see viis lõpuks pärast väiksemaid siia-sinna seiklusi sihile! Küll siis oli hea meel! Ligikaudu kahe tunni pärast saime hinded kirja. Aitäh, Õpetaja, õppetunni eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Vajab nats tõsisemat hooldust.
Saime koolitükid kätte aga tunnis lahendamiseks ei jätkunud aega ega nutti, seega otsustasime koduseid töid teha ja tunnikontrolli tulla juba rohkem ettevalmistunutena.
No me vähemalt üritasime tundi jõuda. Olime ka kõhu kohalikust AO poest enne täis asju parkinud. Suletud teid otsides aga märkasime hoopis ausammast koolile. Kool kadunud! Jess, ei pea kooli minema ja ei jää ka istuma. Hiljem saime karuonult teada, et sisseastumise eksamid toimusid mujal. Me siiski olime sealkandis :) Isegi kaks Läti aaret skoorisime ära!
Sai kodus veits ettevalmistatud ning kohapeal eeldasin ülesandeid veits teisel kujul, aga no mis siis ikka. Kõike õigesti ei küll saanud, aga lõpus sai juba kirvega. See aare jääb küll pikalt meelde ja no lõpp-punkti poleks ilma selleta vist kunagi sattund.
Tänud!
Selle aardega seonduvad emotsioonid on siiani laes. Positiivses mõttes muidugi. Ei mäletagi, millal viimasti nii põnev oli ja nii palju nalja sai. Kõigepealt ei saanud algpunktis õpetajaga kontakti, tuiasime seal nagu lollakad. Ega geokõnegi enam kaugel olnud, aga siis taipasin ilmselgesse kohta piiluda ja siis võttis õpetaja jutule. Siis hakkas tunnikontroll pihta. Nii pole küll ilus, aga tegime selle pinginaabriga kahasse. Küll sai ikka üle kontrollida ja vaeva näha ja jooksvalt vigu parandada. Kui tulemus juba esitatud, jäid ikka kahtlused, et midagi läks kindlasti valesti. Hakkas siis õpetaja kontrollima ja kas sa näe, täitsa kõlbulikuks tunnistas, väikeste mööndustega küll. Seda, mis meid lõpus preemiaks ees ootas, poleks küll osanud oodata. Tõeline vau-efekt loojuva päikese taustal ja hiiglaslike maasikaõitega. Lisaks kohtusime muguga, kes jagas oma isiklikku sidet selle paigaga ja vastutasuks tutvustasin talle meie mängu. Tõeliselt perfektse teostusega aare otsast lõpuni. Selliste aarete peale olen julgelt nõus ka edaspidi tunde kulutama. Minu tänu- ja kiidusõnad peitjale!
Teisel katsel said kõik rehkendused õieti rehkendatud.Lõpp oli küll üllatus.Tänud peitjale!
Pool tunnikontrolli tegime ära, siis kukkusime spikerdama. Hea, et laps matemaatikaõpetaja on. Äge ülesanne oli, auto ka harjutas tagurpidisõitu vahepeal. Aitäh!
Kui tunnikontrollini jõudsin siis selgus, et õppimisel olin mõned lehed topelt edasi keeranud. Ei olnudki siis muud, kui kõrvad lonti lasta ja õppetükid uuesti üle vaadata. Said siis ka puuduvad teadmised ammutatud ja lüngad täidetud. Tegin vajalikud arvutused ja suundusin lõpu poole. Täitsa üllatavas kohas oli lõpp ja logiraamat ka meeldivat temaatiline. Väga vinge asi. Aitäh peitjale.
Meie läbisime kogu kursuse ikka kolm korda enne, kui saime eksamit tegema hakata. Nii hea, et peitja on juhendi ka ikka ette andnud. Karuonu tegi jälle oma magicut ja lahendas kõik peast. Noorgeopeitur sai ka mõne tehtega hakkama.
Ja see oli ikka tõeline seiklus ja vahva tunne, kui lähed kusagile ja vaatad, et ongi vist õige koht ja VAU! Mis see selline on? Logiraamatut uurisime kolmekesi kohe pikalt, ei näinud ju selliseid omal ajal väga põhjalikult.
Suured tänud peitjale, just sellist geopeitust me tahamegi! Ja mina kiidan ka, et välismaalased saavad nüüd sellest heast ka osa. Suur pakk inglisekeelseid juhendeid oli karbis saadaval.
Aitäh ja soovitan!
Peale tunnikontrolli küsimustiku kätte saamist vaatasin korraks kaugustesse ja lahkusin klassist, et suunduda lõunamaale. Lõunamaale ehk Lätist naastes asusin ülesannet lahendama. Kontrollimisel selgus, et minu teadmistes on mõned lüngad sees. Hiljem, kui Mulgiraudteel kahe ära vormistasin asusin puudusi likvideerima. Päris hästi tuli välja ning siis otsustasin võtta välja akadeemilise puhkuse.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Esimene punkt läheb täna õhtul hooldusesse ja kogu kupatus lätlaste survel ka tõlkimisele. Tagasi ca 2.8.
Respekt Irokas, et sa oled viitsinud sellise kvaliteetse tunni kokku kirjutada, võttis ikka kohati vanduma küll, kuid lohutas siis jällegi see, et üks mees pidi selle pulli kõik kokku kirjutama, kontrollima jne. Tänud, sain teada, et tähelepanelikkusega pean veel tööd tegema ja matet võiks ka mõned tunnid järelaitamist võtta ;)
Kui mina koolis käisin, oli õpetaja autoriteet. Eks ta vahel dotseeris ja targutas ka, nagu seegi siin, aga teda kuulati ja tehti nii, nagu ta ütles. Tavaliselt tõusis selles tulu, olgu siis sellist, mida tabasid kohe, või teinekord sellist, mille vajalikkuse seletas ära õpetaja Elu. Nullis juhiseid lapates vaatasime, et oleks võinud ju kohe siia tulla, mitte Läti kaudu, aga mis tehtud, see tehtud. Kogusime vajalikud asjad kokku, hakkasime tunnikontrolli täitma. Minu kooliajal valitses sellisel juhul vaikus, siin aga kappasid ring neli jänest ja arutasid, kes neist peaks see portfelliga jänes olema. Arvuta siis! Kooliajal olin enesekindel, siin ajasid jänesed enesekindluse laiali, õige tulemus tundus uskumatu. Siiski läksime vaatama. Sellest, mis edasi sai, ma rääkida ei taha - liiga de ja vu? masendav? Ühte sihukest enne Lätis vaatasime, üks teine tuli ka kohe meelde ... Valus. Ja samas, vähim, mis me teha saame, on neid mängu tuua. Õpetaja pärast.
Logisime, ja läksime Mõisaküla poodi varusid täiendama. Tänud emotsioonide eest!
P.S. Esimene punkt tahaks lähiajal remonti, rebeneb teine voldikohtadest.
Nojaa...siin nüüd piinlik moment.. Tunnikontroll tabas meidki:) Üks tund..siis pidime veel tundi kordama ka, vahetunnid lisaks.. Lõpuks saime õpetajalt plussi taha, siis kaks pluss. Sellest jäi veidi kahju-kurb olemine aga hea tunne teadjamaks saada. Tänud sisuka ja õpetliku aarde eest!
Kaua on see aare meid oodanud, kaua logisid lugedes uudishimu tekitanud. Aga kui koolimaja juurde jõudsime, siis tund alles algas. Polnudki liiga hilja! Hanno asus õpetaja poolt jäetud märkmeid ette lugema, mina tegin märkmeid. Hiljem muidugi selgus, et 17 aastat klassi õpetaja-poolsemas otsas seismist ei ole konspekteerimisoskustele kuigi hästi mõjunud. Kontrolltöö ajal tuli kasutada loovat lähenemist ja kuidagimoodi saime siiski kõik lahtrid täidetud. Edasi tuli väitlustund: kas on vaja kõik viimase komakohani välja arvutada või tohib vahel veidi ümardada? Mulle tundus, et ka pagassis leiduv pisike kirves sobib õuesõppe tundi ja nii me teise tundi ei läinud, vaid otse eksamile. Kõik tundus lootustandev, ainult et seda viimast paberit ei leidnud, kuhu oleks saanud vastuse kirjutada. Tunnistan üles, proovisin isegi sõbra pealt maha kirjutada, aga tema vastas, et ise ka ei oska. Vahepeal kaevas Hanno kirjeldusest vihje välja ja ma hüppasin rõõmust: just nägin seal hirvetaolise looma juures väikseid ja siniseid! Varsti toodi mind maapeale tagasi, kus leidus töepoolest ka väga sobivaid siniseid objekte. Kuna kogu turnimine viis lõpuks eksami algusse tagasi, siis ei jäänud meil muud üle, kui juba tuttavast kohast ikkagi klassipäevik välja tõmmata ja nimed kirja panna. Aega läks vist umbes tund ja õpetaja saab igatahes viie!
Endale mitteomaselt olin aardekirjeldust varem lugenud ning läksin suure enesekindlusega juba algusest peale mitteleidu vormistama. Minuti paari jooksul nullist midagi silma ei jäänud ja lasin jalga. Kunagi, kui mingi ilmutus mind tabab ja Läti piiril jääb aega kõvasti üle, siis tulen üritan veel.
Algul ei saanud kohe üldse mitte midagi sellest segadusest aru. Siis kui asi hargnema hakkas oli kõik juba loogiline ja käis kähku. Tänud juhatamast ja huvitavat kohta näitamast. Kokku läks vist tunnike.
Algus polnud paljulubav. Seetõttu käisime hoopis vahepeal Põhja-Lätis ja seejärel jätkasime. Igal juhul pimedad, rumalad jne. Siis hakkas asi nagu sujuma ning sujus kohe ilusti väga üllatava lõpuni välja. Väga meeldis. Aega läks vast üks tund ja natuke vahetunnist ka. Aitäh!
See aare tegi algul ärevaks. Nagu enne kontrolltööd ikka. Kuid lõpptulemusena meeldis selle aarde ülesehitus väga. Eks mõnda asja sai ikka 3 korda üle loetud ka. Teaduse osa lahendas pilditibi. Minul oli rohkem kutsari roll. Lõpp oli muidugi üllatus. Tänud toredalt veedetud aja eest.
Vahva oli juba esimene osa. Nüüd ma usun täiesti, et väikeloomad poevad mõnuga läbi teetruupide - kui selline soov juba kahel kolmveerandüheteistkümnesel tekib ja nad soovi ilmse naudinguga täide viivad. Teine osa oli ka ühe erandiga lihtne, kolmas lahenes pärast vasem-parem, alla-üles dilemmat samuti. Ja lõpp oli eriti ootamatu, uudistasime tükk aega. Aitäh!
Selle jaoks olime ikka tükk aega julgust kogunud ja vaimu teritanud, sest eelmised logid kirjeldasid midagi üliränka ja rasket, umbes nagu kvantmehhaanika eksam, aga tegelikkus oli üllatavalt lihtne ja loogiline. Alustasime nagu ikka algusest ning nii algandmete kogumine kui ka rehkendused klappisid kohe esimesel katsel ning järgnev praktiline tegevus oli tänu täpsele juhendmaterjalile lausa „lust ja lillepidu“. Kokku läks aega poole tunni ringis ning selle eest peame tänama neid meie kunagisi õpetajaid, kes on meisse tagunud raamatupidajalikku täpsust ja matemaatilist loogikat. Tänu peitjale kogu aarde kontseptsiooni ja eriti täpsuse eest. Edu järgmiste samaväärsete või veelgi paremate aarete peitmisel.
See on üks põnevamaid aardeid minu praktikas. Usun, et sain kõikjale väärtused sisse. Aga juba reisi alustades tekkis +/- ebakõla. Peale "parklat" paistis kõik sujuvat, isegi valemitega, aga loogiline koht jäi tuvastamata.
Kuskil 4 ajal oli kere juba väga hele ja küsisime võrripoistelt, et kus süüa saab. Pidi oranžis majas saama. "Linna" keskel selgus, et süüa saab 12 - 14.
Saime kõik numbrid ilusti kirja. Stardist võetud legendi kasutades veetsime terve pärastlõuna. Tuleb tagasi tulla.
Kui mõistatus siis olgu. Eelmiste kordade kogemusele tuginedes lugesin kirjeldust enne. Lugesin veelkord. Ikka mitte midagi ei taibanud. Sõitsin nulli. Hmm, hakkame siis pihta. Esimese kursuse lõpus sain mingi paberi, millega ei osanud eriti midagi peale hakata. Umbes 10 minuti pärast kuulutasin välja söögivahetunni ja mäletsemise ajal hakkas mingi mõttepojuke tekkima. Lühidalt umbes poole tunni pärast läksin esimest kursust kordama. Ega see lihtne polnud sest kehkatund oli enne seda ja ma suutsin oma vasaku jala kõige keskmise varba mingi neetud oksa taha sõlme keerata. Sidurdada oli üsna vilets aga hakkama sain. Seekord leidsin juba paberit uurides palju vähem täitmata lünki, õigupoolest neid polnudki. Vajalike tehetega ma otse loomulikult hakkama ei saanud aga igaks juhuks läbisin veel kaks korda esimest kursust. Selle peale tegin veelkord söögivahetunni. Kolmada tunni lõpuks kahtlesin juba kõikides asjades. Sõitsin sihitult edasi-tagasi ja kõik vastutulevad juhid viipasid juba sõbralikult käega. Kusjuures ka minule hakkasid näod meelde jääma. Seepeale üritasin Brunot veenda, et ta natukenegi spikriks oleks. Tõsine ta muidugi polnud kui ma oma õnnetut päeva kirjeldasin. Tulemuseks oli see, et ma poleks mitte kunagi sinna jõudnud kuhu peab. Üritasin peale leidmist omanikuga suhelda, et mis ma valesti teen aga pole tal kah viitsimist mingi puupeaga seletada, igatahes toru ta võtnud. Lõpus jõlkusin ikka tund aega ära. Vihjet suutsin enda arust õigesti tõlgendada aga nagu ikka ei kõlband see mitte kuskile. Igatahes väiksed sinised ei ole toomingaga üleüldse seotud. Peale kõike muud poleks ma seda toomingat ka tõenäoliselt mitte kunagi leidnud, seal on igasugu maltsa ikka lademes. Kui ma olin seda lõppu juba tunnikese poleerinud siis hädaldasin veelkord Brunole, kuigi enne olin öelnud, et küll ma hakkama saan. No ei saanud. Lõpus oli ka kirjas palju keegi aega kulutas. Mul kukkus aparell lahti seal. Mina panin ausalt kirja, et minu ajakulu mõõtmiseks pole veel piisavalt suurt arvu leitud. Peale seda aaret on üldiselt selge, et mitte ühelegi eksamile mind põhimõtteliselt ei lasta kuna ma suudan oma hindega igasuguse suurusega kollektiivi keskmise hinde lõdvalt miinusesse ajada. Aitäh, et ma taaskord end lastesõime teadmistega piirdununa tunnen. Detailsemalt ei saa siia üles tähendada, läheb liiga reetlikuks.
Õpetajaid olen oma elus koguaeg austanud. Ilmselt oli mul koolist vaba päev sel ajal, kui sellised asju õpetati. Siinkohal tänud kaaslastele!
Lõpus otsisime ka päris kaua. Isegi metsmaasikad hakkasid juba otsa saama. Õpetajale kirjutasime päevikusse märkuse. Punase pastakaga. Tänud!
Pean tunnistama, et aarde kirjeldust lugedes hakkasin isegi natukene kartma. Viimasest matemaatika tunnist on poolteist dekaadi möödas ja usk oma matemaatilistesse võimetesse pole enam teab mis suur. Esimene aardeleiu etapp oli õnneks igale ühele jõukohane ning tekitas mõnusat hasarti. Ja siis tuli muidugi see raske osa. Kirjeldus käis ikka mitu korda käes ringi, enne kui aru sain, mida mult tahetakse. Aga läbi puresime ja teenisime kolmanda etapi auga välja. Seal läks muidugi kõige kauem. Väikesed sinised ei tahtnud end sugugi ilmutada ja kui lõpuks ilmutasid, lähenesime neile valesti. Laps oli selle aja peale mitu korda tahtnud mulle seda õiget kohta näidata, aga kes siis last kuulab kui aardeotsimine käsil! Nüüd olen targem, sain nii matemaatika kui perekonnaõpetuse tunni korraga. Et aardemeistril ikka rohkem pikki pimedaid igavaid õhtuid oleks! :)
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Ma ei saa siiamaani aru, kuidas keegi teeb oma vabast ajast sellise asja valmis! Peab vist heas mõttes peast pedagoog olema :)
Aga kõigest järgemööda.
Kui nüüd kõik ausalt algusest peale ära rääkida, siis ega ma ei lootnudki diplomiga lõpetada. Mõtlesin, et vaatan lihtsalt üle, mida pakutakse, mida minult oodatakse ja eks siis aeg annab arutust.
Sain aga asendusõpetaja kätte ja esimesed ülesandedki. Noh, aga see on ju täitsa mõistlik, teeme ära. Eksamitöö oli aga juba täitsa teisest klassist. Pooled rehkendused tegin nagu muuseas ära, aga teine pool võttis silme eest täitsa kirjuks. Midagi nagu oskasin, osa bluffisin, aga no ei saanud kohati õpetaja käekirjast ja valitud muutujatest aru. Abi ta ka ei kippunud pakkuma. Mitte, et ma neid rehkendusi endid poleks osanud.
Aeg pöörduda igale õpilasele tuttavasse "bullshit powersi" varamusse! Kirjutasin mingi umbluu kokku ja pakkusin õpetajale. Vastuseks sain, et lõppvastus on tegelikult põhimõtteliselt õige, aga kuna lahenduskäik on ebamäärane, siis pean vastama lisaküsimustele.
Sukeldusin õpetaja fantaasia keerdkäikudesse, vaatlesin võimalusi igast küljest, seest- ja väljastpoolt. Ainult taevastesse kõrgustesse ei julgenud pürgida, sest kõrgelt kukkuda on valus. Viimaks proovisin omaenda lahenduskäiku veel kuidagi rakendada ja voila! Matrikkel käes!
Midagi nii üdini stiilipuhast pole ma veel kogenud. Soovitan nii mõistatust, lõppkohta kui ka lõppaaret ennast. Juba igaüks eraldi vääriks esiletõstmist. Suur-suur aitäh sellist elamust pakkumast!
Meie jaoks lahenes see aare traditsiooniliselt. Esimene kord ei saanud mõhkugi aru. Tuiasime sihitult siia-sinna, juhend keerles peos nagu propeller. Hea, et sõrmi maha ei lõikand. Lõpuks sai Hr Maurusel meie vingerdamisest villand. Lõi rusikaga vastu lauda ja käratas: Välja!!, minu majast.
Vahepeal siis võtsime semestri jagu tunde:
Eesti keel - gbd ja kpt erinevused ja muud grammatilised vigurid aardekirjelduses;
Matemaatika - numbrid vs arvud, nende plussid ja miinused;
Ajalugu - no mida oli asja Pühal-Jüril siin Vanal Liivimaal kolada;
Loogika - seda oli ühel rohkem ja teisel vähem. Kahe peale õnnestus lamp ikka põlema saada;
Statistika - eelnevate leidude statistiline analüüs. Kas aarde leidmine saab olema juhuslik või tuleb mängu tõenäosus, et ei leiagi geograafilist keskmist;
Ja finaaliks Loodusõpetus - teati juba aarde peidupaiga loomise ajal, et parim aeg metsa teha on ikka veebruari kuus. Nii me täna kirve kaasa haarasime ja ristiretkele asusime.
Nimed päevikus kirjas ja kaasa rabasime TB.
Kiri Õpetajale!
Oli suur au olla täna Sinu õpilane. Ma ootasin seda tundi väga, aga kartsin ka natuke. Ma oskan küll seda rehkendamise värki, kuid ikka ma polnud päris kindel, kas kodune ettevalmistus tunnikontrolliks oli piisav ja kui tõsised ülesanded Sa seekord koostanud oled … Seda viimast pelgasin ma eriti, kuid kuna rühmatöö oli lubatud, siis mitme peale lootsime ikka hakkama saada.
Kõik algas väga hästi. Tunni alguses kohtusime juhuslikult veel ühe õpetajaga (loe: metsakorraldajaga Valgamaalt). Ta soovis meile meie tegemistes jõudu ja õpetas selgeks kompassi põhitõed. See innustas kõvasti, kuid väikesest tunnikontrollist kujunes meie jaoks kõigest hoolimata tõsine riigieksam … Ülesanded lõpuks käes, selgus, et meie grupil on pooled tunniteemad omandamata ja peame paljudele küsimustele uuesti vastuseid otsima hakkama. Üllatus oli suur. Algas täiendav õppetöö, mille olime igati ärateeninud. Jah, õpetaja, Sa oled kogu aeg oma õpilastele rääkinud: „Loe teksti ja sa saad selle ülesandega hakkama!“, meie seda aga ei teinud. Sul oli jällegi õigus …
Nüüd võtsime asja tõsisemalt ja saime esimese eksamipoolega lõpuks valmis. Töö näpus, asusime julgelt vastu järgmisele etapile. Siin oskasime juba kõike. Viimase ülesande vastus ei tahtnud küll kohe välja tulla, kuid lõpuks lahenes seegi. Olime rahul ja õnnelikud, pika eksami edukat sooritamist kinnitavad meie allkirjad protokollis.
Hea Õpetaja! Oleme Sulle väga tänulikud! Tund oli väga hästi ettevalmistatud ja tänu sellele oli meil huvitav ja tore olla. Jõudu Sulle, et Sa ikka igasuguste põnevate ettevõtmistega veel edaspidigi kõiki rõõmustaks.
Lugupidamisega Sinu tänased õpilased.
Ohhooo...ma pole ikka mitmeid aegu tundnud end sellises olukorras kui siin: kõigepealt suur Juht ja õpetaja, kes on roolis, seega mina loomulikult, kamandab: vaata sealt, poe sinna, salvesta, jäta meelde, lugege ometi! issand, kas nii ongi?.Õnneks on kõik siin elus mööduv nagu ka kilomeetrid teedel ning kui satud ristteele...on aeg kokkuvõtteid teha. Hunniku peituritega autos on seda lihtne teha:käik sisse ja punuma! Kuniks minu kirves lendas-nemad arvutasid ja olid isegi lõpus nõus väljuma ca 5 minutiks. Õigel teel on see, kes arvab, et külarahvas seisis kõrvadel ning teavitas järgmist naabri Valvet, et miskit totakad teevad siin...otsivad?...ühesõnaga-kahtlane värk...ilmselt tulnukad mujalt riigist. Kirvelennu lõpus olin taas ristteel ja kõik minu lootused olid õrnema soo esindajatel ning tundus, et minu nõutu nägu nakatas ka Peepu. Hunnik numbreid tagapingilt ja käsk sinna nina hoida kus me just tulime...lahe. Nagu öeldakse, et mees on pea ja naine kael...esimese soovi peale, et lähme metsa, seisis auto tee ääres ja kõik kepsutasid võssi. Kuna rumal pea on ihu nuhtlus, siis kõige noorem sai veel nii mitmetegi minutite pärast veel kepsutada autoni, et vanakestele lamp tuua ja siis suutsime ka nimed klassipäevikusse sisse installeerida. No oli see aga madin kokkuvõttes! Irokas, koli pealinna kah vahel selliste mõtetega! Super värk ja lilleke GC-sse külge, suured tänud!!!
No tunnistan ausalt, mulle pole tunnikontrollid kunagi meeldinud ;), no selleks peab ju eelnevalt õppima. Ma küll kodus värskendasin oma mälu peatükkide lugemisega, aga viimasel ajal pole ju see mälu enam selline , et kõik meeles püsib ja ega siis spikreid ka ei teind , vahele ju ei taha jääda. Nii saigi kerge värin hinges tark näidud ;) ja kõik hoolikalt üles tähendatud, mida õpetaja enne tunnikontrolli algust veel õpetuseks jagas. Ja siis pidi oma peaga hakkma saama. Õnneks oli see õpetaja nii vahva, et lubas seekord rühmatööd teha ja nii me siis oma tunnikontrolli kambakesi tegimegi. Arutledes asjade üle jõudsime peale paari näpukat tulemini, mis lubas loota ,et õpetaja jääb rahule meie teadmistega. Huh, vastus oligi õige ja saime positiivse sissekande päevikusse. Selleks pidi Kadri küll kehalise kasvatuse tunnis uue ringiaja välja jooksma, kuid ta tuli sellega väga hästi toime, ikkagi kõige noorem ju meist ;). Tänud vahva aarde eest !J:TB
Elukestev õpe on vist selle nimi. Kui ikka pead uuesti heast peast tundi minema... Veidike oli tunne, et kodutööd tegemata, õppetükid omandamata ja õpetaja... see sihuke karmipoolne. Jätab tundi kordama veel kah viimaks. Nii saigi tahvel-krihvel näpus tundi mindud ja vähemalt tark nägu pähe manatud.
Algus oli arusaadav, vähemalt nii tundus. Lugesime siis vajalikke peatükke ja tegime konspekti hoolega. Kuniks saabus tunnikontrolli aeg. Pisike konspekteeritu kohandamine tehtud, ei kuulanud mina korralikult õpetajat ja sai selgeks mõiste "loe korralikult ülesannet". Manööverdasime siis uuesti andmetega ja lõpuks hakkas asi jooksma. Õieti, kuigi alguses nii ei arvanudki. Ja kuna loll pea on jalgade nuhtlus, siis lippasin mina teistest pea pool kilomeetrit rohkem. :D
See aitas aga aarde leida. Seega, saime õpetajalt ikka päevikusse sissekande kätte ja suvetööle ei jäänud. Järelaitamistund aga kuluks vist ära. ;)
Aitäh Irokas! Kurb kant, kuid aarded on vahvad!
Eesti metsadest-võsadest võib ikka imeasju leida. Arvutati, puuriti ja uuriti. Siis arvutai uuesti ja saadi uus tulem. Igatahes kohale jõudesime ja leidsime aarde kah. Pean tunnistama, et mina üksi oleks hätta jäänud, kuigi paarikümne aasta tagune matemaatika-füüsika eriklass peaks andma ju eelduse. Aga mida ei taipa seda ei taipa. Kokkuvõttes läks vist koolitund ja paar vahetundi kah. Aga tehtud sai. Mina ei vaevunud, nagu ka kooliajal, isegi maha kirjutada. Aga uhkesse kogiraamatusse sain ikka kirja. Tänud peitjale.
Sai täitsa selge peaga esimesse tundi tuldud. Loomulikult ette valmistamata, aga see ongi ju nohikutele. Hakkasime algusest peale nagu heaks arvasime, mitte nagu ette nähtud. Üsna pea taipasime, et ootand-oota, keerame lehe tagasi ja õpime uuesti. Nii tõdesime veel 3-4 korda. Sest pea ei võtnud, jalad õnneks ka mitte. Kui kontrolltööleht ees, lappasime veel mitu korda õpikut. Sest tehted ei klappinud mitte. Vahepeal käisime end õues raiesmikul tuulutamas. Hingasime värsket õhku, lasime end vihmal niisutada ja arvutasime uuesti. Ja käisime uuesti peaaegu samades kohtades. Isegi mõned kuused said õrnas lootuses nktlikult läbi kammitud. Sama tulemuslikult, ikka - istu, kaks! Tegime kõik otsast peale uuesti, arvutasime kõik 16ndat korda nullist ja kaheksast ja kolmest. Ikka samad arvud, ikka samad numbrid, ikka sama sara! Kuna heaga ei saanud, kurjaga ka ei saanud, siis viskasime paberi minema ja proovisime kavalusega ning läksime võtsime aarde peidupaigast välja. Ja ma ei saa siiani aru, mis me valesti tegime, et esimese ülesande tulemuseks 2x suurema tulemi saime, kui tarvis. Loll pea on ihu nuhtlus. Geopeitus on ihunuhtlus.
Aare on irokalikult väga lahe, otsast peale, lõpuni välja. Võimas, kui aus olla. Rabav ja tabav. Mina soovitan. Kirjutasime klassipäevikusse endale rasvase kahe. Võtsime ränduri Juliette Verne. Aitäh meie suurele juhile, liidrile ja Õpetajale aarde eest! (-:
Vahva ja lõbus tund oli. Vähemalt me ise arvame, et oli tund ega tegelikult keegi kella ei vaadanud, millal see algas ja millal vahetunni kell helisema hakkas. Mina saaks ilmselt üle rahuldava hinde kannatlikkuses ja loogikas. Mata viie paneksin mina Marisele, terava silma eest läheb tubli neli pluss Priidule ja Margus oli tubli vaikimises, viilimises ja klassinurga uurimises. Tore aare, suur tänu selle eest! Head vana lõppu!
Sai siis täna ette võetud see pikk georetk Tallinnast Mõisakülla. Mis teha, kui huvipakkuvad mõistatused kutsuvad rändama mööda Eestimaad. Sellised mõistatused meile meeldivad, pakuvad pinget ja lahenduse leidmisel mõnusa positiivse elamuse. Muidugi saab midagi ka vussi keerata ja eks me natuke jalutasime ka oma rada mitte päris peitja poolt mõeldut. Aare oli täpselt seal kus vaja ning meie poolt leitud-logitud. Tore mõistatus, täname :)
Kuidagi sujuvalt läks. Vihjetopsik leitud, toimisin täpselt juhiseid järgides ja seal see oli.
J:TB
Aitäh peitjale!
Esimese hooga läksime õpetaja kiuste aaret pimedas otsima ning selle tulemusena oli algus natukene raske. Oli vaja kõigepealt võsas ragistada, enne kui aarde loogilist asukohta uurima hakkad. Aga saime siiski edasised juhised kätte ning jõudsime lõpuks kohani, kust sai spikrit laenata. Seal rääkisime juttu ühe ilusa kassiga, kes ilmus ei tea kust ning kadus ka samamoodi. Seejärel suundusime koju, kodust ülesannet lahendama. Peab mainima, et seda tuleb hoolikalt teha, muidu läheb eksami ajal raskeks. Meie olime aga tublid ning kui õige teeotsa teada saime, oli aarde leidmine juba lihtne. Suured tänud peitjale, väga huvitav oli :) FTF: 12.19