Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub Aegna saarel Lemmiku ninal, mis kuulub Aegna maastikukaitseala koosseisu. Liivase maasääre – Lemmiku nina – kooslused on eriti õrnad. Lemmiku poolsaarel on Tulekivi ehk Sihi suurkivi (rabakivi, 11,5 × 11,5 × 4 m) ja Lemmiku kivikülv. Aegna saarel pesitseb merikotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik) ja seal kasvab mitu looduskaitsealust taimeliiki, näiteks karukold, rand-seahernes, roosa merikann, kaheleheline käokeel, tumepunane neiuvaip, roomav öövilge ja aas-karukell.
Kirjelduse allikas: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aegna_maastikukaitseala
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (3), väikesaar (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC57DK1
Logiteadete statistika: 130 (99,2%) 1 3 0 0 1 0 Kokku: 135
Aegna matka teine geopeituse leid. Kahjuks aasta eest planeeritud aaretest mõni tänaseks päevaks vähem järgi, aga sai vahepeal ka Aegna meremärgi aarde koordinaatidel käidud. Aitäh!
Kolmas leid Aegnal. Siia liikusin 2 noore ja nende toreda koera kannul. Hakkasin vaikselt karbiga tegelema kui mulle lähemale tuldi ja jõudu sooviti. Jutu käigus selgus, et noored olid ka nii 15 aastat tagasi sama asjaga veidi tegelenud. Aardest sain vähekasutatud luti ja ühe roosa soki. Tänud!
Aitäh aarde eest! Aegnale päripäeva liikudes ringi peale tegemas.
Teerajad tõid meid sinkavonka siia. Päike tõi välja imelise vaatepildi hõbedaste niitide värelemise puude vahel. Aarde lähistel oli keegi hakanud aiapostidele võrku panema ja siis vist ära väsinud, sest võrgurull lihtsalt seisis teise posti najal. Tänud aarde eest
Kolm päeva koos töökaaslastega Aegna saarel ..algul suvepäevade korraldustiimiga ja pärast koos suvepäevalistega. Super ägeda seltskonnaga oli lahe olemine ..suvi, päike, meri, kolleegid, lambad, rebasekutsikad :) Kui ikka tahtmist on, siis leiab kõiksugu toimetuste vahel ka aega aarete otsimiseks. See siinne oli Aegnal veedetud päevade kolmas leid.
Aitäh peitjale!
Leitud.Põgenesime äikesevihma käest Tallinnast ja pääsesime,eemalt oli hea vaadata.
Ega seda ei saanud siia ripakile jätta. Kõige pikem ots täna. Aitäh!
8/8, vöiks öelda, et see aare oli Aegna aaretest köige tuulisem ja jahedam. sai eelnevalt higistatud riided kuivaks :) tänud peitjale!
Selle aarde läheduses sattusime juba vist kolmas kord otsa ühtedele samadele mugudele. Nüüd otsustasime, et tõmbame tempole pidurit, et äkki enam ei trehva nendega kokku, aga looda saa. Üks plaan oli meil selle aardega veel, tahtsime teha selle aarde juures oma lõunasöögi, aga selleks ürituseks oli see aare liiga tuuline. Aare ise ilmutas ennast kiiresti. Peale logimist venisime siis edasi ja omast arust jube aeglaselt, aga ikka jooksime mugudele otsa. Nüüd siis otsustasime, et teeme lahe keskpaiags teeääres ühe peatuse ja laseme söögil heamaitsta. Nii me siis oma kannid teepervele maha panime ja pliidile tule alla. Kõht sai igatahes täis, aga mugudele suutsime veel ühe korra peale sööki otsa joosta. Suured tänud aarde eest.
Imeliselt kaunis koht ja millised vaated. Tulime päevamärgi poolt mööda suht kinnikasvanud rada aga tagasi läks suisa nagu maantee, nii mõnus oli astuda ;)
Siit leidsime lisaks aardele veel ideaalse piknikukoha ja ühe uudishimuliku lamba.
Meremärgi juurest jalutasime mööda rannaäärt poolsaare tipu poole. Rajake oli olemas, kuid kohati olid mõlemal pool teed nii lopsakad nõgesed, et paljaste säärtega sai ikka paraja annuse ergutust oma liikumisse. Mere ääres nägime ka ühte lammast, kes oli ennast kiviks maskeerinud ja pidime tükk aega pingsalt vaatame, et ikka endas kindel olla.
Aarde peidukoha ümbrus on tõeliselt kaunis, kuid meil oli veel paar aaret otsimata ja seega kauaks peatuma ei jäänud. Karbist haarasime kaasa ka sinna eile poetatud ränduri.
Aitäh ilusasse kohta juhatamast!
Mingil seletamatul põhjusel olen ma umbes 25 aastat tagasi Lemmiku ninal käinud. Ei viinud sinna siis ei matkarada ega midagi, aga ju oli vaja maailma avastada. :)
Igatahes oli nüüd tore aarde leidmiseks tagasi olla. Eemaldasin karbist rämpsu ja natuke kuivatasin niiskemat sisu. Jätsin Ahvenamaa ühelt saarelt kaasa võetud rännuputuka. Ikkagi Tallinna kesklinna aare, küll ta siit kiirelt edasi rändab. ;)
Metsas oli meeldivalt tuule vaikne kuid siin juba tuul lahistas mõnuga. Aga õnneks kaua ei läinud ja sai metsa varju tagasi minna, aitäh :)
Siin sai peale aardeleidu väike peatus tehtud. Tänud peitjale
Kui kõik aarde leidmise ja logimise protseduurid tehtud, võtsime aega jõime ja sõime ühe piruka. Ja alles tormlesime järgmise sihtkoha poole. Tänud peitjale aarde eest.
Saare lõuna poolel oli pisut tuult, aga siin oli vaikne ning päike paistis, vägagi lemmik koht. Kahjuks polnud aega pikniku pidada vaid pidime jalad selga võtma, et üldse midagi leida jõuaks. Järgmise aardeni oli päeva pikim matk.
Lemmikusse minnes pani Kaupo seitsmepenikoormasaapad jalga ja ma ei püsinud tal enam üldse kannul. Selleks ajaks, kui mina enam vähem aardetsooni jõudsin, oli tal juba leitud ja logitud.
Aare asus väga kaunis kohas ja oleks tahtnud sinna kauemakski paigale jääda. Ei tea kes seal aarde juures viimati käinud oli, aga peites võiks veidi ikka mõelda, et mugude eest asja varjata. Nii silme ees pole karpi varem näinudki. Peitsime aarde uuesti veidi paremini, on järgmistel ka otsimisrõõmu rohkem.
Sammusime nulli poole, kui aare jäi juba kaugelt silma - see oli jäetud jäetud väga silatavasse kohta ning karbi peal oli vaid kivi - ei mingit maskeeringut
Panime nimed kirja ja sättisime aarde ilusti tagasi oma arvatavasse pessa mugude eest peitu
Tegu oli meie Aegna viimase aardega ja nüüd saar kenasti roheline
Natuke võssa panin oma teevalikuga, kuid nüüd ma tean kuhu tagasi tulla vaarikale. Õnneks suutsin vaatlemise ja loogika abil peagi korraliku raja leida ja kohapeal avaldus aare ka koheselt.. mõnus. Tänan.
Logisime, vahetasime münte ja tankisime nipetnäpet kõhtu ka. Tänud.
Oleksin pidanud kaarti vaatama. Asusin eelmisest aardest suuna järgi teele, läbi pika muru ja kõrvenõgeste. Korjasin peale 12 hääletajat, kes erinevatel kehaosadel maiustama asusid. Tagasiteel leidsin igati euro raja.
Ilus koht, astusime siia otse läbi igasuguse rohelise meremärgi juurest. Pelgasin natuke neid paljusid linde, kes meil pea kohal tiirutasid aga õnneks ei olnud nad kurjad :). Kodusel Stromkal jalutamine on ses mõttes palju hullem, et seal elutseb rannas üks punt vareseid, kes on totaalses territooriumikaitses ning ma kardan, et me lähiajal Indyga sealt ka veriste peadega naaseme… :D Aitäh saareaarde eest, nautisime seda pikemat jalutuskäiku väga.
Miks ringi minna, kui otse saab aga ujuda päris ei tahtnud ja nii me lahesopi läbisime kohati põlvini vees, vesi oli ikka külm. Optimeerimine viis aga selleni, et püksid olid kuni põlvedeni märjad. Aga mis sellest kui aare ees ootamas. Tänud peitjale.
Siia tulles otsustasime optimeerida ja osa teed läbi mere jalutada. No vesi oli mingi freaking 12 kraadi ja mingi hetk läks veidi sügavamaks ka. Aga optimeerimine oli "olulisem", seega tagasiteed polnud. Aare leidsime kiirelt, kuigi kaks muguneiut läheduses aega veetsid. Aitäh!
Peale pikka geotuuri leitud ja logitud. Ilus kant see nina. Jalad lõid ka ilusat tuld juba peale 7t tundi kõmpsimist. Kõik hea.
Found it: 18.May.2019 15:23 Aega meil oli. Kaua otsima ei pidanud. Täname. aare korras.
Nina tipus istus mingi meesmugu näoga mere poole ja rääkis nähtamatu kaaslasega valjuhäälselt juttu. Veidi aega olime nõutud, et jääbki aare nüüd otsimata. Aga õige pea sai selgeks, et tal polnud õrnemat aimugi meie seal viibimisest. Otsisime aarde üles, logisime ja suundusime läbi kõrkjate järgmise aarde suunas. Aitäh ;)
Ühes saare lemmikumatest osadest veel üks logimata aare. Mitte enam. Tänud!
Õhtuse ja väga tuulise patrullringi käigus leitud. Aitäh peitjale.
Väga tore koht! aitäh peitjale :)
Lähenesime sellele aardele veidi ebatraditsioonilisest suunast. Õigem oleks vist siiski öelda traditsiooniliselt, sest ajaloo jooksul on ikka uusi maid meritsi avastatud. Aare aga ei tahtnud algul avaneda, lasin häbist nina norgu, ja kassanäe, aare tuligi välja. Tänud peitjale.
Kuna me siin lähedal juba olime, siis otsustasime ka mõne aarde logida. Reedel saime Aegnalt 2 aaret ja pühapäeval veel kaks. Ei pea midagi kogu saart korraga tühjaks tegema, muidu polegi ju põhjust uuesti tulla. :P
Timmu aerutas kohale ja saimegi nimed kirja. :)
Tänud peitjale!
Siia oli siis vähe pikem jalutuskäik ja natuke hakkas geps siin ka viskama, aga õnneks siiski vaatasime vihjet ka lõpuks ja siis enam kaua ei läinud. Oli karp ikka hästi peidus. Tänud peitjale.
Enamus teest siia aardeni oli rattaga läbimiseks üks raskemaid. Otsustasin ratta seljast mitte maha astuda ja toore jõuga liivast läbi sõita. Ainult ühes kohas langes kiirus liiga madalaks ja rauges ka jõud, et oleks peaaegu ümber kukkunud. Lemmiku kaela juures tegin peatuse. Seal lahes olev rand oli see mis jäi kunagisest külastusest kõige eredamalt meelde. Vee äärde viisid nüüd vaid kaks väikest jalgrada ja liivariba oli asendunud 4 meetrit kõrge kõrkjastikuga. Sealt ujuma vast ei soovitaks minna, sest vesi paistis terve lahe ulatuses olevat maksimaalselt põlvekõrgune. Seega sobiva tuulega peaks eriline jäneste efekt jätkuvalt näha olema. Lemmikuninasse jõudes olid sealsed vaated ka väga hästi mälusopis alles. Selle aarde kõrval oli meil 11 aastat tagasi piduplats ja telgid püsti. Hetkel imestasin, et kuidas sellise maastiku peal üldse magada sai aga ju siis unerohi oli piisavalt tugev. Aarde leidmine probleeme ei valmistanud. Pärast logimist jäin kohe pikemaks ajaks kivi peale ilusat ilma ja kena vaadet nautima. Aitäh aarde eest!
Tegime üle lahe panuseid, et millise puu all aare on. Kohale jõudes selgus, et mina panin ühe puuga mööda. Tänud juhatamast!
Kui aus olla, siis mina aaret ei näinudki. Saatsime kaks tublimat geopeiturit aarde järele (tegelikult jäime maha ja polnud aimu ka kuhu nad läksid!). Samal ajal jootsime ja turgutasime ülejäänud pundiga väsinud koera. :) Aitäh!
Lähenesime aardele mööda rannaäärt. Vedasime oma rattad läbi veetikaplöga ja jõudsmegi kohale.
Mööda ranna äärt ei olnud siia just eriti mugav tulla, aga kohale jõudsime. Aare paistis juba kaugelt, tänud.
Vajasin veits omaette olemist, võtsin telgi ja ratta ning suundusin aegna geotuurile närve puhkama. 4/12 Aare. Lähenesin aardele meremärgi poolt. nagu ikka plaan oli tulla võimalikult otse ja kaart näitas radagi. Ühel hetkel muutus rada heinamaaks ja nii ma jalutasin seal ratas pea kohal. Kõrvalseisjana oleks seal ilmselt päris koomiline vaatepilt olnud. Vahet pole, leidsin lõpuks selle õige raja üles ja sain mõnuga teekonda jätkata. Nulli jõudes enne otsimist tegin veel pere tarbeks ühe 360kraadi ülesvõtte et neid selle ilusa vaatega kadedaks ajada. Kohapeal sujus asi libedalt. Aare korras, tänud peitjale.
Leid 4/12. Kell on 12:24. Jällegi hiiglaslik geokuhi. Kuna topsikut oli prügikastina kasutatud, siis eemaldasin: küüslauguküune, šokolaadipaberi, mitu pudelikorki. Kuna päike tuli välja, sai riideid vähemaks kraabitud ja kerge lõunapaus tehtud.
Redeli tassimine väsitas mind vast rohkem ära kui arvasin (ja ega need veepudelid ka armu ei andnud). Aga kohale me jõudsime. Väga kaunis koht muideks. Imestasin, et aare nii avalikult seal istub.
Pärast pikka madistamist rannakaitse keskkomandopunkti juuures oli matk saare tippu päris vaevaline. Jalad ei tahtnud väga kanda ja Vaiki ägises endiselt veepudelite koorma all, kuna tänu normaalsele ilmale polnud suurt janu kummalgi. Kui lõpuks kohale jõudsime, istusime mõlemad aarde kõrvale maha ja puhkasime. Olime selle ka ära teeninud. Pärast logiraamatu lugemist ja nimede kirjapanekut jaksasime juba veidi jalutada ning tegime üksteise võidu pilte. Seejärel alustasime juba tagasiteed. Tänud, väga kaunis koht.
Kui metsa all maasikad alles õitsesid, olid siin marjad peaaegu valmis. Avameretuul oli vinge. Aitäh!
Aarde poole minekul sai selle aasta esimesed maasikad nopitud. Aitäh.
Lihtsalt pikuta maas ja naudi taevast ning ümberkaudset looduseilu. Natuke tuli ka plaani pidada, kuhu edasi. See parem pool saarest sai juba täitsa roheliseks :)
Nii mônus pàike ja vaade ka Sinna vôiks puhkama jààda :) Tànan ;)
Ilus koht ja kiire leid. Edasi juba saare oletatavlt raskeima aarde juurde.
Pikemalt “Georetk Aegna roheliseks” projektist on kirjas foorumis.
Tulime siia Rannakaitse keskkomandopunkti juurest. Sealt tulema hakates mõtlesime, et läheks nii otse kui võimalik. Üritasimegi, aga tundus, et otse minemisega me aega kokku ei hoia. Läksime siis tagasi ja valisime korraliku tee, mis kujunes ka üpris pikaks. Kokku sai eelmise aarde juurest siia jõudmiseks läbitud ~2,6 kilomeetrit. Jalgades oli esimest korda tunda väsimust. Kohale jõudes kohtasime nulli läheduses telki. Soovides telgis viibida võivate mugude tähelepanu äratada, siis toimetasime vaikselt. Aarde leidsime kiirelt. Võimas vaade on sealt nina otsast merele! Pärast logimist tegime väikse puuviljaringi ja jätkasime teed.
8 võetud 4 veel võtta. Edasi Aegna meremärgi juurde.
Peitjale tänud!
Teekond aardeni oli vaevaline, kuid edukas. Tore oli logiraamatust lugeda mugude logisid. Tänud peitjale!
Aaret oli üsna kaugele näha ja logiraamatus olid ka mõned mugude logid. Panime veidi paremini tagasi. Tänud peitjale!
Minus hakkab juba "geosilm" arenema. Juba kaugelt vaatasin, et vot selle puu all võiks aare end peita...
Peale meremärki, läksin seda aaret otsima. Puu leidsin kiirelt ja aardekonteiner hakkas ka kohe silma. Tagasi pannes tegin natuke parema geokuhila. Kuna ilm oli soe, tegin supluse aarde lähedal. See jäi ka viimaseks, sest pärastlõunal jõudis vihma saarele. Aitäh!
Siia aerutasime, meri kandis kummikajakki hästi, meid ka. Väga ilus koht aardel valitud, tänud saart näitamast selle külje pealt!
Tõesti väga kena rand ja siinne jahutav tuul oli väga mõnus peale jalutust metsast, kus polnud pea mingit tuule liikumist. Aare jäi juba eemalt silma, otsida polnud vaja. Tundub, et on jäänud silma ka teistele, siiski korralikele mugudele. Oli lisatud selline huvitav logi. Täname.
Tegime Margotiga pisikese aarderingi Aegnal. Mis tegelikult oli rahulikus tempos lonkimist nii, et saarele ring peale sai. Aardeleid tuli mõistliku ajaga, aitäh!
No selle aardega saigi saarele tiir peale tehtud. Oli tore ja mõnus seltskond:)
Olime kunagi ammu samasse kohta aarde peitnud. Sattusin Lemmiku ninale sellest aardest midagi teadmata ja ka Geopeitus polnud plaanis, sellepärast oli esimene mõte, et kunagi kadunud Katlakivi aare on jälle välja ilmunud :)
Aare oli maskeeringuta, kuid heas korras. Ei võtnud, ei jätnud, tegin mõned pildid ja siis tagasi Hugo juhitavale retkele saarel Looduse Omnibussi seltskonnaga.
Tore, et selles kohas on jälle aare. Loodetavasti peab karmidele meretuultele vastu.
Aitäh vahva aarde eest ilusas kohas! EVEJ
Aegna tiiru lõpetuseks ilus koht. Vaade missugune, et mitte öelda milline!
Justkui pahandust oleks teinud. Nii kavala näoga eemaldus karbikesest üks meite seast. Tänud peitjale.
Nagu sigalasse oleks sattunud. Siherdäne võimas aroom oli. Aga vaade oli aus.
Meremärgi juurest seadsime sammud siia, selle aarde suunas.Paadiga ei hakanud üritamagi, sest millegipärast olid siin lained ikka liiga suured meie jaoks. Mida lähemale me jõudsime, seda kahtlasemalt tuttav tundus see kant. No muidugi, oma esimese Aegna aarde olin ju siitkandist leidnud, kuid nüüd on see aare ajalugu. Aare ise oli tibake näha ja siis algas tants ümber aurukatla, et kust selle paremini kätte saab. Alex arvas, et tema juurest on parim lähenemine ja no kus ma siis vanemale julgesin vastu hakata, roomasin ja tassisin ja nimedki kirjutasin ja siis peitsin kenasti ära ka, Bruno juhendas eemalt, kust veel kohendada ja Kaja tegi tuult :P. Sest see odöör, mis seal kaunis kohas levis... no andke andeks see polnud üldsegi väärt ,et seda ninna tõmmata... mine või respiraatoriga randa ma ütlen. Peale logimist lasime kiiresti jalga, sest no hingata nagu tahaks :D.
Tänud peitjale!
Lemmiku nina on mu lemmik-aare Aegnal. Eks ikka koha pärast. Ja Tallinna linna kõige lemmikum rand ka. Kena vaikne, vähemasti keset tööpäeva :o) Järgmiste külastajate kiidetud vänget odööri minu nina seal kümme päeva varem igatahes ei tuvastanud. Seetõttu sain rahulikult aja maha võtta ja vaadet nautida. Aitäh.
TB võtsin kaasa.
Tõeliselt kaunis koht. Silm ja hing puhkasid. V: ehtekart, J: kaelapael
See oli vahelduseks üks tore aare. Kunagi olen sealtkandist aaret otsinud, aga see oli kas merre või koristusaktsiooni tulemusel kaduma läinud. Seega oli tee teada. Esimese poole eelmisest aardest tulime küll mööda metsloomade radu, kuid need olid hästi läbitavad ja lõpu mööda inimtekkelist rada. Nulli lähedal telefoneeris keegi mees. Imetlesime veidi ümbrust ja seejärel sai logitud ning ühe tb panin ka sisse. Aitäh!
Selle aarde juurde kohale jõudmine oli paras katsumus, sest kuidagi suutsime tee asemel valida liivase rannariba, millel rattaga sõitmine polnud just kõige lihtsam ülesanne. Kui kohale jõudsime, siis jäi ka aare kiirelt silma. Taaskord oli ajarändur käinud. Aitäh peitjale.
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla ;)
Täname õue kutsumast!
Meie kulgesime siia meremärkide juurest rannikutpidi, kohtades kus rada kadus ja asendus kohati muda, veeskõndimise nõgestega... aga ka romantiliste rannikumaasika väludega, mis olid nii maitsevad kui lemebelised ja intiimsed... Aardeleid tuules lainetava rannikurohustikuga oli boonuseks pealegi
Karp ise oli nähtaval, võimalik et tuul või metsloomad selles süüdi. Muidu korras. Peitsime natuke hoolikamalt. Nulli matkates nägime suurt emakitse koos kahe tallega aga nad panid plagama kui inimolendit nägid! Mõnus koht...õhtune päike läbi õrna pilve oli ka mõnus!
Sai mõnusalt matkatud sinna nina otsa. Pool teed jalgrattaga ja pool teed jala ja kepseldud läbi heinamaa koos kitse ema ja ta kahe pojakesega. Aarde leidsime jällegi kiirelt,paistis juba kaugelt. Panime igaksjuhuks ühe kaitsva ja varjava kivikese konteineri peale. Väga mõnusalt metsik koht ja veel kesklinnas :D Romantika missugune :)
Tegelikult on see mitteleid. Ainult, et mitte selle, vaid Prangli kagu tulepaagi aarde oma :-D Startisime ju Leppneemest Prangli poole. Juba 3 km rannikust oli lõunatuul nii suure lainetuse tekitanud, et meie pisikene Scorpionikene poleks veel kaks korda kaugemat veeteed vastu pidanud. Või oleks liiga põnev ja liiga märg olnud. Õnneks oli meil plaan B - Kumbli ja Aegna aarded. Ühed saared kõik :-)
Pärast meremärki jalutasime siia edasi. Mõnus ja ilus jalutus oli, ilm super - päike, soe, tuuleke. Koht oli ka lemmik nagu nimele kohane. Aare leitud-logitud, logiraamat imetletud, saart uudistatud, prügist puhtamaks kraamitud. Aare korras, evej. Tervitused Madisele madisepäeval! :-)
Matkasime meremärgi juurest edasi. Ilm oli väga ilus, soe ja hea oli kõndida. Tee peal kõndisime seentest külmalt mööda aga prahi võtsime kaasa. Jällegi üks ilust koht ja logiraamat meeldis meile ka. Aitäh!
Matkasime kohale ja avastasime lähedusest laagerdava mugu. Õnneks jäi mingi küngas natuke ette ja ettevaatlikult ja vaikselt toimetades saime nimed kirja. Siis läksime teise künka taha lõunat sööma ja mööduvaid laevu vaatama. Ilus koht! Üle-üldse väga ilus saar!
See jäi kolmandana teepeale. Täitsa mõnus koht. Ilm oli kajakituuriks igati supperluks. Tänud peitjale!
Mõnus kohake unistamiseks ja ilusa vaate nautimiseks. EVEJ. Aare OK.
Taas üks maailma lõpp. Ainult kormoranid olid kohal ja värvisid kive valgeks. Kolm mugu lahkusid, kui meid nägid. Me ei sobinud nende maailma lõppu.
GP 1143 / GC 1363
Kui Lemmiku nina on kuiv ja kuum, siis see tähendab vaid üht. Ravisin kohapealset haigust sellega, et tõin ära ühe nõukaaegse klaasampulli. Ja kaklesin kohaliku kibuvitsapõõsaga, ma kardan küll, et tema võitis. Sitaks ilus koht, ma ei saa aru, miks üks perekond sealt nii kähku põgenes...
Tõesti mõnusalt kihvt koht. Aarde leidmisega raskusi ei tekkind, suht klassikaline teine:P ..ootasime kuni kaks mugu vaateväljast lahkusid ning panime nimed kirja. TFTC! :)
Matkasime siia meremärgi juurest, otsisime piknikukohta ja siin leidsime. On jah ilus koht, mõnus, päikeseline. Ühel pool luik lapsega, teisel pool haigrud kividel ja ankrus mürisevad tankerid. Leidsime karbi, rabasime sealt kaks rändurit kaasa, sõime varusid vähemaks ja hakkasime tagasi veerema. Tänud näitamast, on väärt koht.
Siia jõudes olime piisavalt energiat kulutanud, et üks lõunapaus teha. Omamoodi katsumuseks ja naudinguks üheaegselt oli liivastel teedel rattaga edasi liikuda ja mitte pikali kukkuda, vähemalt mulle tundus nii, teiste eest ma ei räägi. Sündmustest ette rutates üks meie seast pisut hiljem liivasel teel kukkus ja sai mõneks ajaks endale seda reisi meenutama korraliku sinika. Siin aga olid mugud ees ja mina ei tea kuidas aga meie poolt sai neile antud välgumihkel, mille peale nad platsi meile vabastasid ja lõime oma laagri laiali. Ka siin olin ma neli aastat tagasi käinud, kuna oli vaja aega parajaks teha. Keegi, kel nälg silmanägemist ära ei võtnud tuletas meelde, et aardesse võiks enne lahkumist ikka nimed ka kirja panna, tegime sellegi ära.
Tore päev oli. Tänud aarde eest!
Siin tegime pika "hobusemehe" lõuna. Mõnus oli päikese käes pikutada, nautida lainete laiska loksumist ümber neemenina ning oodata kas grillvorst viitsib küpseda või on vorst arvamisel, et täna võtab ka tema vaid päikest. Aare tundus üsna kõrvaline mure, nautisime rohkem loodust ja päikest. Tegelikult ikka igaüks vaikselt kiikas õiges suunas ja vargsi piilus põõsavarjus. Ning lõpuks lahkumisel sai logi kirjapandud.
See aare oli vastukaaluks eelmisele ikka väga lihtne. Siin sai aeg maha võetud ja piknikku peetud. Ilusa ilmaga on see väga mõnus koht. TFTC
Aarde juures passisid 3 mugu, aga õnneks peletasime nad sealt otsekohe peale saabumist minema.
Tänud peitjale!
Hea vaatega jalutuskäik, nii kaugele ei olnudki sinna varem sattunud. Jätsime veidi erialast infot. Aitäh.
Eelmine suvi võtsin tükk aega hoogu, et Aegna saarel üks tiir teha, aga lõpuks ei jõudnudki. Nüüd olid 6 aaret piisavaks motivatsiooniks, et see reis ette võtta. Olin rattaga ja mõtlesin, et navigeerin gepsu järgi ja mööda teid ning radu. Läksin tuldud teed tagasi, et selle aarde juurde viivale rajala saada, aga no seda ma alguses ei leidnudki. Võtsin ratta jälle käekõrvale ja läksin mööda veepiiri. Sel hetkel oli ratas küll rohkem tüliks kui abiks ning kui aardeni oli 500 m jäänud, jätsin ratta maha, läksin rannast metsavahele, leidsin loomulikult korraliku raja, mille peale ma algul saada tahtsin ning kus oleks sõita saanud aga no ratas oli juba jäänud, niiet otsustasin ikkagi sörkides aarde juures ära käia. Sealt paistis ka meremärk kenasti kätte, millest ma siis lõpuks järeldasin, et kindlasti oleks ka otsem ja lihtsamalt saanud, kui sealt kust ma tulin. Aga no aega oli, ilm oli ilus ja aare sai ka leitud, mis siin ikka enam :-)
Tee aardeni oli vaevaline.... ja millises seisus pärast jalad välja nägid, paljad sääred ei ole sel teekonnal just kõige parem valik. Kuid jah vaade kohale jõudes on tõesti super.
See jäi ka Aegna viimaseks aardeks kuna seened olid oma aja röövinud ning lõunase laevaga tuli mandrile loksuda. Kaasa haaratud ka neli puuki
Tore ja ilus koht, seal jäi ka vihm järgi ning nägi natukenegi ümbrust. Korjasime maasikaid mida oli palju juba. V:vile ja rinnamärgi J:täringu ja Hansamündi. Tänud peitjale!
No küll oli ilus koht! Pugisime maasikaid ja kui veel päike ka paistnud oleks siis ilmselt oleks sinna jäänud.