Pärast pikki aastaid geopeiturite tervitamist on aare väsinud ja vabastab koha uutele ideedele. Aitäh kõigile otsijatele.

Tere, Naissaar! Meie selle suvine väike plaan oli võimalikult paljudel saartel aardeid otsida ja Naissaar oli lausa kümnes, kuhu oma georetkedel jõudsime.
Saarele saabudes oli see esimene leid ja tuli küll kergelt kätte. Remontisime natuke kinnitust, lehvitasime lahkuvale Venusele ja alustasime kahepäevast jalgrattatiiru Naissaarel. Aitäh peitjale!

 1 

Me polnud küll varem märganud, et see aare hooldust vajab, kuid õnneks on teip alati geokotis olemas ja nii see magnet sinna topsi külge ilusti kinni teibitud saigi.

Viimane lehvitus enne ärasõitu. Järgmine otsija võiks kaasa võtta kleeplindi, millega magnet küljes hoida, rohkemat ei vaja.

tänud

Naissaarele tere öeldud. Nüüd tutvun Lõunarajaga. Aitäh peitjale!

See oli meie jaoks "Tere Naissaar" aare, kui me oma jalutuskäiku Külalistemaja poole mööda aardeid alustasime. Aitäh peitjal!

Meie ütlesime siin Naissaarele tere. Ja jalutasime mööda rannajoont edasi. Tänan.

Sadamale nii lähedal olles otsustasime ka siia kiirelt kohale vurada. Meie jaoks oli tegemist head aega aardega.

Ütlesime head aega ja ruttasime laevale. Aitäh!

Meie jaoks oli see Head Aega aare. Ehk kunagi jälle siiakanti. Tänud

Kui keegi peaks enne talve veel saarele tulema, siis siinne kinnitus vajaks uut teipi - olemasolev on rabedavõitu ja võib katkeda. Hetkel veel toimib.

Naissaare teine. Kaardi järgi tundus olevat kaugemal (peaagu vees), seega tippisin mööda tornijalami kive lõppu välja (no muidugi mitte nulli). Turnisin (asjatult), ronisin üles (asja pärast), manööverdasin end tornist mööda ja läksin võtsin topsi 1,0 raskusastmega kohast välja.
Teip, mis zntargi kinni hoiab, on selline kahtlase olemisega - võimalik, et järgmise talve pakane teeb teibi nii rabedaks, et süsteem enam ei toimi. Aga mina olin tulnud saarele selliselt, et kaasas ei olnud mitte ühte minigrippigi, rääkimata muudest hooldustarvikutest. Seega panen hooldusteate üles - võiks vajada veidi plastsemat teipi.

Tere, head aega, ehk leiab aega... teinekordki tulla :)

 1 

Päeva alustuseks panime siia kohe oma tere kirja, Madis ja Madar uudistasid veidi veel voolikut ja oligi aeg suund skorbuudile võtta. Tänud aarde eest!

Kiire leid.

Leitud, tänud!

Mina tänan

Leitud Põhja-Eesti saarte paaditripi käigus.

Aitäh

Seekord viimane aare siit saarelt. Saabusin paar tundi varem aurikuga Katharina, sõbrad aga eelmine päev purjekaga, nüüd purjetasime koos Pirita suunas.

Head aega Naissaar!

Tänud.

 1 

Naissaare viimane leitud aare. Absoluutselt ei tahtnud head-aega öelda. Enne auriku saabumist ütles kapten, et aurik hilinejaid ei oota ja kes hiljaks jääb, peab igavesti jääma saarele elama. Ütleme nii, et kaalusime seda otsust päris tõsiselt, aga otsustasime siiski tagasi mandrile tulla.

Leidsin sobiva maja elamiseks. Tulge külla!!!

Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest!

Minipuhkus lastega Naissaarel muinastulede öö raames ja möödaminnes ka mõned aardeleiud.

Leidsime.

 2 

Nii nagu äsja oli Hiiumaa külastamine ühe mehe jaoks esmakordne tegevus selles elus, oli meie ja Naissaarega täpselt sama lugu. Jah, poisid on oma klassiekskursioonidega siin käinud, meie kumbki aga mitte. No mis sa teed kui see va sinnapääsu pilet on nii kallis. Kord pidasime plaani, et sõidame kõik neljakesi nädalavahetuseks Naissaarele, aga tollal oli pilet 10€/ots (praegu 11€) ning neljakesi edasi-tagasi ja 80€ tundus paljuvõitu. Läksime siis hoopis Aegnale. Kuna aga praegusel ajal see mäng paelub poisse mõnevõrra vähem kui meid, siis tegime uued plaanid. Otsustasime, et teeme omale kahekesi geonädalavahetuse. Ostsime piletid aegsasti ära, siis saime hinnaga 7€/ots + viiekas ratta eest. Ei ole just ka maailma parim diil, aga talutav.

Nii Monica meid kella 11 ajal hommikul saare sadamas maha pani. Plaanid olid meil muidugi suured. Kuna sattusime saarele esmakordselt, siis loogiline järeldus on, et siin on meil kõik aarded leidmata. Seega sai võetud ambitsioonikas plaan (nagu Chuck Norris tavaliselt teeb), et teeme kõik aarded ära. Aardeid saarel oli mälu järgi 29 ja aega selleks oli meil 31 tundi. Ei tundugi kõige hullem ülesanne. Samas, leidmist vajas ju ka Nargö. Meie eeliseks muidugi oligi asjaolu, et saimegi liikuda täpselt nii nagu Nargö punktid järjest läksid ning selle raja ääres siis noppisime järjest ka tavalisi ja muid vähem-tavalisi aardeid.

Statistikutele saab öelda, et tegelikkuses mahtusime ajaraamidesse päris uhkelt ja teisel päeval jäi päris mitu tundi veel aega üle, et niisama oleskleda ja laeva oodata. Kokku kulus aarete leidmiseks 15h, sellest esimene päev 11 ja teisel veel 4. Kokku sai ratastel läbitud 47km, sellest esimene päev 29 ja teisel veel 18. Kui esimesel päeval liikusime üsna loogilist rada mööda, siis teine päev tuli natuke korrata esimese päeva radu ning mõnda kohta veel lisaks ka topelt sõita. Aga tulemus oli seda väärt, leidsime üles kõik saarel olevad aktiivsed aarded ja natuke rohkemgi veel (noh, et olla veel natuke kõvem kui Chuck). Taastasime ühe aarde, kuid üks ajutiselt kättesaamatu jäi ka meie jaoks kätte saamata.

Oma saaretiiru alustasime siit. Läksin esimese hooga keerulisemaid kohti üle vaatama ning mind võttis vastu end päikese paistel soojendav rästik. Ta küll ei tahtnud minuga pikalt suhelda ja lasi varvast. Jõudsin siiski enne ta pildimasinasse püüda. Sel ajal Anna juba toimetas aardega. Saareseiklus oli alanud. Aitäh aarde eest!

Saime saarele saabudes tervitused kiirelt kätte

Korrastan logisid, tänud peitjale.

Taas Naissaarel, sedakorda oma purjekaga. Ning muidugi tuleb siis sadamast temaatiline aare üles otsida. Tuli lihtsalt. Aitäh!

Tänud peitjale!

Leitud, Tänud.

Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest päevast umbes kuu aega tagasi, kui meil töö juures infotunnil teatati, et selle aasta suvepäevad toimuvad Naissaarel ning uuriti kas kellelgi on traditsiooniliseks öömatkaks mingeid ideid - mille peale mina siis, ilma pikemalt mõtlemata, nagu mul kombeks on - kääksatasin: GEOPEITUS! Ülemus, kellel oli ilmselt mingi udune arusaam olemas, mida see endast kujutab, oli kohe nõus ja mis teistelgi siis enam vastu vaielda on - nii saingi mina omale kohe lisaülesande korraldada meile siis öömatk koos Geopeitusega. No tore lugu küll! - mõtlesin 15 minutit hiljem oma laua taha potsatades...mis ma endale nüüd kaela tõmbasin. Öömatk (ma pole varem kunagi öömatkal käinud) Naissaarel, kus ma pole kunagi varem käinud ja ei tea maastikust halligi ja karjatamiseks suur kari mugusid - kes ei tea Geopeitusest mitte halligi. Kiirelt vaatasin, kas Naissaarel üldse aardeid on - huh, vähemalt sellega on korras, aardeid on seal piisavalt. Ööbimispaik teada, hakkasin siis meile Geotuuri planeerima - Nargö jätsin heaga kohe kõrvale, lisaks jätsin esialgu kõrvale ka teised multiaarded ja mõistatused, ning keskendusin tavalistele - sest neidki oli ümbruskonnas piisavalt. Leidsin, et kui teha umbes 12-13km pikkune ring, peaks olema võimalik leida 15 aaret - piisab mulle endale ja kindlasti ka kõigile töökaaslastele. Järgmine mure oli, kuidas töökaaslased aardeid ja ennast kaardil näeksid ja otsida saaksid - kindlasti ei eeldaks ju seda, et kõik või isegi mõned hakkavad endale gc lehel kontot tegema, et saaks kasutada gc äppi või Locust. Järsku turgatas mulle pähe, et Geojaanil oli ju juttu Sookolli veebilehest - natsa googeldamist ja tudeerimist ja leidsin, et Super! Täpselt seda mul vaja oligi. Kui teha seal geotuur valmis ja seda linki jagada, ei pea keegi kuskile sisse logima, aga näeb ilusti kõik vajaliku ära. Nädal enne üritust saatsin ka lühikese mänguõpetuse kirja teel laiali (mida loomulikult keegi väga lugeda ei viitsinud nagu pärast selgus)ja tegin aaretsest parerile tabeli, kus olid kirjas suurus, raskusastmed ja vihjed, et ei peaks koguaeg ninapidi mobiilis passima (lisaks selgus ju ka mingi aeg see, et ega Naissaarel mobiilileviga just väga hästi pole...) Kohapeal tundus, et õnneks huvitatuid äkki väga palju polegi, aga siis tekkis ülemusel geniaalne mõte, et selle asemel et alustada öömatkaga traditsiooniliselt kell 00, lükkame alguse kaks tundi varasemaks ja tulemuseks oligi see, et peaaegu kõik olid huvitatud, välja arvatud väikeste lastega tulijad - oeh. Oma lastele seletasin, et kui nad just ei taha tulla meiega kaasa ja hommikuni võsas ragistada, siis peavad nad umbes tunni aja pärast ise leidma tee tuppa ja voodisse - ei mingit probleemi, saab tehtud! Kogunesime siis kell 22 ja jaotasime ennast kiirelt kolme tiimi. Esimesse läksid need kes teadsid, et nemad otsivad üles ainult 5 lähimat aaret ja pikemale ringile kindlasti ei tule, sest tahavad ka muude öiste tegevustega hiljem tegeleda. Teise tiimi koondusid kokku kõik meie noored ja tugevad kutid ning mina, ülemus ja kõik teised ülejäänud moodustasime siis kolmanda tiimi. Iga tiim valis oma marsuudi, ning minema hakkasime 10 minutiliste intervallidega. Kaks esimest panid siis minema ja meie väljusime 22.30. Etteruttavalt mainin ära, et meie retk kestis täpselt 5 tundi, tagasi jõudsime kell 03.30, meie tiim leidis 11 aaret, 2 jäi leidmata ja 2 ei jõudnud otsimagi. Meie parim tiim - Novarc2, mis koosnes noortest kuttidest, kes olid 100% mugud - noh...nemad leidsid üles 13 aaret :D Täpsemalt siis juba iga aarde juures...

Öömatka kolmeteistkümnes aare oli - ei olnudki ei tere ega head aega Naissaar :) Ütleme nii, et siin oli null natukene mööda, aga siiski leidsime ilusti üles! Tänud peitjale!

Tore päev saarel.Panime nimed kirja ja suundusime järgmise aarde poole.Tänud!

Kui aare on sellise pealkirjaga, siis kuidas ma olekski saanud seda mitte esimesena võtta? Võtsin. Ja alustasin oma jalgrattal Naissaare reisi siit, mille käigus Nargö aaret ei hakanud proovimagi, see jääb eraldi teiseks korraks, ning kaks aaret on kas kadunud või mulle täiesti leidmata. Muul juhul puhastasin saare ära ja oli ikka väga vahvaid seikluseid. Aitäh.

Vaadates peitjat, tekkis kahtlusi, sest olin saanud samalt peitjalt kaks mitteleidu ja ühe korraliku. Õnneks tuli seesinatne üllatavalt ruttu. Tänud peitjale aarde eest.

 1 

Ilmselt selle aasta viimane saarekülastus, Jààb jàrgmiseks aastaks ka seemet. Likvideerisin teibituuningu, nüüd peab konteiner taas vett. Tànud :)

Leitud

leitud

Kui ma möödunud suvel robinsonina Aegnat avastamas käisin, oli mul juba sealt tagasiteel selge, et see suvi ma tulen Naissaarele. See saar siin on aga märgatavalt suurem ja kartsin et võin üksi hätta jääda. Seega levitasin juba varakult infot siia tulemisest, et omale seltsilisi leida. Õnneks olidki Kaupol ka samad huvid ja ühendasime jõud. Paar päeva enne väljasõitu ilmnes, et ka Merle on huvitatud. Väga lahe. Ostsin oma rattale pakiraami ja mingi kotigi. Nende paigaldamine jäi aga päris viimasele minutile. Alles väljasõidu eelsel päeval asusin neid külge monteerima. Ilmnes aga tõsiasi, et ei taha need kuidagi ühilduda. Nipukate ja maalriteibi abiga ma siis miskit kokku klopsisin. Kogu selle käsitöö tulemusel õnnestus mul kaotada tagumise viimase käik. Kett ja kruvi lihtsalt lihtsalt ei mahtunud samale kohale. Seega ainuüksi ettevalmistuse põhjal tõotas tulla põnev matk. Ühtlasi sai sellest minu esimene tõsiseltvõetavam rattamatk. Läbi loksutavate lainete me kohale jõudsime ja esimese asjane suundusime siia ,et saarele „tere“ öelda. Esimese aarde juures õnnestus kohe mul käsi valgeks saada.

Tänud.

Meie jaoks oli see Tere Naisaar, esimene aare sellel saarel. Soenduseks hea kerge leid ja huvitav koht.

Siin ei läinud kaua, aare paistis üsna kergelt silma. Tänud peitjale.

Ilma pika ette teatamisetta tekkis võimalus osa võtta juba kinni makstud saare ekskursioonist. Eks ma ikka olin nõus.

Ja oligi reis läbi. Söömani laevas oli arasjagu niipalju aega, et sai siia jalutada ja se tops leitud.

Kerge dilemma: kas usaldada koordinaate või talupojamõistust. Seekord jäid vōitjals koordinadid ja kõõlusin seal muuli ots peal ning solberdasin vees, ilma mõistuse häält (mis karjus: siin ei ole kohta, kus saaks magnet olla) kuulamata. Lõpuks kuulasin ikkagi ka kahe kõrva vahel olevat hallollust ja sain nime kirja.

Vaatasime mere poole ja ei olnud see enam nii peegelsile, olime natuke liiga kauaks saarele jäänud ikkagi. Miki seletas et toimetab kiirelt ja tangib, ma siis lubasin kiirelt naissaarele head aega öelda. Jooksin nulli poole, aga ei midagi. Telefon näitas ikka täitsa mööda. Vaatasin siis natukene laiemalt ja tops käes. Nimi kirja ja oligi aeg tagasi lipata. Miki oli juba ootel ja sõit võis alata. Loksutas, kõigutas, raputas, lained vahutasid, Miki oli rahuloleva näoga-nautis. Samas hoidsin mina kümne küünega kinni. Sadamasse jõudes võttis Miki veel viimast ja tegi paar kiiremat tiiru, see oli hirmus, aga lahe ka:) Aitäh!

Tere, Naissaar! Ilm oli veel ilus ja meri enam-vähem sile. Aitäh!

Leitud, aitäh.

Teistel varasemalt leitud aare, ega meilgi kaua ei läinud. Aitäh!

Meie raudruun :)

Lihtne leid. Aitäh.

Midagi siin lõhnas väga...see oli meri vist .Kuna turistid olid veel unehõlmas siis saime segamatult toimetada. Tänud!

Seekord oli aare kodus, sai nimed kirja panna.

 2 

Naiss aare

Leidsime. :)

Kiire leid! :) Täname!

Pikka otsimist polnud, Karl lihtsalt võttis aarde peidukohast välja. Tänud.

Naissaare geotripi teine aare. Leid tuli nii lihtsalt, et isegi Mari, kui geoalgaja, pettus natuke. Aitäh!

Leidsime :)

Meie jaoks siis headaega. Läbitud sai ligi 30 km seda küll ratastel leitud peotäis konteinereid, käidud imetoredates kohtades, nähtud meeletult palu peomeeleolus inimesi, ja jäetud seemneks logimata osad aarded, et oleks põhjust ikka tagasi tulla, siis julgeme ka nargöle otsa vaadata. Nuud soovisime vaid paari klaasi külma õlut, mille leidsime selt kuhu tagastasime jalgrattad

Enne kui kohvikus saaretuuri kokku võtsime sai siin ka kiire logi kirja pandud.
Täname :)

 1 

Viimane Naissaare aare selleks korraks. Ilmselgelt tuleb tagasi tulla. Aare jäi väikese otsimisega silma. Ja siis tuli kiirustada laevale. Laevale jõudes vaatas otsa 20,3km ja 16 aaret. Ja juba tegime plaane järgmisteks. Tänan peitjat.

 1 

Meie tänase tuuri viimane aare. Matkasime kokku 20,3km. Õnneks oli ilus ilm, paar korda saime vihma natuke, aga mis see geopeiturile ikka teeb.

Pelmeene ja pannikaid söömas :P

Goodbye Naissaar! TFTC

Päeva viimane aare. Kiire leid, aitäh peitjale :) Ma kardan, et aare on natuke liiga nähtaval.

Leitud, tänan!

 2 

Täiesti mittejuhuslikult sattusime me Naissaarele.
Sõit saarele oli Monica pardal vaheldusrikas. Ilm oli selline, et laeva vööris olles sai pidevalt tunda kahe jalaga kindlalt maast lahti olekut, laeva keskosas oli tugevalt kiiga-kaaga tunne ja ahtris oleks neljakäpukil veits kindlam pidamine olnud. Osadel reisijatel oli kange tahtmine kalu söötma minna, aga kalade kahjuks suudeti seda siiski vältida. Kusjuures eelmisel päeval oli kogu see laevasõidu elamus veelgi ägedam olnud. Igatahes 1 tunni ja 15 minuti pärast olime kindla pinna peal ja eesotsas giidiga asusime Naissaart vallutama. Kuna meie seltskonnas oli geopeitureid ainult 2 (mina ja Liisi), siis üritasime me_siin_niisama_vaatame nägu tehes aardeid otsida.

See aare jäi otsima hakates kohe silma. Ortofotolt vaadates küll 10m mööda, aga noh, pole hullu. Vaikselt tops pihku, logi kirja ja kõik tagasi.

Me täname!

Plaanisime paar nädalat reisi Naissaarele. Tutvusime netist saadava infoga ja omandasime infot ka tuttavatelt. Esialgne plaan oli jalgrattad ja telk kaasa aga selle paari nädalaga muutus plaan täielikult. Uus plaan oli saarel oleva auto kasutamisõigus ja ööbimine veel pooleliolevas majas. See oli siis 2 päevase avastamistuuri esimene leid. Aare korras! Tänud peitjale!

Sealt oli lahkuvale laevale täitsa hea vaade. Tänud!

Mis juhtub, kui ei kuula kõhutunnet. Aardele lähenedes nägin üht loogilist kohta peidukana. Kuid kuna geps näitas, et nullini on veel 16 meetrit, siis hakkasin käigupealt vihjet lugema. Ei olnud hea mõte, sest planeeritud sammud majakast möödumiseks läksid sassi ja sadasin sealt alla nagu pudrukuul. Imekombel jäi telefon kotis kuivaks. Vaatamata viletsale aardejahi algusele Naissaarel, ei andnud veel alla ja jätkasin missiooni märgade riiete ning vigastatud jalaga.

 1 

Töö tehtud ja taimedele pilk peale heidetud, võiks ju kolleegidega Naissaarele head aega öelda, aga ei! - ilmataadil olid teised plaanid. Ümberpöörd ja "Tere taas, Naissaar!". Ööpäevaks saarele tormivangi jäämine kinkis ülimalt kihvti rattaseikluse paduvihmas, viis aaret, mitu pannitäit kukeseeni ja mis põhiline - uue geofänni! Suurim tänu!

Karl ja Laur leidsid selle siin, minu panus oli nimed kirja panna. Mõnus vaatekoht aardel saginat täis sadamale :).

Hea vaade sadamale :) Leid tuli kiirelt, tänud peitjale!

Selle lihtsa leiu järel said minul Naissaare aarded otsa. Edasi suundusime lõuna tippu Hülkari tulepaagi juurde kus oli hea mõnus lõunat pidada ja aega surnuks lüüa. Pärast ka sadamas väike õlle ja saigi öelda Naissaarele selleks korraks head aega. Aitäh!

Aare ok. Isegi pliiats olemas.

Leidsime ruttu :)

Leid oli kiire. Aitäh!

Kuna jalgsimatkal käis ring teistpidi siis oli pigem head aega. Aitäh peitjale siia juhatamast!

Kuna osad aarded jäid aja puudumisel leidmata, siis saab veel korra öeldud nii "tere" kui ka "head aega".Leitud.

Leitud igaaastase Elisa matka käigus.

Koordinaadid olid üksjagu mööda ja seetõttu kulus otsimiseks rohkem aega aga leitud ta sai.

Head aega Naissaar!

Laste klassilõpu rattamatkal. Toredad kaks päeva olid sisutihedad ja seepärast jõudsime kiiresti kõrvalehiilides vaid kaks aare otsida.. telefoni aku oli selle aarde hetkeks juba tühi, õnneks oli kaart ka paberil kaasas, koht sai tuvastatud ja aardeleid mõnus lihtne. Tänud!

Sadamas nimed kirja pandud, jalutasin siia. Selline tunne, et siin läks mul otsitud aaretest kõige kauem aega. Päike pimestas õige nurga alt ja neid pagana valesid keerulisemaid peidukoht seal ikka jagus. Aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Pool seltskonnast läks ühte aaret otsima ja teised siia. Leidsime kiirelt ja peale seda saime minna sadamasse puhkama. :) Tänud peitjale!

Lisasin aardesse juhendi.

 1 

Enne seda aaret toimus hargnemine, mille käigus Priit ja naised sadamasse ja teised mujale läksid. Siin oli leid kiire. Aitäh!

Loogiline ja lihtne peidukas saare viimaseks leiuks. Aitäh!

See aare jäi mul reisi viimaseks. Hea lihtne aare enne paadi väljumist ära noppida! Tänud peitjale ja taastajaile!

Head aega Naissaar!

Kui raskemast kohast ei leidnud , lugesin logisi ja nii ta oligi lihtsamas kohas.Siis kiirustasin laevale ja õieti tegin,sest Juuli väljus sadamast tervelt 20 min varem kui pidanuks, kuna oli rahvast täis.

Naissaare tripi viimane aare. Kiire leid.

Sõitsime laevale suure plaaniga Nargö ära võtta. Meri oli üsna sile. Minul oli see aare leidmata, sest eelmine kord oli ta kadunud. Kuna arvasin, et parem on teda otsida saabudes, siis võtsime ta enne Nargö'd ära. Seekord oli aare olemas. Mul pole Läti aaretega erilist kogemust, esimesena märkas aaret Hannes. Mõne aja pärast saime meie Sassiga ka nägijateks ja logijateks. Aitäh! Minu arust on see koht kindlam kui eelmine.

 3 

Saime alles tagantjärele teada ja loen nüüd paar eelmist logi tagasi, et eelmisel õhtul ja ööl oli merel torm olnud. Meie turnisime oma ratastega hommikul väikesele laevale ELINA ja sõit algas väga rahulikku merd mööda. Harva on meri nii vaikne ja mõnus. Inimesi oli laeval vähe. Enamus nendest ratastega. Nautisime täiega sõitu :) Ka saarele jõudes oli seal üsna rahulik, kohtasime üksikuid turiste. Sõitsime kõigepealt ööbimiskohta ja panime suuremad pakid maha ning siis esimese aardena suundusime TERE ütlema :) Koht oli lihtne ja vaade mõnus! Aitäh!

Naissaarel randumas

See oli saarel meie kodumajaks

Tiimitöö. Tänud!

Jõudnud saarele, käisime ja teretasime. Tänud peitjale.

 10 

Terra Feminiarum juurest jalutasime siia, et seegi lätlaste poolt taastatud aare üle vaadata. Aare oli taaskord neile omasel viisil lihtsalt peidetud ja otsima ei saanud hakatagi. Seda enam jäi meil aga jalutamiseks ja selle üüratu rahu ja vaikuse nautimiseks aega. Enne sadamasse minekut hellitasime endid veel kohvi ja jäätisega. Sain endale veel ka kadakapuidust Naissaare võtmehoidja, mis mulle seda reisi meenutama jääb. Kella viie paiku õhtul kogunesime sadamas, kuid selle asemel, et Monica pardale minna saime hoopis teada, et laev hetkel ei välju. Saime neli tundi lisaaega, et veel saarel ringi kolistada. Suurem osa seltskonnast võttis vastu pakkumise veel autoga mööda saart ringi kolistada. Mul polnud tahtmist rohkem end lasta raha eest lokutada ja tegin koos ühe toreda töökaaslasega umbes kümne kilomeetrise jalutuskäigu, mille käigus külastasime veel hulka põnevaid kohti. Kella üheksaks olime kõik kenasti laevas ja sõit mandri poole võis alata. Laine, mis selleks ajaks oleks pidanud olema raugenud oli siiski olemas. Ühel hetkel hakkas laev päris hoolega kõikuma. Alguses oli see isegi natuke huvitav ja põnev. Mingil hetkel kamandati reisijad alumisele korrusele, et raskuskese oleks all ja laev saaks end paremini pöörata. Olin nende kuulekate hulgas, kes sinna läks ja jäin sinna palju kauemaks, kui oleks seda ealeski ette kujutanud. Alguses olid inimesed jutukad ja üritasid naljagi visata selle loksumise ja enda kõikumise üle. Ühel hetkel aga tabas justkui kõiki arusaamine, et asi on tõsine. Korraga oli ruumis vaikus ja ma oleks justkui kuulnud kõigi mõttelisi palveid, mis kisendasid soovist pääseda eluga. Kolm tundi polnud muud, kui palveid ja vaikust. Põhiliseks hääleks oli laine loksumine vastu laeva põhja ja kuulata, kuidas kaaskannatajad oma seedetrakti tühjendavad. Info, mis laeva meeskond meile jagas muutus pidevalt. Algselt saime teada, et sõidame suunaga läände ja Tallinn jääb meist vasakule. Siis tuli info, et proovime Lohusalu sadamasse randuda. Ilmselt see ebaõnnestus. Ühel hetkel olime juba Paldiski lähistel ja meile anti teada, et proovime ringi keerata ja suuna Tallinna peale võtta. See viimane info reisijatele ilmselgelt ei meeldinud, sest selleks ajaks tundus ilmselt juba kõigile manner üks õnnistatud koht, mis paistab aga kätte ei saa. Viimaks saabus info, et oleme saanud loa Paldiski sadamasse randuda ja hakkame sooritama sissesõitu. See tunne, kui laev enam ühel hetkel ei kõikunud, kui jonnipunn hüperaktiivse lapse käes oli uskumatu. Kas tõesti? Kas sedasi saab ka sõita? Kõik, kel söödud kraam veel sisse jäi või veel naeratada suutsid muutus meeleolu hetkega kardinaalselt. Poolenisti koolnud inimvared elavnesid ja rebisid kildu. Kui olime sadamas randunud tuli kapten oma reisijate juurde ja vabandas meie ees. Me olime õnnelikud, et ta suutis meil elu sisse jätta ja plaksutasime. Kell 1 öösel randusime Paldiski sadamas. Kella 2 paiku tuli meile Tallinnast kaks bussi järgi. Kell 3:13 seisin koduukse ees. Kodus veekraani kasutades hakkas kõik kõikuma ja sain teada, mis tunne see on, millest seni vaid kuulnud olin. Elu muutus mulle palju kallimaks. Korrata seda ei soovi aga iga asi siin ilmas on millekski vajalik. Tänan selle hindamatu kogemuse eest!

https://www.youtube.com/watch?v=njl7s-LjeZ0

http://www.postimees.ee/3266679/marune-meri-sundis-vaikese-reisilaeva-tallin

Lõunanaabrid on aarde taastanud samadele koordinaatidele. Nüüd on aardel vihje.

Otsisime ja osisime, aga tulutult.

Järgmise korrani :(

Kordamine olevat tarkuse ema, kus ta siis on? Tegime kordusotsinguid, aega ju oli aga polnud seal midagi, mis Geopeitusega seonduks, no Headaega siis!

 1 

Uus päev ja uued ideed. Osa seltskonda läks veel saare huvitavamaid vaatamisväärsusi vaatama, osa seltskonda sadamasse aega parajaks tegema ja osa eelmise päeva mitteleide otsima. Mina otsustasin uuesti proovida. Kihutasin ööbimiskohast nulli ja asusin otsima. Vaatasin üle kõik kividevahed. Lolli peaga läksin ka muuli küljepeale ronima. Seal olles jäi vasak jalg laine alla ja tagasi üles ronides oleksin peaaegu vette kukkunud kuna koht kust kinni haarasin andis järgi. Sel hetkel saabus abivägi muulile. Pika meelitamise peale tuli ka Priit muuli otsa. Kui kaldaääred olid ka viimase õlekõrrena üle vaadatud, siis olime fakti ees, et aarde topsik on kusagil merepõhjas või kaugustes kadunud. Seekord siis head aega Naissaarele

See aare ei tervitanud meid saabudes ega lehvitanud lahkudes. Alguses otsisime igasugustest võimalikest ja võimatutest kohtadest. Kuna veeseis on kõrge, siis olin pärast parajalt märg, kuid aaret ei näinud.
Helistasin Paavole, kuid ka tema juhendid ei aidanud leiule kaasa. Kardan, et aare on kadunud.

Järgmise korrani :(

Vihm oli, tuul oli ka. Tahtmist seal kõikuda polnud. Piisas vaatamisest, kuidas teiste vihmakeebid tuule alla võtsid ja neid merele lennutada tahtsid.

Kuna koht oli suhtkoht kitsas otsisin esialgu eemalt aga kui teised ei leidnud, siis pidin oma terava pilguga asja ikka ise üle vaatama. Tuul oli tugev ja vihma kah sadas, ei oodatud meid siia. Ühesõnaga - eileidnud, Teretulemast klubisse!

 4 

Tervitasime Naissaart. Külakosti me aardele ei pakkunud, seega vastu anti vaid vihma ja tuult. Lained peksid soolast vett igast ilmakaarest. Tuul tahtis muuli pealt minema lükata ja üleriideid seljast ära kiskuda. Varemleidnu vaatas üle tühja peidiku kust tema selle leidis ja soovitas aega mitte viita

No ei leidnud. Koordinaat näitas ka peaaegu vette ja vesi lõi ka saapasse....

Tänan aarde eest.

 2 

Naissaare teine aardeleid sel kargel sügisõhtul. Siia tulime Hülkari tulepaagi juurest jalgsi. Mõnus jalutus, kerge virgutus. Otsida saime omajagu, sest ei uskunud, et on seal, kus on. Aga jätkuvalt on, kuigi juba aimasime halba. Vast jääb ka järgmistele leida. Karp oli kuiv ja korras. Nagu meiegi. Veel. Aitäh saare-aarde eest!

 3 

Nulli näitas paar meetrit meres, aga kuna keegi eriti ei viitsinud ujuma minna, siis otsisime enne mujalt. Õige koha välistas Paavo üsna alguses, kinnitades, et seal küll kindlasti pole :) Õnneks me väga ei uskunud ja käisime kõik järgemööda kontrollimas. Mitu korda isegi. Lõpuks tuli välja, et ikkagi seal.

Leitud. Tänud!

Naissaare retke oleme plaaninud oma kümme aastat. Kui me siis lõpuks kohale jõudsime, otsustas ilm olla äärmiselt ebameeldiv ning kallata meile kaela üsna külma paduvihma. Olemine polnud meeldiv, aga geopeitur on juba tuules ja vihmas karastunud ning nii me oma retke jätkasime selle aarde juurde. Väga tore koht ühe aarde jaoks, vaatab kõik siitkandist saarele saabujad üle.

Peale pikka matkapäeva turnisime ööpimeduses Johannesega veel majaka juurde ja võtsime taskulambivalguses ka selle aarde.

Otsisime GPS-iga, otsisime veest, kuid silm leidis üles. :)

Otsimine võttis natuke aega sest gps ei toiminud nii nagu peaks aga leitud ta sai

Varbad kastsin küll märjaks aga tulutult. Siis võtsin uue suuna ja käes ta oligi. Aitäh!

Leitud,logitud,tänud. Tervitusega Ahvenamaalt.

Leitud

 1 

Mina muidugi ronisin ja kallistasin ... (kes on leidnud, teavad keda või mida), aga pilti minust ei tehtudki ... Nõus teiste leidjatega - ilma aardeta sinna ikka ei roniks ...

Kiire skoor teel põhja. Ühineme nendega, kes aardele pikka iga soovivad. Ja aitäh ka, ilma aardeta sinna küll roninud poleks.

Auväärne kolmas koht.

Sellele aardele tuleb jälle pikka iga soovida. Poseidoniga on ikka kõik kooskõlastatud ma loodan?

 1 

Meie poolt siis Head aega aare. Kuigi piigad olid väsinud otsustasime siiski selle jahile minna ja oh seda üllatust Ftf tuli siis 08.07.2014 15:09

Head aega Naissaar