Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ümarjärve (ka Ümarikjärv, Konsulijärv) kaldal asus enne Teist maailmasõda soome konsuli Eestis, Emil Vesterineni, suvekodu. Tänaseks on suvekodust järel ainult vundament.
Aardesse sai lisatud vahetuskaubaks "Ringlinn Väike-Õismäe" aardejäänuseid rekvireerides leitud ämblikmehe kustutuskumm ning Navitrolla pildiga rinnamärk.
Kena matka!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.ohtuleht.ee/113758/kasutu-kingitus-konsuli-parijatele
Aarde sildid:
soovitan (1), matkarada (1), lumega_raske (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5CR9X
Logiteadete statistika:
141 (99,3%)
1
2
0
0
0
0
Kokku: 144
Ülimalt kaunis järv, soe vesi ja mõnus ilm. Tops vedeles lahtise taeva all, proovisin veidi maskeerida pärast. Karbi kinnitus ka katki. Tänud! Huvitav avastus - tänastest kahest aardest üks pea 20a ja teine kohe 10a sünnipäeva tähistamas.
Tänud peitjale väga kenasse kohta kutsumast!
Ma ei olegi siin kandis väga matkanud ja tore, et on põhjust tulla.
Mõnus päev matkamiseks, kuigi eks siinkandis on alati hea :) veel parem, kui aardeid ka saab ;)
Kolmanda matkapäeva põhiline eesmärk oli Paukjärve matkarada koos mõnede aaretega. Pärast kauni järve imetlemist läks aardega kiirelt, aitäh siia juhatamast.
Siin tegime tänase ujumispeatuse nr 2 Uhke koha peale t6esti kunagi see suvila rajatud. Infotahvli juures saime nyyd ka selgust mis kummaline l6kkekoht eelmise järve juures oli. Aitähhid
Käisime kolmekesi Kõrvemaa matkaradadega tutvumas, oli üks äraütlemata tore nädalalõpp! Aarde eest kah aitäh!
Jõudsime siia jalutuskäigul töökaaslastega ja hakkan vaatame, et siin kandis peaks ka aare olema ja oligi. Kiire leid. Töökaaslased, kes varem ei olnud aaret näinud said tutvuda karbi sisuga. Aitäh!
Vau, milline maja siin olnud. Ja järv on imeline. Kuna ma ei tahtnud sellest mäest kohe mitte üles ronida, kust ma just alla tulin, on minu silmis ainuõige järvele ring ümber teha. Tänud peitjale kohta näitamast
Ilus koht, siia võiks isegi oma möki püsti panna. Järv hakkas ka enda poole kutsuma, aga hoidsin ennast tagasi ja liikusin edasi.
Tänud.
Olime matkal. Sai siis tee ka konsuli juurde keeratud. Üks viimane logi kummitas ja kui logima hakkasin tekkis endalgi nõutus. Kas ehk on kaks karpi, sest Heleni ja Salme logi viimaste seas polnud. Found it: 29.Oct.2021 11:33 Konsuli / Consul's. Hakkasin siis leht haaval näpuga järge vedama ja leidsin .... Heleni logi 2020 aasta vahel umbes samas ajajärgus. Tore! Ikkagi on üks karp!
Lugesime infotahvli läbi ja siis läksime aaret otsima. Geopeituri silm märkas kohe kahtlast kohta ja seal väikse maskeeringu all aardekarp pikutaski. Logiraamatul oli värske minigrip ja arvan, et karbile kilekotti ümber pole vajagi. Viimaste GC-lehe logijate nimesid esmalt raamatus ei märganud ja hetkeks tekkis isegi kahtlus, et kuskil on mingi teine karp veel. Kuid ilmselt kirjutatakse logiraamatusse ka vahele jäänud tühjadele lehtedele.
Meie rõõmuks oli ilm ka vahepeal selgemaks läinud ja et mitte sama teed tagasi minna, otsustasime jalutada veel Linajärve ja Paukjärve äärde ja siis ringiga auto juurde tagasi. Kokku veetsime siin toredal maastikul umbes 1,5 tundi ja nägime oma teel ainult paari inimest parkla lähistel. Väga mõnus sügisene metsajalutus oli, aitäh!
Järjekordne matk töökaaslastega. Ka seekord suutsin kaardi lahti võtta pmst aarde kõrval. Otsisime mis me otzisime aga aaret ei paistnud kusagil. Lõpuks hakkas silma üks kahtlane asi tükk maad eemal. Ja oligi tegemist meie kadunud aardega. Panime aga nimed kirja, peitsime aarde uuesti ära ja jätkasime matka.
Häbilugu, et see hoone on siiani märkamatuks jäänud retkedel üle oosi. Sel korral hakkas oosilt silma mingi ehitis teispool järve. Ikka vaja ju kontrollida, kas silmad mitte ei petnud. Kohapeal märkasin, et GPS näitab ka aaret seal. Isegi pastakas toimib. Leitud, logitud. EVEJ
Täitsa tore majake toredas kohas olnud. Tänud
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Siin sai infotahvlit loetud. Mõtlesin, et kuidas Konsuli siia suvemajja tuli. Kui mujal oli lund palju, siis aarde peidik oli täiesti lume vaba. Tänud peitjale.
Käisime perega Paukjärve matkarajal, tore oli seda täiendada ka aardeleiuga!
2016 suvel möödusime Konsuli aardest nii, et teadnud selle olemasolust midagi kuna vähemasti Telial oli ning on siiani antud piirkonnas korralik leviauk. Kui täna hommikul Elve teatas, et peame Paukjärve loodusrajale tulema, siis laadisin Konsuli kohe telefoni ära.
Arvata oli, et üksi me sel kaunil talvepäeval siin rajal pole aga parkla oli juba meie saabudes autosid ja inimesi täis ning meie lahkudes oli sinna veel autosid mahutatud ja ka tee äär oli päris pikalt täis pargitud. Vaatetorni oli selline järjekord, et ei hakanud isegi kaaluma sinna minekut kuid rajal õnnestus siiski ka rahu ja vaikust nautida lisaks ilusatele talvevaadetele. Konsuli juures varitsesin hetke kui üks kamp oli möödunud ja teine polnud veel saabunud ning peale telefoni mitteusaldamisest tingitud valede kohtade kontrollimist jäi karp kogemata täitsa õiges kohas silma. Nimed kirja ning sumpasime veel veidi metsas ringi enne kui loodusrajal jätkasime. Täname aarde eest! Ülejäänud kaks mõistatusaaret, millest ilmselt lähedalt möödusime, võtame siis vastavalt 4 ja 8 aasta pärast ette (juhul kui mõistatused selleks ajaks lahendatud saan). :)
Täitsa augus oli jah :P, ma pärast nii naersin seda Sveni „Huvitav, kas aarde kohal oli kunagi Soome konsuli kemmerg?“. Sest noh, nendest kempsuaukudest on ju varemgi aardeid välja tõmmatud... :D.
Tänud ajalooga kohta näitamast, sellised panevad mu alati infot veel juurde googeldama ja tänane Konsul polnud ses osas samuti erand – kaevasin pärast infot teema kohta kuni selleni välja, milline suvila välja nägi ja et konsuli naine on meie Kõrboja Anna prototüübiks :).
Kohale jõudes tuli aare tuttav ette nagu oleks seda otsinud varem. Seekord tuli leid väga lihtsalt, ei tea kuidas eelminekord üles ei leidnud.
Olime täna siia Jussi järvede äärde tulnud, et korjata seeni ning noppida ka mõned aarded. Said täidetud mõlemad ülesanded edukalt. See on siin kena kant, siia tasub alati tagasi tulla. Täname aarde eest!
Leidsime otseselt otsimata. Võtsime plaani telkimisalalt natuke eemale jalutada ja pilte teha, kui äkki näitas ennast aare. Vanad harjumused on rasked kaduma. Tänud meeldiva üllatuse eest!
Suhteliselt kuraasikas venekeelne logi vaatas logiraamatus vastu. Sigaret, sigareti filter ja lömmis tikutoos koos kahe tikuga - jäetud ei tea kelle poolt - rändasid prügikasti, samuti üks suur plastlusikas, mis aardes ruumi võttis ning (näitab näpuga) Lauri soovitusel ka õhupall. Seega rüüstasime aaret korralikult, asemele jätsime logi.
Huvitav, kas aarde kohal oli kunagi Soome konsuli kemmerg?
Objektile lähenedes hakkas mulle kõik kuidagi tuttav tunduma. Pakkusin, et äkki oli Soome presidendi puukuur. Pärast tuli välja, et hoopis Soome konsuli suvila. Noh... poteito, potato. Logimine oli valutu kui jätta välja tõsiasi, et karbis oli liigpalju nodi ning kaas ei mahtunud kinni. Võtsime kõik aardesse ebasobiva prügikastini kaasa ja asemele ei pannud midagi, sest ei plaaninud tegelikult ka midagi võtta. Sven tahtis mõned Tiina kommid jätta ja minu pakutud pooleldi söödud kotlet jäi samuti lisamata.
Tänane ilm oli matkamiseks ideaalne. Lastel meeldis matkarada koha väga. Aarde juurde jõudes uudistasime enne suvemaja jäänuseid ja siis logisime ka aarde. Tagasi parklasse liikusime juba teist teed mööda. Matka käigus saadud osooni ülekülluses ununes pärast autoga lahkudes kõrvalaarde külastamine ära. In: 2 TB-d.
Karl teadis rääkida kuidas ta aitas seda aaret peita ja on siin korduvalt käinud. Mina ei olnud siia varem sattunud ja infotahvlit tugeda oli põnev. Proovisin ka ette kujutada milline see paik oma hiilgeajal oli.
Naistepäeva puhul jaluruskäigul sai möödaminnes logitud. Aare oli väga nähtaval. Tegin väikese geokuhja peale . Merek, Kristi, Deffu.
Täna oli meil metsamatkamise päev.Aitäh!
Kui täna lõpuks siia jõudsin hakkas juba hämarduma, aga tänu õrnale lumekirmetisele mis natukenegi metsaalust valgustas sai kuidagimoodi see karp leitud. Paarkümmend aastat tagasi siin olles mõtlesin, et mingi sõjaväerajatis, aga selgub, et sellel vundamendil ja postidel hoopis teine otstarve. Aitäh.
Väga põnevad matkarajad ja ilus loodus...aga mina polnud varem siiakanti sattunudki... Ilmselt sellepärast et sõidutee siia on mõnusalt pikk ja auguline, ükskõik kas üritad lähendeda Piibe maantee või Narva maantee poolt.
Meie igatahes tulime Piibe poolt, ilm oli selge ja mõnusalt krõbe, Kaksiksilla parkla oli autosid paksult täis nagu oleks laulupeole sattunud, meid aga ootas ees mõnusa pikkusega jalutuskäik ja väike vorstigrillimine.
Sellised varemed siin oli küll üllatus, tee pealt noppisime ka aarde, mis paistis kaugele. Tagasipanekul täiustasime maskeeringut, et kogemata mõne mugu kätte ei satuks.
Vaatetorni juurde jõudes lugesime 7b kirjeldust ja logisid ja hindasime selle hetkel meie jaoks kättesaamatuks :(
Lõkkeplatsil meil aga vedas - grillil oli juba tuli all ja selle teinud paarike lubas meie suure kamba lapsed lahkesti ka ligi - ennast soojendama ja vorsti grillima, pakkusid veel leiba kõrvalegi :)
Vorstid söödud, hakkas päike juba loojuma ja ilm muutus külmaks, asusime kiirelt tagasiteele. Tagasi parklasse jõudnud, autole hääled sisse ja teised panid kohe minema - ja meiegi seekord valisime teise tee, mis oleks pidanud meid viima otse Narva maanteeni. Lootsin, et see on autole natukene leebem, aga alguses ei olnud suurt vahet... Lisaks näitas gps selliseid teid, mida polnud olemaski ja üldse tundus pisut segane see värk siin. Mingi hetk kustus mu mobiil koos gepsuga üldse ära (laadija juhe jäi muidugi ka koju) ja kuigi olin üritanud siinse labürindi kuni väljapääsuni pähe jätta, siis kulus ikka omajagu tühju kilomeetreid enne kui siit pääsesime - huh. Vahepeal oli tõesti tunne, et peame vist siia nõiutud metsa ööbima jääma, sest siit lihtsalt ei saa enam välja :D
Aitäh aarde eest!
Kui juba siin kandis siis ei olnud võimalik jätta seda aaret niisama sinna. Sai ka see ära toodud. Väga ilus koht, pole kunagi siin varem käinud :) Suured tänud sellisesse maagilisse kohta kutsumast :)
Mets oli matkajaid täis. Pooled neis lisaks veel seenekorvidega. Lasime mugudel veidi eemalduda ja panime siia ka nimed kirja. Kena koht, tänud!
Ümarjärve ümbrus oli nii kena, et valisime selle ka õhtuseks baasiks. Päeval jäi ujumine vahele, aga õhtuks oli vesi soe ja sulistamiseks ülimõnus, kuigi järv ise tundus põhjatu – kaldast kaugemal kui mõned meetrid ma põhja üles leida ei suutnud. Aitäh!
Tähistasime ema viimast puhkuse päeva väikese looduskauni matkakesega. Kaksiksilla parklas oli peale meie vaid 3 autot, nii et aussid Steffi ja Kriimu said jälle kõvasti vabadust nautida. Loomulikult ka järve ja laukasuplus on ühe korraliku matka osa. Erinevalt merest need ju ida-põhja kaarte tuultest ei hooli ja kord soojaks saades on kaua soojad... vähemalt pinnakihtides. Peale kiiret aardeleidu suundusime edasi Kõnnu Suursoo vaateid nautima. Tänan.
Lahemaa tripp 10. Kõrvemaal kummitas meid titemaania. Palju vist puudu ei jäänud, et oleksime lapsega siit naasnud. Kõigepealt nägime Koersilla parklas silditulbal titepapusid. No neid nunnusid, hästi pisikesi. Järgmisena nägime mitu km eemal enne Ümarjärve männi oksa küljes sama pisikesi titesokke. Ee... mis värk on? Tegin veel nalja, et varsti leiame tite takkaotsa. Kui Ümarjärve ääres enne aaret viidatulba peal lutti märkasime, läks naljatuju juba ära.
Aardeleid ise oli kerge, ei teadnud sellest ajalooinfokillust midagi, seega tänud siia aaret peitmast ja kohta tutvustamast! Ei saanud ainult aru, kuidas Ümarjärv Paukjärvest suurem on...
Teel Paukjärve suunas matkasid meile vastu titekaksikud. Vaatamata matka jooksul saadud ilmselgetele ebailmalikele vihjetele, ei hakanud me titeröövi korraldama.
Tegime paksurattalistega tiiru ja logisime kaks aaret. Aitäh!
Ilus järv oli. Ning ka jalutuskäik sinna. Parkla oli muidugi autosid täis ja mets inimesi, korvidega ja ilma. Panin end kirja ja tegin tiiru peale. Viimane osa sellest ikka keerulisemat teed mööda, sest ei viitsinud üles ronida :D Ja siis leidsin sealt vee äärest toru ja augu. Veetaseme mõõtmiseks? Keegi tahab peita midagi? :D
Lihtne leid. Matkamisele lisaks väikene vaheldus on hea. Suplus palava ilmaga Konsuli järves eriti hea. TFTC.
Täitsa juhuslikult leidsime emadepäeva matka käigus. Enne seda oli mu ema just küsinud, et mis see geopeitus tähendab. Tänud peitjale.
Suuskadel ühel järvelt üle mäe teisele järvele ja oledki kohal. Aarde asukoht hakkas kohe silma. Ei olnud keeruline nimi kirja saada. Tänud peitjale.
Kuna tundus, et üle järve saab otsem, siis põikasime mingi hetk rajalt kõrvale ja kasutasime võimaluse ära. Arvestades "lumega raske" silti, olime valmis suuremaks kaevandamiseks, aga õnneks sai seekord ilma hakkama. Tänud peitjale, väga mõnus koht!
Hoolimata nõmedast ilmast otsustasime väikse matka teha, Koersilla parkla sai alguspunktiks valitud. Metsas küll esialgu mobiililevi puudus, aga õnneks taastus ja saime ka lähimad aarded tuvastatud. Konsuli jäi väga sobivalt teele. Leitud, logitud ja siis preemiaks kuum tee järve kaldal. Pikalt nautida vihm ei soosinud. Tänud.
Mitmeid kordi siit mööda matkanud, Põhja-Kõrvemaa on üks mu lemmikuid. Seekord lisas matkale väärtust aardeleid. Nii huvitav teadmine ja lugu selle konsuli kohta, aitäh!
Liikusime meie siis päripäeva ümber järve aarde suunas, kui ühel hetkel hakkas hullult orienteerujaid meile vastu tulema, selline tune nagu oleks sattunud vastasuuna vööndisse. Tuli ka vastu niisama jalutajaid, kelle käest uurisime, et kust siit järve äärde peaks saama. Vastuseks saime, et siit ei saagi. Uurin mina kaarti ja vaatan, et oleme juba õigest kohast mööda kimanud. Keerame siis otsa ringi ja liitume ühtse vooluga ja avastasime, et ikka läheb küll teerada järve poole. Haagime veel sappa mitteteadjad ja jõuamegi ilusa veesilmani. Koht on sügiseselt võrratu. Aare andis ka õnneks kiiresti end välja. Suured tänud aarde eest.
Mõnus matk, neiud küsisid pidevalt, kui kaua veel. Me arvasime Janariga, et ega üle viie tunni ei peaks minema. No üle kindlasti ei läinud ja ausalt öeldes läks kindlasti vähem, kui kõigil nendel orienteerujatel, kes meile vastu sammusid. Nende päev pidada olema 43 km pikkune. Tänud, ilus koht!
Paukjärve kandis palju aastaid käidud, aga selline huvitav punkt oli tähelepanuta jäänud. Tänud juhatamast.
Liis jäi autosse magama ja me Madisega läksime öist Kõrvemaad avastama. Täiega mõnus oli hämaras aardeni matkata. Telefoni geps näitas natuke teise kohta, aga saime leitud. Aitäh!
Selle aarde puhul näitas null natukene teise kohta, aga Mihklil õnnestus aare siiski leida üpris ruttu. Aitäh, tutvusin põgusalt ka läheduses oleva ehitisega.
Kui päike oli korraks looja läinud ja tõusuni oli veel veidi aega, tuli ahvatlev kutse liituda öise aardeotsinguga. Taskulampi ei läinud siiski eriti vaja, vaid kõige juurikasemate kohtade peal tuli veidi ette vaadata. Täitsa lahe rännak Ameerika mägedel. Aare ise tuli õnneks üsna kähku välja ja siis jälle tagasi lõkke poole, seltskond küll ühe võrra kahanenuna. Pärast selgus, et minu jaoks oli teekond sinna jube pikk ja tagasitee möödus imekiiresti, Mihklil oli täpselt vastupidi. A no nii põnev oli bokserdiislite hingeelu arutada :P Aitäh!
Ürituselt tagasi parklasse oli vaja väikse ringiga siit ka kindlasti läbi käija. Poisid läksid otseteed laagriplatsile tagasi ja mina pidin pimedas üksi läbi metsa parklani rühkima. Ühtegi karu ei kohanud, aga ega ma ei tea ka, keegi vist ikka jälgis mind puude vahelt. :D
IT meeste juurest oli hetkel kui GPS vaatasin nii sündmusele kui Konsuli aardeni sama palju maad, ainult 1 m vahet. Tekkis küsimus kuhu kõigepealt suunduda. Konsuli aare oli plaanis üles otsida ja seadsin sammud esialgu sinna. Minu null näitas teisele poole rajakest kuid vihe oli nii ilmne, et peidik jäi kohe silma kui sinna poole vaatasin. Aitäh.
Jalgrattamatka käigus võtsime ka selle aarde teepealt. Väga ilus koht.
Väga mõnus matkarada, siin oleks hea rattaga sõita. Aardeni orienteerumine ei tulnud hästi välja ja tegin palju suurema ringi, siiski oli ilus matk. Aaret vääriv koht.
Mõnus on matkata selles piirkonnas, leidsime kergelt
Paukjärve vaatetorni juurest otse siiatulek kujunes omamoodi põnevaks väljakutseks. Oosi järskudel vesise jääga kaetud nõlvade peal sai saapataldadel päris mitu arvestatavat liugu lastud. Külge maha ei pannud, aga ega väga palju puudunud ka. Ja kui olekski pannud, siis poleks ikkagi kahetsenud, et justnimelt lõbusamat rada pidi lähenesin.
Õige vihje jäi ruttu silma, aga kui kõige loogilisem lähenemisviis edu ei toonud, siis tegin rutakalt vale järelduse ja püüdsin järgmise 10 minuti jooksul midagi muud leida. Uuesti esimesse kohta tagasi pöördudes ning hoolikamalt uurides tuvastasin enda lohakusvea - edasine oli juba dela tehniki ( = praegustes ilmaoludes toore jõu rakendamine). Kaunis koht. Siin ümbruskonnas on üldse väga vähe mittekauneid kohti muidugi :o)
Sõites matkaraja parkla poole, oli teeäär jahimeestest tulvil, nii et möödapääsmisega oli raskusi. Korra tekkis kartus, kas ikka julgeme autost väljuda. Aga jalutuskäik lumesajus oli ilus valge hoolimata pilves ilmast. Mõnus koht puhkamiseks. Tänud juhatamast.
Kulgesime mööda matkarada edasi.Lumine mets on ikka võrratu vaatepilt.Pikalt otsima ei pidanud,panime nimed kirja ning liikusime mööda lumiseid metsaradu edasi.Tänud!
Kodus vaatasin kaardilt nulli asukoha. Metsas perega jalutades liikusin nulli suunas ja leidsin aarde igasugu abivahendita. Tuleb tunnistada, et tegu puhta juhusega. Mõni meeter eemal valvas aaret noor rästikupoiss :) Aare heas seisus.
Valgejõe ääres toimetamistesse tekkis umbes kahe tunnine paus, tegin selle parajaks mitte väga kaugel asuvate aarete juures. Mõnus jalutuskäik, tänud peitjale!
Paukjärve matkaraja parklasse jõudes üllatusime väga - parkla oli pilgeni autosid täis, lisaks veel kõik teeääred. Kuna meil oli siiski konkreetne plaan matkarada läbida, siis ei heitunud, parkisime auto natuke eemale teeäärde ja läksime vaatama kuhu kõik need autoomanikud küll seal paukjärve ääres mahuvad. Ilmnes et matkarajal polnud eriti kedagi, kõik olid laagris paukjärve ääres. Seega oli meil siiski tore matkakäik ja ka selle aarde leidsime toredasti.
Jätsime Geopuugi juba tuttavasse parklasse ja ohkasime mõlemad. Väikelinnas jalutamisest olid jalad tiba kanged kuid pikapeale saime kondid soojaks. Mingi hetk seisime teelahkmel, sest järv oli ees ja tuli otsustada kustpoolt järve läheneda. A tahtis minna ühelt poolt, mulle aga tundus, et teiselt poolt on lühem maa...oh seda ebaõnne... see maa võis ju tunduda lühem, kuid ta oli kindlat 200% mägisem. Tagasi ka enam keerama ei hakanud ja nii ma jälle A-d mägedest üles lükkasn, kiunuda ka ei julgenud, sest see oli ju minu vale valik :P. Lõpuks hakkas teerada laskuma ja kurvi taga paistis juba null. Aga see null polnudki tühipaljas null... seal oli keegi karvane ja seisis karp käes. Julgesime ligi astuda ja sellest karbist logiraamatut paluda.
Tagasi kulgesime seda "pikemat " ringi mööda ja märkamatult olime tagasi parklas. Vesi kadus kiirelt pudelist, kuid uued väljakutsed ootasid alles. Tänud!
Maksumaksja raha ebasihipärase kasutamise kolmas juhtum. Olin just aardekarpi avamas, kui metsast kostus mörinat ja sealt tundus väljuvat kaks karusuurust olevust. Mugud, arvasin mina. Ei olnud.
Kes paneb aaretesse lutsukomme võiks tegeleda millegi muuga. Mingu metsakombinaati troppijaks. Ju on sisemine vajadus midagi toppida.
Alles kohale minnes ning natuke infot lugedes sain aru aarde nime valikus. Põnev ajalugu ning mõnus viis silmaringi laiendamiseks. Aitähh!
Leitud. Aare paistis juba kaugelt silma, varjasime natukene paremini ära.
Mis viga jalutada kui rajad ees, peagi leidsimegi end teise teeäärse aarde juurest. Soperdasime nimed kirja, eemaldasime aardesse mitte sobiva koeratoidu (mis võiks ilmselt metsloomi ahvatleda?) ja läksime edasi. Aitäh
Aarde juures oli mingi toigas püsti ja mul oli kohe sellele toetuda vaja. Nii kui ma seda tegin, kadus tokk alt ja ma oleks peaaegu auku lennanud. :D Tänu vihjele tuli leid kiirelt. :) Tänud peitjale!
Plaanis polnud sinna jõuda aga ühe vale pöörde tõttu jõudsime ikkagi. Keegid olid teinud eeltöö ära - kõik augud olid lumest puhastatud ja läbi torgitud. Meie vaevaks jäi vaid aare välja võtta. Tervitused abilistele :D
Aitab küll sellest kollaste "pannkookide" merest! Mis aare see on, kui ühtegi sinist nägu pole? Tegelikult üritasime juba mõned kuud tagasi Mooritzaga seda otsida, aga siis ei jõudnud parklassegi( pime, kole, kodu kaugel jnejne.) Täna oli kindel siht silme ees, kuna autotäis rahvast( ok-ok...tegelikult kõik ka geopeiturid :P ) sai jäetud Loksale sünnipäevale ja minul pea kolm tundi vaba aega... haa- mõeldud-tehtud, navi navigeerima ja Loksalt aardeni 64 km...wtf?? Hakkasin siis otseteed, mis eelmisel korral oli täitsa mõnus, Kemba poolt sõitma. Neid ohhee-ahhee ja jopt....m...te oli auto täis sel teel: libe, lombid olid kohati üle lävepakkude(paar-kolm-neli aastat tagasi liikusin samas kandis oma kauaks, liiga kauaks tänaseks unarusse jäänud geopunniga, mille salongi kõrgus vist ca 75cm maapinnast ja siis oli laine toas ja nüüd ,narr, tulen "taksikoeraga" siia ilma espetsjom passatile disainitud snorklita, oijeahhh-arulagedus kuubis!) Auto oli nagu koera-hobuse ristsugutis ja kunagi ei teadnud milline ots-külg ees on... Parklani oli jäänud viis km ja siis olid teel vaid mingid maasturijäljed, mis minu taksikoera moodi autole üldse enam ei meeldinud :( Loikudesse sukeldumise ja väljumise jäljed olid paksu jääd täis, sügavad kui kurat ning veidi libedad kah :) Igatahes kaotasin mingi hetk kogu enesekindluse ja hakkasin pilku taeva poole pöörama ning omaette pobisema... Vist aitas, kuna lõpuks maandusin lõpuks parklasse...ja jäin esimest ning ainsat korda kinni :( nüüd oli esimene kord mahti ka kella vaadata...tore on- 5o minutit aega 2x1,2 km läbimiseks...nunuh, põhimõtteliselt ju jõuaks?? Neljarattaline oli kah kõvemal pinnasel peale jõu ning ilunumbreid, minek! Just, just...lehm mõtles ka, et kiirendab, kui siledale jääle jõudis, nii ka mina:( Mõnesaja meetri läbimise järgi oli selge, et nägu jääb siniseks ja ehk kondid ka terveks( ma tõesti sedapuhku üritasin seda aaret leida ja andsin endast kõik, kui Saatus karistas mind, kuna üritasin ilma M-ita seda logida, et Suurimas Vales ligineda ). Kell teatas armutult auto juurde naastes, et tuldud teed pole mõtetki taas proovida, liulaskmise üritus jääks kindlasti vahele seda üritades. Valisin siis alternatiivse, suure ringiga tee ja see oli veidi parem, üksikute lompidega vaid. Korraks tundus, et võin vabalt aega parajaks tehes külastada vahepeal ka geoüritust, aga teeoludel ja kellal oli oma arvamus... Igatahes olin 3 minutit enne tärminit taas Loksal ja suundusimegi vastlapäeva üritusele :) Oehh...igatahes taas õppetund ja hunnik liigseid kilomeetreid läbitud(et ma ka ei õpi: kellaga võidujooks pole geopeitus). Nüüd ootan sobivat kliimat ja tagasi...kus ta kuram geopeituri käest ikka pääseb :D (varun vähemalt päeva või nädalavahetuse Kõrvemaa jaoks, koht on seda väärt. Asja moraal minu jaoks: on valesti ja väga valesti võimalik valida aega, et aaret otsida :D, leidmised on ju imelihtsad...
Poolteist aastat tagasi viibisin juures kui toimus aarde peitmine aga ei hakanud testleidu või muud sarnast tegema ja jätsin endale pigem võimaluse uuesti siia sattuda. Tutvustasin Raunole ka seda paika nii kuidas oskasin. Nulli lähenemisel tegime koheselt Ümarjärvele ringi peale. Üllataval kombel esimesest katsutud kohast ei tulnudki konteiner välja vaid veidikene oli peidukoht muutunud ajaga või siis mälu kehv. Peitjale tänud!
Õnneks oli Geps nii tark, et käskis tallataksoga siia ITImeeste juurest minna. Tee oleks küll autoga sõidetav olnud ja mina soovitasin ka tagasi minna autoni, kuid Tanelil meenus, et tõkkepuu oli ju ees. Ehh, see polnud mul üldse meeles! Aga jalutada oli väga mõnus, koht vääris aaret, polnud siin kunagi käinud, tänud!
Iti-meeste juurest jalutasime ka selle aarde juurde. Fantastiliselt kena koht ja varemed olid ka üllatavad. Tänu vihjele tuli aare kiiresti välja. Aardesse jäi rändur. Aitäh peitjale.
Käisin täna Kõrvemaal väikesel matkal ja muuhulgas aaret kontrollimas ning õrnalt kõpitsemas. Järvekaldal logiraamatust logisid lugedes tuli meelde üks varasem logi, copy-paste gc.com'st:
Found this Konsuli aarre on Friday 14.8.2015 (not 14.7.2015 as I by mistake wrote on the block in the container). Was so nice as I'm granddaughter of this concul.
Ehk siis kunagise konsuli, Emil Vesterineni, lapselaps on ka jõudnud selle aardeni ning logimiseni :)
Jussi järvede juurest võtsime suuna siia, et oma matka pikendada. Paik tundus mulle tundmatu. Kuid, kes teab, päris kõike ei suuda seikluste käigus ka meelde jätta, eriti kui "punases" oled ja parasjagu kaarti ei loe. Igatahes ilus koht - siin oleksin nõus ka ise suvilat omama. :)
Ratastega rongile ja Aegviidu poole teele. Päris mõnus päev oli matkamiseks ja nauditavad olid mõlemad, nii rattasõit kui ka Paukjärve matkarada. Sai ka siis see aare puhkepeatuses ära logitud. Soovitan soojalt kõigile see rada läbi käia, pärast sellist päeva ei taha enam linna tagasi minnagi..
Ratas oli autos, ilm oli kena, aare oli leidmata, ma olin Piibe maanteel -> kõik sobis aardeleiuks imehästi. Maanteelt maas tundus parem mõte kohe rattale istuda, ent olin lubanud ema juures vaarikad ära korjata, mistõttu üleliigset aega polnud.
Parkisin korduvalt kasutatud orienteerumis- ja geoparklasse, tõstsin ratta välja ja peagi tõmbasin pidurit, sest vaade kaunile järvele pani ahhetama. Inimtühjus, vaikus, puhas loodus - milline idüll. Nautisin seda kohe pika hetke.
Peagi jõudsin maja varemeteni. Siin suvitaks isegi meeleldi. Aardega oli nii, et otsida ma teda ei saanud, vedeles teine täiesti avalikult maas. Viimased nimed tundusid mitte-geopeiturite omad olevat. Kuna nullis palju arvama ei pidanud, kus konteiner olla võis, siis peitsin karbi sinna tagasi. Loodetavasti jääb püsima. Aitäh imelise koha ja ajalookillukeste eest!
Mõnus jalutuskäik ümber järve. Laste leid.... Ilus koht
Viimased 1,1 km tuli tõkkepuu juurest jala minna, aga mõnus jalutuskäik ilusas kohas oli igati nauditav. KOhale jõudes sai aku tühjaks, aga aarde leidsime loogilisest kohast ilma täpsete koordinaatidetagi. Aitäh siis juhatamast! Aare korras.
Sai nauditud ilusat päeva ja leid andis ennast kätte peale mõningast otsimist. EVEJ
Sääsed ja kiilid lendasid aarde ümber aga sai rahulikult logitud. EVEJ
Lõpuks oli kätte jõudnud aeg, kui sai teoks meie pere pikalt räägitud-planeeritud rattaretk läbi Kõrvemaa Peterburi maanteest Aegviitu. Viimase asjana enne reisi sai visatud pilk kaardile, et kas teele jääb ka mõni veel leidmata aare . . jess jäi küll - aare Konsuli järve ääres. See tõotas tuua meie teele ühe mõnusa nauditava puhkepausi. Oli see tore ümar järveke meelde jäänud juba eelmistest Kõrvemaa külastustest. Täna oli siin imeilus. Aare korras. Suur tänu aarde peitjale siia kutsumast ja seda kohta tutvustamast!
Jätsime viisakalt tsikli parklasse ja läksime jalutama. Aarde asukoha leidmine käis kiirelt. Ahhetasime veidi varemete juures, et ideaalne koht elamiseks, vundament on olemas, löö ainult maja püsti :D
Jalutuskäik tundus üsna pikk, aga kui me juba seal olime, käisime ära. Ilus vaade ja huvitav lugu kohal. Aitäh!
Õhtu oli küll juba käes, aga ikkagi võtsin 5 km matka ette. Sammusin rahulikult järveni, istusin tükk aega päikese käes rahus ja vaikuses ning laadisin patareisid, siis otsisin ka aarde üles. Pärast jalutasin autoni, kuna kiiret polnud kuhugi. Väga mõnus aare, tänud.
Ilm oli ilus ja oli vaja kuskile grillima minna. Läksime kõrvemaale ja et kõht meeldivalt tühi oleks, oli ka väike matk vaja ette võtta. Käesolev aare sobis selleks väga hästi.
Konteiner paistis juba teepealt kätte ning nagu ühest varasemast logiteatest lugeda võis, paistab see kätte ja juhuslikele möödujatele. Lisan pildi.
Ise sättisin tagasipannes selliselt, et teepealt näha poleks :)
Tänan aarde eest! EVEJ
Leidsime esimese aarde juhu(uuu)leiuna ja paistis teele välja. Selline maja kunagi sellises kohas!
Seekord siis jalutasime koertega mõnusalt veel lumises metsas. Pikendasime talve. Linnavahe on juba lumetu. Ja valimas oli ka käidud. Aga lubatud päikest ei paistnud kusagilt. Tänud vahva aarde eest! EVEJ
Väga mõnus matkake lumekattel ja samblavaibal. Tänud peitjale.
Teel aardeni kohtasime suusamugusid, juba teisi mugusid sel nädalavahetusel, kes gepsu nähes geopeiturid ära tundsid (olgu öeldud, et kolmas selline leidus järgmisel päeval veel - geopeitus on kuulus ka nende hulgas, kes ise ei mängi!). Põnev koht, ei teadnudki sellest konsulist varem midagi - tänud peitjale!
Töötee Tartusse viib mööda sealt, kus parasjagu kaardil kolletab või punetab. Siin teeb seda juba ammu. Täna oli just soovi ja aega, et siinsed matkad-rabad ette võtta. Konsuli neist esimene. Auto jäi parklasse nagu peab. Maa puha lumine, ilm karge, järv meeldivalt jääs. Olen siingi iidammu käinud, varasemad aarded kõik ammu ja enamuses üksinda soojemal ajal üles otsitud.
Aardele lähenesime mööda järve, mis kandis varmalt. Aardeleid oli hõlbus nagu sellises kohas olla võikski. Uudistasime ka varemeid ning lugesime infotahvlit. Nüüd, veebis logides, lugesin ka leheloo läbi - no on ikka jama :-) Tagasitee valisime vahelduse mõttes mööda järvekallast. RMK Oandu-Ikla matkatee viita nähes mõtlesin geopeituritele, kes seda läbinud on. Jõudu neile ja järgmistele!
Aitäh Markkole vahvasse ja ajaloolisse kohta kutsumast ning ka lõbusa leheloo eest! Aare korras, kaupa ei teinud. Kokku kõmpisime 45 minutiga 3.2 km nagu naktsi, meie jälg on viitel.
P.S. See oli tänastest kolmest matkast alles esimene, aina väsitavamaks läks (vihje: Pakasjärv). Jääge liinile B)
Toimus traditsiooniline Pauli-sünnipäeva-matk. Ilm oli hea, mets oli ilus ja aare oli sünnipäevalapsele lihtsalt leitav. Tegime tagasiteel veel pikema ringi teiste järvede juurde. Kena, et ajalugu tutvustavad sildid on üles pandud, muidu peaks seda jumal teab mis punkriks. Suur tänu!
Üle pika aja oli jälle tore Kõrvamaal ringi siblida. Enne aarde otsimist läbisin Kõrvemaa mobo-raja. Täitsa mõnusasti maha märgitud asjandus. Aarde juurde marssisin juba veidi väsinuna, kuid kuna geokoer veel väsimuse ilminguid ei näidanud, siis jätsin ka ise need peitu. Paukjärve ümbrus on praegu ikka mõnusalt rahulik, mitte-üht teist tegelast ei kohanud seal. Tänud peitjale!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
Nii tore et taas Kõrvemaale aare peidetud on! Oli taas täiega põhjust siia matkama tulla. tegime ausalt ja ka liiagagi matkarajale ringi taas peale, nautisime vaateid ja saabuvat sügist. Külastasime tuttavaid põdramoka kodusid. Nullis suutsin muidugi korra kiruda et pagana punavägi on endale ka siia jumalteab kelle eest kaitseks punkrid teinud. Siis peagi sain aru et on ikka alusetu alati selles betoonpunkrite arhitektuuris vaid idanaabreid süüdistada. Betoon lihtsalt ongi viimaste sajandite üks paremaid ehitusmaterjale mis sellest et see loodusesse ei sobi, sellevõrra kauem peab aga vastu. Järgmisel korral loodaks sellel mõnda graffitit kohata. Tänud sügismatka eest. Navitrolla märks oli aardest mõne meetri kaugusele juba jõudnud põgeneda, Tõrkus küll vastu aga karpi tagasi me selle sulgesime
See ilus koht ka juba ammu tuttav. Kuigi aare oli seekord paremini varjatud, tuli leid kiiresti.
Kaksiksilla parklas oli peale autode ka buss pargitud. Siinkandis on aga metsa ja radu nii palju, et suurt kedagi ei kohanud. Ilus ilm, mõnus jalutuskäik ja null seent. Siin käidud küll ja küll aga järve sellele kaldale pole juhtunud. Tänud näitamast!
Tuttav koht. Matkasime kollase matkaraja peaaegu täielikult läbi. Aardeleiuks ei olnud vaja isegi kaarti seljakotist välja võtta. Paistis teine veidike välja nii et uudishimulik seeneline võis leida küll.
Esmaleidja oli metsa all seentega 1:0 teinud ja meile jäi vaid ämbri tassimise vaev. Koht ise on huvitava ajalooga. Tegelikult enne meid leidis aarde veel juhuslik seeneline. Olla täiesti juhuslikult silma torganud.
FTF kell 13.08. Nii vana aare ja ikka veel leidmata? Aga pigem oli meil seeneplaan kui ftf-plaan. Kaksiksilla parkla oli lubavalt autosid täis. Tegime pooleks loe, jätsime Triinu ja Liisi seenele ja panime Mammuga kahekesi minekut. Hoolimata kogu sest madinast oli mets ikkagi paksult seeni täis, nagu pärast välja tuli. Mamm on ka tubli matkaja, käis kogu otsa täitsa omal jalal ja näitas teed ka. Tegime järvele tiiru peale, vaatasime suvila vundamendi üle, õpetasime käbisid ujuma ja ronisime mäkke ka. Aare tuli vastu 10 m enne õiget aega, aga vihje on ilmselge, nii et väga isegi ei sega. Ja koht on mõnus endiselt. Tänud tagasi kutsumast!