Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Järjekordne aare seerias VJS ehk Vasalemma jõe sillad.
Vanadelt kaartidelt seda silda ei leia. Küll aga uuematelt. Näha on Maa-ameti ortofotodel juba alates 1998. aastast. Märgitud on Maa-ameti põhikaartidel aga alles alates 2011. aastast. Võib olla, et sild on ehitatud oluliselt varem, kui 1998. Selle silla kasutuse kohta võib ainult oletada. Autoga on sealt igatahes üle sõidetud ja jäljed viivad Ämari lennubaasi poole. Silla juures asub talu nimega Vana-Paisu. Varasematel kaartidel on talu nimeks olnud Paisu, Paesu ja isegi Päesu. Tänaseks päevaks on loodus sillaga oma töö teinud, talu aga maha põlenud.
Vihje: aardeni jõudmiseks on mitu varianti
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ujumiskoht (2), kalastuskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5WH72
Logiteadete statistika:
55 (69,6%)
24
7
2
1
0
0
Kokku: 89
Oli tõesti mitu varianti aardeni jõudmiseks. Valisime kõige optimaalsema välja ja natuke läks nii nagu puutetundlikulgi. Õnneks sai seejärel aare koba peale leitud ja nimed kirja. Aitäh!
Uhhhh. Teine kord olen seal. Esimene kord loobusin, sest ei suutnud koordinaate leida. Nüüd otsustasin mitte loobuda. See oli raske. Kirveloopimises olen eriti koba. Enam-vährm kujutasin ette, kuhu ta maanduda võiks, aga... no ei leidnud. Vihma sadas ja ei sadanud ja sadas jälle. Igavese pika aja otsisin aaret päris suurelt alalt. Aeg ja loodus olid peiduka suht hästi varjanud. Lõpuks suutsin aarde ikka avastada. Tehtud. Milline õnn!
Väike rattaretk radadele kus pole enne sõitnud. Kuna nullist ei leidnud midagi siis suundusin otse oma arvatud lõpu suunas. Seal läks õnneks kiiresti, natuke võsaragistamist ja peagi oli tops käes.
Tegime emadepäeva seikluse. Mehed käisid kõik vees, polnudki hullult külm olnud.
Tänud aarde eest
Nullis olen varem käinud ja täna astusime ka läbi :). Edasi oli juba keerulisem aga saime ikka ilusti kohale. Lõpus oleks ma aarde kõigepealt üldse minema visanud, alles teistkordsel vaatamisel sain aru, et no mida värki… Õnneks :D. Tagasitee oli kuidagi palju lihtsam, tulekul olime kõik raskemad momendid ju endile juba selgeks teinud :). Tänud Erkole aarde ja Helgele seltsi eest, mõõduka koormusega seltskonnasport sobis tänasesse esmaspäevaõhtusse väga hästi ;).
Vaatasin kodus seda multit ja olin üsna kindel, kus arvatav lõpp olla võiks. Kohale sõites vaatasin olukorda uuesti ja otsustasin teha pisikese värskendava sulistamise ning kirvega vehkides ringi vaatamine lõppeski eduka aarde leiuga. Sellisel suvel täitsa mõnus aare, kui verejanulised parmud ja mudased kaldad välja arvata.
Tänan peitmast.
Kui peremees on asja üle vaadanud, siis tuleb aare ikka ette võtta. On juba pikalt ootelistis olnud, kuna mulle tundub, et seal tuleb midagi sellist teha, mida mulle teha ei meeldi. Kohale jõudsime ilusti. Poleerisin, mis ma poleerisin nulli, aga nu ei jäänud mulle see algus silma. Nüüd oli aeg otsustada, mida teha. Kas minna otse või siis ringiga kirvetama. Otse minekuks ma eriti valmis ei olnud, seega võtsin poisi sülle ja hakkasin tagasi auto juurde minema, et paksud vamused selga seada. Sellel hetkel saabusid just kaks hävitajat baasi. See seisaku hetk, kui me lennukite maandumist vaatasime, sai saatuslikuks ja ma võtsin otsuse vastu otse minna. Oh pekk see oli enese ületamine. Poiss vaatas pealt, kuidas ma aadama ülikonda selga seadsin. Hakkasin just viimast eset ära võtma, kui poiss küsis, kas need ka. Endal suured silmad peas. Nu jah, ei osanudki midagi öelda. Teisel pool läks ikka natuke aega, aga kätte ma koonteineri sain. Olin juba varvastega tagasi vees, kui poiss nõudis ka, et tema tahab konteinerit vaadata. Eks siis uuesti aarde juurde, näitasin poisile konteineri ära ja siis võis tagasi tulla. Teekond auto juurde nii mõnus ei olnud, kuna sattusin nõgeste otsa. Ai kuidas kipitab veel siiani. Väga mõnus aare. Minu jaoks oli natuke eneseületust, aga olen väga rahul. Suured tänud aarde eest.
Väike hooldus teostatud. Algkoordinaatidelt leiab lõpukoordinaadid. Lõppaare kuiv ja sisaldab ka pliiatsit. Häid leide!
Daytona Beachi lähedal, Lake George' kallastel asub aare nimega "Backpackers Bounty". Sel ajal, kui ise Florida maanteid mõõtsin, ma Geopeitusega veel ei tegelenud, aga ilmselt oleks mulle seal meeldinud. Väike seos on sel lool ka Kulkwitzer See FKK rannaga (Leipzigi lähistel)...
Igatahes tõotas algus lihtsalt üht madalapõhjalise uputamise ettevõtmist. Jäin veel korra isegi kuivemas kohas seisma, et veenduda, et ukseäärte alumised tihendid lausvett läbi ei lase (hiljem läks poolteist tundi selvepesulas ära :P)
Pärast looduseks saanud kämpinguprojektiga talukohta leidsime end laial luhal. Ja siis tuli jõgi. Ja jõel ei olnudki silda: üllatus-üllatus - usu ikka vahel ka, mida kirjelduses räägitakse!
Kuna juhised olid selged ja mina just MOS-is oma supluse kätte saanud, sulpsas Priit jõkke ja läks lihtsat logi kirja panema (sest selle objekti puhul siin pidada ju kohalejõudmine ise kolmveerand vaeva olema). Tuuseldas Priit seal siis tunni, tuuseldas teise, tallas heina ja lõi kõik kännud läikima, aga mida pole, see on tops. Mis seal ikka. Ei läbenud mina enam kivil kükitada, panin selga spetsiaalselt jaheda vee tõketeks loodud ülikonna (sellesama, milles ämmaemand mind kunagi vastu võttis) ja ujusin kah üle jõe. Külm oli, savimügarikud ja sitke terastross luurasid maabumispaigas, aga hakkasin siis minagi otsinguisse panustama. Kolm meetrit või kolmteist, vasakul või sel teisel vasakul, puus või maas - no ei anna kätte.
Priit läheb üle jõe tagasi arvutist abi otsima, mina lihvin ja poleerin, uurin ja puurin laskuva hämaruse kiuste edasi. Ning siis - väike sinakas kiletükike - www.geopeitus.ee/geocaching.com peale trükitud!! Vaat see äratas uue lootuse. Sest kus silti, seal topsi. Onju? Ja siis ta meil välja ilmuski. Oli tops. Polnudki ei ära söödud ega ära ujunud. Korralik konteiner, kuiv logiraamat sees. Peidukaga oli aeg muidugi oma töö teinud, aga teatud äratuntava füüsilise terviklikkuse säilitab too veel vähemalt järgmise kevadeni küll.
Soovitan soojalt (eriti, kui teil on autos istmesoojendus), kohe kangesti tahaks järgmist logi lugeda.
Ja lõpuks vaadake kindlasti ka https://coord.info/GC18RR9 pildigaleriid ~700 fotoga :D
Sai siis see viimane allesolev VJS ka lõpuks ette võetud. Nullis ei hakanud otsimisega vaeva nägemagi, nagunii oli selge, mis ees ootab. Kontrollisime siiski igaks juhuks teooria üle ja saanud kinnituse, et nii ongi, panime otse lõpu suunas. Seal oli ikka paras ikaldus, aga Madise järjekindlus tõi lõpuks võidu koju. Tänud aarde eest, koht oli mõnus ja otsimisprotseduur ka täitsa meeleolukas.
Korra olin siin juba varasemalt uudistamas käinud. Nüüd tänu Sanderile leid vormistatud.
Pikka aega see täpp kaardil seganud, kunagi jutu käigus tuli välja, et seal palju mitte leide ja väga keeruline. Et suure tõonäosusega ei leia sealt midagi... Ja kuna tee sinna pole ka just kiita väärt siis nii ta läinud ongi. Nüüd sai ennast kokku võetud ja kohale mindud, veidi mõtisklemist ja peagi oli aare näpus. Väga lahe, tänud :)
Kuna rindeteated nullist olid paljutõeotavad, siis kuulasime sosinaid ja nende alusel asusime teele. kohe alguses kohtusime mehega, kes kuuldes et meie geopeitusega tegeleme. Küsis kas me NKT teame . Teadagi mida me vastasime. selgus et tema oli oma äial neid konteinereid treinud ja puurinud. Algselt olevat neid olnud mitu tuhat. Tänasime teda ja rääkisime et need elavad nüüd oma elu teistes kohtades. Natuke niiske ja raske maastk oli, aga meile tegelikult väga meeldis
Väga äge seiklus. On, mida meenutada ;)
Rohkem ei saa kirjutada :D
Täname!
Viimane arhiveerimata VJS logitud.
Ei teagi täpsegi täpselt miks, aga just täna tekkis mõte, et üritaks selle aarde ka lõpuks üles leida. Olen alguses paar korda käinud, aga ei leidnud midagi, mis edasi aitaks. Seega tuli tõenäosusteeria ja loogika kasutusele võtta. Natukene kahju, et oma teooria paikapidamise kontrollimiseks pidin ette võtma rännaku tundmatul korralike radadeta maastikul. Sõitsin autoga selle maastikuläbivust arvestades võimalikult lähedale ja asusin kõige sobivamat lähenemisteed otsima. Sai proovitud vaikselt jõe suunas liikuvat traktori(?)rada, aga see lõppes mingi hetk kaldal otsa ja mööda märga kallast ei olnud suurt huvi edasi liikuda. Seega tulin tagasi ja otsisin uut lähenemisteed. Karli logi oma kraavidega andis mingi suuna kätte. Kuigi mina ületasin alguses vähem ja lõpus rohkem kraave kui tema. Ühes sain ühe jala natukene vaatamata kummikutele märjaks ka. Oma viga. Kõige suurema kraavi (ühtlasi ka lähenemise mõttes eelviimase) sain ületatud tänu koprate tööle. Siis tuli vaid järgida vaid kaardile märgitud rada ning mööda loomaradu aarde suunas liikuda. Ega kõige mõnusam maastik polnud, aga väga väga hull ka mitte. Lõppu jõudes läks leiuga päris kiiresti, kahju, et midagi suuremat polnud pärast sellist rännakut. Tagasitulek oli ka üpris nobe, vaatamata sellele, et väljas oli juba päris pime. Hea nipp: võtta otsingule kaasa geokoer. Tema teab täpselt, kuidas samat teed tagasi saab. Pane talle vaid tuluke külge ja mine selle suunas. Kui tuluke liiga kaugele läheb ja enam ei näe, siis ainult vilista. Sedasi õnnetus vaatamata kehvale nähtavusele oluliselt kiiremini tagasi jõuda.
Tore rännak oli, aitäh! Kahju ainult, et ei tea, mida seal alguses ikkagi nägema pidi.
Nullis olen kahel väga erineval aastaajal käinud, targemaks pole aga saanud. Ehk kunagi üritan sellele vaatamata lõppu minna.
Algust olid paljud meist ennegi käinud mittemidagi leidmas, ka seekord ei leidnud. Kirvetasime siis. Poldki hull, päris väskendav peale kolmes sõnas käiku. Pärast otsisime veel algust, aga ikka ei jäänud midagi silma. Tänud peitjale.
See aare oli peale eelmist külastust, mis päädis teistkordse mitteleiuga väga seal aarete listis, mida ei pea tingimata leidma. Seetõttu ei olnud vahepeal kahe aasta jooksul ühtegi uut leidmiskatset ka toimunud. Kuna tänasel seltskonnal oli aga kindel plaan ka siin skoorida, siis liitusin meelsasti. Jahutus kulus marjaks ära ning seekord tõesti päädis see leiuga.
Ei minul ega ka teistel ei õnnestunud ka täna nullist leida infot, mis viiks meid edasi. Seega olen valmis ses osas targemaks saama ning tõe huvides võivad teadjad mulle kirjutada, kuskohast pidanuksime leidma info, mis viib meid aardeni. Tänud aarde eest!
See järgmine aasta jõudis hoopis ruttu kätte, ehkki mul polnud üldse plaanis seda aaret kunagi logida aga kui kuuled pealt oma kõrvadele sobivaid asju, siis tegin aarde logimiseks paar kiiremat liigutust. Polnud üldsegi hull.
Aga kuidas me ka seekord ei otsinud, siis nullist ei essugi leidnud. Tänud väljakutse eest!
Tänase päeva teine plaanitud käik tuli siia. Nullist loomulikult ei leidnud me midagi, aga see ei seganud aarde logimist. Kamp oli nii äksi täis ja kõik tahtsid hirmsasti otse aardeni minna, siis mina ei hakanudki ennast märjaks tegema vaid vaatasin niisama pealt. No vahel võib ju viilida ka. Tänud peitjale ja kaaslastele.
Loll järjekindlus viib mind ikka sinna putkede vahele lootuses, et ükskord jõuab ka lõppu. No ei. Kuidas saab nii olla, et kui ülejäänud maailmas on praeguseks juba vesi peaaegu, et otsa saanud, siis selles jões on seda nii palju, et tuleb üle kallaste.
Nullist ei leidnud mingit infot. Usutledes varem leidjat saime teada, et meie mõte on õige, ainult mitte kuidagi ei tahtnud sinna minna. Aitäh.
Nullis ei näinud midagi, loopisime kirvest ja nagu arvata oligi - jääb järgmiseks homseks või siis aastaks!
Lõpp oli teada, aga üritasin ka nullist infot leida, midagi ei leidnud. Läksime siis lõppu ning üpris kiirelt sai loogilisest kohast leitud. See aare on pikalt pinnuks olnud, lõpuks sai soodsatel oludel ära käidud.
Vaatasime küll seal kolmekesi, kuid midagi silma-näppu ei jäänud. Küll aga leidsime tee äärest hunniku prügi, kus isegi nimelisi õpikuid-töövihikuid leidus. Teavitasin valda ka.
Koht on ju ilus, võibolla siis ükskord jälle tagasi.
Vaatasin koha üle, midagi ei leidnud, kirvetama ei hakanud.
Eks ta nii ongi,et igale aardele tuleb külla minna õigel ajal :) Leitud ja logitud,tänan!
Oi kuidas ma olin peljanud seda aaret. Mitu korda tehtud vahepealse aja jooksul Vasalemma aardetuure aga alati mõelnud, et no mõni teine kord see VJS6. Nüüd võtsin lõpuks südame rindu ja läksin asja vaatama. Oma väljavaadatud parkimiskoha poole sõites tee tolmas nagu suvel. Harjunud, et talvel miinuskraadidega on ikka mingi lumekiht maas ja sellist vaatepilti tahavaatepeeglist ei näe. Minu tee peatasid aga risti teel olevad puud. Toimumas oli teeäärse võsa harvendusraie. Uurisin ühelt saemehelt, et kas mul oleks lootust siit läbi pääseda. Kuna nägu oli selline, et mis paganama pärast mul sinnapoole asja peaks olema, siis kiirelt põhjendasin, et soov pääseda Vasalemma jõe äärde sillajäänuseid vaatama. Kõik töömesilased asusid teed puhtaks tegema, mille järel sain sõita oma soovitud sihtpunktini.
Põllud ja metsaalune olid Vasalemma jõe poolt üleujutatud kuid külm oli oma töö teinud ja kõik ilusti ära külmetanud. Vähemalt silmale tundus nii. Kõndides tundus nagu jalge alla oleks keegi laotanud imeõhukest klaasi, sest peale astudes see purunes täpselt nagu Nõukaaegne aken. Klirin õnneks nii ebameeldiv ei olnud. Peagi selgus, et tegemist on jää Vene ruletiga. Üldjuhul oli jää all umbes 10 cm tühimik ja siis tuli vastu külmunud maapind. Oli aga kohti kus maapind oli hoopis pehme mudamülgas või siis sootuks lahtine vesi. Saapaid said mitu korda vee sisse kastetud ja mudaga kaetud. Ime kombel jäid sokid kuivaks. Enamus teekonda möödus siis üleujutatud metsas, pokude vahel ja läbi roostiku. Ületatud sai umbes 15 kraavi, millest pooltel jää ei kandnud. Kohale jõudes leidsin aarde 6 sekundiga ja oligi aeg tagasi asuda. Nüüd võtsin üles ühed värsked matkalise saapajäljed. Sattusin üleujutatud alale vaid ühe korra ja ületama ei pidanud ühtegi kraavi. Lisaks vajaks vast äramärkimist, et erakordselt palju hävituslennukeid vuhises matkamise ajal üle pea. Õhtul uudiseid lugedes selgus ka põhjus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ei olnudki nii hull kui olin endale eelarvamuse loonud. Eks kui kuu aega varem oleksin sama tempu teinud, siis oleks logi 3 korda pikem ja logi teemaks oleks kuidas saata vanapaganat põrgusse.
Peitjale aitäh! Nüüd kõik VJS-id tehtud väljaarvatud kõige värskem arhiivi sattunu.
Geogolfi juurest siia oli väheke pikem ots vastutuules, kuid ei midagi hullu. Otsing meenutas rohkem tavalise aarde otsinguid kui multi omi, kuid lõbus oli ikkagi. Aitäh!
Nullist samuti ei leidnud midagi ja loopisime kirvest, mis tabas hästi. Päris külm, kuid mõnus vesi oli. Aitäh peitjale :)
Nullis ei jäänud midagi silma, kuid eks me siis improviseerisime. Kuna vajalik abivahend oli olemas, siis aega läks, aga asja sai ja leiu enda kohta võiks üelda, et tuli isegi kiiresti. Tänud!
Nullpunktis ei leidnud midagi. Läks kirvetamiseks. Väga hull seiklus ei olnudki, kui vajalikud abivahendid kohe olemas on :)
See vesi kohe üldse ei kutsunud. Nüüd jääb küll aare hinge kripeldama, peab selleni ikkagi ju saama. Oleks ikka pidanud seal vees ka veidi ujuma...
Ei teagi, mitmes kord ma seal juba olnud olen ja tundub, et ikka tuleb veel tulla. Vaatasime jõge ja kuidagi ei tahtnud sinna sulistama minna. Sukeldusime hoopis putkede ja nõgeste vahelt autosse tagasi.
Nullist ei õnnestunud lõppkoordinaatide asukohta leida. Samas on lõpp aimatav aga keerulise ligipääsu tõttu jäi see kord kontrollimata.
Läksime nulli ja veetase oli kõrge. Ei näinud mitte midagi ja kuna lõunapool oli relvastatud valve silt, siis ei hakanud sinna ka minema. Eks tuleb oodata aprilli lõppu / mai algust, siis kui vesi juba soe.
Joonase pildid ütlevad kõik vajaliku juba ära, tänud.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Sillad olid päevakorras. MOS-i juurest tulime siia, et siniste nägude vahele paar kollast susata. Siinne sild küll oma saladust ei paljastanud, kuid aare sai leitud. Looduses oli tehtud korralikku karuputke tõrjet, polegi varem selle tulemust näinud. Hoonejäänuseid sai ka autoaknast uudistatud,
Aitäh!
Priit ütles, et neil õhtul plaanis minna VJS 6 aaret vaatama. See tundus täitsa hea plaan, sest olin suvel hinnanud selle aarde pisut keerulisemalt leitavate aarete hulka ehk päris üksi poleks ma siia naljalt sattunud. Geopeituse lehel oli ilusti reas viimastena neli sinist nägu, seega oli oodata mõningaid probleeme kohapeal. Aga toredate kaaslastega oli aarde leidmine täitsa sooritatav. Oli suuniste kättenäitajaid ja suunavõtjaid ning muidu lõbusat rahvast. Suvelõpuürituseks üks igati vahva pähkel sulistamiseks. Mina tänan, nii peitjat kui kaaslaseid :)
No selle aarde leidsime kirvega:) Päris lõbus oli meil Margust vaadata.
Esimene punkt vajab hooldust. Aare ise korras ja kirvega leitav. Täiesti lubatud kirvega leida nii praegu kui tulevikus.
Käisime nullis. St mina käisin. Mitte midagi ei leidnud ja mõtlesin sama mõtet, mis kallo. Kõik aarded polegi leidmiseks. Seal maltsa- ja putkehunnikus tallamine hakkab ära tüütama.
Korra oleme siin käinud, nüüd siis katse 2. Kui eelmine kord tegime pealiskaudset vaatlust, siis seekord päris põhjalikult. Ikka ei midagi. Mul on tunne, et see aare hakkab ignore-listi minema. Kõik aarded ei olegi mõeldud leidmiseks!
Käisime nullis, aga midagi sealt ei leidnud. Ju siis polnud piisavalt hoolikad. Teinekord proovime uuesti.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Talveks tuppa.
He-hee, no pani ikka natuke käsi laiutama küll see lõppkoordinaat :) õnneks oli auto pakikas veel suvest jäänud telkimisvarustust ja tehtud ta sai :)
Vesi ei olnud külm ega märg, olid Miki ja väike kollane paat. Paadiliiklus oli nii tihe, et kui Miki silduda tahtis, seisis juba suurem ja kõvem paat ees. Tuli alistuda ja uus sadam leida. Aare korras, tänud peitjale.
Oli suhteliselt naiivne loota, et kuu aega on veetase madal püsinud. Ujuma ei läinud, pildistasin hoopis paari meetri kõrguseid putkesid. Kui veetase jälle nii madal on, et meetrised inimesed ujuma ei pea, siis võiks sellest jälle teada anda. :)
Oli mõnus aardekülastus! Aare täitsa korras. Kohendasin ka maskeeringut. Jõevee tase hetkel ülimas madalseisus!
Kui peitja hõiskab, et tulge aga logima, siis ei saa ju ometi ei öelda. Kaks korda varem on seal ka juba mõtisklemas käidud, kuid eduta. Aitäh!
See sai valitud tänase geotuuri esimeseks. Vurisesin aga kohale, lasin kratsi lagendikule kaheksaid jooksma ning asusin vajaminevat infot otsima. Mõne minutiga oli vajalik käes ning loomulikult näitas see sinna, kuhu oligi arvata. Otsustasin, et abivahendi kasutamise asemel loobun osadest abivahenditest ja lähen login asja ära. Vesi oli täiesti mõistliku temperatuuriga ning üle pea õnneks ei ulatunud. Ei olnud ei elamusel ega aardel viga miskit, igati tibens-tobens värk. Tänud!
Lubage täpsustada: mina ei tulnud siia patuga pooleks, vaid täitsa ausa poisina! Marjel käisid neelud küpsisetordi järele ja libekeel oli siis see patune, kes autonina soovitavas suunas ei raatsinud keerata :o)
Suve algul selle silla juures korra juba käisin ja lõin tookord vedelaks - või noh, ütleme laisaks. Vahepeal olid alternatiivsed plaanid lõppu jõudmiseks, aga tänastes oludes ei viitsinud. Jälle puhtast laiskusest, käisin hoopis ujumas. Mõnusalt värskendav oli. Paavo tuli ka ja kiitis nude caching mentaliteeti, millesse ma (veel) mõnevõrra umbusklikult suhtun - püüab vaid rohkem mugude tähelepanu. Sildi võin küll lisada, olgu siis kasvõi Paavo rõõmuks :P
Selle aardeni tulime pisut patuga pooleks. MOS pidi jääma päeva lõpetuseks, vähemalt mõne arvates. Siis aga hakkas libekeel tööle ja kui libekeel veel rooli haaras, oligi 2/3 seltskonnast otsusega rahul ;-)
Saabusime samma, kus ennegi oldud. Tõsi, olin vahepeal saanud lisainfot, et null ei saa olla kadunud. Ei olnudki, aga päris tüütu oli seda kätte saada. Siiski saadi. Nüüd tuli siis otsustamise koht - mis saab edasi. Kuna 2/3 olid poolt, siis demokraatia võitis ja nii need 66.67% võisidki aaret otsima asuda.
Kui saaks, lisaks sildi nude-friendly-cache :-D Igatahes pole juba (liiga) ammu just niimoodi aardeid otsinud ;-) Kõik sujus sujuvamalt, kui oodatud ja logi sai kirja, hurraaa! Meeleolu oli ülev ja ihu värske. Nüüd võisime päeva lõpetatuks lugeda ja kodu poole vurada. Väljateenitud puhkus võis peagi alata!
Aare ja kõik muu korras nagu peitja isegi äsja tõdes. Aitäh Erkole väikse väljakutse eest ja kaaslastele eduka geopäeva eest! Mitte üks vahepunkt ega tops ei jäänud me eest peitu. Ja seemneks jätsime Vasalemma kolmes-sõna-aarde - et oleks põhjust naasta. Naasmiseni!
Nullis oli info edasiseks olemas ja ega muud üle jäänudki, kui nullist otsejoones lõppu minna. Polnudki väga hull maastik, täiesti läbitav ilma abivahenditeta.
Olen hetkel aarde nullis ja tuvastasin täitsa korralikult säilinud aarde koordinaadid. Isegi hooldust polnud vaja! Meeldivaid leide! :D
Ma ei eitagi seda, et tegu on omamoodi "üle võlli" aardega. Absurdihuumor, logistiline väljakutse. Või ka orienteerumisülesanne - mina aaret kohale viies igatahes ujumas ei käinud. Null on Maa-ameti kaardi ja ortofoto järgi täpne. Ei tahaks hästi uskuda, et algus kaduma on läinud, kuigi ei jõudnud kahjuks täna kohapeale kontrollima.
Algul kõndisin mööda rada varbavaheplätudes, esimese puugini. Seejärel läksin autosse tagasi kummarite järgi. Vandusin veetakistuse ees alla. Karuputkest lugesin alles logides.
Tulime aaret otsima ja silda polnud. Läksime minema. #absurd.
Pärast mõnusat, kuid ebaedukat pausi MOSi juures, jõudsime siia. Õnneks autole vist karuputked ei tee midagi, sõitsin vastu neid. Kui sillani jõudsime, leidsime sealt eest ühe kalamehe, kes küsis, kas tulime ujuma. Eks me oma rätikuga sellised võisime välja paista küll.
Kalamees lahkus ja me saime nullist otsida. Oma 25 minutit otsisime. Ei leidnud mitte midagi sellist, mis oleks koordinaati või järgmise punkti viivat vihjet moodustanud.
Nüüd, logimise ajaks on juba kolm mitteleidu, 2.0 raskuse kohta üsna kahtlane värk. Kui 1. punkt alles ja MA järgi igati koordinaatidel, lähme hea meelega 28.08. uuesti nulli. Mis siis, et vesi üldse vette ei kutsunud - sest saab ju ka mitut moodi nagu peitja ütleb (-: Aitäh!
Ka laiendatud koosseis jäi hätta. Aga putked nägime ära.
Kui nastik oli jõe ületanud, lükkasime "skuutri" vette ja sai ise kimatud üle. Läks natuke aega enne kui nimed kirjad saime.
Ettevalmistus sai tehtud põhjalik, mille peale Tom pööritas silmi ja ütles: "Titekas!". Kohale jõudes nii titekas ei olnudki, kui nastik pea püsti õhtust ujumisringi tegi. Selle peale ajasime skuutri pöördesse ja kreisi frog demonstreeris oma suurepäraseid võimeid. Publiku magnet, ma ütlen.
Teised ütlesid juba kõik ära. Selle aasta esimene ujumine, aitäh!
Eelmisel korral lõpuni minna ei viitsinud. Täna oli punt koos ja läks minekuks. Madis kooris end alasti ja sulpsas vette. Täitsa lõbus oli seda Tarzani värki vaadata, silkas paljalt seal teisel pool kallast. Kiljus - sääsed. Meeldejääv aare! Aitäh!
Madis oli selle aarde tarvis uue ülikonna hankinud - Aadama firma oma pidi olema - ja kibeles nüüd seda demoma. See õnneks lahendas valikuprobleemid - moedemm on igal juhul parem kui pikem jalutuskäik nõgesevõsas. No ja siis me seisimegi jõekaldal, imetlesime Madise ülikonda ja kuulasime tema metsikuid mõnuhõiked. Pilte küll ei lubatud panna, pidavat liiga paljastavad olema ;) Aga tänud, lõbus oli.
Tänaseks päevaks oli muru ära kuivanud ja meeleolu hea. Veidike tuska tekitas vaid maastiku raskusaste, mida ei osanud kuidagi tänasesse päeva kohandada. Naaseme siis, kui kõik olud sobivad.
No see, mis saama hakkab, oli ju ammu selge, ja sestap ma ta tuuri viimaseks jätsingi. Aga kohale jõudes olime juba läbi vettinud ja tüdinud, ja kuigi ega see asi enam palju hullemaks minna polekski saanud, jätsime ta siiski ekstreemtemperatuure ootama. Pool rehkendust on tehtud, asi seegi ;)
Nii ilusasse kohta oleks ju patt uuesti tulemata jätta :)
Aardeotsijad on ikka uskumatud fanatid, poleks arvanudki! Mina näiteks läksin korralikult kuiva jalaga üle silla! ;)
Aeg hakkas küll tänaseks otsa saama kuid otsustasime siiski üle vaadata ka selle aarde, sest kuidagi väga vähe logisid oli tulnud ;). Jõudsime mööda uhket maanteed nulli ja olime tükk aega pimeduse poolt löödud, no ei näinud ja kõik. Kui lõpuks nägijaks saime oli endalgi narr tunne , et nii suurt asja ei näinud.
Ah, et saab mitut moodi? No hetkeemotsiooni ja ühe koha kontrollimise järel tegin midagi sellist ,mida vist korstent külastamata poleks teinud :P. Nii ajasin taas jalga oma hurmavad , kuid väga tahmased, propelleriga püksid... ja liuglesin aardeni. Tagasiteel sattusin paparatsode küüsi ja nii saan edastada otsetõestuse kui osavalt propelleriga püksid vett kahte lehte peksavad ja külm pidi ju vaid emotsioon olema :P.
Tänud peitjale!
PS! sain veel nahutadagi, et on sinul alles skoorijanu, aga no ega ma skoorima läinud vaid vana tava järgi riideid pesema, seebi küll unustasin kaasa võtta :D
Alex ütles, et täitsa kirvega võetav aare...vene kirvega :)
No mis geopeituritega nüüd siis juhtunud on :) Aare juba 12 päeva üleval ja ainult üks leid oligi ees :) Jäi täna hommikul natuke vaba aega ja mõtlesin et lähen ründan mingist küljest. Nullis võttis ikka natuke aega, et uued numbrid kätte saada. Omaarust isegi vaatasin neile mitu korda otsa aga no see geopimedus on vahest ikka eriti tugev. Numbrid olemas tuli midagi edasi mõelda. No ja siis ma tegin midagi kusagil ja läksin kusagilt kuhugi. Läksin lühikeste pükstega kuna arvasin et nii on mugavam...ei olnud...kõrvenõgeste põllud on võimsad ja nüüd kolm tundi hiljem jalad ikka tulitavad päris korralikult...lisaks kõik muud oksad ja asjad mis jalgu kraapisid. Lõpuks mõtlesin et esimene mõte oleks võibolla edasiminekuks ikkagi kõige parem olnud...aga no nüüd on vähemalt tehtud :) Esimene seeria sild mis siis eriti ei aidanud aardeleiule kaasa :) Tänud peitjale juhatamast!
Sellega ei vedanud täna... Siinne sild oli küll kõige napim, mis VJS seerias seni nähtud :)
Vasalemma jõgi on minu lapsepõlve suvede kalajõgi, seda küll mõned kilomeetrid allavoolu. Umbes 10 aastat tagasi olen sõitnud süstaga ülesvoolu kuni peitja kodumaanteeni, loomulikult oli käsisaag tihe abimees, et trassi puhastada. Lõpuks ta sinna jõepõhja ka uppus, hea, et ise ümber ei käinud. Miskipärast see sild aga küll tuttav ette ei tule, huvitav kas see siis ka olemas oli? Talukohast täna möödudes tundus aga koht tuttav, meenutades selgines ka põhjus, mida siinkohal Teiega ei jaga. Igatahes sai siin lähistel ühe maasturi põhjakaitse korraliku mõlgi.
Aardele vandusime täna ajalimiidi ja maastiku tõttu alla.
Vaat seda silda ei teadnudki enne, eelmised sama seeria sillad olid ju teada-tuntud varasemast ajast... Lähenemistee sai valitud lühim võimalikest ja varsti saigi logida. Enne logimist sai veel selle aasta esimene suplus tehtud, aitäh Erko, päris karastav oli... FTF läks kirja nii 16.30 paiku. Aitäh, lahe oli...