Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aegna uus õhutõrjepatarei, ehitatud 1939, olnud kasutusel ka 1945-1950.
Tunnistati kultuuriministri määrusega nr. 56, (RTL 1997, 165/166, 936) 18.08.1997 kultuurimälestiseks.
Näha on neli betoneeritud süvendit, millest ühele on tänaseks ehitatud suvila. Teada on, et 1940-ndatel kasutati patareis relvadena Eesti sõjaväele kuulunud 47 mm Bofors õhutõrjekahureid.
Aare asub ühes 1939. aastal ehitatud kahurialuse varjendis.
Vihje: cnerz xäggr fnnqn xbbf fõoentn
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8711
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5YFZB
Logiteadete statistika:
107 (98,2%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 110
Turnisin kivide otsas, mis ma turnisin, see aare jäi meile kättesaamatuks. Lihtsalt ei ulatanud, arvatavasti nii 10-15 cm jäi puudu. Kunagi ehk teen selgeks.
Ega mul suurt lootust polnud leida, aga otsustasin proovida. Hakkasin ma siis kaameraga sirutusharjutusi tegema ja tohoh, siin on üks täitsa tavaline karbike täiesti olemas. Aitäh peitjale!
See oli lihtne. Ja sõpra poleks vaja olnudki, sest sõber juba ootas seal. Tänud näitamast! Hea on, et antakse ka põhjus käia lapsepõlveradadel. Tänud!
Pikk sõber kaasas ja polnudki probleem aardeni ulatuda.
Siin tuli veidi nipitada ja leiutada aga lõppkokkuvõttes lõppes kõik kenasti. Tänud!
Aitäh aarde eest! Aegnale päripäeva liikudes ringi peale tegemas.
Siin sain ka ilusti aardekarbi juurde ja oli täitsa tehtav karguga. Aitäh!
Tegime Aegnal päevase jalutustiiru ja otsisime ka aarded üles, aitäh peitjale! :)
Sattusime neljakesi otsima. Niimoodi aare ennast kaua ei varja. Aitäh!
Selle aarde juures olin ma nüüd siis nii kiire, et pliksid ei jõudnud endale veel õiget istumise kohta leida, kui mul juba aare käes. Mõtlesin küll, et nüüd läheb igavesti kaua, aga kiire kuue sekundi aare. Suured tänud aarde eest.
Sõbrad olid parasjagu rannas, seega tuli üksi hakkama saada. Polnud probleemi, abivahendi abiga sai üsna lihtsalt leitud. Ja polnudki mikro! Selle eest kohe topelt aitäh!
Koos Heleni ja Salmega sattusime ka Aegnale seiklema :). Kuna ma eelmine kevad siia juba tiiru tegin ja lihtsamad aarded kõik üles otsisin, jäid mulle seekord leida kõik kindlussüsteemid ja vana vaim :D. Ja mis mulle ka suurepäraselt sobis, sest kroonilise logivõlglasena sain ju nii hoobilt vabastuse poolte aarete kohta leiuteadete kirjutamisest aga mõnusa jalutuskäigu ikka teistega sama pika :D. Selle aarde juures meil ikka sajaga vedas, et meid kolm oli, peale väikest koosolekut moodustasime Heleniga Salmele jalgade alla midagi liikuva tellingu taolist ja peale seda polnud karbil muidugi enam mingit varianti peitu jääda… Erko aareteta oleks elu ikka palju vaesem, aitäh järjekordse pusima paneva pähkli eest.
Viskasime seljakotid murule, haarasime lambid ja kindad kaasa ning läksime asja uurima. Potentsiaalsed peidukad leidsime kohe, kuid katsu sa õiget ära tabada, kui valikuid on palju. Kolmekesi saime moodustada suurepärase torni ja nii see aardekarp meil leitud saigi. Täitsa lõbus protsess oli ja maa all oli ka mõnusalt jahe seda tsirkust teha. Aitäh!
Siin läks ikka tublisti aega aga lõpuks sai leid ikkagi ära vormistatud :)
Peaaegu sai õige koht ära tabatud. Eks Kaupol pole tõesti vahet, kas 3.0 või 1.0 :)
Õige koha taipasime isegi ära, küll aga läks aega enne kui karp kätte sattus. Õnneks pikkust on jagatud, polnud probleemi kätte saamisega.
Oh lõpuks ometi, esimene mitteleid! Pikust pole minul kunagi olnud, pigem laiust. Ju siis selle taha asi jäigi. Tänud.
Aega aarde manu sattusid meile peale Aive ja Heldur. Ülejäänud aarded leidsimegi juba suurendatud seltskonnaga. Ja sellise kamba eest ei jää ükski aare peitu. Selle leidsimegi juba kuuekesi. Kusjuures mitte kõige pikem ei saadetud välja võtma :-)
Tegin ka ühispildi, mis Aegna teolt tabamisel tegemata jäi. Oli vahva suurema pundiga geoteemasid arutada. Aare korras ja koht külastamist väärt. Aitäh, Erko!
Selleks hetkeks kui kohale jõudsin esimene seltskonnast sirutas juba aarde järgi. Aarde tagasi panemine osutus raskemakski, ega keegi enne nii täpselt ei vaadanud kus see asus. Sai siis uuesti sirutatud ja lihasmälu abil sama koht üles otsitud.
Suure seltskonna jõud - selleks ajaks, kui viimased ennast otsimise lainele seadsid oli esimesel juba aare käes
Sõber juba pikutas õiges kohas. Vahetasime mõtteid ja ta ütles kust vaadata. Tänud peitjale!
Nullis on viisakalt abivahend, mis ettevõtmist veidi lihtsustab. Samas saab hakkama ka spagaadiga.
Kuna meie vidinate nullid näitasid täiesti erinevatesse kohtadesse, jagunesimegi kahele poole. Minu pool polnud aga midagi, seega läksin Marttile appi. Kahepeale õnnestus õigesse kohta toksata, peale mida Martti aarde kätte õngitses. Aitäh :)
Trampisin sisse-välja ja tegin tiiru peale. Lõpuks siis tekkis tunne, et jah, siin ta võiks ju olla. Ma sain kikivarvul olles isegi tunda, et aare on kohal ja lõpuks abivahendiga sain ka kätte. Aitäh. Kummaline on see kõrvalolev suvila ühe sellise laskurpesa peale ehitatuna. Mis paneb inimest sellisesse kohta oma suvilat ehitama.
Karuonu luges lehest, et laev hakkab jälle käima ning olidki meie nädalavahetuse plaanid tehtud. Naabripere tahtis küll NKT-sid minna otsima, kuid see lahendus ka nende eest. Kutsusime nad hoopis saarele kaasa. Mõnus ilm ja kena jalutuskäik saarel.
Väike akrobaatika ning lapstööjõu kasutamist ja peitu ta ei jäänud. Kõht oli juba tühi, läksime rannale pruukosti võtma.
Found it: 18.May.2019 12:48 Aegna uus õhutõrjepatarei otsimise lugu. Oi, veidi pime. A silmad harjusid. See võib olla seal ... ei ulata ... Oliver oli nõus aitama. Sai siis kahekesi ta koos lambiga me silmadeks tõstetud. ... Ei, ei, ei, ei .... "No ütle jah ka lõpuks" ... ei, ei, jah. Loomulikult viimases võimalikus ja viimases vaadatud kohas. Kaval. Aare kuiv ja korras. Pliiats jäi taas minigripist väljapoole. Siirdusime rannale piknikule. Aitäh!
Akrobaatikat sai tehtud omajagu ja mõnda kohta pidi ikka mitu korda vaatama.
Tuulasime ringi nagu kassid ümber palava pudru ja loobumine oli lähedal, kuid siis surus Marit oma mõtte läbi ja nii se leid kiirelt tuligi. Tänud peitjale.
Aarde juures olev tüng oli jah suurepärane. Ma olin kodus eeltööd tehes isegi endale märkmetesse kirja pannud, et siin mingi tüng aga instinkti vastu ei saa. Sain seega ka haneks tõmmatud. Leid seetõttu muidugi tulemata ei jäänud. Õiges kohas natukene tunnetuslikku näputööd ja logi kirja. Seltsimees Jaan Kask oli asetanud oma uhke elamisloa karpi. Aitäh aarde eest!
Edasi läksin tuiasin veel kõrvalasuvas hoones ringi. Nüüd oli täitsa hea meel, et tulin saarele rattaga, sest jalgsi oleks pidanud kiirkõnniga mööda minema. Nüüd aega maa ja ilm, et teha nii palju huvipakkuvaid vahepeatusi kui soovin.
Nagu ikka läksime kõigepealt õigele poole ja siis hakkasime valelt poolt süsteemselt peidukale lähenema. Tänud peitjale!
Eks ta ole. Kus see aare on, oli selge suht kohe - aga kus täpsemalt? Hakatuseks proovisin üksi - pole see maastik nii hull midagi. Üllatuseks selgus, et näpud on vihmaga tundetuks muutunud. Siis ei aidand enam miski, tuligi teha nii, nagu ettekirjutus ütles - võtsin sõbra abiks. Sõber võttis abivahendi abiks. Ja nii, ühisel jõul me karbi kätte saimegi. Tagasipanemiseks ei hakanud enam vihje järgi jändama, panime niisama. Aitüma, täitsa lõbus vidin.
Peiduka stiil selgus kiiresti, õige koha leidmine vajas natuke katsetamist. Kaua ei läinud, aitäh!
Loomulikult oli aare viimases kohas, kuhu vaatasime. Aitäh aarde eest!
Ka seda rajatist polnud varem märganud. Hea, et geopeitusesõbrad kohe käepärast, siis on selle aarde leidmine lihtne. Tänud peitjale!
Selles konkreetses kohas polnudki käinud enne, nii et aitäh peitmast ja tutvutamast. Kätte saime inimtorni abil. Aare korras.
Tiimitöö sujus hästi ja peale 5 linnupesa leidsime ka aarde.
Tiimitöö tuli hästi välja ja saime logi kirja, tänud.
Vajasin veits omaette olemist, võtsin telgi ja ratta ning suundusin aegna geotuurile närve puhkama. 8/12 Aare. Saare lääne külge jõudes läks asi huvitavaks. Saabudes siia sai potensiaalsed peidukad kiirelt ära tuvastatud aga leidmine võttis ikka üksjagu aega. esmalt soperdasin ise aarde otsimesega, teiseks langesin lõksu ja levi puudumine pärssis informatsiooni kogumist. Nii ma siis tuuseldasin seal keldrites mõnda aega. Vedasin isegi jalgratta keldisse, aga pärast kiiret maha pillamist, tõin selle värske õhu kätte jälle tagasi. Kahju et sõpra kaasas ei olnud, seega tuli improviseerida. Kui lõpuks nutikas ja taskulamp hakkasid koostööd tegema tuli ka aare nähtavale. Loomulikult langesin ka mina sinna seatud lõksu ja seadsin ka pärast lõpetamist selle ise tagasi algupärasesse asendisse. Tänud peitjale, aare korras.
Alguses valelt, siis õigelt poolelt vaadatud ja seepeale sai ka logitud. Leid 9/12, kell 15:51. Tõstsin pliiatsi minigrip kotist välja.
Astusime õigest kohast sisse, pime küll veidi oli ning alguses sai valest kohast otsitud aga lõpuks aare välja tuli.
Liikusime mere poole ning peatselt keerasime aarde poole sisse. Kõigepealt leidsime tünga (korralikult maskeeritud peidukoht, mis ei sisaldanud peale maskeeringu muud midagi) ja siis nägin ka aaret. Hoolimata jalge alla pandud abivahendist, kippusin kogu aeg kuidagi kreeni vajuma, nii et Vaiki toetas mind siis tagant. Sedasi tiimitööna saime karbi kätte ja panime logi kirja. Tänud, üksi oleks seal tõesti olnud keerulisem, aga siiski mitte võimatu.
Uus oli tunduvalt tagasihoidlikum kui vana. Aitäh!
Päris kaval koht! Leidsime ruttu, pilt ütleb poole.
Vihepildi järgi valitud pool osuutuski õigeks. Aga aarde leidsin viimasest otsitavast kohast kuna keegi oli kõvasti vaeva näinuud, et kõik alustaksid ikka otsimist valelt poolt.
Pikemalt “Georetk Aegna roheliseks” projektist on kirjas foorumis.
Tulime siia Rannakaitse patarei nr 3 juurest. Alguses teed ei olnud, panime gepsu näitama ja igatahes õkva rohelise noole suunas. Peagi selgus, et Aegnal on teedevõrgustik ikka Tallinna kesklinnale kohane ja mitmed teerajad hakkasid paistma, ole ainult mees ja vali see õige, mis sind aardeni viib. Valisime sealt siis ühe välja ja asusime reipal sammul aarde suunas. Varsti kohtasime aga maja ja seal kohe ka silti, kus paluti tungivalt edasi mitte minna ja kasutada hoopis noolega tähistatud loodusrada. No mis saab meil selle vastu olla, kui tuleb mööda loodusrada veits ringi minna. Läksimegi, kogu rada oli ilusti ümbersõidumärkidega tähistatud. Peagi jõudsime uue õhutõrje patarei juurde. Seljataha jäi ~0,5 kilomeetrit. Oli valida, kas minna vasakule või hoopis paremale. Valisime vasakule minemise. Otsisime seal ikka omajagu, enekas+telefon olid väga abiks. Kuna vasakult poolt ei leidnud ei enekaga, ega ka peegliga, siis suundusime paremale poole. Seal ka sama jama, no ei leidnud. Teisi peidukaid ka ei olnud. Lõpuks taipasime vihjepilti vaadata ja logisid lugeda. Seejärel läksin kindlalt õigele poole ja vaatasin hoolikalt kõik üle. Lõpuks siiski leidsin.
3 võetud 9 veel võtta. Edasi Aegna patarei juurde.
Peitjale tänud!
Sõber kivi ootas meid aarde juures ja logi sai kärmelt kirja. Tänud peitjale!
Pulma-aastapäev Aegnal ei saa ju mööduda ilma aareteta. Tänud!
*Hilisem logimine. GC-s logi olemas.
Aegna on juba piisavalt tuttav. Seetõttu õnnestus kohale jõuda, ilma et oleks Gepsu, kopsu või mõnda muud kehaosa kasutanud.
Mina tegin nii nagu vihje ütles: võtsin sõbra kaasa. Tglt oli keegi oma sõbra kaasa võtnud ja sinna mahajätnud - kivi nimelt. Tänud kohta näitamast!
Ja jälle aerude taha, et see Lembit ometi ükskord saarele tiiru peale tehtud saaks!
Kasutasin abivahendit ja koukisin karbi välja. Ei olnd ülearu raske ühtigi. Täname.
Juhtus siis kogemata nii, et kergema maastikuga aarded said enne leitud ja need, mida eile õhtul veebist vaatasin, et on vist maastiku ja vihje poolest keerukamad jäid kõige viimastena otsida. Kõigepealt tegin ka siin mingi mega suure auringi objektide ümber. Mitte ei saanud aru, kuhu see geps mind suunata üritab või kus see null peaks asuma. Peale suurt tiiru ta siiski rahunes maha ja ma tõin siis ratta ka nullile lähemale. Sel ajal aga jõudsid parasjagu siia teised kaks ratastega saarega tutvujat, kes täna laevale pääsesid ja ma nendega juba hommikul põgusalt juttu ajasin. Mul käis kohe peast läbi mõte, et äkki ma vajangi selle aarde juures abi ja ehk õnnestub seda ka kuidagi saada. Väga ma sellele muidugi ei lootnud ja püüdsin siis oma hirmudega seal üksi võidelda. Astudes taskulamp käes pimedasse auku, mis tegelikult polnudki nii väga auk ega väga pime. Mulle tundus, et üksi ma siiski siin hakkama ei pruugi saada ja tassisin oma ustava sõbra ka siia. Jalgrattast on jutt muidugi. Selleks ajaks jõudsid ka uudistajad vaatama, et kuhu ma kadusin ja ma tõesti vist ei taha teada, mida minust arvati, kui nähti, et ma koos rattaga olin läinud jahedat õhku hingama. Ajasime natuke juttu ja hetk hiljem olin taas üksi. Nüüd tundsin esimest korda päeva jooksul, et kõht hakkab tühjaks minema ja nagu tellitult olid seal maasikad reas, millega ma siis pisut maiustasin. Aarde leidsin igati loogilisest kohast ja tegelikult on sinna juba abivahend veeretatud ja ka minusugune jupats saab ilma sõbra abita kenasti hakkama. Logisin 12:39, vahetasin nänni ka. Tänan.
Tegime Margotiga pisikese aarderingi Aegnal. Mis tegelikult oli rahulikus tempos lonkimist nii, et saarele ring peale sai. Aardeleid tuli mõistliku ajaga, aitäh!
Jätkasime Tallinna kesklinna leidmata aaretega. Kiire leid, siin olen varem ka uudistanud. Aitäh!
Vihjest oli abi, mikist sai sobiv abivahend ja saigi logitud.
No siia tulid kõik lapsed sisse ja ütlesid oo kui vinge.
Otsustasin sadamas, et teen Aegnale kajakiga tiiru peale. Sõitsin siis mööda vett nii ligidale kui võimalik ja sealt siis linnulennult nullini. Algul ukerdasin vales pugemis, seejärel ronisin õigesse. Selgus, et sain hakkama ka ilma sõbraga... ja kus ma seda sõpra ikka seal sellisel ajal võtnud oleksin. Tänud!
Tõepoolest, siin oli Anni kõigi sõber! Aitäh Annile ja samuti aarde peitjale vahva koha näitamise eest! EVEJ
Siin oli Anni kõigi sõber. Tänud talle ja peitjale!
Lõbus maastik sai see olema. Peategelasteks Anni ja Mart. Klõpsisime pilte ja itsitasime, no nimed said ka kirja. Tänud peitjale.
Militaarset on siin Aegnal ikka palju. Jõudsime ühe objektini ja ei jõudnud ära imestada kui palju betooni siia ikka hakkama on pandud, arvasime, et siia sisse peamegi minema, siis aga vaatasime gpsi ja see suunas ikka edasi. Näod vajusid pikaks , sest edasi ei paistnud miskit nii silmatorkavat. No marssisime siis kohale ja no ok, see silmale torkamatu oli mätta otsa ää peidetud :) . No ja kui juba objekt ää peideti, siis mis te arvate, mitu tiiru peitust me seal selle aardega tegime?
No mul läks igatahes lugemine sassi :D, Brunot aeti mööda käike kannaga kannustades edasi ja et kõik ikka nähtud saaks siis sorgiti talle veel head paremat kaela ka.( Praegu kodus hakkasin mõtlema, et ilmselt Bruno ikka suurt midagi ei näinud seal sodisajus :P ). Viimasel ringil aeti pika varrega kindad kätte ja siis kobati juba kõik prigud üle, see teguviis tõi karbi välja esimesena kahtlustatud kohast muideks, no oskas ikka meiega peitust mängida.
Peale sellist transvaali olid kõigil kõhud tühjad ja aeg oli kõhtu täita. No võileivad olid ju kõigil kaasas;) , aga siin sõime ära minu lihaleivad, pärast sõid kõik omad :D.
Tänud peitjale!
Teab mis uus see patarei nüüd enam on. Nii taibukad me ei olnud kui Leiutaja härra, läks ikka neli ringi, enne kui näpud taha saime.
Patarei, patarei, uus patarei. Kolmas järjest juba. Mul gepsu omad olid veel täitsa kõbusad, telefonile oleks kuskil siin uue võtnud küll. Ainult vale mõõtu pakuti kahjuks. Mis tähendas, et lisavalguse lugesin liigseks luksuseks ning püüdsin omaenda kahe silmaga aarde üles leida. Nii ei leidnud. Siis läksid käiku kuulmismeel ja kompimismeel. Õnneks neist piisas, haistmise-maitsmise vooru eel oleksin vist põnnama löönud.
Kivilabürinti kaema minnes sai ootamatult ka aardeotsinguga liitutud. Vahepeal on olnud selle tegevusega pikk paus, kuid nii põneva koha pealt leitud aare sütitas tõepoolest uinunud mängukire. Aitäh kaasamast :)
Mul oli sõber kaasas küll. Ema. Tegeles minu fotografeerimisega. Ja küsimisega, miks Aegna aarded koledates pimedates punkrites on, kuigi siin on nii palju kaunist loodust. Jäin vastuse võlgu.
Aarde leidsin seega sõbrata. Mõistusega leidsin ja nats jõuga ka. :) Aitäh! Tore aare tegelikult.
Siin oli küll Murphy enda käsi mängus. Esimesel katsel ei paistnud aaret kuskil. Tegin põhjalikuma kontrolliringi ja ikka tulemus sama. Siis tegin veel kolmanda ja eriti põhjaliku ringi ja sain aarde kätte. Loomulikult viimasest kontrollitud kohast. Koht ise muidugi lahe. Ajarändur oli ka õigesse aega tagasi jõudnud. Aitäh peitjale.
Otsisime. Ei leidnud. Seejärel sai lapsed ja mehed appi võetud. Nemad leidsin kohast, kust meie üritasime ka otsida, kuid kasvu jäi väheseks.
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka. Likvideerin selle võla ;)
Täname õue kutsumast!
Teised - ohhh :(. Tegelikult võiks ikka naerunäo ka lisada, sest 10 min peale leidmist mereääre vaatamisest tagasitulles oli tunkedes naine ees ja keelas edasiliikumise - käskis ikka tagasi mereäärde minna ja seal oma romantikaga jätkata. Siinkandis olevat taas demineeriatel tööd olla. Ega ta valetanud küll, peagi oli nende tööd ka kuulda