2 

Veelkord suured tänud kõigile kes viitsisid kohale tulla ja äkki järgmine aasta jälle :) Mujal ikka kohtume :D

 20 

...annab teada, et lõpukoristusel jäid näppu järgmised asjad: punane koormarihm, mis oli kinnitatud kahe puu vahele(praegune asupaik, Kirsike), suur reisikohver, millega puid toodi(praegune asupaik Tabasalu), läbipaistvas kilekotis metallist tulemasin(praegune asupaik Kirsike), kolmandik kärutäit lõkkest sõelutud naelu, liivaga(praegune asupaik rangelt salastatud). Igatahes on omanikel võimalik oma vara umbes nädala jooksul tagasi küsida...edasine saatus on ilmselt rahva omandus, s.o. muutub leidja omanduseks :P Hunnik klaastaarat, mis rannast kokku korjati, läks täna juba taaskäitlusesse ja vanad omanikud kaotasid nõudeõiguse! Kogunenud panditaara(või sellest saadav tulu), läheb taas Geojaanipäeva fondi. Aitäh kõigile kes kohale tulid!

Kuna eelmine aasta oli ootamatult tore avaüritus, siis loomulikult osalesin ka sellel korral. Ja ikka juba päev varem... ;) Aitäh korraldajatele!

Tänan, väga lahe oli!

Leitud.

 12 

Parem logida hilja kui mitte kunagi :)

Kui sündmus lähenema hakkas, ei pidanud me kiusatusele vastu ja laekusime juba eelneval õhtul väljakuulutatud "eelsündmusele", kus oli tore veeta õhtu tuttavate nägude seltsis, kelle laulukoor meid saabudes tervitas. Tunnid lendasid ja mingi hetk oligi aeg paras, et telki taaruda.

Kui hommikul lõpuks jalad alla saime, tegime alustuseks sooja sellega, et käisime värsket Keibu luidete aaret otsimas ja jooksvalt mõne teise lähedal paikneva multika vahepunkide infot kogumas. Tagasi laekudes otsustas Paavo tsirkust pakkuda uhkete veetrikkidega, mida sai rannas tükk aega imetletud ja tunnistatud, et mina küll nii ei oska.

Edasi geotrippisime naabruses veel ringi ja otsisime aardeid, millest mõned vanemad, mõned päris ahjusoojad veel olid. Tegelikult võiks öelda, et terve see päev oli üks suur sündmusaare, sest geopeitureid oli üle kogu maa kohale meelitatud ja vähe oli aardeid, kus teolt tabamisi poleks olnud :)

Kui lõpuks õhtul naasesime, oli raske leida endale üldse kohta, kuhu rattad ööseks puhkama jätta, aga reixi lahkel loal parkisime ta kinni ja sotsiaalne melu võis jätkuda. Varsti süttis ka lõke, kust avanes uhke pilt merele ja julgelt rohkem kui kümnele tuletäpikesele, mis lahte ääristasid. Meile kui lõunaosariiklastele täiesti uudne värk!

Ühel hetkel läks liikvele jutt ööaardest ja no johhaidii miuke tsirkus see oli. Nii palju katsetajaid ja teoreetikuid, kellest kõik lahkusid lõpuks sama targalt kui saabusid, ainult et nimi oli kuidagi kirjas. Autorilt lisapäringute peale oli tulemuseks ainult muhelemine ja ärvardus asi ehtsaks geoaardeks muundada. Jääme lootma ja ootama :D

Juttu ja seltskonda jätkus hiliste öötundideni, aga lõpuks hakkas juba öötaevas vaiksel heledamaks tõmbuma, mis oli heaks märguandeks, et aitab küll. Uuel päeval pärast hommikusööki jätsime viimaste vapratega hüvasti ja võtsime kodutee rataste alla.

Suured-suured tänud kõigile korraldajatele ja osalejatele, alati on tore teid näha ja juttu ajada! Järgmiste kohtumisteni!

 2 

Rõõmus kohtumine paljude tuttavatega ja ilus öö ilusas rannas lõkke ääres. Aitäh korraldajatele.

 11 

Raske on hakata oma logivõlga kustutama, kui kõik need emotsioonid ja mälestused veel nõnda eredalt vilguvad ning ei taha kuidagi sõnadeks vormuda.

Tegelik otsus üritusel osaleda langes juba sama korraldustiimi äärmiselt meeleolukal kalakiusamisüritusel, aga küsimus oli, millal täpselt ja millises koosseisus. Reede tööpäeva lõpuks oli siiski selge, et ka Rudolf saab oma ajakava piisavalt vabaks teha ja kuna luureinfo kinnitas, et nullis käib juba tegevus, siis sinnapoole rattad keerasimegi.

Seekord toimus saabumine veidi varem kui pool kaks ja nii kostiski uhkest majakesest elav melu. Hiilisime lähemale, ise valvsalt puid seirates, et millise tagant see kalipso nüüd välja hüppab. Sammud sai tehtud ka äärmise ettevaatusega, et elevantsilõksu ei astuks. Kui aga eestpoolt hakkas kostma piimaauto-tervituslaul, oli selge, et konspiratsioon on asjatu. Astusime sisse ja liitusime sooja meluga. Külalislahkus oli... ülevoolav :D Ühel hetkel sai veel nullis asuva multiaarde esimest punkti taga aetud, aga sellest juba omaette logis. Ühel hetkel sai jaks otsa ja tuli ära unele sättida.

Hommikul oli tükk tegemist elusorganismidele omaste talitlusnäitajate taastamisega. Ülejäänud kamp oli ka kes kuhu laiali vajunud. Asjaolusid arvestades tundus parim plaan asuda jalgsi ümbruskonna aaretega tegelema. Saime kätte Keibu teise punkti ja suundusime sealt otse Keibu luidete poole. Teel saime kätte täieliku luiteelamuse, täitsa soovitaks seda teekonda. Kui see lahendatud, proovisime ka Lepaauguga õnne, aga otsetee teise punkti käis natuke üle jõu. Jalutasime vaikselt mööda randa tagasi ja leidsime eest Marje ja Esko, kes Paavo trikke jälgisid. Jälgisime meiegi, hüpersupermegaäge hobi ikka.

Kui rannal külm hakkas, sai vastu võetud otsus ka üks motoriseeritud ring teha. Selle ringi tegi väga ägedaks asjaolu, et vist rohkem kui poolte aarete juures toimusid teolt tabamised ja ühisotsingud. Tegelikult väga äge viis aarete otsimiseks, selline tugev sotsiaalne komponent ka juures, pealegi näeb teisi tiime tegutsemas ja saab kavalaid nippe-varustust-tehnikat kõrva taha panna.

Kui päike loojuma hakkas, oli viimane aeg tagasi platsile suunduda. Olukord oli lahkumisega võrreldes radikaalselt muutunud - parkimisplats algas juba tükk maad enne päris platsi, rahvast jagus igale poole. Õnneks lubas Reigo ennast lahkelt kinni parkida :) Nüüd jätkus melu juba hulga suuremas seltskonnast, kellest üllatavalt paljud olid juba päeva jooksul nähtud, aga jätkus ka hulganisti uusi ja isegi täiesti uusi nägusid. Peagi oli käes ka lõkke süütamise aeg, mis ühiste ponnistustega peagi ka õnnestus. Võimas ja ürgne tunne oli seal seista - olgu tuttavad või vähem tuttavad, sel hetkel olid kõik "omad".

Järsku leidsime endid aga hoopis suure seltskonna sabas läbi metsa liikumas, kõrvus kumamas sosinad "ööaare!". Vot see oli küll üks kaval vigur - ligi 20 inimest ühe kasti ümber nõu ja jõuga aitamas, aga ei saa teps mitte sotti :) Lõpuks oli ikka Bruno metoodiline järjekindlus see, mis eduni viis. Kui nimed kirjas ja põhimass laiali hajunud, jäime väiksema seltskonnaga veel karu kõhtu lahkama, aga no silm udune ja mõistus nüri, ei saa sotti. Wägew wärgendus.

Edasine jätkus mõnusas melus muhedate vestluste tähe all. Väga meeldis hetk, kui juhusliku Kuresoo-mainimise peale ilmus Kadri kätte ülitäpne Soomaa kaart, mis sai kohe mugavalt Reixi auto kapotile laiali laotatud ja loetud minutitega sai järgmise aasta jagu lahinguplaane valmis tehtud :) Ka Miki geovarustuse demonstratsioonid jätsid kustumatu mulje võimalikest arengusuundadest. ("Kui ma rikkaks saan, ostan allveelaeva ja lähen mul-mul-mull..."). Ühel hetkel oli aga järsku kell nii kaugel, et hakkas uuesti valgeks minema ja vaid viimased vaprad võitlejad näitasid veel elumärki. Võtsin seda kui märguannet, et aitab küll.

Hommikul oli jälle tunne, et täisväärtuslikust unest oleks nagu midagi puudu jäänud. Aga kui taas need toredad näod vastu vaatasid ja veel kuum kohvitops pihku anti, oli elu taas lill. Vaikselt tuli siiski üritusele joon alla tõmmata ja läbi aarete koduteele suunduda.

Eelkõige suur aitäh korraldusmeeskonnale! Ei saa olla lihtne kogu seda asja koordineerida ja vastutada, et kõik vajalik õigel ajal õiges kohas olemas oleks, samas ise nii muhedat olekut säilitades. Teiseks suur tänu kõigile osalejatele ägedate geokohtumiste, põnevate juttude ja ürituse õnnestumisse panustamise eest! Mina sain igatahes unustamatu elamuse ja loodan, et järgmisel muinastulede ööl kohtume taas. Aitäh!

 4 

Täna, pea poolteist nädalat peale Muinastulede ööd, otsustasin ka "linnukese kirja panna" :) Kõikide osalejate mõnusaid logisid lugedes ei oskagi enam midagi lisada. Tahaks vaid tänada neid tublisid korraldajaid, kes sellise mõnusa olemise meile orgunnisid! :) Ka sel nädalavahetusel sattusime samasse kohta. Aga kõik oli hoopis teisiti kui nädala eest. Isegi tuule oli Paavo kaasa võtnud ;) Oli vaid suur vaikus. Veelkord tänud ja loodame, et meie kolmas geoüritus, mis meie plaanidega klapib, ei lase end kaua oodata.

 3 

Leitud. TFTC!

Märksõnad: ööaare, "reixi shot", Indrek Tarand

 2 

Suur aitäh korraldajatele mõnusa sündmusaarde eest ja järgmiste kohtumisteni.

:) :) :)

Sellega läks nüüd nii, et väikevenna sünnipäeva pidamine sattus samale päevale ning nii meil siis muinastuled seekord tagaplaanile jäid.

 15 

Siia võib osalemiskuupäevaks vabalt terve geotsükli kestuse märkida: 28.-30. august 2015. Kui nt ihuarst peaks kunagi uurima. Kuna uus Keibu luidete aare naabruses meelitas meid Vasalemmast kiirendatud korras minema, jõudsime laagriplatsile samal ajal, mil korraldajad alles oma öömaja erekteerisid. Valasin minagi pagassi metsa alla tühjaks ning kuna juba pimenes, silkasin kiiruga hilisõhtust lohetriipu tõmbama. Poole tunniga sõitsin-kargasin 10.5 km ära, ise panin nimeks päikseloojangu- ja täiskuusurf, auuuuuu! :-D Aga nii just oligi, päike loojus, taevas punane ja täpselt teisel pool tõusis täiskuuuuu.
Eelõhtul saabusid üksteie järel kohale veel Kaja, Bruno, Reigo ning kaugema kandi mehed Martin ja Rudolf. Mida sa hing veel ühelt sündmuselt ihkad - kõik vajalik juba olemas. Laualt ei puudunud ka õite peened napsud, millest mõni leidis oma otsa ruttu ja mõnda jagub veel järgmisekski sündmuseks ;-) Hea, et reedel koguperemängu ei mängitud :-P Geokräu kestis tubli 3-4ni öösel.
Uus päev, uus algus, restart. Täisvarustuses magamise puhul on hea see, et varahommikul vetsu minnes ei pea riidesse panema :-) Sarnaselt eelmisele pole-kala sündmusele tuli ka siin end virgeks surfata ja karata-kukkuda. Nii ma täna kokku 77 km lohel end vedada lasingi, lisaks eilsele 10.5 km-le. Polegi enne nii kaua kalipsosse mässitud olnud, nii umbes täistööpäeva - 12st 20ni.
Siis saabus aeg sellele lõbule lõpp teha, et uuele lõbule ruumi teha. Kuivad riided ja toit oli vaheluseks päris head. Kohale oli vedanud end hiiglama suur hunnik rahvast. Parkla oli autodest pungil ja pargiti nii topelt kui lausa tripelt. Väga vahva oli kohata palju uusi kohalikke nägusid, keda muidu ainult GP lehel nime ja logide järgi tead. Tere tulemast ka järgmine kord! Me ju ei hammustanud, ega :-)
Eriti vahva oli, et meile kauge kandi sündmusele oli kohale tuldud nii Saksamaal kui Belgiast. Vau, sellega muutus sündmus kohe õige rahvusvaheliseks. Saksa perele sai GC-s veel avaldamata Keibu luidete aare kätte antud ning kuuldud, et nad suunduvad sinna, kus me kuu tagasi käisime - Nida poolsaarele Leedus. Krisiga Belgiast ajasime aga Eskoga terve pool ööd juttu. Värskendav ja maailmapilti avardav oli kuulda teiste riikide elust-olust ja ka geopeituse omapäradest. Nt multi- vs mõistatusaarde definitsioonist ja sellest, et Belgia pindala on väiksemgi kui Eestil, aga rahvast on kordi enam. Tere tulemast erakute maale, Kris! :-)
Omaette vaatamisväärsus oli muidugi igaühe lõkkematerjalivaru ja tarneviis. Erakordselt eredalt meenuvad muidugi Andruse kärutäis, Esko pagassi+autotäis e. 4/5 vanast kuurist, Sveni kohver - päriselt, päris reisikohver! - ilmselt herr Kohveri meelespidamiseks. 234u Sveni tuleb veel meeles pidada ning tänada donotiitide ja erakordselt ülikõvade ketaste magnetite sutenöörina. Ma sain kohe mitu, aitäh Sulle! Kahjuks polnud tühja veinipakki kaasas, millega meil õhtu otsa tegemist oleks olnud nagu Märdi juures Käojaanil :-D
Kui oli päikseloojangu aeg, tuli olla lõkke ligi. Vaprad tulejumalad süütasid selle edukalt ja õigeaegselt. Ja tule ligi tuli olla kohe mitu tundi ühtejutti. Sest meitel oli ju see kõikse suurem lõke lähema nähtud ja loendatud 15 hulgast. Sooja ja soojust jagus pikkadeks öötundideks. Tutvustasime belglasele eestlaste kommet üle lõkke karata, aga seda vaid teoorias, milleks see õnneks ka vaid jäi. Tulijaid ja lahkujaid sai teretatud, kohalolijatega juttu aetud - nagu ikka ja alati.
Ööaaret ei tihanud üldse otsida nagu viimasel ajal ikka kombeks, sest ei raatsi jutusumina keskelt lahkuda. Olime siis targemad ja võtsime jutusumina endaga kaasa ning tegime selle koeruse ära. Käisime ööaarde juures lausa kaks korda, sest kuigi saime selle mõne minutiga avatud ja - nagu hiljem selgus - ka leitud, siis jäi midagi ikka kripeldama ja otsustasime naasta, et veel midagi otsida. Spunkti või nii. Igatahes spunki me ei leidnud ja läksime maurasime laagriplatsis edasi. Eks näis, mis Laur meile selle imevidinaga kunagi kuskil korraldab nagu tal ikka kombeks on. Igatahes ootame juba :-)
Kui kell sai nii umbes 4, oli taas juba eelmisest õdakust tuttav kamp laagriplatsile püstitatud hiidtelgi alla alles jäänud. Tehti seda, mida kõige paremini osatakse ning arutleti teemadel, mida kõige paremini vallatakse (selleks ajaks siis juba vabalt valitud teemal :-D). Seda kuni kl 0505, siis vähemalt raugesin mina. Aitäh, head ööd!
Hilishommikul sai kogu see kahepäevane krempel nullist 200m raadiuses kokku pakitud, koht puhtamakski jäetud, kui saabudes - nagu geopeiturid üliviksilt ikka teevad. Viimased jutud, viimased plaanid vahetatud, viimased embused ja nii võisime Eskoga kolmekesi koduteele asuda, et tee peal kõik aarded peale ühe ära noppida. Tuur oli edukas, võime nüüd, hiljem kodus aardeid logides tõdeda.
Lõpetuseks tuleb öelda sada sooja sõna korraldajaile - Merike, Andrus ja Laur olid ikka tasemel, nende topeltgarantii on alati garanteeritud! Aitäh ka kõigile kohaletulnuile - oli tore tutvuda ja taaskohtuda! Kogu kolmepäevast geotüsklit jäävad meenutama vaid ülivõrded. Kui elab, siis näeb ka edaspidi. [Tegelane kummarab ja mõmiseb rahulolevalt]. [Eelkõneleja lahkub]. [Subtiitrid hakkavad jooksma]. Konets.

 19 

Sündmuseks valmistumine algas eelmisel õhtul, mil universaalauto pagasiruum ja enamus salongist, põhimõtteliselt kõik peale juhiistme, sai tihkelt laudu täis lükitud. Umbes viiendik lammutatud abihoonest mahtus peale, see kaal viis rattad juba piisavalt koopasse, et lisa 100 kilo katusele ei hakanud enam panema. Kärukonks kahjuks puudub. Sihtkoha suunas kulgesin seega tasakesi ja ei hakanud üldse välja tegema uutest aaretest, mis teel olles avaldusid. Kohale jõudes ootasid ees mõned tuttavad autod, aga ei ühtki tuttavat geopeiturit. Kontrolliks helistasin vastutavale korraldajale, et küsida, kuhu puit maha laadida. Aga Laur ei saanud parasjagu vastata, hiljem selgus, et mingid mikrotehnilised mikroprobleemid vms :o) Kuna teadsin, et Paavo peaks kindlasti varem platsis olema ja number ka telefonis olemas, tegin kõne talle. Sain teada, et nad on Marjega nullis, rannas. Noh, eks see null oli mul juba varasemast nähtud, seal ei paistnud kedagi, aga edasi astudes, päris mere ääres juba küll.

Tuttavate seiklejate kõrval rannaliival vedeles üks maailmatu jurakas lohe. Ei, mitte tuld purskav (see tuli hiljem), vaid lendav metsik elukas, kelle taltsutamiseks on lisaks 30 m rakmetele vaja veel hullult oskusi ja jõudu. Kõike seda hakati mulle ka peatselt demonstreerima. Püüdsin toimuvat telefoniga jäädvustada, aga distantsi kasvades pöördusin parem Rudolfi poole, kellel päris kaamera kaasas. Usutavasti sai ta sellega palju häid adrenaliinist nõretavaid kaadreid.

Järgneva pooltunni pühendasin auto tühendamisele, edasise eest hoolitsesid juba tublid kaaspeiturid. Vahepeal tegin lühikese geotuuri, Suurekivi juures laekus sõnum Laurilt, et võin tagasi tulla, lauavirn olla randa tassitud :o) Otsingutega liitunud suurte abijõududega õnneks väga kaua seal enam ei läinud. Juba geotuuri käigus sain tuttavaks mitmete minu jaoks uute nägudega, õhtu jooksul põhisündmuspaigal lisandus neid veelgi. Georahvas on toredad inimesed ja nende seltskonnas ei hakka kunagi igav. Muuhulgas olen nüüdseks õppinud mõnevõrra lähemalt tundma seda kummalist kõnemaneeri, millest samanimelisel sündmusel aasta tagasi vaevu üldse midagi aru sain. Küllap paljudele tuttav situatsioon, kus seltskonnas räägitakse aaretest peamiselt omadussõnade abil, asendades kõik vähegi reetvad nimisõnad ja verbid võimalikult mittemidagiütleva ja seosusetu ümmarguse mulaga, millest vaid varemleidnud täpselt õigesti aru saavad :o) Tuli tuli tuline, õhtust sai öö, öös oli ööaare, mille kõik leidsid, aga kõik kirvega :P Imelikult imeline oli see imeasi igatahes küll! Minu kõrvu jõudsid ka mingid kuulujutud - eks me tea jah, mis komme nendel ööaaretel küljes on :o)

Parasjagu siis kui täiskuuvalgest ööst hakkas hommik saama, läksid viimased ja viskasid kere kotile, tegin seda minagi. Hommikul ei olnud ma sugugi mitte viimane ärkaja, aga naelu kokku riisumas käis korraldustiim salaja ära, ma sain pildi sellest kui saak juba ühe käruga teise käru peale kinnitatud oli. Hiljem kerkis teema, kes Alexi ja Moortza järel autoga lahkuvad, neile nael kummi! Meie Paavo ja Marjega olime viimased minejad, tehniliselt mina veel see päris kõige-kõige viimane. Naelu kummi ei tulnud.

Kokkuvõttes väärt ettevõtmine ja igati õnnestunud sündmus. Kuuldavasti suure tuule tõttu pidid inimesed mitmes paigas leppima ülimalt piiratud suurusega muinastulega. Avaral Keibu rannaliival seda muret tõesti ei olnud, nii et väga targalt valitud koht. Suur tänu korraldajatele korraliku korralduse ja taaskord tipptasemel täiskomplekti eest!

Palve tuulejumalale

Kuidas taltsutada lohet

Enne

Pärast

 4 

Oh, mis siin ikka pikalt kirjutada, kõik eelnevad on juba emotsioonid kirja pannud.Olime kohal, nautisime kõike mida vähegi nautida andis ja nüüd on mida meenutada. Aitäh sündmuse eest!

 5 

Kohale jõudes tarisin oma puude koti kohe rannale. Väike ta ju oli aga vähe abi ikka. Rannast tagasi tulles olid nimed juba kirjas. Ja sai vähe ringi vaatama minna. Mina põhiliselt Marianni järgi. Päris tule süütamise ajal olime vähe eemal. Seega oligi juba soe tulla suure tule äärde ja järada magedaid soolaube. Seda kõike sai alla loputada Mariheni õunaveiniga. Oli hää. Ööaarde otsimisel osalesin ka. Ega poindile päris pihta ei saanud aga oli huvitav. Kokkuvõttes igati vahva üritus ja on mida meenutada. Tänud korraldajatele ja kõigile osalejatele.

 6 

See ei olnud esimene üritus, kuhu ma rattaga kohale vurasin aga see oli kindlasti minu esimene Muinastulede öö sündmusaare. Käed olid mul jääkülmad, nagu Marje mulle selgeks tegi aga selg oli raskest vastutuult sõitmist märg. Seega üsna esimese asjana pugesin telki kuiva pesu selga panema. Teise tegevusena sain topsi roosa joogiga kätte ja edasi kulges õhtu juba liueldes. Ka kala, mida eelmisel üritusel ei pidavat olema lipsas mulle kaela ja igasugu kraami, mis hästi põleb ringles. Mõni jõudis minuni ka ja tegi mind ööaarde ajaks nii uniseks, et kuni teised üritasid pusida kasti kallal siis mina lihtsalt tudisin mustikatega koos. Ilmselt kuhugi sinna kadus ka mu ajutine nimesilt, mis kleebituna pükstele ei tahtnud seal mitte püsida. Lõkke ääres oli üsna kuum - eriti Margusel, kes järgmisel päeval avastas, et on suure osa karvkattest tuleroaks ohverdanud. Meeldis särav kuu, meeldis seltskond, meeldis kõik, mis teele jäi.
Korraldage palun aasta pärast jälle :) Suured aitähhid!

 14 

Kohal ma olin! Kui aare ilmus ja käsk oli võtta lõkkematerjali kaasa, alustasin ka korilusega, kuid mida kontorist ikka võtta kui vanapaber. See aga osutus kohapeal nii defkaks kraamiks, et lõkkesse ei jõudnudki! Mida Alex sellega küll peale hakkab, minu väike aju õhtu jooksul välja ei mõelnudki? Allapanuks, no vaevalt, mees on pikk kui laevamast! Minusugusel peab Äripäeva alati 2,0 aarete puhul kaasas olema. Uut aaret - vanapaberist, no tahaks tõesti näha! Aga siin Geomängus pole miski võimatu ka siis kui pole aaret mittemillesti teha, siis tehaksegi mittemillestki! Seega panustasin ühisüritusse lihtsalt ilusa olemisega. Lõke oli super, teistest kindlalt suurem, uhkem, väga ilus oli, tänan! Mina ei vingu Ööaarde mittemillestki mittearusaamisest! Pime oli. Nägin vaid, et Bruno keerutas midagi peos umbes nagu munk palvehelmeid ja podises... Reix käis asja ülevaltpoolt puuotsast kaemast, kuid peale puukoorte meile pähe pudistamise (nagu elevant portselanipoes) ei tulnud ka sealt miskit tarka. Kordamööda piiluti ka kasti ja targutati, kuid kokkusaadud nõiasõnu ei mõistnud keegi. Bruno jätkas järje visadusega oma nikerdamist. Oli aga mehel kannatust! Olen siiani küll arvanud, et minul on ahvikannatus mõnes asjas aga see siin ületas ikka täiega, sest number, mis õigeks osutuks oli ikka pirakas. Kast avanes ja kribasime logid kirja. Selle aja peale suutis Priit meile värvimuusika kastist välja võluda, mul tuli juba peale tantsutuur. Peab ikka ükskord need Paavo valitud pidusaapad sealt Aurumasina aarde juurest ära tooma... Vaatasin minagi seda valgusfoori - punast, kollast, rohelist tulukest. Väike Henriko oli meist ainsana tark ja tegeles sel ajal ema süles uneotsimisega. Mis iganes jupstükk see kast ka oli, oli ta megaägedasti tehtud! Taaskord tõdesin, et suure hulgaga aardeid otsida on ikka megalahe, ideid tuleb nagu Vändrast saelaudu! Üksinda otsides on boonuseks vaid see, et sa oled üksi! Kahju oli lahkuda. Koduteel nägin ära ilmselt kõik mu kassist väiksemad Eesti suslikud! Jänese, orava ja siili tundsin ikka ära. Unega pidin teepeal ikka hullult võitlema, muusika keerasin põhja, aknast lasin värsket õhku aga ei aidanud kohe ükski vahend, no kell oli ju 4 öösel! Järgmine kord olen kindlasti targem ja võtan kõik pakutud magamiskohad vastu...
Väga ilus koht oli valitud, mul oli tõesti tore ja minu siirad tänud kutsumast!

 16 

Kuna Jaani sündmus lõppes väga positiivselt, siis vahetult peale seda tekkis mõte, et võiks ju eelmise aasta enda esimest sündmust korrata. Ja kuna eelmine kord oli Merike ja Alex suureks abiks, siis lootsin et ka see aasta ulatavad abikäe. Õnneks nii ka läks :) Vahepealsest me ei räägi :P Mingi aeg peale Jaani sai ka koha üle arutatud ja valitud Keibu. Muidugi oli vaja platsid ka üle vaadata ja selle käigus sündis veel üks sündmus :D

Vahetult enne sündmust õnnestus tee äärde orgunnida ka üks väike palgihunnik, mille kaaskorraldajad eelmine õhtu juba kohale tõid. Oli ka endal esialgu plaanis juba reedel kohale voolata aga ebaõnnestumine eelmise päeva peitmisringil ja viimase hetke ööaarde kokkuklopsimine nõudsid oma aja.

Ja ega ka laupäeva enne lõunasest saabumisest sai lõpuks hiline pealelõunane saabumine. Oli vaja ju ikka ära lõpetada juba alustatu. Peale aarde paika saamist läks kõne Märdile ja aare ilmus lehele. Millegi pärast mul on tunne, et ei juhtu just tihti nii, et väga lühike aeg peale peitja tolmu hajumist tuli juba FTF ära :) Ja no jäätist pidin ka ju metsast veel otsima :P Kui kohale lõpuks jõudsin, siis rahvast oli lisaks eelmise õhtu omale juba lisandunud.

No ja muu on juba enamustele ju teada. Rahvast kogunes, kõigil tundus, et oli tore ja no mis sa veel ühelt sündmuselt oskad tahta. Korraldajad ja logiraamat olid ka olemas ja puha... Õhtu läks kiirelt ja ma vist aarde peitmisest nii väsinud või midagi ja vajusin kusagil kahe paiku ära (te ei kujuta ette kui palju asju läks ühe aarde peitmisel valesti ja mitukümmend korda pidin ma seda tegema, mida otsijad ühe või kaks :D )

Hommikul ärkasin ka suht hilja. Järgmine hetk vedas Merike mu juba taas randa ja sai ülipõneva naelanoppimisega tegeletud päris kaua. Mõte tekkis küll sellel ajal seal, et järgmine kord peaks lõkke alla lamba panema ja oleks ideaalne lõunasöök järgmiseks päevaks :) Kes teab mis järgmine aasta saab :P

Naelad nopitud, telgid koos, kärud laetud ja saigi plats peaaegu tühjaks. Kerge vihmasabin andis ka märku, et on aeg minna.

Suured suured tänud kõigile kes viitsisid ennast sinna kohale vedada ja loodan, et teil oli tore :) Teist aastat järjest õnnestunud asi...äkki jääbki selliseks toredaks suvelõpu geoürituseks :) Suured tänud agaratele kaaslastele, kes viitsisid juba eelmine õhtu kohale ronida ja hoolitseda selle eest, et meie plats ikka meie päralt oleks :) Ja ärge vinguge, et mõistatusest aru ei saanud ööaardel :P Nüüd teate kuidas ma pea iga mõistatusega tunnen :D

 4 

Seekord sündmusaardele sõites võtsime teepealt möödasõites vaid mõned täpid. Kõik uued täpid said lükatud homsesse. Seega jõudsime kohale parajalt, et panna püsti telk ja edasi juba nautida geoseltskonda. Tänud korraldajatele :)

 4 

Käisime Kõrsikute kontserdil ning pärast kontserdit avastasin, et geopeiturite muinastuledeöö on sealsamas lähedal. Seega otsustasimegi tulla oma esimesele sündmusaardele. Väga palju võõraid nägusid, aga tuttavaid nimesid. :) Kuigi saime olla suhteliselt lühikst aega, oli mulje väga hea ning järgmisel korral oleme kindlasti pikemalt.

 4 

Jõudsime Sündmusele küll hiljavõitu, aga ka vanarahvas teadis, et parem hilja kui ilma.

Ikkagi oli tore vanad ja uued sõbrad üle vaadata, geomuljeid ja muidu muljeid jagada, end lõkke ääres soojendada ning ööaaret (püüda) lahendada. Ööbima paraku ei jäänd. Suur täu korraldustiimile.

 9 

Keibu luidete juures saime juba omaette sündmuseks vajaliku rahvahulga. Kuna pärissündmus toimus siiski mujal, tuli autokolonn pikaks venitada ja kohale veereda. Algselt olin kolmas auto kolonnis. Siis kui tuli hetk maanteele keerata, otsustasid esimesed kaks autot valida selleks pikema tee. Otsustasin valida lühema variandi kasuks ja nii me pöörasime peaaegu üheaegselt maanteele, ainult et nüüd olin mina see vedurijuht. Väike närv oli ka sees, sest kus selle häbi ots oleks, kui õigest teeotsast mööda põrutan. Vaatamata väljas valitsevale pilkasele pimedusele suutsin ilma viperusteta kohale veereda. Saabumise ajaks oli lõke juba ammuilma põlema süüdatud. Henriko jäi järjest unisemaks ja nii oli kindel, et pikalt lõkke ääres soojendada ei õnnestu. Enam vähem sellel hetkel, kui otsustasin lahkuma hakata tuli Priidult kõne ööaarde kohta. Uudishimu oli suur, et millise šedöövriga korraldajad hakkama saanud on. Ligi 20 pealises geopeiturite seltskonnaga kiibitsesime pesakasti ümber väga pikalt ja ootasime, millal (pigem kuidas) seesam - seesam avaneb. Igatahes oli väga lahe asi jälle püsti pandud. Jällegi suured tänud korraldajatele kõige eest. Meeldis kõik: ühised eelnevad aardeotsimised, mis andsid juba eos positiivse laengu; ranna suurim ja kauakestvaim lõke; vahva ööaare ja mis kõige tähtsam, see oli mõnus seltskond. Järgmiste kohtumisteni!

 4 

Päevased plaanid said uute aarete tõttu kõik rikutud. Kogu päev oli möödunud pehmelt öeldes halvasti - juba esimene otsing lõppes mitteleiuga, umbes kolmanda aarde juures tõdesime, et no üldse ei viitsi seda mängu mängida ja kõik on paha ja... Bensiin on kah otsas, nüüd jäävad siia kollased täpid ja... Seega oli elusate ja tervetena (kuigi äärmiselt näljastena) kohale jõudes ikka väga hea meel. Edasi läks kõik ainult ülesmäge. Ühel hetkel, kui tegelikult veel öö ei olnud, leidsime ja logisime ka ööaarde ära. Kuigi mõistatuse poindile me pihta ei saanud, oli vahva teisi otsingutele saata. Lõkke ääres sai juttu vestetud nii geopeiturite kui ka asjast huvitatud mugudega, hommikul aga tuli telk kokku panna ja taas sõitu minna - vaja veel palju ringi kolada. Oli tore! Aitäh!

 23 

Muinastuledes on midagi müstilist, nii oli ka see kord tahtmine seda müstilist valgust endasse talletada.
Vaatasin töö juures valmis paraja hunniku ukseraame ja läksin läbirääkimistele kuhja omanikuga. Krm, hiljaks jäin... eelmisel õhtul oli sellega üks null tehtud ja kuskil Võntkülas olid mehed kena saunaõhtu saanud ( no seal oli ilmselt põrgukuumus seda hunnikut arvestades :P ). Seega oli minu osa vaid tugeva maanaisena teiste organiseeritud palgid kärusse tõsta ja varakult kohale veereda. Olime alles kohale jõudnud ja püstistasime maja kui saabusid juba ka Paavo ja Marje... no ikka reedel juba . Paavo saadeti merele hullama ja meie saime siis valmistuda eelpiduliste vastuvõtuks. Õhtu edenedes jõudis kohale Kaja, Bruno, Reigo ja kalipso see tervitas viimaseid tulijaid Martinit ja Rudolfit , nii nagu tellitud oli :D. Elevandilõksud jäid küll kaevamata tol õhtul ,kuid sellega said noorpeiturid edukalt hakkama järgmisel õhtul, kui nad ümber lõkke neid suure hooga kaevasid ;).
Hommik tabas meid ikka ootamatult nagu sündmustel ikka, mingi hetk köhiti väga valjult ümber telgi ;) ja siis oli selge, et unimütsidel on viimane aeg ärgata ja üks värskendav geotiir teha. Geotiir tuli teha kiiresti , sest kõhud läksid kiirelt tühjaks ja no päästeingel Laur oli ju tellitud jäätisega kohale jõudnud. Oi kui hea oli seda siis kambakesi hävitada. Jäätisekõrvane aga ei edenenud sugugi nii kiirelt :P , seda jäi üle ja saime ka teistele tervituseks pakkuda :D.
Vahva oli vaadata kuidas parklasse autosid muudkui juurde tuli ja puudevirn muudkui kasvas. Lõpuks oli puid terve maja ehitamise tarbeks ja ka naelu paistis olema :). Kuid maja jäi ehitamata, tugevad mehed haarasid palgid õlale ,viisid need randa ja sättisid selle kenasti uhkeks tuleasemeks. Sain minagi paar lauda paar meetrit kaugemale viia uhkes kaarikus sõites , siis aga võtsid tugevad mehekäed need lauad mu sülest ja ma sain edasi lihtsalt ilus olla :P. Sain salajase ülesande püromaanil silm peal hoida, et ta üksi hullama ei pääseks. Ma sain igati selle ülesandega hakkama, sest enese tagala kindlustamiseks värbasin veel abilisi ja nii sai püromaan liikuda vaid range riikliku järelvalve all :D.
Lõpuks oli aeg küps ja kogu seltskond kogunes mere äärde tuld nautima. Nüüd nägid kõik, et meie tuli oli suurim ,ilusaim , soojem ja põles kõige kauem ;). Kõigil said seljad soojaks ja juttu jätkus kauemaks.
Juttu jätkus hiliste hommikutundideni ja kahju oli kohe neist mugudest ,kes soovisid ilmselt vaikset romantikat rannas teha ja eest sellise laulupeo avastasid, et kiirelt kannakad tegid :D.
Hommikul oli aga kahju, et polnud lammast ühes võtnud ja seda öö hakul muinastulede auku küpsema lükanud :D. Sest hommikul lõkkeaset korrastama minnes saime tunda maa soojust ja näha kuidas liiv veega kokkupuutudes sisisema-susisema hakkab ja sinist suitsu ka veel välja ajab. Paljajalu oli seal mõnus rehitseda, milline mõnus soojusteraapia ... ja ka näpud said mõnusat massaaži, sest naelad ... need Tunki naelad ...olid veel mõnusalt soojad ja oma sepakätega korjasime neid sealt lõõmavalt maapinnalt kokku. Päris mõnusa kärutäie saime neid, omanik aga millegipärast neid tagasi ei soovinud, nii laadisime nad koos aiakäruga Kirsikesele sappa ja nad rändasid täiesti salastatud peidukasse ( hoidke gpsid laetud ;P ).
Kui aga Kajaliisid katusepakkumise üles ütlesid ja teised taevast tilkuva märja kätte jätsid ,oli paras aeg endagi asjad kokku korjata ja jääda lootma, et millalgi kohtuvad meie teed kogu selle vahva pundiga uuesti, sest on mida oodata :).
Suured, suured tänud teile kõigile, kes te kohale tulite ja uute kohtumisteni !!!!

puudevirn kasvab :)

kisub juba rahvusvaheliseks sündmuseks :D

hea võimalus puude transportimiseks :)

esimese asjana asusid õgima :D

Kadri tassib mädarõika kotti...

puid on ikka juurde vaja...

kaks palki on ju käkitegu korraga randa vedada :)

Selle mehel sain enne sabast kinni kui Kalevipojana teed üle lahe alustas :D

ikka säravad :)

operatsiooniks valmis ;)

auto kapottide poleerimine käib täies hoos :)

päike hakkab loojuma

püromaanil tuli silm peal hoida ;)

tibake on veel aega selle lõkke süütamisega ;)

lõbus melu

logiraamat tuli ka üles leida :)

kuldne kuu on selgas...

päike kadus, varsti võib lõkke süütamisega algust teha

elevantsiaukude kaevajad

juba lõõmab...

auraga mees ;)

lõke süttiski :D

Jaanipäeval hüpatakse üle lõkke, Muinastulest käiakse kui puhastustulest läbi ;)

pimeduses on valgust ja palju toredaid inimesi

lõke, see annab sooja

logiraamat oli täitsa olemas ;)

viimasel hetkel said meie nimed ka kirja :D

Tundub, et geopeiturid omavad üleloomulikke võimeid, väidetavalt keegi pointile pihta ei saanud, kuid nimed suudeti ikka kirja panna :D

 3 

Minu esimene sündmusaare. Emotsioonid on ikka vägevad sellest päevast ja ööst. Mõnusad ja huvitavad inimesed, suuuuur kuu, lõke ja meri - mis sa veel oskad tahta. Ja aarete massiga ründamine oli ka uus kogemus. Hea kogemus. Järgmisel aastal kohtume kindlasti veel.

 5 

Ühel hetkel ütles Taavi saba jalge vahel, et tema peab töötama reede-laupäev. Nii palju siis minu plaanist reedel maale minna ja Läänemaa rohelisemaks värvida. Katsusin mitte väga pirtsutada ja meelitasin siis Steni kaasa aardeid otsima. Päeva jooksul tegin geopeituse teavitustööd Mis? Kus? Kuidas? Kes? jne. Küsimusele, kes oli hea vastata – eks sa õhtul näed. See, mis toimus ürituse läheduses olevate aarete juures oli minu jaoks mõnus vaheldus, kuna enamasti olen ma siiski harjunud üksinda neid karpe taga ajama. Selleks ajaks kui meie sündmusele jõudsime oli parkla autosid täis ja lõke põles täieshoos. Meie mõned kaasavõetud halud kahvatusid selle kokkuveetud puumaterjali hunniku kõrval. Ajasime juttu ja piilusime ööaaret. Ööaaret jäime ka peale logimisit torkima Rudolfi ja Martiniga aga päris täpselt kõigest aru ei saanudki. Üks hetk oli aeg edasi liikuda, olime Stenile lubanud Peraküla lestapüüdmise võistlust külastada ja ka Dirhami muinastuli oli vaja üle vaadata. Aitäh toreda suure sündmuse eest!

 2 

Aitäh korraldajatele, igati tore õhtu! Lustlikum osa oli ligemate aarete ühisründamine, tänan kõiki osalisi!

 6 

Jõudsime õhtupimeduses ning lahkusime järgmise päeva hommikul. Igaljuhul tore üritus, mida kindlasti ka järgmine aasta külastame (Kus iganes ta toimuma ka ei peaks). Oli tore õhtu :)

Tänud!

 6 

Sama lugu mis Mihkliga,tuli ikka järgmiseks võistluspäevaks välja magada.Tänud korraldajale!

 6 

Kahjuks ei saanud kaua olla, aga seni oli mõnus. Tänud korraldajatele!

 8 

Hakkas juba hämarduma kui kohale jõudsin. Hoolimata autode rohkusest, sõitsin otse nulli. No tegelikult ei teinud ma seda mitte sellepärast, et nii aardes käiakse vaid sellepärast, et puud maha laadida. Küll oli tegemist, et pärast ringi pöörata ja tuldud teed tagasi minna. Autosid oli ikka niii palju… Üritus oli igati vinks-vonks, tore oli teiste geopeituritega tutvuda. Kõige rohkem meeldis mulle see melu, mis lähedal asuvates aaretes toimus. Ööaare jäi aga hinge kripeldama, 20 geopeiturit ümber kasti ja keegi ei osanud mõistatust lahti hammustada. Tegin pilti, et hiljem kodus edasi aju ragistada. Suured tänud kõigile!

 12 

Veebis levib sõna kiiresti. Saabusime varakult, et mereõhuga aklimatiseeruda. Suures tuhinas, aga unus peamine, öömaja, koju riiulisse. Õnneks aitasid head inimesed hädast välja ning tänutäheks püstitasime pühamu, kus järgnevad kaks päeva püha geojuttu puhuda. Vahepeal sai ka hulgaliselt tuld vaadatud. Nii pühamu ees kaminast, kui mere ääres, selle ranna suurimat leegiheitjat. Rahvast oli hulgaliselt. Nii tuttavaid, kui uusi nägusid. Pühapäeval pidi viimastel lahkujatel lausa katuse pealt ära tõmbama, et nad laiali läheks. Rõõmsalt mindi lahku, et siis saada jälle kokku! Täname korraldajat! Jäätise eest, muidugi.

Geotööriistad loojangu taustal

Hakkab kaduma

Üleküla tuli

Tulepaistel

Geokooslus

Ka korraldaja sai aega imelist õhtut jäädvustada :)

 10 

Täname kõiki kohalolnud sama hobiga inimesi. Mõnda teist kohtasin teist korda, enamust esimest korda. (peale kevadist CITO üritust oli see meie alles teine sündmusaare)Vaatamata, et kõikjal liikus ringi enamuses seni veel võõrad näod, kelle osas tegelesime nimede ja nägude ja logide ühendamisega, tundsime end nii õhtul, öösel kui ka hommikul väga meeldivalt koduselt. Veidi kirusin ennast et pole varasemte sündmuste korral muuudest kohustustest vabaks teinud, aga seda saab siis tulevikus parandada. Peale meeldivaid kohtumisi imelise lõkke ja kuuvalgusega rannal, peale lainetekohinast unelauluga magusat ööund ja sellel järgenud väikest geotripi on hoopis tugevam paganseda teab mis jamasid täis töönädalale vastu astuda. Aitäh ilusa nädalavahetuse eest ja oodates uusi kohtumisi

 6 

'2121. Jõudsime kohale omas tempos ja parasjagu varakult, et kõik geokogunemised jäid nägemata. Eks need sündmused tekita sellist masspeitmist ja leidmist. Igale oma maitse järgi asju. Meile lõke meeldis. Ise sain osa süütamisest, viimaste puude peale laadimisest ning süte kokku kraapimisest. Olin ka üks viimastest veel hõõguvate süte juures (öösel, mitte hommikul). Päris palju rahvast ja tänu Belglasele ning saksa perekonnale oli sündmus ka rahvusvaheline. Great, great thanks!

 18 

Oi, oli vast päev ja sellele järgenud öö! Hommikul sõitsin jalgrattaga Vasalemma kodust Kurkse sadamasse 18 km. Paadiga Väike-Pakrile. Siis matkasin kogu päeva Väike-Pakril. Läbi sooja merevee kahlates käisin ära Kappa saarel. Pärast kella 18 paadiga tagasi Kurksesse. Siis rattaga 24 km otse Keibusse muinastulede ööle. Äge lõkkeõhtu koos toredate kaaslastega. Tagasi koju rattaga 33 km öösel, võideldes unega. Saabumine koju kell 5:30 hommikul. Jube väsimus oli ja oi kui hea oma voodisse puhkama heita (muidugi oleks olnud variant telk ja magamiskott kaasa võtta ja ööseks Keibusse jääda).

Pärast Pakri retke tekkis küll korraks mõte, et kui läheks hoopis väsinuna koju puhkama ja jätaks lõkkele minemata. Aga no oli ju lubatud kohale laekuda ning paljud toredad inimesed ootamas! Tagantjärele ei kahetse üldse üritusel osalemist. Uute aarete otsimise jätsin küll tulevikku - lõkkeõhtust ei tahtud lihtsalt hetkegi aega kaotada. Erandina käisin ära muidugi ööaardel. Tore võimalus oli mul endal peita ürituse ajaks üks multiaare ning kuulda pärast värskeid otsimisejärgseid muljeid ja emotsioone! :D Lõkkepuid oli kokku kogutud päris ohtralt ja need põlesid hästi. Korralik lõke! Päeval möllanud tugev tuul hakkas öö saabudes raugema. Lõpuks oli lausa tuulevaikne. Juttu jätkus seltskonnas palju nii geopeituse kui muudel teemadel (loodetavasti said nii mõnedki mured ja pinged leevendatud). Lastel jätkus müramislusti rannaliival. Sipelgad mürasid ka - liivale istunud inimestel ronisid mööda keha ringi lausa kraevahele ja juustesse välja. Mõni leidis sipelgaid ka riiete vahelt. :D Taevas säras täiskuu - pidi tulema nn. "superkuu". Öösel koju minnes oli täiesti tuulevaikne ja udune.

Tänud korraldajatele ning kõigile, kes kohale tulid! Oli vahva üritus! Kõiki pilte näeb siit (tuleb juurde veel).

Seltskond mererannas lõkke ääres

Tere tulemast lõkke äärde!

Kolm sõpra said kokku

(endine?) Georattur kohal nagu raudnael

Eine liival

Lõkke ääres on romanikat

Naiste lemmik Reix

 18 

Vat selline peabki üks üritus olema. Justkui õpperaamatust välja loetud ja punkthaaval järgitud. Selline, millest mitte osa võttes ja hiljem teiste logisid lugedes hambaid kadedusest kiristad. Et ise oma laiskust taga ei ajanud ja end kohale ei vedanud. Või ise osalenuna teiste logisid lugedes mõnusalt muigad. Jajaaa, just nii oligi. ;)
Üritusest teevad ürituse eelkõige korraldajad, kes on esimestena kohal ja lahkuvad viimastena.
Üritusest teeb ürituse eesmärk, seekord siis muinastule süütamine mere ääres...
Ja üritus läheb korda, kui leidub neid mõnusaid hulle, kes ka kaugemalt ei pea paljuks kohale tulla. Mõnus oli vaadata, kui suur hulk neid meeldivalt segaseid leidub. ;)
Ideaalseid inimesi ei pidavat olemas olema, vaja on vaid teised samasuguse kiiksuga üles leida. Kiikse on palju ja see om hää!
Seega, minu poolt SUUR TÄNU Laur-Alex-Merike teile, et te kõigest pettumusest hoolimata end kokku võtsite ja asja ära tegite! Kniks ja teised tänuavaldused!

Nüüd aga veidi ka muljetest. ;) Kõigepealt panen kirja vead, mille ise tegime. Selliseks ürituseks tuleb varuda kaks päeva. Varem piirkonda laekuda ja järgmise hommikuni paigal püsida. Et saaks lõkke ääres pikalt jõmiseda. Seekord lahkusime kell pool kaks, vist... ;) Pagana kahju oli küll. Kuu irvitas me üle laialt, kui läbi udu kodu poole sõitsime- lolllakad, kes siis sellisel ööl koju magama läheb, oli tema vaikne sõnum. Meie, meie ise ikka need lollakad. ;)

Ja nüüd kirja ka kõik hea.
Keibu saabudes suutsin seekord ignoreerida gepsu juhatust ja inimese moodi mööda teed kohale sõita. Auto parkisime veidi kaugemale ja Bruno ei saanud jätta märkimata, et kes siis jala kohale tuleb, autoga tuleb nulli sõita ju. :D
Mõned puud olid meilgi kaasas ja Peep läks neid randa viima. Meie Mammuga andsime Alexile üle mädarõika juurikad, et turgutada värsket potipõllumeest tema pühas ürituses. Järgmisel aastal naudib ta oma aiast juurikate võtmist, paari aasta pärast hakkab ta taas neid mädarõikaid oma aiast tõrjuma. ;)
Panime logiraamatusse oma nimed kirja, sildid rinda ja uitasime veidi ringi. Saabus ka Andres (ülejäänud segased tegid muinastuld Emajõelinnas jõe ääres, sest töö viis nad sinna) ning, et aega oli ju veel küll, pakkisime end autosse ja kulgesime ümbruskonna aardeid uudistama. Nendest lähemalt aarete endi juures, kuid siia saan panna kirja, et see on üks osa ürituste mõnust. Kui lähiaarete juures toimuvad ühisotsimised, teolt tabamised ja pisisündmused justkui.
Kui suur eelsündmus Keibu luidete juures lõppenud oli ja kogu karavan, milles vist u 7 autot oli, suursündmuse poole suundus, kadusime meie veidi ära. Keerasime veel nina Nõva puhkeala poole ja saabusime tagasi lõkke juurde siis, kui tuli juba lõõmas ja seltskond oli mere äärde kogunenud. Juba autost välja astudes kuulsime, et meid otsitakse taga ja oleme kadunuteks kuulutatud. ;) Mammud igatsesid üksteist, üks meil autos ja teine Palangute perekonnas. Taaskohtumine oli tormiline ja lõppes rannaliivas.
Pidasime pisikese pikniku liiva ja sipelgate keskel. Marihen jagas kodust õunaveini ja jäi vaid taas ohata, et telki kaasa ei võtnud ja rooli pidin hiljem haarama. Eks jäi siis Peebule rohkem. ;) Olin söögi järel käies ka ööaarde kohta info tabanud ja pildimasinasse info püüdnud. Nii asusimegi ühel hetkel öist ürituste kõrghetke püüdma-ööaare. Peitjate poolt justkui kirss tordile asetatud. Kui teele asudes oli meid neli, siis lõpuks kohale jõudis juba seitse. Miki, Tanel ja Kristjan ühinesid meiega. Mis hookus-pookust Miki seal iganes tegi, kuid karp avanes ja nimed said kirja. Ja siis läks alles lõbusaks, tükk aega lasksime helidel öises metsas kõlada. ;) Kahju vaid, et päris läbi ei hammustanud kogu ideed ja peitjad kurivaimud ei kõssanud ka silpigi. Sõbrad või asjad. ;) Et sipelgas neid hammustaks. ;)
Peatelgi juures jätkus juttu veel pikalt ja ilmselt Reixi auto üks esinurk sai puhtaks nühitud, igastahes minu püksitagumik oli küll pärast pisut tolmune. ;) Nii hea oli sinna kergelt end toetada ja auto kapotil Soomaa kaardil surfata. Matu ja Rudolfi seltskond oli igavesti mõnus. Joonistaks siia kohe suure pöidla selle märgiks...
Mingil hetkel tahtis Mammu koju, aga esivanemad ei kuulanud nagu ikka. Nii pidi ta endale ise tegevust leidma ja leidliku lapsena võttis ta taas Erko õnneks ning üks nutimasin sai pisut kasutust. ;)
Lõpuks pidin aga tunnistama, et aeg on lahkuda. Pidulik hüvastijätt Alexi ja Merikesega ning ärasõit. Andres oli nõus meiega veel Puuna silla juurde tulema, seega üritus polnud veel lõppenud...

Ja veelkord, AITÄH, AITÄH, AITÄH! Hea oli olla... Sest see oli ÜRITUS. :)
(Ja teate, mind poleks rahuldanud vaid 200 m perimeetris viibimine. Mulle meeldis kohapeal olla ja oma nimi vanamoodsalt logiraamatusse tähendada. Aga, ilmselt maitse asi. ;) )

Öös on valgust ja palju lõkkejutte.

On erinevaid valguslaike ja üle kõige valvab Kuu.

On ÖÖ. ;) Haapsalus kummitab. Siin vaid laine loksub...

Ja see on alles algus. ;) Nahk venitati kaks numbrit suuremaks kõigil ja tõmmati üle kõrvade. Pikk nina kuulus komplekti. ;)

 10 

Suured tänusõnad ürituse orgunnijatele :) Mu jaoks oli see teine sündmusaare- ja on ilmselge, et ei jää ta viimaseks :)

Leitud/ logitud :)

GC- kood

Jõudehetk enne algust....

 4 

Selleks ajaks kui lõpuks kohale jõudsime, olid kõhud nii tühjad, et asusime esimene asi õgima. Seejärel oli ka aega telk püsti panna ning ringi vaadata jne. Oma väikese kasti lõkkematerjali vedasime ka lõkke äärde, aga see oli pigem tulehakatus. Õhtu läks ruttu, vahepeal sattusime ööaarde juurde ning Liisil õnnestus see ka mingi nipiga lahti saada. Lõket vaatasime mingi aeg, rääkisime juttu ja kobisime magama. Aitäh, kujuneb mõnusaks traditsiooniks see Muinastulede öö tähistamine Geopeituses!

 4 

Jõudsime siia alles peale tule süütamist. Rahvast oli palju, sai juttu ajada ja otsisime ka ööaaret. Aitäh korraldajatele!

 4 

Esmalt suured tänud korraldajatele! Oli tõesti mõnus üritus. Ja ka ilmaga vedas. Muinastulede öös on alati veidike mingit müstikat ja Keibus tuli see kuidagi eriti hästi esile.

 10 

Marisel on õigus - oli jah täitsa lahe üritus :) Isegi kui lõkke ääres ainult seista, mitte istuda. Juba see rongissõit, millega Keibu luidete juurest siia tulime - 5 või 6 autot, kes neid luges - oli lahe. Lõke põles, rahvas suhtles. Mingil hetkel lugesin 17 tuld piki randa. Eriti ülemeelikuks läks asi siis, kui Mammud omavahel kokku said. Aga pisikesed lapsed ja pikad õhtud ei käi eriti kokku, seekord piisas umbes kahest tunnist ja tundus, et ehk jäi mõni vajalik jutt rääkimata. Näis. Seniks korraldajaile aitüma lõkke, mõnusa ilma, täiskuu ja muu eest!

 9 

See oli nii lahe üritus! Ja ma olen niiiii rahul, et ma sain sellel osaleda… :).

Ilmselt see oleks tavaline algus mu homme kirjutatavale logiteatele. Aga kuna mu sündimispäev on osanud ennast kunagi sättida täpselt muinastulede ööle, istusin täna hoopis teise tule ääres ja nende lähedastega, kellele ma helistan back-up-iks nt kuskilt Raplamaa rabast ja teatan et olen “metsas” ning et kui ma kahe tunni pärast uut kõnet pole teinud, siis on kindel, et kaotasin enda sinna ära ja nad võivad hakata mõtlema sellele, kuidas oma pere pesamuna sealt uuesti kätte saada…:D.

Mõnusat istumist ja tuletegemist Teile kõigile seal, põnevaid öö- ja uute aarete otsimisi…. Ning loodetavasti kirjutate kõik hiiglapikad logiteated, siis saan homme boonusena ka teie mõnusast olemisest osa :). Pikka tuld tänaseks ja mõnusa koosolemiseni järgmisel korral :).

 7 

Mitteleidu ei tahaks nagu panna, sest oma tule said nii suuremad kui väiksemad siiski kätte. Kui muinas see nüüd oli, jääb iga ühe enda arvustada, kuid rannik oli (olgugi, et jõe oma) ja tuli sai üsna täpselt päikeseloojangul süüdatud.

https://www.youtube.com/watch?v=X9QfPH6JNSk

Jõuame 21-22 vahel (kuna teisi asjatoimetusi on liiga palju teha). :)

Äkki isegi jõuame nii kaugele

 1 

Olla või mitte olla? Tulla või mitte tulla? No milles küsimus? Ikka olla ja tulla :)

Ei õnnestu seekord osaleda. Pikka lõket lõkkelistele!

 2 

Võtan ärajagamiseks kaasa kümmekond kõvakettamagnetit ning ca 25 pisikest niiskuseimajat ("do-not-eat"-i). Astuge ligi ja küsige.

 4 

Vanade aegade meeldetuletuseks võib juhtuda, et satun ka sinnakanti...

 14 

Siia tulles ärge usaldage gpsu ja ärge keerake esimesest teest, vaid sõitke mööda bussipeatusest ja peale seda keerake mere poole mööda asfalti. Edasi järgige RMK viitasid. Vastasel juhul saate sõita mööda kitsaid ja kõveraid metsateid ;).

PS:eriteade Matule: telk on juba välja laenutatud ja teretatav objekt juba ripub :D. Ootame!!!

 4 

Tuleb tõdeda, et ka geoüritused tekitavad sõltuvust.

Asume peagi teele: viimane aeg kalipsod puu otsa riputada ja elevantsilõksud valmis kaevata :)

 1 

Plaan on osaleda, kui praamile saame :)

 7 

Aasta tagasi oli just Muinastulede öö esimene suurem geosündmus, millel osalesin. See jättis igatahes ereda mälestuse, kutsub küll taas tulema! Arvatavasti laekun juba millalgi varem päeva jooksul ja tooksin kaasa autotäie 100-180 cm pikkuseid kuuri lammutamisest jäänud puitlaudu (naelad sees). Kui soovitatav pikkus oleks väiksem, siis palun privaatsõnumiga märku anda, lõikan enne peale laadimist lühemad jupid valmis.

 6 

Satelliitide fotode luureinfo järgi tundub, et juba reede õhtul on Keibus - nagu eelmisel kala pole sündmuselgi - korralik eelsündmus-miiting platsis. Eks oleme siis meiegi kohal - mis geopeituril ikka nädalavahetusel targemat teha või mujal olla.
Lubame ka ettevalmistusi mitte segada, vaid vastupidi, kaasa avitada, kui on vaja näiteks puid ritta/riita laduda või aitame mugude eest laagriplatsi hiivata.
Tark ei torma, näeme aegsasti! (-X

 1 

Kui midagi ootamatut vahele ei tule, siis oleme õhtuks kohal, kuigi teekonnal on kõvasti takistusi.

 4 

Elav tuli mulle meeldib. Saabuv seltskond samuti. Seega loomulikult tulemas.

 1 

Meeldetuletuseks kõigile tulijatele - palun pangem nimesildid rinda! Kes ise kirjutada/joonistada ei jõua, saab selle välja printida siit.
Samuti kordan üle korraldajate palve võtta kaasa lõkkepuid, et valgust ja soojust jaguks kauem. Aitäh! Näeme taas peagi.

 6 

Peale viimase "geoürituse" fiaskot, olin kindel eitaja seda laadi asjadele, kus logiraamatut polegi vaja ja kohal ei pea ka olema logimiseks ...Päris mitmelt seni üritusi üritanud korraldajalt löödi pink sellega jalge alt, aga eks tulevik näitab, kauaks... Katsun mõne halu ka ühes võtta, et valgus võidukseks pimeduse üle :)

täiendus: krt...tundub, et ka seekord saabun juba reede õhtul sündmuspaika...harjumuse värk :(

 1 

Vahel võib mõnel üritusel osaleda ka. Mitmekesi tuleme - ei oska praegu öelda.

 3 

Kui päike rajalt maha ei kukuta, siis veeren kahel rattal kohale.

 2 

Näeme lõkke ääres

 1 

Ühe teise üritusega seoses meenutati mulle seda "Plaanin osaleda" nuppu. Siis tuli mulle ka meelde, et siia on see ka kirja panemata jäänud.

 4 

Plaanin osaleda. Minu lähedal elav tuttav tipporienteeruja on lubanud ka lõkkepuid orgunnida. Aarde kohalt hetkel ei luba, aga eks näe. Hoidke gepsud laetud! ;)

 1 

Sel aastal vast õnnestub osaleda, hetkel plaani võetud.

Plaani võetud.

 9 

Eks ole ju ka enam kui 4000 põhjust osalemiseks.

Kui 200 meetri pealt antud võnked loevad ja logiraamatut määrima ei pea, siis tulen ka tuld andma.

Kõik on võimalik!

Plaani võetud!

 5 

Aga ükskord algab aega,
kus kõik pirrud kahel otsal
lausa lähvad lõkendama!
Kui kõik lõkked mererannal
löövad taevast valgustama.

Loodan olla kah üks neist, kes seekord mere äärde jõuab...

On plaanis laekuda.

 2 

Jaa...minu kala, kui keegi mode näeb, saab äkki ära muuta.

Muide see koht Keibu rannas asub siiski Harjumaal! Tõsi küll - Läänemaa piirini jääb sealt ainult umbes 1 km. Mäletan, et Keibu aardega oli juba varem sama segadus. Niisiis mitte Läänemaa vaid Harjumaa!

 1 

Plaanis on, vaatame, kas jõuame ka.

 1 

Plaanime, proovime, üritame. Eks näis, aga tundub huvitav :)

Kuna eraldi Citot ei pea seal tegema(tõeliselt hea meel oli seal ringi kolada ja uurida ning seda avastada aga prügi leides tooge ta siiski loodusest ära), siis lisandub boonuseks paar eraldi aaret ürituse raames, mis saab jooksvalt ka üles pandud, kui asjad koos.

 3 

Võtame plaanidesse. Kui muidugi töö ootamatult vahele ei tule. (aga ega töö ei ole jänes, kes eest ära jookseb :) )

 2 

Eelmisel aastal tuli üks teine sündmus vahele ja jäi osalemata. Seekord panin juba kalendrisse linnukese kirja ja kavatsen kohal olla.

 3 

Plaanis tulla.

 3 

Kavatsen osaleda!

 3 

Väärisalgatus, kiitus ja jaksu tublidele korraldajatele! Me kohal nagu seal kord varemgi, igatahes! Vast tuleb merelt sutsu tuultki.. B-)

 3 

Eelmine aasta väga meeldis, osaleme ka see kord :)

 3 

Eelmisel aastal oli väga tore, võtan ka plaani. :)

 4 

Selleks ajaks peaksin ma juba piisavalt kobe olema, et omal jõul kohale kulgeda. Plaani võetud.

 4 

Oleme tulemas :)

.....