Taevatrepp

Ei plaaninud gallonfizik vihjete järgi käituda kuid lõpuks oli leidmisviis täpselt nende sammude järgi. Nagu tantra hakkas üks ütlus mu peas korduma kuni lõpuks otsustasin sellele vastata ja aarde oma pesast välja tõmmata. Tänud Leiutaja, suudad mind ikka ja jälle üllatada :)

Hakkas juba käegalöömismeeleolu tekkima, kui kohale ilmusid 2 tragit tütarlast/geopeiturlast, kes asja kadetakstegeva innuga käsile võtsid ja olukorra lahendasid. Tänud neile!

 1 

Päeval Poska koolis siseorienteerumisvõistlustel ei saanud trepijooksunorm veel täis ja tegime siin siis mõned astmed lisaks. Peale mitteleidude seeriat lõpuks ka üks selline, mis kohe end ilmutas. Kättesaamisega tuli veidi vaeva näha, aga saime nimed kirja. Tänud peitjale!

 1 

Sai tuldud linnaratastega mini geomaratonile ning sai seda otsitud. Mina muidugi läksin trepist alla aga sõbra jätsin üles rattaid valvama. Kui mina jõudsin otsingutega alla ning mul polnud siiani leitud siis selle ajaga oli sõber kuskilt ülevalt poolt leidnud selle. Väga äge peidukas. Suur tänu Tanelile sellise aarde eest!

Uputab natuke praegu (FB)

Oli see alles vänt. Aga loogikaga lahendatav :) väga hea teostus, mulle väga meelepärane! Kiidan!

Aitäh peitjale!
Käisin ja vaatasin ja uurisin erinevaid detaile. Liiga palju aega kulutasin logide lugemisele, millest minu jaoks kasu polnud.
Lõpuks üks koht kuuldus liiga kahtlasena mulle ja otsustasin sellele kohale rohkem tähelepanu pöörata. Nii ma nime kirja sain.
Oli tore otsida ja veel toredam oli leida.

Uitasin siin pool tundi. Täitsa tore oli kena vaatega kohas veidi omaette mõtiskeda ja tüngasi leida. Tundub et nii sild kui ka aare on ikka väga üle võlli asjad. Tänud kutsumast.

See oli nüüd küll magus! Veetsime objektil ikka korralikult aega enne kui üks logi me tähelepanu sai. Käitusime siis nii nagu kirjas ning kaval peidukoht saigi meile teatavaks. Nii äge, et üks mega vana mitteleid sai nüüd ümber leiuks vormistatud. Aitäh!

Uurisime võimalikud paigad korduvalt läbi. Kõik detailid said juba päris selgeks. Saatsin vihje saamiseks sõnumi teele ning asusin logisid uurima. Sealt saime ühe esialgu pisut nalja tegeva vihje, aga just see hetk hiljem Carolysi leiuni viis. Nimesid kirja pannes tuli vastus ka abipalvele, aga õnneks seda enam polnudki vaja. Lahe teostus. Suur tänu!

Leitud, logitud, tänan!

Suurepärane teostus, Tänan!

Kui ikka otsimisala oluliselt vähendatakse, siis ju pole keerulist midagi :P Ei, tegelikult sai ikka mitmeid kohti uudistatud, enne kuni minevikust meelde jäänud nippi õiges kohas katsetasin. Aitäh, väga kaval teostus!

Oeh, no eks oli teada, et lihtsalt me siin ei pääse. Muidugi olime entusiasmi täis, et see karp siit leida, aga kui juba meeleheide hakkas tekkima, siis pidasime ikka paremaks abi küsida, et mitte mitut tundi siin veeta, et pimedaks juba läheks. Kui saime väikese suunava vihje, ega siis enam midagi keerulist muidugi ei olnud. Väga nutikas teostus, pole midagi halba öelda. Aitäh.

 2 

Oi selle aardega on ka minul omad Mälestused. Tagant järgi naljakad aga kunagi minevikust ajasid ikka kiruma kyll :D Olin siis esimest korda Tartus aardeid otsimas ja igasugune kokkupuude Taneli aaretega puuudus. Tookord sain korraliku õppetunni et see on peitja kelle puhul tuleb raskusastet ikka vägagi t6siselt v6tta :D Eks vahepeal ole aastaid ja staazi omajagu juurde tulnud ja oli taas julgust revansile tulla. No t6esti ma ka ei tea. Raudselt vaatasin eelmine kord ka sinna aga jah täna oli selle eest eriti magusvalus seda aaret l6puks logida. Huuh 6nnex ei pea nyyd enam selle täpi pärast unetuid öid veetma :D Tänud peitjale

 3 

Ka mina olen siin juba trepi käsipuid juba silitamas käinud ja lõpuks pika ninaga külma tuule käest pagenud. Täna jälle lõikavalt külm ilm, no ei võinud siis siia mõnel soojal suvepäeval tulla? Mitteleiust on vähemalt niipalju kasu, et kõiki sadat võimalikku peidukat ei pea uuesti põhjalikult inspekteerima. Varemleidjad seadsid end meie järel rivvi ja jäid ootama pikemat tsirkust. Kahjuks või õnneks (meie õnneks kindlasti!) lõppes tänane etendus üsna ruttu, aga leiurõõm oli oi-kui-magus. Ja selline rõõm võtab küll ennast ikka veits ka kiruma- ma ju ometi vaatasin sinna ka eelmine kord (või peaaegu vaatasin:)).

Väga vinge teostus. Selliseid just peitjalt eeldame ja ootamegi;)

Kiidan ja tänan.

Huh! Korra kevadel käisin seda siin mitteleidmas. Ilm oli tookord ikka eriti kohutav - lõikav külm tuul. Väga kaua siis siin külmetada ei viitsinud. Seekord on ilm sama “hea” +1 ja märg. Peale pikalt -25 olnud ilmasid oli aga tunne nagu suvel ja nii ma siin loksutasin seda treppi kuni õige kohani ennast logistasin ning logisse nime kirja sain. Tänud!

Kena kena, vigade parandus tehtud, teisel korral leitud. Ühel ööl eelmisel talvel käisin siin mitteleidmas, siis veetsin umbes 40 minutit treppi tükkhaaval poleerides. Tõmbasin ja tõukasin, koputasin ja väänasin, aga ei. Vähemalt panin kirja, mida tegin ja kuskohast otsisin. Nüüd läks palju kiiremini, sest võimalikke peidukohti oli alles jäänud vähe. Kui õiges kohas oled, siis muidugi leiad ka kohe. Väga nutikas pesa. Kuiv ja korras. Aitäh peitjale.

Kaaslasel, kes on minust aastaid kauem geopeitust mänginud, oli juba traditsiooniks saanud iga aasta siia tulla. Ka mina käisin siin juba kord "olukorraga tutvumas" ja tema jutte kuuldes leiulootust veel ei hellitanud. Täna sattusime siia esimest korda kahekesi ja kuidagi see leid ikkagi tuli. Igatahes vägev teostus, pole midagi öelda. Tänud!

6 aastat. KUUS AASTAT on see okas mul tagumikus istunud. Juba traditsiooniks oli saanud kord aastas läbi käia ja treppi poleerida. Rohkemaks lihtsalt ei olnud närvi. Seekord, varustatud krammikese lisainfoga, millega tegelikult midagi peale ei osanud hakata (alles tagantjärgi sain aru), ning vahelduseks ka lisa silmapaariga, tulin uuele katsele. Hästi läks, lõpuks. Olgugi, et vahepeal oli tahtmine jalaga virutada, ja ehk närvi maandamiseks oleks pidanudki, aga käes ta on. Peitjat tervitaks mõne krõbedama sõnaga - sellise mesise ja kuldpruuniga. Väga viis teostus. Täname!

Selle aarde leidsin ma küll ainult tänu abi levimisele nagu kulutuli ühelt geopeiturilt teisele. Mul ikka lasti otsida ka, olge mureta, ent kui ma ikka nõutult kukalt kratsides sõbranna poole lootusrikkalt kiikasin, hakkas vihjeid tulema. Mitte et vihjed poleks omakorda kulme pannud kergitama, mõtetesse ilmutas end suur küsimärk. Pea oli ikka tühi nagu tühi tünn. Edasiste vihjete alusel liikusin vältimatult aardele lähemale ja lõpuks leides tõdesin, et abita oleks see trepp jäänudki mu silmis sillutatama teed põrgusse. Tänan põrguvärava tekitajale ja hoidjale!

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Tänase päeva eesmärk. Magan või trepil aga logimata ei lahku. Kui selgus, et peaksin võsast minema abivahendit tegema, oleksin tahtnud kõigele käega lüüa. Mis käega, lausa jalaga. Õnneks nii hulluks asi ei läinud ja mul lubati omal jalal lahkuda. Tänud peitjale. Väga hea teostus.

Oi, kui palju kordi ja kui mitme inimese ja kui mitme erineva teooriaga olen siin käinud. Taevatrepist oli saanud põrgutrepp me jaoks. Kui korraga saime väikese vihje, mis viis meid lõpuks sihile.

Suurepärane teostus! Aitäh!

Kes tuleb sellise asja peale?! Kui juttu on Tartu aaretest, siis küllap just selle aarde peitja, nii palju olen ma siit-sealt kuuldu ja mõningasel määral ise kogetu põhjal aru saanud. Küll läikisid need trepi käsipuud kenasti! Ja oi, kui kenasti nad veel siis läikisid, kui me nii tunnikese neid pandakrahvinnaga ka omalt poolt poleerinud olime!

Geoloogil oli see aare juba leitud ning sedapuhku leidis ta aarde asemel oma hingepalsami hoopis kordamööda silla platvormilt kauni maastiku ning mööda treppi üles-alla nühkiva pandakrahvinna ja minu vaatlemisest.

Lõpuks ei jäänud muud üle, kui pidime geoloogilt vihjeid manguma hakkama. Ja saimegi ühe vihje. Ja teise. Ja kolmanda. Ja ... lõpuks said ka meist nägijad ning õigete asjade katsujad. Kergelt ei tulnud see leid isegi geoloogi suunavate nõuannetega, aga mälestus jääb seda elavam.

Aitäh geoloogile ja – muidugi mõista – peitjale!

Eile hilisõhtul saabusime trepile, jalgrattad jätsime üleval. No suur trepp, aga väga konkreetne ju, ei ole palju kohti, kuhu saab peita, vist ei lähe meil kaua. Ja tõesti, esimesel minutil mees leidis karbikese, aga....

1.5 tunni pärast, kui trepp oli juba läikiv poleerimisest, meil lihtsalt hakkas külm, kell oli juba 00:30, mitu korda ülesse-alla sai joostud, ei oska öelda, aga FitBit andis medali.

Täna päeva lõpus tagasiteel koju pakkusin mehele, äkki proovime uuesti, mul on ideid veel. Seekord läks 10 minutit, mees leidis õige karbikese. Mulle küll tundus, et seda koha me juba uurisime ja proovisime eelnevalt, aga vist piisavalt julgust tookord ei olnud. Ei saa öelda, et see on selle peitja minu lemmikum aare, aga leidmise rõõm peale pika mitteleidmist oli suur. Aare korras.

Mnjah. Ei leidnud, aga sain tunniga trepi käsipuu lammutatud. Betooni kallale asun peatselt, kuvaldaga. Menetluse kulud ja psühhiaatrilise ekspertiisi maksab peitja.

Leidsin

Talvepuhkuse leid # 201. Leitud, logitud, täname!
See vajas mitut õlekõrt ja lõplikul logimisel ergutasin distantsilt. Olin täisinstruktsioonid välja kangutanud, poisid olid peaaegu kirvega kallale juba asumas. Selle silla ja trepi konstruktsioonid on meil nüüd väga selged, täname peitjat selliste õelustükkide eest!
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: diivanilogi.

Tüngasid Tihedalt Täis aare ehk katse vol.1 Ehk siis logisin kõik tüngad ära aga aarde jätsin järgmiseks korraks, kui ma edukam olen ja vile tuul sekundiga migreeni ei tekita.

Kui kunagi suvel puhu ja pigista juures eduka leiu tegin, käisin ka siin vaatamas. Tund kindlasti sai siin logisid loetud ja vaadatud seda treppi nii siit kui sealt poolt, siis hakkas aga rahvas järjest rohkem liikuma ning hommikune vaikus sai läbi. Loobusin. Vahepeal järele mõeldes tulid mõned ideed. Iga kord üle silla sõites tuli see aare jälle meelde. Täna Ihaste silla aarde juurest tagasi kõndides otsustasin vahepeal tekkinud ideesid kontrollida. Seekord läks kiiresti: Esimene katse - negatiivne! Teine katse - käes! Otsimine, logimine, tagasi panek - alla minuti. Teostus on muidugi lahe, aitäh!

 4 

Siin läks ikka üksjagu aega ja nägijateks saime alles peale õlekõrre kasutamist.

Tartusse tulles oli kindel plaan, et mõni phantom-i aare tuleb üles otsida!

Seekord pidime küll piirduma treppide poleerimisega, sest aare ennast kätte ei anudnud

 1 

Treppi sai poleeritud üksjagu, mõned mustad topsid üle loetud aga õnneks ka mitte väga palju. Lõpuks sai katsutud õiget asja ja siis hakkas asi hargnema ja lõpuks saime ka karbi kätte. Aitäh, väga kaval. Üksi oleks sellele ilmselt tunde rohkem kulunud.

 1 

Ohsaa, kus me ikka poleerisime. Arutelu käis, et see on nüüd küll Tartu linna kõige puhtam trepp. Iga liist ja käsipuu on põhjalikult ära katsutud ja lihvitud. Õnneks oli meil kaasas veidi varemleidnu kogemust, seega liiga pikalt ei läinud, kuna Marttil õnnestus kehakeelest mingeid arusaamatuid vihjeid välja lugeda. Lõpuks saab ikka öelda, et eks me ju teadsime, et vist seal on aga nutti oli vaja, et kätte saada. Aitäh!

Käisin trepi korra läbi. Leidsin ühe või kaks musta kasti, pärast huvi pärast lugesin kõik üle. Veidi sai seal poleerida, üks piire logiseb seal täiega ja ilmselt kõik seda kangutavad. Seal pole. Peitja on kaval olnud ja leidja pärast saab aru vihjetest. Meie esialgne idee oli õige, me ainult ei osanud seda aaret välja võtta. Tegin korra pea selgeks ja siis vajutasin õigele nupule. Saime logida.Trepi all jalutasid noormees ja neiu ja nad tulid küsima, kas saime aarde kätte. Noormees olla mõned aastad tagasi kõik Tartu aarded ära loginud, kahjuks enam ei mängi. Tänud vaeva eest aarde peitjale

Käisime Ihastes ühele korteriomanikule kujundusalast nõu pakkumas. Sild jäi tagasiteele. Ronimiseks polnud seekord vastavat riietust, aga taevasse kõlbas minna küll. Otsisime natuke. Siis otsisime veel... Ja veel... Ja veel... Tuulesuunda ei teadnud. Saime rahvapärandist paar vihjet, mis viisid meid õige kohani. Viimaks hellusemoment ja käes ta oligi. Kokku läks pool tundi. Ka meie käisime mööda treppe päris palju enne kui õige korruse saime.

Seekordsele kaaslasele avaldas igatahes nii palju muljet, et ta oli nõus minuga koos veel ühe aarde võtma. Mulle ka peidukas meeldis. Viimastel päevadel on Taneli aardeid päris mitu võetud ja igaüks on nii omapärane ja lahe, et kutsub ikka ja jälle järgmisi avastama. Aitäh!

Pildiks trepi lõpus nähtud taevas ja tema romantiline värvidemäng.

 2 

Tagantjärele logimisega on ka veel see lugu, et vahel ilmneb, et aardekirjeldust on enne otsimise protseduuri lugenud keegi teine. Kohapeal tööd tehes ununeb, et pool rõõmu peitub geopeituses just toredates tekstides. Nüüd siis lugesin ja naersin nii et silmad märjad - kuivamaasillad, piki jõge :D

Teostuse kohta jääb ka vaid lisada, et pärast päevase sammuvajaduse mitmekordset vertikaalset täitmist jäin lõpus ikka lollilt vahtima ja korrutama: "ei ole võimalik, no EI ole võimalik" :)

Kui see nüüd spoiler pole, siis julgen veel öelda, et tegu on olemasolevate tarindite geopeituse eesmärgil vastutustundliku ärakasutamise õpikunäitega.

Laupäeva lõpetuseks sai siis see trepp ka ette võetud. Ütleme nii, et astmeid sai ikka omajagu seal kulutatud, aga lõpuks Madis ikkagi tabas asja ära ja saime nimed raamatusse kantud. Peen töö, tänud aarde eest!

Olli see ika lshe, tänud. Ütleme nii, et nagu vana vene värk, anna rusikaga. Tänud

Einoh kaval koht????

Siin läks ikka väga kaua aega, aga lõpuks sai leitud, tänud :D

Muidugi leidsime esmalt üles kõik tüngad ja põletasime hoolega pekkisid trepi tõusu/laskumise/tõusu/laskumise/tõusu/laskumise jne. samme võttes. Vedas, et meil taskukeevitust kaasas polnud... ja nimi sai kirja ilma selle rentimiseta. Väga äge peidukas. Tänan peitmast.

Tänase Ihaste silla punkti tõttu sattusin kaua oodanud täpini nimega Taevatrepp. Kuna ülejäänud seltskonnal oli varem leitud, siis asuti moosivarga ilmega ja omajagu segase jutuga mind kiirustama. Tänase päeva leidudest ägedaim teostus. Väga lahe lahendus. Tänud peitjale.

Tuli ikkagi küsida vihjet selle susliku ülesleidmiseks. Tuleb tunnistada, et peidukoht on väga kaval ja ikka ja jälle paneb see imestama, kuidas küll Tanel sellised peidukad välja mõtleb.

Selle aarde maine oli üle mitme maakonna piiri juba ka Tallinnasse teada. Päris mitu tegelast soovitasid seda aaret otsima minna. Et peaks üks õel värk olema. Võibolla see saigi saatuslikuks aga pigistasin õeluste juures silmad liiga kinni ja asusin parameetritele sobivamat kohta otsima. Natuke pusimist ja olemas ta oligi.

Üle prahi värk, sellistega on alati rõõm vastamisi seista. Tänud.

 2 

Tahaks karjuda apppppiiii. Milline õel inimene teeb küll heatahtlike geopeituse mängijate elu nii keeruliseks. Meilgi kulus oma tunnike, aga ei midagi... Kus see 4.0 end küll peidab?

Päris ausalt, keeruline isegi mõista, kuidas eile ei leidnud. Täna- sups ja valmis... tänud peitjale!

 2 

Oi ma olin õnnelik kui... ja siis oli mugust kaaslasel nalja kui palju ja minu tobe nägu ning totakas olek võis päris naljakas välja paista. Küll aga jäi aare leidmata. Ajaline limiit oli peal. Kiiremas korras üritan puudujäägi korvata. Aitäh. Ega muidu poleks sinna sattunudki, nüüd põhjust veel minna.

 1 

See aare on üks pikaajalisemaid pindusid mu silmas. Peale esimest mitteleidu käisime siin veel päris mitu korda lühikese aja jooksul, kuni tekkis lausa vastumeelsus. Pidasime siis mõne aasta pausi, et motivatsiooni koguda, aga motivatsioonist üksi ei piisa- endiselt ei küündinud me piisavale tasemele. Järg oli ammu kadunud, mitu korda me siin juba käinud olime, kui ühel õhtul oli vaja tuulutusring teha. Tunne oli vapper, mistõttu pöörasime rattad jälle siiapoole. Aardele lähenedes lasime mõtte valla ja arutasime erinevaid enda arust utoopilisi peitmisvõimalusi läbi. Arutelu läks sujuvalt üle ideede rakendamiseks ja endalegi ootamatult tuli aare esimesest kohast välja. Väga kiire lõpp pikale saagale. Hämming ja kergendustunne valdas mind veel vähemalt koju jõudmiseni. Aitäh peitjale!

Veidi Ihaste tänavatel ringlemist ja saimegi aru, kuhu auto parkida. Läksime suure meeskonnaga trepile ja peab ütlema, et aega kulus ikka üksjagu. Lõpuks toksas Jossu just täpselt sinna, kuhu tarvis ja varanduse peidik oligi leitud. Ole sa tänatud, noormees, ja peitja niisamuti, et aitasid meil sellel igaval koroona-ajal aega põnevalt täita.

 2 

Leitud neljandal korral

:)

Kunagi varem siinkandis aardeid otsides sai algust tehtud ka selle otsimisega, kuid kuna Annal oli leitud, siis ma ei hakanud teda lõbustama ja otsustasin kunagi hiljem tagasi tulla. Täna oli siis see päev kui võtsin ratta ja ca pool tundi oli veel kasutusaega kui olin objektil, aga kuna teadmine, et aega võib palju kuluda, siis käisin ja panin ratta enne ära. Rattaparklast jalutasin siia. Trepile jõudes panin omal GPSi salvestama, et teada kaua kulub ja seejärel hakkasin alt otsima. Jõudsin üles välja, nautisin vaadet ja tuli erinevaid mõtteid, suundusin alla tagasi. Ükski mõte ei toiminud. Liikusin veel üles ja alla, rohkem nagu sihitult. Seejärel istusin trepile ja asusin logisid lugema. Väga paljud leevendavad oma piina küsides vihjeid. Lugesin veel logisid ja siis sai neist kõrini. Otsisin edasi uurides erinevaid objekte. Uurisin natuke õiget asja ja siis ootamatult aare avaldas end. Seega vihje küsimiseni ma ei jõudnudki. Leiuni kulus tund aega ja natukene enam kulus liikumine objektile ja objektilt tagasi. Tänud!

 1 

Otsitud sai nii kaua, et pilved hajusid laiali ja päike tuli välja. Raske öelda, kuidas seda ilma abita õnnestus korduvalt mitte leida. Tagantjärgi lihtne ja loogiline :P Aitäh!

Käisime ka siis seda treppi lihvimas. Tükk aega ikka lihvisime. Kahtlustasime kõiki kohti ja ei osanud ette kujutada kui kõva jõudu pab rakendada. Õnneks oli ilm ilus. Lõpuks siiski tüütas see jma ära ja Airi helistas peitjale, tegime nii et igaüks sai küsida ühe jah või ei vastusega küsimuse. Peale ühe olulise vastuste saamist tuli leid kiirelt. Geopeituses loeb ikka usk, kui usud, et aare peab seal olema, siis tuleb ka leid :) Aitäh!
Ja loodan , et peitja käib seda paika ka hooldamas ja remontimas ise. Mitte ainult oma konteinerit vaid ikka kogu treppi ja otsimispiirkonda, sest oleks kena kui see trepp koos kõigi oma detailidega (mille otsijad lahti logistanud on) ikka kenasti paigas oleks.

 1 

Oli ikka taevatrepp küll! Eemalt nii jube polnudki aga mida kõrgemale minna ja samal ajal poleerides seda, on ikka jube küll. Peaaegu sama jube kui jube hea teostus sel aardel on! WOW ja WOW! Tanel oskab..sõnadest jääb väheks! Au ja kiitus taaskord! Meistriteos! Aitäh!

 1 

Leitud! Külastasin aaret kaks kord. Esimesed 45 min kuidagi ei sujunud üldse. Teisel katsel piisas autost kohale minna ja seal ta oli. Väga äge lahendus. Tänud peitjale! :)

Päris ilma vihjeteta oleks tunduvalt kauem aega läinud. Lahtine mõistus tuleks kaasa võtta, siis tuleb leid kiirelt.

Ilmselt sai kõik võimalikud ja võimatud kohad läbi vaadatud ning ka kõik liba-aarded leitud. Lõpuks õnnestus siiski ka õige aare kätte saada. Väga nutikas peidukoht, minu poolt favo! Aitäh!

No esimene kord see küll polnud aaret otsida. Eelmisel korral korjasime ainult neid motivatsioonipakette. Aga seekord olin lugenud logisid ja leidnud ühest vanast logist vihje ühele tegevusele, mis oli edu toonud. Otsisin siis selle järgi, kus oleks võimalik seda tegevust sooritada, ükski koht ei tundunud eriti kutsuv, aga ühe koha, kus katsetada, siiski leidsin. Ja selgus, et see ka õige koht oli. Aitäh!

Vahepeal korjasime üles korteri võtmed ja olime maha jätnud 2 autot. Edasist päeva jätkasime minu autoga ja kõige pealt sõitsime Led Zeppelini temaatilist aaret võtma. Eelkõige põhjusega, et saaks mõlemad Marised ühe leiu kaugusele uuest GC millenniumist. Taevatrepil oli hirmtugev tuul. Aaret ennast saime muidugi täie raha eest. Isegi üks hetk, mil varemleidjad meid aarde juurde sätitasid, ei suutnud me karpi leida. Oma peadega oleksime vist mitteleiuga siit lahkunud. Teostus oli äga ja kaval. Aitäh!

Oli vaja veidi sätitamist täppide kogumisel, et järgmise leiuga Maris'tel ilusad suured nullid ühiselt kokku jookseks. Seega sobitati siia vahele üks aare, mis Puutetundlikul leitud ja minul vaja skoori kasvatada. Kolmekesi me seda taevatreppi jõnksat-jõnksat avastasime. Sai ka õiget asja näpitud, kuid seekord jäi näppimisest väheks ja Laur pidi varbad appi ulatama. Tore aare, tänud!

Leitud. Britt - 736, Mirjam - 98, Tiia, Avo

Päris pikalt kolistasime seal. Ikka üles ja alla, õnneks lõpuks käis klikk ära ja leidsme aarde.

Ega seegi kergelt tulnud. Sai vaadatud nii üht kui ka teist pidi. Lõpuks jäi ka õige asi kerge vihje peale silma, tänud.

Ah et nii lihtne see ongi. Neljas või isegi viies kord objektil viis logimiseni, aga selleks kasutasin ära ka kõik õlekõrred. Tänud peitjale lolliks tegemise eest!

Leidsin!

Olekski olnud imelik Tartust seekord ilma ühegi mitteleiuta lahkuda. Aeg hakkas otsa saama, kuna kindlaks kellaajaks tuli kohtumispaika jõuda, oli valida kahe eelmise korra mitteleiu külastuse vahel ehk teine katse siin. Millega ma siis seekord end vabandan? Noh, vabandan siis piiratud otsimisajaga, aega oli liiga vähe. Ei jäta jonni, järgmine kord proovin jälle.. Kui poleks pidanud vahepeal mitu tundi kohvikus istuma ja tööd tegema, oleks jäänud palju rohkem aega Tartu linnas lõbutsemiseks.

Sel korral jäi leidmata.

Taevaskojas leiuta jäänud, saabusime õhtu hakul teise taeva-aardeni. Mõtlesin, et tuleme vaatame niisama korraks üle, mida see trepp siis endast kujutab, ega uskunud eriti selle käigu tulemuslikkusesse. Juba kohalejõudmine oli paras pähkel, sest geps juhatas meid ju otseloomulikult silla peale, aga katsu sa sealt sillalt maha ja autoga silla alla saada, see võttis meil seal Ihaste labürindis kindlasti kokkuvõttes kordi rohkem aega kui aardeotsing ise. Trepist üles ja alla sai kokkuvõttes käidud vaid paar korda ja käes ta oligi. Aitäh!

Kõigest esimesel korral ja tänu ohtratele vihjetele :) Aga täname!

 1 

Tase! Natuke vihjeid oli ka ikka abiks. Tänan!

Nüüd jupp aega hiljem logi kirjutades ei mäletagi, kui kaua seal aega läks, aga läks! Ja nalja sai. Aga et pooled geoõed kaugelt tulnud ning Lõuna-Eesti pealinna harva satuvad, siis hing ei andnund rahu ja tegime targu õlekõrrekõne. Seisime täiesti õiges kohas ja uurisime täiesti õiget asja, ainult lähenemismetoodika vajas õhkõrna vihjet. Töötas!

Aitäh vahva aarde eest, oli alles lõbus turnimine.

 2 

Proovisime hambaid teritada taas ühe Taneli aardega. Vaatasime taevasse ja oli selge kuhu minema peab (sinna, kus vikerkaar maad puudutab). Tänu motivatsioonitablettidele pidasime 1,5h vastu, siis hakkas jahe. Tulime ka teist korda, sama targalt poleerisime tunnikese. Siis proovisime õlekõrt haarata, mis valmistas meid kolmandaks korraks nii hästi ette, et piisas mõnest minutist! Ei need Taneli trikid lõppe! Aardes oli täpselt ruumi ka ühele rändurile.

Kaunis vaade!

 1 

Ühel esimestest kordadest siin tegi preili esimesi katsetusi abiratastega, seekord veeres 24-tollisel ise kodust kohale (kuigi tagasi minnes tahtis tuul silla peal tagurpidi lükata). Ehk et aeg lendab, aga head aarded jäävad. Kui püsivust piisavalt, saavad nad lõpuks ka leitud. Tänan mitmete võimaluste eest kvaliteetaega veeta. Ega seda treppi enam niisama silitama ilmselt ei tule, peab mõne järgmise kestva väljakutse vaatama.

 1 

Ja ära ta tuli seekord! Natuke pettunud tunne oli hinges, kui lõpuks aare näpus oli...tundus kuidagi liiga lihtne või miskit. A see tunne lahtus kiirelt ning kohale jõudis tõdemus, et tegelikult ikka väga äge teostus. Tänud peitjale! PS - ühe päeva jooksul kolm Taneli aaret = hea päev!

Päris ilma õlekõrt haaramata see aaredleid ei tulnud. Aga leitud ja enam ei pea seal trepi peal üles-alla marssima. Tänud peitjale.

Seekord läks siis kogemata nii, et tuli kollane nägu.

Äkki oli neljas kord, mil seda otsimas käidud sai. Seekord siis pimedas ja lõikavalt külma tuulega, et äkki on lihtsam. Oligi. Tühjade akudega telefonide ning tuulte kiuste õnnestus külmast kangete näppudega logida ka nii, et logiraamat ei lõpetanudki Emajões.

Kõle tuul ja soov Tartus ikka mõni aare veel leida sundisid loobuma.. Teinekord uuesti.

Sirja oli juba eeltöö ära teinud ja kõik valed kohad välistanud, nüüd jäi meil ainult õigemad kohad üle vaadata. Tänan.

Täna oli lõpuks see tore päev, kui sain nime selle aarde juurde kirja. Nägin pikalt selle aardega vaeva. Väga vahva teostus. Aitäh peitjale.

Selle aarde poole k6ndides vaatasin pisut pelglikult seda 4.0. Koha peal hakkasin siis otsima ja praktiliselt esimene koht kuhu vaatasin oligi.... Ise veel muigasin et elu lihtsaim 4.0 leid. Ja seal ta t6esti oli ... libaare :D:D. Usun et leidsin vist nad k6ik ylesse peale selle yhe mida lootsin leida. Korruseid sai omajagu seal edasi tagasi vantsitud ja kogu tegevus hakkas taevatrepi asemel higway to hell meenutama. Igastahel peale ca tunnist turnimist ja poleerimist andsin alla. Next time ;)

Väga lahe aare. Tänase geopäeva kindel lemmik. Selle aarde leidmine oli kerge ja lõbus. Tänud peitjale

See mulle meeldis.Esiti oli vaja ikka kõik valed üles leida ja pea uimaseks ajada.Lõpuks Märt leidis õige.Väga lahe,Aitäh!

See suvi sai trepist korra mööda sõidetud ja uuritud sobiliku lähenemist, midagi roosilist silma ei jäänud. Täna pimedas ja kolme lambi abil sai esiti viisakalt kõik tillikad leida. Need tulid nii kiirelt ,et viimastega käis pea nii ringi ja oli oht üle ääre alla pudeneda. Õnneks seda ei juhtunud. Siis oli veidike peamurdmist ja hakkasin seda teiste leidjate järeleproovitud ja edukat liigutust tegema. Esiti küll oli oht, et murran mõne kondi,kuid siis lõpuks sain õigele asjale pihta. Ei noh tänan väga ja suured tänud peitjale.

 1 

Ega see taevasse saamine kergelt ei õnnestu. Pikalt sai treppi puhastada enne kui Kaupo selle õige liigutuse tegi. Tänud taevatrepile kutsumast.

Kaval asi valmis treitud :) Eks varemleidnud Erle ja Martin olid meile ikka vaimseks toeks kõrval.Kaupo nägi siin kõige suurema vaeva.Tänud

Olin sellest aardest palju kuulnud, aga otsima polnud veel tulnud. Hea oligi, üksi läheb siin väga kaua. Kui juba pikalt otsitud ja ka kuum-külm mängu tehtud, siis ikkagi ei suutnud leida. Lõpuks tuli leid täitsa kogemata. Sild on võimas, pole siit varme üle sõitnud. Küll aga silla alla sõitmine oli eriti tüütu.

Käidud seal kordi kolm, esialgu kahekesi 1,5h, teinekord veel kahekesi tunnike ja kolmas kord neljakesi tunnike. Ja mida pole, seda ei ole :D Petukaid on juba päris usinalt uuritud aga õiget asja ei ole näppu jäänud. Tuleb natukene oodata, lasta meeltel rahuneda ja taaskord proovida. Igatahes pakub päris palju põnevust!

Võtsin täna natukene pikema teekonna ette, et samme koguda. Tahtsin ka kaeda seda kuulsat treppi. Väga vinge trepp valmis ehitatud. Kõik mittevajalik sai üles leitud :) Aare ise jäi siiski leidmata. Mõtted said selleks korraks otsa.

 8 

Olen seda aaret juba mõnda aega eelnevalt nuputanud. Esimesel korral nagu teistelgi tulid enamus petekaid välja. Kuidas siis veel sai kõikide postitused üle loetud ja analüüsitud, et leida väiksematki infokildu. Viimasel korral tulime Matuga ja küll oli tore nullpunktist mööda sõita ja siis teha pikk Ihaste põige, et parkida saaks (rattaga on ilmselt lihtsam külastada). Kuna jõudsime loojangu ajal, siis peale meie oli veel üks fotograaf ilusat hetke jäädvustamas. Ei jäänud muud üle kui ka enda kaamera välja võtta ja paar pilti klõpsata. Hetk hiljem otsustas mugu lahkuda ning sai "rehvi rõhku" kontrollima hakata. Eelnevalt mainitud meetod töötas uskumatult hästi. Meel läks kohe paremaks kui oli ära logitud. Tänud autorile laheda teostuse eest!

Siluett taevavõlvil 1

Siluett taevavõlvil 2

 1 

Väga vahva peidukas ja väga hea koht aardele. Jätsin ränduri. Kiitus ja aitäh !!!

 1 

Tund aega. Pakun, et 4 korda sai seda treppi üles-alla poleeritud. Vihjetopsid saime vast kõik kätte, aga aare ise jäi peitu. Ega ei lootnutki, et 4.0 aare end nii lihtsalt kätte annab. Ilmaga on vist sealkandis olenemata aastaajast samasugune. Poleks käsipuust kinni hoidnud oleks ka tuule alla võtnud. Kindlasti naaseme. Seniks kohtumiseni

 1 

Geotuuri 22. leid. Mida ilma! Päike, palav. Siis tuleb tuul, tihe lumesadu ja külm. Natukese aja pärast päike, soe. Ja nii see tsükkel käis terve päev. Jõudsin juba rõõmustada, kui mingile klotsile näpud taha sain. Aga ei, klots ütles, et "otsi veel". Nii ma siis otsisin mitu tiiru üles-alla. Vahepeal käisin üleval vaadet imetlemas. Siis sai veel otsitud. Lõpuks siiski sain näpud õige asja taha.

 7 

Ma olen juba ammu mõelnud, et millal minul siis õnnestub ükskord mõne sellise kuulsa aarde logisse kirjutada "Kuue sekundi aare". Olin küll seda treppi ka piltidelt näinud aga kohale jõudes oli ikkagi "Oh Peetrus..." Panin siis kella käima ja sekundid tiksuma.... Ei olnudki jeerum, ülesse leidsin. Panin nime kirja ja läksin autosse tagasi. Selle aja peale oli trepile ilmunud juba uus otsija. Jälgisin siis mõnuga :) seda olukorda autost ja kaugustest. Märkasin teisel pool üle jõe kaugustes ja kõrgustes ka ühte suurepärast objekti kuhu saaks mõne teise aarde peita. Otsija sillal oli juba päris palju kordi õigest kohast möödunud. Otsustasin, et lähen vaatan üle otsija objektil ja objekti kaugustes. Trepil oli üsna õnnetu olemisega Marie, kuna mulle meeldivad õnnelikud tüdrukud siis vähendasin tema otsimisala ja oligi varsti ka järgmine nimi logiraamatus kirjas. Rääkisin siis Mariele, et plaanin minna ühe teise aarde jaoks suurepäraselt sobivat võimalikku asukohta üle vaatama. Sain teada, et seal seda aaret küll ei ole vaid see on hoopis seal ja seal kandis. Nii meist saigi paar õnnelikke inimesi... :)
Seda ka veel, et ei tule siia logisse ka seda kuue sekundi värki, seitse minutit läks. Peitjale tänud kohtingu korraldamise ja suurepärase aarde eest! Peiduka raskuse üle võiks ju veel arutleda aga eks see ole loomulikult subjektiivne... :)

 5 

Väljas paistis päike ja puhus leebe tuuleke - ideaalne kevadine olustik üheks aardejahiks ratta seljas. Jõudsin nulli ja tuulekiirus tõusis drastiliselt ning hakkas lund sadama. Ilma naljata.

Tegin mõnda aega entusiastlikult tõusutrenni ja poleerisin kõike, mida poleerida andis, aga vaikselt hakkas ikka ahastus ka peale tulema. Seisin parajasti tuulevarjus ja kurtsin olukorra mannetust geokolleegile, kui äkitselt ilmus trepi varjust keegi kodanik, kes teatas, et ta teab küll, millega ma siin tegelen, pole mõtet varjatagi. Sain ühesõnaga tuttavaks Helduriga, kes oli siin just käinud ja kirvetas parasjagu ümbruses uut aaret kui hädalist nägi ja suunas mu lahkelt õigesse suunda. Muidugi olin seda kohta juba alguses pikemalt uurinud ja veel nüüdki ei leidnud endas seda õigesuunalist jõudu, et aaret avada. Sain siis siingi abi.

Väga leidlik peidukas igatahes, minusugune jääks seda ilmselt igavesti paitama. Tänud sellegipoolest! :)

Oli siin alles vastik külm tuul, õnneks leidsin aarde ruttu.

 6 

Taevatreppe käisime (järjekordselt) otsimas paar päeva tagasi. Ega seal palju öelda polegi kui, et ei leidnud ja oleks pidanud ikka Bauhofist sooduka ajal mingi ketaslõikuri ära ostma ja siis sellega vist asjale lähenema.

Aga parem lugu juhtus hoopis täna öösel. Ärkasin siis mina selle peale, et mees kõrval niheles ja minu reie sisekülge patsutas. Küsisin siis, et mis toimub, et magame palun edasi. Mees vastas pettunult ja unesegaselt: "Aa, ei olegi siin.. :( :( See oli siis unenägu. Ma nägin unes, et ma lahendasin Taevatrepi mõistatuse ära ja aare oli peidetud siia (toksab õrnalt sõrmega minu reie siseküljele). See oli nii reaalne uni." :D :D :D No vot siis mida võib üks aare inimestega teha. Täitsa sassi ajab nad!

Natuke näppimist ja palju Geoabi = aare. Au ja uhkus võimsa lahenduse eest

Kui silla näperdamisest üle viskab, on õnneks ka muid asju, mida imetleda

Trepisastmed said siledamaks ja käsipuud läikivamaks, aga aaret kuidagi ei leidnud.

 2 

Sellest trepist on kordvalt mööda sõidetud, nüüd lähenesin altpoolt. Auto jäi kuskil 70 m kaugusele ja korralik tee läks sillani. Astmeteni jõudes ehmatas mind kõigepealt üks suur koer, kes jooksis täiel aurul haukudes minu suunas. Kuna ma alguses omanikku ei näinud, hüppasin kõhklevalt trepile, kuigi oletasin, et koer, kes eemal klähvides kargleb, oskab ka hüpata. Aga siis märkasin omanikku pikal sammul lähenemas ning koer jättis mu kohe kus seda ja teist, kui nägi peremeest eemal võssa minemas.
Kuigi ka mina märkasin kohe alguses peidikut, välistasin ma selle miskipärast otsemaid. Nojah, oma osa võis olla ka selles, et kuna see esimestel puudutustel ei avanenud, arvasin selle vale olevat. Siis jooksin umbes 5-6 korda üles-alla, leidsin üles kõik tüngad (alguses ühe kogemata, hiljem juba sportlikust huvist, palju peitja neid viitsinud panna on - krt, päris palju :)), uurisin sillapragusid, kahtlustades salaust ning jõudsin lõpuks ringiga algse kohani tagasi. Nüüd vajutasin kogemata kombel õigele nupule ja oma üllatuseks pääsesin karbile ligi. Logisin tuulevarjus ja kappasin siis sooja autosse tagasi.
Tänud, silla ühe trepiga on nüüd vingelt tutvutud. Tean täpselt, mitmendal korrusel mustad plekid maas on, auk seinas ning üks lilleke joonistatud. :P

Peidukoht paistab

Äkki keegi tunneb, et see info on talle vajalik

Mitu korda Sa ikka samu asju näppida viitsid, kui mõnus päike paitab külmast tullest punetavaid põski? Teinekord uuesti :)

Kui geopeituril läheb uni ära pühapäeva hommikul kell kuus, siis muidugi mõtleb ta, et magaks veel. Aga ega siis vormistamata otsingud ei lase rahus laiselda, tuleb ikka välja ajada enne kui mugud ärkavad.

Esimese retke sellele sillale tegime juba juulis. Jalgrattal sai mugavalt otse nulli sõita ja puha. Paraku ei toonud tookord trepi poleerimine vajalikku tulemust logiraamatuni jõudmise näol. Vabandusi leiab ju mitmeid, nagu lõõskav päike lagipähe, palav ilm, rohkelt rattureid silda ületamas jne. :P

Seekord jätsime auto Ihaste tee äärde, kuna ühtegi lähemale viivat teeotsa ei suutnud leida ja ega väga pingsalt ei otsinud ka. Hommik oli kaunis ja väike jalutuskäik ei olnud üldse paha. Otsimine ei võtnud seekord palju aega, kuna valed kohad said ju eelmisel korral kõik üle kontrollitud :D

Aitäh peitjale vaeva nägemast, väga kavala peiduka oled leidnud ;)

Leidsin!

Leitud :)

Leitud

2327.

Minu osa piirdus täna küll pigem moraalse toega, aga jei, leidsime lõpuks!

 2 

Enne kui Tartust kodupoole tagasi, jäi see trepp ikkagi kummitama. Sai juba eile kangutatud kohta uuesti näpitud ja peab mainima, et leid tuli seekord kiiresti :).. Relakat polnudki vaja..

 2 

Järgmisel korral võtan relaka kaasa..

Otsisime kahekesi üle tunni aja ja iga logilugemisega laiendasime oma mõtlemist, aga miski täna tulemusi ei andnud. Tuleb naasta, mis iganes see ka lõpuks ei ole, tundub see geniaalne.

Kaunis koht, kus veidi aega veeta. Sain üpris segamatult seda treppi inspekteerida, kuid tulemust seekord ei olnud. Järgmisel korral siis jälle.

Kõigepealt leidsime "vihjetopsid". Siis läks veel natuke ja saime ikka nimed ka kirja. Väga lahe, aitäh!

Vinge aare ja selle peitmise teostus. Teistkordsel otsimisel õnnestus. Uhh! Tänud!

See on tegelikult minu neljas kord taevatrepil, aga esimene,teine ja kolmas olid nii ammu.. Aasta tagasi äkki. Selle aja jooksul õppisin natuke seda Taneli stiili, ja täna mõtlesin et võib olla hea päev leidmiseks. Ja viie minutiga saigi see leitud. Tänud peitjale! Ootasin ägedat peidikut - sain seda täiega.

 1 

Veel üks Taneli sildisajuga aare, mis tahtis enne aasta aarde valimist äravisiteerimist… Johhaidii… Logisin meie nimed ära ja tabasin ennast järjekordselt mõttelt, et meie kvaliteetaarete peitjad võiks teha aastas ainult ühe superkarbi - sest ainult viie aarde väljavalimine aasta aarde listi läheb muidu järjest põrgumaks ning ainult ühe peitja aardeid ka sinna laduda ei tahaks… :D.

 1 

Aasta aarde kandidaadid on vaja ikka üle vaadata ju enne hääletuse lõppu :P Nii oligi ka see aare kindlasti meil kohustuslikus Tartu nimekirjas. Trepini jõudmine oli päris keeruline, kuna Tartu on üpris võõras koht. Panin ju automaatselt nulli koordinaadid Wazesse suunama ja no see siis viis meid ÜLIsuure ringiga nulli...kus polnud muidugi seisma jääda mitte kusagil...ja et sinna allapoole nulli jõuda, tuli veel umbes 5km läbida :D Lõpuks olime ikka kohal ja moe pärast vaatasime kõik ebaolulise ka üle. Aarde suurus teeb asja natuke lihtsamaks ja tänu sellele väga palju aega ei kulunud ka otsimiseks :) See ei tähenda muidugi, et tegu pole väga hästi peidetud asjaga :) Pigem oli lihtsal geoõnn meiega :) Suured tänud väga hea aarde eest taaskord!

Leitud, väga kerge polnud

 9 

Türimaivõi kus oli ikka ilm tellitud meile selle aarde külastuseks - külm tuul pluss tibutav vihm - nagu mu Võhandu maratoni kannatustest puretud keha veel juurde oleks vajanud neid vintsutusi... Etteruttavalt mainin et see aare jäigi meil selle päeva viimaseks sest ma keeldusin edaspidi soojast autost väljumast :P Aga sild on vinge. Sõitsime kõigepealt nullist ühtepidi mööda, siis paari kilomeetri kaugusel saime ümber pöörata ja sõitsime teistpidi mööda, siis panime navi tööle ja kärutasime veel u 4 kilomeetrit enne kui jõudsime kohta kus sai auto nullist paarisaja meetri kaugusele legaalselt parkida et otsima minna. Olin just trepi otsas vaate imetlemise ja ilma kirumisega poole peale jõudnud kui Di teatas et ta leidis aarde üles aga ei saa kätte. GES tõttas talle appi aga selgus et see ikka pole päris see aare... Pärast leidsime veel u pool tosinat sellesarnast. Loivasin siis vaevaliselt tagasi sinna kus ma oma arust midagi kahtlast olin märganud ja rakendasin täiesti ebaentusiastlikult vana kooli autojuhtide kummisurve kontrollimise võtet. Ega ma ei lootnud et sellest midagi kasu on. Kui aus oll, siis pole sellest auto kummi surve määramisel ka mingit kasu. See on rohkem nagu mingi rituaal mida automehed teevad. Nagu mingi posti vastu pissimise teema umbes - keegi ei tea miks mehed looduses pissides posti või puud otsivad, aga fakt on et nad seda teevad. Aga aarde avastamisel seekord millegipärast oli kasu. Ma ei tea kas see nii mõeldud oli või mitte aga kätte me selle aarde nii igatahes saime. Sänk juu veri meni. Aarde eest, mitte halva ilma eest.

Otsisime pikalt ja laialt ning kontrollisin igaks juhuks üle ka kõik kohad, kus Loona väitel midagi polnud. Seejärel sai ka trepi all püherdatud. Lõpuks, kui olime enda arust igalt poolt vaadanud, vajasime pisut juhendamist. Mõne aja pärast suutsime õige koha tuvastada ning natukese nuputamise järel suutsime ka karbi kätte saada, samal ajal nautides ilusat päikeseloojangut. Kuigi on juba palju kogemusi Taneli stiiliga, suudab ta siiski alati üllatada. Aitäh!

Teraslinnu poolt tulles jäi seegi teele ning ma ei suutnud muud kui Anetet autost välja astuma ja otsima sundima. Kell oli juba kaheksa ning tänu mu õhukesele tuulejopele oli mul juba pärast paari minutit külm. Mu isa andis oma jope minu jopele alla ning korralik kubujussi tunne oli. Asusime paar kilomeetrit eemalt teele ning mängisime kivijalgpalli, sest miks mitte. Trepp oli eelmisest korrast juba tuttav ning seekord tulime kindla sooviga aare ka leida. Lamasime trepi all ja turnisime ülevalpool, kuid tulemuseta. Ah jaa, silla all nägime tõeliselt kaunist metskitse, kuid pildile kahjuks ei saanud. Anete tegi palju pilte roosakast loojangust (mis piltidel jäi kollane) ning kui palute, siis äkki lisab oma logisse need ka. Igatahes peale 40min külmetamist andis [silmsirkel] meile vihje ning pärast seda ei läinudki nii kaua aega! Aitäh! Tanel suudab üllatada ka siis kui arvad, et kõõik on nähtud.

 1 

Korda kolm sai siin tegelikult juba varem käidud, sest jääb ju täpselt rattateele. Siniseid statistikas ei suurendanud igal korral seetõttu, et see polnud põhjalik poleerimine, rohkem põgus visuaalne vaatlus ja ideede tekitamine. Kolmapäeval järjekordselt rattatiiruga siia jõudes avastasin, et üks koht näeb kuidagi kahtlane välja. Tuli see siis põhjalikumalt luubi alla võtta ja ennäe, seal ju võiks täitsa aardekonteiner olla. See oli aga alles algus, sest kuidagi tuli see konteiner ju ka kätte saada ja seda minu aju tol päeval enam ei võtnud. Õhtul sain vihje selle kohta, mida kindlasti teha vaja pole, aga kuidagi ulme tundus see asi olevat. Täna pärast saepurulaste juurest tulekut pööras rattanina end justkui iseenesest jälle tuttavale teele. Parkisin ratta, tankisin vett ja heitsin uuesti pilgu nullile. Seekord saabus sekundiga arusaamine, mida teha tuleb. Selle peale oleks võinud muidugi juba eelmisel korral tulla. Oodatud võidueufooriat pärast logimist ei järgnenudki. Kuidagi liiga lihtsalt tundus kätte tulnud see trikiaare ja nüüd pole ka enam nii põnev siit mööda kihutada. Potsataja muidugi passib veel silla all ja ootab oma järge :) Aitäh igatahes, oli mõnus ajaviide.

Otsisin, otsisin veel, otsisin veel, otsisin veel.. Vahepeal ilmusid õngemugud ja pidin otsingud poleli jätma. Õhtul tagasitulles jätkasin otsinguid ning lõpuks saatis ka edu. Ohutuse huvides mainin ära, et trepi serval ohtlikes kõrgustes kõõluda pole vaja.

Tänud järjekordse geniaalse aarde eest!

No mida ma ilma Marguseta teeks ;) Tänud peitjale :)

 1 

Meie tänase päeva viimane ja ühtlasi ka lemmik. Aardele lähenedes vaatasime, et ca. 10-kond taskulampi välgub trepist üle-alla. Mõtlesime juba, et nüüd saame kõvasti teolt tabada, aga lähemal uurimisel selgus, et tegu seiklejatega ja otsivad midagi muud kui meie. Siis jätkasime igaüks oma asja otsimist kuni lõpuks olid kõik seiklejad läinud ja meie oma tiimiga hakkasime välistama erinevaid peidukaid. Lõpuks siis Marit päästis meid piinadest ja saime hakata logida. Oli tore pähkel hammustamiseks. Tänud peitjale.

 1 

Kui nüüd täiesti aus olla, siis ma päris ise seda ei leidnud, sain abi. Aardele lähenedes oli näha, et seal luusib üks seltskond ringi. Hiilisin vaikselt lähemale. Kohale jõudes selgus, et tegemist on aarde esmaleidja luckyone ja tema kaaskonnaga. Esmaleidja kihistas vaikselt naerda ja vaatas pealt kuidas ülejäänud aaret otsivad. Üritasin vihjeid uurida, härra natuke suunas. Vaatasime veel veidi ringi ja käes ta tiimitööna oligi. Nimed said kirja ja igaüks läks oma teed. Aarde peidik oli muljetavaldav, aitäh leiutaja!

 1 

Parkisin peale hommikukohvi auto treppi ja otsustasin, et seda siit enne ei liiguta kui olen selle aarde ära loginud. Olen tegelikult käinud siin mööda tavatereppi korra ka varem üles alla kõndimas ja käsipuid poleerimas. Täna võtsin seda osa kergemalt ja otsustasin läheneda antud küsimuse käsitlemisele konstruktiivsemalt. Ei olnudki vaja väga pikalt lasta end tuulel loperdada.
Aare oli korras.
Tänud peitjale õppetunni eest! Selle ägeda aarde eest loomulikult kah! :)

Leitud :)

Ütleme nii, et teine (tegelt siiski vist pigem kolmas kuni viies) lõppes samamoodi nagu kõik seal ennegi on läinud.

Järgmine kord äkki minna hoopis koos püramiidse tipuga raudsilindrilise abivahendiga?

 6 

Aaret hoidev objekt sai aasta betoonehitise tiitli

http://tartu.postimees.ee/3619621/aasta-parima-betoonehitise-tiitliga-parjati-ihaste-sild

Leidsime ja Leidsime, kuid nägu on ikka sinine. Külm tuul ning kaua ei viitsinud passida. Kindlasti tagasi...

Sama külm ja tuuline, kui eelmine kord. Väikese erinevusega, et seekord koperdasime ka aardele otsa.

Autos otsustasin, et räägin Annele, mida ma selle taevatrepi osas arvan ning mis mõte mul peidukoha osas on tekkinud. No Anne näost oli seepeale ilmselgelt võimalik ilma sõnadeta välja lugeda, et.... miks sa lollakas siis logi kirja ei pannud... nii ma siia kohale vurasin.... ukerdasin seal õiges paigas ikka üksjagu aega enne kui asja toimima sain. Ma ei oska lihtsalt asjadele veel nii läheneda... veidi veel arenema pean. Aga superluks teostusega asi, tänud peitjale!

Hommikul olin peale Kuulat objektil kohal ja asusin vaikselt trepist üles liikuma ja kõike enam-vähem loogilist läbi vahtima ja näppima. Paar ideed tekkisid, kuid vilja need kohapeal ei kandnud. Aga väike kripeldus jäi veel ühe võimaliku peidupaiga osas hinge... aga no ei tulnud kohapeal miskit sellest mõttest välja. Otsustasin, et ma veel tulen siia tagasi... muidugi... kuidas ma muudmoodi oleks saanud. Aga jah, selle aarde mitteleid ei ole ju häbiasi.... ühegi aarde oma ei ole.

Otsisin,kuni telefonil aku tühjaks sai ja seega kaotasin valguse. Külm hakkas ka ja....jäi leidmata.

 2 

Meie asjatoimetused Tartus jätsid meile enne pimeda saabumist just niipalju aega, et paari huvitava taustaga aaret külastada. „Taevatrepi“ kohta olime logisid lugedes juba ammu aru saanud, et lähen–näen-võtan stiilis aardega just tegu pole, seega olime valmis ka sinise näoga koju tagasi minema ja seda nii kaudses kui otseses mõttes, sest kohutavalt külm oli. Oh-jah! Kui palju tahaks rääkida, aga ei saa ju. Trepist üles-alla käisime meiegi kordi ja kordi, käed olid raudtorude poleerimisest kanged, tahtmist asja pooleli jätta aga ei olnud. Lõpuks otsustasime veelkord eelkäijate logisid lugeda, et sealt väikestki niidijuppi leida, kuid enne kui Ainil leiu puhul silmad särama lõid, läks ikkagi veel omajagu aega. Kogu otsimisprotsess kestis umbes 45 minutit. Käed olid logi kirjutades külmast kanged, aga meie südamed olid soojad ja väga rahul tulemusega. Suur – suur tänu peitjale väga tasemel peiduka eest.

Otsisin küll edasi, kuid peale petekate muud ei leidnud.

 1 

No ei leidnud. Alla tunni atribuut ei päde vist. Aru ka ei saanud sellest pointist seal. Ehk ei pea midagi kangutama, sest seda seal teatud objektide puhul on juba kõvasti tehtud. Tavaline aare :), koordinaatidel, nullis?

Tuled kustu

Tulid taevast ülevalt

 1 

Otsisime, otsisime ja otsisime veel aga seekord ei leidnud.

Tänan aarde eest!

Huvitav, et seal selline suur trepp on. Prožektorid olid ka millegipärast silla alla paigaldatud. Tänud!

Siin läksime taas lahku. Poleerisime trepi läbi, õige koha ka, aga õige liigutus jäi tegemata. Väga lahe! Aitäh!

Leitud ,väga hea aare tänud peitjale

Peitja muudkui soovitas veel otsida ja veel ja veel ja veel ja ...
No kurja. Tuul tahtis Tartu taha puhuda, aga midagi tarka näppu ei jäänud. Polnud just parim päev selle peitja aaretega.

Leitud. Siia kulus nüüd küll pea pool päeva. Aitähh!

 3 

Kirjeldusest võib peaaegu jääda mulje, et see objekt on ilma sügavama otstarbeta sinna püstitatud. No kuidas siis, kus geopeiturid muidu ülimalt tuulisel päeval üles-alla turniksid? Me saime ikka tsirkust kogu raha eest, ei jõua keegi kokku lugeda, kui palju trepp õhemaks kulus. Oeh, see oli phantom-aaretest alles esimene ;)

Eks geopeituse aardeid võib olla mitut masti. Selliseid, mis juhatavad lihtsalt kaunitesse-põnevatesse paikadesse ja selliseid, mis lisaks otsijad "ära lollitab". See aare siin kuulub sellesse viimati nimetatusse. Lahedad on muidugi sellised riukad! Õnneks kaua ei läinud - järjekindel töö viis sihile. Jäägu need kulunud minutid ja sekundid siinkohal nimetamata - geopeitus pole ju võistlus! Õnnestus ebakõla ära näha, vaatamata peitja oskuslikule meistritööle. Jällegi Phantomi firmamärk! Tänud!

Lahe teostus vaeva on nähtud.

Tänud peitjale :)

 5 

Tõrvast Tartusse tuuri kolmas linnukene pärast kaht (veel) GC-only aaret. Tänane päev oli Tartu-Taneli eri. Taevatrepp neist ses maalinnas esimene. Seekord parkisime eelmisest Potsatajast erinevalt majadest eemale tupikteele ning jalutasime nulli mööda gepsu lilla joont, mis juhtus parasjagu heinamaal olema (-:
Ilmselt tegime ära kõik samad liigutused, mis kõik eelmisedki otsijad. Tuuleke paitas meie põski ja päikseke soojendas me ihusid. Kui olime kõik valed kohad läbi katsunud-vaadanud, oli aeg soojemate kohtade kallale asuda. Aarel oli piisavalt nutti ja küllap ka veidi õnne, et superhästi peidusolnud karbike ilmavalgele tuua. Aeg stopp - kümmekond minutit. Vaene Tunk jt meenusid meile nüüd :-)
Imetlesime veel paar korda peidikut ja ideed ning teostust - no lihtsalt filigraanne, Annegi oleks kade. Panen aardele kõik voh!-sildid külge, lausa AA kandidatuuri väärt. Aare korras. Võtame nüüd Taneli järgmise tuutu ette, sest siin ei kulunudki tervet päeva (-: Superluks!

 2 

Tee kodu poole viib ikka läbi aarete. Seekord siis lasime phantomi aaretel hea maitsta. Võtsime kohe aega, et kaua meil siis läheb, olles enne lugenud tunde ja tunde vältavast otsimisest. Ei saa ju kõike kirjeldada, mida me tegime ja kuidas otsisime aga lõpuks läks meil vaid 10 minutit, et nimed kirja saada. Hiljem arutlesime karuonuga, et raskeks läheb Aasta aarete valimisega. :)

 1 

Ka meil tuli leid 3. korral. Esimene kord kahtlustasin õiget kohta ka, aga leidmiseks sellest ei piisanud. Teisel korral istusid aarde juures 2 esmakursuslast ja jutustasid esimestest ülikoolikogemustest. Mina loobusin seekord kiiresti. Ka täna ei läinud kergesti. All kalurite naispere ja koer,kes kõige peale haukus, üleval jalgratturite pere loojangut ja loodust imetlemas ja filmimas. Aga seekord olin mina kõige pikema kannatustega. Kaua ma ikka siia jalutan, tahaks ükskord murdvarast ka vaadata. Aitäh! Aare oli väga lahe. Kättesaamine oli aga üsna keeruline. Samas, ega kõik peagi kergelt tulema.

Kolm on kohtu seadus. Täna oli kolmas kord, kui läksin otsima ning seekord siis õnnestunult. Logiraamatus märge tehtud.

 1 

Siia läksin mütsiga lööma, polnud mul kodutööd ega miskit ettekujutust mingist trepiehitusest! Juba eemalt nägin, et keegi otsib! Marssisin ülbelt peale ja tere asemel kohe täristasin maha küsimuse leiu kohta, selgus, et mittemidagi. Jätkasin, siis sellest poolest tunnist, mis Raivol juba poleeritud ja 2 mintsa pärast "närisin asja läbi"! Ja ohsaa, meeskonnatöö tõigi edu, oligi aare, karp ise muutus täiesti teisejärguliseks, see mulle enam üldse huvi ei pakkunud. Jõllasin ja uurisin seda Taevatreppi siis pikalt, täiesti sõnatuks võttis, einoh, teretore aare, tõesti tänan!

Ahjaa, Raivo sai ikka oma tere ka, mul ju "lastetuba" korralik!

 2 

Tegelikult vaatasin ma õiget kohta esimesena, ei osanud sellega aga midagi peale hakata. Nii ma siis imetlesin järgmise pooltunni peitja motivatsioonipakikesi. Plaanisin lahkuda, tegelikult olin teel ema sünnipäevale, kui jäin trepil vahele Annele ja aardepeitjale. Kas leidsid? Ei leidnud. Jalutasime tasakesi minu poolt pakutud kohta, peitja omaette muigamas. Veel veidi uurimist ja Anne nuffikus ning minu jõud tõid aardekarbi päevavalgele. Aitäh!

Leitud, logitud. Eelmist aaret logides, ütles Erki, et järgmine on Taevatrepi aare. Kui täpsustas, et see on Phantomi peidetud, olin kohe põnevil. Logidest teiste otsimise aega lugedes, kahtlesin, kas üldse täna leiame. Õnneks läks aega ca 1 h ja logitud oligi. Väga lahe teostus, suured tänud.

NO poleeritud seda treppi ikka sai ja selge oli kohe alguses, et kerge see olema ei saa. Alla tunni läks ja leid tuli peaaegu juhuslikult juttu ajades ja igasuguseid asju ning kohti näppides. Saja protsendi mees Erts leidis selle peiduka (kogematta vist:). VÄga lahe teostus! Selliste aarete pärast tasub seda mängu mängida!

 1 

Peale pooltteist tundi, kui alguse entusiasm oli juba raugemas, lähenes meile meid juba ammu eemalt jälginud kaasgeopeiturid ja uurisid, kas me oleme geopeiturid. Peale jaatavat vastust pakkusid nad meile lahkelt ka mõnda vihjet. Saime nende muigel pilkude all pea tunni veel otsida, kuni alla andsime ja palusime konkreetsemaid vihjeid. Päris ausa leiuna see kirja ei lähe, kuna lõpuks muutusid vihjed väga otseseks. Tõele au andes, ise me poleks niipea sellise lahenduse peale tulnud (olgugi, et õigele kohale olime me üritanud juba kaheksat muud pidi läheneda...).

Tänud meie abilistele!

 10 

Stirlitz nägi juba kaugelt, et trepil võtavad kaks tüdrukut kummalisi poose. Kolleegid, mõtles Stirlitz. Ise oled, mõtlesid tüdrukud. Ja nii vaatas Stirlitz hulk aega eemalt, kuidas slaavitarid kilgates poose tegid, ja tüdrukud kilkasid heastmeelest, kui nägid, et Stirlitz nägi, et nad poose teevad. Aga kaua sa ikka trepi peal pildistad, vaja ka silla alla ja võssa ja jõkke pilte tegema minna. Selle aja peale hakkas Stirlitz treppi vaatama. Vaatas siia, vaatas sinna, leidis kahtlase asja, aga kilked olid ka kahtlaselt lähedal. Kui kilked korraks kaugemale läksid, küsis Stirlitz keskuselt, kas kahtlane asi ongi kahtlane. Jaa, vastas keskus. Ja kui tibnate fotosessioon eriti eriskummaliseks pöördus, võttis Stirlitz karbi ja logis. Kui Stirlitz karpi tagasi pani, tegi magnet koleda häälega PLINNPLÄRTS. Vaesed tütarlapsed ehmatasid, ja kuna nende poos oli sel hetkel eriti eriskummaline, siis võttis see nad läkastama. Stirlitz tänab meelelahutuse eest ja vabandab kahe venekeelse neiu ees, et neile Emajõe vee kurku ehmatas.

Abivahend neile, kes ei viitsi treppi mööda taevasse minna

Jalgratturid sillal vaatavad, kuidas piltnik pildistab jõkke uputatavat modelli

Poleerisime päris tükk aega nii treppi kui ka silda enne kui nägijaks saime. Vinge peidik, aitäh peitjale!!

Suurepärane aare:) Tänud peitjale.

 2 

No trepp oli aus. Tugev, toekas ja turvaline. Minu meelest ka täiesti tolmuvaba ja varsti ka sile ja läikiv. Aitäh!

 2 

Taneli peidik järjekordselt oma tuntud headuses. Hea, et rauasaagi kaasas ei olnud, kasutamisvõimalusi oleks palju olnud. Aitäh.

No ikka kõik sai justkui ära katsutud ja seal oli palju suitsetajaid. Aare tuli aga välja väga üllatavast kohast ja küllaltki juhuslikult tänu Mardile. Enne veel suutis Mailis teda manitseda, et ärgu lõhkugu.

 1 

Nagu mõne peitjaga juba tavaks saanud, tuleb uuele ringile tulla. Vähemalt sai preili värskelt paigaldatud abirattad ära katsetada.

 1 

Konkurents oli otsijate poolest väga tihe :) Osa loobusid ja me ka otsustasime teinekord uuesti tulla.

 1 

Meie kõige esimene aardejaht! Algus oli väga põnev, aga trepist alla jõudes juba ka veidi frustreeriv. ;) Samas tänu sellele oli rõõm veel suurem kui aarde lõpuks leidsime!!

Uue sillaga olime juba varem tutvunud ja ka trepil käinud. Otsustasime kordamööda aaret otsida. Sedasi, et käime mõlemad korra alla ja tagasi. Mõlemaid saatis kahjuks ebaõnn. Viimaks vaatas Tõnu veel mõned kahtlasemad kohad läbi ja avastaski kogemata aarde peidukoha. Väga kavalasti peidetud. Selle koha peale nagu kohe ei tulekski. Igaljuhul kena aardekarp ja kiidame peitjat. See oli meie Marta esimene aardeleid! :)

Kolm on kohtuseadus. Seekord tuli ta siis välja. Põnev, põnev. Õpime järjest rohkem Taneli käekirja tundma. Tänud!

 5 

10 päeva varem veetsin taevatrepil üksinda lausa paar tundi ja logiraamatuni ei jõudnudki. Sel hommikul tulin uue lootusega, sest otsijaid ju poole rohkem. Pealegi olime eelmisel õhtul telkimisplatsil juhuslikult kokku saanud Alexi ja Mooritzaga, kes samuti plaanisid enne suuremaid päevaseid ettevõtmisi taevatrepile tulla. Aga kuna neil oli lisaks veel vaja üks seif kräkkida, siis esimese pooltunni saime kahekesi tegutseda. Lõpuks oligi Iti see, kes aardekarbi välja võlus - poolkogemata nagu ta ise ütles. Loomulikult olin ma õiget kohta juba korduvalt varem näppinud, aga noh, ega 4.0 fantoompeidukas niisama lupsti avaldu ju! Maastiku raskusaste vist päriselt ei klapi, aga see selleks. Alex ja Mooritz laekusid parasjagu just siis kui me liikuma sättisime. Ja pettumustvalmistavalt kiiresti tuli kõne, et neil ka tehtud - niisama lupsti :D

Aitäh pingetpakkuva väljakutse eest, soovitan kõigil otsida, leida ja teostust imetleda!

 4 

Pärast 2x1,5 tundi tulutut poleerimist enda poolt ei olnud enam eriti motivatsiooni siin seda rauda ja betooni tühja vahtida. Samas no kurat, enda saamatust ei taha ka tunnistada, nii et jälle tagasi.

Juba eemalt oli näha, kuidas betoonihuvilised noormehed väga agaralt trepi parameetreid analüüsivad ning kohale jõudes saimegi kokku [rannooo] tiimiga, kes olid just alla andmas. Nemad suundusid õigepea seifi muukima, meie moodustasime aga uue vahetuse.

No ja siis vana hea rutiin - trepist üles, katsud ja kangutad kõik tuttavad torud läbi, vaatad, ega keegi mõnda tünga valesse kohta pannud ei ole...

Kui siis Martin lõpuks õige koha kogemata tuvastas, oli vähemasti see kergendus, et ei pea enam siia tagasi tulema neid rituaale kordama. Eriti nõme oli asja juures ju see, et sedasama kohta oli nii korduvalt näpitud, aga jõuvektor oli vale...

Ei aga aare ise on muidugi jälle tasemel, midagi ei ole öelda. See kord siis meie laiendatud tiimi kombineeritud otsimisaeg 1,5x2+1,5x3+0,25x2=8h

Aitäh!

 7 

Kui me seifi juures juba lolliks olime tehtud ja trepi poole sõitsime ,saime kõne Tunkilt, et neil trepiga missioon lõpetatud. Krm, mina juba lootsin ,et neli paari silmi on on kavalam kui kaks paari, sest logisin olin ju seekord lugenud ja teiste otsingutele kulutatud tunnid olid teada.
Saabusime siis suure hilinemisega nulli kuid Esko ja Iti olid veel parkalas, näod rahulolevad ja meilegi sooviti edu. Lontsisime siis nulli poole ja pilku selja taha heites avastasin rõõmuga ,et neil polegi kiiret, Iti suundus hoopis lilli korjama ja pärga punuma ;). Salamisi lootsin, et noh...abi nii lähedal... kahte tillitamist ühte päeva, see oleks vist liig mis liig :P .
Poleerisime siis seda treppi ja loendasime leitud tüngasid, meile jäi neid pihku koguni 13. Kuid ootamatult jäi pihku ka aare ise, tundub, et seifi juures kogetu (piinlikus siis, et nii saamatud olime) oli mõttemaailma tiba avardanud ;). Tahtsin Tunkile lehvitada, et näe me saimegi esimese korraga hakkama... aga parkla oli juba tühi ...
Tänud peitjale ja palun uusi aardeid leiutada!

 7 

Kõik mis eelnes, kribavad ehk Tunk ja M....nagu lapselt kommi vötmine minu puhul, krt, poole tunni tagune seifi lõhkumine oli parem...minu aastakas on seif, see on teisel kohal ja virumaa mõis kolmas...nu ilgelt hea...meie leid siin, oli 13 tünga...otsige rohkem ja lööge üle :P! TÄnan, tänan, tänan! Seifi eest lolliks tegemise eest ekstra tänud....:P Taevatrepp oli sellega võrraldes "jalutuskäik pargis" Tähh!!! AHHJAA...statistikutele: piisas ainult korra tõusmisest,(või langmisest, oleneb vaatenurgast), et saada täis mõnu asjast :P

 5 

Eelmise külastuse käigus sain endale mingi tõve külge, aga täna oli taas juba piisavalt eluvaimu sees, et kiire korduskatse teha. Nullis toimetasid juba selgelt vägagi sillahuvilised noormehed, kelle sealviibimine ei saanud kuidagi juhuslikku laadi olla. Selgus, et tegu on Eero, Mihkli ja Rannoga, kes olid trepile juba põhjaliku poleerimise korraldanud.

Vahetasime kogemusi, mille järel meie asusime uuele otsimistiirule, kolleegid suundusid seifi muukima. Kiire tiir peale tehtud, tuli tõdeda, et ega vahepeal uusi mõtteid küll tulnud pole. Aga no kuskil peab see aare ju olema... Üks koht oli juba varem natuke häirima jäänud ja huupi seda näppides käis järsku plõks ära ja... no tere tali! Tartu staarvandaal tegutseb taas :P

Tasemel maskeering igatahes, kuigi üks kirjelduses olev number ajas küll pigem segadusse. Tuleb välja, et polegi Anne kanalit vaja risustada, Tanel suudab ka tavakatega korralikult tillitada. Aitäh stressi tekitamast!

Ka seekord jäi kätte saamata. Küll see aare üks kord murdub, oodaku vaid!

Ka meie peame otsima veel...

Mõned elemendid olid tiba kehvasti tagasi pandud ja üks lausa vales kohas. Nüüd kõik jälle nii nagu ette nähtud.

 2 

Poleerisime natuke teises koosseisus uuesti poolteist tundi. Minul tiksus kokku kolm tundi täis.

Otsime veel!

 1 

Otsi veel!

Poolteist tundi kvaliteetaega veedetud, põlvakad hirmutasime ka minema. Till-till-tidirill.

Oi neid tillikaid oli ikka palju.. aga samas ehk oligi hea, sest see frustratsioon tuli hiljem kasuks :)

 3 

Kõikidele huvitundjatele teadmiseks, et Tartu kiirreageerimisüksus viibis puhkusel. :) Sobiva võimaluse tekkimisel (loe: lapsed olid ära ja kedagi ei olnud visiteerimas) sai see käik nüüd täna ette võetud.

Kokku sain mina isiklikult enne lahkumist 3 korda üles ja 3 korda alla kõnnitud, kuskil saladusliku koha peal tuli ahhaa. Iga jumala kord tegin ka sama liigutuse, mis lõpuks õnne tõi, aga no tundub et selgi korral oli vaja rohkem jõudu kui mõistust ja natuke nahaalsust takkapihta.

Ma väga tänan kodulinna jälle täiendamast. Vaikselt hakkavad nõksud juba selgeks saama. :) Tervitused kalastajale silla all, kes ilmselt väga huvi ei tundnud, mis need lollakad seal treppi patsutavad.

 9 

On tähine taevas, mustavas öös.
On treppidel ees ootamas palju tööd.
Tuld näitan vaid peost,
et mind ei tabataks teolt.

On õnneks siin aega laialt mul käes,
ent siiski näib nii, et sellest puudu jääb.
Vist karm peidupaik,
saan saagiks tüngasid vaid.

Leiud mustas teibis.
Otsi veel, otsi veel.
Leiud mustas teibis...
Leiud mustas teibis.
Otsi veel, otsi veel.
Leiud mustas teibis...

Siis heitunult kõõlun käsipuu peal.
Ma kahtlasest klotsist haaran kinni seal,
see pudeneb peost -
taas kõigest illusioon.

Leiud mustas teibis.
Otsi veel, otsi veel.
Leiud mustas teibis...
Leiud mustas teibis.
Otsi veel, otsi veel.
Leiud mustas teibis...

https://www.youtube.com/watch?v=J5ta2hzCsTE

Poleks neid tüngasid ja topelttüngasid seal, siis oleks täitsa meeldinud.

 1 

Lihtne aare lihtsas kohas, topsik hakkas ju kohe näppu. Umbes tund aega hiljem saime ka logi kirja. Üldiselt kui peitjal magneteid ja muud kraami hirmsasti üle on, võtame need hea meelega vastu! Ei oskagi nüüd öelda, kas soovitan või ei soovita, aga et ei soovita silti pole, jääb see teine. Aitäh!

 17 

Nagu nad kõik seal kuskil räägivad, siis kõige parem on alustada algusest.

Kõik algas kella kaheteistkümne paiku päeval, kui ma koju jõudsin ja avastasin, et Tartus on uus aare. Kuna avaldamisest oli juba omajagu aega möödas, siis erilisi lootusi polnud, sest Tartus baseeruvad ju siiski Eesti mõistes ülikiirreageerijad, kellele isegi meie oma kõrghooajal (suvisel ajal, kui ilmad on soojad) ära teha ei suuda.

Võtsime üsnagi rahulikult: kiigutasime naabri last, sõime sülti, viisime Ave auto hooldusesse. Ja siis mõtlesime, et need paar vaba tundi, kui autot hooldatakse (või noh, aetakse õuest tuppa ja paari tunni pärast samamoodi õue tagasi ning küsitakse selle eest mitusada eurot...) otsime selle aarde üles. Või nagu Jeremy Clarksonile öelda meeldib: "How hard can it be?" (tunnistan, et ma salamisi seda ka ütlesin.... See oli ilmselgelt VIGA)

Kuna ees ootas pikk jalutuskäik, siis võtsime Anne Selverist paar sotšnikku, jäätise ning pudeli vett. Parkisime auto Vana-Ihaste tee äärde ning alustasime jalutuskäiku - sealt on kilomeeter. Ilm oli hea. Päike siras otse lagipähe. Inimesi oli vähe - seega parim aeg aarde leidmiseks, sest pärast õhtust tipptundi on seal ju tervisesporditipptund kuni hilisõhtuni välja.

Edasist ei tahaks väga kirjeldada - lühidalt ülevalt alla, alt üles, ülevalt alla alt üles jne jne jne jne jne... Motivatsioon oli põhjas! Pärast 40 minutit saime piste ning andsime alla. Mitteleid.

Jalutasime autoni tagasi ning laadisime akusid ja pidasime plaani. Otsustasime, et teeme teise katse kohe järgi. Seekord küsisime linnalt luba ning veeresime lähemale. Kordus sama mis eelmises lõigus. Seekord veidi kauem kui TUND!!!! Kuna geolehel veel ühtegi logi ei paistnud, siis otsustasime, et kiirreageerijad on veel tööl ning tulevad siia alles õhtul - nagu ka meie. Ega nemad ei tea, et me juba päeval siin ennast lolliks tegemas käisime. Oleksime lihtsalt süütu näo pähe teinud ja samu kohti kolmekümne seitsmendat korda läbi vaadanud - need krdi suitsupakid...

Vahepeal saime Ave auto hooldusest kätte (ja ära sa märgi: mittemidagi tegemise eest küsiti seekord alla kahesaja evrosajussi raha), grillisime valmis maailma parima burgeri (koorikleib, salatileht, suussulav hakkkotlet, eesti juust, tomat, sibul, ise hapendatud kurk, salajane kaste... njämm nnjämm). Ning seejärel poole üheksa paiku uuele katsele - no sel ajal peaks juba korralik sündmus toimuma?! Aga ei midagi.

Käisime lähedal ühe teise aarde juures ka - !"#¤%&/(). Okei, tehtud.

Üles alla, üles alla, alt üles, ülevalt alla.

"Kas otsite aaret?" ............ Oot, misasja? "Jah??!..!"

Ja alla ta kadus. PS. Tanel - see oli palju parem motivaator kui see sinu oma :). Ja ta tuli tagasi ja kadus... Ja siis see tuligi... Mitte keegi ei taha seda kuulda, kes on ühe aarde juures olnud kauem kui viisteist minutit: "Kas otsite edasi või logime ära?"

Järgmised kolm sekundit ei kannata MITTEMINGISUGUST trükimusta.

Ei teagi kas see oli nüüd kaas-FTF või siis STF aga nimed saime kirja. Siiamaani ei anna rahu :).

Aga väga tore oli kohata Raini, kes on geopeitusega üsna hiljuti algust teinud. Jahvatasime seal veel oma pool tundi ja ootasime teadagi keda... Aga neid ei tulnud. Verevis on vist vesi soojaks läinud... :).

Ära sõites nägime veel peasüüdlast aarde poole kulgemas (pidasime temaga viimase otsingu ajal pika ja naeruderohke vestluse maha - ei tea kas punase fööniga või mitte...?).

Igaljuhul selle aasta parim seiklus meil! Tänud Tanelile ülivinge aarde eest ja loomulikult Rainile logiraamatu eest!

Ka Tartus on omad Sõnajalad...

Leitud, logitud FTF