Keibu luited

Lõpp hea,kõik hea.

Leitud, tänud!

Leitud, tänud!

Väga äge multi! Tänud peitjale aarde eest!

Tänane ilus suveilm lausa kutsus luidetele. Ja loomulikult oli valikutest esikohal Keibu. Kuna vahepunkt oli juba enne oma kohale sätitud, siis jalutasime kohe sinna. Olin juba unustanud oma eelmise aasta võitlused sipelgate hordidega, nii et see nüüd ka kenasti meelde tuletatud, et jah, nii kole see ongi. Andmed käes põgenesime tulistjalu, aga neid priiküüdi tegijaid sai ikka pikemalt kohe maha raputatud. Ja kusjuures jagus neid hiljem veel autossegi, ikka avastasin muudkui jälle mõne sibaja. Lõpus natuke tiirutamist ja juba Malle silm märkaski konteinerit. Seega siin kena keik. Tänud peitjale taas põhjust andmast siia tulekuks ja aaret peitmast.

Nils viskas kodus malliga kirvest, mis tabas täppi. oo milline kirves! Tänan!

Suur rõõm oli taaskord sealkandis olla, imeline!

Kõik läks hästi: vahepunkti panime eeltööna kaardi peal paika, seal veetsime mõned minutid ja logisime paari tunni pärast, sest võtsime vahepeal matkaraja aarded ära. Sipelgaid, sääski, mugusid, võssi jms segavat täpselt 0. Aitäh!

Kiidame aardemeistrit. Oli tegu, et 252m kaugusele otse minna ja siis oli ka lōpus tegu…. Aga ōnn naeratas ja jäi näppu.

Kuna Tänavjärv oli ära blokeeritud, siis oli vaja plaan B-d, sest ujuda pidime me täna - nui-neljaks - saama! Seega korjasime Keibu luite mõistatuse järje sealt üles, kus ta eelmisl korral pooleli jäi ja tegime ta võiduka lõpuni ära. Eks siingi oli eelmise korraga võrreldes kapitaalremont lõpufaasis ja koht oli äratundmatuseni muutunud. Aga aitäh peitjale!

Juba kuu aega tagasi jõudsin lahendusega siia. Siis aeg surus tagant liivarajale ja sipelgad tegid olukorra raskeks ja üleüldse ei keskendunud korralikult. Täna lähenesime hoopis teisest suunast. Vahepeal oli aega mõtteid koguda. Õnneks sai kohe õiged liigutused tehtud ja aare logitud. Aitäh!

 3 

Hah, loen praegu aardekirjeldust ja silmad läksid üllatusest suureks :D Mida viidet aardekirjelduses!? Kätlin vist ise ei märganudki, et ta on viidatud seminaritöö üks autoritest :) Veebileht kui selline on mu kursavenna tehtud meie geograafia kursuse veebileht. Kui sealt aadressilt natuke juppe maha lõigata, jõuab ka nt sellisele aadressile... :D

Enivei... tulles nüüd geograafia juurest tagasi geopeituse juurde... eile sai tehtud Nõva LKA matk koos kaheaastase poisiklutiga seljas. Seega täna midagi suurt ette võtta ei tahtnud ning kuna ilm tõotas ka tulla sama kuum, otsustasime teha täis lebopäeva. Eile avastatud eestlaste rand oli nii mõnusalt privaatne leid, et pikalt mõtlema ei pidanud, kus me selle olesklemise päeva mööda saadame. Sõitsime autoga natuke lähemale ning jalutasime randa. Rand jälle täiesti meie päralt, aegajalt ilmusid kauguses mingid inimkujud ja siis jälle läksid. Tegin tarpist varjualuse ning olime suht õhtuni rannas. Polegi vist elus varem niimoodi terve päeva rannas vedelenud. Maru magas tuules plagiseva tarpi all oma lõunaune nii sügavalt, et lõpuks pidime teda ekstra äratama hakkama. Kui kaasas olnud söögid otsas ning vastu õhtut kõhud tühjaks hakkasid minema, pakkisime end oma privaatrannast kokku ja sõitsime Nõvale sööma.

Kõhud täis tulime siia. Järve äärne paksult rahvast täis. Nii jäi ka Lepaaugu aare otsimata, sest lihtsalt ei saanud nullis löögile. Tulime aarde nulli. Nii, mis siin siis on... ahah suund ja kaugus. Maru pistis samal ajal juba jugama. Ja loomulikult mitte aardekirjelduses viidatud asimuudil. Vahepunktis tulid numbrid koos järjekordse sipelgarünnakuga. Lõpus nii lihtsalt ei läinud. Ka seal olid taas sipelgad karjakesi abis aaret leidmas aga mida kuidagi ei suutnud tuvastada, oli aarde peidukoht. Maru tüdines ära ja Kätlinil oli eilsest juba kõht sipelgatest täis, seega nad läksid ees autosse ära. Ma ikka pidin seal tükk aega koos sipelgatega võitlema, enne kui aardetops näppu jäi.

Aitäh Alexile tudengiaastaid meelde tuletamast :)

 1 

Muidu väga mõnus ja äge koht, aga vat nüüd sai sipelgamõõt küll täis. Peraküla rannas nendega koos paar päeva telkimist ei tundunudki nii hull, aga ühes Nõva LKA aardes sain kerge üledoosi ja nüüd siin vahepunktis uuesti sipelgauputusse sattudes läks närv läbi. Nii et lõpp-punktis pingutasime Maruga veidi Mihklil abiks olla, aga siis kappasime autosse peitu ja jätsime Mihkli alatult maha aaret otsima. Tubli mees logis meid ka ära.

Leitud, logitud, tänan!

Päike paistis küll soojalt, kuid merevette siiski veel ei kiskunud. Nautisime lihtsalt luitevaateid ja käisime vajalikes punktides. Väga lõbus oli kogu protsess. Jumal tänatud, et ühtegi mugu seal jalutamas polnud, sest me oleks aardekonteineri otsimisel ikka väga naljakad paistnud ja palju erinevaid kahtlusi võinuks kõrvalt vaatajal tekkida. Aga leitud ta sai ja aardega kõik parimas korras. Aitäh!

Tänud

Mõnusalt leitav. Tänase tuulega on siin laineid ka. Nüüd ujuma. Aitäh peitjale.

Tänud aarde eest!

Kodus sai kaarditööna esimene punkt paika pandud.Sealt saime edasised juhised ilusti kätte.Lõpus kui nimed juba kirjas ja tahtsin karpi tagasi panna,ilmus RMK töötaja ja tahtis mingit küsitlust meiega teha.Heldur sai lõpuks küsimuste lehe,lubas vastustega neile tagasi saata.Nii sain mina ka topsi oma kohale tagasi panna.Aitäh!

Leitud

Kui väikemees tahab valge liivaga randa, siis on teada, et tema tahab Nõvale. Õnneks jöi kutt autos magama ja nii sõitsin "õigest" teeotsast mööda ja suundusin hoopis Keibule. Silmi avades oli kutt nii õnnelik. Uus rand ja nii toredad liivamäed. Kui rannas ukerdamisest ära tüdineti tegime ka väikese tiiru võtsime aarde. See läks üllatavalt hõlpsasti. Aitäh peitjale!

Leidsime!

Natuke kodutööd eelnevat tehtud, veidi tööd ka maastikul ning nimed saimegi kirja.

Peale Keibu aardeseeria tiiru istusime kahekesi rannas ja pidasime lõunat. Sven otsustas veel ujumagi minna ja mina siis samal ajal uurisin aardekaarti. Ohsaa, siin ju multi ka. Ma olin selle täiesti unustanud. Hakkasin siis joonestama (mida oleks võinud ka kodus teha) ning üsna adekvaatse tulemuse saamisel viisime asjad autosse ning jalutasime multit lahendama. Peale väikest ehmatust teises punktis läks edasi kõik libedalt ja aaregi andis end ruttu kätte. Aitäh toreda multi eest, väga äge rand on siin.

Mai lõpus kui käisime Kairiga Keibu rajal, saime ühest ja teisest punktist üle aga siis saabus pimedus. No ei leidnud ega näinud enam - ei vahepunkti ega ka aaret. Täna sinnakanti minnes oli mul õhkõrn lootus, et järsku parklad tühjad. Tühjagi nad tühjad olid - parkla oli autosid täis kuigi nägin ainult rannas kahe perekonda päevitamas. Jah, 26. septembril päevitasid. Üks väiksem lapseke jooksis mööda randa paljana ringi ... Õnneks päike paistis, õrn soe tuuleke seega ei saanud öelda, et talipäevitajad nagu talisuplejad on olemas. Igatahes tegin rannas pealelõunase oote, jalutasin natuke ringi ja liikusin otsima võimalikku aaret. Ütleks, et seekord oli kohene leid esimesest katsutud kohast. Huvitav, kuidas see mais meile kätte ei jäänud. Nüüd aga sain kiirelt logi kirja ja juba järgmiste aarete juurde. Kokkuvõtlikult - peaks neid multisid rohkem katsetama, järsku mõni veel selline ... leitav.

Olin seekord natuke isegi eeltööd teinud (aplaus, aitäh!) ning teise punkti paika pannud. Nii saimegi enne sarja tegemist seal ära käia. Ilm oli väga ilus ning meri mühises lõbusalt. Lõpus käisime mõned tunnid hiljem, kus läks vägagi kiiresti ja loogiliselt. Ilus koht ja tore aare. Aitäh!

Tänud selle multika eest

Keibu luidete rada läbides noppisime ära ka sama temaatilise aarde. Aitäh!

Eel info oli juba osaliselt olemas ja täna 6htul pidi siis olema see hetk kui tulen l6ppu vormistama. Kuna olin vahepeal suutnud segamini ajada kumma multiga tegu oli siis vaatasin kogemata valesid atribuute may require wading. Kuna olin pime siis ei jäänud muud yle kui alakeha paljaks koorida ja siis teha seda mida atribuut ytles. siis kui m6lemaga p6hjalikult tutvutud, lähenesin uuesti sinna kuhu esialgselt täpp näitas. Uue nurga alt hakkas asi kohe silma. Hähh tuhka mulle pähe. Kuidas ma ikka nii pime suutsin olla javeel nimed segi ajada. Aga l6pp hea k6ik hea ;D Tänud peitjale

Peale liivaradade harutasime selle ka lahti. Aare korras, aitäh!

Võtsime Keibu aardeid risti-rästi-kavalalt-ja-hästi. Seegi aare hakkas algusest peale kenasti jooksma ja saime nimed kirja. Vahva, aitäh!

Peale Keibu skv liivaraja läbimist oli jõudu veel ühe aarde jaoks. Valisime lähima :) Tänud!

Ilusad sõnad: avaliivikulapp ja rusked luited. Konteiner tuli ka lahedast kohast välja :)

Igati kena paik ja tänase ilmaga vaid geopeiturite päralt. Tänan peitmast.

Matkaraja kõrvalboonusena leitud aare. Kõik peale viimase punkti oli lihtne. Seal läks ikka veerand tundi enne kui silma jäi.

Helikopterit nägin kah

Leitud teisel katsel. 3600. Found it: 14.Mar.2020 16:48 Keibu luited. Teistel oli see ammu leitud, meil aga korra juba mitteleitud. Algusesse ei hakanud enam minema. Tuult mereääres olime täna varem juba tunda saanud. Kohapeal tuli meelde kõik need kohad kuhu sai varem vaadatud. Justkui seda kohta sai ka uuritud kus aare õige nurga alt seekord vastu piilus. Ju siis oli tema tähetund meile täna. Aarde lõpp-punkt kuiv ja korras. Täname!

Leitud. Tänud.

Ilus koht, tänud multi eest :)

 1 

Tehtud, mõõda luiteid oli rattaga paras tiirutada. Aitäh.

Ikka paras mõistatus see teine punkt kui tähti ei tunne. Aitäh.

Leitud. Logitud.

 15 

Tänast õhtut ja ööd tulin veetma Keibu luidetele Lepaaugu platsile. Kõigepealt käisin aarde raja läbi. Nautisin päikeseloojangut ja külma õlut. Vahepunktis tegin seda mida eelminegi kord ehk kobistasin selle ebamugavustesse. Kätte saades tegin vahepunktile väikese tuuningu, et järgmistel otsijatel seda enam ei juhtuks.

Liiga kauaks ei saanud randa nautlema jääda, sest palju ülesandeid ootas ees. Kõigepealt asusin puid koguma. Lähedusest leidsin vaid 2 kopra langetatud palki. Tagusin ja saagisin mõlemast jupi maha. Peenemaid puid hankisin mitmesaja meetri kauguselt. Tuletas meelde sellekevadise ärategemise. Kui puid vaja lõkke tegemiseks, siis minusugune läheb kasvõi 3 korda kaugemale. Poole tunniga kogusin paraja portsu materjali. 40 minutit saagimist ja võisingi õhtut nautima hakata. Soe lõke, istumisalune, jalgpall, õlu ja grill. Selle aasta vaieldamatult hubaseim matka õhtu.

Koprapuud

Läheb saagimiseks

Õhtuchill

Ma tõesti vaataks heameelega neid inimesi, kes geoaaretega jamavad. Mis on nende eesmärk? Tassida mitusada meetrit koordinaate sisaldavat objekti, parklas ta suvalt maha visata, logi mitte kirjutada...kas need on peiturid, kes ise ei peida ja ässitavad teisi, teevad seda ise vaikselt? Mugu seisund on veel kosmilisem sedapuhku... muster kordub eri kohtades, nüanssidega. Aga milleks see kõik?

Vaimustunud oma edust Keibu multiaarde lahendamisel tulime mööda randa ka luitemultit pusima, mõnusale rahulikule kulgemisele rannas andsid vürtsi kaks lõbusat jõe ületamist, sest pärast piisavalt pikka jalutamist ju enam ringe ei viitsinud teha. Tutvusin kirjeldusega alles nulli suunas liikudes, seepärast vihjed: peab kaevama ja loodus teeb vimkasid tekitasid nüüd väikese kõhkluse, äkki siin nii lihtsalt ei lähegi. Ega läinudki, kaevasin siit ja sealt, uuristasin augukesi, aga no lootusetu tundus siit midagi hetkel leida. Vihjet ja paari logi lugedes tekkis naiivne mõte, et prooviks äkki ka kirvetada.. pole selles eriti edukas olnud, aga tegelikult pole ka eriti proovinud.. ning oma väga suureks üllatuseks leidsingi järgmised juhised. Kuid siis tekkis hämming.. esialgu arvasin, et siin on peitjal mingi trikk mängus ja üritasin seda erinevalt tõlgendada, aga saanud lõpuks varemleidjalt kinnituse, et nii ei pea olema, võtsin julguse kokku ja pöördusin peitja poole. Minu õnneks selgus, et polnudki viga minus:), vaid vahepunkt oli jalad alla võtnud ja valesse kohta kolinud.
Tänud peitjale, kuigi esimen osa põnevas multist jäi kogemata, oli siiski väga vahva jalutuskäik.

Teine punkt oli lihtsalt parklasse toodud, esimesega on ka segased lood.

Kotis

3742.

Esimese punkti leidsime kiirelt üles, aga seda kohta, kus leitu üle järele mõelda me ei leidnudki, peale umbes viite katset sipelgate eest ära joosta viisime need vidinad peidukasse tagasi ja läksime kirvega järgmisesse punkti. Seal oli õnneks asi konkreetsem, sipelgaid oli muidugi samapalju, kui mitte rohkem, aga vähemalt saime aarde leidmiseks vajaliku info kätte. Lõpus läks juba suhteliselt kiiresti, tänud peitjale.

Jalutasime, nautisime eemalt merd ja luiteid. Teekonnal möödusid meist vahvad jopedega koerad. Tore käik oli. Tänud.

Talvel on siin hea geopeituda.Rannahooajal on kindlasti palju raskem toimetada,mõni meist kardab veel paaniliselt sipelgaid......

Aga jah,vahepunktid tulid mõnusa kergusega tänu kaasas olnud abivahenditele :) Täitsa parajalt saime ka jalutada.Topsikut otsides küll läks väheke kauem,kuid peale seda kui ühed vahvad koerad oli meid üle nuusutanud ja mugupaar tervitatud saime topsiku kätte.Tänud siia kutsumast!

Täiesti vale päev selle aarde külastamiseks, mere ääres oli selline tuul, mis tahtis minema viia. Leidsin esimesest punktist vajalikud vahendid ja kui abivahendi lahti harutasin, tahtis tuul selle lõhki rebida. Läksin autosse, tõin oma isikliku ja vastupidavama. Sellega siis tegin vastavaid mõõtmisi ja nii imelik, kui see ka pole, sain ka koordinaadid järgmise punktini. Järgmises punktis oli esimene koht, mida vaatasin, õige. Kuigi pidin tööriistad välja võtma, et kätte saaks. Lõpp oli aga kõige keerulisem. Selle aarde pealkiri viitab kirvetamisele, ma tahtsin kopra poolt mahanäritud puust vee ka välja pigistada, et sealt aare kätte saada. Lõpuks ma aarde leidsin siiski, paras rassimine ikka oli.

Üldiselt väga meeleolukas. Aga suvel oleks selle aarde leidmine palju mõnusam, kui jaanuari esimestel päevadel.

 1 

Olen avastanud, et siin ümbruses olevad laudteed mere äärde on väga ratturi vaenulikud. Iga väikese aja tagant kord aste üles, siis jälle alla. Tassisin ratta ikkagist nulli kohale. Sipelgate armee marssis seal ringi. Ettevaatlikult põlvitades tuvastasin karbi. Pühiksin sipelgad enda pealt maha ja põgenesin ohutusse kaugusesse lahendama. Midagi nagu sain aru aga mitte nii hästi, et oleksin koordinaadi paberile kirjutanud. Valisin siis selle kirvemeeste eri lahendusmeetodi. Esimene idee mida läksin kontrollima nõudis juba tõsist maastikukatsumust. Kohapeal jäi koheselt ka silma koht mis võiks oli geopeitusega seotud. See oli aga veel tõsisem maastikualane väljakutse. 5 minutit operatsioonitäpsusega sõrmetööd. Mul küll enda arust peenikesed sõrmed aga olin püsti hädas. Ei kujuta ette mida töntside sõrmedega tegelased siin minu olukorras tegema oleks pidanud. Leitu igatahes oligi õige asi. Info teisendatud, siis panin tagasi inimlikumalt ja arvatavasti ka vähem pilkupüüdvalt. Terve aeg vedeles mu ratas esimese punkti juures. Ühtegi inimhingi rannas peale minu õnneks ei olnud. Muidu poleks küll julgenud jätta nii avalikult laiali. Kui esimene punktis ja vahepunktis olid omamoodi raskused aga leiud tulid kiiresti, siis lõpus oli just leidmisega probleeme. Lõpuks viis leiuni ülim detailsus otsimisel, et mitte ükski koht ei jääks vahele. Aitäh!

 1 

Esimese punktiga oli põhimõtteliselt kaks probleemi. Esiteks kitiinkestaga varustatud miljonipealisest valvearmeest läbimurdmine. Ja teiseks küsimus, kuidas see GPSi edasine kalibreerimine tegelikult käima peaks. Lõpuks otsustasime hoopis ümbrust skänneerida ja geosilm Elisabeth leidiski selle, mida vaja :) Teine punkt oli seejärel põhimõtteliselt lapsemäng, kui seekord õhurünnak välja arvata, sest õhk oli verejanulistest tüüpidest paks. Sellegipoolest edukas leid ja logi. Aitäh!

Ei saanud isegi algust otsida, meeletu sipelgate rünnak. Need ründasid mind veel järgmised 10 km. Nendega oleks hakkama saanud aga aeg käis peale ja muguvaba hetke ei suutnud leida. Kahju aga ongi põhjust külmema ilmaga tagasi minna.

Esimese punkti leidmisega probleeme polnud. Leidsime. Aru ei saanud mitte midagi. Üks abivahend N oli seal sees ja ... ei tea mis sellega teha. Lugesime paari logi ja otsustasime veidi jalutada. Kirvetasime teise punkti edukalt. Sellest saime aru ja mõistsime. Seadsime sammud siis järgmisesse kohta ja jälle tabas meid pimedus, mõistmatus ja mitteleidmine. Absoluutselt null abi on ka kogu kirjeldusest. Vähemalt kant on kena ja vesi meres oli soe, nii soe.

 3 

Päike oli just loojunud, kui me RMK Keibu lõkkeplatsile jõudsime. Kõik lõkkealused olid loomulikult täis, aga ühe juures saime siiski oma õhtusöögi (viinerid ja burgerikuklid) valmis teha. Tahtmist magama minna veel polnud, seega rändasime mööda rajakest edasi selle aarde poole. Ühel hetkel nägime midagi huvitavat ja läksime kirvetama(täitsa õigesse kohta :) ), aga ei leidnud midagi ja liikusime ikkagi nulli. Midagi me sealt leidsime, aga täpselt sotti ei saanud. Läksime kergema vastupanu teed ja kirvetasime teise punkti välja. Üllatus oli päris suur, kui sealt saadud info meid tagasi algsesse kirvetamise kohta viis. Ja tõepoolest, seal oligi aare. Logi sai kirja juba uuel kuupäeval. Oli üks väga meeleolukas otsimine. Aitäh!

 1 

Ilusale suveilmale sobivalt oli rannas rahvast juba omajagu. Püüdsime siis varjatumalt, aga paiguti ka avalikult vajalikku infot kätte saada. Õnnestus. Edasi siis kribinal-krabinal ning siis ka lõppu asja vormistama. Tehtud. Täname.

 1 

Tuleb välja, et ongi täitsa kirvemeeste eri :D ...esimeses punktis leidsime kõik vajaliku aga ükski tegevus mis me seal tegime järgmisse punkti meid ei aidanud :D ...selle asemel tegime silmad lahti ja mõtlesime hetkeks...no mis seal ikka ..üks objekt tundus huvitav ...läksime lähemalt uurima ja ennäe imet, oligi teine punkt :D ...seal läks asi juba libedamalt ja sai kenasti lõppu suunduda. Lõpp see oli muidugi omaette ooper ...tuli välja, et ma suisa istusin aarde otsas - ise seda mitte teades muidugi :) Õnneks oli Tanelil silma ja visadust minuga seal jännata ja nii me nimed kirja saimegi :) Tänud siia juhatamast :)

 1 

See algus oli päris lõbus jah :) Kuna järgmisse punkti otsustasime lõigata, siis saime ka meie teada, mis on vajuv liiv .... väike ehmatus ja märjad püksid :) Lõpus libistasid kohalikud noored ilusa ilma puhul õlli, kehastusin suureks loodushuviliseks ja logisin vaikselt ära. Täname vahva aarde eest!

Lahendamise hetke oleks võinud keegi kõrvalt filmida. Kaks "hüljest" küliti rannaliival ja üks kärsitu koer kõrval. Ja siis mitu ootamatust, enne kui päris õigesse kohta jõudsime. Tundus, et võiks olla ju see koht, kus mugusid ei ole. Aga näe, võta näpust. Üks sõitis just platsi ja oli üsna üllatunud kui tabas kaks hüljest ja kärsitu koera kohast, kus nad tavaliselt olema ei peaks :) Tore kui RMK matkaraja kõrval on ka aardeid!

Nojah. Sai vantsitud, küll seljakottidega, küll ilma. Leitud teel Perakülast Vihterpallu.

 1 

Esimeses punktis saime koostöös kenasti hakkama, teise punkti minnes tekkis takistus, mis jäi abivahendite puudumisel ületamata. Sellegipoolest oli väga mõnus jalutuskäik. Rand oli tõesti suhteliselt inimtühi ja nautisime päikeseloojangut. Ehk jõuame elu jooksul siia kunagi veel.

Rändav jõesuu

Loodusmustrid

Käisin uuesti nullis ja peale järjekordset pimedust ja logide lugemist taipasin õigest kohast otsida, kuhu oma arvates olin juba varem piilunud.

 1 

See oli tore seiklus. Kui juba korra sai Nõvale randa tuldud , otsisime Läänemaa aardeid ka :) Igatahes leidsime esimese punkti väga kiiresti , oskused tulid tasapisi aga siiski tulid. Teises punktis tabas meid sipelgate invasioon , aga kes käskis puud raputada :) Igatahes sai info leitud ja siin enam mingit võlukunsti vaja polnud, et aru saada kuhu edasi. Ja seal edasi - oli omaette teema. Kes siis sedasi peidab ? ;) Aga ka see raskus sai ületatud ja aare leitud. Kõik kolm olid rahul ja suundusid edasi - sööma ja seejärel kodu poole . TFTC

 1 

Kõik punktid said kiiresti leitud, õnneks tänase tuulega sealkandis palju suvitajaid polnud. Mulle väga meeldis! Aitäh!

 1 

Rikkusime oma saabumisega ära ühe noorsandi pükstevahetusaktsiooni, aga eks tal oli pärast aega küll ja veel :D.
Agendid sipelgad tegutsesid nullis sihikindlalt, soovisime neile jõudu edaspidiseks ja tänasime senitehtud töö eest kuna kõik oli täpselt nii nagu peab ,kuigi peitja oli teatud saite mööda kolades leidnud info, mille järgselt oli pisut mures esimese punkti säilumises. Edu otsimisel!

 1 

RMK Peraküla-Aegviidu matkatee 5-päevasel jalgrattaretkel minu esimene aare. Rannas puhus kõva tuul. Sipelgaid oli palju, aga inimesi mitte ühtegi. Seda aaret otsides sain teada, mida tähendab vajuv liiv. Päris ehmatav tunne! Aitäh vahva aarde eest! EVEJ

 1 

Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, esimene päev, 43km(248km-st). Vahva teostusega aare ilusas rannas. Lõpus pimesikutasime omajagu vales kohas ja siis õiges kohas ka. Tänud peitjale.

Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Ilusad rannad on siia ikka tagasi kutsunud. Aare on huvitav ja ilusti teostatud. Teisest punktist saadud infoga suutsin ka teised segadusse ajada ja tegime väikse tripi luitemetsas. Siis tuli loogiline mõistus koju tagasi ja leidsime end juba palju paremas kohas, Ka siin läks tiba aega. Sylli leidis sealt kuhu mina olin juba vaadanud.

Selline tee otse randa

 1 

Muhe multi, mida ilusa ilmaga lihtsalt puhas rõõm jalutada oli :). Nullis sain isegi esimese korraga pihta, mida teha tuleb, aga seal, kuhu edasi mind juhatati tegin küll alguses ainult hullumeelset närivate sipelgate tantsu :D. Sest koordinaat ei tahtnud ennast ju kuidagi mulle kätte anda ning seni kuni seal pusserdasin, suutsid kõige kangemad isendid mööda mind koguni kaelani ronida... Lõpuks sain vajalikest numbritest telefoniga klõpsu aga et kogu see vehkimine ja sikutamine vajas käed-vabad-lahendust, krabasin lahkudes üle pea ulatuvalt käepäraselt lauakeselt kaasa vaid sinna “korraks” asetatud gepsu, superhea geopastaka unustasin sipegatele seltsiks tantsima... :D. Nimed saime kirja siis Lauri omaga. Või noh, saime kirja kohe peale seda, kui olime keset liiva seistes hulga teisendamist läbi viinud ja seejärel mõlemad kogu peiduka laepealse põlvedega puhtaks pühkinud… :D. Aitäh Alexile mõnusa multi eest, meeldis nii alguspunkti numbrite saamise süsteem kui see, et ka teises mõelda vaja oli, samuti koht, mida aare vaatama kutsub. Nii et minu poolt samuti pluss päisesse ning kellel veel leidmata, soovitan siinsesse loodusesse jalutama minna ;).

 1 

Kuna Veskijõe aare vajas hooldus, siis sai ka see läheduses olev aare üles otsitud. Teatud põhjustel lasin siin Marisel enamuse tööst ära teha :) Aga muidu väga mõnus multi ja lahedad vahepunktid :) Tänud peitjatele!

Omamddo algus võttis esmalt nõutuks aga taipasin pea kohe kuidas koordinaadid kätte saab. Esimene variant oli kohe õige ja lõpuni jõudmisega raskusi ei tekkinud.

Igavesti vinge multi. Olime meie, sipelgad ja maru tuul. Aga rand oli ilus.

Sünnipäeva geotuuri 12/20 leid. Kogu tuuril oli õnne väga palju ning leiud tulid üllatavalt kiiresti, ka keerukamate aarete leiud. Eelarvamus oli, et tuleb tühjalt liivaväljalt midagi maa seest leida, tegelikult oli asi lihtsam. Ilma loendurita poleks vist õiget mõtet tulnud. Sipelgaid oli palju.

Leitud ja logitud. Nii mõnegi koha peal tuli ebakindlus maha suruda. Aare heas seisus.

Keibu on üks väga mõnus koht, kus jalutada :). Seetõttu tuleme siia alati hea meelega. Esimeses punktis leidsime vajaliku ruttu ning saime koordinaadid kätte. Seejärel suundusime teise punkti, kus konteineri kätte saamine polnud väga lihtne. Viimases punktis oli mõte õige, kuid leidmisega läks natuke aega. Kokkuvõttes lihtne multi kenas kohas :).

Kant on juba ammusest tuttavaks saanud, kuid nüüd sai ka aarde otsimine koha külastusega kokku viidud. Alguses tuli väike mõtte seisak aga sai kiirelt aju õigesti tööle pandud ja asi ants. Edaspidi tundus minevat veel kiiremini aga tulid mõned takistused ette-veidi ajalist kaotust, kuid lõpuks ka sooritatud ning lõppu jõudes jälle seisak :D. Veidi tiirutamist ja värki ning sai seegi tehtud ja nimed kirja. Päris huvitav oli-arvestades ka ilmaolusid :D.

 1 

Esimeses punktis oli üllatav lahendus. õnneks hakkas kiiresti koordinaat jooksma ja saime edasi liikuda. Teises punktis muresid polnud, lõpuks tikkus geopimedus vaevama, õnneks see möödus. Aitäh peitjale.

 1 

Nautisime talvist rannailma ja eriti esimese punkti teostust. Lõpus läks leidmisega kauem kui oleks pidanud, ise süüdi muidugi. Meie täname!

 1 

Tänan aarde eest!

 1 

Vahepunktidega läks kergelt. Lõpus arvas Miki, et aare on kadunud ja saame mitteleiu kirja. Mul oli vaja ikka mõnda kohta näppida ja tänu sellele saime ikka logid kirja. :) Tänud peitjale!

 1 

Öötuuri neljas aare. Tee selle aardeni läks väga lõbusalt, vähemalt sai nalja. Kõik punktid tulid lihtsalt ja vahepunktide teostus oli ka lahe, aga kõige ägedam oli kogu see jää. Jää kattis seal enam-vähem kõike. Ilus oli, niipalju, kui seal pimedas näha oli :) Teekonna tegi uisutamine ja jääkamakalt jääkamakale silkamine ka lõbusaks. Aitäh!

 2 

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis selles, et ma kell 5:05 magama sain, on Erko süüdi. Tegelikult muidugi ei ole Erko milleski süüdi, aga tema logiteade VJS 11 juures "Aare oli ilusti omal kohal ja korras. [---] Tõstsin topsi (ajutiselt) ringi vähe lihtsamasse kohta. Meeldivaid leide!" andis signaali, et võiks õhtul "paar aaret otsida". Alguses oli plaanis Kiviaedade ära skoorida ja seejärel VJS 11 uuesti üle vaadata. Välja kukkus aga nagu alati.. Tsiteerides Mikit: "kell 4:40 koju, mudane, märg, magamata, paari tunni pärast äratus - tavaline geopäev: "Võtame paar aaret"".

Mis normaalne geopeitur ikka öösel kella 1 paiku teeb - õige vastus. Otsib Keibu luidete aaret. Esimeses punktis tuli info ruttu ning sain hetkega aru, mis tegema peab. Edasine teekond kulges ka edukalt ning leidsime ennast üsna pea aarde asukoha juurest. Kristel koukis pika pusimise peale aarde välja ning panime logi kirja. Aitäh, mõnus multi-aare!

 5 

Mõtlesime, et kui venna läheb lõunaunne siis võtame meie auto ja lähme otsime mõned aarded, eriti kui nad on peidetud umbes 5km kaugusele :). Parklas ei suutnud vastu panna suurest sopalombist läbisõitmisele, nii me siis selle sopalombi vallutasime ja parkisime end ära. Nüüd siis iga sammuga lähemale aarde nullile, null oli täpne kuid mida edasi teha ei teadnud. Proovisin nii ja naa kuid loll nagu ma olen ei saanud ikkagi asju paika. Lõpuks kuidagi sain ja asusime edasi teele. Teekonnal rõhutasin mitu korda Melissale, et ole siin liival ettevaatlik, see kahtlane ja võib natuke sisse vajuda... Kõndisime vapralt edasi kuni ma olingi ühe sammuga pea puusani "liiva all". Melissa tegi suured silmad ja küsis kohe, issi mis juhtus, miks sa end kohe pikali viskasid :P. Edasi ole ju vaja minna, nii ma kontrollisin olukorda, lihtsalt astusin natuke valesti ja võtsime vastu otsuse, et igaks juhuks jookseme selle kahtlase koha läbi. Jooks oli edukas. Nüüd oli vaja natuke meelde tuletada vanu tarkusi ja teekond võis jätkuda. Lõpus sai natuke ikka otsitud kuid mis põhiline, kätte me ta saime. Tänud, oli mõnus umbes tunnine aardejaht tuulises Läänemaal.

 1 

Siia tasub tulla alati, on parajasti mõni aare või mitte. Ja tulla on ilus igal aastaajal. Esimene punkt oli tõeliselt vahva lahendus. Edasi tegime väikese lisaringi sest novembris ikka jalgupidi vette ei roni. Järgmises oli tükk aega sudimist, Paul jõudis juba erinevaid tehnilisi lahendusi välja pakkuda. Lõpuks saime kätte ja lõpus toimus pikk ja pidulik mitteleidmine. Auto oli jäänud Lepaauku ja kõht oli kole tühi, aga kui kohale jõudsime oli auk täiega asustatud. Suur hulk inimesi oli vahepeal laekunud, telgid üles pannud, lõkke põlema ja sauna kütte. Nii et unistus laua taga söömisest jäi ära, võtsime oma võileivad ja läksime hoopis tükikese mere poole.

 2 

Ekstreemsus tossudele: sahistamine liivaluidetes ja solberdamine vees. Mul oli ka tore, ei midagi liiga rasket. Kiidan peitjat!

 2 

Muinastulede ööl ei saanud kahjuks osaleda, tegime siis täna sinnakanti ühe tuuri ja vaatasime, millest ilma jäime. Siia jõudsime juba veidi enne päikeseloojangut. Nii lahe koht, nii lahe aare. Minu selle tuuri raudne lemmik! Siia pole ka veel kunagi sattunud.
Terve multi sujus enam-vähem, ei liiga kergelt aga ei midagi rasket ka. Aitäh peitjatele!

 3 

Kuna esimeses punktis sujus kõik suurepäraselt, siis kirvest lendu ei lasknud. Teises punktis oli veidi rohkem pusimist, et vajalik info kätte saada. Pisikese abivahend oli abiks. Lõpus veidi pimesikutasin, aga siis jäi topsik ikkagi näppu. Tänud!

 8 

Ja nüüd siis aare, mille pärast see tee sai üldse jalge alla võetud. Detailselt ei saa just rääkida, kuid nullis tuli küll esimesel hetkel mõh?! tekstiga mull pea kohale. Vaatasin, uurisin, lõpuks läksin pilte tegema. Kui uuesti samasse kohta naasin, avastasin järsku ühe detaili, mis aitas edasi minna. Hea oli, kuna sipelgad otsustasid mind vallutada nagu Gulliveri. Üks vahepunkt oli nii kättesaamatuks tehtud, et veerand tundi pusisin. Ja lõpp... nojah, selle peale võib vaid öelda - I should have known. Tänud aarde eest, väga lahe teostus. Mulle meeldis.

Makromaailm

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!

 5 

Hommikul peale kosutavat pudru söömist oli aeg taas aardeid otsima suunduda. Sündmuse platsil olles suunda sisse võttes selgus, et siia aarde juurde on linnulennult vaid mõni kilomeeter aga mööda teed lausa üle kümne kilomeetri. Merike andis head nõud, et ma võiks oma rattaga mere servast sõita. Esimese hooga see ei tundunud kuigi hea idee, kuid otsustasin siiski proovida. Tegelikkuses osutus see lausa imeliseks sõitmiseks. Laine loksus kõrval ja märg liiv oli piisavalt kõva, et selle peal sõita. Jälle midagi uut sai tehtud tänu Merikesele. Aitäh! Nullis ootasin päris mitu aega, kuna Maris ja Margus autoga kohale jõuavad. Aarde lahendamine kulges lõbusalt ja valutult. Tänud!

 2 

Muinastulede öö sündmusele sõites said kõik uued avaldatud täpid homsesse lükatud. Võib olla öösel käiski peast läbi mõte jalutada lähimateni kohe, siis said ka need mõtted edasi lükatud ja nii me ennast järgmisest hommikust leidsimegi. Uuesti tõusis päevakorda teema, kas jalutada või sõita. Peale jäi seekord autoga sõidu variant, seda aja kokkuhoiu põhjusel. Eks õhtul sai randa mööda jalutatud ka, nii et autoga. Ilmselt oligi hommikuks lükkamine hea, sest siis saime rahus toimetada ehk "üheksa korda mõõta ning üks kord lõigata". Rannal jalutades paelusid mind tumedad marjad, mis maad ligi kasvasid. Hiljem parklas lugesin, et need ongi haruldased ja kohalik vaatamisväärsus. Tore aare, täname :)

 2 

Kõik olid käinud kas eile õhtul/öösel või siis hommikul siin juba lustimas, seega oli piirkond geopeituritets tühi. Vihma tibutas ja seega polnud mugusidki. Suutsime alguses miskit ikka mööda panna ja seega tuli nullis lausa 2 korda tegutseda. Edasi kulges juba ladusalt ja lõpuks asendus ka vihmahakatis päikesepaistega. Täname

Leitud.

 2 

Kui pärast Muinastulede öö eelsündmust hommikul ärkasime, võtsime ette teekonna siiapoole, et pead väheke tuulutada. Peab tunnistama, et üsna hea valiku tegime, kuna siinne maastik oli hämmastavalt ilus.

Mis aardesse puutub, siis esimeses punktis läks kindlasti kõige kauem, sest no ei närinud alguses täpselt läbi, mida tegema peab. Täpsemalt poolenisti oli idee õige, aga natuke läks aega enne kui see teine pool ka meile pähe tuli.

Lõpus sai veel Lepaaugu esimene punkt üles otsitud (olime vist ühed esimestest, kes sel päeval seal "elektrikutöid" tegid :D) ja pärast edutut katset lõppu jõuda tulime tagasi Keibule. Lõpptulemuseks olid küll märjad ja liivased riided ühest väga ebaõnnestunud ojaületusest, aga asi oli seda väärt.

Aitäh!

 5 

Aare avaldus veidi enne seda, kui asusime Tartust teele Muinastulede öö eelsündmusele. Kui lõpuks kohale jõudsime, oli juba pime ja Marje-Paavo kinnitasid õnneks, et tormamiseks pole põhjust. Nii nautisimegi hoopis head seltskonda ja muud pakutavat ning jätsime selle aarde uue päeva esimeseks maiuspalaks.

Hommukil otsustasime, et aare väärib jalgsimatka ja asusimegi tasa ja targu kahe kilomeetri kauguselt astuma. Teele jäi ka Keibu aarde teine punkt, mille samuti kätte leidsime. Edasi mööda rannikumetsa ja siis päris luiteid. Millalgi sattusime veel keset võsa oja ületama, mis minu jaoks kujutas endast parajalt rasket tasakaaluharjutust. Järgmisele veetakistusele lähenesime mööda rannaliiva. Rudolf jälle hüppas (mitte teab kui õnnestunult), mina tulin targu paljajalu läbi. Nii ma sinna nulli paljajalu jõudsingi.

Selgus, et tegu on sipelgate kuningriigiga. Rudolf proovis torutöödega õnne, mina üritasin ühel jalal hüpates teist jalga kuivatada, liivast puhastada ja mitte sipelgaid püksisäärde lasta. Kui olin toimetustega enam-vähem rahuldavalt hakkama saanud, asusime koos asja uurima. Pool koordinaati saime kätte, aga edasi läks raskemaks. Pika jauramise peale tulid mingid numbrid kätte, aga need suunasid kaks kilti merre. Proovisime teisiti ja... krt, sokimajandus küll.

Uuesti paljajalu möllama. Lõpus leidsin kohe klaasikilde ja okastraati, nii et ronisin lähima kõrge koha otsa ja üritasin nõuga abiks olla. Vist natuke olingi, saime kolmanda punkti kätte, jalad jäid ka terveks. Kolmandasse punkti olid just saabunud turistid. Võtsin ette raske tähelepanu kõrvalejuhtimise töö ja asusin keset nende vahtimist jälle oma sokimajandusega asjatama. Rudolf vaikselt otsis. Turistid läinud, sokid jalas, aare ka käes. Jess!

Pärast otsustasime, et vaja ka Lepaauku vaadata. Olime ilmselt päeva esimeste "elektrike" seas, igatahes Rudolf sai mingid andmed kätte ja otsest kontakti laagrirahvaga ei toimunud. Väga tiirutada ei viitsinud, nii et proovisime teise punkti murda võimalikult otse. Nägime nii mõndagi huvitavat, jalad said ka niiskeks, aga paarisaja meetri peal tuli mülka-lõpuboss, mille juures jäi mõlemal motsi puudu. Kaardi järgi ring mitu-mitu kilti... Böääh, tulime hoopis õhtul autoga läbi.

Tagasiteel oli veel üks humoorikas hetk, kui rannal oli mingi järjekordne oja suudmekoht. Tundus hüpatav, isegi minu jaoks. Rudolf tõusis lendu, maandus liivale, aga muutus miskipärast säärte jagu lühemaks. Ülaosa inerts aga tagas konkreetselt ninaga liiva sisse vao tõmbamise. Kui ma jälle hingata sain, võtsin kenasti sokid jalast ära ja tõdesin, et vesiliiv, neh. Aitäh kõigi nende meeleolukate elamuste eest!

Sokid jalast, sokid jalga...

Amazonas või Lepaauk?

Vahepunktide läbimisel oli meid juba suur kamp, aga lõpp-punktis oli nagu väiksem sündmusaare – kõiki ei jõudnud meeldegi jätta.

 1 

Teised rääkisid nagu kõik juba ära, ei oskagi midagi lisada.

Tänud peitjale :)

 7 

Tagantjärele ma tean küll, mida vihje tähendab:

1. Sõida parklasse, jäta geps autosse, arva ära kus null võiks olla ja mine sinna. Olles umbes alguspunktis, mõtle kas ikka viitsid otsida.
2. Eriti ei viitsi. Ok, parem jah vaata kus teine punkt võiks olla ja kujuta ette kuidas sa sinna poole lähed.
3. Kui ei viitsi eriti minna, siis see on ok. Lihtsalt arva ära, mis sa sealt leiaksid ja mõtle, mis sa saadud infoga peale hakkaksid.
4. Kui ei viitsi mõelda, siis pole lugu. Kui pikk üks multi ikka olla saab. Äkki proovid parem kohe lõppu minna ja ära logida?
5. Seda ka ei viitsi või? Ah olgu peale, teinekord tuled koos kaaslasega tagasi, näitad talle kaardi peal lõpp-punkti kätte ja lased enda nime ka kirja panna. Kui ta viitsib.

Nojah. Paraku nii kõrgel tasemel mängu ma ei mõista. Seetõttu tegin kogu raske füüsilise töö ilusasti ise ära. Esimeses punktis aitasin isegi sakslased otsa peale, neid ajas kimbatusse üks eest leitud tõlketa eestikeelne lause. Jõudsime ühiselt otsusele, et igavesti lahe süsteem koordinaatide peitmiseks. Teekonda jätkates ei olnud mitmel põhjusel üldse mingit küsimust, kus teine punkt asub. Priit torkas juba kaugelt silma, nuffi kohta seda just öelda ei saanud, aga teda kuuldes pole küll võimalik kellegi teisega segamini ajada :o) Olles jõudnud üksmeelele järgmise koordinaadi osas, liikusime edasi, aga suutsime kohale jõudes otsimisele parasjagu niikaua aega kulutada, et järgmine, veelgi suurem seltskond, ilmus silmapiirile pisut enne kui meil logi kirjas. Tops rändas kiiresti oma kohale tagasi, nuffi tuvastas sakslaste nimed ja kargas logirulliga eemale võssa protseduuri lõpule viima. Ootasime ära kuni traffic, berti, kassikakk ning nende abilised kah aardetopsini jõudsid, siis vormistasime ühisleiu.

Tänan, minu meelest täiesti soovitatav asi!

 1 

Algas see tõest sellega, et jäime jõe taha toppama. Proovisime nii ja naa. Lõpuks läks vabatahtlik missioonile ja noh mõne aja pärast Kadri kah. Hakkama nad said. Lõpus oli juba suurem laat ja segadus aga tehtud. Tänud.

 2 

Saabusime kolmest autost koosnevas kolonnis parklasse hetkel, kui iksid ja jussikesed valmistusid nulli suunas astuma. Luureandmed teadsid rääkida, et pekadrip ja co on juba objektil ja poleerivad pikalt teist vahepunkti. Võtsime esimeses punktis olevad jublakad välja ja peatselt olid täiesti talutavad koordinaadid käes. Millegi pärast olime siin kõik viksid, viisakad ja kohusetundlikud. Samas oli väga hästi läbi järjest süveneva hämaruse näha, kus ja millist objekti Kadri ja Andres poleerivad. Üheaegselt me vahepunktides koordinaatide ülestähendamise lõpetasime, et keskel asuva veetakistuse juures kokku saada. Väikeste abivahendite abil saime teises punki koordinaadid kätte ning toimus lõpu ühiskülastus. Logimise ajaks jõudsid seltskonnaga ühineda vahepeal mingis suunas kadunud sun123451 ja lisaks pinkpanther tiimid. Edasi võtsime nagu jaaniussikesed üksteisele sappa ja suundusime Muinastulede öö lõkke poole. Tänud.

 2 

See oli äge aare. Küll oli siin rahvast koos! Jõudsime esimesse punkti kui silmasime eemal teist seltskonda toimetamas. Nautisime vaadet ja ajasime oma asja edasi. Kohtasime seda mõnusat seltskonda veel samas rannas ja hiljem lõpp-punktis, kus selgus, et logiraamat oli pesa asemel viimaste leidjate taskus. Nüüd siis nautisid nemad vaadet ja meie tuustisime ringi. Õnneks Jaak toppis näpud õigesse kohta ja saimegi logiraamatu enda valdusesse. Tänud peitjale ja heale seltskonnale!

 1 

Siia kavatseme kindlasti tagasi tulla ka millalgi valges. Sipelgad tahtsid kohutavalt ronida igale poole. Nullis olles läheneseid meile 2 geopeiturit neljajalgsega ja uurisid, kus Muinastulede logiraamat ka on, nimed kahjuks jälle ununenud. Selle aarde logimine meenutas seda, mis toimub ööaarete juures – päris omamoodi kogemus. Saime siit lahkuda autorongis geolõkkeõhtule. Aitäh!

 8 

Nii, killadi-kolladi, sinka-vinka jõudsime me lõpuks siia parklasse. Imeline vaikus ja ei ühtegi autot. Oma naiivsuses arvasin, et käib küll, kui auto kuidagi siia jätan. Ilma ruumi kokku hoidmata. ;) Kõik on juba ju tuld sütitamas ja lõket õhutamas. Vaid meie, meri ja tuul siin ju. ;)
Nii saimegi esimeses punktis rahus toimetada. Keegi ei kuulnud, keegi ei näinud. Igav liiv ja tühi väli, miskit mühises, ma arvan, meri vist... Meie vahel mitte miskit erilist ei olnud, rasket kiviseina ega lukustatud ust, saime numbrid kätte ja plagasime minema. Ikka vaikuses ja inimtühjuses. Meenutasime Peebuga aega, mil siin samas kuskil sai ilmselt u aastal 1998 rannas käidud. Ajal, mil inimmassid polnud veel seda pikka liivaranda avastanud.
Hulkusime ja uitasime, kuniks oli aeg tegudele asuda. Andres läks ja kadus. Kadus, tükiks ajaks kadus, kuniks otsustasin ka appi minna. Ja siis helises telefon. Siin, inimetühjas paigas, nii ma ju arvasin, oli meid tabatud. Otse teolt, kuid siiski kaugjuhtimise teel. ;) Keeldusin kõigist timixi pakkumistest ja soovitasin kena matka neil endil jätkata. No ei saa ju iga noormehe soovidele vastu tulla, ega ju? ;) Hiljem rõhuti küll puudega inimesele, kuid Tanelil ma ei näinud ühtki puudevirna kaasas olevat. Seega, kasutagu omi väledaid koibi. ;)
Ükski hea tegu ei jää karistuseta, selle kinnituseks oli karistus kiire tulema. Astusin rannaliival endale okastraadi jalga. Solberdasin tükk aega merevees, et valu leevendada. Kui ma nüüd lähiajal selle tõttu otsi ei anna, siis elan edasi. ;)
Liipasin teiste sabas lõpu suunas ja püha müristus. Ilmselt oli sündmus üle toodud siia. Nii palju rahvast pole ma veel kuskil aarde juures vist kohanud. Kirjaoskaja Hannes asus aga järjest kirja panema. ;) See tehtud ei jõudnud ma ära imestada. Mis oli juhtunud selles imelises tühjas parklas küll? Seitse autot seisis reas. ;) Ja kui see karavan liikuma hakkas, siis võisid koerad end küll hingetuks karjuda- kedagi see ei peatanud. ;) Nõval irdusime aga massidest, et käia Nõva puhkealal. Oli vaja ju Peebule aare leida ja munakiviteel ühe väga aeglaselt liikuva masina sabas jõlkuda. Isegi minu närvidele oli see uimasus liig. ;) Nõva puhkealal valitses aga lauspimedus ja vaikus. Hämmastav, et see imeline koht laupäeva õhtul inimtühi oli. Rahvas ilmselt vooris rohkem Peraküla randa...
Ja nagu kiuste, sattus sama unine auto ka tagasiteel meile ette. Meenus jumalasõna, "ära pane mind kiusatuse ette!", kirusin ja uimerdasin ka. Nii me kolistasimegi viimase kui ühe kivi ja augu üle ja läbi. ;)
Kui me lõpuks Keibu lõkke äärde tagasi jõudsime, olid Mammud meid igatpidi tagaotsitavaks kuulutanud. Meie oma nurises juba ammu, et miks meie teise Mammu juurde juba ei lähe, teine Mammu aga nõudis meid. "Nad ju pidid siia tulema, pidid!!"
Pidid jah, tulid kah. ;)

Aitäh Alex, oli vahva retk mere äärde ja tagasi. :)

Ilus oli. Ja üks tuluke juba rannal paistis...

Ei saa siin midagi rahulikult teha ilma, et keegi sind teolt ei tabaks. Lõpus läks natuke aega, aga seekord ilma tunnistajateta.

 1 

Objektile suundudes nägime juba eemal seltskonda toimetamas. Trafficud sattusid elevusse - neil ka teine aare juurde tulemas, teolt tabatud. Seal olid FTF-i tegijad ja meist sammukese ees. Kõik etapid said ilusasti eelmiste jälgedes läbitud kuni logimiseni: võistkond nr 1 (nuffi, armastan ja tunk) ei jõudnud raamatut tagasi panna ja muhelevalt vaatasid kui me aardelaegast otsisime. Kuigi oli koht aimatav, siis pealtvaatajate säravad näod tekitasid kahtlust. Natuke sai gepsudega ringi vehitud kuni Jaak ikka sealt õigest kohast topsi välja võttis. Siis loovutati ka logiraamat meile. Saime oma pundiga STF-i :) Peale pisikest nõupidamist otsustasime jõud ühendada ja järgmist aaret otsima minna veel suurema mõtlemis- ja tähelepanuvõimekusega.

 1 

Kuna minul on pidevalt vaja riideid väiksemaks teha, siis selle aarde juures ma lausa hiilgasin oma teadmistega! Suundusime mereäärde, vastu tulid mees ja naine, kuid minu terele tuli vääga väike tere vastu, hiljem selgus, et sakslased, no naeratada oleks eesti keeles ju ikka võinud! Siis jäime vahele ja kohe mitu korda. Lisandusid sakslased ja Esko oma tuulesoenguga! Lõpus joppas minul veel, kuid just kui aarde kätte sain, oli näha järgmist seltskonda. Libistasin logiraamatu taskusse. Jälgisime teiste kiibitsemisi, lahe oli! Tänud, et siin aare ilmus, tänu sellele saime tuttavaks teiste väga toredate geopeituritega!

 2 

Muinastulede öö soojendus ööl vihjasid ef-te-effijad, et asi vajab veidi tuunimist. Seetõttu oligi kirvemees isiklikult kaasas. Kirves näppus. Takkajärge tarkusena - on jah kirvega leitav. Täname peitjat!

Kirvemees kirvega

Otsijad. Ilma kirveta.

 4 

Muinastuledega oli veel aega, nii siirdusime väikesele meelelahutustuurile :). Bruno kihutas nii kiiresti siia luidete poole, et ma põrkusin nagu põrkepall Zuki tagaistmel ja tundub ,et ka esiistmel istujad kiikusid kahtlaselt. No loodan, et see polnud mere ääres veedetud öö mõjust, sest terve öö oli ju kõrvulukustavalt kohisenud see meri seal ;). Jõudsime parklasse ja siis said jalad mõnusa jalutskäigu vahvatel luidetel. Nautisin kogu seda lainete vaatemängu, samas vee peale ei kiskunud kuidagi. Õnneks polnud paati kaasas ka ja seega ei pidanut täna sügavat vett otsima, otsisime hoopis peidetud tünni. No lõpus olime meie Kajaga nii osavad, et leidsime tünni peale pisukest lähivaatlust ja no muidugi saatsid kogu seda tegevust kommentaarid..., aga no neid kommentaare ma parem ei kommenteeri :P. Pealegi, kui ma seda kohapeal tegin , siis kaotasin valvsuse ja Kaja sai mind hiljem tohterdada. Tänud Sulle, Alex, mõnusa hommikuse jalutuskäigu eest, ilma tellimise eest ja kaaslastele mõnusa hommikuse kohvi eest ;).

PS! Kuna oli "suht varane hommik" meie jaoks, siis logiraamatusse sai ekslikult eilne kuupäev.

 1 

Selleks Muinastulede öö õhtuks oli sündinud terve peotäis uusi aardeid.Tegelesime nendega edukalt, aitäh!

 2 

Kuna Muinastulede ürituse alguseni oli veel paar tunnikest aega, otsustas me kamp paar boonusaaret ära noppida. Suurekivi juurest suundusime keibu luidete suunas. Nonii... Rahu ja vaikus parklas- saab kenasti vaikuses toimetada. Nullis läks asi võrdlemisi libedalt- koordinaadid abimehesse kantud- ja edasi.... Aga nüüd... Veetõke... OK- viskusin ambražuurile ja suundusin teise punkti poole. Sihtmärk silme ees- no pole kahtlustki, et ta sääl just asubki. Aga kuna otsimine võttis tiba rohkem aega, kui olin arvanud, siis tuli ka Kadri mulle mingil hetkel appi. Kaks pead ikka kaks pead. Ja leitud ta sai. Murdsime koodi ja tulime tagasi. Siin aga saime teolt tabatuks Hannese- grupi poolt- ja oli sääl ka teisigi. OK- soovisime edu ja lähenesime lõpu poole. Ja lõpp... No laulupeo kempsusabas võib teinekord kah vähem inimesi kohata... Hannes juhatas juba vägesid- õnneks seekord ta oma lapsi ujuma ei õpetanud. Logi koosnes tõenäoliselt ligi kahekümnest nimest. Oli vahva ja vägev :) Tänud :)

Maestro Palang logi koostamas

 2 

Siin parklas olid juba enamus geopeitureid koos. Tabasime vahepeal ka pekadripid teolt ja läksime koos lõpuni. Aitäh!

 1 

Kamp oli vägev tõesti. Sellist massilogimist polegi vist varem ette tulnud. Ja pärast suundus see autoderivi mõnusasti muinastulesid nautima. Tänud! Koer on Joonas jah meil :)

 4 

Laekusime oma kolmemasinalise karavaniga parklasse - ja samal ajal astusid ühest autost välja jussikesed ja teisest iksid. Nullis olid mingid tegevusjäljed juba kenasti ees, nii et saime rahulikult järgmise punkti välja mõõta. Järgmises punktis müttasid juba Kadri, Peep, Mariann ja Andres. Püüdsime neid telefonitsi oma võrku püüda, aga tõrkusid, sunnikud. Midagi, meie mehed kappasid kohale ja võtsid uue lugemi. Ja kui lõpuks nimesid kirja panime, selgus täiesti ootamatult, et kambas on uuesti Carolys oma kambaga ja pinkpanter ja Terje ja üks koer ka, oli vist Joonas :) Mõnus terane aare, isegi kui seda nii suure kambaga jahtida - aitüma!

 5 

Esmaleid kl 19:22.
Olime parasjagu Erko mingisuguse kolme sõna aarde juurde minemas, kui avastasime end mööda metsateed nullist mõnesaja meetri kaugusel ja meid eraldas eesmärgist märg hein, viljapõld ja paks mets. Noooot! Pöörasime tagasi, et katsetada järgmist teerada. Siis aga sai Marje telefon info, et Keibus tutikas aare saadaval, millest asume 30 minuti kaugusel. Kuna olime niikuinii Muinastulede eelsündmusele teel ja kell ka va palju juba, otsustasimegi sinna ära sõita. Küll siia, Vasalemma, saab ülehomme naasta.
Auto jäi samma, kus Keibus pole-kala sündmuse ajal lohetamas käisin. Kuna Moor luges - või ilmselt pigem mina kuulsin - vihjet "kivimeeste eri", suundusime ikkagi nulli ;-) Seal oli väga lahe atribuut, täitsa uudne ja lõbus, meile meeldis. Mis siis, et järgmise punkti mõtlesime oma vihje järgi juba enne välja. Järgmises vahepunktis leidsime vajaliku ruttu, kättesaamiseks kulus aga tubli veerandtund. Kasutasime nii kaasasolevad kui kohapealseid abivahendeid, lõhkusime sõrmi, aga mitte aaret. Igatahes andis lõpuks targem järele ja saime siitki edasi minna.
Ei saaks öelda, et aardegi kohe üles leidsime, geopimedus oli maad võtmas. Ent taas kord - lõpp hea, kõik hea. Siin võiks öelda isegi kõik hea, lõpp hea. No on ju hea aare, otsast lõpuni :-)
Esmaleiu kirjutasime 19:22, lisades "Marje & Paavo otse Vasalemmast". Pärast hakkasin mõtlema, ega Erko seda isiklikult ei võta, mina aga mõtlesin maalides seda täiesti sirgjooneliseltning sõna-sõnalt - saabusime ju siia otse Vasalemmast :-D
Aitäh toreda aarde eest, väga mõnus väike tatsumine. II punktist koristasin ära kolm pudelit, aardest ei miskit. Kõik oli bro. Elagu Alex! Just tema, täiesti asendamatu M-i ja Kajaliiside juurde me nüüd laagrisse suundusimegi. Hiljem selgus, et ka Reigo, Martin ja Rudolf on samuti platsis. Oi-oi, (mitme)milline lustakas õdaku sellest tuli - kellel kella kahe, kellel neljani ;-P