Vähene geokogemus mis muud. Kolm sõna või punkti - ega suurt vahet pole.

Hea peitja, keeluala on siiski keeluala. Too oma karp lubatud alasse ja pane puu otsa, kui niiväga vaja 4.0 maastikku säilitada. Aga kui maavaldajaga pole kokkulepet, siis need väga rohked keelusildid paraku kehtivad ka geopeituse mängijatele.

Selline rahulikult võetud aare. Ikka üks punkt mõne kuu tagant. Tänane punkt oli siis viimane. Sisu kergelt niiske.

Vahepunktid olid meil eelneval korral läbikäidud. Pimedas ei hakanud lõppu minema. Täna sai valges ära käidud, õnneks oli suht õhtune aega ja kedagi liikumas sel keelatud alal ei näinud. Tänud põnevust pakkumast.

Ühes punktis on jutt nii ära kustunud, et ainult esimene sõna on nähtav. Aga sellest täitsa piisab kui sul on umbes aimu kus lõpp võiks asuda. Ümbruskonnas paari hektari raadiuses on ainult üks ruut mis selle sõnaga hakkab. Kõigest 40 minutit läks kodus arvutitaga selle leidmiseks. Seega ma saan mõnel oma järgmisel rattaringil sealkandis jällegi kõrvalpõike teha.

Tänud siia juhatamast.

Lõppu jõudsime ka suht hilis õhtul ja saime suht lähedale. Veidi peale parkimist olimegi aarde kõrval ja logisime, lahe koht, ty

Esimesed punktid olid juba ammu läbitud, aga tookord jäi lõpus käimata ja nii see laagerdus. Seekord siis tundus hea hetk ära käia. Kurjasid silte oli kõvasti, aga õnneks keegi siiski kallale ei tulnud. Koht on iseenesest lahe, kahju ainult, et sinna ligipääs eriti legaalne ei ole. Aitäh.

Lõpu asukohta arvestades ja eelnevaid logisid lugedes oli teada, et külastuseks tuleb sobiv aeg leida. Väga äge koht, aga pisut ebamugavust tekitasid ümberringi leiduvad keelavad sildid. Kedagi läheduses ei märganud ning võtsime siiski julguse ja ülbuse kokku ning matkasime kohale. Vaade oli hea. Aitäh peitjale.

Vahele ka püramiidide külastus

 1 

Anti m6ista et täna v6iks kuhugi loodusesse minna ja eile sai tegelikult välja valitud et läheme M8llu allikaid uudistama. Välja s6ites aga uurisime et mis plaanid Silveril. Nemad olid just eie seal käinud ja tänaseks ka yks teine koht välja vaadatud kus mina alles käinud olin. Otsustasimegi siis valida uue yhise koha mis m6lemale uus ja huvitav oleks. Ja nii se vasalemma s6elale jäigi.

M6istatust olin kunagi korduvalt avanud ja sama kiirelt ka sulgenud kuna ei saanud kolme s6naga "mitte muffigi aru". Aga eks nagu paljude teiste m6istatustega, mustrid korduvad. Ja selle lahendamiseks saingi 6ige suuna kätte yhte teist pähklit lahendades.

Esimesse vahepunkti j6udmine oli samuti katsumus omaette. Kuna googli soovitatud marsuutidest esimesed kaks v6i kolm tykki olid kurjade ja keelavate siltidega. Yhe tee otsa juures arvas yks m66das6itja isegi et tema mugavat liikumiskiirust ja trajektoori on häiritud ning signaali saatel näitas Silverile yhte rahvusvahelist käemärki. Kll karma temaga ise 6iendab ;):D L6puks leidsime ikkagi teeotsa kus enam yhtegi keelavat märki ees polnud ja veeresime sealt mugavalt vahepunkti poole. M6nisada meetrit ennem muutusid aga teeolud väheke karmimaks ja yhe ekipaazi hylgasime tee äärde. Minu jaoks tundus et maastik ei ole veel v6imatu ja pressisin muudkui edasi. Kuna autos oli nyyd nac rohkem silmapaare kui seda yhe rohelist värvi paberi peal lubatud on, siis oli ka kliirents ysna olematu. Ja yhe mylka juures me korraks k6huli kinni jäimegi. Tegime auto nac kergemaks ja peale väikest n6ksutamist olime jälle s6iduvees st s6iduvaos :D Kui siis aga hakkas maja moodi asju paistma, hylgasime siiski auto p6llu veerele ja viimased meetrid v6tsime jala. Sellel teemal ma ei hakka väga pikalt peatuma et minu puusaluu oli meie v6i pean ma ytlema minu kinni jäämisest taaskord ysna shokis. Ja vulkaan oli plahvatamisele väga lähedal. Igastahes tossu ja sädemeid lendas nii et ... 6nnex edasi enam sellised Maasturi stiilis maastikke enam trotsima ei pidanud ja olukord vaikselt leebus. Teisest vahepunktist info saanuna tuli hetkeks naerupahmakas peale kll et eino muidugi, kus siis mujal :D. K6ige yllatavam oli jah ka minu jaoks et perede pesamunad hoidsid sellist tempot et andis isegi järgi j6uda. Olin suht kindel et tuleb neid seljas tassida. Aga vot sulle hoopis sellised vaprad matkasellid neis peidus :D L6pp oli omamoodi lahedas kohas ja aitas siluda neid ebatasasusi mis eelnevalt olid autos tekkinud. Et siis igati tore matk kukkus päeva l6puks välja. Nagu 6eldakse l6pp hea k6ik hea ;) Tänud peitjale

 4 

Hakkasime just perega oma väljasõitu tegema kui Tarmo teada andis, et ajame kamba kokku. Nüüd tuli kaardilt kiirelt uus punkt välja otsida mis mõlemale sobiks. Tarmo pakkus siis selle aarde välja. Andsin siis pimesi nõusoleku ning suundusime 2 ekipaažiga objektile. Mingi hetk kiskusid teeolud nii kehvaks, et otsustasin masina hüljata ja jala edasi minna. Tarmo oli aga teist meelt ja jätkas edasi teekonda ratastel. Oli isegi nõus minu lapsedki peale võtma. Meil kaasaga polnud jalutamise vastu midagi. Aga tee muutus aina karmimaks ning mingi hetk oli Volvo põhjapeal kinni. Lapsed peksti masinast välja, aitasin veel oma jõuga takka kuni lõpuks sai Tarmogi oma masina ära parkida. Aga siis hakkas vulkaan purskama. Sealt koskus kõike muud peale nende kolme sõna. Kaugenesime oma perega kiirelt ohutusse kaugusse. Romm veel hoidis eriti ligi ning sosistas vaikselt: „ nüüd teab tema ka mis asi see kodusõda on.“ :D Kui suurem mürin mööda läks, saime päevakavaga jätkata. Tegevust juba jagus ja lapsed hoidsid tempo parajalt madalana. Nii sai ka aarde kõrvalt poistele üks vibu meisterdatud. Üllatas mind muidugist see, kuidas mõlema pere pesamunad seda maastikku trotsisid. Nende jaoks tundus see kõik mängleva kergusega käivat. Igatahes meie jäime käiguga rahule. Järgmisel päeval tuli Remo isegi lagedale avaldusega, et see oli ta elu parim seiklus. Rõõm kuulda et käbi ei kuku kännust kaugele.

Lahe oli küll aga kui legaalne see värk seal on? Ühegi märgi ega aia otsa küll ei koperdanud, aga ... Tänud.

Kirvetamas.

Kirvetamas.

See aare oli ööpimeduses otsimiseks just sobiv, lõpus ei olnud ohtu, et keegi tuleb küsima miks ma keelatud alal liigun. Koht on küll tore aga legaalselt vist siin liikuda ei tohiks.

See oli tänase aasta viimase georetkekese põhieesmärk. Null oli juba mõnda aega tagasi leitud ja ootas külastamist. Alguses ei läinud kaua, edasi läksin mööda metsarajakesi. Teine punkt oli õnneks kohe leitav, ma juba vaimselt valmistusin pikaks otsinguks. Viimase otsa lõppu jalutasin mööda liipreid vist. Seal oli suht valge kõik täna, ega ei näinudki eriti midagi :) Oli lahe jalutuskäik. Tänud!

Kahes vahepunktis olin juba ammu käinud, täna otsustasin lõpus ära käia. Kuni aarde otsimiseni läks edukalt, kuid viimases etapis võitlesin tigedate põõsaste ja telefoniga, mis väitis et null on teises kohas. Lõpuks leidsingi aarde 4 meetrit eemalt kuna sattusin sinna juhuslikult vaatama. Muidu poleks sinna küll ronida tahtnud

Kui eelmine kord jäin teises punktis loetamatu info tõttu toppama, siis nüüd oli kõik kõik kenasti nähtav ja sain edasi suunduda. Lõpu poole vaadates tundus asi hullem olema, aga tegelikult oli täitsa mõnus jalutuskäik, tänud peitjale!

Annel oli algus tehtud, tema jäi teekonnal põldmarju noppima. Meie teised käisime esimeses punktis ära, saime juhised ja järgmises punktis kohtusime Kalloga. Sealt juba 5-kesi edasi lõpu suunas. Arvasin logide põhjal maastiku hoopis midagi muud olevat, aga oli väga meelepärane, lisaks ilus vaade. Läksime ühte teed, tagasi tulime osad meist otsemat. Täitsa mõnus mõistatus ja jalutamine oli. Tänud.

 3 

Mis alustad vii lõpule! Visadus viib sihile! Mis täna tehtud, see homme hooleta! Kunagi sai nuffiga koos seda aaret alustatud, tundus sobilik ka koos temaga see ära vormistada. Kuna nagunii olen täitmas plaani "leia vähemalt üks aare päevas nii kaua kuni kõik aarded Eestimaa pealt otsa saavad või kuni isu täis saab (sõltuvalt sellest kumb sündmus varem kätte jõuab)" siis tänaseks skoorimiseks sobis Vasalemma kant hästi. Samuti, mis mul saab olla seltskonna vastu, kus naisi on rohkem kui mehi. Kui täpne olla, siis peale minu rohkem mehi ei olnudki :)

Tõsi ta on, et ootused (või hirmud) selle tee osas olid hullemad kui tegelikkus. Ega ta päris pargis jalutamise moodi ei olnud, aga midagi hullu ka mitte. Ning üheskoos lendas aeg kiirelt. Tänud aardemeistrile, mõistatust lahendades saime jälle targemaks.

 2 

Mul on head kõrvad ja need kuulsid, et täna minnakse siia. Loomulikult tegin ma oma plaanid kohe ümber ja kui eelmine kord käisin nullis Kalloga, siis ega ma nüüd teda maha jäta. Helistasin ja no mokaotsast mainisin. Mees oli enne meid kaaslasega ehk tsikliga kohal.

Alustasime hanereas liikumist ja lõppkoht jahmatas. Pole ju mul kunagi sinna asja olnud. Tee aardeni läks lihtsalt, kuid logimine mitte, sest vastikud hammustavad põõsad olid. Allatulekul läks meie muidu nii kena seltskond pooleks. Mari-Leelo samat teed, kust tulid, mina-Ingrid otse. Vaene Kallo, ta pidi valima, valis ikka minu järel.

Hästi äge koht aardele leitud, tänud, tehtud!

 2 

Kuna pooltel meist oli nullis käimata, siis tegime ikka väikese jalutuskäigu nagu kord ja kohus. Lõpus saime Kalloga kokku, et koos edasi minna. Eemalt vaadates tundus, et kerge see olema ei saa, aga tegelikult oli mõnus jalutuskäik. Vaade oli muidugi ka lahe. Tänan.

Väga äge. Tagasiteel ratta juurde suutsin leida ainsa niiske savimülka ja sinna lahtiste jalanõudega sisse astuda. Loodetavasti läks karma tasakaalu. Aitäh!

Paneme ka siis sinise näo kirja. Kaasavõetud abivahendist ei olnud kasu, et leid kergema vaevaga kirja saada. Tuleb kunagi ikka raskem variant ette võtta.

Koos suurenenud seltskonnaga oli seda aaret mõnus läbida. Lõpu asukoha nägime ära aga kuna aeg Vasalemmas hakkas otsa saama, siis lõpp jääb tulevikuks.

Kuna meil oli vaja Rummu Pähkleid vaja korjama minna ja teada oli, et meil 2-l naisel asja sinna üksi ei ole, kukkusin mehi laenama. Kõige laenatavamaks osutus Kallo. Aa enne seda vedas ta meid miskipärast siia, sest mis geopäev see kah on kui ühtegi sinist molli ei ole.

Vähemalt teame nüüd kuhu tulevikus jõuvarusid varuma hakkame. Ja tänud Karl, värskendatud oli hästi!

 6 

Kogemata oli eelmisest päevast jäänud veekindel marker pükste taskusse. Tänu sellele said esimene ja teine vahepunkt värskendatud. Lasin ära kuivada ja tegin teise kihi ka veel peale. Äkki püsib kauem ilma hooldusvajaduseta.

 4 

Mõistatuse lahendamine oli paras ikaldus. Loogikaga lahendamine viskas vaid pulki kodaratesse. Tuleb hommikul lihtsalt õige jalaga voodist välja astuda ja kuulda suure puhtaks pestud kõrvaga kui mõni mõistatuse lahenduskäik on jutuks. Tegelikult väga lihtne. Ma lihtsalt ei satu sellistele lehekülgedele.

Esimesse vahepunkti sai peaaegu rattaga kohale. Umbes 50 meetrit pidi võsa läbima. Kohapeal algas rist ja viletsus. Kurnatuna kükakil kolme sõna taga ajamine võttis väga läbi. Iga kord püsti tõustes kippus pilt eest uduseks minema. Eks päeva jooksul tarbitud vähene vee -ja söögikogus avaldasid mõju. Polnud veel ka mitte ühtegi lebopausi teinud ja võtnud päeva kui korralikku trenni. Umbes poole tunni möödudes võtsin trepile istet, et proovida logide abil saada targemaks. Kotti maha pannes kõlanud kolksatus meenutas, et olin kodust kaasa võtnud ühe külma õlle. Oioiii kui hea see oli.

Logidest sain vaid nii palju targemaks, et esimene vahepunkt ongi keeruline, kuid järgmised punktid teevad aarde eriliseks. Nüüd ei tulnud mitteleid kõneallagi ja tahtsin näha kuhu see aare mind viib. Pöördusin varemleidjate poole ja sain suunitlevaid vihjeid. Punnitasin silmi ja käisin iga ruutsentimeetrit pilguga üle. Kulus veel 15 minutit ja leidsingi hägused kolm sõna. Kõik tähed ei olnud aga loetavad. Tegin Erkole kõne, et uurida kas saaks abi. Kui olin juba mitu korda küsinud, et kas toru otsas on ikka Erko ja seletanud oma muret, siis sain aru, et see number hoopis mingi teine Erko keda ma enam ei mäletagi. Hankisin korrektse telefoninumbri ja õigelt Erkolt sain abi. Vastutasuks hooldasin ta aaret. Kokku veetsin esimeses vahepunktis umbes poolteist tundi. Eks ma vajasingi vähekene puhkust.

Teises punktis vedas, et ma üldse õige koha üles leidsin. Seal polnud kolmest sõnast väga midagi alles. Ainult tuhmunud sõna geocaching. Tegin ka selle kohapeale värsked markeeringud ja võisin lõppu minna.

Esmalt proovisin rattaga drive-in teha aga ilmselgelt ei olnud see just kõige kavalam idee. Koht oli aga superluks äge. Hea meel, et tegin selle kadalipu läbi ja jõudsin omadega aardeni. See oli seda kindlasti väärt ja sobis ka minu ühepäevaset rattatuuri ilusti lõpetama.

Edasi oli koduni 30 järjestikku meeliülendavat vastutuule kilomeetrit. 20 järel tegin Karjamõisa bussipeatuses puhkepausi. Pärast püsti tõusmist algas tõsine läbirääkimiste voor, et teha jalgadele selgeks, et ainult 10 veel minna ja surnuaia ees olevasse bussipeatusesse ei ole mõtet jääda. Minu vaatevinklist olid läbirääkimised edukad ja sõitsin ühe premeeritud jätsipausiga koju. Kokku kogunes 7 tunniga 85km ja 6 aaret.

Aitäh!

krõbe ussinahk

Esimese vahepunkti koordinaat oli juba ammu välja arvestatud, nüüd siis võtsin selle külastamise ka lõpuks ette. Ega see info seal väga ruttu ei paljastunud, oma veerand tundi läks ikka ära enne kui nägijaks sain. Teises punktis läks selles mõttes kiiremini, et selle koha, kus sõnad pidid olema, leidsin umbes minutiga. Paraku ei olnud sealt võimalik suurt midagi kokku lugeda ja nii see asi pooleli jäi. Eks laias plaanis võib arvata kuskandis see lõpp on, aga arvestades, et pinnaseolud ei olnud ilmselt selle külastamiseks kõige sobivamad, siis ei hakanud kirvega proovima. Aga mõistatus on tore ja asukoht ka. Tänud peitjale!

Teises vahepunktis on info loetamatu.

01494

Kui oli selge, millega täpselt dešifreerima peab, siis oli juba lihtne. Ja millised kohad ja vaated jäid teele! Lõpus saime küll kriimulisteks, kuid rahul olime sellegipoolest. Tänud!

Midagi sellist ei osanud oodata. Oli ikka hea vaade tõesti ja aarde otsimine oli omamoodi trenni eest. Lõpus sumises kuskil kaugel ajusopis teatud lõik Onu Remuse juttudest, ainukse erinevusega, et kui Jänku-Onu soovisenda põõsasse heitmist, siis meil otseselt sellist soovi polnud ja kui oleks olnud, siis oleks ka pigem eeldistanud kibuvitsa. Astlaid sai pärast igalt poolt leitud :D

Leitud peale kergetjalutuskäiku, tänud.

Leitud.

2753.

Olime varustatud soovitusega minna ilusa ilmaga ja vihje abivahendi kohta oli ka olemas. Hommikused kuumad emotsioonid vahetatud asusime kulgema. Seal kus oleks kummikutest kasu olnud, kõndisime saabastes ja seal kus oleks saapaga olnud mugavam, seal kasutasime kummikuid. Olime lugenud et teine punkt on taastatud, samas on seal vist mingi looduslik anaomaalia, sest ka nüüdseks oli vaevu kuuga üks sõna pea lugematuks muutunud. Kuna enamik meid aga loeb ka sõnatut juttu, siis saime kuidagi ka siit suuna selgeks ja hiljem tegime meiegi siin hooldust markeriga. Päikesepaisteline ilm koos rünkpilvedega tegid lõpukülastuse eriti kauniks ja meeldejäävaks . Täname meiegi

 7 

Mõnikord on millised kolm sõna, teinekord jälle üksainus, aga kolmemilline. Enamasti, tõsi küll, maksavad sõnad määratult vähem. Kuigi sõltuvalt situatsioonist omandavad samad sõnad sageli täiesti erineva väärtuse. Neid sõnu, mis antud aarde lõppu juhatavad, hindan kõrgelt just geopeituslikus mõttes. Mulle kindlasti päeva kõige muljetavaldavam paik, soodne ilm võimaldas seda ka täiel määral nautida. Siiani lemmik Erko aare - kolm.tänusõna.peitjale!

 2 

Algus oli mul ammu, ammu tehtud, kuid otsima polnud siiani jõudnud. Esimeses vahepunktis läks häbematult kaua, ei tea kuidas selline pimedus tabas. Õnneks Tunk lõpuks leidis ja siis lasi teistel edasi otsida. Kuna me teadsime kust ta umbes otsis, siis ei läinud enam meilgi kaua. :)

Teises punktis olid sõnad kulunud, nii et pidime natuke abi paluma. No ja siis see lõpp... Suured tänud peitjale just siia aarde peitmise eest!

Soovitan.

 3 

Taastasime teises vahepunktis sõnad. Enam ei vaja hooldust. :)

 2 

Täitsa omapärane mõistatus mis viis seni kondamata radadele.Esimese punkti leidsime kiirelt,teise punkti info oli osaliselt loetamatu,kuid hea geokolleeg aitas meid surnud punktist edasi.

Ja sellist võssi mis lõpus paikneb pole varem küll veel ründama pidanud :)Aga kokkuvõtteks oli lahedat elamust väärt ettevõtmine.Aitäh!

 4 

Olin seda mõistatust algusest peale ulmeliseks sokivärviks pidanud ja suutsin ka mingeid üsna uhkeid ideid genereerida, kuni pädevam info kusagilt läbi tilkus. No kae perra, mis vigureid välja mõeldud. Esimene punkt sai ära salvestatud ja jäi istuma, kuni piirkonda sattusime.

Lähenemine oli uhkelt läbi võsa ja haukumise saatel, õnneks kellegagi kontakte ei tekkinud. Koht oli muidugi äge, sellistes meeldib endalgi mõnikord konnata. Saime uued andmed.

Teisele punktile lähenedes jõudsin juba kiruma hakata, et kummikud jalga jätsin - pehmest tallast on juba varemgi oksatüükaid läbi astutud. Info oli puudulik, aitäh Marile abi eest!

Lõpp oli aga täitsa kirss tordil. Kartsin, et kummikute ja miinuskraadidega võimatu, aga tegelikult polnud väga hullu. Vaade oli ka pimeduses väga uhke, tõsiselt äge koht! Topsiku endani jõudmine pani muidugi imestama - ei mäletagi naljalt Eestis nii kurja võsa :) Aitäh, kokkuvõttes soovitamist väärt aare!

 2 

Selle peale, kuidas see aare lahenes, poleks ma ise küll veel pikka aega tulnud. Esimene punkt tuli ilusti välja, ainult teises tekkis väike probleem, aga geokõne aitas edasi. Lõpp oli lahedas kohas, tahaks seal kunagi ka valgel ajal käia. Aitäh!

Teise vahepunkti kolmas sõna on loetamatu.

 2 

Kuna tänane advendiaare arvatavasti tuleb siia piirkonda, siis otsisime enne Vasalemma aardeid. Äkki tuleb "kuusepuu saatus2" ning muidu sõidaks tühjalt koju tagasi. Null oli arvutatud ning kohale pääsemine raskendatud. Siiski saime edasi, aga järgmises kohas on kolmas sõna täiesti ära kulunud, pole võimalik välja lugeda. Tegime geokõne Marile (ei saanud kiirreageerijatele oma asukohta reeta) ning läksime lõppu. Pisut kõhe oli, aga saime käidud. Uskumatult hea pidamine oli -6 kraadiga.

 5 

Mõistatustega on kuidagi nii, et osad on rasked ja osad lihtsad. Mõned lihtsad on mulle väga keerulised. Harva ka vastupidi. See mõistatus osutus igatahes ülikergeks, sain esimese katsega rohelise tule, aga kus ma siis kohale kihutama hakkan. Muidugi mitte.
Täna siis saabus lõpuks kauaoodatud päev, et ka mina leidsin, et võiks algkoordinaatidele suunduda. Esimese plaani segas ära keelumärk. Teise plaani peatasid sildid, et siit läbi minna ei tohi. Ohkasin ja parkisin vist lähimasse legaalset lähenemist lubavasse kohta. Sealt oleks ka lähemale saanud, kui mul oleks näiteks Mardi auto ja sõiduoskused. Aga ei ole. Nii et tallatakso osa algas. Alguses polnud väga viga. Varsti oli selge, et kummik oleks parem variant olnud. Pugesin putkede vahelt, sahistasin võsas ja põtkisin pokudel. Sekka oli veel vesist pinda kah. Vaheldusrikas ja väsitav. Lõpuks jõudsin kohale ja olin kaua geopime. Väga kaua. Kuigi põhjust selleks polnud. Noh, mingil ajal ikka sain järgmisesse teele asuda. Kohta, kus ma täna peaaegu juba viibinud olin. Seal ma polnud vähemalt geopime. See lõpu otsemineku variant ei tundunud eriti kutsuv, aga kuna peitja nii on teha palunud, eks tuleb seda siis ka täita. Pärast paarikümmet meetrit oli asi hoopis meeldivam, isegi korralikus toitumuses rebane ei märganud mind hulk aega ja toimetas mu teel. Kui telefoni võtma hakkasin, et pildistada, siis ilmselt krõbistasin liig palju ja rebane jäi fotokasse püüdmata.
Kolmas punkt ei tulnud lihtsalt. Kohale saamine polnud probleem, aga aarde leidmine küll. Tundub, et mmm süsteem sobib siin tunduvalt paremini kui sekunditega jagamine. Aga kätte see tünn leitud sai ja uhkes üksinduses ilusaid vaateid imetletud ka. Aitäh, Erko! Eriti kahe viimase punkti eest! :)

 1 

Päeva nael. Algus oli jalutuskäik pargis. Lõpp enam nii väga parki ei meenutanud. Üksi poleks veel niipeagi seda retke ette võtnud. Tänud kaaslastele ja peitjale!

 1 

Kõige teravaim elamus oli esimesse punkti surnud maduss.Muidu oli täitsa kena matkamine. Ehkki ei saanud läbi verevalamiste - Muhu - Jan ohverdas kolm tilka verd.

 1 

Nüüd on kõik korras.

 1 

Kartsin hullemat lõpus, aga kokkuvõttes oli väga tore jalutuskäik päikeseloojangu saatel. Olime 2016 aastal esimesed logijad, viimane logi jäi detsembrisse :D

Mõistatust närisin üsna vaikselt, nautisin selle lahendamist. Kui mõistsin, mis pean tegema, siis oli kerge nagu ikka! Teises punktis mängis Ian kaskadööri - sain vist hulgi halle juuksekarvu juurde, aga mida me ei leidnud olid kolm sõna. Mingi hetk vaatasin uuesti ülesse, et kontrollida kas Ian saab tervelt alla ja siis jäi tuhmunud sõnad silma. Andsin aardeomanikule sellest teada ja sain kolm sõna vastu. Aitäh - suur tänu! Äge koht!

Teises vahepunktis on lõppaarde infoga hetkel kehvad lood. Lähen parandan esimesel võimalusel millalgi juunis (olen Eestist ära). Enne seda saab vajadusel info minu käest.

 7 

Selle aarde juures sai mulle selgeks, et juba minuga koos nullile juurdepääsutee leidmine võib olla nii ekstreemne, et võtab maastik 4 vaevata välja. Tõenäoliselt see tilk vett põrutas mul peale silmamuna ka kruvid lahti, kuna teisiti ma ei oska seletada seda, miks ma juhatasin Veiko madalapõhjalise auto kuhugi jumalast hüljatud soisesse padrikusse, kust me siis 600 m läbi võsa mingi koera lakkamatu hüsteerilise haukumise saatel esimesse punkti läksime. Sealset otsimist ei tahaks ma pikemalt kirjeldada. Paari sõnaga kokku võttes võib vaid öelda, et ainus, mida me ei teinud, oli korralikult püsti seistes enda ette vahtimine. Tagasiteeks otsustasime valida kena puhta metsatee, et too kilomeetrite kaugusel olev koer rahuneks. Kummalisel kombel juhatas see ilus tee meid otse Veiko keset metsa pargitud autoni.
Teises punktis üllatas meid tõesti üks fotograaf, kes pildistas absoluutselt tühja ja siledat majaseina, kuigi ma arvan, et tegelikult üllatasime me teda rohkem, kes me hakkasime ringi roomama ja mingeid oletuslikke tähiseid igast kriipsust välja lugema. Igaks juhuks märgin ära, et otsimine ei möödunud täiesti ohutult ja nii torkasin ma oma nüüd-mitte-enam-veekindlate tossude tallast läbi tohutu suure roostes naela. Jalatalda see õnneks veel läbida ei jõudnud.
Lõpp-punkt oli vinge ja ma pildistasin seal rohkem kui otsisin. Tõsi küll, kuna mu tänast päeva olid nii õnnelikud õnnetused saatnud, siis väga palju ma ringi ei julgenud liikuda, kartes end muidu elusalt maetud saada.
Kuna see aare oligi tänase päeva sihtmärk, siis võis öelda, kui elusalt autoni jõudsime, et päev on korda läinud ja vahva aare leitud.
Seda mu sündsustunne ei luba üldse kommenteerida, kuidas ma mõistatuse lahenduseni jõudsin.

 1 

Auto jäi kuskile metsa ja edasi trampisime jalgsi mööda mudast teed, üle kellegi tagahoovi/heinamaa seejuures nende koera peaaegu hulluks ajades ja esimeses punktis olime mõlemad geopimedad. Teises punktis tülitasime natuke üht fotograafi, kes tühja seina pildistas. Viimases punktis sain ma ka lõpuks kasulik olla. Huvitav koht, kahju et täpsemalt kirjutada ei saa. :) Mõistatus kah silmaringi avardava toimega ehk nagu öeldakse silmaring ei hüüa tulles!

Raudteejaamast ei saanud jagu ja proovisime siis seda. Esimese vahepunkti juures ringi keeramine oli päris huvitav :) Teise punktiga ka ülearu kiiresti ei läinud, aga lõpuks siiski leidsime need kolm kaunist sõna. Üritasime ka lõppu püüda, aga 40 meetri kaugusel aardest osutus maastik ikka liiga karmiks selleks korraks.

Kodus kirvetasin pihta-põhja, nimelt ei jätnud aarde kirjeldus väga palju variante, kus lõpp olla võiks. Peale logimist sain alles hiljem teada, kuidas tegelikult lahenduseni jõudma peaks. Tänan

Polnud sellisest kolmesõnavärgist enne kuulnudki ja huvitav oli teada saada. Sellise aarde jaoks vist sobivaim aeg ja hetk - tatine laupäev. Tänud.

Leidsin. Aitäh!

 1 

Otsisime esimese punkti üles, siis tegelesime vahepeal raudteejaamaga ning seejärel siirdusime kottpimedas teise punkti. Kalmer leidis vajaliku kähku üles. Lõin numbrid gepsu ja ütlesin, et aare on...seal. Pimedas oli seal ka superlahe, aga valges on vast veel vingem. Tagasiteel nägime suuri põdrajälgi. Seejärel läks samm kohe kaks korda kiiremaks :) Aitäh!

 5 

Vahva idee tõepoolest see kolme sõnaga asukoha kirjeldamine. Nt WTF ;-) Idee hammustasin läbi ootamatult lihtsalt, esimese otsingutulemusega, kokku mõni minut. Kruisisin selles süsteemis kohe rohkem ringi, kui hädavajalik olnuks. Tundsin huvi, kes selle loojadki on. Vahva tõepoolest - lihtne ja geniaalne.
Täna saime teist korda nulli poole tulemist harjutada. Jõudsime kohale nii, et vahepeal tundus küll, et kuidagi lubamatu on nii toimida. Aga mis Sa teed, täpi jõud on suurem kui vaba tahe. Nullis saime piisavalt otsida enne kui Marje silmatorkava koordinaadi leidis. Järgmine punkt oli lope, aga sinna jõudmine pisut nikerdamist tüütul maastikul. Ja edasine, hehee, mulle muidugi meeldis :-) Koht on võimas ja vinge. Küll tekkis tunne, et kas ikka tohime siin olla, aga tühja kah, miskid hoiatussildid olid meie trajektoorist tublisti eemal. Teekond lõppu ja tagasi erinesid sootuks, sest kohale läksime peitja soovitatud otseteed, autoni tagasi aga inimlikku mudilaste lasteaeda sobilikku rada mööda :-)
Aitäh Erkole uue teadmise ja info ning ka vahva koha eest! Tegin pilte, mida ei saa avaldada. Kohati, teel esimesse ja teise punkti laususime sõnu, mida pole ilus avaldada. Aga nüüd, ligi kuu aega hiljem logides, on kõik halb meelest läinud :-) Vahva omadus, eks.

Kahe karu? Või on üks hunt

 2 

Nädalavahetus oli jälle käes ja geotuur vajas sissejuhatust. Reede õhtu sobis selleks suurepäraselt. Mõistatus läks katki kusagil nädala sees ning nüüd otsustasin minna algpunkti vaatama, mis seal järamiseks välja on pandud. Olin eelmisest aardetuurist veel veidi pimesikk, mistõttu algpunktis läks ikka veidi aega. Kui sealt vajaliku info kätte sain, rühmasin läbi võsa ja metsa jälle auto juurde ning roomasin mööda metsateed tsivilisatsiooni tagasi. Kuna aardekirjeldust loevad ainult need, kes probleeme ennetavad ja mina viimaste hulka ei kuulu, siis asusin siin usinalt topsikut otsima. No võib arvata, et sellega väga kiiresti ei läinud. Aare algusest lõpuni üks pagana mõnusa teostusega asi. Tänud peitjale!

 1 

Mõistatus. Kuidas sellise lahendusviisi peale peaks tulema. Ilmselt on see võimalik, aga me nii kaugele ise ei jõudnud, enne saime abistava vihje. Isegi vihje abil võttis veidi aega arusaamiseni jõudmine. Muinastuledeööle sõitmise plaani sai see aardeotsimine paigutatud ja siis punkt punkti järel läbitud. Täname, silmaring jälle laiem :)

 1 

Alles paar tundi enne lõppaardesse nime kirjutamist jõudsin mõelda, et seal võiks ju aare olla. Päris naljakas oli kui see lõpp lõpuks osutuski seal olema. Kui aare avaldati sain kohe ka lahendusele küüned taha, kahjuks olin aga tööl ja ei saanud otsingutele suunduda. Teekond esimesse punkt oli vaevaline aga tehtud ta sai. Teises läks väheke kiiremini ja lõpp oli vaevanägemist väärt. Kolm põdrakärbest hääletasid minuga ka koduni, õnneks niisutamine neile ei meeldinud. Aitäh!

 4 

Ma olen Erko aaretest umbes pooled tänaseks üles leidnud ja seega võiks ju juba teada, et tema mõistatused on tegelikult ka mulle täiesti arusaadavalt loogilised ning üle mõelda nendega pole vaja aga aarde avaldumisel vaatasin selle kolme sõna kirjeldust ikkagi nagu kits uut karjaväravat ning oskasin ainult teha oma tavapärase jeeehhhh, saja aasta pärast mais mõtlen välja… Võib-olla…

Nojah, aga lahendus tuli sellele asjale siiski hoopis kiiremini, Laur jagas minuga ühe vestluse käigus oma mõtteid, kuidas kolm sõna endaga rääkima panna ja edasi ei võtnud enam kaua aega ka mul asi läbi hammustada ning vajalik esimene punkt kaardile saada. Selle kätteleidmine oli aga muidugi hoopis iseasi, koha poole liikudes mõtlesin küll, et Erko, jessas, kas sa tõesti käisid siin rattaga või?!?! :D. Ja üleüldse, kuidas on võimalik teada, et just SIIN on järgmiste koordinaatide peitupistmiseks selline sobiv koht… :D. Esimesest edasi läks juba libedamalt ja lõpunumbrid jõudsid mu meelest isegi ootamatult kiiresti kätte… Aga koht oli muidugi superägelahevinge ning päikeseloojangu ajal veel eriti maaliline. Kokku on see üks väga mõnus asi, aitäh Erkole natuke krõbedamat kolamistrippi korraldamast ning loodan väga, et peagi veel midagi sama mõnusat meile otsimiseks peitu korraldatakse ;).

 6 

Ehh ütleks mõistatuse peale...ilma vihjeta poleks vist küll läbi hammustanud. Aga muidu ju päris tore lahendus ja avastus :)

Õhtu hakkas vaikselt lõppema ja aarde juures olid suured kurjad kirjad, et pimedas mitte otsida :) Kindel soov oli ikka ära käia muidugi :) Nii me siis esimese punkti juurde liikusime, kui päevavalgust oli jäänud umbes tund. Lähenemistee leidmine osutus üpris keeruliseks. Lõpuks saime auto kuhugi eemale jätta ja tee aardeni oli üle heinamaa ja läbi eineva tihedusastmega võsa. Õnneks oli vähemalt koht ikkagi õige ja jõudsime kuidagi nulli. Kohapeal aega ei läinud ja kiirelt saigi uus sihtmärk seadmesse sisestatud. Tagasi autoni ja suuuure ringiga uude punkti. Sealt maalt sai asi juba ka selgeks kuhu nüüd aarde järgi peab minema :) Käisime ikka punktis ära ja kahtlused said kinnitust. Päike kergelt veel piilus kusagilt. Üpris kiired sammud aarde poole...ja milline vaatepilt sealt avanes :) Lihtsalt super :) Väga mõnus koha oled Sa Erko taas leidnud :) Soovitav kõigile ja ärge minge pimedas! :) Vahetult enne seda on aga leid võrratu :) Suured suured tänud kutsumast!

 5 

Mõistatus oli peitja poolt mulle täitsa ennekuulmatu leid. Siiski ootamatult kiiresti sai selle lahendamisega jonksu. Esimeses punktis olin pime. Lõpp oli... lihtsalt vägev! Kui õige rada võtta on nulli saamine lihtsam kui eelnevalt paistab. Mingi väiksemat sorti metsloom oli täpselt nullis, mis temast edasi sai ma ei tea, ehk harjutas kukerpalle. Rajalt leidsin väiksemad junnid ka ;) Teritasin pliitasi. Soovitan!

 1 

Et merereisilt naastes kodutee väga igav ei ole, siis mässasime veidi ka nende sõnadega. Mõistatuse idee igati supper, aga no see maastik kisub vägisi Timixi mängumaale. Seetõttu jäävad maksimumpunktid ka tulemata.

 6 

Kuna tööaeg oli ammu läbi kui meie piirkonda jõudsime siis võtsime sellegi plaani. Esimesse punkti jõudmine paadiga oli ikka päris karm katsumus ( plaaniti juba uut dessanti vähe maastikusõbralikuma isendiga ), ei saanud sealt ega siit , nojah mingi pääs objektile lõpuks leitud kuid jah viimased mõnedsajad meetrid pidime ikka tallataksoga minema. Ja siis saime jälle sinna kruisida, kust just tulnud olime :D. Otseminekutega oli ka nii nagu oli, no kui silmad ei seleta, siis tuleb ju väike boonusring paadiga teha ja siis ikka otse panna.
Lõppu jõudsime romantikute lemmikajal, päike hakkas just oma kiiri kokku pakkima. Vahtisime taevast ja fotokad jäädvustasid selle ilu tulevastele põlvedele. Viimased meetrid minitünnini mulle ei meeldinud, valus oli. Logisime ja saime veel päikesele lehvitada ja kadunud ta oligi. Kadusime meiegi sealt , selleks kasutasime nüüd uusi radu ja sookured ... oh jaa... nemad laulsid nii mitmehäälselt seal, et terve taevalaotus kajas nende kluuksatustest. Ilus oli olla , sest kole oli möödas, paadimees aga saab nüüd taaskord paati küürida.
Tänud !
PS!
Aardes olev harilik on kaotanud oma pea,
kuidas see juhtus ,seda ei tea
meid ta peatuna tervitas kui nägime teda
keegi võiks teritada peakest seega ;)
paha ei teeks ka teritaja, siis sügada saaks
kui pea läinud taas.

Tore koht on. Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Aardele lähenedes tegin mõne vale teevaliku, aga muidu oli väga lahe. Tänud!

 1 

See mõistatus tundus esmapilgul päris raske, aga tegelikult polnud ju hullu midagi. See saigi tänase päeva viimaseks aardeks planeeritud. Juhuslikult sattusime õigel ajal õiges kohas olema ja nii saimegi Priidu ja Erkoga kampa lüüa. Päris mõnus õhtune võimeline! Oli tore. Mõistatuse idee ja üldse kogu selle kolme sõna värgi idee on lahe. Aitäh aarde eest!

 1 

Saime vist Mihkliga samal ajal mõistatuse tehtud ning tagasituleku teekond sai siit läbi sätitud. Kuna olime uuest ralliraja aardest mööda sõitnud, siis pöörasime just Erko maja ees ringi, kui Priit kohale veeres. Jätsime ta mõistatust lahendama ning ise käisime rallirajal vahepeal ära. Edasi jätkasime teekonda koos. Äge mõistatus, mulle meeldis. Lisaks ka lõpp, põnev, väga põnev! Aitäh jõukohase mõistatuse eest!

 5 

FTF kell 13.21. Esimene mõte, kui see mõistatus üles tuli, oli saata ta aadressile sunbathe.refrains.tensing (mälumänguküssa: mis koht see on koordinaatidel S 14.408 ja W 71.300 Cuzco lähedal mägedes, kuhu nii paljusid saadetakse, aga nii vähesed kohale jõuavad?), aga siis tuletas keegi meelde, et täna on geokakkimise päev ja sel päeval oleks tervislik midagi leida ja tegelt on see mõistatus ka emelentaarne, nii et lükkasimegi end liikvele. Hakatuseks proovisime veoauto maastikuvõimekust, hiljem enda omi. Põldmarju saime palju, aga lõpu kohta ei ütle ma piuks ka mitte - kirvemeestele edu! Igatahes meile seal lõpus täitsa meeldis. Ja veel - ärge ronige tööajal seda aaret otsima, see ei lõpe hästi. Meil oli igatahes põnev, Erkole aitäh!