Mul on kahju aga aaret sellisel kujul enam taastada ei plaani. Kõik vahepunktid ja lõpp loodusest eemaldatud.

Ümbruses on toimumas mingit suuremat sorti ehitustööd. Ühel suurimal katastril, kus peal asus kõige rohkem maju, on kõik maha lammutatud. Leidsin ka sellekohase lammutushanke. Paaril väiksemal krundil on maa siledaks lükatud ja nendel laiuvad suured mullamäed. Aarde lõpp vist ei ole ohus aga sealne ümbrus on läinud aastatega aina prügisemaks ja ühes sellega ka ebameeldivamaks. Vahepunktid asuvad vist eramaal ja küllap hakatakse millalgi ka siin midagi korraldama.

Tänud kõigile, kes võtsid vaevaks seda üle keskmise keerulist välimõistatust algusest lõpuni läbi teha.

 28 

Värske reportaaž Türisalu raketibaasist.

Väga suur osa hooneid on maha lammutatud ja lammutusmasina häält on jätkuvalt kuulda ka järgmiste juures. Barakkide, aula, garaažide ja muude väikeste hoonete asemel on vaid ehitusjäätmete kuhila. Miskit suurt on siin toimumas. Uus kinnisvara aretus vms. Igatahes kõik siinsed aarded on ohus.

Tulemasina aare asub 1.7 meetrise kivihunniku all. Proovin välja kaevata :P

Edit 13:47 Kivi lahmakaid on loobitud ja kiviklibu koera kombel kaevatud pool tunnikest. Saavutuseks on kraater ja hoone väliskülje leid.

Edit 14:23 Arheloogilised väljakaevamised jätkusid mööda hoone seina sisekülge põranda suunas. Varingud olid järjepidevalt mu vaenlaseks ja hävitasid mu tehtud tööd. Aga olen jõudnud nüüd põrandani ja vastu piilub tühimik maa all. Loodetavasti on tegu mu aardepeidikuga.

Edit 14:33 Aare leitud. Juhhei! Auk oli kaevatud täpselt kümnesse. Aga mind lahutab karbi kättesaamisest jätkuvalt umbes 4-5 kuupmeetrit ehitusprahti. Ei tea kas saab kuidagi kergemini kätte või tulebki uut auku kaevama hakata.

Edit 14:58 Pärast mitmeid varinguid on olukord lihtsalt varisemisohtlik ja sain eemaldada aarde pealt maskeeringuks olnud 6 telliskivi ja küttepuu laastu. Nüüd saabub tõehetk kas ka aare oma pesast nii lihtsasti välja tuleb

Edit 15:31 Kõige nürim pooltund. Kast on nagu käes aga välja ei tule ainult. Liigub max 2mm edasi tagasi. Ei saa aru kus ta kinni on. Jätkan peentöötlust.

Edit 15:46 Hip-Hip-Hurraa! 1. vahepunkt päästetud. Aeg minna vaatama kuidas teistel hoonetel läinud on.

Aula

Barakk

Tulemasina esimene punkt

Pool tündi rühkimist. Higimull otsaees. Olen saavutanud kraatri. Meeter veel minna

Seal kuskil taga peaks aare olema.

Arheoloog Karl ja ta auk

Peidukoht on nüüd 1.0 aga maastik ikka 4.5

Kraatrist ja august on saanud auk-koobas.

Tundub nagu käes aga kaugeltki mitte

Juhhei! Käes. 2 ja pool tundi rassimist.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Aarde esimeses punktis on hoone lammutatud. Eelmise külastajaga konsulteerides peaks punkt asuma pooleteise meetri paksuse tellisehunniku all. Ehk siis peaks olema leitav aga peidukoht 4.5 ja maastik 4.5 palli.

Esimesest punktist sain edasi, aega muidugi võttis. X juurde ei hakanud läbi murdma, Y-t vaatasin. Kuna oli vaja siiski edasi liikuda ja head ideed ei tekkinud, siis jäi seekord pooleli. Ei olnud ka nii mugav olemine, kui esimeses punktis. Ehk jõuab veel enne talve tagasi.

 1 

Korjasin männipunkti riismed kokku ja suundusin suvilasse seda remontima. Karpi inspekteerides jäi küll mulje, et mingi lind on seda nokaga toksinud. Vahetasin karbi välja ja värskendasin 90% tulemasinatel markeeringuid. Äkki see aasta ei pea seda aaret rohkem hooldama :P

 1 

Müttasime läbi vihmamärja heina kohale ja leidsime eest paraja pähkli. Aga kui peale väikest pusimist geokontroll rohelise tule andis, siis tuli entusiasmi kõvasti juurde ja müttasime edasi. Vahepeal sai preemiaks metsmaasikaid ja mütata nii, et pea hakkas ringi käima. Männi juurde jõudes tuli muidugi tagasilöök avanenud vaatepildist, kuid õnneks suutsime siiski edasipääsuks vajaliku kokku veerida. Peitjale andsime ka kohe rüüstetööst teada ja jätkasime oma teekonda võiduka lõpuni. Täitsa lõpus korraks juba ehmusin, kuid õnneks oli tegu vaid stiilse kujundusega. Aaret oli siis ikka mitme eest ja tegevust jagus. Mulle meeldis. Tänan peitmast.

 1 

Selle aarde otsimist olin pikalt edasi lükanud, tundus kuidagi keerulisevõitu olevat. Täna sai see koos Ingega ette võetud ja saime alguses järgmise punkti koordinaadid üsna kiirelt kätte. Järgmised punktid tulid samuti kiirelt, mõnes kohas jalutasime mööda teid aga mõned lõigud läbisime otse. Ühes vahepunktis oli kogu karbi sisu puu all maas laiali, karp ise puu otsa ja karbi põhjas suur auk. Karbi kaane leidsime puust veidi eemalt. Andsime omanikule hooldusvajadusest teada ja jätsime karbi sisu puu alla maapinnale, et sisu enne hooldamist uuesti karbist välja ei pudeneks. Tundub, et leidsime kogu karbi sisu maast ülesse kuna saime jätkamiseks vajaliku info kokku. Lõpus ootas meid taas tore aardekast kuhu panime oma nimed kirja. Oli tore seiklus ja polnud sugugi nii keeruline kui oli arvanud.

Vajab jälle hooldust :P Männi punkt on arvatavasti tormiga lendu läinud ja katki kukkunud või siis mingi lind on seda rappimas käinud.

 11 

Pärast eelmist külastust, nädal tagasi, mõtlesin, et see aare on nüüdseks oma aja ära elanud. Aeg panna teade üles, et suve lõpus korjan kõik kokku. Üks päev lugesin aga selle aarde logisid ja hing läks hellaks. Ei saa ikka nii kergekäeliselt alla anda.

Täna võtsin ette hoolduspäeva. Kõigepealt mõtlesin kodus välja plaani, mis punkt tahab millist hooldust. Suvilas meisterdasin 1. punkti jaoks uue konteineri ja seejärel võisingi suunduda Türisalu raketibaasi seiklema. Käisin kõik punktid läbi. Igal pool oli midagi värskendada ja/või ümber teha. Loodetavasti nüüd mõneks ajaks on see aare täiesti korras. Edukaid leide!

Uus ja vana

 1 

Sõitsime neljakesti objektile ja hakkasime otsima. Karl toimetas omaette ja meie panime kogu oma mõistuse mängu. Esimeses punktis saime mõttele pihta ja kogusime vajalikud numbrid kokku. Edasi läks kuidas kunagi. Mõnest saime kiiresti edasi ja teises oli ikka peitja abistavat vihjet vaja, muidu oleksime sinna veel väga pikaks ajaks jäänud. Ma tõesti loodan, et Karl neid kõiki ise tühjaks ei suitsetanud :).

 1 

Tulemasin tundus olema vähemalt sama raske leida kui Ajamasin, niisiis kribisin peitjale kas ta oleks nõus meile ka rajal seltsiks igaks juhuks kaasa jalutama :). Karl muidugi oli ja nii me siis neljakesi seal pühapäeval päeva viimase aardena oma projekti alustasime... Esimese punkti saime jooksma, kui abika peale peitja märkust lauda märkasime vedada :D. Edasi saime isegi ise kolme peale hakkama... Kuni selle kuulsa männini :D. Sest nojah, keeruline on ju lülitada oma aju järsku teises süsteemis mõtlema, isegi kui süsteem ja lahendus sulle konkreetse juhisega näkku kisab :D.

Kui männipähkel lõpuks peale Karli läbi lillede vihjet ka katki sai hammustatud, polnudki lõppu enam teab mis maa. Mulle meeldis väga peidukoht, kõik oli siin nii mõnusalt prügitu ja sissepääs ka nagu nukumajal :). Aitäh pähkli eest ja aitäh kaasa jalutamast, oli tore.

 1 

Kunagi ammu käisime ka esimeses punktis ja ei saanud tookord mitte midagi aru. Peale seda tuli otsus, et siia tuleb ikka peitja abivahendiks kaasa võtta :D Aega ta läks aga lõpuks koos kohale jõudsime. Ja kui abi on lähedalt võtta, siis ega seda vaja polegi nii palju kui arvata võis. Kui kohaliku abivahendi appi võtsime, siis hakkas mõte tööle kiirelt ja saimegi numbrid kätte. Edasised punktid olid lihtsamad, kuni selle kurikuulsa männini. Sealt oleks mina küll ilma peitjata otsa ümber keeranud ja mitteleiuga leppinud. No ei tule selliste õeluste peale :P Aga õnneks Maire abil saime ikka ka vajaliku info kätte ja siis polnudki muud vaja kui logi kirja panna. Eks ta üks keerulisemat tüüpi mõistatus on aga samas on ka selliseid vaja ja kogu komplekt on hästi läbi mõeldud :) Tänud peitjale!

Esimene konteiner vajab kõvasti remonti

 1 

No mis sateed, kui ei ole suitsumees ! Ei saanud mina suitsu põlema Aga konteiner laguneb!

Teele jäi veetakistus, kust mina matkasaapaga sain kuiva jalaga üle aga Taavi jäi Exega teisele poole jalutama. Mu üllatus oli üsna suur kui nullis mõeldes mida ja kuidas sain teolt tabatuks. Liitujad olid juba rohkem kursis mida ja kuidas, kuid siiski läks omajagu aega enne kui geokontroll meid edasi lubas. Nemad jätkasid ühes suunas, meie teises. Kiiruga kõike tagasi pannes, ununes neil kohvitops, nii et võtsime sellegi kaasa. Meie valitud rada läks üsna sujuvalt nii et peatselt oli aeg hakata ka teise poole vaatama. Juba kaugelt oli näha, et mingi piknik seal käib ja ilmselgelt sai ka parim teeots mööda lastud ja ikka "otse" üle veetakistuse sinna rihitud. Koos ühendasime jõud aga peale seda kui Exe ennast juba kolmas kord oli üleni mullaseks püherdanud ja tuules värises, otsustasime, et täna meist abi siin ei ole. Kogume mõtteid ja kui neid piisavalt koguda ei oska, siis pole meil ka mõtet tagasi tulla. Praegu edasi ei oska, eks jään ootama kas teine tiim sai kirja naerunäo või DNFi, hoiame igatahes pöidlaid, et ikka läbi närisid.

 1 

Selle aarde pärast oli küll meil suur hirm, seepärast me olimegi koguaeg siia tulekut edasi lükanud. Kuna aga põld hakkab tühjaks saama aaretest, siis tuleb ka need kunagi hirmsatena tundunud aarded ikka üles otsida. Või noh, ei tule, aga me ju tahame. Nii me end end pärastlõunal siia kohale vedasime.

Autoga (vähemalt madalapõhjalisega) enam territooriumile ei pääse. Neis kahes kohas, mida teadsime ja oleme kasutanud, olid betoonplokid ees. Ega's midagi, liikumine ongi kasulik ja nii saime päris korraliku kahetunnise jalutuskäigu. Kummikuid ei hakanud jalga panema, tundusid liigsed. Aga juba esimest punkti vallutades olime mitu korda vee taga kinni ja pidime suure ringiga sobivat teed otsima. Lõpuks ikka leidsime.

Siis saime oma esimese punkti ülesande kätte ning hakkasime sobivat mustrit kokku laduma. Ei läinudki ülearu palju aega kui saime täitsa pädeva tulemuse kätte. Seejärel oli taas vaja otsida veevaba teed järgmisesse punkti. Õnnestus, jalad jäid kuivaks. Lisaks saime ka vajaliku info kätte päris kiirelt. Seejärel sai veel veidi jalutatud ja otsitud ja jalutatud ja otsitud ning kuna väljas kiskus juba päris hämaraks, siis seda kiiremini pidime end liigutama. Lõpus logimine käis ikka juba telefonivalguse valgel, sest ega me ju teisi lampe kaasa ei võtt. Ei osanud arvata, et päris kaks tundi siin veedame.

Kokkuvõtteks sai ühendatud mõnus jalutamine ning nuputamine ja see päädis ka leiuga. Mis sa hing veel oskad tahta. Täname aarde eest!

 1 

Tore, väga tore... selliste mõistatuste juures pole tarvis ei valemeid, mis koos keskkoolitarkusega tolmu alla mattunud ega guuglimeistri vilumust, vaid lihtsalt järjekindlust, püsivust, tähelepanuvõimet ja õnne. Meeldiv matk tulemasinatega võttis geolaupäevast üksinda poole ja teise poole pidi ülejäänud kümne vahel ära jagama. Ütlen seda täiesti kahetsusevabalt. Sest kummikud olid jalas ;) !

 1 

Nullile olin ma kunagi ammusel ajal põgusa pilgu peale visanud, seega oli laias laastus teada mis ees ootama hakkab. Nii oligi, aega läks seal omajagu, koordinaate tuli ka igat masti, aga kontrollid ei tahtnud nendega mitte nõustuda. Võtsime siis õlekõrre veendumaks, et me päris tühja tuult seal taga ei aja ja selgus, et teooria oli täitsa õige, mõeldud sai ainult sutsu liiga palju. Edasi läks juba ladusamalt, korra küll kiilus kinni, aga nagu tagantjärele selgus, siis täitsa oma lohakusest. Tegelikult oli ju kõik ilusti kirjas, ole ainult mees ja loe. Igatahes oli väga mõnus saalimine seal küngaste vahel. Tänud aarde eest!

 1 

Kus kõikjal tuli läbi kõndida et lõpuni jõuda, Kunagi nullis polnud meil kannatust, mõistust pole minul piisavalt nagunii, et mingi mõte võiks loitma lüüa. Siis saime mingisugused koordinaadid, koht oli justkui lubav aga tulemust ei midagi. Lõpuks oli meil läbitud vahepunktid, mina olin üleni tahmaga koos, õnneks ei tehtud pilti muidu oleksi saanud süüdistuse rassilises diskrimineerimises, meil oli täis kilekott teepealt korjatud maitsvate õuntega mahajäetud õunapuult. Logisid aga polnud. Mina juba vingusin et inimene väsib ikka ära ka ja tahab puhata ja limonaadi. Piia pealekäimiselt läksime siiski ühte kohta kontrollima ja opaa, seal see aardekarp oligi..... Mina eelistan tikke... Välgumihkel on mulle liialt ohtlik,

Kulutasime tunni sellele aardele saime mingi kordinaadi kus oli näha ka liikumisjälgi aga kuna mändi ei leidnud või oli see liiga väike ja ei tahtnud veel tund aega seal viibida,tormasime bussi peale.Väga ebamugavad ülerahvastatud ja umbsed keskonnasäästlikud umbkeelsete venelaste juhitud bussid liiguvad sinna kanti .Kunagi proovime veel ...

 1 

Mingid kuud tagasi käisin seda lahendamas, jõudsin kuhugi välja kust sain ainult pooliku tulemuse. Siis ei saanud aru mis valesti läks. Saanud siis kerge vihje ja jäi järgmist korda ootama. Täna siis oli järgmine kord, kõik sujus nagu lükkaks nuga võisse. Maltsa oli muidugi päris palju ja kohati nii pikk, et kõditas kergelt ka lõua alt. Aga väga lahe mõistatus ja igati aasta aarde kandidaadi vääriline, tänud :)

 1 

Oli põnev nuputamine :) Tänan

 14 

Lühidalt:
Kõik korras. Lõpus uus konteiner ja esimeses punktis avamissüsteem parandatud.

Pikemalt:
1) Niiskevõitu logiraamat kuivas ära kamina ees.
2) Karpi rooste ja tahma sodist puhtaks küürides, avastasin, et karp on katki. Kahjuks pidin Tulemasinate kunstiteose laiali lammutama. Siiski esimene aare ja ei osanud ette näha ette kõiki võimalikke probleeme.
3) Kõik 50 tulemasinat läbisid pesu, küürimise ja 2 tunnise päikesekuivatuse. Protsessi elasid üle kõik, kuid viisaka välimuse kaotasid pea pooled.
4) Meisterdasin täiesti uue konteineri. Nii head, kui seda oli originaal, ei saanud aga kõvasti parem kui koju toodud räpakoll.
5) Ehitasin konteinerile ümbriskasti, et siis äkki ei pea lõpu pärast enam järgmiste aastate jooksul muretsema. Boonuseks pääsevad vähemalt esimesed otsijad puhaste kätega.
6) Kohapeal tutvusin nõukogude ehitusvundamendiga. Labidaga kaevasin ja raiusin põrandasse auku. Ühe suure maakiviga võitlesin tervelt pool tundi.
7) Riisusin lõpus oleva tuhakihi teise serva ja laotasin kõik maa seest tuleva liivase mulla ühtlaselt laiali. Loodetavasti takistab ka see tegu tuha levikut.
8) Lõpuks karp paika sättida, kaan peale, kolmandat korda selg ja/või pea ära lüüa ja lõpupunkt korras.
9) Viimaseks läksin käisin ka esimesest punktist läbi ja naelutasin uue kinnituse sealsele konteinerile.

See oli minu senisest 127st üles täheldatud hooldusest kõige töömahukam ja aeganõudvaim hooldus. Õpetus elust enesest - lihtsam on ikka tavaline tops kännu alla visata :P

Pärast hooldust läksin üle pika aja tuhlama raketibaasi barakkide piirkonda. Türisalu raketibaasis 7 aaret aga kummalisel kombel suurimate majade juurde pole ühtegi peidetud. Käisin ringi geopeituri pilguga ja lootsin mõnda seniavaldamata aaret kohata aga ei läinud läbi. Oli huvitav sellegi poolest. Kes teab, äkki peab terve geokollektiiv taaskord oma sammud siia seadma?

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

 5 

Ühel kenal suveõhtul pakkus peitja, et võiksime koos Tulemasina juurde minna. Minu jaoks täiesti tundmatu piirkond. Logide järgi võis arvata, et tuleb pikk päev. Koogid kaasa, joogid kaasa, võib-olla telk ka. Sääsemürk ka. Tegelikult sääsemürki ei võtnud, aga oleks pidanud.
Esimeses punktis leidsin abivahendi - laua. Selle peal on kõik vajalik kirjas nagu piraadilugudes aardekaardil. Seejärel leidsime mõned tulemasinad. Päris mitu. Ladusime need siis tähtsuse järjekorras lauale ja saime teada järgmise vahepunkti.

Tegelikult on asja võlu selles, et algusest edasi liikudes, tuleb jälgida kahte paralleelselt edenevat vahepunktide rada, mis lõpus üheks kokku tagasi saavad. "Seina sees oleva vahepunkti" kõrval paikneb lahe rändrahn, mis muidu oleks nägemata jäänud, kui Karl poleks rääkinud lugu, kuidas ta leidis seal kivi otsas ukerdavad boulderdajad. See kivi peidab ennast valli taga. Kivid mulle meeldivad.
Männi juures jäime mõneks ajaks paikseks, seal tundsin sääsemürgist eriti puudust. Ma omast arust nägin seal tulemasinates mingit anomaaliat, aga ei osanud seda ära kasutada. Liiga palju tulemasinaid. Kristel siiski pani otsad kokku ja saime sellestki vahepunktist edasi. Vihjeid tuleb lugeda.
Lõpp oli Tulemasina aardele teemakohane, üleni tahmane. Ise jäime suht puhtaks, käed said karbiga kokkupuutel veidi mustaks.
Kindlasti kohale vääriline tulevärk on see Tulemasina multimõistatus. Tänud peitjale.

 9 

Kui Karl eile päeval jutunurgas pakkus ekslusiivset võimalust Tulemasina aaret koos peitjaga läbi jalutada, siis ma olin kohe kiiruga nõus, sest ma olen seal korra varem Keilakatega käinud ja hästi meil just ei läinud. :D

Leppimisime kokku, et kohtume Türisalu pangal ja kolime seal ühte autosse. Kõigepealt logisime teele jäävaid aardeid ja lõpuks jõudsime ka kurikuulsa eesmärgini. Kuna me teadsime, et siin läheb kaua, siis võtsime söögid ja joogid kaasa. Karl oli mulle mingi ilusa roosa joogi kuskilt muretsenud, mis töötas väga hästi, sest mingil hetkel hakkas koitma mis teha tuleb ja saimegi koordinaadi kätte. Oh, seda rõõmu. :D Tänud Karlile veel kord joogi eest!

Edasi läks juba lihtsamalt kuni me jõudsime teadatuntud Männini. Aarde juurde ronides mainis Karl, et Alex lendas siit mäest alla. Lisaks hoiatas ta ette, et siin võib jälle aega minna, nii et toidumoon sai jälle kaasa võetud. :D Pugisime küpsiseid ja keerutasime tulemasinaid ja lugesime vihjeid ja nii kohe mitu, mitu korda. Karl muud kui korrutas, et lugege veel ja lugege veel. :D Tal hakkas vist hirm, et meil läheb siin hommikuni. :D Ühel hetkel sain aru mis vihjetes kirjas on ja siis oli ka koordinaat käes. :D Hullult uhke olen enda üle, sest Karl ei öelnud meile tegelikult mitte midagi ette, ainult korrustaski, et lugege vihjeid. :D Kui hakkasime ära minema, siis küsis Timmu naljaga, et kas teeme Alexit ka. Nii kui ta oli selle ära öelnud käisid tal jalad alt ja ta sõitiski mäest alla. :D Naera veel teiste üle, saad kohe karistada. :P

Kui lõppu jõudsime, siis selgus, et karbis on vesi ja asi vajab natuke putitamist. Õnneks oli logiraamat kuiv ja saime nimed ilusti kirja.

Suured tänud Karlile super töö eest, samuti seltskonna ja maasikate eest! :) Väga lõbus õhtu oli.

Ahjaa... mul on ka hea meel, et me seda ei kirvetanud, vaid saime kõik punktid ilusti ise ära lahendada ja kõik vajalikud kohad läbi käia. :)

Aardes oli vesi sees ja konteineri puudutamisel tekkiv räpasus ei kannatanud kriitikat. Proovin homse päeva jooksul pesta ja kuivatada kõik ära, ehitada konteinerile ümbrise kasti ja kaevata see oma peidikusse. Eks ole näha kas tulen ajaliselt toime. Kui ei, siis püsib kättesaamatu nädalakese.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

EDIT: konteineri inspekteerimisel avastasin, et see on sootuks katki. Ise olen süüdi, et peitnud niiviisi, et aardele saab peale astuda. Konteineri kaunistused on kaotanud oma kaubandusliku välimuse. Algupärasel viisil konteineri taastamine ei õnnestu. Seedin ja mõtlen, mis edasi.

 1 

Üks säravamaid tähti minu geopeituse mälestustes. Sai parajalt kõndida, mõistatused lahenesid mõistlikul kiirusel, pakkudes samal ajal siiski ka pinget, ja logiraamat tuli ootamatult ruttu vastu, kuigi tegelikult kulus seal pea poolteist tundi vist. Kiiduavaldused ja tänusõnad peitja suunas!

 1 

Esimese punkti lahendasin enda arust kiiresti. Kui aga saadud koordinaatidelt midagi ei leidnud, siis tuli algandmetele uuesti otsa vaadata. Õnneks oli kogu info jäädvustatud, mistõttu sain suhteliselt kerge vaevaga õiged koordinaadid kätte. Olles järgmised paar etappi läbinud, sain lõpuks täielikult aru mida X ja Y esindavad. See juhatas männi juurde, kus jäin pikemalt toppama. Sain lõpuks info kätte ja leidsin, et osad abivahendid pigem segavad kui aitavad. Samas midagi valet ka ei väideta. Varsti olin lõpus, kus avastasin piiksuva seest natukene märja konteineri. Logiraamat oli ise kuiv ja sain kenasti logida. Tänud, väga huvitav aare.

 1 

See aare aitas omajagu kaasa, et tollel toredal pühapäeval telefoni GPS 10 km kõndi salvestaks :D
Ja põhilised tarkuseterad järgmistele põlvedele:
1) Vali ilus ilm!
2) Usu vihjeid :D
3) Naudi vaadet!
4) Kui esimeses punktis lauda ei leia, siis põrand sobib kah ;)
Aitäh, aitäh, lõppematud ovatsioonid ja kiidulaul!

 1 

Lähenesime üle songitud maastiku, huvitav kas siin tõesti leidus, mida otsiti ja oli põhjust kokkuostu viia. Esimese kasti sisu oli väga põnev ja eriti lahe oli leitud tulemus, mille meie rõõmuks geokontroll ka heaks kiitis. Vajaliku lauakese leidsime pärast lahendamist, võttis näo naerule küll. Päike paitas jätkuvalt põske ja järgmistes leitu oli ka igaüks toreda lahendusega ja erinevas keskkonnas. Purgilt T ja P, need mul hetkel ei meenugi, kus neid rakendama oleks pidanud. Männike, teadsime oli logides elevust tekitanud, ootasime meiegi huviga punkti jõudmist. Koht ise oli huvitav, mulle absoluutne lemmik üldse siinsel maastikul päikselisel päeval ja no see lahendus, lahe-lahe Nipitiri. Johaidii - see oli nii edasiviiv jõud ja nõue vihjeid lugeda, johaidii ikka jah. Tegime natuke mättail kepslemist ja saime minna lõppu vormistama. Tänud peitjale.

 4 

Oleks võinud ju juba teada, kui alustad, ei saa pidama.. Plaan oli meil teha pigem pikem rattasõit ja boonuseks mõned aarded noppida, no aga tulemasin keeras plaani tuksi:). Ka minul oli sellest aardest meeles vaid hirmulood, ilmselt üksi oleks seda veel edasi lükanud (kuni jätkub siinkandis lihtsamaid ja neid jätkub mul küllaga). Ahtoga koos tundus julgem minna uurima, mille Karl siin valmis meisterdanud on. Leppisime kokku, et korraks vaatame, kui liiga keeruline, siis jätame pooleli. Nulli lähedal oli keegi üsna värskelt robustseid väljakaevamisi teinud, eks igaühel omad aarded, mida väärtustada.

Esimeses punktis läks aga üllatavalt hästi, Ahtol tuli mäng "klotsid ritta" väga hästi välja ja varsti mõtlesimegi välja, mida selle riviga edasi teha. Ja kus sa siis pooleli nüüd jätad, muidugi sumpasime edasi, ega siis teed otsima ei lähe, ikka otse, õnneks jalad jäid siiski kuivaks. Järgmises punktis läks juba aega, telefon hüpitas täpikest siia-sinna, lõpuks saime aga jälle klotsimänguga alustada. Vahepeal oli tunne juba täitsa hea, kas saamegi hakkama, pole nii hull midagi ju..kuni männini..ohjah.. Lõbus oli vähemalt, igasugu lustakaid lauseid moodustasime seal, no aga "kopp on ees" ei aidanud kuidagi edasi, sest ühtki koppa ei näinud läheduses.. paar korda kop-kop omale vastu pead ja lõpuks ilmutasid järgmised juhised end. Läksime otsisime oma rattad kusagilt rohu seest üles ja lisasime oma nimed logiraamatusse. Õnneks ei mõõtnud kaua aega läks, ikka läks, päris suure hulga kilomeetreid oleks võinud ilmselt selle ajaga läbi sõita. Rahulolu, et see keeruline täpp nüüd värvitud, siiski natuke kopmenseeris ärajäänud rattamatka.

Aitäh, Karl. Vaeva on siin ikka nähtud, tuli töö. Seeria teine ehk välgumihkli aare meeldis mulle küll rohkem, aga pigem isikliku eelistuse pärast: raba vs militaarobjektid, valin kõhklemata esimese. Ahtole ka tänud seltskonna ja kannatlikkuse eest, üksi oleks ilmselt pidanud siia teist (või kolmandatki) korda veel tulema.

 7 

Püüdsin sellest asjast küll eemale hoida sest tundus kõva pähkel. Aga Merle ütles "lähme korra vaatame" ja nii see aare tänaseks põhitegevuseks saigi. Esimese punktist saime isegi edasi. Võibolla oli isegi minust mingit kasu. Siis algas lõputuna tunduv müttamine ja peavalu. Mingi aknaava osutus kah lõpuks hoopis ukseavaks. Minul oli vahepeal juhe nii koos, et ilma Merleta poleks kuhugi osanud minna, rääkimata millegist arusaamisest või leidmisest. Ilus lõpp muidugi leevendas kõik vaevad ja kirumised. Tänud ägeda teostuse/mõistatuse eest.

 3 

Töönädal sai ilusa punkti. Otsinguid alustasin juba paar nädalat tagasi. Esimeses punktis tuli õige mõte üsna ruttu ja see lisas kõvasti optimismi. Järgmiseks oli plaan kaugem punkt vallutada, aga ootamatult leidsin ennast hoopis kurikuulsast paigast - olin koordinaadid segi ajanud. Jaaaaa siis ma seal istusin. Siis kükitasin, põlvitasin, seisin ja jälle istusin. No ei saanud targemaks.Lõpuks hakkas aju juba suitsema, nii et tuleohutuse mõttes otsustasin vahepeal teist kohta uurida ja pärast tagasi tulla. Ilmataat arvas teisiti ja saatis mu hoopis koju vihmavarju. Õnneks läks suur sadu paari tunniga üle ja katse nr.2 algas. Õhtu lõpuks sain ühe asjaga ühelepoole ja putkasin juba pimenevalt objektilt kahtlast häält tegeva tundmatu tumeda kogu eest autosse ja koju. Vahepeal olid kiired ajad ja ei jõudnudki enne tagasi, kui alles eile. Kirvega. Kirves oli nüri. Vahepeal imiteerisin kodus, fotode põhjal mändi ja sain palju targemaks. Täna siis võtsin kätte ja külastasin seda peavalupuud uuesti. 2 minti ja lahendus käes. :) lõpp oli juba vormistamise küsimus. Igal juhul minu senise, lühikese geokarjääri vaieldamatult kõige ägedam mõistatus. Respekt ja sügav kummardus! Lisaks on aare ühe temaatilise tulemasina võrra rikkam.

Taevane tulemasin lõpetab

 3 

Olin Tarmo seiklusega kursis ja olin selle tõttu omale vaimusilmas ette mananud, et tegemist on mingi ulme pähkliga. Seega valmistasin ennast varakult ette, et ilmselt esimesel katsel tuleb mitteleid ja jätsin selle igaks juhuks raketibaasi viimaseks aardeks. Tarmo oli koos pesamunaga ka töövarjuks kohale ilmutanud. Kohe algus tõotas tulla põnev, nii et karp vajus lahti. Seda et kaas oli ära tulnud, avastasin ma alles hiljem karpi tagasi pannes. Hämming oli suur ja liigse müra tõttu ei kippunud algus edenema. Nagu ma kuulsin et peremees oli võrreldes varasema ajaga töölauda tuunimas käinud ja tänu sellele sain ka lõpuks järjele. Soovituslikult liikusin edasi tagumisse punkti ennem, seal käis kõik libedalt. Jälgi segas ainult meie poole urgu jooksnud väidetavalt mäger. Ise nägin kahjuks ainult sahinat, aga Tarmo kirjelduse peale sai liik siiski ära määratud. Kahju et ei näinud, polegi neid kunagi vabas looduses näinud. Ja siis saabus see kurikuulus männipuu vahepunkt mis ootas ka minu korda. Taas oli aeg hämminguks aga võrreldes algusega läks ikka tunduvalt libedamalt. 10-15 minuti pärast oli põhjust edasi liikuda. Ja kui lõpuks logiraamatuni jõudsin oli üllatus suur kui raamatus ilutses tänase päevaga logi – Muffinid!? Keelasin küll Tarmol miskit ette öelda aga eks mu kohati valjult mõtlemisel olid omad tagajärjed. Usun et paar tundi sai seetõttu säästetud ja jõudsin tänu sellele veel poiste uneajaks kojugi. Kõige enam meeldisid mulle need criket tsäksid. Need on juba läbi aegade mu lemmikud olnud ja nüüd poleks ilma nendeta seda teekonda üldse ette kujutanudki. Karl on ikka vaeva näinud siin, et selline meelelahutuskeskus kokku panna. Paras pusimine oli, aga ei miskit võimatut.

Tänud laheda aarde eest.

 3 

L6puks saabus ka see päev mil see kodule lähim lahendamata täpp oma 6nneliku l6pu leidis. Eks neid visiite ole siia omajagu tehtud ja kui mingil hetkel tundus et jess hakkas hargnema siis j2rgmisel sammul oli jällegi selline nokk kinni saba lahti tunne. Yhest punktist olin eelmine kord ikka täitsa valedest asjadest yritanud koordinaate välja v6luda, mis meenutas rohkem kivist vee välja pigistamist. Igastahes nyyd kui 6ige asja yles leidsin siis läx sellega ikka päris libedalt. Teises punktis istusin aga murelikult maha ja hakkasin klotsikesi ritta seadma. Aga arvatavasti ei oleks ka see visiit viimaseks jäänud kui ei oleks 6lek6rt t6mmanud ja geosemule helistanud. Raske on ju asju märgata kui seda valget myra nii palju on. Tagantjärgi v6in vaid 6elda et asja on t6elise pyhendumisega tehtud. K6ik need lahedad vahepunktid ja veelgi lahedam l6pp. Sobib täitsa aasta aarde kandidaadiks. Täitsa lahe värk. Kiitused peitjale. Eks nyyd tuleb millalgi seda vol 2 tulemasinat ka otsima minna ;)

 3 

Ei, peitja ei viinud mind otse lõppu logima :D Esimeses punktis pidi Karl ikka tükk aega aknaavas istuma kuniks ma kaosest mingit korda looma hakkasin. Peale mõningast pusimist ja valede ideede kõrvale lükkamist sai asjast asja ja saime edasi liikuda. Kogu edasise teekonna jooksul sättisin vaimu männi vahepunktiks valmis, sest see pidi mingi kurikuulus koht olema. Kohale jõudes seadis Karl end mugavalt sisse, hakkas karbile hooldust tegema ja oli valmis sinna mitmeks tunniks päikest võtma jääma. Tegelikult juhtus aga hoopis nii, et mina pidin tema järel ootama, kuniks ta hooldusega ühele poole saab :P Erinevalt Ülemiste tüdrukust, suutsin siin Karli loogika kuidagi ära tabada. Omapärase teostusega aare, kuigi see lõpu asukoht oli nagu ta oli. Peitja sai lõpus ise ka mustaks, nii et sain kahjurõõmsalt itsitada. Aitäh!

 1 

Kurikuulsas männi punktis katki läinud konteiner sai väljavahetatud uue vastu. Ühtlasi sai tulemasinatele selle aasta esimene ring peale tehtud. Kõik vajalik on ilusti loetav ja üllatavalt hästi vastu pidanud kolme aastaga. Boonusena nägin ära maailmarekordilisi kiirusega männi vahepunkti lahenduse. Ei olegi see nii lootusetu juhtum :)

 1 

Korra olime alguses käinud, aga siis mõtteid ei tulnud. Seekord tulime ka mõteteta, aga kohapeal saime päris ruttu joonele. Ühes vahepunktis läks edukalt, aga teises tabas algselt üllatus tühja karbi ja „lume“saju üle. Korjasime asjad kokku, aga pilti edasiseks kokku ei saanud. Johhaidii tõesti. Lõpuks saime koordinaadi kätte ja teekond võis jätkuda. Siis polnud enam lõpp ka kaugel. Tore jalutus oli, tänud.

 1 

Seekordse külastusega saime nullist lõpuks minema.Peale ühe lihtsama vahepunkti külastamist jõudsime kurikuulsa männi juurde.Esmapilk männi otsa tuvastas tühja karbi olemasolu ja puu all olevad tegelased.Ühe kitsekese hirmutasime kah oma tulekuga püsti kes hirmuga minema jooksis.Nuputasime niikaua kuniks oligi saavutatud KOPP EES tulemus :) Väikest abi kasutades õnnestus teekonda edasi jätkata ja olimegi lõpuks logiraamatule ligi saanud.Vahva ülesehitusega aare-aitüma.

Männi vahepunkt vajaks uut karpi,ülejäänu heas korras.

 3 

Esimese visiidi tegin siia sydasuvel. Nyyd aasta alguses oli selline tunne et omajagu geokogemust juurde tulnud. Paras aeg uuesti kaema minna. Ja nii oligi. Ei tea kas asi oli kogemuses v6i Karli lisatud vihjes, aga seekord hakkasid kohe tykid paikka loksuma ja sain ka vahepunktid roheliseks. Aga veel ennem kui j6udsin vahepunkte kaema minna sain Silverilt teaseri et ka tema siinpool linna ja nii panin selle uuesti pausile ja suundusime yhiste j6ududega hoopis Paldiski poole. Nyyd ca kuu aega hiljem otsustasin siis vormistama tulla. Ytlesin veel naisele kodus et k2in korraks 2ra ca tunnike kuni poolteist. Kui eelmine kord sain m66da mootorsaani j2lgesid s6ita siis seekord polnud viimane l6pp yldse keegi liikunud. Sain autoga korralikult teid lahti sahata :D Vahepunktid v6tsin nyyd tagurpidises j2rjekorras ja kui y juures sain aru et kindlsti ennem x kylastama siis peale viimase kylastamist ei saanud enam m6hkugi aru. Umbest2pselt nagu pool aasta tagasi kui siin esimest korda k2isin. V2ike kahtlus j2i et leidsin yhest vahepunktist vbl vale v2rginduse. Aga kiirest logimisest ei olnud siin igastahes juttugi. Tundub et pean veelgi kogemusi ja aega varuma et seda kodule l2himat mitteleidu leituks saada :D

Sahamees

 2 

Ei rohkem ega vähem kui täpselt kolm kuud tagasi sai siinkandis geosõpradega mängitud kuid selle aarde otsimiseks jäi ajast puudu. Jõudsime üle vaadata esimese punkti kui oligi vaja Tallinna poole kimada. Seega kolm kuud olen ma tahtnud seda aaret lahendama tulla. Ja ma teadsin ette, et on tulemas üle prahi multikas ja ma ei pidanud teps mitte pettuma. Esimese punkti lubasin poistel lahendada üksi, sest mul oli ju juba kõik teada. Aga et kõik oleks aus, tegime otsast peale. Edasi läks juba nii ja naa. Mõnes kohas sikutasime kauem ning teises kohas vähem. Seal, kus midagi leida polnud, leidsime väga kiirelt, ei veetnudki tundi. Teises kohas, kus leid ülilihtne aga vahtisime nigu otud ja ei näinud seda, mis silmad peast välja torkas. Lõpu leidsime ka kiirelt. Väga meeldis, ärge kirvetage, päriselt ka. See on läbimist väärt ja ei murra konti. Lihtsalt aega kulub sutsu rohkem kui 15 minutit. Meie tulime toime c 1,5 tunniga. Aitäh peitjale!

 1 

Olin oma gps-i sisestanud koordinaadid valesti. Peale korrigeerimist sai õige algus leitud ja mõistatamisega pihta hakata. Mihklid nagu me olime saime mõistatused lahendatud, mõni kergemalt, mõni vaevalisemalt, jäid ka mõned agad, mis lõpuni minekut ei saganud. Ühe vahepunkti leidmisega tuli rohkem ringi vaadata aga sai seegi lõpuks leitud olles eelnevalt seda peaaegu katsunud. Lõpp oli lihtne. Väga äge ja temaatiline mõistatus algusest lõpuni. Tore oli tutvuda piirkonnaga kuhu väga oma jalga niisama ei tõsta. Kiitus peitjale.

 1 

No vot sulle kooki moosiga. Alles nüüd meenus, et logi kirjutamata. Sai kunagi üheskoos seda otsitud ja lahendatud, aga on jäänud teine kahe silma vahele. Nüüd siis parandame vea ja paneme kirja. Tänud toreda mõistatuse eest.

Leitud.

 4 

Mitteleidude joru, 354 päeva leidmata ja jutud põlengust ajasid mind kontrollima kas kõik on ikka nii nagu peab. Esimene üllatus tabas mind juba eile kui avastasin, et kohta kust muidu olen autoga sisse sõitnud, olid ette veetud betoonblokid. Keegi usin oli üht neist aga piisavalt palju eemale nihutanud. Kui auto gabariitide tunnetus on hea ja autoks pole mõni USA laev, siis saab jätkuvalt oma masinaga jalavaeva vähendada. Ma otsustasin siiski matkamise kasuks. Esimese asjana kohtasin kitsepere, üks suur kits ja kaks väikest tallekest ka. Üllatavalt kiiresti oli esimene punkt nägemise ulatuses. Kevadisest kulupõlengust polnud enam mingitki märki. Loodus oli ilusti taastunud. Esimeses punktis proovisin meelde tuletada kuidas lahendus käis ja tegin kõik vajaliku läbi. Tegin kohta, mis sobib lauaks, ühe lisavihje. Et kõik oleks tasakaalus, siis eemaldasin konteinerist ühe mõttetu vihje. Lahenduse sain kätte, geokontrolli katsetama ei hakanud, vaid läksin ülejäänusid punkte kontrollima. Ühes kohas suutsin kõrge veeseisu tõttu ka jalad märjaks saada. No varem oli see kraavipõhi kuiv olnud. Kõik punktid olid üllatavalt eeskujulikus seisundis. Mõnda asja veidi värskendasin. Kõige huvitavam üllatus tabas mind hoopis lõpust, kus keegi oli otsinud päris aaret minu konteinerist vähem kui meetri kauguselt. Maa sisse oli kaevatud auk, kust vaatas vastu erinevat metalset kola. Eeldasin, et leian logiraamatust ka vastavasisulise logi. Pärast GP ja GC lehe viimast leidu olid seal küll mõned uued logid aga keegi neist ennast augu omanikuks ei tunnistanud. Viimane logi oli isegi aastanumbriga 2017. Võite kõik julgelt otsima minna! Kaasa võtta lahtine pea, pudel vett joogiks ja pesuks (sõrmed võivad mustaks saada), natukene vaba aega ja hea tuju.

Kuna olin juba kodust v2lja hiilinud ja eilne leidmata j22nud aare logitud. Otsustasin ka siit l2bi p6igata kui l2hedalasuvast aardest. Peale seda aga kui vihjed kl6binal tulema hakkasid. Yritasin neist sotti saada, kuid sain aru et sellega l2heb nac kauem aega. Pidin ju j6udma ennem hommikust kohvi ikkagi koju tagasi et keegi minu kadumist ei m2rkaks 8D J2tan selle aarde otsimise j2rgmistex kordadex.

 1 

Kohale jõudes avastasime, et keegi on tulemasinaga hooletult möllanud ja kõik ümbrus on tule poolt päris kõvasti kahjustada saanud. Õnneks esimene punkt on piisavalt turvalises kohas ja see oli kahjustuste vaba. Aga ega sellest muidugi ei piisanud selleks, et midagi aru saada. Lõpuks oleme vähemalt ära näinud mis meid ees ootama ja teinekord lähme sinna väheke varem, et ikka päev ära kulutada :D

https://www.youtube.com/watch?v=_LypjOTTH6E

Liiga külm ja tahmane oli, et õige mõtte peale saada. Teinekord uuesti.

Vaatasin alguspunkti üle, mitte ühtegi edasiviivat mõtet ei tulnud pähe. Kunagi kindlasti tagasi.

Saab ka nii jah. Kunagi kui targemaks peaksime saama, siis tuleme uuele katsele.

Selle aardega tegelemiseks tuleb rohkem aega varuda. Eks mingi aeg tagasi......

 6 

Võtsime tänasel ilusal päeval ette Naage baasi aarded. Oo, mis äge aare! Seda tunnet ei saa kirjeldada, kui sa alguses lolli näoga vaatad, mis värk nüüd siis on! Siis hakkab mõte jooksma ja ennäe! hakkabki lahendus ka jooksma! Just nii meil esimeses punktis juhtus. Aitäh geokontrolli eest, see andis julgust jätkata. Vahepealsel teekonnal kohtusime kahe siklimehega, kes olid veidi eksinud, kellele me gepsukaarti näitasime ja kes meid alguses seenelisteks ja siis pokemonide otsijateks pidasid :D Nägime ka nugist.
Männi vahepunktis oli meil lihtsalt pimedat õnne, seal nuputasime päris kaua. Seda suurem oli meie rõõm lõpus leida niivõrd stiilne aare. Nagu ma logiraamatusse kirjutasin - päris kahju kohe neist, kes seda aaret kirvega leiavad. :) Aitäh, soovitused külge ja meile väga meeldis!

 5 

Kaupo läks mingisse puupunkti kuna temal oli algus juba tehtud. Meie Annega hakkasime siis nullist pihta. No see nägi algul küll välja umbes selline nagu oleks kaks ahelsuitsetajat kuhugi kuueks päevaks kinni pandud, kummalgi kümme pakki suitsu aga mitte ühtegi välgumihklit. Ja siis ühekorraga antakse kätte viiskümmend tükki aga ainult üks nendest töötab... Ei ole hullu, varsti oli rahu majas ja saime kokkuleppele, et sihuke sulle ja selline ilus mulle. Nojah aga nagu ühes telekaubamajas öeldakse - ja see ei ole veel kõik, peale selle saad sa veel... Ja nii oligi, saime päris palju ja ikka mitu korda... nuputamist ja tegutsemist. Uskumatu, mis asjadest saab aarde teha! Suured tänud Sulle Karl sellise vahva aarde eest! Ja nii tore oli meie nuputamise ajal sinu kehakeelt jälgida :)

Seal puu all sai mitmeid kordi istutud. Täna ei hakanud ka kuidagi lahendama ning viisin mõistatuse nulli. Seal läks natuke aega ning siis tuli mõistus koju. Sai huvitavaid kohti nähtud, lahe.

 1 

Seda, et Karl kaval on, sain juba oma Murumoori juures teada, kui ta vaeseke ei leidnud ja mind oma kohalolekust teavitas, teades, et ma kohale lendan. Tookord sai aare leitud. Otsustasin, et olen samuti kaval ja kui ta nüüd nö "aaret hooldama" kutsun (hooldada on ju pidevalt vaja!), ega ta mind siia ööseks üksi ikka pusima jäta.

Algus oli Kaupol tehtud, seega jäi tema "kuhugi" maha, "midagi" lahendama. 1-ses punktis läks Helduriga ilgeks jagamiseks, kes millised omale saab. Üksteise kallal targutamine päädis sellega, et laual olidki vajalikud asjad. Pusserdasime, mis me pusserdasime aga edasi sealt saime. Super-lahe idee, lugege vihjeid!

Vahepeal oli naasnud Kaupo järgmise suprisega ja jälle hakkas meil üks targutamine peale. Õnneks Karli pilk oli paljulubav ja väike kinnitus tõigi edu. Lugege vihjeid! Edasi läks nagu teistel, tsiki-briki ja tehtud!

Kohad olid huvitavad, ma polnud seal kunagi käinud. Aarde ükesehitus algusest lõpuni väga hästi läbimõeldud, teostatud hästi ja konteiner oli lahe! Tänud, tänase päeva lemmik, olid kavalam kui ma arvasin!

 1 

Avastasin, et see leid on siia logimata jäetud. Panen oma parima mälu järgi kuupäeva kirja. Kui kunagi uuesti sinna satun, siis vaatan täpse kuupäeva üle uuesti.

Aare ise oli üks paras ajuharjutus. Kuna käisime enamasti ka tööpäevadel (umbes 3-4 korda) seda otsimas, siis päevavalgust palju ei jätkunud ning seetõttu tuli ka otsimine pooleli jätta. Lõpuks sai aga siiski kogu see vaev tasutud.

 1 

Võtsin kätte ja otsustasin teha väikese hoolduse enda tulemasina aardele. Mõnusate jalutuskäikude tulemusel jäi silma mitmeid väikeseid probleeme, kuid ka punkte mis olid isegi paremini kui ennem. Need mis vajasid suuremat hoolt tarisin suvilasse kaasa ja viisin järgmisel päeval tagasi. Käisin piilumas ka raketibaasi suurimat rändrahnu ja imestan, et sellel pole ühtegi pärimust ega isegi nime. Aaret ma sinna aga ei pane. Olen ju piirkonna punkte täis toppinud ja see jääb sinna alasse.

1) Lõpus olev logiraamat näeb nüüdsest välja jälle selline nagu algselt.

2) Üks punkt kus Mooritz näitas oma naiselikku jõudu sai endale uue kuue.

3) Kurikuulsas männipunktis muutus üks vihje, sest vihje enam ei pädenud ja oli ajaga muutunud vähe teistsuguseks. Lisaks paigutasin ühe Cricketi juurde koos ühe võõrobjektiga.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Oli see vast teekond! Põhiliselt pusis mõistatuse kallal Margus. Tal ei pidanud eelmisest korrast eriti midagi meeles olema. Ise nautisin imelist ilma ja loodust, kostitasin end marjadega. Klõpsisin pilte teha, panin järgmiseid punkte gepsu. Enne lõppu kohtusime uudishimuliku metsloomakesega. Oli see nüüd kits või hirv jäigi meil küsimus õhku rippuma. Logiraamatu kaunistus on väsinud ja märkmiku kaanelt lahti tulnud.

Aitäh selle põneva teekonna eest!

metsistunud marjad

lebo

 4 

Militaarne nädalavahetus jätkus siit. Esimeses punktis nuputasime ja lugesime vihjeid mitu korda, lõpuks hakkas koitma ja GK kiitis tulemuse heaks. Teises punktis läks juba kergemalt. Edasi olime segaduses kumba punkti minna. Otsustasime mändi külastada, aga kuna seal jäime jänni saime aru, et oleks pidanud enne ikka teisepunkti minema, st siis kolmandasse. Seal jäime jälle nõutuks ja kuna järgmises me juba käisime, siis otsustasime kasutada viimast õlekõrt (geokõne). Saime abistava vihje ja külastasime jälle mändi. Seekord peale pikka pusimist saime numbrid kätte ja tormasime edasi. Kohale jõudes avastasime end lagedalt väljalt. WTF! No kus me vea tegime? Kontrollisime numbrid kaks korda üle, tulemus sama. Totaalne kopp oli ka juba selleks ajaks ees ja selline tunne tekkis, et vähemalt täna ei taha enam ühtegi aaret näha. Liikusime auto juurde, istusime sisse ja pugisime ära kaasas olnud koogikese. Natuke kosunud, hakkasid kuivanud ajurakud ennast uuesti liigutama ja kõige kiuste läksime uuesti mändi külastama. Täna siis juba kolmandat korda! :D Tuli välja, et olime selle pika päeva jooksul kõvasti juhmistunud ja nüüd saime edasi liikumiseks korrektsed koordinaadid kätte. Natuke päikese poolt pimestatuna saime siit ka puuduva kätte ning võisime logima minna. Lõpus läks kähku ja logi kirjas. No mis ma ütlen, kuus tundi ränka vaeva. Igatahes tänaseks sai isu täis. Aga mõistatus oli huvitavalt üles ehitatud. Tänud uue kogemuse eest!

00858

Esimesel korral kohal käies jäi pooleli, sest külm hakkas. Nüüd jätkates tekkis küll ühes punktid nõutus ja tuli kasutada geokõne abi, mille järel sai tõdetud, et kõik ju tõesti täpselt nii nagu vihjetes kirjas. Väga vahva ja stiilne multi-mõistatus! Tänud!

 9 

Ainult tulemasinajumal teab, mitmes kord see meil siia tulla oli. Tegelikult on see muidugi ka siin lehel ausalt kirjas. Kummalisel kombel pole see kodule lähim leidmata aare pärast viimast mitteleidmist 3. septembril kuidagi ihu ega hinge ärritanud. Sellegipoolest olime nõus Eskot saatma algusest loodetava lõpuni. Kui jõudsime enda kristunaelani või konnasilmani e. tulemasinateni, millest me lihtsalt edasi ei saa(nud). Avasime suurema entusiasmita ülituttava karbi. Selle sisu on meil juba peas. Suur oli aga meie üllatus, kui see vahepeal järjekordselt muutunud oli. Uued vihjed, mõned komponent lahkunud, mõni vist ka lisandunud. Igatahes oli tore avastus, iga kord on siin punktis midagi uut ja mitte enda tähelepanematusest. Kuna ma olin vahepeal, pärast viimast mitteleidu saanud tahtmatult kaudse vihje, teadsin, mida siin täna (teisiti) teha. Tükk aega pärast karbi avamist saimegi vidinale pihta ning edasi suunduda. Uskumatu lugu! Me ei pea enam kunagi siia tulema ;-)
Mina arvasin naiivselt, et saame siit lõppaardeks vajaliku koordinaadid, aga tutkit brat. Ka järgmises lähedalolevas punnis veetsime tubli aja. Lihtsalt ei näinud, kuigi arvasime, kuidas peidetud on. Oeh! Lõppeks halastas tulemasinajumal meile siingi ning võisimegi taas kord edasi liigelda.
Lõpus ei läinud enam üldse aega. Hea oli tõdeda, et olime juba kuid tagasi, kas esimesel või teisel korral õiget kohta eemalt piilunud, aga kui väheusutava ära põlanud. Omad laiskuse ja eelarvamuse vitsad, mis muud.
Logisime vahvalt temaatilise aarde ning rõõmustasime, et see üks kord ometigi üles leitud sai. Täname peitjat tema esimese vasika eest! Aare korras, evej. Isegi prügi ei hakanud lähistelt eemaldama. Ega ma ju kalluriga olnud.
P.S. Pärast selle aarde leidu kilkasin Marjele, et kas ta teab, mis mu lähim leidmata aare on. Nargö! November ka taas sobivalt käes :-D

 10 

Marje-Paavo olid varem juba enamiku punkte üles leidnud, aga õnneks jagus neil kannatust minuga koos kogu asi veelkord läbi käia. Kohe alguseses kostitati paraja pähkliga :o) Ideele sain pihta järk-järgult ja ikka ise, kuigi päris üksinda oleksid need järgud vast tibake aeglasemalt läinud. Mõnusalt mõistlik mõistatus.

Edasi tuli paar lihtsat vahepunkti, siis sattusime jälle suurema portsu otsa, kus ka Marjel ja Paavol viimati pooleli jäi. Mida rohkem sealse ülesande kallal pusisin, seda kirjumaks läks silme ees ning värvilisem paistis sokk :P Õiget lahendust proovisin vahepeal ka, paraku edutult. Õnneks kaaslastel jagus sihikindlust ja vajalikke võimeid rohkem, tänu sellele saime varsti järgmisesse, loodetavasti lihtsamasse punkti.

Oligi lihtsam, see muidugi ei takistanud sealgi oma veerandtunni jagu pimesikutada. Eriti mul, kes ma lõviosa ajast juhmilt aardekonteinerist poole meetri kaugusel passisin :D Kui Marje lõpuks nägi, siis avaldas imestust, kuidas üksi otsides üleüldse midagi leida suudan! Ega jah, Tulemasina aardega oleksin tõenäoliselt pool päeva hakkama pannud ja seejärel mitteleiuga lahkunud :o)

Lõpus pakkus silmarõõmu omanäoline konteiner, just tänu alg- ja lõpp-punktile ning muidugi muljetavaldavale üldkollektsioonile jäi asjast kokkuvõttes päris positiivne mulje, esimese aarde kohta igatahes tubli tulemus. Aitäh!

Tulemasin tulemas tulest tulemasinal

 2 

Kohe kui esimeses punktis mõistatuse välja kallasime, läksid Merily silmad särama. Kusjuures vihjed olid kõik ära pudenenud ja meie lahendasime ainult oma peaga. Kui kõik oli valmis, hakkasime tagasi panema ja leidsime veel peotäie, no pagan, kõik oli ju lausa puust ja punaseks aga meie nuputame nii et pea suitseb. Jäi lõpetamata, sest suur pime oli kohal ja teiseks korraks peab ka midagi vahvat jääma. Suur aitäh, mõistatus oli meie lemmik.

 1 

Päris omapärane mõistatus. Aga aare leitud sai. Tänud peitjale!

 1 

Kõik kulges suhteliselt kiirelt, kuni me jõudsime männi juurde. Seal ei tahtnud asi kohe üldse edeneda. Õige teooria pakuti millalgi välja, aga samal ajal oli palju lootustandvamate mõtete katsetamine pooleli. Nii me lõpuks tegimegi geokõne ja saime oma teooriale kinnitust. Varsti jõudsime lõppu ja leidsime kiirelt aarde. Karp oli ägedalt kaunistatud. Tänud peitjale!

 4 

Pisike georetk koos MihkelP-ga [8/11].

Tänase päeva tähtaare! Kokku läks meil 2,5 tundi ning saime ka raskeimas punktis abi, aga lahendatud ta sai ning positiivsed muljed saatsid meid algusest lõpuni. Parkisime võimalikult nulli lähedale ning tatsasime nulli. Esimese hooga leidsime laua ning siis kuhja vihjeid. Istusime murule maha ning hakkasime sorteerima. Ühtemoodi ja teistmoodi ja kolmandat moodi ning siis ringiga esimese võimaluse juurde tagasi. Poolikud laused kõigi suust tulemas "võib-olla peaks...", "mis siis, kui...", "see peaks olema kes...". Niikaua ma mängisin puzzle-tükkidega, kui mõistatuse jooksma sain ning õige vastuse välja võlusin. Ise ka ei uskunud, et hakkama sain, aga Mihkli poolt teostatud geokontroll tõestas teooria tõesust. Õnneks käisime lihtsama teekonna enne läbi, otse läbi võsa alati järgmise punkti poole. Mõni koht läks lihtsamalt, mõni raskemalt, aga kolmekesi said kõik oma andeid näidata. Üks tee läbi käidud, teine läks konarlikumalt. Istusime siis männi juurde maha ja... No hullumaja, mitte midagi aru ei saa. Tõstsime ja sorteerisime ja mõtlesime ja lugesime ja lugesime veel ja... Ei saanud jagu. Lõpuks võtsime geokõne, et vihjet küsida ning saime vägagi otsese juhtnööri (oleksime rahul olnud ka palju kaudsema vihjega). Tagantjärgi ei suutnud ära kahetseda, et nii passiivsed olime, sest tegelikkuses olime asja ära lahetanud, lihtsalt... veidi jäi puudu. Viimase punkti võtsime pärast paari minutit üpris kiiresti, arvestades, et vahepeal oli pimedus maad hakanud võtma ning ilma taskulampideta enam tegutseda ei andnud. Kõik vajalik käes, läbi võsa otse auto ja aardekarbi juurde. Kui eeldasime, et eelpunktidesse vaid hämmastavat jätkunud, siis eksisime. Lõpus ahhetasime veelgi ning logiraamat pani kõigele ilusa punkti. Vapustav aare, mida me võib-olla ei oleks ilma Mihkli soovita otsimagi läinud, sest kirjeldus tundus hirmutav, aga me oleks väga super aardest ilma jäänud.

Täname väga-väga peitjat!

Leitud. Aitäh!

 1 

Mõtlesime ka seda rasket aaret otsima minna. Alguses oli väike mõttepaus, aga edasi läks lihtsalt. Seda kuni teadagi mis hetkeni. Sealt edasi viskasime kirvest, ja edukalt. Aitäh, meeldis!

Taaskord kaunil päikeselisel pühapäeval tuttaval militaarmaastikul. Seekord siiski palju progressiivsemalt, kui varasemalt. Nimi raamatus kirjas ja tuju kohe palju parem. Tehtud!

Natuke leidsime, aga edasiminekuks küll miski ei mõiganud. Natuke kahju oli et arusaamisest vajaka jääb. Äkki kunagi siis uuesti

Esimeses punktis sai üsna mõistlikult asi paika. Teises läks ka libedalt, kolmandaga oli aga paras ikaldus. õige mõte tuli üsna kiiresti pähe, aga selle teostuseni läks oi kui palju aega. Lõpuks sain siiski edasi. Lõpuks läks juba lihtsalt. Väga äge asi tegelikult. Aitäh peitjale.

Sain x1 ja y1 kätte, aga järgmises kohas ei saanud midagi aru.

 6 

Läksin enda kerget tõbisust värske õhu kätte maha jalutama. Ühildasin selle oma aarde ülevaatamisega. Plaaniks oli samuti ka see männipunkt kuidagi lihtsamaks teha. Esmalt külastasin SPA-d ja nägin, et värsked jäljed olid maas. Tulemasina lõpp oli aga neil külastamata. Kuna basseinis kedagi ei olnud ning leililavad olid samuti tühjad, siis pidid nad kusagil liikvel olema. Käisin järjest kõik punktid läbi. Kõik paistis parimas korras olevat. Olles teel oma viimase mittekülastatud vahepunkti poole, olin üpris kindel, et ühtegi geopeiturit ma siiski ei kohta. Ootamatult leidsin aga täiesti seosetust kohast ühe künka otsast Alexi ja mooritza. Olid küll esimese punkti ilusti üle elanud aga olid täiesti valesse kohta omadega sattunud. Võib öelda, et geokontroll siiski täiesti asja ette läinud. Otsustasin nendega kadalipu koos läbida, et näha oma silmaga kuidas keskmine geopeitur seda aaret sooritab. Eriti just see kõigi jaoks probleemne koht.

Kui kätte jõudis õige hetk, siis seadsin ennast muru peale istuma. Vaatasin ja kuulasin huviga mida otsijad teevad ja kuhu nende ideed liiguvad. Algas kõik nii nagu ma olin peites planeerinud ja kuidas eeldatavasti kõik teevad. Edasi aga tundub, et ei tulda vihjete abil enam oma ideedega sellest kastist välja. Seetõttu olen lisanud lisavihjeid juurde. Nüüd lasin mõistatajatel rahulikult mõelda. Tasapisi eemaldasin kõige suuremaid segavaid faktoreid ja lisasin veel mitu abistavat vihjet kuni A&M suutsid mõtetel peitja tasemini jõuda ja koordinaadid välja võluda. Nüüd loodetavasti on see punkt lõpuks Eesti keskmise geopeituri järgi paika sätitud. Tänud Alexile ja mooritzale olemast minule katsejänesed!

 9 

Olin lugenud selle aarde esimesi logisid ja no need ei ennustanud kerget leidu. Aga samas ... tekitasid ikka uudishimu küll :D. Kui nulli jõudsime ja ma nägin seda, mis peitja meile vaatamiseks jätnud oli, vajus mu nägu pikaks ja A sai mõnusalt naeru pugistada kui neid aina rohkem konteinerist välja pudises. Vaatasin neid vidinaid ja hakkasin ise midagi aru saamata toimetama. Mingi hetk märkasin mingit seaduspära ja nüüd toimetasime juba koos ning saimegi täitsa loogilised koordinaadid, mis gpsi panin ja asusime järgmise punkti poole teele. Väikse tiiruga jõudsime lootustandvasse kohta ja siis sai mõistus otsa, mida siin siis loendada, okkaid..., käbisid, kivikesi. Alex võttis oma telefoni ja asus geokontrolli pommitama ja muidugi, meie saadud koordinaadid saatsid meid puu taha. Hakkasime just fotokas peidus olevaid pilte vaatama, et kus see viga sisse võis tulla , kui maltsast kerkis kellegi peanupp. Ja see peanupp oli nii tuttava olekuga... ohoo peitja isiklikult, kes hoolsa peitjana oma aardeid kontrollima tulles oli SPA-st meie logi leidnud ja selle aarde lõpus seda veel ei näinud. Nii tekkis tal uudishimu kuhu me "kadunud" oleme. No olime täpselt ühe puu taga peidus , vale puu taga nimelt :P. Vaatasin oma pildid üle ja taipasime õnneks oma eksitust ja nüüd sammusime juba sinna kus oli ka midagi avastada. Meie kõndisime ees ja peitja teatud vahemaaga meil järgi. Kui olime juba kohale jõudmas siis kuulsin kommentaari, et siitkaudu läheneb ta küll esmakordselt. Aga noh need oleme ju meie, topo...id.id, kes oskavad ikka teekonna "huvitavaks teha " :D, aga kohale me jõudsime , uurisime ümbrust ja mahutasime end minevikuga tutvumiseks sinnagi kuhu teps mitte vaja poleks olnud ;). Järgmises punktis oli kerge ja leidsime kiiresti edasiseks vajaliku. Kuna minu seljakott sisaldas kõike vajalikku siis saime peitjal aidata teha väikest hooldust ja suundusime järgmisesse punkti. Siin saime ikka ajusid ragistada ja mitte vähe. Tundub, et paljudele on see punkt arusaamatuks jäänud. Meiegi üritasime üht ja teistmoodi ja kui midagi hakkas meie arust juba looma siis otsustas peitja, kes meie arutelu vaikides pealt vaatas, et need paar mihklit võtab ta hoopis ära, neid vaja tal järgmise aarde jaoks :P . No mida...nüüd oli asi jälle segasem, aga kui veidi aju piinasin ja A ka neid masinaid uuris, tekkis mõte ,mis viis lõpuks koordinaatideni. Igatahes peitja eriti inimlik ei olnud :P, istudes meiega seal mättal, naerdes meie pihta vist üle tunni...see pani kõik ikka kokku käed täiega värisema ja aju muidugi tööle, et kui teised on saanud, kuidas meie ei saa?? Koju kaasa ei lubatud leitud vigureid võtta, kuigi A soovitas, et vahime siis tehtud pilte puugivabas looduses(viimaseid sai ikka muljutud ning nipsutatud rohkelt) .

Ajuragistamise punktist tagasiteel suutis emake maa oma tõmbejõudu A peal rakendada ja see tundub et toimis, igatahes maandus A lapiti kui kirjamark märjal kamaral ja end veeremast hoides pidurdas nii õnnetult, et jalg tegi väga ebaloomuliku liigutuse , tulemuseks väljaväänatud tagajäse, mis nüüd kange hobuserohuga sisse möksitud ja kinni seotud.Kas välismaale tuleb minna ratastooliga, on esialgu veel teadmata.

Olime nii kaua siin oma aju piinanud, et ilmselt otsustas vihmamees meie ajusid jahutada, nii saime kaela kõik selle, mis ühes pilves sisaldub, brr...aga see ajujahutamine ei takistanud meid kõiki punkte kuni lõpuni korralikult läbi käimast. Kui nimed lõpuks kirja said sai peitja ka aaret veidi tuunida .
Kokkuvõtteks võin mainida, et puuke ja põdrakärbseid on seal meeletult ja kui uskuda, et põdrakärbsed liiguvad põtrade lähedal, siis mnjaa... jääb oodata logi , mis räägib kohtumisest põdraga , peitja kitsega juba kohtus :D.
Kuram, ei olnud ju nii uus aare, et peitjale vahele jääda ning tola mängida mitu tundi talle? Igatahes sai vist kokku selle aardega seigeldud pea kolm tundi...mis mõttes saab tunniga?? Ah, ega me ulu...mark on nagunii täis tehtud...taas :D Tänud peitjale!

 2 

Kuna naaberaardega läks õnneks, siis otsustasin, et tulen ja vaatan ka seda varianti. Nullis läks ikka üksjagu aega enne kui ära matsasin, mida peitja silmas peab. Seejärel liikusin edasi järgmisse - ja seal hakkas üks rist ja viletsus peale... no ei matsanud kuidagi välja, mida ja kuidas. Otsustasin aga, et lähen edasi veel ühte punkti - seal sujus kõik suurepäraselt ning ka järgmises polnud muret. Seega siis sain ühe aarde koordinaadi kätte ning otsustasin, et vaatan selle info najal veidi ringi. Ega väga palju ei pidanudki ringi siblima, üsna pea komistasin aardele otsa. Tänud, päris ausalt ei tulnud, aga logi sain ju kirja. Tänud peitjale!

 3 

Algus oli täitsa tore. Paned ritta, koondad mõtteid. Avastad, et mõtted ja read jooksevad ilusasti kokku. Isegi järgmises punktis kõik klapib ja veel järgmiseski ning siis jõudsime sinna punkti, kuhu kõik peaksid ühel hetkel jõudma . . ja veidike pikemalt peatuma jääma. Tegelikult on ka pikemad peatused mõnusad. Saab kokku kaasmängijatega, saab koos jalga puhata. Kahjuks lasi Inga meie juurest jalga selleks ajaks, kui me kohvipausi pidama hakkasime. Koos oleks olnud tore ka kohvi juua. Tuleb tunnistada, et selles punktis on väga viisakad sipelgad. Ka nendega jõudsime pikemalt tutvuda. Nad sibavad ainult mööda maapinda, äärmisel juhul mõni natuke kasvatamatu eksemplar satub püksisäärele. Aga rohkem kurja nad küll ei tee. Nii et siin on väga kena pikemalt puhata. Aga vaatamata pikemale mõttepausile ei jõudnud õiged mõtted meile kohale ning ühel hetkel, peale selle juba mainitud kohvi joomist, siirdusime Raketibaasi lennuvälja aardesse (kus Inga meid juba toredasti ootas :) Tagantjärgi ei oskagi öelda, kas ise oleks hakanud piki laiuskraadi sammuma ja kirvest viibutama. Aga et Inga selle kirve meile soojade soovitustega kaasa sokutas, siis tegime ära. Ning lõpetuseks tutvusime ka vahelejäänud osaga, et ikka kogu komplekt terviku moodustaks. Täname, meile see aare meeldis!

Algus läks täitsa kiiresti, vahepeal leidsime igasugu huvitavaid asju, nagu primuse kotiga ära peidetud indikaatorpaberid. Siis aga jõudsime kõigi lemmikpunkti ja jäime sinna kauaks. Andsime meiegi alla, õieti küsidime vihjet, aga seda kohe ei saanud, niisiis läksime vahelduseks torni vallutama. Sealt leidsime Inga, kes ulatas meile oma kirve. Peitja lisavihje saabus siis kui aare oli leitud. Läksime ikkagi tagasi kõigi lemmikpunkti, et nägijaiks saada. Veel kord aitäh terava kirve eest Ingale ja muidugi peitjale tulemasinate eest!

 9 

Mõtlesin, et lähen vaatan veel seda punkti, kust Veikoga edasi ei saanud ja ehk õnnestub mingid koordinaadid seekord välja võluda. Jõudsin just kõik laiali puistata, kui nägin kolmeliikmelist seltskonda künka poole suundumas. Kuna on vähetõenäoline, et sinnapoole keegi teine tuleb, jäin ootama, kes siis end näole annavad. Tulemise aja jooksul jõudsin juba kõik asjad kenasti sorteeritud, oli vaja ainult kokku panna.
Paarikümne meetri kauguselt juba hõigati, kas olen Inga. Täiesti hämmastav, kuidas mind nii kaugelt on juba võimalik ära tunda, arvestades, et ma olen väga vähestel geosündmustel osalenud. Kuid igatahes tervitasin maxide tulekut rõõmuga, kuna lootsin, et saab ehk kiiremini edasi.
Veerand tunnikest ajude murdmist ja ma hakkasin järjest enam tundma, et see punkt jääb mul küll lahendamatute kilda. Lisaks oli kõht kole tühi. Ja kõle tuul andis ka juba nahavahel tunda. Nii pakkisin end siis kokku, soovisin maxi tiimile edu ja läksin teise punkti, kuhu eelmine kord Veikoga pimeduse tõttu minema ei hakanud.
Tagasi tulles nägin, et maxid istusid endiselt künka otsas, kuid mina vurasin edasi. Mõtlesin, et löön pool koordinaati gepsi ja vaatan, kuhu juhatab. Kuna nagunii otsustasin sealtkaudu tagasi minna, mõtlesin igaks juhuks läbi vaadata.
Paigas, kuhu jõudsin, läksid muljetavaldavad jäled igas suunas. Valisin ühe, kuid seal polnud peale hunniku sodi muud midagi. Valisin teise ja lõpuks ka kolmanda, endamisi mõeldes, et see jääb küll viimaseks. Ja ollalaa, seal komistasingi aarde otsa. Mina, kes ma just pool tundi tagasi olin maxidele kinnitanud, et ma kirvetööd ei oska, seisin nüüd aardekarp näpus ja mõtlesin, et see liigitub küll juba mitte geokogemuse, vaid geojultumuse valda. Igatahes logisin ja läksin järgmist aaret avastama.
Tänud aarde eest. Muidu väga meeldis, kuid see üks punkt... oeh, kas keegi ütleks nüüd, kuidas seda tegelikult lahendama pidi.

EDIT: Tänud, kes mulle teada andsid, kuidas seda üht punkti õigesti lahendada tuli. Nomaitea, ma poleks selleni vist kunagi jõudnud.

 9 

Ingaga on ses mõttes lahe aardeid otsida, et kui ma augusti lõpus siin piirkonnas aardeid otsisin siis sellest teeotsast ei hakanud isegi sisse keerama kuna kaardil kujutatud teeots oli reaalsuses vaid häguselt aimatav. Seevastu Inga autoga ja tema sõidustiili juures ei tekkinud vist kahtlustki vaid peaaegu täiskäigul ja kässariga kurvi läbides ning läbi aukude hüpates ja teele ulatuvaid puid maha murdes kihutasime nulli suunas. WRC rallis oleks poodiumikoht suht kindel sellise sõiduga. Nullis olin ma parajasti valel pool seina kui kuulsin võiduhüüatust. Jah, nii laisk olen küll, et minust oleks see aare end sealsamas ammendanud aga kui suurem osa tööst oli tehtud ja jubinad loogiliselt laiali laotatud siis hakkas sealt mingi loogika nagu välja kooruma. Teises punktis nagu midagi saime aga tundus, et see pole piisav, seega pakkisime kodinad kuniks neid veel näha oli. Viimases punktis mida külastasime kasutasin kohe vana head hargnemise taktikat ja liikusin sihikindlalt õiges suunas. Kui purk käes siis karjusin mitu korda Ingat kohale aga vastuseks oli vaid vaikus. Pimedas sellises kohas tekkis korra kõhe moment, et kuhu ta siis kadus kuniks viimaks kostus kauguses vaikne vastus - jess, mind polnud üksi siia jäetud! Võtsime info ja väljusime teist kaudu. Teele jõudes tekkis kõigepealt dude-where's-my-car-moment aga kuskilt eemalt leidsime masina ka üles ja selleks päevaks aitas kah, väljas juba täiesti pime. Kuna mul vahepunktide infot pole siis Inga teeb kodutöö ära ja ma olen valmis uuesti tagasi tulema siia :) Lahkusime jällegi vanas heas rallistiilis, kusjuures ma üritasin samal ajal SMS-i kirjutada kui Inga meelega KÕIGIST teele jäävatest aukudest täiega läbi kihutas nii, et ma mööda autot ringi lendasin - oli tore, tänan väga! :)

 2 

Nojah. Ei leia. (Samuti) kopp ees.
Esimesse punkti minnes ehmatasime ühe kitse võsast välja. Ja üldse oli peitja poolt lubatud fauna peaaegu täiel kujul olemas. Põdrakärbseid nopin taas kodus juustest välja.
Nullis läks meil päris libedalt, kuna erinevalt Veikost, kes seda kõike eksitavaks pahnaks pidas, hakkasin mina süstemaatiliselt tegutsema ja lõpuks oli ka Veiko veendunud, et sealt peab midagi head kokku tulema. Järgmises kohas oli Veiko juba vaat ehk suurema õhinaga asja juures kui ma ise, kuna mul hakkas juhe kokku jooksma ja mingit loogikat ei suutnud ka enam leida. Pool tundi mässasime seal, kuid kuna hakkas juba väga hämaraks minema, lõetasime ajude piinamise ja kuigi käisime veel ühes punktis, siis lisas see vaid segadust juurde, nii et tulime ära koju. Nüüd siis mõtleme edasi.

 4 

Töönädala lõpetuseks võtsime ette vahepeal kuuldavasti uuenenud vahepunkti. Tahtsime näha, mis seal uut on, ehk aitab isegi meil tuld läidata ja kriketit mängida. Tiksusime eismest korda siia autoga.
Vahepunkti leidsime hoopis paremast peidikust kui kaks korda varem. Võtsime tuttavaks saanud mugaval platsil istet ja kukkusime doominot laduma. Ladusime kõik klotsid ritta ja saime kohe aru, mis on uut - vihje juures ja üks arv vähem. Ainult, et nüüd suutsime moodustada veelgi ebaloogilisemaid tulemeid. Ka pooljõuga eeldatavalt vajalikke numbreid ritta seades ei tulnud mingit loogikat kokku. Nojah. Johhaidi. Ei leia. Kopp ees.
Päike hakkas taas loojuma ning meil oli plaanis veel spaas käia. Hüvasti, tulemasin! Uue ideeta või enne pikka aja pärast ei hakka enam siia naasma. Aitäh kodukandi puraka eest! ;-)

 1 

Tänasest päevast üks tarkusetera siiski on. Kui otsida X - i koordinaatidelt, Y - i kirjelduse järgi, siis võib see protsess üsna pikaks venida. Isegi geokontrolli korduv põhjalaskmine ei pruugi aidata.
Vähemalt pool lõpukoordinaati on nüüd olemas. Teise poole raketiteooriatega tuleb veel tegeleda.

 11 

Olen nüüdseks konsulteerinud nii leidjatega kui ka osade mitteleidjatega. Uurinud välja kõik head ja vead. Täna otsustasin võtta vastu otsuse, et missugune ma tahan, et mu esimene aare oleks. Esimeseks variandiks oli jätta nii nagu kõik on ja leidjateks saavad need kellel rohkem kõneaega, teravam kirves või tõepoolest kannatust ja oskusi. Teiseks variandiks oli kohandada seda aaret natukene keskmise geopeituri järgi lihtsamaks.

Alustasin kõigepealt kõigile peavalu tekitanud punktist. Andsin konteinerile uue välise hingamise. Lahenduse idee jäi samaks kuid lisandusid mõned abinüansid, mis peaks õigele teele suunama. Esimesse punkti panin ka väikese abivihje. Vihjete lugemine ei ole muidugi kohustuslik ja kõike võib enda jaoks müsteeriumina hoida.

Lõpp pakkus mulle endalegi üllatust kuivõrd käsimäärivaks see osutus. Ideid on kuidas seda probleemi lahendada aga teostus vajab saekaatri külastust. Otsustasin lihtsama vastupanu teed minna ja ehitasin teistsuguse maskeeringu, mille abil peaksid ehk käed võrdlemisi puhtaks jääma. Kui kogemata siiski ära määrid ennast, siis konteineris asub nüüd abivahend kätepuhastamiseks.

Nüüdsest võivad otsima tulla ka need geopeiturid kellel telki käepärast pole. Kui telefoni levi puudub, siis samuti ei pea kartma. Kõike õigesti tehes ei tohiks jalgsi läbides tundigi kuluda. Tänud kõigile senistele külastajatele, kes jaganud nii kiitust kui kasulikku kriitikat. Ainult niimoodi saabki üks aare areneda paremuse poole :)

 1 

Oeh. Tegelikult on see aare hea näide sellest, mida ahelsuitsetamine inimesega teeb - no kust mujalt selline kogu mihkleid muidu kokku koguneb? Tiba üle kahe tunni kulus kokku selle ja naaberaarde peale - ja kogu komplekt läheb joonelt pesumasinasse peale logimist. Algus tundus jah hakatuseks suht lootusetu, aga siis saime ideel sabast kinni ja lahendus hakkas ennast lahti kerima ning ühel hetkel olidki koordinaadid kenasti ees. No mis nii viga. A võta näpust, ühe vahepunktiga saime ikka vastu nina. Muide, peitja, sedasama vahepunkti tasuks tiba korrastada, karbi kaas käib peale suht lõdvalt ja kinnitus ei ole ka igavene, ja kui üks neist järgi annab, on jama majas. Lõpp on jah sihuke - käsi määriv. Ja Levial oli õigus, Saaremaa militaarurkad on jupp maad meeldivamad - seal on oluliselt vähem prügi. Aitäh, sellest jurakast oleme jagu saanud ...

 4 

Läksin jalutama ideega peita enda teine aare. Otsustasin aga ennem üle vaadata mis vahepeal vähem kui nädalaga mu multimõistatuse juures toimunud on. Ma usun, et see juhtub igal geopeituril kes esimest korda oma esimest aaret üle läheb vaatama. Täpne omadussõna on ahastus. Ainult üks punkt oli nii nagu peab. Kõikides teistes oli midagi puudu, lammutatud, lõhutud. Üks puu mis oli peites ilusti 90 kraadi taeva poole oli nüüd paralleelselt maaga. Laud, mille kokku ehitasin esimese punkti mugavama lahendamise jaoks oli laiali pekstud ja nii jäetud. Lisaks oli väga palju muid nipet-näpet asju. Ehitasin ja hooldasin nii palju kui sain. Mõnda kohta lisasin ka superattack liimi natukene ehk peab paremini. Männi punktist eemaldasin ühe segava faktori, sest mul endalgi tekkis natukene raskusi koordinaatide kätte saamisega. Kogu üritus võttis aga nii kaua aega, et õlu sai otsa ja päikesevalgus hakkas lõppema, seega uus aare jäi sel korral peitmata. Seoses antud aardega olin raketibaasis 4ndat korda. Märkasin aga juba 3ndat korda samas kohas ühte autot. Kui olin oma tegevuse lõpetanud, siis see auto just lahkus. Läksin uurima mis toimub. Käisid suuremat sorti väljakaevamistööd. Keegi oli leidnud venelaste "prügihunniku". Kõrvale oli visatud kõik väärtusetum kraam, mis paistis samuti huvitav. See kõik mis mikrobussiga minema tassitud on aga jääb saladuseks.

Paras peavalu, ei tahtnud kuidagi see leid tulla. Proovisin siis kirvetada ja läksin suunda, kuhu tagumik viib. Igatahes siis saime juba sirge, mida mööda lõppu kirvetada. Suht kirvega võetav aare - isegi, kui millestki aru ei saa.

 1 

Vajalike asjade otsimisega läks aega.

Tänud peitjale :)

 2 

Teinegi 18 km pikkune rattatiir tõestas, et ei saa meist isegi kriketimängijaid. Tänud pähkli eest kodukandis.

 6 

Hommikul, kui selgus, et öösel on tulnud uus aare, sai Madis kerge peapesu - ei tohi ikka öösel wifit välja võtta... Et tal prioriteedid ka paigast ära on (enne töö ja siis lõbu), ei tulnud ka hommikul kell 7 aardeotsingust midagi välja. Nii ta siis jäigi - no mis vahet seal enam on... Hiljem ilmusid välja ka rohelised geokontrollid vahepunktides. Ega siis midagi. Päev möödus hoogsalt muude tegevuste seltsis. Õhtul, kui Madis koju jõudis, ei olnud meil endiselt plaani aaret otsima minna. Samas ei olnud lõppu ikka veel roheliseks saadud... Minu peas hakkas küpsema kerge idee asi siiski üle vaadata. Madis üritas esialgu väita, et see asi teda ei huvita, stiilis "No maitea, kui sa nõud ära pesed ja laua ära koristad, siis ma võibolla kaalun seda mõtet..." Niisiis saigi plaan teoks. Auto jäi kuskile maha ja edasi tuli teekonda jätkata jala. Juba esimeses punktis läks terve igavik. Kui sealt siiski miskit leidsime, tuli see mõistatuse pool ette võtta. Sellega läks ikka väga kaua. Just siis, kui väike ideepojuke tekkima hakkas, kuulsime autolukustusheli ja hääli. Hüüdsime siis "Muuuuguuuud, tulge siia!", aga vastust ei tulnud. Varsti ilmusid niinimetatud mugud siiski välja. Koos sujus asi veidi paremini ja pärast paari meeltesegadustes tehtud punast geokontrolli saimegi punktid roheliseks. Otsustasime kaugema kasuks. Selleks ajaks valitses juba üsna pilkane pimedus. Kuidagimoodi saime oma liiga vähese arvu taskulampidega selle teekonna siiski läbitud. Seal läks lahti uus trall. Õnneks oli peitja meile mõned välgumihklid jätnud. Nende abil oli lihtne oma emotsioone väljendada. Ikka kopp ees ja johhaidii. Kuidagimoodi saime ka seal hakkama. Edasi läks kogu asi õnneks palju lihtsamaks. Ainuke probleem - lõpu geokontroll ei osutunud vajalikuks ja seega tekkis küsimus "Kas FTF on veel saadaval?". Läks õnneks ja logiraamat sai sisse õnnistatud veidi enne südaööd. Lõpu konteiner oli äge! Aitäh!

 16 

Tahaks väga kirjutada siia logi stiilis "tegime väikese jalutuskäigu, leidsime ruttu" nagu eelmisel õhtul Loogilised värvid aarde juures. Seekord siiski nii lihtsalt ei läinud ning kiire kähkukas venis kolme tunni pikkuseks. Selleni me veel aga jõuame.

Öösel, kui aare avaldati, magasime õndsat und. Hommikul mediteerisin vannitoas ning mainisin Liisile, et uus aare Harjumaal. Sain vastuseks, et peaksin kodutööpäeva võtma ning saaksime siis aaret otsima minna. Ei, siiski on vaja tööle minna ja aare vajus unustusse.

Õhtul pärast tööd läksin koju. Tegelesime muude asjadega, sõime ning hakkasime plaani sättima. See nädal on meid määratud "lapsehoidu". Kuna see "laps" on aga 15-aastane, siis vajab ta meiepoolset "hoidu" minimaalselt. Hoia ainult silm peal, et noorsand õigel ajal kodus on ning poole ööni arvutis ei passi. Kuna Paavo oli asja pooleli jätnud ning geokontroll ei olnud veel rohelist tuld näidanud, siis seadsime sihi aarde radadele. Kerge FTF-i lootus ju veel isegi.

Auto jätsin Raketibaasi lennuvälja lähistele esimesse kohta, kus põhi hakkas maad kraapima ning sealt läksime tallataksoga edasi. Uurisin Liisi käest, et FTF-i ärevus on ka sees, aga ei pidanud olema, kuna me polnud pärast avaldamist tormanud ja kui see logiraamat ka tühi oleks nüüd, siis oleks natukene "meh" tunne.

Olles jõudnud kohta, kus tee otse lõppes ning tuli murda heina ja muu taimestiku seest läbi, kuulsin mingi hetk eemalt samme ning samasugust võsas ragistamist. Jäin seisma, kuulatasin ning informeerisin Liisi, et me pole üksi. Oletatavas suunas aga kedagi ei paistnud. Liis pakkus, et äkki Kevin [k6] teeb meile Pargiveere aarde otsimise stiilis "korralikku luurekat", aga tundub, et see oli mõni metsloom.

Esimeses punktis käisime tükk aega nagu kassid ümber palava pudru. Vaatasime juba maastiku raskusastet ning mõtlesin, et kas tõesti peab objekti katusele saama. Maastik 3.5 eeldab ronimist, aga see ei olnud just selline maja, mida pidi saaks ronida. Mingi hetk jõudsime siiski ka vajaliku kohani ning kui karbi sisu nägime, oli reaktsioon "whaaaaaaaat". Eeeeee. Mis nendega peale hakata? Vaata, siin on mingid sellised asjad? Oot, siin on ka midagi? Mäh? Möh? Vahtisime nimitegelasi ühe nurga alt, teise nurga alt, kuniks kuulsime, et keegi pani läheduses auto uksed "piip-piip" lukku. Hmm, see nüüd küll mingi metsloom olla ei saa, seega tuleb kaaskannatajaid. Kõigepealt jõudis Allan kohale ning õige pea saabus ka Leelo. Mitu pead on ikka mitu pead ning saime aru, mida teha tuleb ning võlusime koordinaadid välja.

Nüüd selgus tõehetk, et kui Leelo ja Allan poleks tulnud, siis oleks meil asi katki jäänud - telefonide akud tühjad, taskulampi pole, GPS-i pole. No mitte ei mõelnud, et seal nii kaua võiks minna, et pimedaks läheb (valgust vaja) ja telefonide akud vahepeal tühjaks saavad. Kui valguse ja GPS-i probleemid olid lahenenud, siis sisimas lootsin, et loodetavasti pole kummikuid vaja. Läksime kellegi jälgedes edasi ning jõudsime vahepunkti. Väljas oli juba pime ning karbi sisu nähes oli reaktsiooniks "minge pekki". Möllasime ja mässasime tükk aega kuniks Liis tegi temaatilise objektiga poseerimise. Mõtlesin, et siin võib päris kaua minna ja tea mis kell üldse magama saab. Õnneks aga vist peitja ise ka väsis ära peites ning edasised punktid tulid kergemalt.

Ühes vahepunktis saime kerge tünga osaliseks. Oli küll vihje, kuid leidsime ühe aarde nimeobjektidest lihtsalt vedelemas. Hmm, kus kohast see nüüd kukkunud on? Hiljem, kui olime vihjele vastavast kohast konteineri leidnud ning asusime seda tagasi panema, ei tahtnud sisu enam tagasi mahtuda. Naljatasime siis, et peitjal endal ka ei mahtunud, ning loopis kuskile suvalisse kohta ära selle üksiku. Ju siis lihtsalt kogemata kukkus, panime teiste juurde tagasi.

Kell oli lõpuks 23:43 (meie jaoks tubli 3 tundi otsimist ja möllamist, Leelo & Allani jaoks pool tunnikest vähen), kui aardeni jõudsime. Logiraamat oli meie suureks rõõmuks tühi. Selleks hetkeks olime juba nii kaua selle aardega vaeva näinud, öö oli saabunud ning tundsime FTF-ist rõõmu. Haarasime Liisiga kumbki ränduri kaasa ning peitsime aarde kenasti oma pessa tagasi. Kuna meie auto oli ei-tea-kus (kaardi peal õnneks siiski teadsin, kus ta on) ning olime nii öelda liikumisvõimetud valguse ja GPS-i puudumise tõttu, siis Allan viskas meid lahkesti sinna kohta tagasi, kuhu olime enda Škoda jätnud.

Küll oli jälle rõõm autosse istuda ning teada, et kodutee on alati lühem. Elu on täiega seiklus! Ja kuigi vahepeal peab endale korrutama, et me teeme seda täiesti vabatahtlikult, siis lõpuks on alati hea meel, kui eesmärk on saavutatud. Meenutusi jagub väga pikaks ajaks. Aitäh peitjale, aitäh Leelole ja Allanile ning soovin järgmistele otsijatele palju edu!

Liis temaatilise objektiga poseerimas

Kottpimedus

See raketiteadus vajab veidi süvenemist.

Pärast 20 km pikkust rattasõitu on nüüd päris kindel, et minust suitsumeest ikka ei ole.