Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
19.sajandi alguses, Lääne-Virumaal, Palmse lähistel, väikeses Vatku külas pidas üks perepoeg pulmi. Pulmapidu oli täies hoos, kui järsku tungisid majja röövlid, kes süüdistasid peigmeest hinnalise sõrmuse varguses ning röövisid pruudi. Pruudi lunastamiseks pidi peigmees viima tollele röövlibandele varastatud sõrmuse.
Röövlid aga olid eksinud majaga ning õnnetu peigmees ei teadnud sõrmusest midagi.
Koheselt asus ta röövleid jälitama koos paari külamehega, kuid röövlibande oli silmist kadunud nagu tina tuhka ja pruudist polnud jälgegi.
Röövlid viisid pruudi lähedal asuva jõesopi äärde, metsaservale, kuhu nad ta kraavikaldale kinni sidusid ja ise lahkusid.
Pruut hakkas suurest ahastusest, hirmust ning igatsusest peigmehe järele nutma. Ta nuttis, kuni jõesopike üle hakkas ajama ning voolas edasi, kuni leidis väljapääsu, millest tekkis Eru laht. Peigmees otsib aga siiani oma pruuti. :(
Sina, armas geopeitur, võid aidata tal see sõrmus üles leida ning pruut tagasi saada. Anna oma leiust ka logiraamatus teada. :)
Koordinaat on võetud telefoniga.
Aarde läheduses on nähtud puuke. Neid ära endaga kaasa võta!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (10), lahe_teostus (9), puugid (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC631KY
Logiteadete statistika:
130 (95,6%)
6
5
1
0
0
0
Kokku: 142
Ei leidnud me ei röövitud pruuti, ei sõrmust ega ka röövlibandet aga vähemalt aarde me siiski leidsime ja nimed saime kirja ka ;)
Kirjelduses on väga huvitav legend, hea, et endaga niiviisi pulmas ei juhtunud :). Tee aardeni oli väga okei ja karp jäi juba eemalt silma. Aitäh!
Röövitud pruuti olen korra varem külastanud. Seekord panin nime kirja. Aitäh!
Päris hirmus lugu. Natuke sai mööda metsa ikka otsitud, õnneks hakkas inimtekkeline objekt silma. Aitäh peitjale!
Lauril oli sinnakanti asja LandRoveri klubi sügissõidu rajameistrina ja ma loksusin niisama ballastiks kaasa. Aare jäi suhtkoht teele. Muidu oli enamvähem korras aga väline konteiner hakkab ajaga järgi andma.
Puuke ja liivaranda täna ei näinud, nägin aga lund ja linnaauto üritas lumme kinni jääda. Üllatavalt hästi säilinud aare, väga lahe teostus! Üleval istus mingi tegelane, mis viskas läbitoksitud käbisid minu kõrvale maha. Tänud peitjale!
Leidsime aarde vist küll aga see tundus üsna kinnikülmunud. Uudistasime siis niisama ringi. Eks teine kord tagasi.
Mõnus metsajooks. Pruudi sõrmus oli aarde kõrval kuuseoksa otsa riputatud.
Tore koht ja tore aare, tasub meelde jätta. Logiraamat tiba niiske. Aitäh kohale juhatamast.
Tänase puhkepäeva puhul olin rahvarohkuse tõttu metsas sunnitud paari aarde otsimisest loobuma. See tundus kenasti kõrvaline koht, aga võta näpust. Olin just aarde juures koha sisse võtnud, kui mu neljajalgne kaaslane käima läks. Ta oli avastanud kümmekond meetrit eemalt kalamehe ja loomulikult teatas sellest valjuhäälselt. Kalamehe tähelepanu läks loomulikult teda õhtueineks tahtvale tegelasele, nii et panin ruttu aarde kokku ja kutsusin oma tegelikult ülimalt sõbraliku kutsa ära. Tänud peitjale jalutuskäigule suuna andmise eest
Täitsa kena kohake Loobu jõe kaldal, liivarand ja puha. Enda õhtune maandumispaik oli ka sama jõe ääres. Küll omajagu ülesvoolu, aga sama vesi kõik. Aitäh kutsumast!
Väike geoseiklus naistepäeva rõõmuks :) Pruuti ja sõrmust ei õnnestunud kohata, küll aga aaret. Täname!
Minu plaan oli tegelikult minna hoopis metsa seeni otsima ja niisama kondama, sest siinsetes metsades on alati väga tore uidata. Kerge vihmasadu oli Krista plaanid ka rikkunud ja nii tuli temagi kampa seeni otsima ja niisama kondama.
Heh, ega siis geopeitur ei saa ikka ainult päris niisama ka ringi uidata kui jalutusraadiuses mõni aare (või antud juhul sõrmus?;)) otsimist vajab. :)
Metsas tiirutades jõudsimegi ka aardeni. Vat, aga praegu ma mõtlen, et sõrmust ma küll vist ei näinud;), panin siiski logiraamatusse kirja otsimise.
Aitäh peitjale. Seeni sain ka ja mõnusas metsas uidata.
Selle aarde poole jalutades tegin mitmeid kõrvalepõikeid rajalt. Küll metsapeatuseks, siis kevadseeni uudistama jne. Salme oli minu ootamisest vist tüdinenud ja ühel hetkel oli ta silmist kadunud. Hõikasin, kuid vastust ei tulnud. Hakkasin juba kartma, et pruudi pähe röövitud ;) Võtsin siis taskust telefoni, et vaadata, kuhu poole liikuma peab ja varsti nägingi tuttavat punast jopet metsas kükitamas. Küsisin, mis teed seal ja sain vastuse, et ootab mind aaret logima. Nii oligi aare leitud. Tsipa niiske oli see värk seal, aga õnneks paar kilekotti päästsid logiraamatu hullemast.
Aitäh!
Pruut oli vist kunagi okastraadiga siin puu küljes kinni . Väga imelik viis valges kleidis kenat neidist kohelda. Sõrmust ei leidnud. Aga aarde küll Tänud
Pärast läheduses ööbimist tulime siia. Ilus ja üllatav koht. Aitäh!
Paar lähenemiskatset, ebaõnnestunud, kuid lõpuks leidsime õige tee. Täname!
Naaberlogis mainitud Ninja abiellub ülehomme, loodetavasti ta pruuti ei röövita ja ta ei pea oma Geišat (no nimetagem Ninja naisekvivalenti õhtumaid silmas pidades nii) mööda maad ja ilma taga otsima. Väga asjakohane leid igatahes - väga asjakohane. Aitäh. P.S. Ja Ninja lisab, et temal küll mingid sõrmused ära ei hakka kaduma. Ega pruudid (pruut!).
Laegas sisaldas igatsugu pruuditeemalist atribuutikat :) Aitüma kohta näitamast
Tore karbike, tänud! Läheduses tegutsesid paar tüüpi millegi väga kummalisega. Ei saanud täpselt aru kas panid keset teed kaablit või midagi sarnast. Igatahes veider nägi see tegevus küll välja.
Algul sammusime valedele koordinaatidele ja siis alles avastasin, et koordinaadid on muutunud. Õiges kohas kiire leid.
Mater7 on kõik oma logis ära öelnud. Nii oli kah. Ausõna :) Pruuti ei näinud, sõrmust nägime, oma pruut oli kaasas. TFTC!
Ilm oli väga palav (+33 kraadi), seetõttu püüdsime päeval hoida end siseruumides ja varjus. Õhtul tegime väikese georingi Palmse-Ilumäe kandis. Kodupoole sõites tundus, et üks aardeleid on veel puudu, et päev oleks täiuslik.Olen varem siinset jõekanjonit uudistamas käinud, kuid see paik oli tõeline üllatus. Masinad ja saed töötasid ja keset täiesti tühjas kohas näis kerkivat maja. Nii alla me siiski ei läinud, sai piisavalt kakerdada järsul nõlval aaret otsides. Maastik tundus küll rohkem kui 2 ja vahepeal jõudis juba pimedaks minna.Mina pidasin paremaks tulla tagasi päevavalges, kuid Lauri oli juba aarde avastanud. Ilus teostus, mis taskulampide valguses eriliselt salapärane tundus.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Vahva aare, mulle väga meeldis kogu teostus, nii kirjeldus, asukoht kui ka aardekonteiner. Lõbus oli lugeda ka "pruudi päästmise" loo logi. Sõrmus ka kenasti aarde ootamas nagu kohane. Tõrvatilgana meepotis olid aarde lähedal asuva puhkekoha hõivanud pensionärid. Auto oli keset teed pargitud, nii et mahtusime vaevu mööda, ja avatud ustest lõugas raadio. Ilmselt olen ma tõesti imelik, aga ma ei saa aru, miks raadio kuulamiseks on vaja kodust välja tulla. Aitäh peitjale!
Kui puzzleboxid kõrvale jätta, siis ei juhtu just väga sageli, et oled aaret juba käes hoidnud, kuid logiraamatus nimi siiski puudub. Aga just nii mul selle pruudiga viimati läks - pidin skoorimata lahkuma.
Umbes nüüd tundus paras aeg uuesti proovimiseks. Tuttavasse teeäärsesse taskusse autot parkides torkas silma uus element - lukustatud tõkkepuu. Tohoh, pruut pole nüüd mitte ainult röövitud, vaid lausa ametlikult vangi pandud!? Edasi liikudes hakkas asi veel suisa teistmoodi välja nägema. Hetkeks kahtlesin oma mälus ja mõistuse tervises. Kuna kuigipalju siin eksimisruumi ei jäänud, siis kartsin, et röövitud pruut on konkureerivate röövlite poolt omakorda ära röövitud. Peab ikka väärt pruut olema! Alles kui taipasin viimaseid logisid vaadata, siis see tõi asjasse selgust. No hää et niigi läks! :D
Tarkusetera aardekonteinerist:
Heiki kutsus demineerijad, sest leidis õuest kummalise kujuga objekti.
See osutus küll tema enda portfelliks, mille öösel maha oli pillanud - firmapeol läks pikemalt.
Kiida Heikit, tulebki teatada!
Kurat, Heiki, säärasel puhul oleks täiesti piisanud lihtsalt konteineri avamisest ja logiraamatusse oma allkirja lisamisest. Pommirühm juba nalja ei mõista, teame ju küll. Tulevad lihtsalt ja rüüstavad aarde, kellel seda siis vaja...
Aga on hea teostus, tõesti! Suur aitäh!
Olin andnud Janisele [janise] "käsu" minna otsida nädalavahetusel "pruut" üles, aga kuna 27.06 igavlesin Mirru ja Magnusega kodus, tuli mõte, et läheks ise "pruuti" otsima, et talle väike hooldus teha ning lähistele uus peidukas leida. Kutsusin Eva [efka] kaasa, sest ûksi, kahe põngerjaga oleks see olnud MISSION IMPOSSIBLE! Igaks juhuks otsisin [aunad] profiililt ka telefoninumbri, sest nende logi tõttu me "pruuti" nö. päästma asusimegi. Kohale jõudes parkisime auto antud koordinaatidele ja sammusime mäest alla, endise peidukani. Seal kõrgus heinaküüni asemel juba uhke palkidest saunamaja.Esmalt läksin kondasin pisut sauna taga metsas, lootuses, et jääb ehk kohe silma. Ei jäänud! Niisiis tuli kasutusele võtta variant B - kõne sõbrale (kelleks sellel hetkel oli [aunad]). :) Saanud üsna täpse info uue asukoha kohta, otsustasin siiski, et olen viisakas ja lähen annan sauna ees istuvatele meesterahvastele ka teada, mida ma seal sauna taga koos oma põngerjaga otsin. Astusin ligi ja hüüdsin sõbralikult "Tereee! Tulin küsima, et ega te ei pahanda, kui ma siin sauna taga veidi ringi vaatan?! Siin sauna asemel oli nimelt varem üks geopeituse aare ja ma võtaksin selle nüüd kaasa!". Meestest noorem hüppas reipalt kohe püsti ja teatas "jah, ma panin selle siia maja taha. Tule ma näitan". Detailideni ma laskuda ei saa, kuid lõpuks, kui Eva koos väikese Mirruga ka sauna ette jõudis, oli temalgi üllatus - noormees oli täitsa vana tuttav! :D Uurisin veel, et kas härra pani ikka logi ka kirja? Seda ta teinud ei olnud, küll aga oli aaret pisut kuivatanud. :) Armas oli tegelikult mõelda, et see lahe mäng läheb ka neile korda, kes ise seda vb ei mängigi. :) Igatahes sai "pruut" kaasa võetud, teda natuke korrastatud ja 29.06 viisime ta tagasi uude kohta, kus oma peigmeest oodata. Enne veel sai Eva [efka] mu köögis logi kirja panna. :D Uus koht on vanale peidukale üsna lähedal, kuid täpsed koordinaadid saab ilmselt varsti Caro kirja panna. :)
Käisime täna pruuti päästmas. Sellega seoses muutsime nii u. 10m võrra algset asukohta. Konteinerist kallasime vee välja ja pisut tuulutasime ka logiraamatut. Siiski jäi raamat niiskeks ja vajab pikemat kuivatamist. Ümbruskonnas toimuvate muutuste tõttu võib konteineri asukoht veel muutuda. Tänan.
kõvasti puid maha võetud.Uurides täpsemalt kaarti siis leidsin aarde üles, logiraamat ise niiske. :)
Hmm, millegipärast tundub mulle, et aare vaatamata suurele koristustööle veel olemas ...
Kaardi ja avaneva vaatepildi võrdluse tulemusel kahtlustan, et see aare on nüüd kadunud. Vaid samblast rohekaks tõmbunud tahedamad tappühenduse otstega vanad palgid ja värsked kase ning kuuse palgid ümbritsesid värsket lõkkeaset.
Oli see nüüd sõrmus või pruut, millegi/kellegi jälile ma justkui sain, ent ei suutnud teda seekord vangistusest vabastada.
Parkisime auto ja paadi ning lehvitasime jalgsimatkajale. Tema valis ühe teise metsaraja. Aitäh!
Milleks minna ringiga (mööda suurt traktoriga sõidetavat metsateed ja üle värskelt niidetud niidu), kui saab ka otse (läbi pehme pinnasega metsaaluse, kus kuused torgivad, tuleb ületada mitmeid erinevaid takistusi nagu langenud puud ja kännud ning sõnajalgade vahelt kraavid välja ei paista enne sisse astumist)? Eks ikka selle pärast, et endal igav ei hakkaks. :D Aare ise oli seest niiske, aga siiski mitte läbi vettinud.
Käisin täna kuuma ilmaga meenutamas, kuidas Helbega sai siin lumes sumbatud. Tol korral oli tõesti süüdi külmapoiss, kelle tõttu me aardele ligi ei pääsenud. Täna oli ikka kordades kergem :) Peale logimist tegime väikse einestamise, peale ampsasin mammusid vaarika põõsast. Logiraamat ja muu nänn sai samal ajal päikese käes kuivada, oli enne üsna niiske. Oli tore taas siin olla. Aitäh!
Kohe meenus Fred Jüssi saade kus ta rääkis nendest väikestest jõeluhal olevatest heinaküünidest ja selle ajastu ajalukku vajumisest, millal neid kasutati. Kiidan peitjat siia kutsumast!
Selle aarde juures helistas Leelo ja seni kuni ma temaga Võsu aardest vestlesin leidis Martti aarde üles. Aitäh, jälle üks mõnus jalutuskäik.
Ei olnud drive-in ja meelitasin Juta veel ühele jalutuskäigule. Kohapeal vaatasin seda ehitist ja imestasin, et see veel püsti püsib. Uurisin selle konstruktsioone, julgemata midagi puutuda ja tegin tiiru peale ning lõpuks hakkas midagi silma. No loomulikult ..., edasi võid juba ise pakkuda. Pruuti ei näinud aga nimed said kirja. Tänud peitjale.
Naabri juurest mööda metsa kohale hiilides hülgasin masina soovitud parklas ja veeresin jalamile. Esimese hooga ei tahtnud nagu miskit õiget silma jääda. Turnida ka eriti ei julgenud, suike tunne oli, et niisamagi on oht, et kõik võib kohe kaela kukkuda. Pikalt siiski ka ei ukerdanud kui seda õiget asja märkasin. Karpi kätte võttes oli selline deja wu tunne. Nii nagu eelmise aarde juures, oli ka siin karbi sisu vett täis. Ka edasine käitumine läks deja wu rütmis. Laotasin asjad päikse kätte kuivama, koorisin ennastki paljaks ja nii me üheskoos jälle seal päikse käes praadisime. Kui olukord oli saavutanud mingisugusegi talutava piiri, lappasin asjad kokku tagasi. Iseenest vahva lahendus aga õhku oleks sinna rohkem vaja. Jätsin laeka tuulutusasendisse, järgmine leidja võib jälle kinni panna.
Tänud.
Väga ilus ilm ja väga ilus koht. Aare aga oli nii kinni, et logida ei saanudki. Tuleb siia ilusasse kohta tagasi tulla veel.
Enda üle sai naerdud nii, et silmad märjad. Ega ise ka ei usuks, kui oma silmaga poleks tõdenud, kuidas ma teed juhatades enda jälgedele peale astusin ja taipasin, et maakera on ümmargune :D Peale korralikku naeruteraapiat suundusime siiski ka õigele teele ja aare jäi meil logimata ilmselt külma ilma tõttu. Tänan.
Logides meenus üks teine aare, mille leidsin kogemata õige asja otsa koperdades. Ilus sõrmus ja teostus. Aitäh :)
Aaret läksin otsima kahe ämbriga (kolmas jäi autosse). Sain ühe seene ja ühe mustika. :D Pole hullu, vähemalt aarde leidsime ja nägime ilusat sõrmust. :)
Logiraamat oli natuke niiske.
Tänud peitjale.
Aardes oli väga ilus sõrmus. Jätsime selle endiselt aardesse.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Teel aardeni me pruute ja peigmehi ei kohanud, ainult usin RMK töötaja suundus veel metsa tööpostile. Aarde avamiseks jäi Karu rammust puudu, siin sai Lõvi oma jõudu näidata. Panime nimed kirja ning kuivatasin karpi väljastpoolt. Seest kuiv ja korras. Aitäh, jälle väga tore teostus!
Siinkohas pean vabandama parkimistingimuse rikkumise pärast. Aare oli tava-aardena gepsus, vaatasin vaid raskusastmeid ja kirjeldust lõpuni lugema ei hakanud. Seega sõitsin mööda aarde poole minevaid teid, seni kuni geps näitas et nullini 30 meetrit. Oleks muidugi võinud ka varem parkida, aga tee oli normaalne kuni lõpuni ja silma järgi mingit põhjust autot varem maha jätta ei näinud. Koht oli maaliline, puuke ei kohanud, aarde teostus igati lugupidamist väärt. Tänud peitjatele!, püüan edaspidi autosõidu-jalgsikäimise suhet parandada viimase kasuks.
Kindlasti päeva üks vahvamaid aardeid. Teostus ja paik läksid hinge :) Tänud peitjale!
Keskpäevane leitsak hakkas päris hulluks pöörama, isegi auto kliimaseade lõõtsutas kui väsinud koer, kui pärast iga peatust tuli hakata uuesti saunalavaga sarnanevat salongi maha jahutama.
Parkisin igaks juhuks kuhugi päris kaugele ja lõikasin otse nulli suunas. Kui tee tõkestas järsak, tuli suunda oluliselt korrigeerida ja ikkagi mööda teed minna. Nulli ümbruses oli lausa häbiväärne, kui kaua ma suutsin sellest üsna hiiglaslikust asjast mööda vaadata :D Aare ise oli mälu järgi üllatavalt niiske, vist ei saa piisavalt päikest.
Väga tänan, et kirjelduses on puuke mainitud! Tegin pärast kontrolli ja leidsin kenasti kaks elukat pükste peal ronimas. Aarde eest tänan muidugi ka :)
Konteineriga on vaeva nähtud. Ilus asi! EVEJ
Tegime ka pruudi juures peatuse. Vahetasime välja aardekarbi ning panime uue logiraamatu ka. Väike Mirru krabas endale aardest kaasa veel kana koos tibuga. Asemele polnud tal midagi panna aga ta teeb lelude jätjale sügava kummarduse ja on südame põhjani tänulik. :) Mõnusat aarete otsimist!
Leitud ja logitud. Ei olnud minagi "see" pruut, jäi sõrmus sinnapaika. Karp märg ja logiraamat väga niiske.
Plaan oli matkata esmaspäeva õhtuni, aga kahjuks see aare jäi viimaseks. Logisin aarde ära ja jäin leidsin lähedal väga mõnusa koha telkimiseks. Hommikul tahtsin edasi sõita, aga esimese tõusu peal käis raks ja kett oli pooleks :( Kahju, alati ei tule kõik lahedad plaanid välja.
Auto jätsime päris kaugele, et mitte kuhugi kinni jääda. Hakkasime siis mööda teed minema kuni märkasin, et aare meist täpselt vasakul. Hakkasime siis liikuma otse. Me ikka oskame. Muidugi vaja minna otse. Ja mis välja tuleb? Kuristik! Mis siis ikka, otse alla. Nii mõnus tunne oli siis jõuda alla ja näha kõrval ilusat teed. Nojah. Aarde leidmine erilisi probleeme ei tekitanud ja teostus oli nii lahe, et Birgit rääkis sellest veel pikalt ( talle on muljet avaldanud kaks aaret - laulimäe kivi ja see). Pruuti ei leidnud ja peigmehi seekord ka mitte, seega sõrmust ei vajanud. Tänan peitjat, lahe teostus ja mõnus matk.
Ilus koht ja tore teostus, aga siiski oleks tulnud leitud-logitud logiteade, kui Passat poleks asja huvitavaks teinud. Eile sai sess üllatuslikult edukalt läbi ning tuli idee uus geotuur siia kanti teha. Võtsin Jõmmi kaasa ning 100km/h maanteel sõites kukkus tahhomeeter nulli. Jäin seisma, generaatoririhm ei libisenud, ühtegi tuld armatuuris ei põlenud ja veepump töötas normaalselt, eeldasin, et tahhomeeter andis saba. Kuna see tippkiirust ei mõjuta siis jätkasin teed, aardeni oli 25km. Kärestiku aarde juures märkasin, et kojamehed käivad aeglaselt ning puhur töötab nõrgalt. Sõitsin siiski kohale ning sain aru, et armatuuris olev hoiatustuli ei süttigi, sest ühendus generaatoriga puudus. Otsisin antud aarde üles ja hakkasin koju sõitma, muidu jään veel teepeale. Käima läks ilusti, edasi sõitsin tuled kustus. Tuli meelde, et siin kandis on Viru raba, aga kunagi pole viitsimist seda matka ette võtta. Täna oli aega palju ja läksin sinna, lootuses, et tagasi jõudes veel aku peab.
Leidsin konteineri aga kinni külmunud. Proovisin küll tümitada, aga absoluutselt ei teinud välja. Enne järgmist sula pole mõtet otsima minna.
Leidsime aarde ja ka ühe verinoore pruudi. Tahab teine veidi kosuda,andke aega kasuda. Suured tänud aarde eest.
Eks ta ikka kipub nii olema, et suund aardele saab võetud kõige otsem ning tagasitee kulgeb siis mööda viisakat ja korralikku rada. Nii ka meie - parklast otse, järsakust alla. Pärast oli siis hea mööda teed jalutada.
Neid jõeäärseid küünikesi on aja jooksul päris palju külastatud. Eks ta nii kippus olema, et kus väheke jälle heinamaad oli, seal heina tehti ning küün selle hoidmiseks rajati. Tänapäeval mahutaks sellisse vaid 3 heinarulli :)
Aare leitud ja sellega kõik korras. Tänud aarde eest!
Tore legend sellel aardel. Mulle on ikka muinasjutulegendidega aarded meeldinud, sest neid ju üsna vähevõitu. Eelmisel suvel sõitsin siin kandis rattaga ja mõtlesin, et huvitav, kuhu see jõeäärde tee ka viib. Nüüd sain teada :) Tänud peitjatele!
Väike jalutuskäik metsas, mis lõppes jõeluhal. Oli vanu ja lagunevaid asju ja üks päris uus. Kõik tähtsad asjad koos sametist karbiga olid alles. Tänud peitjale.
Aarde teostus oli väga hea. Kuristik pisut hirmus, aga talutav. Nii tore on keset metsi leida asju, mida muidu ei leiaks mitte kunagi. Ega me siis niisama geopeitusega tegele, ikka selliste toredate majakeste pärast. Tänud juhatamast.
Jõudsime auto kuskile seisma jätta, kui hakkas kergelt sadama. No mis seal siis ikka, ega väike vihm ei ole ju kedagi enne häirinud ja kui me juba niiiiiii lähedal olime siis.. Leidis loomulikult geojuunior väikse mentorluse abiga ajal, mil mina kuskilt läbi võsa samasse suunda trampisin. Midagi võtsime, midagi jätsime ja autosse pidi tagasi juba läbi tihedama vihma jooksma. Äge oli!
Sõrmuse leidsime, pruuti mitte. Maskeeringut oli päris keeruline avada, hirmus sile ja libe teine. Kui olime nimed kirja saanud, üritasin konteineri samasse kohta tagasi peita, aga hakkas üle jõu käima, nii et saatsin Veiko, kes kõrval lahkelt õpetussõnu jagas, ise maskeeringut taastama. Lahe koht, aitäh aarde eest.
Kerge deja vu tuli onni nähes peale, nagu oleks Heinaküüni aarde juurde sattunud, ainult et seekord oli lumehangede asemel palju putukaid-mutukaid lendamas, kelle jaoks tuli end tõrjevahendiga üle kasta. Sõrmust nähes arvas Inga, et äkki mainitud pruut oli tema oma ja ta võib sõrmuse kaasa võtta aga lõpuks pani ikka aardesse tagasi. :)
Viisakalt ei sõitnud nulli. Kogu jalutuskäigu aardeni ja tagasi pidin kuulama kitsede õhtust kontserti, ei saanudki kohe aru, kas laulsid Smilersi või Kukerpilli lugusid :)
Kõige uhkem ja toredam oli see sametine karp. Panin tagasi... :-). Tänud peitjale!
Koolitus edukalt läbi viidud, veeresime siia. Üpris kiire leid, ega seal palju variante pole :) Aitäh kutsumast!
Madis sai Loksalt uuesti peale korjatud ja edasi otsisime juba koos. See aare oli küll väga huvitav, Madis oli ühel põlvel ja avas sõrmusekarbi... Karbi sees oli kirjas, et tuleb kohale jätta. Vähemalt said nimed kirja :) Aitäh!
Rohkem täna otsida ei jõudnudki, nii et see jääb meelde kui päeva viimane aare. Kõigil oli erinev arvamus aga Stenil õnnestus õige peidupaik leida. Aitäh! EVEJ
Ei hakanud autoga päris parkla koordinaatidele trügima, teed veel märjad ja pehmed. Jätsime oma elektrilise sõiduki lähimate majade juurde ja tegime väikese jalutuskäigu.
Kena jõekäär läbitud, jõudsime koordinaatidele ja peale majakese läbiotsimist leidis Andrea konteineri, kuid ei osanud seda otseselt kahtlustada. Mina aga küll. Kuid mida ei saa lahti, seda ei saa. Jää ja lumi olid selle avamise võimatuks teinud ning korraks tundus, et tuleb autost midagi tõhusamat otsima minna. Aga Andreal olid ühed asjakesed taskus, mille kõveraks väänamise hinnaga saime ikkagi kesta lahti. :)
Ja nii ta tuligi, [gpsitu] 1000. aardeleid siin lehel. See number pole muidugi absoluutne, lisaks on veel ka välismaa aarded, aga jah, 1000 aaret Eestis on nüüd igatahes leitud. :)
Aitäh, oli tore kevadine matk!
Siin oli aardenimi Siimule piisavaks innustuseks, ma ei pidanudki teda meelitama hakkama. Leidmine läks kiiresti, aga avasime seda aardekest vist tund aega. Asja sai alles siis kui Siim autost 2 abivahendit tõi, millest esimene asja edukalt lahendas. Toore jõuga ei tahtnud kah kallale minna.
Aitäh! Siin sai niru suusailma kiuste end mööda jäist nõlva ja sügavaid sulaveelompe libistatud. Õnneks Ants helistaski ja ütles, et saun on tunni aja pärast valmis. Tore geopäev oli!
Mõnus jalutuskäik imeilusas metsaaluses. Väga hea meel, et siia talvel tulime. Täname!
Tegime väikse tuuri enne, kui kokkulepitud ajal, kokkulepitud kohta jõuda, et Laukasoo laugastesse minna. Parkisime lumme tee kõrvale ja matkasime mõnisada meetrit läbi lumise metsa aardeni. Veidi läks aega, et vahva aare tuvastada ja millised aarded veel sees olid.... Tänud, meile meeldis!
Ilus sõit oli aardeni. Olen ka varem sellist lahendust näinud. Läks vaja abivahendit.
Üllatav oli, kui kuuse sisse minnes järsku majasein vastu vaatas. Varsti tuli ka aare peidust välja. Väga mõnusalt teostatud asi vahvas kohas. Kaupa seekord ei teinud. Aitäh peitjale.
Lahe koht ja veel lahedama teostusega aare! Vahva oli alustada otsimist just kohast, kus aare ennast peitiski. Seekord läks kiiresti. Tore, et on nõnda vaeva nähtud. Suurepärane tulemus. Aitähh peitjatele!
Aarde peidukoha teostus väga hea, andis ikka otsida.
Mulle meeldib, kui aarde peitmisel on vaeva nähtud. Siin oli seda kohe kindlasti tehtud. Ja lisa andis pimedus, mis muutis selle koha eriti lahedaks. Aitäh peitjatele.
Tegime nii nagu soovitatud, auto parkisime kaugemale ning aardeni läksime jalgsirännakuga. Ilus öine mets ja veel maagilisem peidukoht. Sõrmuse leidsime, aga seda, kellele see üle anda, mitte. EV, J: värvipliiatsi.
Aitäh peitjale. Ilus koht ja väga sheff aare :)
Ma arvasin, et detsembris looduses kasvavad seened on anekdoot, aga nüüd nägin ise ka selle looduse nalja siin ära… Ja oi mis edev sõrmus siin oma omanikku ootab! Tore aare, aitäh peitjatele.
Õnnestus üks õhtu ikka ühisele reageerimisele ka sättida. Hiljem tuli välja muidugi, et ega sellest kasu ei olnud kuna peitjal olid oma soovid :)
Aga pole hullu, põhisihiks olid ikkagi seekord ka teised sama peitja kiidetud aarded. Ja õnneks pettuma ei pidanud. Tunnistan ausalt, et sõitsime autoga üpris nulli välja. Lolle komme on tavalistel aaretel kirjeldusi mitte eriti lugeda ja no ühtegi keelavat märki ei õnnestunud näha, mille juurde oleks kindlasti auto jätnud :( Me lihtsalt sõitsime ja ühel hetkel oma üllatuseks olimegi kohal...
Kohapeal läks ikka natuke aega otsimisega. Hoone taha oli asetatud selline mõnus "abivahend" ja me ikka mõtlesime, et sellega on vaja sõrmus kusagilt kinni püüda :P Lõpuks aga õnnestus ikka ka aare ise leida. Täitsa kobe tükk on valmistatud :) Suured tänud peitjale :)
Pruuti ei kohanud , kuskil metsade vahel eksles vaid üks õnnetu peig. Varastatud sõrmuse leidsime kuid kuna peig oli selle aja peale kuhugi metsade sügavusse kadunud siis jätsime sõrmuse sinna, kus ta leidsime ja lisasime ka kaks rändurit järgmisi geopeitureid ootama. Tänud peitjale!
Kena peidik, huvitav koht. Sõrmus imekena, aga sõrme ei mahtunud. Tänud toreda aarde eest.
Õnneks olime täna sobiliku autoga ja saime aardele üsna ligi. Näitasin Margusele koha kätte ja lasin aarde välja võtta. Aitäh peitjatele !
Vahva legend ja väga korralik teostus, tänud peitjatele!
Linnud vaadeldud, nüüd soov päästa pruuti
Kuigi saanuks alla sõita, tehti kui palutud
Ei astun'd aardeni mööda gepsu lillat jutti
Teekond sinna viib igaühele täitsa talutav
Ohoo ja ahaa, mis vaade meil siin siis on
Kena luht, jõesäng sulnis, ei puudu taregi
Kurg tipib mööda luhaniitu, suus tal konn
Sisenemiseks ehk pisut ohtlik see varegi
Aardeleid see tuli hoogsalt - värk võimas
Käte värisedes avasime vahva salalaeka
Vaid sipelgas unerahu häirimisest sõimas
Itkevast neiust pol'd kippu ega kõppu ka
Sõrmus ootab pruuti, kelle sõrme mahuks
Küll tuleb valgel suksul peig ja päästa ära
Tuleb Kalevite poeg, vare elamiseks tahub
Küll veel kostab lapsukeste kilkeid ja kära
Mis teha, meil aeg on tulnud samme seada
Ootab ujumine karastav, ent mitte siin jões
Peitjaid kiidame ja täname me selge peaga
Et avaldasid meile siinse kauni paiga tõed
Meie muidugi tulime kuskilt jälle otse, järsakutest läbi ja siis nägime – uups, tee ju! Väga iseloomulik meile. Konteineriga on vaeva nähtud, suur tänu, kõik oli väga viis – ilus mets, äge järsak, vahva lahendus ja tore legend ka juures. Klassikaliselt tip-top aare!
Ilus jõeäärne heinamaa. Sõrmus oli alles, peikat ei kuskil. Aitäh!
Väga mõnus koht jõe kaldal. Konteiner omaette vaatamisväärsus. EVEJ
Auto jätsime lõkkekoha juurde ja sealt liikusime koos krantsidega aarde poole. Loodus vahva, kohad mõnusad, sääsed ja parmud puuduvad - mis sa hing veel tahad. Ja kõige selle tipuks ka igati mõnusalt peidetud aare. Tänud peitjale!
Parkisime peitja poolt soovitatud kohta ja jalutasime peitja tahet arvestades viimase jupi jala. Aarde lähedal olid rohus värsked rattajäljed ja logiraamatus tänase kuupäevaga kaks leiulogi. Nutikas ja hästi tehtud peidik, kiitus peitjale!
Veeresime suht lähedale ja leidsime kiiresti. Täname peitjat!
Parkisime puhkekohta, vaatasime jõge. Laekus üks venekeelne tegelane, kes tahtis kangesti teada, kus Loobu jõel esimene tamm on - tammist allavoolu olla kalastamine keelatud. Loobus endas on, aga kas allpool ka on, ei tea. Jutud räägitud, asusime pruuti otsima. Ta juba niigi kaua seal olnud, asi see mõni minutike veel. Pisikestele meeldis see tee ja see heinamaa ja see vana maja ja see "lehekorv", mis seal vanas majas oli ja ... Ja pruudi pesa leidsid ka nemad kõigepealt, mul oli vaja oma vanast Koplilaost lugusid rääkida. Nii et kõik endiselt kenasti korras, meie poolt suur aitäh kena koha näitamise eest ka!
Vaatasime ka selle koha üle! Aitäh peitjale vahva loo tutvustamise ja aarde eest! EVEJ
Meie regel on otsida aardeid vaid valges ja seega saime osaks nii ümbruskonna ilule, puuke küll ei märganud, küll aga oli lähedus täis korilasi, kellest mõni sattus isegi tuttav olema. Näedsiis polegi tõde minu arvamusel et Eestimaa on suur ja siin võid märkamatult kuhuiganes end ära peita. Päevavalguse olemasolul proovisime ka leitud kinga jalga, no ei sobinud, ei saanud oma saatust siin muuta. Äkki kellegi "jalga" sobib paremini
Pruudi otsingutele sattusime pimedas. Mulle meeldis. Tänud peitjale.
Sai tükk aega pusitud enne, kui lahti sain. Mõtlesin vahepeal, et äkki polegi õige peidukas. Väga lahe, soovitan. Aitäh.
Üllatuslikult täna esimene. Tulin Kotkalt läbi metsa jalutades ja pärast tagasi läksin samamoodi. Päris mõnus metsa-jalutuskäik! Ilm oli küll niiskevõitu, kuid retke jooksul märkimisväärselt vihma ei sadanud. Ida pool paukus küll äike. Aardele lähenedes paistis silma vana lagunenud küün. Aarde peidik osutus aga vähe kindlamaks. Karbi suhtes soovitan kasutada siiski õhukindlalt sulguvat. Muidu aga igati tubli tükk! Tänud!