Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 4.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eesti viipekeele päev on 1.märtsil.
Miks tähistame viipekeele päeva? - Viipekeel oli pikka aega varjus, kuid seda kasutati juba aastaid. Eesti Kurtide Liit taotles koos teiste organisatsioonidega eesti viipekeele seadustamist. 2007. aasta 1. märsil hakkas kehtima keeleseaduse parandus, kus tunnustatakse eesti viipekeelt iseseisva keelena. Sellepärast sobib viipekeele päev viipekeele propageerimiseks.
Esimese punkti leidmise juhendi leiate siit. Nulli pole vaja minna aarde leidmiseks.
Ja nagu ikka, palun logides diskreetsust :)
Igaks juhuks mainin ära, et kuhugi hoonesse sisse aarde leidmiseks vaja minna ei ole.
Vihje: pole
Lingid: http://www.eki.ee/dict/viipekeel/
Aarde sildid:
lahe_teostus (12), soovitan (9)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6BMCR
Logiteadete statistika:
81 (77,1%)
24
7
3
2
0
0
Kokku: 117
Kui Viiplemise aarded said lihtsalt tehtud, siis sellega oli keerulisem. Sai veidi uuritud ja leitud tuttava-tuttav, kes valdab kunsti. Saime mingi tulemuse ja käisime siis eeldatavas kohas kontrollimas. Midagi tarka silma ei jäänud, peale "ÄRA PUUTU" (meenus kohe üks aare kus oli nupp "ÄRA VAJUTA" ja siis said kohe riielda ;)) Eks tuleme uuesti!
Oeh, see aare võttis ikka oma aja. Lõpuks saime ühe lahke abistava käe, kes meid aitas ning läbi selle välitöödele sai minna. Kuna meil oli teatrisse asja, siis tundus hea mõte täna siit läbi tulla. Enne teatrit ei suutnud me üles leida. Olime siiski lähedal. Küsisime oma abistajalt veel korra üle, kas oleme õigeid kohti poleerinud. Ütleme nii, et tõesti lähedal ja peaaegu. Peale etendust tulime teisele katsele ning siis läks õnneks. Aitäh!
Viibeldud sai nii üht kui teistpidi ning mingi täpike sai kaardile. Täna enne teatrit tulime siit läbi, saime isegi mõned kohad läbi vaadata, aga miskit näppu ei jäänud. Kuna mugusid oli palju ja meil lõpuks ka kiire, siis jäi paremat aega ootama. See parem aeg jõudis kätte peale teatrit, siis oli väljas vaikus ja saime nüüd lausa esimesest kohast topsi välja võtta. Vahva, aitäh!
Tõmbasime oma minituuri ka selle aarde juurest läbi. Õnneks oli täpselt sobiv hetk, mil see lihtne, aga geniaalne aardekarp ära logida. Aitäh!
Taas üks lahe mõistatus mis silmaringi avardab. L6pus vaatas veel laheda teostusega konteiner vastu. Kodus logima hakates tekkis korraks error et mism6ttes olen juba leidnud seda aaret. Kuidagi ei suutnud meenutada et oleks siin käinud juba aaret otsimas. Kuni siis märkasin oma näpukat et olin viipekeele viiplemisega segi ajanud :D. Kohe loksusid ka tükid paika ja asi muutus palju loogilisemaks :D Aitähhid
Oleme lõpus ennegi käinud mitteleidmas,täna leid esimesest vaadatud kohast.Aitäh!
Kuna oli pime, siis otsustasime vahepunktis peatuse teha, aga seekord targemaks ei saanud.
Enne minu aega lahendatud. Pärast olen selle asjaga tutvust teinud. Lõpus kena lahendus. Aitäh!
See aare on püüdnud minu tähelepanu juba aastaid. Tundus nii põnev, aga midagi aru ei saanud. Nüüd kui ülikoolis pool aastat viipekeelt sai õpitud, siis oli imeline tunne vaadata ja poolest tekstist täitsa iseseisvalt aru saada. Ülejäänud poole sain sõnastiku ja õppejõu abiga tehtud. Kahjuks polnud pikalt mahti kohale minna. No ei sattunud kuidagi sinna kanti, aga eilsel sündmusel sai mitme kurdiga räägitud ning nii siia tulek natuke suurema tõuke saigi.
Päevapaiku saime Kärdiga esimeses punktis kokku. Alguses oli küll tunne, et no siin ei saa ju midagi olla, aga võta näpust. Mõne hetkega oli info käes ja siis juba dikteerisin Kärdile lõpu koordinaate. Väga tore aare ja lõpp ka kvaliteetne! Mina kohe paluksin veel :)
See aare on mul rahulikult istunud “kunagi saab lahendatud, aga õigeid inimesi pean enne hakkama tundma” nimekirjas ning täiesti ootamatult sai eile see lahendus tõuke ning täna lõpu. Aastaid tagasi olen minu poolt selle aarde oletatavast vahepunktist mööda sõites näinud, kuidas väga kahtlased (loe: geopeituri liiigutusi tegevad) inimesed siblisid ja piilusid, aga kuna siis peatust teha ei saanud, jäi asi pooleli. Ei olnud ka täpset arusaama, kust, kuidas ja mida otsida, seega lühike otsing seal edu ei toonud. Eilsel geokohvikul sai tutvust tehtud paulaloonaga, kes omakorda uued sõbrad leidis ning selle järgi sain teada, et viipekeel tal kergelt suus. Kohvikupidajale sai veel vahepunkti oletatav asukoht ette söödetud ning sealt roheline geokontroll saadud :) Ei tea, kas täna oleks otsima jõudnudki, aga kuna Loona unustas oma UV lambi meie kotti, siis selle aarde vahepunkti juures täna kraami üleandmispunkt sai Kärdil kokku lepitud (mul kahjuks muud kohustused olid). Nad kahekesi lahendasid edukalt aarde lõpuni ning mul jäi vaid üle tänada neid ja nimi õhtul kirja panna. Väga lahe topsik - mõtlesin ise, et äkki saan sedatüüpi asja esimesena teha Eestis, aga nagu näha, siis palju aastaid varem samale ideele tuldud. Ma tänan peitjat kogukonna kaasamise eest selle aarde läbi! Geotarkus toimib selle aarde juures - igal aardel on õige hetk, pead suutma ainult ära selle oodata :)
Saime Loonaga vahepunktis kokku ja leidsime järgmised instruktsioonid. Kuna Loona viipekeelt õppinud, siis tema ütles numbrid ja mina kirjutasin need kaardile. Väike bussisõit ja saigi logitud. Väga armas aare. Aitäh!
Ausõna, ma üritasin korduvaltseda sõnumit tõlgituks saada, mitmed kolleegid ja tuttavad said pika aja jooksul läbi küsitletud, kuid paraku ühtki selle keele oskajat lähiringkondades ei leidunud. Vahepeal käisin korra isegi kirvetamas, aga lonkisin sealt lüüasaanult minema. Mõistatus jäigi ootele, küll kunagi tekib kuskil keegi, kes mulle videopildi kuuldavaks muudab. Juhtusin ükspäev aga taas aardel klikkima. No, mis siin öelda: tasub kannatlik olla, tasub vahel logisid lugeda, sest paraku tekib varem või hiljem mõni reetev logi. Tasus kontrollimist, üsna ruttu oli lapsel pisut märg konteiner käes, pisut kuivatasime ja võisime lõpuks selle korduvalt pusitud mõistatuse lahendatuks lugeda. Aitäh peitjale.
Mõne aardega kohe on nii, et pole mingit vahet kui palju geokogemust omad. Aare ise ei pruugi oma olemuselt olla raskemate liigast aga lihtsalt kisub kiiva. Täna tulin seda saagat siis enda jaoks lõpetama. Näppisin siit ja näppisin sealt. Sain vihma ja päikest. Lõpuks rikkusin ära oma postkasti võtme ja tõmbasin käe verele. Hetkeks tahtsin loobuda aga siis otsustasin, et ei taha siia enam neljandat korda mossis näoga logi kirja panna ja hädaldasin Krissule. Muidugi ma olin õiges kohas, lihtsalt kangutasin aardeta peidupaika. Logisin ja imetlesin vikerkaart, kes selleks puhuks välja tuli. Aitäh!
Nüüd saabus päev, kus käisin siin jälle. Jälle, sest olen siin paar korda enne tööd tegemas käinud, kahjuks jäi see enne mu geopeituse aega. Ega polnud aimugi aarde asukohast aga veidi mõtlemist ja juba ta end ilmutas. Tänud
Söötsin Krissule täna selle aarde idee ette, kuid jäin temaga koos samasse tupikusse kinni kuhu ka nelja aasta eest takerdusin. Edasi aga kulgesid asjad nii, et saime paar olulist vihjet heade geosõprade käest ja kodus arvuti taga kulus vaid mõni hetk, et õige koht üles leida. Järgmine logi siia tuleb loodetavasti juba rõõmsama näoga :)
Meil läks selle aarde leidmiseni isegi vähem kui aasta. Mõistatuse esimese osa lahendamine oli paras väljakutse, kuid imelise interneti abiga leidsime kiiresti ühe lahke inimese, kes meile selle teksti arusaadavaks tegi. Läksime siis üsna kohe ka järgmist vihjet otsima, kuid ei suutnud mitte midagi mõistlikku märgata. Selle asemel sõime läheduses olevas pizzakohas hoopis pizzat. Ja sinnapaika see aarde edasine lahendamine jäigi. Oleme juba õppinud, et pole mõtet iga aardega ennast kohe pöördesse ajada, küll ükskord tuleb õige aeg ja kõik detailid paika loksuvad. Nii juhtus selle aardega, et täna sattusime nägema ühte meie jaoks piisavalt informatiivset fotot ja aarde asukoht oli hetkega selge. Väike jalutuskäik õigesse paika ja aare oligi meil näpus. Panime logiraamatule ümber ka ühe väikse minigripi, sest tundus, et konteiner väga veekindel pole.
Aare oli lahe ja meie rõõmuks jookseb vahel magavale kassile ka hiir suhu ;)
Nonii, vist mingi kaks aastat on seda aaret lahendatud küll.
Alguse sai siis, kui esimest punkti oli vaja lahendada ning me Marttiga kolleegi ära rääkisime, kes teadis kedagi, kes teadis kedagi. Käisime siis studeerimas, kuid silma/kõrva/näppu ei jäänud midagi. Vahepeal jõudsin juba teises organisatsioonis töölgi käia ja tagasi tulla, kui Martti meenutas, et meil selle aarde lahendamine pooleli. Mis seal ikka, ilm ilus, proovime korra veel. Aga kohapeal olime ikka nii imepimedad, et pidin Lauri käest väikest vihjet nuruma. Endal oli pärast nii piinlik, et tähelepanematusest pean vihjet küsima.
Siis proovisime edasi saada ja jalutasime vähemalt korra mööda Männiku metsi. Ehk siis, kui keegi vihjet tahab, siis Männikul pole. Kontrollitud :)
No ja viimaks õppisin siis tegelikult õigeid asju õigest kohast ja peale seda on kõik juba ajalugu. Martti, nagu ikka, põrutas oma challengete pärast kiirelt otsima. Mina aga ruleerisin siia täna, kui lihtsalt ajaviiteks mõnd aaret vaatama tulin.
Äge mõistatus, lahendatud lõpuks :) Aitäh!
Sellega oli kõvasti pusimist. Esimese osa lasime töökaaslase tuttaval tõlkida. Saadud vastusega aga palju ei osanud peale hakata. Käisime Jutaga koos esimeses punktis aga olime pimedad ja nii jäi aare pikka aega seisma. Juta jõudis vahepeal teha isegi ametikoha vahetuse ja jälle ka tagasi tulla. Tuletasin talle meelde, et meil on üks aare otsida. No käisime uuesti kohapeal ja nägijaks saime alles peale omaniku vihjet. Ega edasi parem ei olnud mõlemad lahendasime iseseisvalt, saime isegi ühe ja sama tulemuse. Käisime isegi vales kohas asja uurimas. Eksisime ja kolistasime ämbrit ühe ja sama numbriga. Juta sai info mis number valesti oli ja peale seda liikus punkt juba loogilisse asukohta. Kuna täna oli vaja päev jälle kirja saada siis käisin ekspromt lõpus ära. Juta ära pahanda, et seda üksi tegin. Algul tundus lõpp kole kahtlane aga natuke mõtlemist ja saigi nimed kirja. Aitäh, toreda pähkli eest.
Leitud. Kuna ise olen viipekeele valdaja, ei olnud väga raske. Aitäh laheda aare eest :)
Selle aardega oleme palju pusinud. Esimese video lasi karuonu oma vastavate oskustega kliendil ära tõlkida, kes ta poodi sattus. :D
Kohale minnes olime pimedad, mis pimedad ning pidime teinegi kord tulema. Siis proovisime juba ise hakkama saada, oma meelest saime ka ning jätsime aarde paremaid päevi ootama. Nüüd vaatasime uuesti asjale otsa ning saime hoopis midagi muud. Vajasime väikest seljale patsutust Laurilt ning võisimegi kohale vurada.
Niivõrd lahe konteiner, kuid kahjuks logiraamat sees ligumärg! Vaevu saime oma templi pandud, kuid ilmselt on see praeguseks lihtsalt üks sinine laik.
Aitäh mõõduka pingutuse eest, meile meeldis!
Seda mõstatust ei avanud ma sugugi mitte esimest korda. Kuid nüüd olin avastanud, et Sandril on töökaaslane, kes seda keelt oskab ja juhise ära tõlkis. Mõned päevad tagasi käisin nullis ja poleerisin arvatavaid peidukaid, kuid olin ikka pimedusega löödud. Lõpuks peale vahepealset teise aarde edukat logimist tulin tagasi ja ragistasin siin edasi veidralt objekte silitada ja näppida. Lõpuks sain valgustatud ja uute juhistega varustatult lugesin päeva kordaläinuks. Peale järjekordset tõlgi abi kasutamist jäi lõpp nüüd oma õiget aega ootama.
Täna peale Priiduga mõnusal õhtusöögil käimist tegime väikse põike lõpu juurde. Peale väikest ringivaatamist ulatas Priit mulle huvitava konteineri. Mulle tuli rõõmus naeratus näkku, eelkõige äratundimsest ja rõõmust, et sedasorti konteineri materjali enam kodu põrandatel jala alla jäämist ei oota :D Tore aare. Tänan.
Lõpuks siis leitud, no läks ikka aega. Põhiliselt selle peale, et leida keegi kes tõlgiks. Me käime küll kord aastas ühel sünnipäeval kus on selle ala inimene aga minul on juba kompleks, ma geopeitusest seltskonnas ei räägi. Alles hiljuti öeldi jälle: "Sa ikka veel mängid seda!" ja niisuguse häälega nagu ütleks, et ikka veel jood hommikuti viina. Parem vait olla. Seega kodustasin ühte võõrast inimest, šokolaadi eest. Õhtul hilja võtsime siis koeraga ette pikema jalgsi rännaku, kuigi sinna saaks ka drive-in teha. Väga armas konteiner, kahjuks mitte väga niiskuskindel. Midagi hullu polnud, kannatas kirjutada, tuulutasin ja puhusin natuke logiraamatut. Suur tänu! See oli üks vahva aare.
Leitud. Koerteparaad möödus visalt. Űks taks vōeti lōpuks sűlle ja tassiti lausa minema. Väga keeruline on seista mōtestatult kui kärsitu on olla ja tahaks tegutseda....
See aare ootas ammu lahendamist. Ma ühtegi viipekeelt oskavat tuttavat ei tea ja nii pöördusin lõpuks viipekeele tõlketeenuste pakkujate poole. Tõlgete vastused sain kiirelt kätte ja pisikest tasu sooviti tõlke eest ka. Vahepunkti asukoht tekitas tiba segadust, oli teine veidi ebaloogilises kohas. Lõpus läks see-eest kiirelt.
Suures mõistatuste hulluses märkasin mingil hetkel, et selline aare on olemas. Viskasin pilgu peale ja ainuke mõistetav osa oli vasakule. No olgem ausad, et sellest mulle eriti abi ei olnud.
Eelmise aasta aprillis sain kirja kurdilt Markolt, et ta sooviks tulla meile tööle. Ei osanud alguses seisukohta võtta ja ei reageerinud sellele. Aga mingi aja möödudes vaatasin seda kirja ja kutsusin Marko vestlusele. Kuna mul puudusid igasugused kogemused kurtidega, siis ei teadnud ka mis ees ootab. Kuna Marko ei ole ka õppinud rääkima, siis tundus see suhtluse pool veel hirmutavam. Tegelikkuses on see inimene nüüd kolmveerand aastat minu juures töötanud ja ei ole hullu, et ei kuule ega räägi. Suheldud saab igaljuhul.
Ka ühe tarkusetera sain kaasa Marko juhendajalt "Sa võid karjuda palju tahad, ega ta sellest kuuljaks ei saa"
Noh ja nüüd oli siis aare, mis vajas tema tõlget. Egas miskit, link teele ja jäin tõlget ootama. No vot see oli alles vaevaline teekond. Ta oli kohe nii vaimustatud ja tõlgendas seda nii, et nüüd lõpuks soovin ma tema keelt õppida. No ütlen ausalt, et ta tüütas mu surmani ära aga seda tõlget ma sealt ei saanudki. Õnneks Stina teadis kedagi, kes oskab seda keelt.
Koordinaat oli juba mingi aeg tagasi saadud aga ootas oma korda. Nüüd siis oligi aeg minna. Aga pool tundi otsinguid ei viinud sihile ja pidin kasutama õlekõrt - kiri varemleidnule. Sealt tuli siis kiire vihje ja uus ülesanne ootas ees.
Ohkasin ja saatsin jälle info Markole. Ohsedarõõmu küll. Jälle ta sai rõõmustada, et ma tunnen huvi tema keele vastu. Aga oodatud vastust ei tulnud. Proovisin ise lahendada aga ei saanud hakkama. Mõeldes mõtlesin välja ka kus olla võiks aga kindel ei olnud. Sai ka info Stinale edastatud, et äkki saab sealt poolt abi. Mingi aja pärast saabus pilt Markolt. Aga pildil oli mingi kala sees - 1 koordinaat oli teisest pikem aga see ei tundunud loogiline. Aga kuna suund oli käes, siis läksime kirvest loopima. Sai sealgi korralikult aega veedetud.
Mingil hetkel Herki parandas selle vea koordinaadis ja karp oligi käes.
Väga kurb on vaadata, et sealne ala on geopeiturite kangutamistega küvasti kahjustada saanud - justnimelt sellised potensiaalsete peidukate nägu kohad. Lahti kangutatakse ja korralikult tagasi ei panda. Väga kahju!
Aare ise oli toredas konteineris ja ka teostuse mõte oli äge, kuigi natuke kiuslik.
Tänud!
Nii, õnneks on inimene olemas kes oskab tõlkida :) Sai tegelt mitu korda esimest kohta külastatud ja ei leidnud midagi, sinna järgnesid veel kolmas ja vist ka neljas kord. Aga täna sai siis ennast kokku võetud ja ludinal aardeni välja, konteiner ise oli ka väga lahe. Suured tänud selle seikluse eest, tänud :)
Eks esiti sai ülesande kalal ise pusitud. Peab tunnistama, et osavad me selles ei olnud. Aga nagu ka muude asjade puhul - sa ei pea ise kõike teadma, küll aga on vaja teada, kust abi saab ühes või teises teemas. Niisiis sai kasutatud abistavat õlekõrt. Lõpliku vormistuse tegime muidugi ise ära. Täname aarde eest!
Viipekeelt ise ei oska, kunagi palusin tuttava abi ja nii see lahendatud saigi. Ootas oma aega logimiseks. Algul mõtlesin, et konteiner mingi nipikas, kaas ei tulnud lahti, aga õnneks ei olnud. Tänud peitjale.
40 2/7 ja ühtlasi 45 järjestikune päev aardeid leida.
Ma ei taha sellest täpsemalt rääkida…
Viipekeeles oskan ma ainult ühte märki, aga sellest pole siin midagi kasu. Seega jäi mõistatus ootele kuniks tõlgi leian. Tõlk leitud ja koordinaadid tuvastatud, sai lõpuks ka logimas käidud. Tänan.
Selle mõistatuse lahendamine algas juba üle aasta tagasi. Kohapeal selgus, et tuleb veel vaeva näha. Lõpp on loogilises kohas. Aitäh.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Karp tagasi ja tänu Markole uue ja parema sisuga. Ehk püsib nüüd kuiv.
Keeleoskaja Peeter oli abivahendiks ;)
Täname!
Pisut üle aasta tagasi sai kuskil kirvega luhvtitamas käidud, tulutult. Ausaks leiuks suhtlesin tuttavaga Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidust, kes soovitas üht toredat viipekeele tõlki. Temani ma siiski oma sooviga ei jõudnud. Veel oleme sama pundiga Pärnus vangis käies kõrvallauas viiplevat ema ja tütart piidelnud, aga ei tihanud neidki tülitada. Tabasalu Rimis töötab samuti viipekeele oskaja, aga kus sa lähed teist töö ajal oma pisisooviga segama. Panin aarde lausa jälgimisnimekirja, et kui lumi maha tuleb ja keegi leiab-logib, võiks uuesti patseerima minna - jällegi uudne lahendusviis :D Vahepeal ongi siin lumega leitud, aga pole viitsinud ega aega olnud lolli mängima minna.
Täna aga oli isu.
Kõik olid lähedal, aga Peeter sai aardele pihta ja põhja. Juhuu, meie viipekeelepiinad on lõppenud! :-P Aare ise osutus pisut niiskeks ja peitjaga nõu pidades sai see kaasa võetud. Niikuinii oli vist juba samal õhtul talle küllaminek.
Aitäh Laurile toreda väljakutse eest! Üks pikemalt marineerinud mõistatus jälle - Tallinna aare ja lausa üle kahe aasta. Lõpp hea, kõik hea. Viipamiseni (ilmselt pigem pangakaardiga)!
Kooliajal toimusid treeninglaagrid. Rakvere rajooni alla kuulus ka Porkuni, kus asus kurttummade kool. Laagris olid meil seega ka poisid ja tüdrukud, kes meie juttu ei kuulnud. Noortel oli vaja aga suhelda. Nad oskasid küll huultelt lugeda, aga meie ju neist aru ei saanud. Seega õpetasid nad meile ära käelise tähestiku. Tähemärgid on nüüdseks unustusse jäänud, aga see suhtlemine, natuke teisel moel, see on meeles siiani. Nüüd aga kasutati teisi käemärke, minujaoks nad kõnelema ei hakanud, Omaosa ma aardeleidmisel küll mängisin. Mingil põhjusel oskasin just mina konteineri õigest kohast välja võtta
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Mõtlen midagi niiskuskindlamat välja.
Njah viipekeelt ma ei oska ja katse iseseisvalt seda juhendi järgi ära tõlkida oli lootusetu. Korra mul tekkis ühel ööl, kui ma sõpradega ringi jämmisin, lootus et saan selle mõistatusega edasi liikuda. Nimelt ma kohtasin üht skandaalset kurti kes oskab viipekeelt. Jama oli ainult see, et ta ei oska kirjutada, seega kasu temast ikkagi ei olnud. Sai vastu võetud otsus, et lähen selle mõistatusega teist teed ja pöördusin ühe töö- ja koolituskeskuse poole kes tegeleb erivajadustega inimeste koolituse ja tööhõive edendamisega üle vabariigi, kaasa arvatud kurtidega. Saadud info eest tegin vastutasuks väikse annetuse mis läheb edasi, et tunnustada tublisid erivajadusega inimesi stipendiumiga. Alguses plaanisin selle lõpu otsimise jätta 1. märtsi peale, aga kohe vägisi sattusin varem tänase lõunapausi ajal lähedusse ja patt oleks olnud lõpp otsimata jätta. Leid tuli kiirelt, kohe esimesest kohast, aga jäätunud raamatusse nime kirja ei saanud panna. Kuna hooldus võttis üksjagu aega, siis unustasin nime märkimise sootuks ja see tuli alles siis meelde kui asusin aaret juba tagasi viima.Kiirelt parandasin oma vea ja sai selle pinnu ka lõpuks silmast eemaldatud.
Lahe teostus, aga paganama spetsiifiline, et niisama ilma supervõimeteta läbi pureda.
Tänud
Olles aarde üles leidnud ei olnud kohe võimalust ennast äragi registreerida. Logiraamat oli läbi jäätunud. Sellega oleks saanud pähkleid purustada. Eemaldasin olematu minigrip koti ja raaamat läks puhuri alla. Lõunapaus venis märgataval pikemaks, et sellest raamatust asja saaks. Kuivast peast kippus aga teine laiali lagunema, seega maalriteibi ja klammerdaja veel viimane lihv ja raamat oligi taas valmis uude kotti vupsama.
Sõbranna, kellega kunagi koos kurtidega töötasime, aitas algusega järjele. Olen alati seda keelt kõrvalt imetlenud, kuid teades, kui tõrksalt keeled mulle külge hakkavad, pole ise proovinud seda oskust omandada. Lõpukoordinaatide vormistamisega tulin kuidagi ikka ise toime, kuigi üks number vedas alguses väga võssa. Täna rallisin rattaga läbi lume kohale ja panin nime kirja. Logiraamatu hoidik oli mõnusalt loominguline :) Tänan hariva mõistatuse eest.
Läheduses olles, tuli meelde, et see aare jäi eelmine kord leidmata. Niisiis uuel katsel. Ei saagi aru miks eelmine kord ei leidnud, võibolla lihtsalt aeg ja ilm olid seekord sobilikumad. Nüüd siis käes, tänud.
Eelmisel külastusel oli mul sobiv anne puudu. Anne nüüd olemas ja sain koordinaatidele suunduda. Peab tunnistama, et mõtlesin täpselt sealt pärast ebaõnnestunud ringkäiku isegi katsuda aga kuna olin just enne seda leidnud ühe huvipakkuva objekti, siis kibelesin hoopis seda tünga kätte saama. Täna leitud konteiner on jälle väga lahedasti ja omanäoliselt tehtud. Aitäh!
Minul mõistatusega suurt vaeva näha ei tulnud. No lõpus saime muidugi 2 korda käia, sest väikest aaret esmalt küll sealt ei tahtnud otsida/leida :)
Nonii, lõpuks siis kollane nägu siia. :D Mõlemas punktis sain kaks korda käia ja mõlemas punktis otsisin ise esimesel korral lohakalt, sest kohad olid tegelikult õiged.
Mõistatusega ise hakkama ei saanud, kuigi esimesel korral üritasin isegi ise pusida, kuid ei saanud asja... õnneks sõbranna ema oskab viipekeelt ja tõlkis mulle lõpuks vajaliku ära.
Lõpp oli midagi uut, aga Laurilt tavalist karpi ei ootagi. :) Pigem paneb imestama, kui temalt mõne tavalise aarde leian. :D
Suured tänud peitjale korraliku pähkli eest! Tehtud, juhhuuu! :)
Esimesse punkti jõudsin tuttava tuttava abiga juba varemalt, sealt edasi otsustasin viipekeelt ise lähemalt uurida, nüüd siis läksin lõppu, mis tundus igati õige koht, aga aaret pean ikkagi uuesti otsima minema.
Mõistatus sai ammu kamba peale ära tehtud aga nüüd sai ka lõppu jõutud. Kiire leid. Aitäh peitjale :)
Alguses kui aare avaldus olin optimist ja mõtlesin, et võtan kätte ja proovin iseseisvalt ära lahendada. Möödunud on nüüd juba üle aasta. Anne mul viipekeele alal puudub. Seega antud kujul juhtnööridest pole miskitki aru saanud. Mõtlesin siis testida kuidas minul aardenina on. Öösel oli enamvähem hea ringi jalutada. Oleks võinud ehk mitte olla just reede öö. Mõned segavad mugud ilmusid vahepeal välja. Proovisin otsida nii nagu Miki oma logis kirjeldab. 20 minutit silmitsesin ümbruskonda ja üks koht paistis lihtsalt liiga hea. Oli ka maskeeringu taoline ese aga ei ulatanud. Käisin ehitasin autos abivahendi. Töötas. Olin täiesti kindel, et nüüd siin ongi jackpot konteineri näol. Sain aga korraga üllatuse ja pettumuse osaliseks, sest ei olnud seal midagi. Tegin siis uue ringi ja hakkasin kirvest mõlema käega viskama. Sellest enam mingit tolku ei olnud. Peab ka ikkagist leidma enda tutvusringkonnast ühe viipekeele oskaja. Autosse istudes lõi ninna üks ebameeldiv lõhn. Teisel otsimisringil mõtlesingi, et see on nüüd päris kindel, et kuskil ma astun ekskremendi sisse. Kahjuks see nii ka läks.
Aarde juures on kõige raskem osa trellidest läbi murdmine.
Sellega sai alustatud juba kunagi eelmine suvi. Nüüd siis oli lõpuks aega ka logima minna, tänud.
Peale eelmist "kirvetamist" saatsin lingi sõbrannale ja ta lasi emal asja mulle ära tõlkida.
Täna käisin kohal. Sain vajaliku info kätte... nüüd tuleb natuke jälle lahendada ja eks kunagi hiljem saan lõpus ära käia. :)
Käisin ka kirvetamas - täielik FAIL. Igaüks peaks ikka oma liistude juurde jääma... :D
Kõigepealt suured tänud peitjale ja mikile üsnagi kiire taastamise eest. Enne tänast juttu peaks vist kirjutama, kuidas ma koordinaadi sain. Lugedes selle aarde logisid võib jääda ekslik mulje, et igal geopeituril on mõni tuttav või tuttava tuttav viipekeele valdaja. Ma uurisin kõik enda tuttavate tuttavad läbi ja keegi ei osanud viipekeelt. Geopeiturite käest muidugi ei küsinud, see oleks ju sohitegemine :) Aare jäi tagaplaanile, kuni Tallinnas hakkasid kõik aarded leitud saama. Siis võtsin asja juba tõsisemalt ette ja hakkasin googeldama erinevaid viipekeele tõlkimise võimalusi. Saatsin hinnapäringud laiali ja sain ühe väga mõistliku pakkumise. Jagasime selle veel omavahel ära ja ühe inimese kohta tuli hinnaks selline väiksem kommiraha. Varsti oligi info käes ja liikusime vahepunkti. Sealt saadud infoga üritasime ise edasi pusida, aga rohelise kontrolli jaoks oli ikkagi vaja väikest tõuget. Selgus, et koordinaat oli vales formaadis :) Siis läksime lõppu ja selgus, et aare on uppunud. Edasi tänasesse. EK3 sai leitud, aga oli tahtmist veel midagi otsida. Pilk kaardile ja tuli välja, et Viipekeel on ainus aktiivne leidmata aare Tallinnas. Seadsime siis sammud sinnapoole. Leidsime kiiresti, kuigi aare oli eelmise külastusega võrreldes natuke liikunud. Nüüd siis kõik kättesaadavad aarded Tallinnas leitud. Paluks juurde peita!
Aare tagasi omal kohal ja äkki ka natuke paremini. Suured tänud mikile päästeoperatsiooni eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Lõpust leidsin ainult osa aardest. Vajab hooldust!
Viipamisega on asjalood siis sellised, et mitte muhvigi aru ei saanud. Õnneks sattusin ühele koolitusele inimesega, kes selles keelse iga päev suhtleb. Nii ma siis teda natuke piinasin ja oma koordinaadid välja talt pigistasin. Lumisel talvepäeval sai siis ka väike jalutuskäik ette võetud lõpppunkti ja nii see logi kirja sai. Tänud peremehele toreda mõistatuse eest.
Selle aarde otsimise lugu sai alguse maikuus, kui Egert oli koordinaadid välja võlunud ja suure seltskonnaga edasiviivat infot tulutult otsisime. Kohapeal käisid aktiivsed ehitustööd ja meil hoiti pingsalt silma peal, seega ei hakanud trikitama.
Järgmisel katsel käisime juba väiksema koosseisuga. Saime kaela paduvihma, kükitasime mitmekesi kahe vihmavarju all ja otsisime ja otsisime. Lõpuks pärast korduvat õigest asjast möödavaatamist sai Priit vajaliku info kätte. Panime killu riiulile ja tegelesime vahepeal teiste kohtadega. Kuna tundus, et Egerti viipamise oskused on vahepeal roostetama hakanud ja tulemust ei paistnud kusagilt, võtsin asja ise käsile. No midagi ma sealt sain ka, aga lõpuks tegi Priit ikkagi koordinaadist koordinaadi.
Ja siis hakkas trall pihta. Esimesel korral käisime lõpus niisama sahmimas, tulemust ei tulnud. Teisel korral võtsime Mattiase kampa, et ehk aitab tema terav silm või siis maastikku arvestades äkki ka ronimisoskus, ei aidanud. Seejärel, mõned nädalad hiljem oli kange tahtmine pärast tööd mängima minna ja läksime siis uuele katsele. Oli juba päris pime, kõnnitee oli paksult lund täis ja kohale saime sumbates. Olin väga kinni ühes kunagises infokillus, mis kuklas tiksus ja raiusin Priidule, et nii peab olema. Null kippus mu teooriat kinnitama. Aga mida polnud, see oli aare. Seejärel tegin geopattu ja võtsin tagataskust jokkeri, küsisin varasemalt leidjalt, kas teooria ja asukoht on õiged. Olid. Aga mida polnud, see oli ikka aare. Siis võtsin paar sammu paremale, tegin kerge käeliigutuse ja ka aare tuli irvitades välja. Kas asi oli külmas, jonnis või milles, aga tundus, et aare on kas ümber tõstetud või on meie telefonid peast jahedad, aga null jäi paljud meetrid eemale.
Mul ei olegi olnud ühtegi sellist aaret, mille leidmiseks oleks nii palju välitöid tegemas käinud, isegi kevadised jaamaülema õelutsemised kahvatusid selle kõrval. Sellegi poolest aitäh peitjale, põnevust ja otsimist jagus, tervelt poole aasta jagu. Aare oli kenasti korras. :)
No sellega ei edene. Nüüd segasid ehitusmehed esimeses punktis. Me ei hakanud ootama, mil neil tööpäev otsa saab.
Videost arusaamiseks sai leitud viipekeelt oskav tuttav. Täna siis tulime vastavalt juhendile esimesse vahepunkti aga ei tea, kas olime väsinud juba või miski muu häda aga siit meile otsitavat näppu ei hakanud. Teine kord uuesti.
Alguse tõlkimisega vajasin abi,edasi pusisin ise. Lõpp on näide: kui pea lõikab võib konteineri teha millest tahes.
Seda teadmist, kuidas nelja minutiga viipekeel selgeks saada, ei ole Egert meile siiani avaldanud. Saladuseks see ilmselt jääbki, sest muidu kaoks meil arvamis- ja temal itsitamisrõõm ära.
Videos juhatatud kohas me aga otsimistoiminguid teha ei saanud, sest olime valvsate ühepaiksete mugupilkude all, kes naabri Valve rolli täitsid.
Eelmine kord tegime korralikult pool kodutööd, seekord teise poole. Mina selle lingi kaudu lahendatud ei saanud, küll aga oli hea tuttav abis õpetamas. Mul on ääretult hea meel, et selline keel on olemas, sest mu väga hea tuttava elu oleks ilma selleta ikka väga poolik...
Lõppkonteiner mulle meeldis, üliandekas, tänud tuju heaks tegemast!
Mõistatuse osas pean kohe tunnistama, et iseseisvalt ma ei oleks sellest ööd ega mütsi jaganud. Mõned tähed õnnestus läbi häda tuvastada, kuid ei saanud ma neist mingeid lauseid kokku... või kui ausam olla, siis isegi mitte ühtegi sõna. Samas on aga mul õnneks tutvusringkonnas inimesi kes tunnevad inimesi kes tunnevad inimesi kes tunnevad inimest, kes tunneb viipekeelt. Ja sellist pikka ketti mööda jõudis ka tõlge minuni. Aitüma vahendajatele. Kohapeal läks õnneks kiiresti ja Anne pani logid kirja (nagu ka kõigi teiste aarete juures, kuna tema käekiri erinevalt minu omast on loetav). Tänud, sai ikka enne pead murda, kui alla andsin ja abiväe kaasasin.
Esimeses pooles oli Inga abiks, kes "laenas" oma tõlget, mis omakorda mõistatuse moodi välja nägi. Vahepunktis läks aega, aga jonni me ei jätnud ja lõpuks said juba mitmed vajalikud sõnad selgeks. Väga hariv aare, aitäh! Jätsin ränduri.
Minuga sel huvitaval teel olid Lea ja Regina. Soovisid head leidmist ka meile. Väike vigur sobis hästi. Lõpus oli vahva teostus. Tänud peitjale.
Selle aarde oleks ma võibolla leidnud kirvega. Kahtlustuskoht oli õige. Aga kuna ma elan kaugel, siis polnud niikuinii esmaleiu lootust, nii et võtsin asja rahulikult.
Mul on üks hea tuttav, kes viipekeelt valdab. Aarde avaldumise ajal oli ta kahjuks haige, nii et ei hakanud teda tülitama. Krista tegutses oma tutvusringkonnas olevate inimestega ja sai kiiresti koordinaadid kätte. Sain minagi enne tänast oma viiplejaga suheldud ja võisime logima minna. Leid tuli üsna ruttu. Mitte esimesena kahtlustatud kohast ja Kaja ning Bruno nimesid seal veel polnud. Aitäh! Tore aare! Konteiner oli eriti nummi. Midagi sarnast ma veel näinud pole.
Karm on see maailm. Nagu aaregi. Üllatus oli aga see, et me ei olnud täna mitte esimesed.
Mina ei tea, mis hea asi see "Palangu meetod" on aga minu meetod töötas ka hästi, sinnamaani, et peame uuesti tulema. Pool-leidsime ikka ka st et kodus oma meetodit edasi katsetada.
Nüüd on siis see otsimistesaaga ometi lõppenud. Veeresime oma vahepunktist saadud nulli ja peale väikest mugudega peituse mängimist ja hetkelist peataolekut saime lõpuks oma nimed paberile kirja. Teinekord peaksin ikka oma sisemist mina rohkem kuulama, siis oleks ehk juba esimesel korral logimiseni jõudnud ;). Tänud peitjale, jälle mõne teadmise võrra rikkam!
Aega võttis see mõistatus nüüd ikka tublisti ning iseseisvalt ei saanud ma midagi lahendatud. Idee oli aga hea ning ka lõpukonteiner oli lahedalt tehtud. Aitäh!
Koordinaatide saamiseks kasutasin Palangu meetodit, õhtupimeduses sain ka nimed kirja pandud. Lahe konteiner ;) Aitäh peitjale.
Uh uh,polnudki nii valus.Enda rumalusest sai muidugi kaks korda vahepunktis käia.Eks oli külm ja pime ja ise kah paras tainapea oldud.Viipekeele õpetaja kah juba muretses kas saatis mind ikka õigete luureandmetega lahingusse.Saatis muidugi,nüüd oli endal nii piinlik,et otsustasin teise poole mõistatusest ikka oma väikse peanupukesega ära lahendada.
Teise osaga sain juba iseseisvalt hakkama ja julgustan teisigi kõrvalist abi mitte kasutada. Topsiku leidmine on juba lihtsalt ühe vahva ja toreda aarde vormistamise vaev.Tänan minagi Liivi ja Lauri tandemit.
Ja mina arvasin senimaani, et vene keel on see minu kitsaskoht Tallinnas elamise juures. Aga ei! Tuleb välja, et siinmail läheb teisigi keeli tarvis. Õnneks on maailmas perekond ja sõbrad ning üksteist aidatakse vajadusel hädast välja :) Lõpuks leitud ja logitud, aitäh peitjale!
Nonii,sain vähemalt kännu tagant minema :) Eks crypt12 logi andis mullegi tõuke,et "sealt alustada" :) Pole veel jõudnud uurida mis nüüd ees ootab......
Oh see oli üks rist ja viletsus. Keelt ei oska , õpetajat pole - isegi kedagi oskajat polnud kohe lähedusest võtta. Aga.... nagu ikka on abi noorusest ja sealt saigi vajalike oskustega inimene meelde tuletatud ja üles otsitud. Õnneks on Eesti väike. Niisiis. Tõlge - objektile - ei midagi. Külm ja paha oli ja kuidagi ettevaatlikuks tegi ka , juba liialt palju hoiatavaid silte ümberringi joonistatud. Abivahendid kaasa - uuesti objektile. Juba parem . Aga tuli uuesti noorpõlve meenutada :) Ja jälle objektile. Nüüd läks juba lihtsalt - seal ei olnud ohtlik ja ei olnud ka palju valikuid. Seda kohta ma kahtlustasin esimesena , muide. Aga lõpp hea kõik hea. Aitähh. TFTC
Kõigepealt tahaksin ka mina tänada Liivit! Sest ma küll ei kujuta ette, kuidas me ilma temata oleks selle laheda konteinerini jõudnud. No ma saan aru, et profid käivad siin kirvega nulli taga ajamas, aga me tahtsime ikka sellest keelest ka midagi aru saada.
Keele õppimisest siis niipalju, et seda esimese punkti videot sai ikka mitmeid kümneid kordi vaadatud. Järjest paljastusid detailid ja üha selgemaks sai, kust seda kõike otsima peab. Selle esimese punkti leidsimegi siis mitmendal katsel ja seda üsna juhuslikult. Lihtsalt tulime autost välja ja ma ütlesin noorgeopeiturile, et alustame täna näiteks siit. Ja vot seal see oligi. Kes veel leidnud pole, see mingu sinna, sealt leiate. Kui aga olime aru saanud, mida see esimeses punktis leitu endast kujutab, siis võttis ikka korraks kiruma küll, aga ei midagi hullu, selle tõlgendamisega ei läinud enam kaua.
Lõpus ei läinud ka kõik ladusalt. Esimesel korral käisime lihtsalt luurel ja saime aru, et valges pole siin kuigi palju teha. Tuli oodata paremat momenti.
Nüüd siis jõudiski see parem moment kätte ja pärast kevade tervitamist (ja nagu selgus, et ka leheveergudele jõudmist) olime noorgeopeituriga platsis. Kohtasime mõnd üksikut koermugu, kes täie usinusega jalutasid oma veel tukkuvaid peremehi. Alguses piilusime ikka valesid kohti, kuid lõpuks jäi käpa alla ka õige asi. Ega julenudki seal väljas seda imetleda, tükk põue ja autosse. Seal siis sai asjandust lähemalt silmitseda ja nimedki kirja panna.
Ja jälle saab vaid kiitvaid sõnu jagada kogu selle toreda ja hariva mõistatuse ning laheda konteineri eest!
Liivi ja Laur, aitäh teile!
Taas tuttavas kohas, sedapuhku valges...nunuh( tegu oli ilmselgelt mitte maiste jõududega, et juba kolmandat korda siin), vähemalt järgmisesse punkti saab kunagi minna edasi piinlema, kuna ka geokontroll läks näost roheliseks ja karjus: Whoohoo! Yipee! uh-huh, uh-huh! w00t! Yeah, baby!
Khmm...kirves oli maandunud 36m kaugusele sellest punktist, vahel tasub ka lahenduseta rünnata.
Tänane teekond viis aga aja nappusel koju tagasi, küll tuleb kord päev...küll tuleb!
Kaks pimedat lammast lumesajus
asutasid tee taas linna
pimeduseloor silmadelt vajus
ja me silmad sattusid sinna
kus oli nii mõndagi tuttavat peidus
kuid aeg sai tänaseks otsa
aga nii tore ,et ravi me pimedusel on leitud
ehk varsti saame rohkem kosta
sest lõppu nüüd vaja veel minna
millalgi kindlasti rada viib sinna ;)
Käisin ja uurisin. Esialgu ei leidnud midagi. Aga küllap ma tagasi tulen - üksi või seltskonnaga :)
Õnneks on perekonnas isik kes üht teist asjast teab ja kasutasime siis tema teadmisi. Esimese punktis õnneks kaua ei läinud. Lõpus "juhatasid" teed õigesse kohta veel värsked "auravad" jäljed eelmistest leidjatest :D Meie täname peitjat teostuse eest!
No eks ta ole. Esimene mõte, kui aare üles tuli, oli kui uurival naisajakirjanikul - kellega küll peaks magama, et vajaliku info käte saaks? Natuke asja uurides selgus aga, et tegelikult on kõik vajalikud protseduurid elu jooksul juba sooritatud ja tarvis ainult dividendid sisse kasseerida. Ja olgu öeldud, et statistikahomodele on see ka hästi meelepärane aare, aitab neid ka edasi.
Õigel päeval laadisin artisti, kes oli varem tuntud kui pilditibi, auto peale ja läksime osutatud kohta uurima. Oi seal oli igasugust rahvast juba koos. Kui tervisejooksev rektor emeritus endast ohtu ei kujutanud, siis telefoniga lobisev parkimisgeenius küll, ja kohe palju. Käisime vahepeal suisa ühes kohas tomatimahla maha kallamas, aga ennäe imet, see aitas ja tagasi tulles oli auto tühi.
Kokkuvõttes on kõik nagu anekdoodis - skoorimine 6 sek, teadmine, kus skoorida - jupp maad rohkem. Tubli vidin on kokku pandud - aitüma peitjale, aitüma abimeestele, ja eraldi tervitused Liivile - Laur, sa ehk annad edasi?
Et need kaunid luuleread kedagi ära ei ehmataks sai kontrollitud kas kõik on ikka nii kuis peab. On küll. Tänud Inga!
Ikka vastavalt raskusastmele, ei leidnud taas esimest punkti...kui peale esimest paaritunnist sessiooni võtsime naabrusest söögid ja kirusime, siis sedapuhku olin targem: enne söök ja siis kirus kaaslane tunni pärast, et mul oli suurem kui tal. Kui nr5 buss oli naljakas meile, siis see aare on halenaljakas...kirvetada ka ei taha, loome pigem kooperatiivi. Kehv on see, et juba teist korda lähen oma asju hooldama ning koju saabun serbo-horvaadi keelsena ning aarded jäävad taas hooldamata. Nunuh, meie pärast ei tasu ammu miskit kontrollida...tavaline 6 sekundi värk, kui ei leia, hakkame aatomit ehitama ning igal oinal on oma mihklipäev. Ka viipekeele õpetaja kinnitas, et arusaamine on meil paigas ja korrektne, aeg on ilmselt tõesti pimedate ühinguga liituda... häid ja kergeid leide kõigile!
p.s. haaa...ja seda aaret tahtsime ftf-ida pealinnlaste ees, kui peale avaldamist läksin tõlkega autot käivitama peale avaldamist 20 minutit hiljem kuid M ei viitsinud...nunuh.... :D
Lumi sadas, väljas pime
jälle kohale me saime
vaatasime ringi siin
aga ikka nägu kriim :(
tekkis täitsa rumal tunne
palju jälgi jäi meist lumme
täitsa pimedad me jälle
miks küll tuttav on see tunne
keegi segama ei tulnud
aga sellest kasu polnud
arvan tõlkes olen eksind
vales kohas ringi keksind
käed nüüd täitsa ära külmund
silm on väsind, tuju läinud
kodus arendame keelt
lugupidamisega teie kaks lammast pimedate ühingust
no mis sa teed ;)
Täitsa põneva teostusega aare! Hetkel meil 71% tõlgitud, 2*~30 minutit välitöid tehtud. Tulemus 0. Jätkame tõlkimisega...
Keegi meie käest aru pärima ei tulnud. Loodetavasti ikka olime õiges kohas. Tegelikult koos noorgeopeituriga olles tavaliselt nii naljalt keegi midagi kahtlustama ei hakka :D
Tavaline 6 sekundi aare! Lähed kohale, võtad karbi, logid ja sõidad kodu poole. :D Ausalt ja oma peaga lahendatud. Lihtne ja loogiline. Tänud peitjale!
Kui Tallinna sadam leitud, oli isu ka seda veidi kirvetada. Sest pärislahendust pole olnud aega veel katsetada. Jalutasime ilusa päikselise ilmaga lausa kahes potentsiaalses paigas, kus püüdsime aardelaadset asja tabada, aga ürituseks ehk luhtunud katseks see jäigi :-) Ongi hea, nüüd tuleb lahendama hakata, äkki isegi oma pea ja kätega.
Ei leidnud vahepukti vms. küll aga saime aru anda miks seal luusime ja miks me ei helista kinnistu omanikule ning vaadata, mida juba on kangutatud geopeiturite poolt :( Taas üks negatiivne kogemus juures, näis kuidas järgmistel läheb...naabrivalve on seal täitsa olemas, orienteerumis mängu mainimise peale muidugi muututi lahkemaks ja öeldi, et eks ole näha, kas mingeid sigadusi need "otsijad"teevad...(minu isiklik hinnang, et juba on teinud). Viinamarjad on hapud...
Kui aare ilmus, siis oli mul esimene mõte, et "seal". Kus siis veel, kõik nagu klapiks. Igatahes, kui siiamaani ei ole suutnud läbi närida, mismoodi see lahendus omal käel tekitada, siis võtsin kirve õlale ja läksin lihtsalt "vaatama", et noh, äkki..? Kell võis sel hetkel olla tubli 02:30 öösel. Kohapeal oli umbes paarkümmend minutit kukla sügamist, jalutamist ja silmadega ringi nuuskimist, kuni midagi teistmoodi silma jäi. Kas on loogiline, et see just nii on? Ei, vist mitte.. vaatame lähemalt. 30sek ja logiraamat näpus. Nüüd mõtlen, et viisakas oleks tagantjärele ikkagi mõistatuse osa ka ära närida, võtan selle üks hetk käsile. Tänan peitjat!
Teine katse. Tõime mänguväljale raske kahurväe. Oli kasu. Võttis taskust käe välja, krabas peidukast topsiku ja saimegi logi kirja panna. Nii lihtne mäng, tuleb vaid õigest kohast otsida :) Tänud Laurile!
Täna peale saksa keelt läksime oma viga parandama ning leid tuli minutitega. Millegi pärast olime peiduka välistanud kui peitjale mitte omase. Aitäh, väga vahva konteiner!
Viipekeelt ei oska,kuid miskit sain isegi aru. Võtsin FBs ühendust ühe sõbraga,kes viipekeelt kasutab igapäevaselt.Sain temalt kokkuvõtte klipist,käisin kohapeal veitsa jauramas,hakkas külm ja läksin edasi jõukohasemaid aardeid otsima :)
Katse nr 2 võib edukaks lugeda. Kohe kui kohale jõudsin nägin tuttavat sinistes pükstes geopeiturit, kes päevaajal püüdis naabruskonnas edasi-tagasi sõeludes märkamatuks jääda. Tema liitlase tundsin kiirelt ära tänu eilsele üritusele Liiga palju päevi 2.
Kõigil olid sarnased teooriad, aga aaret ei kusagil. Lõpuks sai geopimedust otsa ja leidsime, mis vaja. Peale tänast olen viipekeeles tibusammuke targem. Kunagi ammu olen oma nime tähthaaval osanud viipekeeles öelda, aga see selleks. Mu esimene märtsiaare sai auga välja teenitud. Kirvetajatele see aare kindlasti meeldib - tagant järele ju lihtne ja looguline hihihi TFTC
Hommiku enne tööd nägin uut aaret. Lõunapausi ajaks olid mõned vihjed videost saadud, seega käisin oletavas nullis. Aaret ei leidnud. Leidsin hoopis teise geopeituri. Mina kaua ei olnud, jätsin kingu edasi aaret otsima.
Kalmer niheles juba hommikust saati selle asjaga. Mina istusin tööl, eks natuke kiskus ka, aga ei olnud kuidagi võimalik. Kalmer sai lahenduse kätte ja läks otsima, aga ei leidnud vajalikku üles. Pärast tööpäeva lõppu vaatasime siis veel suurema seltskonnaga üle ja lõpuks leidsime. Edasi läks juba kiirelt ning logi sai kirja. Minu meelest kipub see selline phantom-klassi mõistatus olema. Aitäh ikka!
Kadri on paljude keelte tundja, meie hooleks oli logistika - kõik klappis suurepäraselt. Vahva mõttega ja kenasti tehtud aare, tänud peitjale.
Mõnus on hommikut aardega alustada, kuigi lõpus oli mugude peletamisega sel kellaajal raskusi ja unise peaga oli ka geopimedus kerge tulema. Mulle meeldis aardekonteiner ja mõistatus ise oli samuti vahva :) Aitäh!
Ühtegi geokõne me selle aare leidmiseks ei teinud, peitjat ei pommitanud ega teiste geopeiturite uksetagust ei kraapinud. Nimed panime logiraamatusse 8:09 kirja ning seejärel pidin tööle minema. Olin juba niigi hiljaks jäämas. Aitäh peitjale aarde eest!
No kus laur lajatas nüüd alles mõistatuse. Tükk aega pusisin ja väänasin, kuna mul ei tulnud esimese raksuga kohe meelde, et mu tutvusringkonnas selle keele valdaja on, kuid lõpuks andsin alla ja kirjutasin Sveale (kellega olin oma geopeituse karjääri alguses paar korda Saaremaal aardeid otsinud), kes teatud asjaoludel oskab viipekeelt väga hästi. Küll aga on kirjaliku eneseväljendusoskusega natike segadust, seetõttu esimese tõlgenduse peale läksin küll kohale, kuid ei saanud mitte mõhkugi aru. Kuni ma seal pool tunnikest ringi tuulasin, tundis Svea vahepeal muret, kas saan ikka edasi ja minu eitava vastuse peale anti teine selgitus. Läks küll natuke paremaks, kuid endiselt oli suht loll tunne. Vahepeal jõudis kohale Halliki ja keset teed seistes võrdlesime oma tuttavatelt saadud kirjeldusi. Nii erapooletu arvamusena peaks mainima, et üks oli hullem kui teine, kuid ega me end sest häirida lasknud - ikka tuhnisime edasi, juba vanu kohti ja ka uusi. Lõpuks sai Hallikil lõunapaus läbi ja ma jäin üksi. Jälle tundis Svea muret, kuidas mul läheb ja anti kolmas seletav kirjeldus. Siis ütles mul närv üles ja kirjutasin vastu, et äkki ta tuleb ja aitab otsida, kuna ta suudab ehk kohapeal paremini otsi kokku viia ja minusugusele puupealegi näidata. Mõeldud-tehtud. Kihutasin Sveale teise linna otsa järele ning sõitsime tagasi. Läks paar minutit, kui hakkasin aru saama, kust ja mida peaks otsima. Läks veel mõned minutid ja asi oli käes. No mida hekki ma seal eelnev tund aega tegin? Kahetsesin ainult, et tõlki varem kaasa ei võtnud.
Ega ma FTFi muidugi ei lootnud. Arvasin, et Liis ja Madis on juba öösel ära käinud, kuid pooleli ei saanud ju ka asja jätta, eriti kui nii lähedal olla ja peaaegu katsuda. Logiraamatut avades selgus, et mul oli peaaegu õigus - Madis ja Liis olid käinud kl 8 hommikul, mis minu jaoks võrdub suuresti ööga ning me saime Sveaga nimed teisena kirja.
Igatahes peab ütlema, et lõbu ja lusti oli laialt ning üksi poleks ma lõppu ilmselt niipea jõudnud. Svea abi oli täiesti hindamatu, nii et pean nüüd välja mõtlema, mis talle tasuks anda. Laurile aga tänud aarde eest. Oli jälle midagi uut.