Eesti Vabaõhumuuseum

 1 

Jäi leidmata, kuna maja, kus aare peaks eeldatavasti pesitsema, siiski ei olnud lahti ning (vist tänu sellele?) ei saanud ka läbitud punktides suurt midagi aru.

Tiiru tegime juba kevadel, aga siis ei pääsenud kastile ligi. Nüüd käisime jalutamas ja saime ka aarde logitud. Täname aarde eest!

Väga kena jalutuskäik ja väga vahva aare. Aitäh peitjale!

 1 

Aarde kast kolis uude kohta. Nüüd on see Sassi-Jaani talu rehemajas. See hoone on aastaringi avatud, niiet alati saab ligi kui muuseum lahti on. Viimasest punktist on info kadunud. Üritan ka selle lähiajal taastada. Seniks: >

 1 

Tegime lõunapausil väikese jalutuskäigu. Lõpuks aardeni jõudes oli nõks veider lindi alt läbi ronida, kuid saime siiski kenasti logitud. Kui vaatasin, et kust Sepa talu rahvas ka pärit on, siis olin üllatunud, et mitte lihtsalt Võrumaalt, vaid hoopis mu kodukülast. Isa kinnitas üle, et tõesti naabrite saun siia toodud ja ta isegi mäletab, kui see hoone veel meite man oli.

Kogu muuseumi peale oli vaid üks hoone, kuhu sisse pääses ja see ei olnud see maja, kus aare end peidab. Jalutuskäik tehtud ja vajalik eeskujulikult leitud, aga nime kirja ei saanud. Pikalt veetsime õige hoovi peal aega, et ehk keegi ikka tuleb, aga kahjuks mitte. Võib olla kunagi satun veel siia.

Vahepunktides läks info leidmine kiirelt. Kast tuli ka kohe esimese korraga lahti. Kasti leidmine oli ainus asi, millega me toppama jäime. Lõpuks saime ikkagi nägijaks. Väga hea teostus, aitäh!

Muuseumiööl sai kohe avamisel kohale tuldud. Tegime terve ringi ära, uudistasime muudki põnevat ja saigi karbikese lukk avatud. Pärast käisime veel mingit pudrumudru maitsmas. Tänud aarde eest

Leitud

See aare oli tänase päeva peamine eesmärk - kuuest vahepunktist suutsime meie mingit infot talletada kolmes nagu lõpus selgus. Sepa talus olnud perenaine oli geopeitusest teadlik, aga mitte aarde asukohast. Andis küll paar vihjet, et kus olla võiks. Me siis kontrollisime ja veendusime, on tõesti seal. Järgmine etapp - karbi avamine. Kui ainult kolmest punktist saime info kokku, siis oli aeg brute force meetodi kasuks. Kõigepealt proovisin mina mitut moodi, ei midagi. Siis võttis Mirjam üle, proovis ja proovis eri variante. Samal ajal kirjutasin mina peitjale ja ühele varemleidnule ja just siis, kui olin kirjad ära saatnud, siis Mirjamil lukk avanes. Ning me siiani ei tea, mis see õige asi oli, mis tegime. Igatahes saime nimed kirja panna, sisu imetleda ja siis karbi sulgeda. Mirjam veel püüdis teist korda avada lukku, aga ei õnnestunud enam. Mõistatuseks see meie jaoks jääbki. Hiljem premeerisime ennast kehakinnitusega Kolu kõrtsis. Aitäh kutsumast, ilm oli hea ja jalutuskäik samuti suurepärane.

Vabaõhumuuseumis olen ma lapsena käinud küll pea iga aasta, niiet enamik väljapanekut on mul juba pähe kulunud. Isegi ühel jaanipäeval olen ma siin käinud. Täna tundus kõik samasugune nagu alati, kui välja jätta see, et vahemaad tundusid lapsena ikka üüratult palju pikemad kui praegu :D Kõige rohkem pakkus põnevust uus kolhoosimaja. Kui need rehielamud jäävad ettekujutustes veidi kaugeks, siis see nõukogudeaegne sisekujundus oli küll selline, nagu vanavanaisa korteris vist eluaeg olnud oli :D Nostalgialaks 100 palun.

Aardest ka. Esimeses punktis lõime kaks teooriat, mida silmas pidada ning need kandsid ka teises punktis vett. Kolmandas punktis ei leidnud me aga midagi, neljandas jälle mõlemad. Viies ja kuues olid ka täitsa nulliringid, ei andnud ükski vihje end kätte. Otsustasime siiski aaret ennast ka vaatama minna. Aarde kodutalus oli väga muheda jutuga proua, kes meile talu tutvustas ning ka aarde jaoks vihje andis. Kuna rahvast oli tasuta sissepääsu tõttu üsna palju, siis pidime veidi ootama, enne, kui nööriga piiratud alalt karbi napsata saime.

Avamiseks kulus ilmatu aeg, sest pool informatsioonist oli meil ju puudu. Proovisime alguses loogikaga asja ajada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Märten kirjutas juba ka peitjale, ja muidugi täpselt siis, kui ta oli "saada" vajutanud, sain mina karbi lahti. Logimistoimingud tehtud ja karp nõuetekohaselt taas kinni, proovisin uuesti lukku avada, aga enam ei õnnestunud. Eks ma suht suvalt seal katsetasin ka - täna oli õnn meie poolel.

Aitüma aardemeistrile! Oli tore taas siia muuseumisse sattuda!

Väga tore perenaine seal talus. Tänud peitjale

 1 

Eile tekkis mõte, et vb saab Vabaõhumuuseumis veel hobusaaniga sõita, olime küll pisut kahtlevad, kuna lumi on jõudsalt sulanud aga külastamiseks leidis piisava põhjuse ka aarete näol. Saaniga sõitu ei saanud kùll aga vankriga ning lastel oli sellest palju rõõmu. Edasi jalutasime läbi kõik vahepunktid ning uudistasime kõike teele jäävat. Lõpus kohtasime talu perenaist ning tutvustasime enda kavatsusi aarde osas. Perenaine ei teadnud aardest midagi, kuid lubas meil lahkelt ringi uudistada. Peagi leidsime karbi ning natuke pusimist ja nimed said kirja. Panime aarde oma kohale tagasi, kuid natuke olime selle asukoha suhtes kahtlevad, kas aare on kolinud või kohapeal on midagi muutunud. Aitäh laheda teostuse eest!

 2 

VisitTallinna advendikalendris on avaneb iga päev üks tasuta muuseumikülastus, täna pääseb selle ilusa kingitusega Vabaõhumuuseumisse :). Meil on mitmetes listis olevates muuseumides aarded ja tegelikult on need kohad niisamagi ägedad vaatama minna, kasutage juhust ;).

tänud

Olime pikalt mõelnud vabaõhumuuseumi külastada ning täna lõpuks jõudsime sinna. Läksime ratastega ja sõitetud sai mõnus ringike. Alguses ei leidnud aaret üles, aga vaatasime sellest lihtsalt mööda. Mugud otsustasid ka meiega samal ajal seal uudistada, niiet läks natuke aega enne kui nimed kirja saime.

Laenutasime rattad ja asusime punkte kammima. Esimesel ringil ei saanud asjale pihta, teisel ringil teadsime, mida otsida. Tore niimoodi kultuurselt aega viita. Aitäh!

Käisime vahepunktid läbi ja leidsime vajaliku info. Aga et koroona tõttu on siseruumid endiselt suletud ja ustel tabad ees, siis jäi lõpp-aare kättesaamatuks. Tuleme tagasi!

Kõigepealt käisime kogu ringi omale sobivas järjekorras läbi ja seejärel külastasime ka lõppu. Kuigi vajalik info oli kogutud, pidime siiski aardekastiga natukene läbi rääkima enne kui ta meile oma sisu avaldas. Ehk oli alles, et keegi polnud mõnda aega tuld alla teinud. Aitäh, tore teostus!

See aasta ei tahtnud perega kokkusaamist kodus teha. Võtsime jõulutoidud kaasa ja tulime siia jalutama. Kogu peret kokku küll ei saanud aga uue, saladuses hoitud auto nägime ära. Ega meil suurt etnograafiahuvi ei olnud ja vabatahtlikutena on enamus siin piisavalt olnud ka. Tore, kui mugudele on selline aare, kus ei pea võssa sukelduma ega ka pead murdma. Väravas anti meile üks konkureeriv mäng veel kaasa aga see jäi järgmiseks korraks. Muidugi oli algul vaja lõpp üle vaadata, muidu oleksime veel mingeid tähti äkki koguma kippunud. Vahepeal sõime ja tantsisime ning pärast saime kingituse ka. Peagi oligi ring täis. Väike kahtlus oli koodi osas sest ei teadnud et võib ka kaks samasugust järjest olla. Sass sai aga luku lahti ja minu geopeituri au oli päästetud. Aitäh toreda ajendi eest siia tulla. Oli tore.

Seekord oli õnne, aardele ligipääs olemas. Kergelt ei tulnud midagi, viimasel hetkel avatud ja logitud. Aitäh.

Oi oi, oli alles tegemist. Eeltöö oli varem tehtud, koroona tõttu ei saanud aardele ligi. Andmete kogumine meeldis, midagi uut. Täna läksime lõppu eesmärgiga logida. Lõpus oli mingi imeline julla, mida varem polnud näinud. Mingil hetkel tundus, et jääb logimata. Õnneks on olemas guugel. Isegi siis võttis aega, enne kui asjale pihta saime. Huvitavaid asju mõeldakse välja, aga reaalset kasutust on sellisele asjale raske leida. Kui raketiteadlane ei ole, siis läheb raskeks.

Lukud ei ole muidugi minu teema. Mingi Potteri aarde juures ka võimlesin pool tundi, enne kui lukk suvatses avaneda, murdvarast minust ei saa.

Aitäh!

Täna oli muuseumisse asjas seoses orienteerumise sündmusega. Otsustasin aga kohe, et võtan seda viimast veidi vabamalt, kuna kõik/mõlemad siinsed aarded ka täitsa leidmata. Igatahes siis sai vaheldumisi orienteerumise ja rahvamuuseumi aarde punkte läbitud. Kuigi peab tunnistama, et aarde punktides päris täpselt ei saanudki aru, mida vaatama peab, oleks võinud ikka kõigepealt aarde juures ära käia - oleks kohe selge olnud.

Mingit infot ma siiski kogusin ja pilte tegin ka. Kui aarde juurde jõudsin, siis seal olid juba tuttavad näod ees :) Ja väga tore, et olid, sest tuli välja, et ikka päris õiget asja ma punktides ei osanudki tähele panna. Ühiselt sai siiski karp kenasti lahti ja nimed kirja. Aitäh toreda aarde eest! :)

Selle aarde lahendamist alustasime juba veebruari kuus. Käisime kõik vajalikud punktid läbi ja talletasime info piltidena. Proovisime ka siis konteinerit lahti saada, kuid meie pakutud koodiga ta tol korral suletuks jäigi.

Täna Linnaorienteerumise raames olime jälle Vabaõhumuuseunis kohal. Paaris punktis käisime ka kontrollimas, kas oleme ikka õige info meelde jätnud, kuid see tundus pigem ajaraiskamisena, sest pildid kõigist punktidest oli meil ju olemas. Mingi hetk jõudis ka orienteerumisrada suhteliselt aardekasti lähedale. Tegime siis kõrvalepõike, ootasime kuni ekspositsiooniga tutvuv perekond lahkus ja ronisime sauna. Sättisime end koos karbiga mõnusati istuma ja proovisime lukku avada. Kuid, mis ei avanenud, oli lukk. Kuna teised inimesed aaret leiavad, pidi viga oleme meis. Olime parajasti oma pilte üle vaatamas, kui talu väravast astus sisse orienteerumiskaardiga inimene. Lähemale jõudes tundsime ära Helge. Tutvustasime ka talle kasti ja pakkusime välja idee infot võrrelda. Selgus, et tema oli küll natuke teistsugust infot kogunud, kuid siiski pakkus ta välja väga hea idee, mis meil valesti võib olla. Veel natuke pusimist lukuga ja juba võisimegi logida.

Pärast jalutasime juba koos finišisse ja orienteerumisrada jäigi poolikuks. Tulemuste ootamise järjekorras ajasime veel natuke geojuttu ja siis oligi aeg laiali minna. Meile see aare igatahes meelids, väga tore teostus.

Mõnus päikseline ilm ja just õige päev väikseks jalutuskäiguks. Kunagi sai siin muuseumiöö käigus käidud, aga siis oli maja kinni. Täna oli kõik ilusti avatud. Vastupidiselt omaniku soovitusele, alustasime meie tagurpidi ringi. Pildistasime kõik üles ja saigi aare lahti. Jalutamise vahepalaks korjasime metsa alt mustikaid ja pohli. Paistab, et pohlad pole poisi lemmikud. Igatahes tuli eriti kõver nägu pähe. Tänud toreda aarde eest.

Siin olen käinud korduvalt. On meeles nii saanisõit hobusega, kui kelguga järvel, lihavõtte aegu munade veeretamine ja kodus ette valmistamine ning koolimajas poistega meisterdamised. Mitu etendust ja loengut erinevates majades.

Esimeses vahepunktis leidsin ühe kahtlase märke ja kui teises punktis sarnase otsa komistasin, siis oli selge, mida vaja meelde jätta. Väga mõnusa ülesehitusega ja keskkonda sobiv aare. Tänan.

Väga mõnus teekond, esimeses vahepunktis sai otsitud ei tea mida... Ei leidnutki... Läksime teise vahepunkti ja hmm... kas see ongi vä? Aga siis sai meenutatud ka esimest ja tuli ilustinisegi meelde, et ei pidanud tagasi minema. Edasine oli nagu jalutuskäik pargis. Äge koht, aitäh :)

 1 

Kuigi peitja oli kena ringkäigu ette valmistanud, tegime meie ikka omamoodi sikksakke. Lõpuks saime logi kirja ja pidime nentima et igati vahava aare. Aitäh!

Päike oli soe ja tuul lõikavalt külm. Meil vaim pisut roostes ja Ragnaril uni peaaegu mõnus. Alguses oli üsna palju küsimusi, mis kõik raja kulgedes omad vastused ka said ja koostöös oli seda aaret väga mõnus lahendada. Seep oli meil suureks abimeheks, läks kohe palju libedamalt. Nimelt muuseumi poest ostetud seebist oli nii palju kasu, et Helbe kirjutas sinna peale spikri üles, mis meile lõpus edu tõi. Kokkuvõtvalt oli tore jalutuskäik ja väga toredasti üles ehitatud aare. Minu lugupidamine.

Oli väga mõnus jalutuskäik vabaõhumuuseumis. Esimese punktis olime veidi segaduses, sest polnud ju veel selge, mida otsime. Mingid andmed siiski jäid silma ja kui teises punktis leidsime midagi analoogset, oli selge, et oleme õigel teel :) Lõpp oli ka jällegi vahva. Tänud!

 1 

Siin sai viimati küll vist oma kümme aastat tagasi käidud. Oli vastlapäev, valmistasime kondist vurri ja õhtusöögiks olid tookord seajalad soolaubadega. Esimeses punktis vahtisime ja imestasime, teises oli enamvähem sama seis kuniks sai selgeks, et tasub esmalt see karp vist ikka üle vaadata. Kuna info oli, et muuseum on teadlik ja karbikest hoiab Sepa talu pererahvas, siis muidugi kihutasime otse elamusse, tutvustasime ja seletasime mida otsime. Seal oli aga tädi, kes nagu selgus oli esimest päeva tööl ega saanud ööd ega mütsi aru :D Lõime käega ja hakkasime ala läbi kammima, kiirelt leidsime ka otsitu. Sama kiirelt sai selgeks, mida on koodi murdmiseks tarvis. Enne uut ringile minekut mekkisime kõrtsis kohalikku hõõgveini. Poolel teel sai ka väike boonusaare nopitud. Tänud peitjale.

 3 

Kolmas punkt lõpuks taas olemas.

 1 

Jep, minu üks lemmikuimad ning enim külastatumaid muuseume. Tore oli lõpuks ka Marko siia tuua. Sepa talus oli eriti armas perenaine ning tegevust ning lõbu jätkus tundideks. Isegi sulega kirjutasime üksteisele armastuskirju! :) Ohh, kuidas mulle see muuseum meeldib! Suur tänu Laur! :)

 1 

Ma pole kunagi siin käinud ja Anne ammu tahtnud tuua. Nüüd siis jõudsime. Ilm väga ei soosinud aga puhtalt juba aare tõmbas ringile. Vahepeal punusime jõuluehteid, harjutasime sulega kirjatehnikat, šhoppasime kohalikus poes ja sõime kõhugi korralikku maatoitu täis. Lõpuks saime logigi kirja. Õhtuks pidi veel valgusetenduski tulema, aga kahjuks sinna ei jõudnud. Aga väga äge oli, kindlasti tuleme tagasi!

Veetsime toreda pühapäeva Vabaõhumuuseumis, kus noppisime ka aarde. Ka meile jäi kolmas punkt leidmata. Ja nullpunktis mässasime ka masinaga jupp aega. Aga lõpuks aare avanes. V: käevõru ja tulukese, J: pardi ja draakoni

Kuna anti korraldus sibula ja kala laadalt ka vähemalt sibulat kaasa tuua, siis ühendasin mitu tegevust, sh päeva algatuseks värskeim Õismäe raba aare. Kuna Talurahwas oli raja peale esimesena jäänud, siis multit alustasin hoopiski viiendast punktist. Küll aga sain tegelikult kuuenda juures pihta, et mida otsima ja nägema ilmselt peaks. Kui kõrtsus oli keha kinnitatud, läksin ja nägin esimeses, teises ja neljandas, korduskatsena viiendas, aga kolmandas ei jäänud midagi vajalikku silma. Aga see logimist ei seganud, bingotama pidi vaid kaks korda ja siis sai laegast revideerima asuda. Igati mugav asukoht karbile, aitäh. Kokku sai muuseumis umbes seitse kilomeetrit ringi jalutatud, jahe ilm ja ebasovibalt õhuke jope innustasid reipamalt astuma.

Seto sibula ja kala päev tõi meid seekord siia. Ikka väga ammu polnud ma Vabaõhumuuseumis käinud ja seega plaanisime pikema jalutuskäigu. Kokku sai 5 km, aga tegelikult oleks võinud vabalt veel teist sama palju siin maha käia. Vahepunktidega alustasime tagant poolt ja kuna meil polnud õrna aimugi mida leida vaja on, siis läks esimeses punktid ikka natuke aega. Edasi läks juba „lepase reega“. Kolmandas punktis polnud midagi leida, aga see meid ei heidutanud, vaid jalutasime edasi. Kolu kõrtsis kinnitasime keha ja alles siis liikusime lõppu. Kasti avamine õnnestus ka kenasti. Meile meeldis ja vahepunktides info edastuse viis meeldis ka väga, sobis hästi olustikku. Tänan.

Mihklipäeval astusime läbi ja tegime uue ringi Vabaõhumuuseumis. Eelmise korra vead sai parandatud ja ka lõpuga saime seekord hakkama. Tore aarde ja lahendus, aitäh.

Olen mitu korda minekut EVM edasi lükanud. Tööpäeva õhtul ei taha, suvel oli mujal tegemist ja nii edasi. Nüüd panin endale kalendrisse punaselt - 29. september. Nö. hooaja vahetusega on muuseumisse tasuta sissepääs ehk siis 23. aprill ja 29. september. Muidugi jõudsin muuseumi natuke peale kella kaht. Kõigepealt lõunapaus Kolu kõrtsis, mis üllatas väga positiivselt. Ja seejärel Lau külapood ja edasi juba lonkisin vaheldumisi punktidega ka põnevaid väljapanekuid. Tunnistan ausalt, et leidsin 4/6 vahepunktist. Kui neli punkti tulid kiirelt siis tõepoolest kahes kohas - no, ei saanud nägijaks. Õnneks kaks puuduvat punkti väga palju ei seganud aga sellegi poolest läks lõpus tubli tund. Ei saanud kuidagi aru, kuidas asjandus töötab kuigi lasin mitmeid-mitmeid kordi võimalikke lahendusi läbi. Olin juba loobumas kui siiski võtsin neti lahti, guugeldasin asjandust ja sain pihta, kuidas asjandust tööle saada. Seejärel sain juba kolmanda-neljanda korraga kasti lahti.

Peale päevakut tegime jalutuskäigu läbides kõik vahepunktid. Lõpus pusisime mis me pusisime aga avatud ei saanud. Tuleb mõni teine kord veel Vabaõhumuuseumit külastada.

Selle aarde pärast otsustasin täna Tallinna tulla. Ilm oli ilus. Külm tuul ei seganud, kui soojad riided seljas. Jalutasin ühe punktini ja vaatasin, millist infot mul võiks vaja koguda olla. Jätsin ühtteist meelde ning plaanisin siiski lõpus korraks ära käia ning aarde üle vaadata. Kui aardekarp nähtud, oli mul asi selge, mida koguda ning see oli ka esimese punkti juures mulle silma jäänud. Nüüd jalutasin kõik punktid läbi nii nagu ette tulid. Vahepeal külastasin ka teele jäävat teist aaret. Kolmandas punktis ei suutnud ma infot tuvastada. Õnneks kõik teised said leitud ning see probleeme ei valmistanud. Väga kena koht ja mõnus jalutuskäik. Aardekarp ilus ja nutikalt lahendatud. Olen rahul ja ei pidanud milleski pettuma. Suured tänud peitjale!

 1 

Mitte et koht piletile vastavaid kulutusi ei vääriks, sai seekord juba mitu kuud varem mihklipäevale meeldetuletus pandud, et soodsaid võimalusi ära kasutada ja muuseumisse hiilida. Enne geoaega on siin varem korduvalt käidud ja ilmselt lähiaastatel tulen taas siia tagasi. Seekord sai siis puhtalt geoasja ajama tuldud. Kui ühe poisi olin sünnipäevale ära sokutanud, hiilisime ülejäänud perega territooriumile. Julgestuseks tuli Tarmogi seltsi. Alguses oli jah hämming aga kui kirstu üle vaatasime, oli kõik kohe selge. Teekond oli mõnus ja huvitav ning leiud tulid kergelt kätte. Välja arvatud kolmas punkt, kahtlustan et seda lihtsalt ei ole enam seal. Ehk tasub peremehel üle kontrollida! Õnneks see ei rikkunud me plaane ja saime siiski oma käigu edukalt skoorides ära lõpetada.

Väärt aare, väärt kohas. Igas muuseumis peaks üks korralik aare olema. Tänud selle eest.

 1 

Oli ju ka tänaseks päevaks vaja täppi vormistada ja kui Silver mainis et siin Mihklipäeval tasuta sissepääs on, siis lisasin siinse külastuse ka enda päevakavva. Esimeses punktis oli pisikene hämming ja pildistasime igasugu asjandusi. Kindluse m6ttes otsustasime l6pust läbi käia et siis aimu saada et mida me siis 6ieti otsima peaksime. Nyyd tekkis ka kohe loogika ja edasi läx libedalt. Kolmandas punktis ei leidnud midagi aga otsustasime selle jätta katseeksitusmeetodiks, kui ikka k6ik muud kätte saax. Katsemeetodil tabasime kohe esimese katsega täkesse. Väga lahe ja stiilne Laurilikult stiilipuhas teostus. Tänud peitjale siia meelitamast ;)

 1 

Meile väga meeldis, punkt nr 3 oli ainult jalad alla võtnud ja ja punkt nr 4 oli vaja aiatagant binokliga tuvastada aga lõpus saime bingotada ja saime hakkama. Aare väga meeldis, tänud peitjale!

 1 

Mul oli juba ammu tunne, et seda aaret satun otsima millalgi jaanilaupäeval. Viimastel aastatel oleme jaani mujal veetnud, tänavu tulime vahelduseks jälle siia. Vabaõhumuuseumis traditsiooniliselt peetud Eesti rahva stiilis peost on paarikümne aastaga kujunenud kuidagi rohkem etendus turistidele - kunagine ehedus nagu puudub, paljuski asendunud kommertsliku rutiiniga. Valdaval enamikul külastajatest pole emakeeleks eesti keel ning juba parklas torkab silma üha enam suuri turismibusse. Müüakse lahjendatud emotsiooni, mõnevõrra ülepaisutatud müüte, vana head taluelu tunnetamist ja muidugi vana head muusikat. Ostjaid jagub. Asi seegi :o)

Aare on niivõrd ehe, et otsima hakates ei saanud päriselt aru kas leidsin vahepunkti või mitte. Jätkates hakkas muster juba kujunema ning veendusin, et ka alguses sain kohe õige otsa kätte. Teatavate lünkadega sai info kokku korjatud - puudu jäid üks ajutiselt ligipääsmatu ning ajutiselt ülerahvastatud kiigepunkt. Tunnike hiljem uuesti kiige juurest mööda minnes saime sealsegi punkti purki ning lõpus kuigi suurt pusimist ei tulnud. Omanäoline avamissüsteem ning meeldiv asukoht, eriti kõrvutades selle teise aardega samal territooriumil :D Ka vahepunktid sobivad väga hästi üldise stiiliga. Tubli teostus, aitäh!

möö

 1 

Oli jaanipäeval üks vaba hetk ja kuna elame lähedal, siis otsustasime teha ratastega ühe pisikese matka Vabaõhumuuseumisse. Rattaga on seda aaret lausa nauding teha. Sõidad meeldetuletuseks kõik need toredad kohad jälle läbi, loed suvepäikeses kirjeldusi, teed külakiigel väikese pausi, vaatad merd ja lihtsalt naudid ajatut kulgemist. Oli tore paar tunnikest, mis nii sai täna veedetud. Ja kirsina tordile tore teostus lõpp-punktis. Täname! Neljas punkt on jätkuvalt suletud, kuid aare sellest hoolimata leitav. Suletud värava taga olevat infotahvlit saab iga soovija näiteks telefoniga lähemale zuumida, pildistada ja siis niiviisi lugeda.

Neljas vahepunk on hetkel suletud teadmata ajaks. Variant on muidugi lõpus kirvetada :)Ise jätsin seekord pooleli, oli juba liiga jahedaks läinud.

 4 

Karl kirjutas vist mingi rekordlogi, kus kõik on juba öeldud. Ei hakka ise rohkem leheruumi raiskama, äkki saab veel internet täis. Lõbutsesime muuseumiterritooriumil mitu tundi ning hea, et lõpus peitjaga nii kiiresti ühendust saime, muidu oleks saun meie valduses veel vähemalt õhtuni püsinud ;) Aitäh järjekordselt toreda aarde eest!

 9 

Vabaõhumuuseumi aaret oli mul veider soov minna tegema just ühel õigel talvepäeval. Kui mõtlen vanade Eestimaa taluhoonete peale, siis sobivad lumemütsikesed nende katustele nagu rusikas silmaauku. Eelmise aasta talv oli nagu ta oli. Kui pole suusailma, siis ei ole ka seda vaatepilti mida ootan. Selle aasta alguses saabusid mõned väiksemad lumetormid, mis andsid lootust heale võimalusele. Seltsiks kutsusin kaasa ka nädal tagasi kiiresti heaks sõbraks saanud Merilini.

Hommikul oli aknast välja vaadates meeldiv üllatus. Öösel oli maha sadanud lisaks senisele lumekihile veel paras ports lund juurde. Kõik oli valge, isegi kõik puuoksad olid valged ja kohevad mütsid pähe tõmmanud. Kuid kui autoga Tallinna poole sõitsin, siis iga kilomeetriga vähenes lume paksus. Tallinnas tänavate vahel olid sootuks ainult mingid lumekirmed. Lootus siiski püsis, et ehk Rocca al Mares ei ole taevast soola sadanud.

Jõudsime muuseumi parklasse nagu erilised entusiastid. Ennem uste avamist. Ootasime mõned minutid ära ja kui kell lõi kümme, siis astusime uksest sisse. Esimeses vahepunktis ei teadnud täpselt mida otsida tuleb ja seetõttu mängisime peata kanu natukene rohkem kui oleks pidanud. Lõpuks tuvastasime selle Laurile omase ehk erilise peitmisstiiliga infoallika. Edasi jalutades mööda värske lumega kaetuid vabaõhumuuseumi tänavaid tulid punktid kiiresti. Kogu omandatud info sai telefoniga üles salvestatud.

Teekonnal kippusid käed värske lume järgi haarama. Minu jaoks jäi lumi kokku, Merilinil lumi pakkis. Harjutasime puude peal visketäpsust kuniks jõudsime neljanda punktini. Seal oli üks suur puutumatu lumeväli, mis kohe ahvatles midagi tegema. Märkamatult olimegi mõlemad suuri lumepalle kokku veeretamas ja kantimas. Ideeks siis teha üks suur lumememm. Mõlemad pallid tulid aga nii hiiglasikud ja rasked, et ühe teise peale tõstmine osutus pea võimatuks. Merilin lammutas tehtut palli tükk haaval vähe väiksemaks aga ikka olime hädas. Ei saanud sobivat haaret ja siis kui oli olemas, siis lagunes haarde koht raskuse all laiali. Mõtlesime juba, et teeme siis lihtsalt lamava lumememme. Üks hetk kõndis mööda seltskond muuseumi külastajaid, kelle käest sai palutud väikene abipalve. Vahetasime korraks tiimi õrnema sugupoole ühe musklimehe vastu ja nüüd sai ühe kiire liigutusega soov täidetud. Kaks suurt lopergust lumepalli üksteise otsas ei meenutad kohe üldse standardset lumememme. Mõningase silumise ja voolimise järel otsustasime, et teeme tast hoopis tulnuka. Lisasime 10 pisikest jalga, pea, UV silma, suured sarved, veidra nina ja Merilin loovatas oma salli, et tulnukal kurk haigeks ei jääks. Tegemist oli meie mõlema jaoks kõige veidrama loodud lumetegelasega ja ka kõige suuremaga. Kasvu oli tal umbes kaks meetrit ja koos sarvedega lausa kolm. Pärast fotosessiooni meie loodud tegelasega panime talle nimeks 735E. Kaugemalt nägi ta täitsa kobe välja. Loodetavasti peab meie loodud tulnukas seal vabas õhus kuni kevadeni vastu ja Lasnamäe kaake talle jalaga andma ei satu.

Pärast tunniajalist meisterdustööd jätkasime põhiplaaniga. Käisime läbi kaks viimast külastamata vahepunkti ja lisasime Merilini nime Talurahwa logiraamatusse. Kuna vahemaad olid siin lühemad kui kaardilt paistavad ja juttu jätkus kauemaks, siis pärast viimast vahepunkti suutsime karbi teeotsast mitusada meetrit mööda jalutada. Kirstuni jõudes tekkis päeva tõsiseim takistus. Proovisime kumbki avada mitukümmend korda aga ei teinud see kast teist nägugi. Andsin Merilinile märku, et tere tulemast minu stiilis geopeituma, kus alati peab minema midagi nihu. Tõenäosus oli üsna suur, et mingi piltidest tehtud kuidagi valesti või et telefon ise keeranud pilti 90 kraadi kuhugi suunas. Taustal olevate puidu triipude järgi oleks võinud arvata, et äkki ikka õige. Vaatasime ka ühte abivideot YouTubest. Ńüüd olid mõned variandid mida edasi teha. Käia kõik uuesti läbi, tülitada peitjat või loobuda. Peitja tülitamine tundus kõige optimaalsem lahendus. Saimegi teada, et üks suslik oli meil pildi peal valesti. Ühe takistuse läbimise järel tekkis aga kohe järgmine. Olime täiesti saamatud ja kurtsime uut muret. Kui ennem oli vaja läheneda nõuga, siis nüüd tuli kohustus jõudu kasutada. Seina pealt leidsime sobiva konksnaela ja saime käed lahedale logiraamatule külge.

Lahkuma hakates tulid just üks naine ja mees sauna piiluma. Andsime teada, et saime oma asjadega siin just ühelepoole, saun soe ja võivad minna. Meie saamatuse ajal käisid meid piilumas ka ühed soomlased.

Peitjale aitäh ühe hea meeldejääva aarde eest!

Sõbrapilt 735e-ga

 3 

Ainus päikeseline päev sel nädalal, mille me kohe ära kasutasime ning viisime Ameerika sugulased Vabaõhumuuseumi juurtega tutvuma. Ühtlasi tutvustasime ka seda hobi, mis meid jäägitult on haaranud. Jalutasime ringi ja kogusime vihjeid, umbes kolmanda juures hakkasime mõikama, mis need võiksid tähendada. Lõpuks leidsime kasti, kuid see ei tahtnud avaneda. Nõudis ikka mitu mitu katset enne, kui kaas avanes. Väike 4-aastane Ella oli väga rahul vahetuskaubaga, mida ta tohtis teha. Aitäh väga mõnusa aarde eest! Sobib küll mugudele mängu tutvustamiseks. :)

Kuie kooli kass

 1 

Tänud!

Leitud. Britt - 337, Simon - 156

 8 

Tegelikult olid mul kõik vahepunktid juba umbes aasta tagasi läbitud, aga tookord jõudis Sepa talu rahvas enne koju minna, kui ma oma teadmistega kohale jõudsin. Tänaseks olid loomulikult need teadmised kusagile ära kadunud ja sain kõik vahepunktid uuesti läbi käia. Tänu käimasolevale laadale oli rahvast küll murdu, aga õnneks aarde juures oli suhteliselt vaikne. Paar mudilast küll oli, aga need rääkisid kohalike lammastega ja ei teinud muust väljagi. Tänud peitjale, väga mõnus aare.

 1 

Seekord oli stamina LHV jooks just vabaõhumuuseumis. Kasutasime võimaluse ära ja ühtlasi otsisime ka seda aaret. Vahepunktid olid ka täpselt jooksuraja ääres. Lahe teostus! Täname! :)

 1 

Väga lahe ! Tänud peitjale !

Käisin ema ja vanaemaga muuseumis jalutamas. Saime aarde ka logitud. Tänan

 8 

Peale seda kui lapsed said Lastevabariigi passid,lubasin, et külastame igal kuul vähemalt ühte muuseumit. Kuna ma olen tõsine geosõltlane või siis geohoolik, siis tuli ju valida muuseum aaretega. Ja teiseks hakkas natuke piinlik lugeda kui vähe olen ma Lauri aardeid leidnud. Asi vajas parandamist. Kahjuks valis Karoli kodus lebotamise aga meil oli ka ilma temata tore. Mulle see aare väga meeldis, ilm oli ka ilus. Täiesti juhuslikult nägime esimesena konteineri ära. Seega teadsime, mida vaja otsida. Otsimine nii lihtsalt ei läinud, ei saanud kohe aru, kust infot saada. Aga lõpuks lahenes kõik. Vabaõhumuuseum oli nii tore, ilm ilus, inimesed sõbralikud. Saime isegi pärjad pähe. Tänan väga toreda aarde ja mõnusa päeva eest.

Lapse pass

Esimene tempel passis

Igal kiigel pidi kiikuma

Isegi vanaema sai kiikuda

See vaade oli kell 7. Vabaõhu üleküllus.

 1 

Avastasin hiljuti, et vabatahtlikud päästjad saavad muuseumisse tasuta sisse. Ega seda võimalust ei saa jätta kasutamata. Lapsed kaasa ja 6 tundi hiljem said ka nimed logiraamatusse kirja.

 1 

Viies punkt taastatud. Lõppu kahjuks ei jõudnud üle vaadata, kuna jõudsin liiga hilja kohale ja majake oli juba lukus.

 1 

Tuleb kohe võtta ette üks päev ja raha kulutada muuseumis käimistega. Hakkasin jalutama, sain kohe aru, mida otsima pean. Algus läks hästi kuni tuulikuni. Seal kõõlus ja lärmas üks noorte seltskond, nii 20 tükki ja tundus, et otsimisest ei tule küll midagi välja. Üllatuslikult kõlas aga käsklus, palvetame ja kõik võtsidki murul ringi. No vot sulle lärmajaid! Kõik olid vait kui sussid. Nuuskisin ruttu omale vajaliku ja tõmbasin jeebet. Hetkel läeb see tegevus küll minust mööda...

Siis ei leidnud midagi ja helistasin otse peitjale, kes kohe ilusti mind järjele aitas, aitäh. Kokkuvõttes hiiglama tore aare, paras jalutuskäik, oli mida vaadata ja logiraamatuni jõudmine oli ka hästi kaval, tänud! Ehkki olin siin ennegi käinud, tuleks veel ja veel.

 1 

Niisiis - katse number 2. Eelmisel korral ei võtnud me asja tõsiselt ning kiireks läks ja üleüldse maa külmas, kärss kärnas. Seekord, nagu Maire ja Kristjan juba kirjutasid, jäime logimisel ja vahvli mugimisel veel ka haledalt vahele.
Ilus aare! Ainuke asi jah, et oli see nüüd viies või kuues, mis tundub kaotsis olevat.
Aitäh!

 1 

Esimese asjana läksime otsisime aarde üles ning vaatasime millist infot vahepunktidest koguma peame. Jalutuskäik oli mõnus, ilmaga meil vedas. Esilagu jäid 5. ja 6. punkt leidmata, mõtlesime, et mängime nendega bingot. Kahjuks see meil ei õnnestunud. Seadsime sammud taas 5. ja 6. punktini, seekord hakkas 6. punkt silma ning ühe puuduoleva infokilluta oli tunduvalt parem logiraamatuni jõuda. Ahjaa, tabasime teolt ka kaks geopeiturit, kuid nimesid kahjuks ei mäleta.

 1 

Siin ikka läks aega enne kui asjale pihta saime. Viiendat punkti lõpuks ei leidnudki, aga sai ka ilma, tänud.

Mälu mul kehva, niiet panen endale märgi maha, et miskit vist jama kahe viimase punktiga.

 1 

Ei hakanud priipääsme aega sättima, piletit osta pole ka ju teabmis pingutus, pealegi kui satud taaskord sellisesse kohta ilusa ilmaga. Lisaks oli täna Vabaõhumuuseumis tantsantsambli Lee juhi Maido Saare juubelipidustused. Kõik kohad rahvariides imeilusaid kaunitare täis. Mõni lähituttavgi jalga keerutamas,. Niimoodi siis tantsude vaatamiste ja plaksutamiste vahele üritasin leida lahendust, sain üsna ruttu aru mida tuleb otsida, aga ühte ei tabanu vaadata ja viiendat ei leidnud. Lõppkonteineri juures sain aga segamatult lustida, noh mõned ikka sisse kiikasid, neid kutsusin julgelt sauna roomama, aga keegi ei tulnud. Vaatamata puuduvale sain karbi ikka üsna pea lahti ja oma nime siis kvaliteetaarde logiraamatusse kirja. Tänan oli väga tore

 1 

Et mitte veeta laupäeva kodutöötades, reklaamisin välja selle aarde. Väikese veenmise peale olid kõik mõttega nõus. Kui olime väravast sees, siis avastasin, et mul polegi veel kaardil vahepunkte. Nii me siis istusime pingil ja tegime oma lemmikuimat matemaatilist tehet - suvaliste numbrite jagamist kuuekümnega.

Korra pakkusin välja, et läheks vaataks lõpu üle, et teada saada, millist infot me üldse vajame. Õnneks siiski ei teinud seda ja sellevõrra oli jalutuskäik põnevam.

Esimeses punktis läks üpris kaua aega, tegin igaks juhuks ühest "kahtlasest asjast" foto ja lisaks jätsin meelde, et suitsetamine on keelatud - see ilutses minu telefoni meelest väga sobivas kohas ka.

Teises punktis sai selgeks, et esimene foto on õigest asjast. Taas klõps ja jätkasime muuseumieksponaatide külastamist.

Kuniks jõudsime viiendasse vahepunkti ja seal vaatlesime, mis me vaatlesime, aga infot lõpu jaoks ei leidnud.

Kuuendast punktist lahkusime samuti infota.

Kasti leidis Josten ja oli siiras vaimustuses. Talle oleks vist veel rohkem meeldinud, kui meil poleks ühtki infokildu olnud. Süsteemselt lähenedes tõi 15.katse meile edu.

Peale logimist sõitsime rongiga veel Aegviidust Tartusse ja sealt uuesti Tallinnasse.

Aitäh kutsumast ;)

 1 

Ohhoo, muuseumiöö ju tulemas ja pääs Vabaõhumuuseumisse täitsa prii. Seadsime siis õhtul sammud sinnapoole. Väravast sisse ja meie kaasavõetud teine pere küsis, milliseid eksponaate vaatame. Eksponaate? Ma tulin siia punkte otsima :)

Seega kukkus välja nii, et meie kimasime mööda punkte ja perekond 2 tutvus muuseumiga. Nipi hammustasin läbi esimeses vahepunktis ning kui igast järgmisest sarnase vihje leidsin, oli rõõm suur. Kuniks jõudsime viide . . . ja olin täitsa pime. Kohe mitte midagi ei leidnud.

Siiski oli kogu ülejäänu koos ja kimasime lõppu. Leidsime uhke konteineri. Natuke keeruline oli, pidevalt valvasime, et keegi ei tuleks. Meelitasime konteinerit ikkagi tükk aega, kuid saime lahti. Lahe aare, läbimõeldud, korralik teostus. Aitäh!

 4 

Mina kui vana kooner otsustasin juba aarde ilmumisel, et lähen seda vaatama mõnel tasuta külastuspäeval. Täna jõudis kauaoodatud päev kätte ning kuna kraadiklaas näitas väljas 15 kraadi, saigi selliselt riidesse pandud.
Kohale jõudes selgus, et pole mitte 15, vaid 10 kraadi ja neetult külm oli. Lisaks jõudis minuga samal ajal kohale ka kaks bussitäit lapsi, nii et kartsin juba, et otsimisest ei tule midagi välja.
Mõtlesin, et käin kõigepealt punktid läbi ja siis vaatab kasti, sest enne kindlaks teha, mida avamiseks vaja läheb, on ju nõrkadele. Jooksin esimesse punkti ja mõtisklesin infotahvli juures, et mis siis nüüd edasi. Tegin igaks juhuks pildi, et äkki tahetaksegi mingit aastaarvu teada vmt, kuid vaatasin ka igaks juhuks veidi laiemalt ringi. Jäigi üks huvitav detail silma, millele ma tähelepanu ei osutanud, kuid lihtsalt jäi meelde. Järgmises punktis ma sama asja ei näinud, nii et liigitasin selle valeks. Muidugi ei saanud ma seal õieti üldse ringi vaadata, kuna plats oli rahvast täis, lapsed kiikusid ja mina tegin näo, et imetlen merd, mida udu tõttu üldse näha polnud. Neljandas punktis kohtusin kahe jaapanlasega, kes seisid infokaardi ees ja tundusid olevat eksinud. Kaardil ei paistnud Jaapanit ka, nii et ei hakanud neile oma abi pakkuma.
Lõpp oli vinge. Istusin, kast süles ja meenutasin vahepunktides nähtud asju. Üldiselt võib öelda, et kõik, mida ma pildistasin, oli puhas jama ning tugineda sain vaid mälule. Ning pisiasju olen ma alati suutnud kohutava selgusega meelde jätta. Nii et mäleta ma mitte midagi igasuguste sõdade toimumisaegadest, kuid see, mis värvi oli Napoleoni valge hobune, jäi mul ajalootundidest küll meelde. Igatahes kogu see mälutreening aitas ka logi kirja saada.
Tänud, kui ma juba lahkumas olin, läks õhk juba veidi soojemaks ning isegi päike tuli välja. Tüüpiline.

Vaated teises punktis

 1 

Läksime vaipa kuduma ja ühtlasi tegime ka ringkäigu ära. Väga mõnus aare, aeg läks kohe lennates. Alustasime ilusasti nullist ja kõik sujus, lõpus läks ka suht libedalt. Täname väga!

 1 

Aitäh peitjale! :)

 1 

Väga huvitav aare koos muheda seltskonnaga. Tänud peitjale!

 2 

Sombune detsembriõhtupoolik tundus täpselt sobilik Vabaõhumuuseumisse tulemiseks. Alguses oli väike segadus, et mida täpsemalt otsida. Käisime siis aarde juures ära ja edasi oli kõik selge. Kui lõpuks kogutud infoga uuesti aarde juurde läksime, küsis üks muuseumitöötaja meilt, kas me läheme saunatama. Ei osanud eriti midagi kosta selle peale. Arvasime, et see on salakood aarde kohta ja vastasime jaatavalt. Ta soovitas meil kiiresti teha ja lahkus. Aarde saime esimese korraga lahti. Aitäh!

 2 

Vabaõhumuuseum on üks vahva koht, kuhu jalutama minna. Isegi kui on nii külm ilm nagu laupäeval. Aga ei olnud midagi hullu, mere ääres lõõtsus küll tuul, aga kaugemal oli vaikne ja väga mõnus. Lisaks on sellise ilmaga muuseum peaaegu nagu ainult sinu enda pärast avatud. Peale meie oli paar tõeliselt päeva nautivat hispaanlannat, paar eestlannat, mõned rootslannad ja üks eesti pere. Kui hakkasime ära minema, siis nägime veel üht saabunud eksootilisemat gruppi. Kolu kõrtsis oli nagu ikka igavesti mõnus istuda ja hapukapsasuppi süüa :) Mis aga aardeotsingut puudutab, siis aarde muidugi leidsime, aga selgus, et vahepunktides olime olnud liiga kergeusklikud ja arvanud, et kood on VÄGA lihtne :) Nii et aaret lahti me ei saanud ja logimata ta ka jäi, tuleb teinekord jälle jalutama minna :)

 1 

Alguspunktis õnnestus minulgi 2 korda käia, enne kui vajaliku info sealt kätte sain... st ei suutnud lihtsalt algul välja mõelda, mis see olema peaks, mida seal otsida tuleb. Aga lõpp ja üldse kogu lahendus väga superluks... igati konteksti sobiv asjandus. Pärast käisin veel erinevad eksponaadid ka läbi.. no ja ega vahval poetädilgi jäänud minuga kaup tegemata... korraliku shokolaadi ja rabarberi veiniga sain alles uksest välja :D. Tänud peitjale korraliku kvaliteet-aarde eest!

 3 

Tulin koolist, vihmasadu vaikselt lehti leotas
valge blondu nurga peal mind särasilmil ootas.
Keeras A siis blondi rooli ,kuni ees meil värav
päike piilus pilve varjust, natukene särav.
Vikerkaart ei näinud aga, kuigi tahtsin näha
nägemist ei olnud kaasas, no mis ikka teha ;)
Sport Renault meil andis varju vabas õhus teedel
Mihklipäev ju oli täna, mitte aga reedel.
Igal oinal oma päev, nii sain mina asjast aru
ajaga meil oli aga piiratud see varu.
Tatsasime punkti kohe , mis kandis number ühte
silmad jõllis vahtisime , tegime ilupilte :)
Siis kõndisime teise punkti ja vaatasime hobust,
kes suure rahvahulga oma vankri sisse kogus.
Meil tuli mõte teha sisse veel üks lisatsõõr
no logi tahtis ju ka vene lehel olev open air.
Imekombel saimegi me selle karbi leitud
ja teadmise, et täna veel keegi siinkandis geopeitub ;).
Samas läksime me juba nati ennastäis :P
kes siis ikka muuseumis gpsi järgi käib.
Aga meie rutakus sai karistatud ruttu
sest meie teadmistega jäi varandus ju lukku :D.
Nüüd jalad pidid tegema üks uhke lisatiir
ja seda üpris kiiresti, sest lõppes ajapiir ,
mil talu oli lahti veel, kus sees see raamat suur
me jõudsime nii napilt, hetk hiljem suleti see "puur".
Vabas õhus rahulikult pühkisime higi
me õnneks oli blondu ikka väga ligi.
Vihma ikka sadas taevast alla, aga õite tasa
vaba õhku oli palju , mina tänan väga!

 4 

Eks ta ole. Kevadest peale on see aare oodanud ja nüüd siis lõpuks tuli ka sellele oinale mihklipäev. Muuseumis olid kõik asjad lahti - parkla tõkkepuu üleval, kassast aeti kohe edasi, rahvast ikka natuke oli ka. Hakkasin tasakesi aretama seda asja, Levia vaid itsitas kõrval, teda huvitas aint venelaste aare. Vaatasime paar esimest imelooma üle, siis otsisime .su karbi üles, siis läksime Hiiumaad pildistama, siis lõppu. Pagan, oleks teadnud, et see lahtiste uste päev nii üleüldine ja kõike hõlmav on, polnuks ju vajagi neid imeloomi üldse otsida - isegi aardekarbile on täna ligipääs kõigile vabalt avatud. Vähemalt korras tundusid asjad olema, nähtavat kahju ei täheldanud. MIs seals ikka, panime kõigepealt logi kirja ja otsisime aardekarbi ka kenasti läbi, alles siis hakkasime mängima. Ikka paar-kolm korda avasime karpi viisipäraselt ka - täitsa omapärane vidin seal. Ja vähemalt selles rubriigis lõppes meie külaskäiguga ka lahtiste uste päev ära, edasi madistage nii, nagu peitja käskis. Tänud, mõnus jalutamine sai.

 1 

Sellega läks ikka mehiselt aega - vist mingi 4-5 tundi, mille sisse mahtus Politsei- ja Piirivalveorkestri esinemine, erinevates kohtades pliinide söömine, sepatööd, pottsepatööd, õunakook, tulekustuti katsetamine jne. V: tuuleveski, J: Angry Birds.

 1 

Esimese raksuga ei tabanud ära mida otsima peab, seetõttu külastasin esimest punkti kaks korda. Peale seda läks kõik kergelt. Lõpus olin rõõmsalt üllatunud kui karpi nägin. Lukk ei tahtnud esimestel kordadel avaneda, tegin küll restarti, aga ikka läks päris mitu katset. Tore aare - aitäh! #missionGC

 1 

Leitud :)

 1 

Mõnus jalutuskäik oli ja tore lõpplahendus. Kahjuks logiraamatu nöör oli sõlme tõmmatud ja see enam ei sõitnud seal peal ning läks katki. Kuidagi kerisin selle sinna ümber. Sorry Laur. Aitäh toreda aarde eest.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Kuna täpselt ei teadnud, kui kaua selle asjaga minna võiks, siis võtsime ta kohe päeva alustuseks ette. Kõigepealt kulgesime esimesse punkti. Ega täpselt ei teadnud ju ka, mida otsima peaks, aga midagi kahtlast leidsin ja igaks juhuks panin kirja, mis leidsin. Sobis küll maru hästi konteksti, aga mine tea. Kui järgmises punktis sarnase asja leidsin, siis oli juba selge, et ju ta õige asi on. Edasi oli juba teada, mida otsida. Lõpus oli veidi nikerdamist, aga lõpuks sain ikka karbi lahti ja logiraamatule küüned taha. Väga ilusti temaatiliselt lahendatud aare igatahes. Aitäh peitjale.

 1 

Leitud, täitsa vahva asi. Aitäh!

 8 

See, et me just täna ja kohe praegu Vabaõhumuuseumisse karpe otsima läheme, sai otsustatud enam-vähem 5 sekundit enne seda, kui tavapäraselt marsruudilt mahakeeramise koht mööda oleks jõudnud minna. Ja vähemalt 80% ulatuses kallutas selle äkkotsuse jaa’ks mõnus kevadilm, mida tundus lihtsalt nii ülekohtune karbiringita õhtusse lasta… No ja me siis ei lasknudki, lunastasime väravas piletid ja hakkasime oma jalutamistega peale :).

Väravast number ühte polnudki teab mis maa, natuke astusime ja siis tuligi mul juba asuda üles otsima seda, mis leida on vaja… Rumala peaga julgesin esimeseks ühte kivi keerama minna ning sain siis selle eest kohe ära ka tolle “mõtle nüüd ometi natuke…” :D. Nojah, aga mis sa teed, kui õige asi isegi otsa vaadates küll õige tundub, aga üldse aru saada ei lase, kuidas SEE info nüüd mind leidmiseni peaks aitama. Järgmises punktis kordumist nähes ma küll enam ei kahelnud, mida otsida ja meelde jätta, aga aru sain nende pointist ikka veel vähem kui enne. Samas sarnaseid edaspidi üles pildistamast hämmeldus mul siiski ei seganud ning lõppu jõudes olin oma otsuse üle siis rõõmus küll… :D.

Jalutuskäik ise kujunes täpselt nii mõnusaks nagu ette võis kujutada ja lisaks nendele objektidele, mida peitja aardega tutvustab, nägin lähemalt ära ka selle vinge Šveitsi maja :). Laur ise kadus vahepeal küll poole jalutamise pealt võssa –Talurahwast leidma, kõige otsemat teed kaudu :D – aga ma lõbustasin ennast seni siis halgudelt kuivanud koort krõbistavate kitsede pildistamisega ja varsti peale sellega valmissaamist jätkasimegi teed jälle koos… Viimane hoone, kuhu sisse lipsasime, oli A. Tikerbergi koloniaalkauplus, seal müüdi muuhulgas suveniirina Õllenaudi käsitööõlut, väga vinges pudelis ja kunagise orginaalsildi koopiaga - niisiis sooritasime ostu ning lahkusime, boonusena kaasas õhtusele võõrustajanõiale starteriks ja luuamäärdeks üks korralik tume… :D.

Kokku oli see üks väga mõnus jalutamismulti, mis lõpus üllatas ka täiesti uudse avamislahendusega konteineriga. Lisaks said siinsed majad selgemaks, varem olin neist sisse astunud vaid Kolu kõrtsi… Aitäh peitjale taaskord väga mõnusa lahendusega aarde eest, oli puhas rõõm sellist otsida/leida :).

 16 

Peab ikka plaani võtma, kui juba kodulehel põnev mäng kirjas :P

link Vabaõhumuuseumi kodulehele, ka nemad osalevad geopeituses

 4 

Ka meie tegime kuupäeva valiku 23.aprilliks. Ja tuleb vist tunnistada, et mitte vaba sissepääsu vaid just ahvatlusega kohata palju teisi kaasmängijaid neil pargiteedel. Läks õnneks nii selle kui teisega. Raja algus oli meil veidi konarlik, ei saanud kohe "pointile" pihta. Siis turgutasime keha ja vaimu kohalikus kõrtsis ning kohe hakkas palju libedamalt minema. Ja nagu ikka tavaks, kohas kus mugud tundusid raja punktis segamas, naeratasid nad meile hoopis laia naeratusega ning soovisid jõudu - nii et omad hoopis. Raja lõpus, kus kõik näis juba lõpule jõudvat, tormas meile vastu üsna tuttavana tunduv noormees. Möödusime temast, kuid hinge jäi kripeldus, et temagi kuulub punti. Kui logiraamatu abil sai kinnitust kahtlus, et kohatud noormees Madis on, siis võtsime meiegi tänu Madisele värava asemel suuna tagasi ning lisasime ühiselt koostöös Madisega Marianne leidude hulka veel ühe. Tänud Madis, vahva seltskonna ja abikäe eest :) Ja nüüd tuleb kiidulaul aarde autorile. Tänud Laurile, sellised aarded teevad päeva rõõmsaks ning arvan et just sellises kohas on nad väga huvipakkuvad ka meie külalistele. Suur tänu!

 4 

Väga lahke pererahvas ootas meid muuseumis. Infost saime teada, mis kell ja millises talus, mis just täna toimub. Sepa talu nende seas. Ametimehe ristsõnaga kaardile said kohe kenasti viie talu nimed kirja. Esimesest vahepunktist võtsime kaasa kaks vastust. Teises kinnistus teadmine, mida edaspidi otsida. Kohtusime Tiiaga, Einar olla kuuendast alustanud. Kolmandas leidis Anni kiige. Minu vaatevälja jäi jälle üks liikuv objekt, kes oli juba esimese lähistel kahtlasena silma jäänud. Jätkasime neljakesi teekonda, külastasime neljandat vahepunkti ja viiendat, Einarit ei kuskil. Peaaegu oleksime juba kuuendasse läinud, kui meenus Talurahwas. Kiirendasime Anniga sammu ja vastu tõttas kaks poissi Talurahwa rajalt. Teretasin Einarit, aga teine oli eelnevatest vahepunktidest tuttav tundmatu. Andsin poistele teada, et tüdrukud ootavad kuuendas. Kui meie Anniga kuuendasse vahepunkti jõudsime, oli ka geopeitureid siin juba kokku kuus. Sepa talus, koos me avasime toreda aardekasti. Peitja esindab vist pea kõiki üheksat ametit muuseumi ristsõnast, tubli ja usin käsitöömeister. Tänud peitjale.

 4 

Paar päeva varem sai siin käidud koos Ingridiga. Peaaegu oleks siis hakanud saunal katust pealt maha tõstma:P Õnneks ei lubanud aardekirjeldus midagi demonteerida ja tuli paremaid aegu ootama jääda.

Päästev Jüripäev ei olnudki enam kaugel ja sai kasutatud ära järgmist vaba sissepääsu. Eks võis ka ette aimata,et Vabaõhumuuseumis võib geokolleege kohata.

Ja siis see lumepalliefektiga kogunemine ühes vahepunktis päädiski Sepa talus “segasauna külastusega“ :P Pagaritega jätkus meil veel juttu kauemaks,olime Kaupoga mõlemad nendega juba „tuttavad“,kuid polnud reaalelus veel kohtunud!Oli tore tutvuda! Ja Laurile suur aitäh järjekordse kvaliteetaarde eest!

 8 

Kui oli võimalus saada tasuta sisse, siis tuli seda päeva ikka ära kasutada. Esimesed neli punkti läbisin üksi ja ei saanud midagi suurt aru. Viiendasse punkti jõudes tutvusin Einariga ja jagasime ideid õige lahenduse osas. Hiljem selgus, et meie ideed olid puha valed. Kuuendas punktis oli meid üsna palju koos, võib öelda, et aset oli leidmas juba mitteametlik sündmus. Õnneks tulid sealkohal siis targemad väed appi, kes said kohe õigele asjale pihta ning aitasid mul lõpuks ikka logiraamatuni jõuda. Lahendalt tehtud asi, tore aare geoturistidele ala tutvustamiseks. Aitäh, võtsin TB ka!

 9 

Esimeses punktis olime veel Tiiaga koos, aga siis otsustasin Talurahwa aaret külastada. Georajal lähenes üksik noormees nutikas näpus ja pilk nagu mättakeerajal. Oligi kolleeg Martti elik metroo. Käisime koos Talurahwast logimas ja siis tuldud teed tagasi. Järsku keegi hõikab "tere Einar". Krista koos Anniga tuhises mööda. Küll oli hea meel kohata Tallinnas teist virulast. Siis telefoni helin. Kaugel oled, küsib teine pool. Meie viiendas ja tema kuuendas punktis. Oota, kohe tulen metrooga. Möhh. Tõsijutt ja nii me sinna Marttiga saabusime. Lõpuks sai kuus tiimi kokku ja suundusime Sepa talu sauna. Seal sai ka selgeks, milleks neid leitud märke kasutada. Täname peitjat toreda aarde ja geokaaslasi meeldiva vestluse eest.

 10 

No me läksime kohale ikka spetsiaalselt aarete pärast. Mina seega aarde pärast, sest teised olid leitud. Kõigepealt leidsin ilma vaevata parkimiskoha, sest kell oli veel vähe. Seejärel leidsime sõbralikud informaatorid ja peagi ka esimese punkti. Alguses küll ühe vale koha, siis õige koha ja lõpuks igaks juhuks veel ühe vale koha. Seejärel jäi ette kodukohvikute lett, mida sai sihtotstarbeliselt kasutatud. See raha läks asja ette. Edasi leidsime teise punkti ja siis leidis Tiia meid. Noh eks me käitusime suts imelikult võrreldes teiste külalistega, uurides väga täpselt, kuidas erinevad objektid ehitatud on. Võtsime Tiia punti ja jätkasime oma protseduure neljakesi. Nüüd saabus meil see koht, kus Anni tahtis oma suurte tüdrukute protseduure sooritada (loe: külakiigel kiikuda). Me Hannese kannatlikkuseni ei küündinud, käskisime tal endile järgi joosta.
Peagi lahkusid objektile Krista ja Anni ning objektilt naasis Einar koos kena noormehega, omal naeratus kõrvuni ja ta teatas rõõmsalt, et tuli metrooga. Väikese mõtlemishetke tulemusel mõistsime, et metroo on noormees, kelle pärisnimi oli Martti.
Ootasime veel veidi, aga meie K ja A asemel tulid Valed K ja A. Täpsemalt Kaupo ja Allan. Nüüd olid kõik ühte meelt, et toimumas on geosündmus. Paraku ei tahtnud keegi seda üles tõmbama hakata, nii et peame leppima sellega, et isegi kollast täppi ei saa.
Kui teised K ja A saabusid, siis veeretasime end lõpu poole. Vahepeal said Kaupo ja Einar aru, et nad on vanad head geosõbrad, ainult polnud veel kohtunud, mistõttu saime neid teineteisele tutvustada. Ja siis tõin mina aarde lagedale, sest aardepaik sobis mu gabariitidega oivaliselt. Avamisega probleeme ei esinenud ja nimed said lausa alfabeetiliselt kirja pandud. Suured tänud! Mulle väga meeldis!

vahvad uksed

 3 

Tegelikult läksime me täiesti niisama Vabaõhumuuseumisse jalutama, need üritustega päevad on põnevad ja ega siis iga päev saa ise võid teha. Ühe talu õuele jõudes oli selja tagant kuulda sõnu "aare on siinpool" ja no siis ju lihtsalt pidi kontrollima ja vaatama. Tabasime ühe seltskonna teolt ja aitasime kasti lahti saada, siis aga läksime korralikult ringile, et oma nimed ka ausalt kirja saada. No ja uuesti aardekastini jõudes tabasime juba järgmised, saime ühiselt kasti lahti ja nimed kirja. Vahetasime Vabaõhumuuseumi helkuri Kalevi Draakonikommi helkuri vastu.

 3 

Rihtisime samuti oma külastuse priipääsmega päevale. Plaani veidi segas uue aarde avaldumine, kuid lõunaks olime muuseumi parklas. Esimene punkt ajas veidi segadusse, sest me ei osanud kohe õiget asja märgata. Hommikuse ebaõnnestumise järel tekkis juba üsna lootusetu tunne, et sel päeval ei leiagi midagi. Sõime kõhud Kolu kõrtsis täis ning suundusime teise punkti lootuses, et seal saame targemaks. Kohale jõudes oligi kohe selge, mille tarvis silmi lahti hoida. Edasi läkski punktide külastamine kui linnulennul, samm oli nii reibas, et tuiskasime Madisest ka tervitamata mööda. Päris kindlad ka polnud, kas ikka oli tema. Jõudsime siis lõppu ning kogutud infot oskasime hästi kasutada, aga kast ei tahtnud peale seda kuidagi avaneda. Järgmised saabujad aitasid vajaliku liigutusega ning nimed saidki logiraamatusse kirja. Nägime, et Madise logi ka tänase kuupäevaga ning enne oligi ikka tema, keda nägime. Hakkasime siis arutama, et miks ta peale leidu vastassuunas väljapääsule läks. Kaarti vaadates avastasin, et mul siin üks täpp veel roheliseks tegemata. Suundusime siis sinnapoole ja nägime taas Madist, kes ikkagi seda aaret ei jahtinud, vaid muud mängu mängis, aga hea meelega hädast välja aitas. Aitäh Madisele ja muidugi peitjale vahva aarde eest!

 3 

Muuseumi territooriumile jõudes oli parkla pooltühi ja rahvast veel üsna vähe kohal . Lastel oli loomulikult huvitav ja lõbus kõikides majades uudistamas käia. Miale oli ainuus pettumus, et ühtegi tuulikusse sisse ei saanud, eks ta mäletas liiga hästi eelmisest suvest Angla tuulikuid. Lõppaarde juures proovisime tükk aega kasti lahti saada, vihjet sai kasutatud mitmel korral aga algul sellest abi ei olnud. Tänu järgmiste geopeiturite abile vihje siiski toimis ja siis avanes ka kast. Võtsime ja jätsime. Auto juurde tagasi liikudes oli muuseumi territooriumil juba päris palju rahvast ja ka parkla oli autosid täiesti täis.

 4 

Arvasin, et tegemist on mitteametliku sündmusaardega ja nii see oligi. Kohtasin juhuslikult kuute geopeiturit ning sai huvitavat juttu aetud. Lõpus sai jälle nähtud vidinat, mida varem pole näinud. Ega ma poes nii põhjalikult ringi ka vaata, aga kuskil silma pole hakanud.

 7 

Jüripäeva tasuta sissepääsu tuleb vastavalt ära kasutada ning Lauri ägeda teostusega asja otsima minna. Järjekordselt huvitav asi välja nuputatud sinna. Esimeses punktis läks kõige kauem aega. GPS näitas asukohta mujale ning nii ma siis seal vale objekti uurisin. Edasine teekond läks ruttu ning ka lõpus õnnestus kast esimesel katsel lahti saada. Äge värk, soovitan!

Olles aarde leidnud, asusin Ingressi mängima. Ilus ilm ning miks mitte sisustada seda mõnusa ringi jalutamisega vabaõhumuuseumi territooriumil. Olles seal päris palju ringi tuulanud, jalutasid mulle mingi hetk Maris ja Mariann vastu. Kuna ma pole neid väga palju näinud, siis ei olnud kohe kindel, kas olid nemad. Hiljem kohtasime uuesti ning nendel oli esimesel kohtumisel sama lugu. Rääkisime veits juttu ning aitasin nad ka Talurahwa aardega hädast välja. Marisel oli aare varasemalt leitud ning koordinaate GPS-is ei olnud, Mariannil aga sai telefon tühjaks. Näitasin õige maja ette ning nendega koos jõudsin lõpuks ka muuseumi territooriumilt välja (olingi sinna liiga kauaks tiirutama jäänud).

Vabaõhumuuseumiga meenus üks kunagine talvise koolivaheaja linnalaager. Seal pidime samuti "aaret" otsima. Muuseumi territoorimil olid punktid, kus sai vihje järgmise punkti kohta. Lõpu kohta oli teada, et see on peidetud varandus. Vahepunktide teostust ma enam ei mäleta, küll aga meenus, et lõpu "aare" oli maasse kaevatud kast porgandite ja muu juurikatega. Lapsena oli see paras pettumus, lootus oli ikka kommi vms leida. Hea meenutus siiski.

Teekond vabaõhumuuseumis

Stamina jooksu/kõnnietapp andis küll territooriumile vaba õhtuse sisspääsu, kõik punktid said ka läbitud, aga kast jäi meile kättesaamatuks. Teinekord siis uuesti.

 4 

Logiraamatu eest lähevad minult suurimad tänud Marisele, kes selle valmis meisterdas :) Nii osav ma ise veel ei ole :P Ja tuleviku eesmärgil veel punkt kirja, et rohkem ta ise sellest aardest midagi ei tea kui ainult logiraamatut ;)

Leitud, tänan!

 4 

Otsustasime noorgeopeituriga minna ja vaadata selle värske vabaõhumuuseumi ka üle.
Sõime kodus kõhud täis, pakkisime natuke moona ka kaasa ja läksime.
Väravas võtsime kaks (geopeituri) piletit ja sees me olimegi.
Kõigepealt läksime kohe lõppu, et näha, mis meid ees ootab. Ootas küll, ilusasti ootas ja saime teada ka, mida ootaja meilt ootab. Hakkasime siis pihta, kaart ette ja teise punkti juurde. Seal võttis korraks mõtlema, aga kuna teadsime, mida oodatakse, siis kaua ei läinud. Kolmanda punkti juures maadlesime kõige kauem, sest mina ei tahtnud alguses gepsu uskuda. Noorgeopeitur istus aga ilusti nullis ja ootas kuni mina vale koha poleerimise lõpetan. Kui olime eelviimase punkti ka üles leidnud ja majade vahelt otse viimaseni astumas, siis järsku vaatas meile vastu kits. Me tardusime, kits tegi paar kiiret hüpet eemale, seejärel jäi meid vaatama. Kuna me olime jätkuvalt kivikujud, siis tuli ta oma toimetuste juurde tagasi. Mul aga oli kange soov temast pilti teha. Võtsin siis väga aeglaste liigutustega taskust telefoni. Aga see oli vaja veel hääletu peale panna, sest muidu kostub pildistamisel heli. See sahmerdamine aga kitsele ei meeldinud ja ta pidas targemaks metsa jalutada. Edasi liikusime tasa ja sosistades, lootes seda kitse siiski veel tabada. Ja ennäe, õnnestuski tabada. Kahjuks telefoniga nii kaugelt midagi pildile saada on lootusetu. Aga vaadake, võib-olla märkate sellel pildil kitse, ta on täpselt pildi keskel :)

Lõpuks olimegi uuesti lõpus ning peas oli ainult üks mõte: avaneb või mitte? Proovisime, ei avanenud. Proovisime uuest, ikka ei avanenud. Proovisime kohe mitu korda, et midagist. Samas olime kindlad, et kogutud andmed on õiged. Midagi pidi valesti olema. Siis aga tekkis mõte. Hakkasime juba selle mõtte suunas liikuma, kui tekkis veel parem mõte. Läksime tagasi ja proovisime kõik variandid läbi. Ei midagist. Hakkas juba kerge paanika tekkima. Ja siis märkasime lugeda kirjeldus, et kui valesti läheb, siis … No ja siis enam kaua ei läinud, proovisime uuesti kõik variandid läbi ja viimasega - plõks! Ja siis läks kiireks, ei tahtnud me ju mugudele vahele jääda selle avatud konteineriga, ei teagi mis meist siis mõeldud oleks :D Vahva logiraamat igatahes!

Ja mitte ainult logiraamat, kogu see aare otsast lõpuni on Laurilikult kvaliteetne, detailideni läbi mõeldud, hoolega valmistatud ja antud olustikku 100% sobiv.

Igatahes, Laur, tore värk jälle valmis treitud, meile meeldis! Me täname ja soovitame!

Leia pildilt kits

Ajavärav

Kõik sammaldub

Miljonivaatega

Ajaveski

Tänan aarde eest!

 2 

Ilus ilm ja rahvast palju kuid otsimist nad ei seganud. Hakkasime siis kuskilt maalt pihta ja selgus, et lõpetasime hoopis alguses. Kui veast aru saime tegime veel lisa marssimise meie algusesse tagasi ja leidsime kohe vajaliku. Väga tore, meie täname ja soovitame!

 2 

Tegime seltskonna suuremaks ja võtsime aardeotsimist meelelahutusena ilusal pühapäeval. Nii ta oligi. Hästi arusaadavad juhised ja ilmselt kestavad ka kaua-kaua. Tavaliselt käime seal muuseumis suvel jaanipäeva paiku. Nüüd olid vaated hoopis avaramad ja vahemaad tundusid millegipärast lühemad. Aare ise on tõepoolest otsimist väärt ja kasti avamiseks olid saadud juhised täiesti piisavad. Tänud toreda aarde eest.

 3 

Üks kena jalutuskäik kenal päikeselisel pühapäeval. Loomulikult suutsime kõike vales järjekorras teha. Lõpust otsida vahepunkti ja algusest aardekirstu. Õnneks oli känd kõvasti maaküljes kinni. Kangutada ju ei tohtinud ja vabatahtlikult see ennast ringi ei keeranud. Räästad jäid ka nii koledama kaugele, et oli piisav põhjus aarde kirjeldusse süveneda. Läksime siis lõpu algusesse ja üllatuseks mõne korra proovimise järel karp avaneski. Isegi rändur oli sees alles. Täname aardemeistrit! Kohale igati vääriline aare. Mitte nagu see teine kohalik.

 2 

Kui kutsutakse, siis ikka tuleb minna, muidu järgmine kord äkki enam ei kutsutagi. Nii mõtlesimegi 2 sekundit ja olime nõus liikuma siia muuseumikülla, kui tiim rassiss meid õue kutsus.

Siin jalutades oli nii lund, jääd kui ka liivast ja mudast teed - leidus kõike. Sest kõigest hoolimata või tänu sellele saime mitu head tundi veeta, et see küla läbi jalutada ning uurida pea kõike, mis uudistamisväärne oli. Lõpuks said me pingutused premeeritud logiga. Täname peitjat!

 2 

TTF meile :-).Otsustasime tänase päeva siis Vabaõhumuuseumis veeta ja seda siis lausa kambaga. Olgu öeldud, et tegu oli väärt otsusega ja nautisime iga hetkel sellest päevast. Aare oli lahe ja teostus igati tore. Värsket õhku saime kapaga ja nägime palju ja ronisime sisse kuhu vaid sai ja tõesti Suured tänud peitjale siia ilusasse kohta kutsumast. Oma ringreisi lõpuks tegime perega veel hobusega ka tiiru ümber küla, mis oli siis kirsiks tordil. Väga lahe asi.

 2 

STF Uus aare Tallinnas juba kaks päev nii et logiraamatu tühjus natukene üllatas mind. Vabaõhumuuseumis üritan ikka korra aastas jalutamas käia, viimastel aastatel on aardepoisid mind motiveerinud. Järgisin kohusetundlikult kohustuslikku marsruuti ja ka lõpus kaua ei läinud. Sarnaselt Liisiga varbad külmetasid ja tegin peale aardeleidu päkad. Ainult bussist jäin mõne minutise hilinemisega maha ja kuna järgmist tükk aega ei tulnud, sain boonuseks veel Rocca al Maresse jalutada. Aitäh! EVEJ

 1 

Väravast edasi ei saanud, taheti piletit müüa. Aga 23.04 külastus nüüd kalendrisse lisatud :)

 7 

Tegelikult olid tänaseks hoopis muud plaanid. Olin seal, kus olema pidin, ajal, millal seal olema pidin, aga seal polnud kedagi mind vastu võtmas ja telefongi oli välja lülitatud. Olin juba tükk aega niimoodi oodanud, kui tuli teade uuest aardest. Tegin veel ühe kõne, aga telefon oli endiselt välja lülitatud ja mõtlesin siis, et mis seal's ikka, lähen hoopis aaret otsima. Mõeldud-tehtud ja peagi olingi Vabaõhumuuseumi juures. Erinevalt eelmisest korrast, kui siin Madisega aardel käisime, õnnestus seekord ukse ees olevate parkimiskohtade seast lausa valida. Lunastasin sooduspileti, kuulasin kärsitult jalalt jalale tatsudes piletimüüja juhiseid avatud majade kohta ja sööstsin rajale. Alguses sisestasin vale punkti ja eksisin natuke ära, siis käisin nullis luurel, aga ei leidnud mitte midagi. Läksin esimesse punkti ja läks lahti. Olin saadud info tõttu natuke segaduses, aga edasistes punktides sain asjale pihta. Lõpus läks otsimisega natuke aega, viimaks siiski leidsin õige kasti. Siis õnnestus mul mitu korda oma saamatut mälu usaldada ja kõik valesti teha. Lõpp hea, kõik hea ja kell 14:32 tervitas mind tühi logiraamat. Mõnikord on ikka hea ka, kui sind ära unustatakse :) Oleksin seal veel natuke ringi vaadanud (kuigi eks seda sai viimane kord ka piisavalt tehtud), aga varvastel oli juba jube külm. Aitäh järjekordse toreda aarde eest! Soovitan :)