Käisin kontrollimas. Aare oli ära varastatud, ei taasta.

Uus katse. Nüüd kui orav oli olemas ja käis 2 x üles alla, ei tulnud ikka mingit leidu. Vaatasime ka pildi järgi, mille varasemalt aardest tegin, aga selles kohas topsi enam polnud.

 1 

Kesköö on parim selle aarde logimiseks. Ei mingeid mugusid. Koostöös peitub jõud. Mina leidsin. Stina ronis. Herki ronis. Stina logis. Angeelika oli moraalne tugi.

 1 

Aare tuvastatud, orav välja valitud, hästi ei töötanud, oravat vahetatud ja aare käes. Saime pimedas ka ilusti hakkama.

Ikka ei leidnud, peab ikka ajastama valges. Siis on ehk vähe parem.

Nii ikka ei saa. Just siin peavad kohalikud vanamehed viina võtma. Eks kunagi pimedas uuesti.

 1 

Esmalt võttis ikka omajagu aega, et tuvastada, kuhu ronida, ning siis oli meeldiv võimalus lastele tuua aare alla. Kuna avastasime, et kirjapulk oli vahepeal kotist plehku pannud, siis sai seda lahketelt mugudelt veidi eemal laenatud. Lõpuks siis uuesti võimalus ronida aaret tagasi viima :)

 1 

Täna teine turnimine, nii võib päris osavaks saada! Oravat kahjuks ei näinud. Tänud.

01252

 1 

Aarde märkamine polnud probleem. Aarde kättesaamiseks ja tagasipanekuks läks meil vaja kahte abivahendit. Üks oli kaasas, teise meisterdasime kohapeal. Õnneks nii hilisel tunnil enam keegi meie tsirkust pealt ei vaadanud. Tänud!

 1 

Kalvi kehastus oravaks ja mõne hetkega oli logi kirjas. Selleks ajaks olid ka koerajalutajad eemale suundunud ja platsi meile puhtaks teinud. Täname!

 1 

Lapsepõlve eri vol 2 ning poisid jäävad poisteks. Tarzani kostüüm siin ei aita...aitab ainult sitked lihased ning hea ronimis oskus.

 1 

Kunagi promeneerimise tippajal tegin vaatlused ära. Täna läks sellevõrra kiiremini. Tänud peitjale, täitsa mõnus ronimine.

 6 

No vot siin oli suur tahtmine, et poleks selline vanakooli geopeituse peer, kes peab gepsuga metsas ringi jooksma. Läksin nagu ikka koordinaatide järgi nulli ja kuigi see oli keset platsi, ronisin siis kõige lähema puu otsa. No tee mis tahad aga mitte midagi silma ei hakka. Oksad lähevad ka tipu poole juba nii peenikeseks ja jälgi oli, et sealt pole keegi enam edasi tunginud, kuna liiga palju peenikesi oksi oli veel puu otsas. Ronisin siis tagasi alla ja Maris vaatas lehte. No täitsa vihjepilt olemas. 16m eemal nullist. No tore. Pildi järgi oli asi selge ja järgmise puu otsa. Ronimine pole mulle probleem. Mõnest kohast läbi pressimine aga küll. Pimeduses turnides vähemalt keegi ei näe mis lollusi ma seal teen ja kuidas ümber okste end väänan. Keegi sooda laulis metsas ainult väheke eemal...no ikka sellist bleeri nõia moodi jama...õnneks polnud sügaval metsas ja kirjutasin ta siis tavapäraste hullude hulka. No ja logi sai ka lõpuks kirja. Julgeks soovitada, et koordinaadid võiks olla 59 23,729 ja 24 41,596

 3 

Laur tegi siin oravat, minu osaks jäi ainult all hirmunult haliseda. Ja järgmise, Liisi männi juures läks samamoodi… Peaks ennast teie juurde ronimiskooli kuidagi sättima, saaks pooled asjad kergemalt leitud :P.

 1 

Vahva oli. Sai lapsepõlve mängumaal jälle puu otsa ronida :) Tänud peitjale!

 1 

P**** küll, ronisime tükk aega vale puu otsas, kuni lõpuks õiget puud silmasime. Tänud peitjale. Koordinaadid näitasid veidi mööda meie arust, aga leitud ta sai. Tänud pildile.

 1 

Kui juba pealinna satub, peab mõne aarde ka otsima ja miks mitte võtta väike hommikune ronimine soojenduseks. Aarde lähedal kõndis üllatavalt palju rahvast enda või oma koerte tervist sportlikumaks, aga meist oli neil vist siiralt ükskõik. Noh, seda parem. Saime rahulikult seal puu otsas turnida ja otsida. Mina valisin õigema haru ja saidki nimed ilusti kirja.

Aitäh!

 1 

Ronis Rudolf, ronisin mina. Rudolf ronis ees, tema leidis ka aarde. Teise puu otsas ronis orav, tema oli veel kõrgemal. Aitäh meeldivalt jõukohase ronimisaarde eest!

Leitud, tänud

2503.

 1 

Ühel ilusal päeval mõned nädalavahetused tagasi käisime siin oravaid ja aaret vaatamas. Kuna aga ilusat ilma nautivaid mugusid oli ülearu, ei hakanud tegemagi katset aaret logida. Seega ei teinud ka logi, et ei leidnud - ei otsinudki ju. Või siis, otsisime ja leidsime, aga ei loginud :)

Täna siis olime taas siin, kaks osavat abivahendit kaasas. Natuke turnimist ning sehkendamist ja oligi aare käes. Kõik terved, riided terved ja logi kirjas. Täname aarde eest.

 4 

Kolmandal korral valisin nüüd perfektse aja. Enne tööpäeva lõppu kus lapsed on koju läinud emmet issit ootama, hommiku -ja õhtusportlasi pole, grillijaid ka mitte ja need kes pargis liiguvad, neil kõigil kuhugi kiire ja omas mullis. Puu juurde jõudes õnnestus esimest korda silmadega tuvastada aarde asukoht. Hakkasin siis oravat mängima. Kiirelt sain aru, et see ei ole minu maitsele ronimispuu. Liiga palju peab alla vaatama ja liiga vähe võimalikke variante. Pikka aega ma seisingi kõrgustes ühe kindla oksa peal ja imetlesin "lähedal" olevat konteinerit. Sain aru, et isegi kui ma jõuan oma järgmisest raskest takistusest üles, siis ma ikka vist ei ulata aardeni ja sealt edasi poleks kohe kindlasti julgenud minna. Otsustasin tagasi alumiste harude vahele minna ja proovida teist teed kaudu. Järgmises kohas häiris mind üks 2 cm pikkune oks kuhu ei julgenud jalga peale panna. Meenus eelmisel päeval küsitud küsimus, et kas mul elukindlustus on. Eitava vastuse peale uuriti kui ohtlikku elu ma elan. Selle peale ei osanud midagi kosta aga nüüd oleks ilmselgelt elukindlustust vist vaja. Geopeituse sponsoriks mõni elukindlustus firma? Igatahes selle väga väikese oksa juures jäin põnnama ja ronisin täitsa tagasi maapinnale. Enne lahkumist imetlesin veel mitme külje pealt. Siis vaatasin veel eriti põhjalikult seda üht kõige paremat lähenemisteed ja sisetunne käskis tagasi minna. Ei osanud isegi kahelda enda sisetundes ja olingi taaskord kõrgustesse liikumas. Märkamatult sain üles ka ennem mind araks löönud kohast ja olingi aarde juures. Täiesti arusaamatu kui kergesti ma nüüd sinna üles sain. Oma ronimisvõimeid alahindan ma ikka liialt aga parem alahinnata kui lolli peaga kuskilt alla kukkuda. Alla tulemine möödus ka sujuvalt ja hea tundega maandusin maa peale. Tore väljakutse, aitäh!

Peeter tegi oravat.
Täname!

 1 

Mina ei oska oravaks muutuda, ka esivanemate (evolutsiooni mõeldes) oskused on degradeerunud. Evolutsioonis omandatud foobiad (kõrguse ja roomajate) kõrgel tasemel. Tegin Nagu madis soovitas, abivahendiga saime piisvalt lähedale et logida

 1 

Tuleb välja, et mulle tegelikult meeldib oravat mängida. Aare kiirelt leitud, tänud!

 1 

Oravad olid kohal lausa 2tk. Kolmandaks maskeerusin ise ja panin nime kirja. Tänud seda puud tutvustamast :-)

 1 

Mõtlesin laupäeva õhtust oravat mängima minna. Alles kohale jõudes sain aru, et nii lootusetut üritust pole mul ammu olnud. Terve mets paistis chillivaid ja grillivaid mugusid täis. Mõtlesin, et äkki saab siis vähemalt otsida silmadega üles aarde asukoha, et mõnikord pimedas jälle uuesti proovida. Nulli lähedale jõudes märkasin, et sobivast oravapuust paarikümne meetri kaugusel oli aga ka üks suur seltskond. Oleks olnud natukene imelik minna oravaid nende kõrvale vaatlema ja läksin sama targalt minema. Nüüd tean, et sinna on kõige parem minna mõnel varahommikul päikese tõusu ajal.

No kui orav, siis orav, aga logi sai kirja.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Puu asub nullist küll 10 meetrit kaugemal (Etrex 20), aga vihjepilt tuleb kasuks. Esimesel korral seisin vihmaga nullis ilma pildita ja vahtisin tühja.

 1 

Leitud

 1 

Otsisime teist korda. Esimene kord polnud meist turnijat aga täna on mankey omast käest. Tehtud.

 1 

Aare edukalt leitud. Aitäh :)

 1 

Kuna oravaid ei näinud, hakkasime ise oravateks.

 1 

Tänasest olen siis minagi ametlikult orav- geoorav, kuigi tundsin end vahepeal rohkem ahvina ;-) Kui üles ronisin, kõlkus kogu aeg mõte peas, kas jõuan ikka tervelt üles ja siis alla tagasi. PERH on küll lähedal, aga niimoodi vigaseks ka ei taha kukkuda. Üleval logisin ka mõnusalt oksal istudes. Allatulek oli üle ootuste rahulikum. Aitäh meeldejääva elamuse eest!

 1 

Leidsin. Aitäh!

 7 

Täna räägime meeste pikkusest. Üks Ontika vanamees olla 16 meetri pikkust meest näinud. Mul endal on olnud au olla tülis 2.40 pikkuse mehega. Teised mehed on olnud pisut lühemad. Mõned nii umbes 50 cm pikkused. Silma järgi on see aare umbes 7 meetril. Mis see siia ära vallutada pole, kui meil suisa tagastaskust võtta 1.50seid. Tuleb neile lihtsalt näpuga näidata ja kohe poisid puu otsas. Ahvi aastal sündinud. Pärast bussis hakkasid kuulama klassikalist muusikat - MC Vimpel ja "Botased kuluvad." Sellest, mis Harku järve ääres juhtus, me esteetilistel kaalutlustel ei räägi.

Paljud on lugenud raamatut "vanamees ja meri." Aeg oleks kirjutada: "Vanamutt ja puu."

 1 

sisestage rõve sõim serbohorvaadi keeles Pidin professionaalse ronija appi kutsuma, ise oleks ilmselt tema näpunäidete järgi ka jaksanud, aga ei pidanud mõistlikuks. "PERH on lähedal ja me teame su koordinaate," ei kõlanud ka eriti julgustavalt.

 1 

Geopõnn mängis ka oravat, aga kuna kolmesed veel väga ei kirjuta, pidin logini ronima mina, tema pidas allpool oravatega läbirääkimisi, et toogu tops lähemale :)

 1 

Liana märkas juba alt kus on, mina mängisin oravat, tore oli :) Tänud.

 1 

Ühel hetkel avastasin et olin liiga kõrgele juba roninud. Hea mugav puu, nii ronimiseks kui ka logimiseks. Tänud

 3 

Tõstsin maastiku raskuastet poole palli võrra. Variant on ka redeliga aarde juurde minna, kui tundub et puud pidi ronimine eluohtlik on. Minu 90+ kilogrammi kannatas puu väga edukalt ära ja ma ei leidnud ka, et see kuidagi eluohtlik oli. Oma tegevustes peab olema alati ettevaatlik ning ohtusid tuleb hinnata.

Sabatutt ainult vilksatas, aga kätte ei andnud. Kindel, et see kõrgus eluohtlik pole?

Uus logiraamat. Keegi naljahammas on aarde tunduvalt kõrgemale viinud, kui ta alguses oli. Las ta siis olla seal..

Raamat täis.

 3 

Nüüd siis teine katse aaret otsida. Täna võtsin oma raskekahurväe kaasa Elyse näol, kellele meeldib alati igale poole ronida. Tegelikult olime me täna mõlemad nagu oravad puu otsas. Eemal olevad purjutavad mugud vaatasid meid nagu hulle, et mida me seal puu otsas teeme, aga lõpuks väsisid nad meie vahtimisest ja jätkasid oma pooleli olevat tegevust. Lõpuks tuli nähtavale, see asi mida me taga ajasime. Peale logimist hakkasime juba alla tulema, kui meie silma hakkas aardele nime andnud orav, kes toimetas kõrval oleva puu all. Proovisime teda objektiivi saada, aga see nüüd nii hästi ka ei õnnestunud. Sel hetkel, kui uuesti hakkasime alla tulema, ilmus metsast välja üks mugupaar ja teavitas meid, et see orav mida me otsite on seal puu otsas. Huvitav, kust nad võtsid, et me just oravat otsime. Lõpuks, kui alla jõudsime, tegime ka puu otsas olevale oravale fotojahi. Koju tulles avastasime oma hoovist ühe orava paarikese, kes vilkalt mööda maad toitu otsis ja omavahel kurameeris. Meil tegelikult elab endal ka maja räästas üks orav, kelle nimeks on Pätu. Nimi selle pärast selline, et see vana pätt sööb iga talv ära lindudele mõeldud toidu või veab selle oma peidikutesse. Tänud aarde eest.

Kõigepealt ronis Stella oma kipskäega puu otsa. Teatud punktist edasi ei saanud. No mis siis ikka. Järgmisena ronisin mina puu otsa paljajalu, sest kingadega ei hakanud ju ometi minema ja keegi tosse ka ei raatsinud anda. Aga kasu polnud midagi. Ka teatud punktist edasi ei saanud. Kaasas olnud seltsimehed olid nii pirtsakad ja nemad puu otsa ei roninudki. Nii see aare sinna üksi kurvastama jäigi. Tänan aga rohkem puu otsa ronida ei taha :)

Esmalt olin juba ühe puu otsas kui anti teada, et null 20 meetrit eemal. See paistis juba tõesti rohkem aardepuu moodi. Kuna pimeduse tõttu aaret alt vaadates ei märganud, siis lendoravat ei tahtnud proovida mängima ja jääb tulevikuks.

Ei leidnud. Arvan, et minu poolt jääbki leidmata vaadates neid olusid seal kohapeal.

 1 

Paistab, et ilus ilm ei ole selle aarde otsimiseks hea. Ümbrus kubises paljaste kehadega mugudest. Kuna ma olin natuke viisakamalt riides, jätsin sellel korral puu otsa ronimata. Aga nagu mingi ütlus ütleb: "Kes otsib, see ei leia." Nu ja näe mina ei otsinud ja leidsin. Leidsin kohe viis kopikat. Ei teagi kuhu seda varandust laiaks lööma minna. See kes eelmise riigikorra ajal elanud mäletab, et selle eest sai ikka päris mõnusalt kommi, jäätust, kalja.

Nüüd siis rikas mees.

Kes mäletab veel seda riiki.

 1 

Kui ikka ise puu otsa ei saa (loe: ei julge ronida), siis tuleb läbirääkimisi pidada oravapoistega, kes Sulle appi tulevad :) Minnes oli üks mugu puu all, aga meid nähes korjas oma kodinad kokku ja hakkas heaga astuma :D Hops puu otsa, nööriga alla ja hops puu otsa tagasi, töö kiire ja korralik :) Mina tänan!

 1 

Alguses vaatasin puid altpoolt, kuid miskit aaret ma ei märganud. Siis proovisin lapsepõlve meenutada ja ronisin puude otsas. Kui juba kolmanda puu otsasistusin ja pisar juba lootusetusest silmanurgas, märkasin seal samas silmanurgas ka midagi, mis selle pisara silma tagasi surus. Lõppudelõpuks tore võimlemine reedesel hommikul.

 1 

Ah et sihuke aare või? Nojah, päris korralik puu otsa ronimine. Aga no samas olen hullemates kohtades aardeid logimas käidud. Rekord hetkel Lätis. Oli see vast puu seal!

Teise katse saab edukaks lugeda, sest erinevalt esimesest leidsime me aarde üles :D Turvalisuse kaalutlustes jätsime küll aarde logimata.

Ei näinud suures lumesajus üleval midagi

 1 

Meil juhtus samamoodi nagu Hannol ja Triinul :) Kõige parem on seda aaret otsida valges! Paraku ei leidunud meie seltskonnas seda julget, kes oleks aarde ära toonud, et logiraamatusse jälg jätta. Selline mitteametlik leid siis :P

 1 

Karuonu mängis oravat. Kiitis, kui hea on kummikuteta, s.t tossudega ronida. Muidu ta sageli ronib justnimelt kummikutega mööda puid :D

 1 

Veel jõuan, aga kõht kasvab. Aitäh.

 2 

Kohale jõudes juba tegevus käis. Seal tutvusin uute geopeituritega. Hulgakesi läheb asi paremini. Tegelikult ega vist üksinda poleks hakkama saanud. Üsna raske aare mitmes mõttes.

 1 

Täna ei olnud mingit plaani geopeitusega tegeleda, kuid õhtul helistasid noored algajad geopeiturid ja jagasid oma muljeid. See ajas isu peale ja nii saigi metsa jalutatud. See äge puu paistis kaugelt silma ja Agu ronis nagu orav selle otsa. Vahtisime siis seda puud, tema ülevalt ja mina alt, ei jäänud midagi kahtlast silma. Vaatasime siis veel ringi, et ehk on mõni teine puu hoopis. Ohoh, ühe küljes oli isegi oravate söögimaja. Mida hekki... Ringiga õige puu juurde tagasi ja siis vaatasime et üks rattur käitus väga kahtlaselt. Me saime kohe aru, et oleme sama asja peal väljas. Saime tuttavaks Rainiga. Nüüd jäi konteinr ka silma ja Agu sai uue võimaluse oravat mängida. Konteineri allaviskamine oli lihtne, logimine samuti aga ülesviskamine nii libedalt ei läinud. Rain sai sellega siiski edukalt hakkama. Täname peitjat, see oli põnev vaheldus ja kindlasti meeldib kõigile, kes ronida armastavad.

 2 

Siniste nägude rohkus tekitas juba väikeseid kõhklusi. Aga pärast esialgset mitteleidu säras aare korraga maapealsetele oravatele otse silma :)

 2 

Üks käsi oli küll praktiliselt rivist väljas, aga ära sai seal käidud lausa kaks korda :P. Aitähh!

 2 

Mängisin mina oravat ja mängis ka Veiko oravat aga seekord jäi aare leidmata. Väljas oli muidugi juba pimedavõitu, tuleb uuesti sinna otsima minna :)

 2 

Sai üsna kõrgel puu otsas turnitud, kuid kahjuks jäi aare leidmata. Ilmselt mängis selles rolli tõsiasi, et õues oli juba pime. Tuleb mingil varasemal kellaajal uuesti proovida. Hästi peidetud!

 3 

Pole paremat stressiravi kui naeru lagistada, kui Liina puu otsas kinni on. Miniorav Liina aga aaret ei leidnud, sest väljas oli pime ja Liina pole just lendorav. Aga vähemalt sai palju naerda ning vähemalt kordki oli Liina see, kes ei julgenud alla tulla. Edaspidi oleme aga traditsioonides kinni ning kõrgusekartjana turnin mina ja Liina naerab.

 1 

Seekord oli minu kord ronida... Aitäh

 2 

Hea, et ma ei otsustanud seelikut hommikul selga panna. Puu otsas tegin paar arvestatavat spagaati ja katsetasin vasaku käega konteineri avamist ja sulgemist. Korralik hommikuvõimlemine - tänan!

 1 

No ei ole ise linnaorav. Tuleb mõnele teisele oravale loota..

 1 

Õhtune aeg tundus hea logimiseks. Aga mitte päris- kuskil pimedas võsas lärmasid vene noormugud ja mitmed mugud jalutasid oma koeri. Aga mis ikka, mängisime ka kaabakaid ja hakkasime turnima. Algul muidugi valesse kohta ja hiljem õnneks õigesse. Et kõrgustes logima hakata panin lambi põlema, aga üks mugu otsustas koeraga just siis puu juurde jalutada. Ootasime vaikuses kuni koermugu end ära kergendab ja siis sai asjad lõpetatud. Aitäh:)

 1 

Ilusaim teiste seas paistis juba kaugele. Tänud peitjale.

 2 

Varem tuleb tõusta, Kristel! Siis, kui ma Krista puu otsa kupatasin, oli kauguses vaid üks härra oma koera jooksutamas ja kellegi koer jooksis kah meie poolt ronimiseks valitud puu kaudu. Siis olid nimed kirjas ja Krista all ning peagi lähenes lapsevankriga naisterahvas, kes õnneks/kahjuks jäi kinost ilma seekord. Seda komöödiat, kuidas mina sinna harude vahele kinni jään, me seekord aarde säilumise huvides ei esitanud. Aitäh! Pikka iga aardele!

 5 

Ei olnud kõige targem mõte minna sinna pühapäeval keset päeva. Rahvas liikus igas suunas. Seisin puu kõrval ja lihtsalt ootasin ja ootasin ja ootasin. Ühed mugud lahkusid ja teised olid juba tulemas. Lõpuks Reix arvas, et ma võin ronida küll, kuna ma lapsemõõtu ja keegi ei vaata imelikult, kui mõni laps puu otsas ronib. :D Ja nii oligi, inimesed kõndisid mööda küll, kuid keegi mulle tähelepanu ei pööranud. Sain ilusti ära logida. :) Mõnus ronimine, mulle jälle meeldis. :P Tänud peitjale!

 1 

Leitud ja logitud. Ronimise harjutus. Tänud!

 1 

Viimasel ajal pole geovärginduseks eriti aega olnud ja nüüd selgus, et kodu ümbrus on värskelt aardeid täis külvatud, mis on igati kiiduväärt nähtus. Kuna täna anti korraldus kodust jalga lasta siis oli plaanis see täpp õiget värvi värvida. Õnneks andis Inga ka endast märku ja nii oli lõbusam otsida. Ilmselt paari nädala pärast (või siis kui ilmad on soojad) hakkan ma jälle siin metsas jooksmas käima ja proovin siis silmanurgast "oravaid" ka luurata :) Tänks, mees!

 1 

Kerge roning. Aitäh!

 1 

Kuna oli selge, et mina ronima ei hakka, tuli oodata päeva, mil Veiko kodust välja visatakse. Täna see päev siis lõpuks saabus ning läksime asja uurima. Puu sai pärast mõningat segadust tuvastatud ning Veikol käis aarde kättesaamine päris kiirelt. Mina panin nimed kirja, Oliver tagastas aarde. Tänud kutsumast.

Leitud

 2 

Kui naljapäev, siis naljapäev. Aitab esmaleidudest, aitab lollist tormamisest! Kui kaks endalegi äärmist üllatust pakkunud esmaleidu olid tehtud, tulime töö- ja koolipäeva hommikul siiagi - peaks ju turnimiseks paslik aeg olema. Oligi. Nii rahulik, et meil tuli vaid mõelda, missugusse peidikusse aarde järgi minna - ülal olles selgus, et geovaist ei petnud. Alles seal silmasin aaret ning toimetasin selle alla logimisele. Tagastus toimus elegantse koostööna ning juba võisingi lumes käsi puhtaks pühkida. Nüüd pühkisime ka linnatolmu autorataste alt ja suundusime edasi maale, Tartusse. Ikka mööda aardeid nagu geopeiturile kohane.
Aare korras, kuiv, leitav. Loodame, et püsib ka vastikute väikeste pahatahtlike oravate eest peidus. Aitäh Madisele hommikuse virgutuse eest! :-)

 3 

Pime oli, ja muge oli natsa ka. Kaasavõetud orav vudis üles ja siis hakkas peitusemäng. Logi tui alla suht kähku, aga tagasi üles teda enam ei saanud. Proovisime vist korda kolm konteinerit ja loginutsakat sinna pimedasse ära kaotada, aga kuidagi ei õnnestunud, ikka leidsime üles. Lõpuks võttis Liisi asja oma kätte ja toimetas ta üles tagasi. Aga kuna siin ka ühtegi klaaskuuli ei olnud, tekkis sellest üks pisemat sorti jama. A eks me leiame need klaaskuulid ka üles, kuidas muidu. Tänud juhatamast!

 1 

Lootsin veidi pikemat ronimist, aga, kui nii, siis nii. Tänud peitjale!

 1 

See on üks selline koht, kus ma pidevalt parkides päris õigesti ei toimi. Nii ka seekord - ei liikluseeskirju ma ei rikkunud. Kohapeal kehastusin oravaks ja saime oma varesejalad logiraamatusse kirja. Tänud!

 1 

Mis aardenimi see on? Õige oleks "Kingitus Mikile", sest kõik oravad on alati Mikid olnud ja punkt. Meie Miki ju ka ronib hästi, on alati olemas kui vaja, püüab säraga pilku...

Tegin siis ka kribinal-krabinal ja logi läks kirja. Tänud, ilus oli siin!

 11 

Kui ma end puu all kokku võtsin ja otsustava sööstu kõrgusesse tegin ja puuprakku kinni jäin jäi edasi kolm võimalust:
1.A helistab päästeametisse ja siis tuleb neile seletada miks ma just täna otsustasin siia puu otsa õunu sööma tulla.
2.A hangib läbi tutvuste leivalabida ( mina söön senikaua puupraos õunu) ja hellalt sihtides lajatab sellega mu perimeetri pihta, nii et ma kõrgustesse kerkin
3.A lükkab mind lihtsalt kogu oma jõudu kokku võttes puu sisemusse :D.
...
Toimis muidugi kolmas variant ja nii ma seal keset puupragu lõpuks kükitasin ja tasapisi suutsin end püsti ajada. Minge te linnaoravad ise maale elama, siis teata milliste parameetritega peate edaspidi arvestama ;).
Seisin siis seal ülemistes kihtides ja no kuidagi ei saa sinna ülemisele korrusele kus pähkleid vm head paremat jagatakse. Järgmisesse prakku ei julge ka end suruda, sest siis tuleb kindala peale esimene variant käiku lasta.
Siis tuleb meelde lapsepõlv ja see päästab me päeva. Nagu lehetäi rooman logirullini ja saan logi kirja. Õnneks õnnestub ka tagurpidi roomamine ja siis tuleb sellest praost ka väljuda. Hingan sügavalt sisse, A ulatab käe ja ma litsun end vabadusse... krm õnnest huilata ka ei julge, sest juba lähenevad mugud ja ma kehastun õunu söövaks tavakodanikuks.
Tänud peitjale ja meenutan, et kõik me muutume ajas ;)!

 1 

Äge ronimispuu! Aitäh peitjale!

 1 

Leitud. Aitäh!

 1 

Oravat ei näinud, küll aga koeri ja nende jalutajaid.

 1 

Koht kuhu jõudma pidi hakkas kohe silma ja nii jäi ainult ära käia. Tehtud!

 1 

Lasnamäe oravatele leidmine küll suuremat probleemi ei valmistanud.

 5 

Siia tulin muidugi suure ringiga - mööda Lameka serva üles, et siis mingi hetk avastada, et tuleb trepist alla tagasi minna. Kuna aga Mustamäe männimetsad on üks mu eredamaid lapsepõlvemälestusi, siis tasus see ring end kuhjaga ära. Mingi hetk seisis täielikus vaikuses ja üksinduses nõlval, hingasin kopsud karget õhku täis ja vaatasin enda ümber laiuvaid lumevälusid ja puusalusid kaugusest paistvate linnamajade taustal. Aardele lähenedes hakkas ümbrus juba mugulisemaks muutuma. Õige puu paistis juba kaugelt ja aarde suutsin ka hõlpsalt tuvastada, aga no see oli ju nii kõrgel, kes sinna ronima viitsib hakata ja üleüldse mina kardan selliseid asju. Jõudsin veel sekundi mõelda, et äkki jääb logimata, kui puu juurde ilmus nagu võluväel teine geopeitur. Muidugi kehastus tema siis oravaks ja pakkus logimisteenust, nii et suurimad tänud! Puu kõrvalt mööduvatel vanaprouadel oli küll kohati kummaline nägu peas. Etteruttavalt olgu öeldud, et päris ilma akrobaatikata ma nagunii sel päeval ei pääsenud. Aitäh peitmast!

 1 

torepuutorepuu!

 1 

Aardeni jalutades nägime surnud oravat, mis oli ilmselt jäänud auto alla :( Mis siis muud, tuli meil endal oravat mängida, et nimed logiraamatusse kirjutada.

 8 

Tsillisime magava lapse ja käruga mööda Mustamäge ning sattusime siis orava elupaigani. Esimesel katsel ümbritses nulli trobikond pensionäre ja jalutavaid titemammasid. Tegime siis oma vankriga ringi ümber lähedal asuva posti ning liginesime uuesti objektile. Plats lage, kargasin oksale logima. Sain ilusti nimed kirja kui minu poole ligines äärmiselt üllatunud pilguga memmeke. Kristiin oli vaikselt juba sääred teinud, jättes mind sinna turnima. Kargasin siis oksalt maha, memm jäi mulle otsa vaatama, nagu oleksin imelik. Jooksin kiirelt neidudele järele, peas kummitamas mõte, et mis on see vanus, millest alates on imelik mööda puid ronida? Kas mina tundusin täna kahtlane memmele?

Tänud peitjale. Oli tore. :)

 1 

Aare Leitud !

Leitud, tänan!

 5 

Seda orav olemist on mul ikka enne ka ette tulnud (TTÜ staadion, Metsavahi tee), aga seekord tahtis noorgeopeitur ise orav olla. Parkisime auto ja hakkasime ronimisobjektile suunduma. Ma veel arutasin noorgeooravaga, et kas lülitan gepsu ka sisse või lähen mälu järgi. Tema muidugi arvas, et võiks ikka gepsu sisse lülitada. Mina aga arvasin, et mul see koht kaardi pealt ilusti meeles. No läksimegi siis ilma gepsuta. Mugusid saalis seal ikka omajagu ringi, aga juba kaugelt hakkasid silma teised geooravad, kes millegipärast ülespoole vaatasid. Loomulikult see koht, kus nemad olid, ei klappinud kuidagi selle kohaga, kuhu mina oleks ilma gepsuta suundunud :D
Jõudsime siis lähemale, soovisime jõudu ja märkasime, et üks noorgeoorav on juba kõrgustes. See tähendas loomulikult, et minu noorgeoorav ei pidanud ennast üles vinnamagi. Ja mina loomulikult - nagu mul juba kombeks - ajasin jälle inimesed sassi, pidades Erkit Janariks (ma pean selle äraarvamismängu vist ära lõpetama, piinlikuks läheb juba). Selgus siis, et [hette] tiimiga on hoopis tegemist. Annikale sai ära mainitud, et Eestimaa on väike ja juba laupäeval lähen vaatan tema “Sõida tasa üle silla” ka üle.

Saimegi siis meie ka selle moega 1.0 maastikuga oma nimed kirja, tänud noorele geooravale! Ajasime siis veel veidi geojuttu ja [hette] geoorav sai mõnda aega oksalt oksale turnida. Meie suundusime sealt IBM otsiguile, nemad olevat sealt just tulnud.

Tänud Madis! Ma saan aru, et nüüd on teil Liisiga kummalgi oma puu :D

 3 

Uskumatu! Unustamatu! Tempel mällu igaveseks! - need on märksõnad, mis jäävad meenutama seda aaret ja Gerdit aaret otsimas. Kõhulihased olid veel kaks päeva hiljem valusad ja mitte ronimisest. Tänud peitjale (ja ka Gerdile) :).

 4 

Parkimiskoha leidmisega oli omaette tegu. LÕpuks siiski leidsime ühe koha, kuhu tohib, ja jalutasime nulli. Tuvastasime kahtlase koha ja orav ronis puu otsa. Algus läks edasi ja siis edasi Error. Teine ja kolmas katse andsid sama tulemuse. Järeldus - orav liiga paks. Õnneks leidus paksule oravale sobilik alternatiivne trajektoor. Saigi nimed kirja ja kolmandat trajektoori pidi puu otsast alla. Paks orav tänab peitjat.

 4 

Teel asukohani oli meil tööjaotus juba klaaritud. Mina ronima, Kaupo ja Ragne maa peale itsitama. Kuna geoöö asemel oli meil plaan tehtud järgmiseks päevaks, siis ronimiseks sobilikku riietus- ega ka jalanõuvariante kaasas polnud. Kõik vähegi määrdumist kartvad või kontsa sisaldavad asjad oli vaja eemaldada ja "soojendusdress" oligi maha visatud. Kuna ka väikesed kõrgused mu lemmikkohtadeks pole enne olnud siis oli vaja kiiret plaani, millist tehnikat kasutada. Mõte olemas, tuli seda ka praktikas realiseerima hakata. Nalja sai kõvasti. Aitäh peitjale selle vahva elamuse eest, mis pakkus mulle kerget eneseületust :)

 2 

Üks huvitavamaid otsimisprotsesse, asukoht on lihtsalt tuvastatav, aga kättesaamise pealtvaatamine võib päris koomiline olla.

 6 

Kui selle aarde kirjeldust lugesin, ütles Josten, et see on tema teema.

Kaugelt nägime juba, et toimub suurem kogunemine. Kui kohale jõudsime olid Tessa, Taavi ja Merle puu otsas ja Carolys ja Taavi maa peal.

Meie orav oli liiga häbelik, et etendust pakkuda. Oli nõus ronima alles siis, kui publik lahkus. Sihtmärgini ta veel päris jõudnud ei olnud, kui saabusid Liisi ja Liivo, kes pääsesid tänu Jostenile ronimisest. Liivoga vesteldes võisime taas nentida fakti, et Eestimaa on ikka väga väike.

Aitäh peitjale, kes pööras Josteni taas geopeituse usku ;) Tänud ka kõigile selle aarde juures kohatud geopeituritele, kes mainisid jutus TTÜ staadioni aaret. Suundusime edasi sinna.

 7 

Avaldumisest oli möödas 15 minutit, kui uue aarde avastasin. Olenemata ligidusest oli seda ilmselgelt liiga palju, et FTF-i püüda. Tunk oligi juba selleks ajaks objektil. Pane või ka endale teavitus, siis ehk on lootust vähemalt "nina alla" peidetud aaretele pihta saada. :)

Siinne mets ja nõlv sh "lamekas", "vanakas", "rammikas", "kauss", "trepikas", "küür", "sein" jne on lapsepõlvest tuttavad. Minu poolest oleks võinud see ka piltmõistatus olla, taamal paistev lame liivik just palju variante poleks jätnud. Suviti on aarde lähedane ala päevitajate, pikniku pidajate, niisama joodikute ja lastega emade üks lemmikpaiku. Aardele pikka iga, tundub paras jõnglaste ronimispuu olevat.

 1 

Lootsin rohkem ronimist, aga hea seegi. Algul keerutasin end igate pidi puu otsas, pärast sain kolme sammuga alla. Pärast vedasin suurema hüppetorni trepist ratta käeotsas üles.

 4 

Kokkuvõtvalt tabasime teisi teolt ja saime ka ise teolt tabatud. Täna polnud plaani siia tulla, kuid kui Waze meid siia teele juba juhatas, et Tammsaare tee ummikut vältida, oli selge, et tuleb ikka aardepeatus ette võtta. Autos tabas mind laiskus ja ma ei viitsinud saapaid jalga panna. Taavi ka ei tundunud ronimistujus nii et ma talle võimalikke võimlemisharjutusi üldse ei maininuidki ja olin täiesti valmis mantli ja kontsadega puu otsa ronima aga õnneks juba eemalt jäi silma, et objekt ei ole üldse kohe üksi. Taavi veel ütles, et järsku niisama ronivad aga ei mina seda juttu uskuda tahtnud ja võtsin kohe õige suuna Meteta tiimini. Ajasime juttu ja pääsesime väheke kergema maastikuastmega. Enne kui järgmised objektile jõudsid oli logirull juba peidus ning nemad jäid peale meie lahkumist sinna toimetama. Tore kohtumine! Aitäh!

 3 

Just eile kekutasin, et lapsed on hea maskeering- äkki keegi ei "kahtlusta" kui puu otsa ronivad.. muidu ongi, aga mitte geopeiturite ees.. kaugelt nägime muigeid:) Tore kohtumine, meie esimene "vahele jäämine" vaid rõõmustas meid. Tänud peitjale, meile väga meeldis. Tervitused neile, kellega trehvasime!

 1 

Leitud,ronitud,logitud-aitäh!

 1 

Kohene leid ning mõne minuti küsimus, et logitud saaks. Aitäh!

 1 

Leitud ja logitud.

 1 

Tekkis keset koolipäeva vaba auk ja käisin aarde juures ära. Suts ja valmis! Aare meeldis, eriti meeldis muidugi ronimise osa :) Aitäh!

Tänan aarde eest!

 6 

Kodust orava leidmine oli äärmiselt lihtne. Tuli kutsumise peale ise kenasti kaasa. Metsas oli vaja ainult lamp oma kätte võtta ja krõbinal ronis Miki aarde järele (tuleb meelde, et vanasti kutsuti Kadrioru oravaid ka miki-miki). Tänud peitjale ja Mikile.

 16 

Närisin parasjagu kodus pähkleid kui koorte vahelt kostus tuttava kõlaga plõnn. Selle plõnniga seoses on välja kujunenud teatav reflektoorne käitumine, mis aitab tõhusalt laiskust peletada. Peaks vist hommikuse äratuse helinaks panema, praeguse variandi vastu oleks nagu justkui mingi immuunsus tekkinud.

Tavaline aare Tallinnas, mis avaldub tööpäeva õhtul, tõotab üldiselt suuremat otsijate seltskonda. Aga kuna ta mulle suhteliselt lähedale ilmus, siis pikalt kaaluma ei hakanud, otsustasin ikkagi reageerida. Olin üpris kindel, et keegi tabab mind seal oravaasendis teolt. Aga seda vist ei juhtunudki. Vähemalt ei märganud ma nulli läheduses ühtki ebamugulikult käituvat isikut, ei enne ega pärast logimist. [k6] kohalviibimist ei või muidugi välistada :P Logirulli esimene lahter oli igatahes tühi, selle täitsin kell 21:25. Mugurohket asukohta ning objekti omapära arvestades tundub üsna julge peiduviis, aga vahest ikka püsib. Muidu igati meeldivat sorti klassika, aitüma!

Nõmme orav

 1 

Nägin uut aaret ja nime järgi aimasin kohe kus see on, sest see aare on üks mu kodule lähedasemaid aardeid. Kuigi esmaleidu eriti ei lootnudki, siis otsustasin ikkagi kohale minna, et äkki ei peagi ise ronima. Ja nii läkski, aarde juures toimetasid juba Liisa ja Madis. Aitäh!

 1 

Tore ronimisaare. Madis määris püksid ka ära. :) Aga leidsime, kahjuks küll alles kolmandana. Aga tänud! :)