Jalutaja

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

22 september 2024 leidis Anni&Ranno [annimosovskaja]

Leitud ????

16 juuli 2024 leidis Merle ja Co [gadi]

Juhendajaid oli seekord rohekm kui otsijaid aga hakkama saime :)

16 juuli 2024 leidis Merle , Gadi & co [merme]

Ai..valus oli seal kadakate vahel. Õnneks Anne leidis.

20 jaanuar 2024 leidis Raivo,Krista,Mari,Ingrid ja [sunflower]

Päev Kesselaiul.Teel siia tervitasid meid veised.Aitäh!

20 jaanuar 2024 leidis Aive, Mari, Ingrid, Krista ja Raivo [raivo]

Virukad Kessulaiul. Enamusel oli varem leitud, Aivega kahekesi kaevasime. Aive oli edukam. Aitäh!

29 juuli 2023 leidis Johan, Tuuli [johan]

Üks kivi müüris nägi välja selline, et seal taga peab karp olema. Ma ei olnud kindlasti esimene, kes nii arvas. Siiski õnnestus mõningase otsimise järel Tuulil ka seda õiget kivi liigutada.

29 juuni 2023 leidis Arvo ja Liisi [arvoaljaste]

Kenasti leitud. Eks siin otsimiskohti oli nagu muda. Õnneks sai vajalikku kivi liigutatud kiiresti ja ei pidanud kogu ladumistööd ümber tegema. Veised on õnneks metsaaluse kenasti ära hooldanud, ainult kadakad veel kiusavad. Neist pole vist siin pääsu aga. Aitäh aarde eest.

14 juuni 2023 leidis Arnika&co [arnika]

Täna koos Lahmuse Kooli kollektiiviga saart avastamas ja aardeid otsimas. Aitäh peitjale, ehk said pisikuga nakatatud.

21 juuli 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Siin läks ilmatuma aja. Üldse ei tahtnud uskuda, et aare tegelikult ka müüris on. Kohati oli müür lausa ümber, ilmselt loomad üle roninud. Paaris kohas kergitasime kive ja ühte kivi sai lausa mitu korda tõstetud, viimasel vaatlusel piilus karbike veel ühe kivi alt. Tänud

20 juuni 2022 leidis Helen ja Salme [helen]

Jalutada sai Kesselaiul väga mõnusa ringi. Kogu saart hõlmava matkaraja läbimiseks ja ringi uudistamiseks kulus paar tundi. Saime kulgeda kõrgel pangapealsel, metsaradadel ja madalamatel rannaribadel, samuti kadakatevahelisel vanal taluteel ja loomaradadel. Äärmiselt mitmekülgse maastikuga saareke. Saarel viibimise ajal ei kohanud ühtegi teist inimest ega kahjuks ka kohalikke kariloomi. Meil oli lammaste jaoks isegi leiba kotis, kuid polnud seda kellelegi pakkuda. Küll aga lugesime läbi kõik infotahvlid, katsusime ka merevee soojust ja Salme ronis ka vana päevamärgi otsa, kust avanes suurepärane vaade ümbritsevale.
Aarde leidmiseks läks natuke aega, sest kõigepealt tõmbas tähelepanu geopeiturite poolt lammutatud kiviaia lõik. Kahjuks pole mõned vist kirjelduses olevat soovitust tähele pannud, et kui mõnda kivi liigutad, siis oleks see viisakas ka samamoodi tagasi panna. Aardekarbi leidmiseks midagi lammutada pole vaja, kuid ühte kivi siiski liigutama peab. Tähelepanelikul vaatlemisel see õige ka silma torkab. Karbike on suuruse poolest väike ja täiesti ideaalses korras. Kaasa võtsime sealt ränduri.

Kokku saime Kessulaiul väga mõnus matkaringi ja paadi juurde tagasi jõudes kostitas Levia meid veel maitsva kohupiimakoogiga. Kogu see merereis ja laiuga tutvumine oli suurepärane suvepäeva sisustamine. Suured tänud Leviale meile seda kõike pakkumast ja aitäh peitjale saarele tulekuks mitut põhjust andmast.

3 aprill 2022 hooldas Carolina [caro]

Ju siis on aardega kõik hästi.

15 juuli 2021 leidis Piret, Mart, Krista, Merle [meteta]

Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond.
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid

Paadiretke kolmanda päeva teise poole veetsime Kesselaiul. Kui eelmistel laidudel pidime sumpama kaldale läbi erinevate tingimustega mereveee, siis siin ootas meid ees uhke sadam, lausa lust oli paadist puhta ja kuiva jalaga maale astuda. Jalutuskäik oli samuti väga meeldiv ja lihtne astumine, täiesti erinev eelnevate kohtade võsas ronimisega. Imeilus ilm, kaunis paik ja meeldiv seltskond.
Väga mõnus koht ja tore jalutuskäik.

PS:
GP lehe hooldusteadet näen alles praegu veebis logides, aga nagu näha see ripub siin juba aastast 2017? GC lehel hooldusteadet polnud ja minu mäletamist mööda oli aardega kõik hästi. Pole ju ka viimase paari aasta leidjad kurtnud.

15 juuli 2021 leidis Piret, Mart, Krista, Merle [sylli]

13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Kolmanda päeva neljas aardeleid (28/30). Teekonda alustasime Virtsus sadamast. Oli natuke tuult ja lainet, aga ei midagi hullu.

Kesselaiu sadam on muljetavaldav. Lugesime, et kohe tuleks sadamakaptenile teada anda, et oleme sadamasse jõudnud. Siis seda ma ka kohe tegime. Väga lahkesti lubati meil seal paar tundi paati hoida.

Väga äge ja teistmoodi, kui eelmistel päevadel, oli Kesselaiu matkarada ja loodus. Väga nauditav ja mõnus. Vahepeal peitis isegi kuum päike ennast pilve taha, et meil oleks mõnusam kõndida. Raja pikkuseks tuli kusagil 6 km. Ja loomulikult lõppes see mõnusa ujumisega muuli taga. Seal eemal ujus ka majesteetlik luigepaar oma viie halli tibuga.

Selle laiuga siis meie 3-päevane paaditripp ka lõppes. Olime väsinud, kuid õnnelikud! Oli olnud väga mõnus puhkus väga mõnusate inimestega!

Aitäh aarde peitjale!

9 juuli 2021 leidis Marko [markosu]

Tulime mandrilt kajakitega ja saime sedasi aardele üpris lähedale, viimase jupi saime tõesti ka jalutada :) Aitäh!

9 juuli 2021 leidis Inge [aunad]

Jalutasime kohale ja noppisime aarde.

Enne seda muidugi sai mitu päeva tuulekaarti uuritud ja mandril sobivat kohta otsitud, kust kajakiga merele minna. Kui lõpuks sobiv paik leitud, siis peale kajakkide läbi kaldataimestiku vette tassimise ja kalda äärse madala ning kivirohke riba läbimist oli edasi juba täitsa mõnus aerutamine. Aerudega mere pinnalt veepritsmetega end jahutades ning päikesepaistet vahel leevendavate pilvekeste üle rõõmustades oli see palav päev täitsa mõnusaks muutunud. Saar lähenes vaikselt, kuid kindlalt ja üle tasase mere kostsid Kesselaiu asukate jutud selgelt kilomeetrite kaugusele. Otsustasime teha laiule kajakkidega tiiru peale ja sobivates paikades randudes sealsed aarded ära noppida. Jalutaja puhul oli sobiva randumispaiga leidmine üsna keeruline, kuna meri oli seal võimatult madal ja kivine ning kalda äärne taimestik ka just ei soosinud. Eks me siis läksime aardest hulka maad mööda ja lähenesime lihtsalt väikse ringiga jalutades.

Tänan peitmast.

20 veebruar 2021 leidis Miko-Erko [mikoerko]

Leitud.

20 veebruar 2021 leidis Ingrid,Mari,Raiko,Lotte,Märt,Raul [liblikas1]

Oli see alles põdemine enne retke. Alles siis kui kohal olime ja esimesed sammud seal tohutul jääga kattunud veteväljal teha sai, sain aru et täna kannab küll ja hirm oligi kadunud. Minna sai otse, tagasi mööda jääteed. Saarel sai mööda veiste rada astutud. Viisid kogu aeg õiges suunas. Tänud peitjale

20 veebruar 2021 leidis Ingrid, Mari, Raul, Märt, Lotte, Raiko [raku178]

Anna jäi poistega kalda äärde vahti pidama. Meie, teised läksime aardejahile, püüdsime kohe 3 aaret korraga. Suur aitäh.

20 veebruar 2021 leidis Ingrid,Mari,Raiko,Raul,Lotte,Märt [motma]

Selle saare rahvas on vist päris sõjakas, isegi väikese suurtüki on torni tarinud. Õnneks toimuvad laskeharjutused tunduvalt soojemal ajal. Lõpuks jõudsime viimase saare aardeni. No kangesti tahtis mitteleid tulla. Võtsin sisse kivimüüri vaatlemis positsiooni , aga ei midagi. Lõpuks leidis Ingrid otsitava ja saime nimed kirja panna. Ja enne veel kui saime aarde tagasi panna, tuli suur grupp Viipekeelseid. Tegime nii ruttu kui võimalik.

Nüüd tagasi, alguses ikka mööda saart ja siis jääle. Vaatasime ühele poole, inimesed läksid kuhugi. Vaatasime teisale rahvas suusatas kuhugi. Mis siin toimub? Harjutamine Tartu maratoniks? Valisime seekord siledama jää, aga vaevalt saime veidi astuda, kui tuli mees saaniga küsima: Kas kõik on korras? Oli, oli. Ja siis kargasid tüdrukud võõra mehe sõiduvahendile ja tõmbasid uttu. Sellised need naised on. Meie kõmpisime siis saani jälge pidi, aga need olid seal endale ekskursiooni mööda randa lasknud teha. Tegime kõik selle kaare järele, enne kui enda varasemad jäljed leidsime. Ja tagasi maale jõudes, ootas meid kalda toetusgruppi poolt tehtud rannavaht. Tänud peitjale aarde eest.

20 veebruar 2021 leidis Lotte, Märt, Raul, Raiko, Ingrid ja Mari [marihen]

Siin saime ikka päris tükk aega poleerida. Tänaseid eelkäijate jälgi nagu ka eriti näha polnud, mis tekitas kahtlusi. Kui Ingridi õnnelik käsi lõpuks aarde leidis, siis saime aru ka, miks neid jälgi eriti näha polnud... sest nad olid aarde leidnud ilmselt esimesest vaadatud kohast. Meie aga istusime aarde otsas. :D Kui parasjagu logisime, siis saabus kohale veel suurem kamp viipekeelseid ja nüüd vedas neil, said ka aarde asukoha kerge vaevaga teada.

Tagasi teel üle jää võtsime saanijälje üles, et vältida rüsijääd, mille me tulles ületama pidime. Olime napp paarsada meetrit kõndinud kui nägime saani jääle tulemas. Loomulikult ei saanud ma juhust kasutamata jätta ja hääletasin, ehk veab. Saanimees keeraski meie juurde ning meie rõõmuks oli lahkesti nõus küüti pakkuma kahele tüdrukule. Tuli välja, et täitsa kohalik, ilusate pruunide silmadega poiss, oli teel Virtsu sõpradele vastu. Nii me Ingridiga saimegi ägeda sõidu Kessult mandrile. Meie poisid olid küll natuke pettunud, aga mis teha. :D Tänud kaaslastele toreda päeva eest, ja peitjale aarde eest!

9 veebruar 2021 leidis Anna & [kallo]

Selge see, et tänavune talv erineb eelnevast kahest nagu eri isa lapsed ehk et praegune on täitsa talve moodi talv. Muidugi oli Ida-Eesti ammu külmunud ja Peipsigi jääs, aga Lääne-Eestisse see külm niiväga jääda ei tahtnud. Nii saigi seda jääkaarti piilutud pikka aega, et millal võiks siia lääne poole merejää tekkima hakata. Kui sisemaal teostab Päästeamet jääpaksuse mõõtmisi, siis merel paraku mitte. Jälgisime ilmateenistuse jääkaarti ja otsustasime, et nüüd tasub siia piiluma tulla juba küll. Kui varasemalt on talvepuhkus läinud kas kuskil kaugemal suusatades või siis hoopis päikest võttes, siissSelleks nädalaks võetud talvepuhkus tuli sel korral kodumaal veeta. Kui algselt oli plaan külastada ohtralt rabasid, siis nüüd said plaanid käigult ringi tehtud ning Lääne-Eesti laidude külastus tundus hoopis ahvatlevam.

Nii saigi Kesselaiu külastus esimsena plaani võetud. Külma oli juba olnud omajagu ning ilmataat lubas seda külma veel enamgi juurde keerata. Meile see külm ses mõttes sobis, et tee mandrilt Kessule oli korralikult kinni kaanetatud. Väljas oli küll 15 kraadi külma ning tuult kohati 10 m/s, kuid minnes oli idatuul ehk siis tagant. Vastutuulega tegelemise lükkasime sinna aega kui see aktuaalseks muutus.

Jalutuskäik laiule kulges kenasti. Jää oli valdavalt sile, kaetud lumega, aga kohati oli ka rüsijääd, mis nõudis veidi turnimist. Oli õige tegu, et päris jala tulime, sest ei suusk, uisk ega tõukekelk ei oleks siin sobinud.

Kui jää peal oli lund vähevõitu, siis laiul endal oli seda ikka mehemoodi. Vist väga ei valeta, kui ütlen, et seda oli seal nii 30-40cm. Andis ikka sumbata ja rannalt alates end sisemaa poole pressida. Vahemaad pole siin pikad, aga sooja naha saime ikka.

Kodus aadrdekirjeldust lugedes ei tundunud, et selle aarde leid siin raskust võiks valmistada, kuid tegelikult olime ikka päris hädas. Eks sa otsi paksu lumega maapinnal kiviaias asuvat aaret. Kui kogu aia serv oli läbi otsitud ning aaret ei kuskilt, siis sai hakatud aiapealset puhastama, et äkki on see siis seal väheusutavas kohas. Minu üllatuseks üsna varsti ühte kivi kergitades selle alt aardekarp end ilmutaski. Uskumatu küll, aga siit lume alt õnnestuski aare leida. Muidugi oli meil nüüd tuju hea, et ei pidanud seda tiiru siin mitteleiuga alustama. Jätkasime oma retke vastupäeva Kessu aarde poole. Täname aarde eest!

30 juuli 2020 leidis Külli [kamardik]

Leitud, aitäh.

30 juuli 2020 leidis Pagarid, kamardik ja [silmsirkel]

Maabusime Kesse-Jaani sadamas, mida gepsu kaart ei teadnud olemas olevat, aga tegelikkuses üks suur ja uhke sildumispaik. Jalutaja poole lähenesime kadakatevahelist rada pidi, ilm oli saare põhjaosas soe ja tuuletu. Aitäh!

30 juuli 2020 leidis T.E.J.M.K. [pagarid]

See oli väga tore jalutuskäik, esimene sellel laiul. Tuul ja soe päike kuivatasid meresõidust märgi riideid. Aardeni viis hooldatud tee. Aitäh!

28 juuli 2020 leidis Eneli [valeloom]

Leitud, minu kõige esimene aare.

3 august 2018 leidis Martin [jeerum]

Minu esimene aare, teretulemast geopeitus :)

3 august 2018 leidis Joonas, Jaan, Martin, Andres [bigdaddy]

Saarereis tõi meid sel aastal siia. Teeme siis ka geopeituse.

31 juuli 2018 leidis Ants, Sirje, Rene, Uno ja [ky]

Jalutada saime meiegi kenasti ümber ja läbi saare, et tööalaselt taimede seemneid ning tööväliselt emotsioone ja aardeid koguda. Kõik läks kümnesse! Aitäh peitjatele!

21 juuli 2018 leidis Katri, Maris, Karl, Johanna, Kaur [katri]

Geopeitus polnud üldse kavas, küll aga ujumine. Ujumisest kujunes sujuvalt jalutuskäik ja siis selgus, et läheduses on Jalutaja aare. Minu enda GPS näitas seekord täitsa aiateibaid aga õnneks oli teistel seekord GPSiga laitmatu klapp. Tegelikulton täitsa tore et teised saare aarded avastamata jäid, saab tagasi minna. Megaäge koht.

13 juuni 2018 leidis Tambet, Taavi [nr69]

Kesse jalutuskäigu viimane aare. Esimene saar, mis "roheline" - uhke tunne. Tänud peitjale!

22 märts 2018 leidis Karl [zdrk]

Kesselaiu ja üldse laidude vallutuse ringi viimaseks aardeks jäi Jalutaja. Teel nulli oli harukordne juhus, kus ma ei roninudki ühe tulepaagi otsa. Olin lihtsalt ilusa sooja ilmaga Kesselaiul nii kaua aega veetnud, et hakkasin kahtlema kas mul ikka on jääd mida mööda pärast tagasi sõita. See nüüd muidugi ei tähendanud, et saar ise mul siit nii ruttu ära minna laseks.

Ehk oli asi hoopis selles, et ma ei olnud jalutaja vaid jalgrattur. Aarde otsinguga läks ikka väga kaua aega. Leidsin nulli ligidusest juba ka ühe Ikea minigrip koti ja ühe nänni meenutava eseme. Pistsin need prügitaskusse. Kuna kivimüüriladuja elukutse mulle ei istu väga ja olin vähemalt veerand tundi ühe põõsa alt teise alla käinud, siis küsisin vihje kas peaksin otsima alt või ülevalt. Seejärel läks mõni sekund ja oligi karp käes.

Kahjuks pidigi nüüd algama tagasitee. Oleksin tahtnud Kesselaiul palju kauem kvaliteet aega veeta. Keegi võiks näiteks sadamasse peita ühe lumega mitte leitava aarde, et oleks lisapõhjust siia just suvel tulla. Sisetunne ütleb igatahes, et see oleks suurepärane koht kus suvel natukene aega maha võtta.

Veeredes tagasi sadamani nägin palju lumesulamisojakesi mis voolasid otse merre. Sadamas olev jää, mis ennem oli kaetud õhukese lumekihiga, oli nüüd hoopis kaetud veekihiga. Igaks petteks mere peale otsustasin minna samast kohast kust olin tulnud. Ehk siis laveerisin jälle hobusekaka vahel. Mida aga ei olnud oli minu rattajälg. Rannikult kui ka merelt oli ära sulanud kõik lumi, mis hoidis minu jälge. Tagasitee möödus seetõttu tunde järgi suunda hoides ühes hiiglaslikus porilombis. Rattal ei olnud ka porilaudu, mis ei lubanud seeega sõita kiiremini kui jalakäija kõnniks. Suuremast läbimärjaks saamiseks päästis mind külgtuul mis puhus lenduva piiskade joa kõrvale. Virtsus oleva auto juures tundsin, et viimnegi energia nüüd ära kulutanud. Pakkisin kõik kokku ja lihtsalt istusin pool tundi omas mullis. Kuna see mind kodule ligemale ei viinud, siis tõmbasin lähedal olevas rämpsukas kõhu täis, kohvi alla ja kohvi kaasa. Õnneks autoga sõites magamajäämise ohtu minu puhul ei ole kuid reaktsiooni kiirus võis olla küll allapoole arvestust.

Kuigi mul ühtegi mõõteriista mis mu rattakilomeetreid mõõtnud oleks, küljes ei olnud, siis võin vaid oletada Maa-ameti joonlauaga umbes mõõtes ja liites Tambovi konstandi. Tulemuseks sain 130-140km, millest üle poole oli merejää või lumise tee peal. Ime kombel taastusin sellest kahepäevasest seiklusest juba üheainsa päevaga.

Kas mul sellist ekstreemset seiklust veel ette tuleb? Ma ütleksin, et kindlasti. Kui isegi mitte geopeitusega, siis on võimalik enda elu huvitavaks teha ka niisama.

Aitäh Väinamere ja Suure väina laidude aarete peitjatele ning ka kaasaelajatele!

11 märts 2018 leidis Madis, Margus ja Maris [max]

Kesselaiu külastusplaanideks oli olemas sobiv ilm, aeg ja muu vajalik olustik :) Seega sai plaan paika seatud ja pühapäeva hommikuks kohtumispaik kokkulepitud. Kahju, et Karl loobus ja ma loodan, et ka tema saab oma minekuks sama imelise ilma, kui meie seekord. Valisime üle jää minekuks lühima sirge otse Jalutaja aarde poole. Autoga parklasse jõudes tervitas meid päike. See on minu jaoks kõige suurem matkatuju looja, kui päike on tulnud mind hommikul tervitama :) Nagu Madise pildilt näha, siis valisime kulgemiseks igaüks oma vahendi, aga tuleb tõdeda, et suurema osa ajast tassisin ma räätsasid näpu otsas ning kõige vajalikumaks osutusid nad hoopis elektrikarjuse ületamisel, kui nendega oli hea traate allapoole vajutada :) Marguse valik, suusad, ei olnud üldse paha plaan. Merejääl tuhises ta meiega võrreldes ikka hea kiirusega. Vaid kadakatihnikus oli nendega vaja veidi vaeva näha ja manööverdada. Tuuletus, päikesepaiste, tugev merejää ja üsna väike lumekiht - seega olid meil tingimused imehead ja esimesse punkti jõudsime imekiirelt. Hea, et oma mugu oli kaasas, sest kahe geopimeda geopeituri kõrval, tõmbas tema aarde peidukast välja ja ulatas mulle logimiseks. Ja alates esimesest karbist tuli tõdeda, et KÕIK Kessu aardekarbid on väga heas seisukorras. Selle eest ilmselt suur tänu Pilditibile, kes neid hooldamas on käinud! Nii on seda mängu väga tore mängida.

11 märts 2018 leidis Margus, Maris ja Madis [madis1989]

Jalutuskäik Kessele möödus kiiremini kui olin arvanud ning saime saarel uudistama hakata. Aarde leidis Margus ning jätkasime teekonda. Aitäh peitmast!

10 märts 2018 leidis Heldur [heldur]

Seda laidu tahaks nimetada selle talve suurimaks üllatajaks. Alates sellest miks laid? ja veel selliste kõrgete pankkallastega. Väga põnev saar, kunagi suvel peaks veel tagasi tulema. Mõnus matkamine mõnusas seltskonnas. Tänud peitjale!

10 märts 2018 leidis Anne, Vanda, Heldur, Mari [nuffi]

Üksikmängijana head plaani pole kunagi. Viimasel ajal olen vaadanud, et lühikesed toimivad kõikse paremini. Eelmine õhtul selgus, et Rakvere tiimil on plaan siia tulla ja anti koordinaat ja kellaaeg kohal olla.

Koordinaate ma küll üles ei leidnud aga lähedal asuval lahti lükatud suures parklas kellegi maja õues ma ootasin. Saime kokku ja hakkasin riideid valima. Hiiglama raske, sest 3 Maakonna aare oli mu üleni higiseks ajanud ja nüüd oli mul palav. Seljakotti toppisin igaksjuhuks fliisi ja sukapüksid, mis hiljem osutusid hädavajalikeks, sest saarel oli palju puid ja eelmine päev oli maha sadanud paks lumi.

Tee aardeni oli lihtne, ehkki eelmise nädala jääolud olid totaalselt teised. Suuskadega poleks siin midagi teha olnud, jääkonarused oleks plastiku ära lõhkunud. Aga mõnusasti lobisedes oli ka kõndimine tore.

Aare leitud, logitud, aitäh peitjale!

10 märts 2018 leidis Mari [marx303]

Mitu nädalavahetust oli mul soov jääle saada, paraku o-kalender sellega ei arvestanud. Nüüd õnneks oli veel võimalus selleaastast toredat talve ära kasutada ja Heldur oli õnneks ka plaaninud seda ära kasutada. Meiega liitus Krista, kes küll kolmveerand tee pärast Kesse korduskülastusest loobus ja koeradega kohtumisele läks, samas liitus meiega geoparklas Anne tiim. Väike teepaus ja turvavarustuse ühesvõtt ning matk võis alata. Heldur soovis Jalutajasse jalutada, nii loobusin mõttest suuskadel tulla juba kodus.
Alguskoht oli mul mingist eelmiste aastate plaanidest gepsus ja sinna autod jätsimegi.
Päikest ei paistnud, küllap see oli isegi hea - parandas üle 0 kraadise õhutemperatuuriga jää kandevõimet ja silmad ei vajanud lisakaitset. Alguses Anne koputas iga pragu, õnneks peagi muutusime julgemaks, muidu oleks meie tempo liig aeglane olnud.
Teel saarele sai mõnusasti lobiseda ja nii märkasime alles liiga hilja, et suund on vahepeal veidi valeks läinud - kes selle pika matka ajal ikka pidevalt gps-i jälgida viitsib. Ja näha oli eespool vaid udu. Minu õhutusel kõndisime siis samas suunas edasi, kuni saime mööda jääd enam vähem aarde juures randuda. Üks meetrine hüpe oli tarvis teha, aga see ei olnud probleemiks.
Aarde juures tee peal oli mingi jahimehe moodi mees koeraga, kes meie tervitusele ei vastanud.
Me läksime siis minema ja leidsime ning logisime kiirelt selle toreda aarde. Aitäh!

3 märts 2018 leidis Kristjan [sportlane]

Leitud.

3 märts 2018 leidis Suusatajad ja jalutaja [tunk]

Kui juba Jalutaja, eks siis jalutame :o) Soodsad talvised olud, mis võimaldavad turvalisest ujumisdistantsist eemale jäävaid väikesaareaardeid skoorida, tuleb loomulikult maksimaalselt ära kasutada. Tegelikult kaalusin ka suusatamise varianti, aga et endal korralik komplekt endal puudub, siis pidanuks kas kuskilt laenutama või kiiruga ostma. Pealegi pole mul ju jalutamise vastu mitte kõige vähematki.

Kolmveerand 9 paiku parkisin auto lähimasse punkti mandril 4.7 km kaugusel aardest, ajasin pool seljakotti suvalist nodi täis ja hakkasin marssima. Suvaline nodi sisaldas veepudelit, veidi süüa geokõlbulikus külmutuskarbis, jäänaaskleid, tuisutaldu ja kampsunit - mitte ühtegi neist sel retkel ei kasutanud. Küll aga läks asja ette kott ise. Kere üles soojenedes sai sinna topppida seljast vähemaks võetud riidekihid ning loomulikult õnnestus aarde juures koti abil väga edukalt blokeerida vaade peidupaigale :P

Vihjest lähtudes pühkisin lund loogilistest kohtadest ligi 10 minutit, siis hakkas mere poolt kostma hääli, mis üha enam kuidagi tuttavlikult ja geopeiturlikult kõlasid. No muidugi, kesse muu nii vara Kesselaiule tuleb kui tiheda päevakavaga geoseltskond. Nojah, tervitasime, siis Austraalia mees nokkis suusad lahti, sammus nulli ning koukis 5 sekundiga aarde välja :D Aitüma!

3 märts 2018 leidis Maire, Kristjan, Tanel ja Esko [ftf]

Panin omale suusad jalga elus kolmandat korda ning kohe sai selgeks, et oleksin pidanud piirduma kahe korraga. Kuhugi maale ma siiski jõudsin. Vahepeal pikutasin lumahanges, sõin paar ampsu banaani ning peotäie lund. Tagasiteel väsisin suuskadest ja mõtlesin suusad kaenlasse haarata. Ühe suusa sain ära, teist mitte. Nii ma siis liuglesin ühel jalal autoni.

3 märts 2018 leidis Esko, Maire, Kristjan ja Tanel [timix]

Kuna need ülemereaarded juba moes on viimasel ajal, siis miks mitte ise ka seda vett-tarretavat temperatuuri ära kasutada. Eile õhtul sai plaan tehtud, et läheks siis kohe suuskadega. Plaan oli võimas - kõik Muhu ja mandri vahele jäävad saared. Täidetud sai sellest aga loomulikult vaid pool ehk siis mandrilt võetavad aarded.

Siia jõudsime hommikul paar minutit enne üheksat, parklast avastasime eest tunki auto ning mere peal nägime musta täpikest saarele lähenemas. Ajasime suusad alla ja selle aarde juures püüdsime ka tunki kinni. Kui me kohale jõudsime, oli ta oma seljakoti kenasti aarde juurde sättinud ja otsis ise mõned meetrid eemalt. Lõpetasime piinad, logisime ja liikusime järgmise suunas.

Aitäh!

25 veebruar 2018 leidis Krista, Piia ja Peeter [blondiin]

Kas keegi seletaks ära miks on see maatükk laid, meenutas küll saart. Ja millise iluga, Sissesõidetud lumised teed, Vaikselt ootav sadam. Lumealla mattunud kiviaiad ja puittarad. Jalutamine siinses oli vaid nauding. Ilu oli niisuur et alguses põrutasime isegi õigest kohast mööda ja siis algas otsimine, lund oli piisavalt ja õige koha tuvastamine võttis piisavalt palju aega, leidmiseks oli veidi õnne ka ja korra õhus olnud nukruse noot sai taas tunduvalt rõõmsamad helid, jalutasime selles ilus rõõmuga edasi ja mina tundsin end endiselt õnnelikuna.

25 veebruar 2018 leidis Piia,Peeter,Krista [krista]

Olin täna liitunud Hobulaiul käinud Piia ja Peetriga õndsas teadmises, et matkame Kõbajale. Nõnda ka juhtus ja enamgi veel. Kõbaja aare sai logitud ja Peeter võttis stoilise rahuga suuna Kesselaiule. Sadamast asusime Jalutaja poole teele. Möödusime kiviaedadest, veiste lõunalauast, kadakaist, infotahvitest ja jõudsime mere äärde. Kadakais ragistades raputati igal sammul lumekest seljakotile ja otsimine ei toimunud ruttu lund teisaldades. Lõpuks Peeter karbi tuvastas ja jätkasime laiuga tutvumist. Põnevusega ootasin pangale jõudmist. Tänud Piiale ja Peetrile siia kutsumast. Tänud peitjale.

24 september 2017 leidis Koit [kopr]

Jalutatud sai palju, metsas seenelisi saarekese kohta hämmastavalt palju, ilmselt said Muhus seened otsa.

30 juuli 2017 leidis Hannes, Kaur, Sass ja TBin [kaurp]

Leitud

30 juuli 2017 leidis Hannes, Kaur, Sass ja TBin [hpalang1]

Lattaed jah jalutas ja muudkui kordas, et kiviaed ja kiviaed :) Palju elektrikarjuseid oli idapoolses saareosas, aga kas seal särts ka sees oli, jäi kontrollimata. Elukaid igatahes ei näidatud. Ja maasikaid jäi vähemaks ning ämblikud peavad suure osa oma võrkudest nüüd uuesti kuduma. Karp oli puru, aga kuna Levia kunagine lubadus see ringi vahetada oligi seekord liikumapanevaks jõuks, siis viis ta selle kenasti täide ja karp on nüüd kui uus. Aitüma näitamast ka!

23 juuli 2017 leidis Juta, Sven, Martin, Ene ja Janar [matkymbereesti]

Oh kui äge, oh kui äge, ma olen Kessel. Aarde avastas Juta. Aare sai kiiresti kirja ja kiiresti jälle minekut. Juta hõikab mulle seljatagant. Kas sa oma telefoni kavatsed siia jätta. Oh mind tuulepead. Oleks selle suures eufoorias aarde juurde jätnud. Olin ka ettevalmistusel sellel korral tuulepea, oleks pidanud rohkem geovarustsust kaasa võtma. Oleks saanud aarde ära hooldada. Tänud.

23 juuli 2017 leidis Juta, Sven, Janar, Ene ja Martin [jutsi]

Aare on oma nime väärt, meil oli pooleli täpselt jalutuskäik umber Kesselaiu ning selle kestel logisime ka aarde. Aare on ikka veel viletsas seisukorras, karp on täitsa katki. Logiraamat püsib hetkel kuiv, sest gripkott hoiab vett aga sügisel see nii kindlasti ei jätku. Tänud peitjale!

16 juuli 2017 leidis Janno [janno]

EVEJ. Tänud peitjale.

16 juuli 2017 leidis Janno, Laura ja Teet [teet]

Aarde karbil on kaanelt suur tükk puudu ning põhjas on ka natuke väiksem auk. Uuem logiraamat oli veel kasutuskõlblik. Jätsime aardekarbi tagurpidi ning katsime kiledega, et vesi päris otse sisse ei sajaks.

18 veebruar 2017 leidis Mare, Maret ja Martti [gepsur]

Geouisu 5 ja viimane aare. Kesse päästemaja juures tegime väikese joogipausi ja jalutasime aardeni. Õiget logiraamatut ei saanud kasutada ning logisime lisatud paberile. Täiendasime aaret veel ühe mingrip kotiga ja lisasime aardesse kaelapaela, EV.

14 veebruar 2017 soovis hooldamist Kaupo [lepalind]

Karbis on suur auk sees. Tuleks asendada 1L või suurema karbiga.

14 veebruar 2017 leidis Meeli&Kaupo [lepalind]

Kaardilt tundus peaaegu drive-in, aga tegelikult oli rüsijää ees. Jätsin kelgu 600m kaugusele ja läksin jala, Meeli uisutas/kõndis kohale. Läksin üksinda karpi otsima. 5 minutit oli ringi kõndinud, aga ei näinud ühtegi head peidukat. Siis märkasin karpi 3m kaugusel müürist maas, kohalikud loomad on aarde rüüstanud. Karbis on suur auk sees ja tahab kindlalt välja vahetamist. Ainus võimalik lõhnav ese oli avatud ja pleekinud pakendiga Durex... Viisin selle mandril prügikasti. Karbi panin lähedal oleva kiviaia peale, kus oli karbisuurune auk ja maskeerisin. Gripkott hoidis õhku hästi. Tagasi sõites kulus 10km läbimiseks natuke üle tunni. Lõpuks kohale jõudes oli väsimus peal ja nahk märg. Varem plaanisime Virtsust ka Viirelaiule sõita, aga Kessu ~20km niitis ära. Sõites mõtlesin koguaeg, et oleks võinud rattaga tulla. Sama tempot rattaga hoides poleks mingit pingutust. Ega Hitler juhuslikult öelnud, et "Rattad peavad veerema võidu heaks". Samas oleks emotsioon ka lahjem tulnud. Hetkel on jää tugev ja kellel vähegi huvi peaks kiirelt ära käima. Kauaks ei pruugi võimalust olla.

M: Kaupo liialdab ja hädaldab. I Ma tolle aarde juures ei käinud, sest see tegelikult 800 metra totaalselt süsteemitult (hiljem leidsin süsteemi, aga see ei sobinud enne suunaga) asetuvaid jääkilbikesi täis meri võttis mu jalad nii palju läbi, et maal ei suutnud enam tasakaalu leida, et uiskudele katteid peale saada, perset ikka maha ei pane ju. Nautisin sooja teed ning päikest, kui saabus ärev telefonikõne. Kaupolt, "Karp on nullist hoopis möödas, täitsa avalikult vedeleb maas ja katki ka veel! Mingi loom vist teinud!" Milline emotsioonide sööst, nentisin rahulolevalt, loodus teeb imesid :) II Kesse Kessul talvel rattaga käib?! Jäägem ikka eestlasteks ning kasutagem nelja aastaaja poolt pakutavat mõnusalt mitmekülgselt. Juhuu!

Tegelikult oli Kaupo väga tubli. Säherdust tõukejalga kõigil pole! :)

9 august 2015 leidis BoKaAl ja [mooritz]

Kessu juurest võtsime otsesihi selle aarde suunas kuni jõudsime inimasustuseni. Hm, kadakad ja karjamaad ja merel kenad kaatrid. Ja inimesed... ja neid oli palju :D. Ja mis mulle kõige hämmastavam, siin oli selline lai tee, et sõida või liinibussiga. No egas siis enam võssi ei roninud, tatsusime aga mööda teed, miljonivaatega vetsust ja päikesepaneelidega varustatud autosuvilast mööda. Viimane kurv ja juba ta paistis see aare, ootas lausa väga nähtavalt. Viimased logijad olid kirjade järgi olnud mingid välismaa keelt kirjutavad kodanikud. No ja siis tatsusime tagasi inimesteni ja küsisime neilt, kas me oleme ikka õigel teel. Meile soovitati jah sinna minna kui me Lasnamäe poole teel oleme :D . Mnjah, suund ju sobis ;), seega põrutasime risti läbi metsa laiu teise otsa poole, kus ootas meid paat. Enne veel kui paadini jõudsime nägime veel kahte täitsa mõnusat majapidamist, üks tundus täitsa värske elamine olema. Paadi juures selgus, et vesi on tiba tõusnud , see kergendas tiba kivide vahel laveerimist. Kui ka Bruno oma jala koos suure annuse soolase veega lõpuks paati sai ( krt pidin ma just siis oma noka targutamiseks lahti tegema , kohe sain suutäis soolast :P ) saime taas nautida mere heitlikku loomust. Tuult nagu õieti polnud kuid lained tegid omi trikke ja nii oli nii mõnigi hetk mul silmnägu soolast vett täis. Aga kõik mis märg kuivab ju päikese käes ära ja mind lohutati ka sellega, et kerges soolamarinaadis säilingi paremini :P. Aitähh peitjale ja lõbusatele kaaslastele!
Nüüd aga mõtlen, et kus see Bruno ometi neid õunu veel nosida jõudis, no igatahes sellist isahirve hüüatust ma ei kuulnud kui Nava saart vallutades

9 august 2015 leidis AlKaMeBo [kajaliis]

No siia sai ikka jalutatud. Kõik käis geopeiturile kohaselt - läbi võsa kohale, mööda rada tagasi. Kohalikud olid ka sõbralikud. Kokkuvõttes selline mõnus jalutamine. Aga õunad olid hapud!

27 juuli 2014 leidis Urmas, Kersti, Tarvo ja Vanda [berti]

Nii ilus suvine ilm, et patt oleks koduaias see veeta olnud. Ajasime kaatrile hääled sisse ja nii see mõnus päev kulgeski. Jalutasime kohale ja seal ta oligi, kiire leid. Täname peitjat!

22 juuli 2014 leidis Reigo [reix]

Ring ümber Muhu kajakil. Päev 2, aare 9. Kui selline nimi pandud, ju siis tuleb jalutada. Ei hakanud kajakiga 2-le poole saart eraldi trügima vaid võtsin selle kõndides. Üllatavalt palju inimesi oli telkimiskohas, kuid vaid üks jaht? Aarde leidsin kiirelt ja praegu kõik korras. Seiklus jätkub..., ees ootab ka Suure väina ületus, kuna paistab, et Klooster põleb. ;)

8 juuli 2014 leidis Mihkel [mihkelp]

Perioodil 6-9 juulini leidsime 26 aaret Muhumaalt, Virtsust, Kesselaiult, Viirelaiult, Kõinastult ja Tallinn-Virtsu maanteelt. Suured tänud kõikide aarete peitjatele!

Kiire leid ja edasi. EVEJ

24 juuni 2014 hooldas Marje & Paavo [speedy]

Kesselaiule saabusime eile jahil taganttuulega Orissaare sadamast. Jaaniõhtu mööduski vaikselt siin, värsket herefordi veist vitsutades. Enne laiult-saarelt lahkumist oli isu vähemalt lähim aare üle vaadata, seda enam, et paar aastat leidudeta-logimata.

Nullis avanes väga kummaline ja ootamatu vaatepilt - aarde kaas 30 cm eemal, aardekarp ise lahtiselt kivide vahel deformeerunud, seest paksult okkasodi ja muud jama täis. Suurem vesi oli õnneks juba ära kuivanud. Mis siis ikka, selle tarbeks olingi seljakotiga tavaari kaasa võtnud. Eemaldasime hulga vettinud vidinaid, kuivatasime ja markeerisime karbi, lisasime uue logiraamatu, kuigi ka vanasse sai häda pärast kirjutada, minigripistasime kõik ning peitsime tagasi nii, et karp ei sa ise lahti karata.

Järgmiseid ootab normaalne - viisakam, kuivem ja puhtam - aare. Mõnusaid leide sel toredal laiul!

21 juuli 2012 leidis Erni ja 45.lend [erni]
Kõvast äiksevihmast läbimärg sai Kessuga tutvust tehtud ja ka üks aare üles otsitud. Aare oli loogilises kohas ja leidmiseks kulus vähe aega. Teised Kessu aarded jäid seekord järgmiseks korraks. EVEJ

3 märts 2012 ei leidnud 8 tugevat meest [papag]
Sellise lumega ei leidnud, ei viitsinud väga kaevata ka ja nii leidmata jäigi. Kell hakkas juba päris palju saama ja nii me kolmanda aardeni laiul isegi ei hakanud minema. Nagu Hannes ütles: "Et oleks põhjust tagasi tulla."

11 veebruar 2012 leidis Andres, Janis, Fred [akas]
Küll selle aardeni oli raske minna ;) Meeletult pidi läbi metsa ronima, mis ei olnud kõige kergem ettevõtmine ;) Leitud ja logitud

11 veebruar 2012 leidis Fxz, Andres, sjoma [fxz]
Kui ikka viitsiks ja oskas gepsu vaadata, siis oleks pooled aarded lihtsamalt kätte tulnud :D Selle aardeni pidime kadakarägastikus ikka tugevalt ragistama :D

11 veebruar 2012 leidis Janis, Andres ja Fred [sjoma]
Selle aarde juurde minek Kessu aarde juurest oli juba omaette seiklus. Otsustasime Frediga erinevaid teid sinna minna, kuid eksisime mõlemad tee valikul ja ekslesime tihedas rägastikus. Lõpuks saime aarde juures jälle ilusti kokku.

4 veebruar 2012 leidis Triin & Hanno [hanno5000]
Päike oli peaaegu loojumas ja siia jõudes hakkas termomeeter juba langema, otsimine võttis tsipa kauem kui olin arvanud, aga ei midagi hullu. Siit seadsime sammud üle jää suure maa poole, kuhu jõudsime suht väsinult juba pimedas. Selja taha jäi 13 km pikkune matk külmal talvepäeval, ülimõnus. Aitähh kõigi saare aarete eest!
http://www.endomondo.com/workouts/v9tDmK2qFHs

4 august 2011 leidis Teet [teetm]
Sinna saarele minnes on vaja kindlasti rohkem aega. Igatahes sai mindud sinna päästma hoopis uppunud varandust. Pärast mõningast põhjas olemist selgus, et meri ei olnud sedakorda varandust endale tahtnud, ning selle kaldale uhtunud. Siis sai ka lähedal asuv aare üle vaadatud. Teised kunagi hiljem siis.J:TB V:nööbid

3 august 2011 leidis Terje, Anneli, Reimo, Ervin [pinkpanther]
Olgugi, et naine selle üksi leidis, vormistasime siiski kohapeal asja veelkord üle. EVEJ

30 juuli 2011 leidis Ülle [pinkpanther]
Selle Kessul käimisega olid mul küll natuke suuremad plaanid, aga kui oled 10 tundi bändiga laivi teinud ja siis 9 paiku hommikul magama saanud, oli naine ainuke, kes suutis ka laidu natuke lähemalt vaadata. Mina magasin samal ajal telgis õndsat und, kui tema selle aarde ära logis. Oli plaan ka muud vaadata, aga minust küll matkajat polnud. :) Sestap ka enda nime leius ei kajasta, küll aga on tegemist tiimi liikmega, kes leidis :) EVEJ

26 juuli 2011 leidis agk [agk]
Leidsin! Kessu kolmanda aarde otsimisega oli natuke raskusi, sest läks päris pimedaks ja pidi taskulambiga otsima, kuid ikkagi leidsime üles! EVEJ

26 juuli 2011 leidis Maarja, Aleksander, Mattias, Andreas ja Mikk [kimkuul]
Retke viies aare tuli üles otsida taskulambi valgel. Koht ise tuttav, 20 aastat tagasi jäi sõber oma pruudiga kudrutades, tolle koha lähedal meile vahele (elavad siiamaani õnnelikult koos). EVEJ

26 juuli 2011 leidis Maarja [maarja]
Oli küll päris pime, sest jäime otsingutega kaunis hilja peale, aga leidsime siiski aarde üles :-) EVEJ

8 juuli 2011 leidis Kristo, Terje, Carmel, Grete [kristof]
Meie retke viimane sihtmärk alistus kõige kiiremini, logi kirja ja konteiner peidikusse tagasi. Peale seda otsisime kohta kus saaks endid peale 7,5 kilomeetrist matka jahutada, aga tundub, et sellel laiul on sellega kitsas käes. Küll oli mudane, kivine, madal, vetikane jne. Valisime selle madala ja natuke vetikase. Paadimees tuli ka meile lõpuks järele, tunnike hiljem kokku lepitud ajast. Oli väsitav, aga tore päev paigas, kus varem polnud viibinud. Tänud peitjale.

25 juuni 2011 leidis pilditibi, Alvar & [alksy]
Selle aardega läks päris ruttu. Tänud peitjale! EVEJ.

12 märts 2011 leidis Paavo ja Triin [trine]
Liikusime mööda vaevu aimatavat matkarada edasi üsna vaevaliselt, fifty-sixty asemel oli sissevajumise protsent juba saja lähedal. Peidukas on siiski nii hea, et labidat vaja ei läinudki ja pärast logimist päikese käes piknikku pidades läks juba õige suviseks :)

12 märts 2011 leidis Triin & Paavo [speedy]
Kessust otse päripäeva siia tuldud
Kui geopeituda ei saa, ma muldun
Silmasime Pilditibilt tuttavaid pilte
Matkatud alles napilt saanud kilte

Ei lasknud jälgedest end häirida
Kivisel aialgi lasime edasi säilida
Välja selgitasime sigatäpse nulli
Vaid silmadega otsisime logirulli

Kulus mõni minut kui pilgus helk
Ei olnud viirastus see vaid pelk
Karp otsa piilus va kivide vahel
Ei olnudki isu kühveldada kahel

Pärast ledmisedu tuli parim hetk
Poolele teele oli jõudnud me retk
Härra Herbert ning Triinu võikud
Rõõm palgeil päikse poole hõikus

31 august 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Kessu juurest jalutasime Kesselaiu põhjasadamasse, kus pidasime RMK puhkekohal kerge lõuna ja jalutasime siis edasi. Erinevalt talvisest paksus lumes otsimisest ja mitteleidmisest oli ilma lumeta olukorras leidmine kiire. Panime karumõmmile minigripi ümber. V: smile-pall, J: nööbid (3+3), kirju kummipall.

11 august 2010 leidis Taavi, Hendrik, Hannes [taaviv]
Aare oli siis saarelt esimene, mida hakkasime otsima, ja mille ka leidsime. J: Midagi põnevat V:UUR

16 august 2009 leidis Sirje, Andreas, Aare, Kalle [sookoll7]
Lalli sadamas lasime paadi vette ja seda tuli ka uudistama Muhujan, keda märkasime silmanurgast juba varem aga ei saanud õigel ajal kokkuleppele, kas ikka oli Muhujan või meile viirastus. Seekord siis viirastus tuli ise kohale ja kinnitas, et ikka tema see oligi. Sadamas oli ka kohalik meremees, kes meie tegemisi pealt vaatas ja pead vangutades küsis- Kessulaiule? Eks ta teadis mis meid ees ootab seal merel. Muhujan-iga väike jutuajamine peetud ja teele Kessulaiule. Kohale jõudsime ilusti ja seal oli päris kena kai, mille külge ka paadi sidusime ja maale läksime. Vahepeal oli ainult kaks lauda ja Sirje arvas, et tema vist ei tule aga mõtles siiski ümber. Kohalikus sadamas oli korralik puhkenurk ja surfarite elupaik. Meie jalutasime oma Jalutaja poole. Aarel oli see leitud ja Andreasega koostööd tehes tuli karp oma peidikust ilusti välja. Aiähh peitjale.

16 august 2009 leidis Aare, Sirje, Kalle ja Andreas [gpsitu]
Teed Kesselaiule alustasime Muhumaalt, Lalli sadamast. Meie lahkumist tuli pealt vaatama ka kohalik geopeitur [muhujan] isiklikult.

Meri tundus ilus, kuid kohalik kalamees vangutas meid lahkumas nähes pead... enne, mis läks täppi. Aga sellest mõnes järgmises Kesse logis.

Igatahes saime saarekeseni kena taganttuule toel täiskiirusega ja ilma märjaks saamata. Enne paadisadamas randumist tegime veidi pilte ja peale randumist jalutasime Jalutaja aardeni.

Aarel oli see leitud ja otsimisprotsessis tema ei osalenud. Minul ja Kallel peidukoha suhtes kahtlusi polnud ja heas korras aare tuli välja arvatud kohast.

Aardest me midagi ei võtnud, küll korjasin aga aarde lähedal kasvava õunapuu alt mõned ubinad. Teised põlgasid need söömiskõlbmatuks, aga minu arvates olid head hapud magusa Coca-Cola kõrvale.

2 august 2009 leidis Triinu ja Urmo [triinu]
Saarele läksime süstaga, ilm oli matkaks suurepärane. Jalutuskäik aardeni sisaldas nii parme, kadakavõsa ja nii suvist ilma kui üldse võimalik:) Aarde leidsime kiirelt, EVEJ.

2 august 2009 leidis Liia, Kadri [groll]
Leitud toreda matka käigus Looduse omnibussiga Kessulaiule. Veidi aega sai varastatud, et leida ka laiule peidetud 3 aaret. Vahetasin pastakad.

1 august 2009 leidis Lembit ja Andres [polekala]
Paadiretke viimane aare Kessulaiult. Leidmine probleeme ei valmistanud. Tänud! EVEJ.

26 juuli 2009 leidis Riho, Reigo, Lennart [cuprum]
Paadiretkel Rohukülast Virtussse suunas jäi meie teele ka Kesse laid. Randusime saare põhja osas ning külastasime metallist vaatetorni. Miskist ammusest ajast oli gepsu jäänud geopeituse aarete koordinaadid ning nõnda me selle aarde otsa komistasimegi. EVEJ.

18 juuli 2009 leidis Lauri ja Ermo [pioneer]
Diplomaadina pooldan ma põhimõtet, et kõige kiirem tee punktist A punkti B ei pruugi olla alati sirgjooneline ja üritasin korduvalt Algajat ringi minemisega ahvatleda. Kui lõpuks hirmuäratava välimusega Lauri võsa vahelt välja ilmus, oli mul Kessulaiu viimane aare leitud ning logi juba kirjas. Oli väga tore ring, mille käigus sai nähtud huvitavat buss-kämpingut, vana külakohta ja teisi kohalikke vaatamisväärsuseid. Tänud peitjale nähtud vaeva eest! Aare korras. EVEJ.

18 juuli 2009 leidis Pioneer och algaja [algaja]
Kessu kolmanda aardeni läksnatuke aega, kuna kaart mis radasid pakkus juhatas meid mujale. Igasugu suuremad teed muutusid järjest väiksemateks. Lõpuks läksin mina otse läbi kadakavõsa umbes 150 meetrit ja Pioneer mugava inimese kombel mööda teed, mis oli natuke pikem. Loomulikult jõudis ta enne mind kohale ja ei saanud aru minu masohismipuhangust. Ega ma ise ka aru ei saanud aga see eest suutsin kadakavõsa vahel oleva tee korrastajaid ehmatada. Väga kummalise ilmega olid need näod mis vaatasid kui ma kuskilt 2 meetri kõrgusest võsast väljusin. Seal kadakate vahel ma end oluliselt katki ei kriipinudki, kui olin vaid lühikeste riietega. Logid kirja ja siis sadama poole. EVEJ

25 juuni 2009 leidis Kristi, Annes ja Urmo [floyd]
Kesselaid, sarnaselt Kõinastule, oli praegu rahvarohke. Aarde leidmist see õnneks ei seganud. Logisime, EVEJ.

30 mai 2009 leidis TopperHarley (GC) [234u]
Our last island for today. Found the cache togehter with 234U and Freeed. TFTC

30 mai 2009 hooldas Sven [234u]
Lasin oma uutel saksa geosõpradel kõigepealt aarde üles otsida ning siis vaatasin ta ka ise üle. Aare põmst korras. Ei olnudki vaja midagi kõpitseda.
Veetsin neli suurepärast päeva kohaliku endise majakavahi - praeguse saarevahi - külalisena.

24 veebruar 2009 leidis Maku, Laurikas, Meretagune ja Mark [mark]
Geokiirtee viis meid Jalutaja aardeni, mille leidsime raskusteta. Makul (nagu alati) tekkis hullumeelne idee minna ka Kõbajat otsima!! Pidin seetõttu ümber tegema oma töögraafiku ja nii mind vägivaldselt kaasa tiritigi :(. Kuid lõpp hea kõik hea :)

24 veebruar 2009 leidis Laurikas, Maku, Mark, Meretagune [laurikas]
läksime mööda teed Jalutaja suunas, kui vaatasime, et jäljed keeravad teelt ära.. geps näitas, et edasi minna mõtet ei ole ja ongi õige koht teelt kõrvale astumiseks. Aarde leidsime kiiresti. Vahepeal oli tekkinud ootamatu plaan minna edasi Kõbaja aaret otsima. Kuna seda plaanis ei olnud, siis oli kõigil pisut sättimist oma edasise päevaplaani suhtes, et kas üldse on võimalik minna. Mark käis aga järjekindlalt peale, et kui me juba siin oleme, siis lähme ikka käime Kõbajal ka ära, mis see 7km üle jää siis meil minna ei ole ja sealt Virtsu paar km. Uskumatul kombel sai Mark meid kõiki nõusse ja retk Kõbajale võis alata :)

24 veebruar 2009 leidis Maku, Laurikas, Mark ja Meretagune [maku]
Edasi jõudsime oma retkega Jalutaja aarde juurde. Jutustasime kui märkasime, et oleme peaaegu juba aardest mööda pannud... Leid oli kiire... Kuid siin hakkas jant pihta... Rääkisin, et Kõbaja "nii lähedal" 7km ja et jääd kauaks veel on jne... Pole kunagi jala Muhust Virtsu läinud jne. Lõpliku punkti meie minekule pani Meretagune, kes käis nii peale, et tema läheb kasvõi üksi... Aga läksime kõik koos ;)

22 veebruar 2009 leidis Janno [janno]

Leitud.

22 veebruar 2009 leidis Anne-Li, Janno, Teet ja Tiit [teet]
Kassijäljed viisid Kessu aarde juurest edasi Jalutaja aarde suunas, tuli vaid pangalt laskuda, veidi jalutada ja aare käes. Võtsime põrkepalli, jätsime võtmehoidja, aare oli heas korras. Üks ära ütlemata mõnus aardesaar on see Kesselaid, jääb vaid loota, et jää püsiks ja tekiks juurdegi.

21 veebruar 2009 leidis j444 [joonas444]
selle aarde eellugu algab sellest, kuidas me ovega koos eelmisel laupäeval värske õhu mürgituse aaret otsisime. ove rääkis sellest, kuidas tal on tekkinud plaan kesselaiule minna ja et jää peaks sealkandis korralik olema. minulgi tekkis huvi.
pühapäeva õhtul võisin juba leidmisteadet lugeda. uurisin veel pingsamalt jääkaarti ja maa-ametist vahemaid.
esmaspäeval käisin välja mõtte minna nädalavahetusel kesselaiule ja tutvustasin ideed lähemalt. seda ei tehtud maha.
teisipäeval uurisin ovelt täpsemalt jää paksuse ja muude selliste asjade kohta. kõik sobis.
kolmapäeval oli asi kindel - laupäeval viiekesi kesselaiule.
reede õhtul mõõtsin viimased kaugused, pildistasin aerofotot ja põhikaarti, tiiru pikkus pidi mõõtmistulemuste järgi tulema mandrilt mandrile 14 kilomeetrit. jääkaarti ei vaevunud vaatama.
umbes 12.00 jõudsime tallinnast välja ja pisut enne kella kahte astusime jääle. esimene põnevam hetk jääl oli see, kui kaldaäärne kortsus ja alt tühi jää meid raginal läbi kukutas. kuid kuna vett polnud kusagil näha, jäid ka riided kuivaks. algas võrratu matk üle laia jäävälja.
väärib märkimist, et saime tol päeval näha viite erinevat ilma ilmet. tallinnast lahkudes paistis läbi õrna pilvekihi päike. paarkümmend kilomeetrit enne virtsut saime aga tuisu koos paksu pilvekihiga kaela. kui jääle astusime, siras imekena päike, taevas sinine, kuid mandri kohal passisid hiiglaslikud pilved. kui asusime kesselaiult tagasiteele, oli taevas lauspilves ning külm tuul põhjustas pinnatuisku. ja kui olime autoga jõudnud tallinnast umbes saja kilomeetri kaugusele, märkasin ma, et taevas säravad ülbelt tähed - vägev etendus kokkuvõttes.
igastahes oli see parim laupäev üle pika aja. päike, sinine taevas, lumi jääl, inimesed jääl, kõva kuid mitte eriti libe pind jalge all, lõputu valge väli - vägev. tore oli vaadata, kuidas meiega paraleelselt kulges virtsu praam ning varsti ajada seljast jope ja käärida kampsuni käised ning teha lukk eest lahti - palav oli! ja jopet ma enam tol päeval enam selga ei pannudki.
neli kilomeetrit sai üsna normaalse tempoga läbitud ja peagi olimegi kesselaiul. sadamast leidsin poolemeetrised hanged, kuhu suurest heameelest lihtsalt sisse hüppasin - aga aina paremaks läks. möödusime mingist spetsvaatlusjaamast, kellegi treilerelamust, kust üllatunud nägu vastu vaatas, kõndisime kahe vana kiviaia vahel, nägime mitmeid ahje, tervitasime kohalikke "metslehmi", liikusime mööda kadakatevahelist rada ning jõudsime välja metallist (vaate)tornini. loomulikult ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ning ronisin mööda logisevat ja roostes torni üles. sealt leidsin eest ttü andmekogumismasina ning kena vaate.
ja jõudsingi välja aardeni. puhastasin usinasti kivimüüri lumest, turnisin kadakavõsas ning pidasin plaani ovelt suuremate teisaldustööde vältimiseks nõu küsimiseks. kuid siis leidsin - minu esimene aardeleid saare maakonnas!
aardest võtsin ära hallitanud ja pooltühja suitsupaki ning karamellkommi, mis oli juba jõudnud lödi eraldada. endale võtsin 20 senti. aardesse jätsin logiraamatu, silica geeli, minigrip koti ning ove logi juurde ta nime - ta oli selle unustanud lisada, nagu paavo ühe oma leiu puhul. millise...? hmm, ei mäleta...
edasi suundusin teise sadama juurde. sealt leidsin eest rmk lõkkeplatsi, kahekorruselise onni, kus potid-pannid-kamin-toolid jne jne jne olemas ja veel ühe majakese, kus mingid tüübid vist ajutiselt resideeruvad - seal olid lausa magamiskotid sees. pluss tegelt oli veel üks paekivist varjualune, kus sai grillida ja kuhu oli saarevahi number kirjutatud... no ja üks laevukese moodi hüttalus oli ka rannas.
seda kõike ümbritses täielik vaikus ja inimtühjus...

15 veebruar 2009 leidis Ove [ove]
Peale Kessu aardepuu pildistamist jalutasin edasi Jalutaja aarde juurde. Lumega oli veidi tegemist aardepeidiku leidmisega kuid peale kiviaia puhastamist lumest õnnestus see lõpuks siiski. Tagasi mandrile uisutasin tehes ringi peale kogu Kesselaiule ja tutvudes niimoodi pangaga ka altpoolt. Ilm oli super, jää oli hea ja laid ise vaheldusrikka loodusega:) V:peegel, J:kala.

11 veebruar 2009 kommenteeris Ove [ove]
Kesselaid asub Kesselaiu maastikukaitsealal. Otseseid liikumispiiranguid seal ei ole aga enne laiu külastamist tasub sellegipoolest tutvuda kehtiva kaitseeeskirjaga http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13132193

24 jaanuar 2009 leidis Laurikas, Maku, Mark, Meretagune [meretagune]
Väheke edasi, ja olime järgmise Kessu aarde juures. Aare leitud ja aeg edasi liikuda.

10 august 2007 leidis Silver, Aare ja Kristo [kristo]
Sõitsime kessult kanuuga paadisadamasse ja aarde leidsime kergelt.

10 august 2007 leidis Kristo, Silver ja Aare [karuonu]
Kessu aarde juurest sõitsime kanuuga mööda rannikut Jalutaja suunas. Randusime ühes kenas ujumiskohas ning sealt ja umbes 300m kohale jalutada. Aarde leidsime kiiresti V: magneti; J: laama. Tänud peitjatele!

24 juuli 2006 leidis Jan, Enn [muhujan]
Kesselaiu aaredega tutvumist asusime teostama Jalutajast. Kuna maabusime paadiga endise külaaseme kohal, siis saimegi jalutada umbes 700 m, kui vihjes mainitud ese paistma hakkas. Gps juhatas täpselt kohale, omastasime palli ja jätsime mõned kalliskivid. Edasine tee viis Kessu juurde ja see ei olnud teps mitte nii lihtne.

19 veebruar 2006 leidis Annika ja Miki [annafra]
Peale Kessut suundusime Jalutaja poole. Kuna pimedus hakkas peale tulema, ja ees ootas mandrile sõit, surus aeg tagant. Aga sai seegi leitud. EV J:naeratava magneti

19 veebruar 2006 leidis Miki ja Annika [miki]
Peale kessut oli loogiline jätk leida üles jalutaja. Peale 20 min koordinaatidel luusimist hakkas väljas üsna hämaraks minema ning puges väike kahtlus hinge, et kas tõesti suvel tagasi ? Ilus koht, miks mitte. Viimasel hetkel enne lahkumist hüppas karbike peaaegu et ise välja kohast kus ei oleks kahtlustanudki :) Logi kirjutamise hetkel oli kell 18:20, ei võtnud midagi ja jätsime naeratava magneti.

12 veebruar 2006 leidis Kaido, Indrek, Jüri, Marko, Kaido(2) [kaido]
Tõeline jalutamise-aare, eriti talvisel ajal :) Jalutasime Kukerannast Looduseomnibusside juurest veidi üle 4 km ja olimegi härmas-lumises ja uduses kadakametsas. Koht on jälle selline veidi tundlik, kuid loodetavasti seal palju külalisi ei käi ja müüri lootusetult segi ei pöörata :) Olime esmaleidjad ja nagu peitjad hoiatasid, midagi väga rikkalikku aardes ees ei olnud. Ei võtnud, jätsime mitmes keeles geopeituse juhendid. leidmisaeg oli ca 13:40. Kuna saarel oli kaks bussitäit rahvast, siis aarde juurest lahkudes tuli meile mitmeid seltskondi veel vastu, kes liikusid aarde suunas. ja kui ma maha unustatud suusakepile järgi läksin, ootas üks seltskond aarde juures, aga aardest juttu ei teinud - näis, kas lisandub veel logisid :) Saar aga on lahe ja kohalik elanik käib sinna mööda jääteed.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Kesselaid120206

12 veebruar 2006 leidis Kaido, Indrek, Jüri, Marko ja Kaido(2) [kaits747]
Täna läks looduseomnibuss rahvaga Kesselaiu poole. Kuigi ka bussiga oleks saanud korralikult maha märgitud jääteele meie seda ei teinud. 4 km jala ja kohapeal veidi ringivaatamist. Kell 13:20 me ta leidsime esimestena! Kahtlus jäi ka hinge. Kas me ikka olime täna ainsad otsijad? Jätsime juhendid ja 1 hobuse.
http://www.looduseomnibuss.ee