Toi raba aare

6 jaanuar 2025 leidis peetervandersell [peetervandersell]

Aardeni viis korralikult läbi sõidetud tee, aga jätsime oma madalapõhjalise siiski teeristi kilomeeter enne aaret ning jätkasime jalgsi, oli väga ilus jalutuskäik ülilumises metsas. Väljakutse lumme sukelduda avanes nii 60 meetrit enne aaret, samas ega suvine rinnuni võsa parem poleks olnud. Natuke kartsime, kas leiame aarde sügavast lumest ikka üles, aga õnneks oli tegemist piisavalt suure kastiga, mis juba teises kaevamiskohas kinda alla jäi. Väga tore oli lugeda originaallogiraamatut, polegi vist ühtegi nii vana oma käes hoidnud. Aitäh vanakese taastajale!

1 jaanuar 2025 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Mu vanim leidmata aare. Okei, tegelt siin pole midagi imestada, arvestades seda, et aare on peidetud pea 24aastat tagasi. Aga ikkagi uhke :)

Kaupo kündis geokäruga nii 300m peale (või oli seda veel vähem). Hea, et metsa sisse tänavad on tehtud, on geopeituritel ka elu kergem. Tatsasin mööda tänavat natuke ja seejärel tõmbasin ptse ca 70m aardeni. Uus aasta tõi lume kaasa ja selle võrra esimese hooga silma ei jäänud, aga kui värske pilguga vaatasin, siis tuvastasin aardekasti. Oli ikka uhke tunne seda aaret leida küll. Aitäh!

25 mai 2024 leidis Maret [tohuvapohu]

Kuna täna oli pööraselt palav päev, siis ei hakanud mingeid matkasid ette võtma, ühe-kahesajased sutsakad tundusid mõistlikud. Siin sai tõepoolest autoga jumala ligi veereda (tänud Romanile õige teeotsa äramärkimise eest, sai lihtsamalt). Kõigepealt muidugi geokutsale juua ja siis mööda teerada kuni aardega risti sai jõutud. Sinnani lonkis mu neljajalgne sõber mulle järgi, aga kui viimase mõnekümne meetri pärast raiesmikule pöörasin, ei näinud ma teda enam kuskil. Läksin tagasi teele, et vaatan, kuhu ta küll jäi. Oli juba auto juurde tagasi jõudnud ja pikutas selle varjus. Oki, tema valik, las ootab siis seal. Käisin selle vanakese juures siis ära, leitud täitsa viisaka ajaga, ja kui tagasi teel olin, peesitas auto täiesti üksi seal päikese käes, varjuotsijat polnud enam kuskil. Tegin juba suu lahti, et hakkan teda kutsuma, kui kuulsin just seljataha jäänud põõsastes sahinat. Ja sealt ta ilmuski, oli ikka mulle järgi tulnud,, niisugune paikene, ei lasknud üksi metsa kondama, tuli turvama.
Kunagi vist tuli siin selle aarde otsimiseks ikka märkimisväärne matk ette võtta, aga nüüd on küll vaid kohale navigeerimise vaev, kuigi eks seegi nõudis nii mõndagi peatust, et kaarti uurida. Ja et 10 kilomeetri kaugusel oleva aardeni jõuda, oli vaja ligi 20 maha sõita, nii et tiira-taara see teekond käis.
Tänud peitjatele, taastajatele ja hooldajatele seda aaret peitmast ja elus hoidmast, see niisugune praeguseks kaunikesti ainulaadse peitmisajaga, saab ühe tühiku chellengeri täitmiseks kah täidetud.

28 oktoober 2023 leidis IoN6 [zytecc]

Uhked uued metsateed on siiakanti ehitatud. Mina keerasin ikkagi vales kohas valele metsateele ja pidin läbima väikest mudasafarit, nagu oleks seda ilmselt aastaid tagasi siin kogenud. Õige teeots tuleb pildil näidatud koordinaatidelt. Linnaautoga nüüd pääseb kuni 100m aardele ja julgemad autojuhid võivad sõita veel 30m edasi. Viimased 70 meetrit olid keerulised, mina suutsin hämaras suunaga eksida ja 70 meetrist tuli ringiga võsastikus ronides kokku umbes 300. Need, kes siin suvel käivad, väärivad eraldi medalit. Ma kujutan ette, millised tingimused on siin, kui kõik sääsed, parmud ja puugid ärkvel on. Seda kuupäeva ei saa enam mujalt nii kergelt logida. Tõeline aare! Tänud peitjatele!

2 august 2023 leidis Christine [catiberg]

Leidsin. Aitäh!

2 august 2023 leidis Herki [wingman]

August Madnessi esimese päeva esimene aare. Seda vanakest oli juba lihtsalt puuduva kuu pärast vaja. Kena autotee viis lausa 200 meetrini aardest. Viimase 70 meetriga sai siiski võssi laksu kätte. 1157. Aitäh!

14 juuni 2023 leidis Marko [markosu]

Aitäh aarde eest!

Uus kruusatee viib aardest vähem kui 200 meetri kaugusele ja soovi korral saab veelgi lähemale. Kahjuks viimane lõik aardeni oli päris ebamugava maastikuga.

19 märts 2023 leidis Timo [scriimsilm]

Siia kanti toovad teed olid täna juba sellises seisus, et neliveolise sportautoga jõudis ka pea nulli. Viimased 600m jätsin sõitmata, sest noh .. autol hakkas põhi vastu maad käima ja nina lund lükkama. Ja kui teel oli lund enamvähem vähe, siis siin aarte lähiümbruses tuli lausa nabani lumme vajuda. Õnneks ei võtnud täna kõrge säärega saapaid ka kaasa .. seega sai ilusasti jalad lund täis ja sokid märjaks siin, igati õnnestunud sumpamine :D Aare oli mitte just täiesti lumme mattunud ja seeläbi üsna kiire leid. Nimi kirja ja tagasi roomama.

Oli meeldiv!

9 oktoober 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Paar seent oli metsas, juba vanaks läinud. Järv oli ka täitsa olemas ja aare muidugi ka. Tänud

6 juuli 2022 leidis Tiiu ja Olev [motoleidja]

Sai metsade vahel seigeldud. Kaarti lähemalt uurides saime kuiva jalaga ligi. Aitäh.

19 veebruar 2022 ei leidnud Disco ja Anna [taevamanna]

Oi kui siniste nägudega me siit ära tuleme. Kraavid on lahti, vett on palju. Lund on palju, see on raske, märg ja räätsa ei kanna ning aaret meile kätte ei andnud. Kuid sellest hoolimata saime kogemuse ja seikluse võrra rikkamaks.

31 detsember 2021 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

14 november 2021 leidis Jan [muhujan]

Uhh! Kui ikka eelnevat kaarditööd ei viitsi teha siis tuleb kas ujuda või lennata. Lennata nagu hästi ei oska ja ujumiseks on ka vesi juba minu jaoks tiba külm. Õnneks leidus kolmas variant ja kraavikestele sai ehitada oksakestest sillad. Mis sellest, et valedele kraavidele ja materjalist mis vast sulgkerget geopeiturit kannab. Peale kõike seda jama leidsin end lõpuks õigel pool kraavi ja raiesmiku ületamise järel ka nullist. Seal laabus kõik kiirelt. Lappasin aukartustäratava vanusega logiraamatut ja registreerisin ka enda külastuse. Nii nagu mõned eelnevadki ma teekonnal mingeid karusid ega kitsi ei kohanud. See pole ka ime sest minu liikumine seakandis nägi välja nii nagu oleks 10 elevantsi võsas tuuseldanud. Ühesõnaga nüüd on 4 esimest Eesti aaret leitud. Tänud!

28 august 2021 leidis Helge, Maris, Indy ja [puutetundlik]

20-aastaste aarete juurde ei satu just sageli, seda enam et meil on nii vanu tänase seisuga jätkuvalt looduses vaid 30. Või siis koguni 30 :), arvestades, et 43 neid üldse kokku tol esimesel aastal peitu läkski… Nüüd, kui Jasmer statistikutelt vähemalt ühe igas kuus peidetud aarde leidmist nõuab, tuli ka minul siia üht neist haruldastest visiteerima tulla; Helge õnneks tõstis teema üles ja kutsus kaasa, ma ise oleks kaarti vaatamata ilmselt jälle mööda ja linna uhanud...

Vinge uuenduskuuri on kast läbinud, tänases vormis peab aare seal kindlasti vastu veel vähemalt 20 aastat. Aitäh peitjatele ja aitäh hoolitsejatele, saime mõnusa, natuke raskema astumisega jalutuskäigu :).

28 august 2021 leidis Marised, Helge ja Indy [max]

See oli nüüd küll Helgel üks väga hea plaan lisada päevakavasse Toi raba aare. Ma isegi ei oska vastata, kas ta on mul kunagi varasemalt päevakavas olnud. Või ongi ainult unustuse hõlmas, üksik kõrvaline täpike, mis enamasti jääb kõigest kõrvale. Igastahes tänapäevaste kaartidega käib teeraja leidmine lihtsalt, ainult maastikul tuleb end läbi erineva taimestiku suruda. Indygi näitas vahepeal natuke murelikku ilmet, kui ta ei ulatunud üle kõrge taimestiku ettepoole vaatama. Kuidas ta saab siis valvekoer olla ja meid kaitsta, kui ta eespool luuravat ohtu ei märka. Õnneks kulges matk aardeni helges ja mõnusas meeleolus ja täiesti ohuvabalt (loe: karu ei tulnud) . Tänan kaaslaseid!

13 märts 2021 leidis Ingrid ja Mari [marihen]

See vana Toi on kuidagi kogu aeg rajalt kõrvale jäänud ja ega ma siin kandis tegelikult olen harva liikunud ka. Selleks nv-ks oli plaan Viljandit lammutama minna ja siis otsustasime teha väikese kõrval põike siia ka. Tee oli lumine, aga üks autojälg oli siiski ees olemas, nii me siis kohale pressisime 600m peale. Täpselt õiges kohas oli keegi juba kraavile purde ka ehitanud, niiet ainult natuke vantsimist ja õige känd jäi ka kohe silma. Aare kenasti omal kohal ja korras. Tänan.

21 veebruar 2021 leidis Anna & [kallo]

Tõtt-öelda oleme seda Eesti geopeituse algusaegade aaret tahtnud ammu tulla otsima, aga otsest ajendit pole olnud. Nüüd siis on.

Ega me ei olnud ka kindel, et kas nende lumiste teedega siia pääseme või mitte. Kuna aga metsatöö käis ja parasjagu traktor tuligi koormaga metsast välja, siis olid siinsed teed lahti lükatud. Pääsesime ilusti mööda teed ca 600m peale ning sealt alustasime oma jalutuskäiku. Kuna lund oli kraaviäärse metsasihi peale kõvasti ja sealt läbipressimine nõudis suurt pingutust, siis arvasime, et jääga kaetud kraavi peal on palju lihtsam liikuda. Oligi, kõnni nagu mööda siledat teed, kus vaid õhuke lumekiht peal. Mida kaugemale jõudsime, seda rohkem esines jää peal tumedaid laike, millele ei tihanud astuda ja millest sai möödutud. Mõnes paigus esines ka prao vahel päris lahtist vett, siis sai kraavist välja ronitud ja veidi mööda siht kõnnitud. Siis aga tundus, et jällegi täitsa ilus sile jää ja siirdusime tagasi jääle. Ega seal pikalt enam käia ei saanud kui taas ühe tumeda laigu serval käis krõps ja mina vajusin tugevalt üle põlve sügavusesse tumedasse turbasesse vette. Kõik käis väga kiirelt ja ootamatult ning ei teagi, kas mu jalad päris põhja jõudsid, sest umbes sama kiirelt ei-mäleta-mis-tehnikat-kasutades olin ma ka sealt august väljas. Püksid said muidugi märjaks, aga tugevalt kinninööritud saabastes vesi päris varvasteni ei jõudnudki, seega polnud hullu midagi. Samas hakkas ihu kohe pükse soojendama ja kuivatama.

Tagasi me muidugi ei pöördunud, vaid ikka edasi. Eesmärk oli ju silme ees, juba käega katsuda. Jõudes päris aardepaika, tundus selle lume alt aarde leidmine tegelikult päris keeruline ülesanne. Lund oli igal pool palju. Ometi, proovida tasus. Nii saigi kännu ühest servast vaikselt lund eemaldama hakatud ning siis ilmusid välja karbile asetatud roikad ja muud puutükid. Kui said ka need eemaldatud, ilmustki soliidne suur kast välja. Oli hea meel küll. Kast oli küll emakese Maa embuses kinni, aga peale paari vopsu tuli seegi naksatusega lahti.

Hoolimata väikestest viperustest sai see aare leitud ja nagu geopeituritel ikka, kõik on hea, mis lõpeb leiuga. Täname aarde eest!

9 jaanuar 2021 leidis Kairi, Ain, Margit [maky]

See aare on aastaid meie pere külaskäiku oodanud. Millegipärast oleme matka siia metsade vahele ikka ja jälle edasi lükanud, kuid täna oli juba hommikust peale tahtmine see teekond lõpuks ette võtta. Jätsime auto teadlikult umbes 2 km kaugusele aardest, et koos oma armsa geokoeraga ilusat talveilma nautida. Aaret andis lumega küll otsida, aga leidsime. Viimasega on kõik korras ja jäi meist järgmisi külastajaid ootama. Aitäh peitjale, meie veetsime mõnusad tunnid talvises looduses.

23 mai 2020 leidis Riho [kaabu7]

Tänud aarde taastajatele. On ikka üks tõsine tükk ja kus on nänni. Looduspildikogu on lahe. Küll ikka on kände aga rahulikult tulla pole viga. Kohe algusest on näha, et on vaeva nähtud.????????????????

3 mai 2020 leidis Iljar [jan007]

Esimest korda läksin seda aaret vallutama rattaga mitu aastat tagasi vihmasel suvel, kraavid ääreni täis ja jäin ka ise vihmakätte, hakkas külm ning lahkusin. Järgmiseks korraks vaatasin juba kaarti sain aru, et olin loll, kraave polegi vaja ületada. Siiski olin nii loll, et läksin jälle suvel ja nüüd said takistuseks nõgesed, lühikese rattariietusega oli ikka päris vastik. Vahepeal möödus veel mõni aasta ja nüüd tekkis kevadel ilma vööni taimestikuta võimalus plaan teoks teha. Kuigi minu stardikoht oli aardest 4km kaugusel, tuli vändata 11km aardeni jõudmiseks, otsemaid teid lihtsalt pole. Nüüd siis vihje neile kes üle kraavide ronivad: 11km kauguselt jõuab aardest 50m kaugusele mägirattaga keskmise kiirusega üle 20kmh. Ma oleks muidugi ka autoga võinud selle aarde ammu juba ära võtta aga see poleks nii fun olnud :-) Näiteks sealkandi hunt oli kitsede jäljes alles paar tundi varem teed ületanud. Sama hunt on ümbruskonna taluõuedes viimastel kuudel murdnud vähemalt 3 koera. Jahimeeste sõnul olla ta karjast välja heidetud ning nüüd hulgub üksinda. Tema jäljed on peale vihma koos kitsejälgedega väga selgelt näha väiksematel teedel. Seega ärgu järgmised aardekülastajad imestagu kui jälgi või võsavillemit ennast kohtavad, ta inimest enam väga ei karda, vaatas ühele taluperenaisele ca 5m pealt otsa paar kuud tagasi näiteks, perenaine taganes koos koeraga tuppa.

15 märts 2020 leidis Rein [reivil]

Mõnus väike matkake ja ilus aare lõpus ootamas.... Aitäh silla ehitajale, muidu oleks päris raske olnud aardeni saada. Pildid igati huvitavad ja hea, et ussid magavad.... Aare mõnus ja kuiv ning jätsin aardesse ka ühe väikse karvase loomakese... Aitäh peitjale siia juhatamast!

14 juuli 2019 leidis Kaupo [lepalind]

Lähenesin lõuna-kagu suunalt. Kõige keerulisem oli saada üle laia kraavi. Õnneks oli üks palk veepinnal hulpimas ja peale astudes üle 10cm sisse ei vajunud. Okstega tasakaalu hoides sain üle ning siis oli juba mõnus jalutuskäik. Leid oli lihtne ja tekitas hea emotsiooni sellist nänni nähes. Tore aare, loodetavasti kestab veel kaua.

4 mai 2019 leidis Carolys, Taavi ja Exe [sun123451]

Mina valisin tee sinna, Taavi valis tagasitee. Teel sinna tegime 2 kraaviületust, milles ühega sain pahkluuni madala kummiku märjaks. Taavi tagasiteel sai ta põlveni mudasse vajutud. Kumba te teejuhiks tahaksite? :D

Võttis ikka omajagu aega see kohalejõudmine. Tore, et aarde peidukoht raiduritele jalgu ei jäänud. Ei tea, kas nad ka aarde leidsid.

Tagasi autosse jõudus tundus hea hetk Taavile meenutada, et kuule sa pead veel täna ju puu otsa ronima. Nii me siis Põltsamaa Selverisse pükste ja lõunasöögi järele läksime.

Aitäh! EVEJ

14 aprill 2019 leidis Arvo [arvoaljaste]

Peale talguid oli aeg kodu poole tüürima hakata. Ja endalgi oli soov näha, et kuhu siis geopeituse päris algusaastatel ja esimeste aarete hulgas peideti. Eks aega mööda läinud, nüüd siin mets kõik maha võetud ja eks see esialgne pilt peitmise hetkel ja nüüdne pilt on ju hoopis erinevad. Sain isegi autoga päris lähedale aga tundub, et metssead on tagasi, kogu siht oli üles küntud. Sai ka jalutada veidi. Aare üliheas korras, kestab nii veel väga pikalt. Aitäh.

2 august 2018 leidis Karl [zdrk]

Minu Vijandimaa tuuri kolmas geopäev algas Vaatleja VII tornis. Linde ma ei vaadelnud aga muid omapärasid. Teadsin täpselt mis kella aegadel ilmuvad välja sääsed. Päikeseloojanguga ja päikesetõusu ajal. Mõlemal korral umbes üheks tunniks. Loojangu ajal tulevad ka kiilid, kes kõik pinisejad nahka pistavad. Väga lahe oli seda vaatemängu jälgida. Hommikutundidel kiilid aga põõnavad oma täis kõhuga ja siis saavad sääsed tulla teisi elusolendeid terroriseerima. Selle vastu aitab kõige paremini tekk üle pea.

Kui hommikul olid kõik protseduurid läbi viidud, kaasaarvatud logivõla kustutamine, siis oli aeg esimest aaret minna võtma. Valikus oli Pingu järve äärde matkata või siis Toi rappa. Kui aus olla siis tornis chillimisest oli laiskus peale tulnud ja viitsinud väga kumbagi. Pika kaalumise peale tundus Toi raba lihtsam variant.

Autoga sai tolmeldud ühe päris mõistliku metsaveosihi juurde. Sinna sihile saamiseks tuli ületada üks purre. Jalg ei värisenud ja sai hakata astuma piki sirget. Ühel pool lageraie ja teisel pool võsa. Tee oli nagu terviseraja kvaliteetse multsiga kaetud rada.

Nulliga risti olles sukeldusin läbi võsa lageraiesse. Lisaks vanale lageraile oli seal üks väga värske lageraie. Null asus põhimõtteliselt selle südames. Uuel lageraiel oli tehtud puhas vuuk, isegi ühtegi seemenduspuud poldud jäetud. Otsisin üsna lootusetult ringi. Päike lõõmas lagipähe. Higi tilkus. Jalanõud täitusid turbamullaga. Oleks pidanud ikka Pingu järve äärde matkama? Logidest sain vähemalt aimu missugune see aare välja peaks nägema ja et vanakoolikas. See andis lootust, et see aare peaks ikka alles olema kusagil. Siis märkasin, et viimased leidjad Piia ja Peeter on seda alles paar nädalat tagasi edukalt otsimas käinud. Tegin kõne. Selgus aga et aastanumber oli siis 2017. Natukene infot sain ikka, mis kinnitasid minu kartusi, et aarde asukoht on kusagil lageraie sees. Otsisin siis veel ja veel. Piilusin järgmiseks GC lehte. Sealt leidsin enesele imestuseks väljamaalase logi kuhu oli lisatud isegi pilt ja see sama lageraie on taustaks. Pildil oli võrreldes tegelikkusega päris palju juba muutunud aga teatud maamärkide järgi sai ennast ikkagist õigesse kohta paigutatud. Asusin ümbrust geokepiga hööveldama. Varsti libiseski kepike millegi kahtlase peal. Nüüd algasid kaevetööd. Ma ei tahaks uskuda, et see väljamaalane selle nii sügavale pistis ja pool meetrit loodust peale kühveldas. Võibolla natukene liialdan aga 30cm kinni tambitud turbamulda oli küll peal. Kui silmside aardega loodud, ei jõudnud seda välja isegi sikutada. Pidi ümbertringi ka vabaks kaevama. Uuuuhh! Tund aega pärast lageraiele jõudmist oligi karp käes. Lehitsesin natukene 17 aastat vana logiraamatut ja paksu fotograafia ümbrikku. Suus oli kõrb ja pea tahtis palavuse käes plahvatada. Peitsin karbi sinna samasse kohta tagasi, sest see tundus ümbruskonna kõige kindlam koht. Panin turbahunniku asemel peale aga hoopis loomuliku geokuhja. See oli minu senimaani vanim leitud Geopeituse aare. Aitäh!

16 juuli 2017 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Mõnus matk.
Täname!

16 juuli 2017 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Kuskil logides oli soovitatud lähenemisenurk. Päris sinnani autot ei julgenud liigutada. See tee oli hea, kraave polnud tarvis ületada, aga loodus oli kiiresti oma töö teinud ja rohi ulatus kohati rinnuni. Ja mida ei näe see tekitab loomulikult hirme, äkki magab seal heina sees rästik?, äkki magab karuema koos poegadega teepeal? Laulsime, plaksutasime, rääkisime täielikult lolle ja mõttetuid jutte kõval häälel, ikka selle mõttega et karu võtaks oma pojad ja rästikud ka kaasa ja liiguks kaugemale. Me ei näinudki ühtegi metslooma ega Eva ahvatlejat. küll oli aga ohtralt näha metsaelajate sänge. Siiski tiirlesid mingil põhjusel just kärbsed nii minu kui Piia ümber. Ometigi olime hommikul just pesemas käinud, küllap, me siis oleme lihtsalt niivõrd ahvatlevad.

21 märts 2017 leidis Elika [nipitiri55]

See oli küll üks paras katsumuste rada. Õnneks praegu sääski pole ja karuga kokku ei sattunud.

24 veebruar 2017 leidis Heldur,Krista [krista]

Mari jäi päikest nautima ja usinasti kudumisvarrastega toimetama. Ühte kraavi kasutasime aardeni jõudmiseks, teise kraavi kaudu tulime Mari juurde tagasi. Aarde sisu oli rikkalik, seente ja ämblikuvõrkudega, kuiv ja korras. Tänud peitjale.

24 veebruar 2017 leidis Krista, Heldur [heldur]

Meil Kristaga oli käimata, Mari jäi autosse kuduma. Kena kõndimine ühte kraavi äärt mööda sinna ja teist mööda tagasi. Ja oi kui palju aardkraami keset metsa, vabandust raba :) Aitäh!

4 veebruar 2017 leidis Mihkel ja Kätlin [weps]

Leitud.

4 veebruar 2017 leidis Kätlin ja Mihkel [sookoll]

Geotuuri 1. päeva 10. leid. Viimane sel päeval. Saime geomobiiliga peaaegu aardeni. Aardekirst on tõesti vinge ja rikkalik :) Hakkas hämarduma ja meie hakkasime otsima sobivat kohta kuhu telk püsti panna ja lõkkel õhtusööki valmistada.

27 september 2015 leidis Anne ja [reix]

Peale suurema seltskonnaga Parika järvele tiiru peale tegemist võttis igaüks oma suuna. Mina tahtsin küll kõigepealt Rebaste jõeületuskohta vaadata, aga kuna nuffil oli see tehtud, siis tulime kohe siia. Raba muidugi siin ei näinud, kuid ega selle puudust tänases päevas ka polnud, seega nutma ei jää. Kui eelneval pikal retkel sai imestatud, et põdrakärbseid polegi, siis seda ilmselt seetõttu, et kõik olid siia raiesmiku serva kogunenud, neid oli tõesti palju. Konteiner oli suur, korralik ja ohtralt nänni täis, kiirelt sai ka fotosid lapatud. Aitäh.

27 september 2015 leidis Anne, Reigo [nuffi]

Oehh, selle aardega läks mul hästi! Reigol tahtis küll sillale rebaseid kaema minna aga minu naiselik veenmisoskus lükkas selle mõtte tal peast. Mul oli ju Rebaste silla aare leitud... Minu õnneks ta vastu ei jauranud ka.

Raba nüüd jah siin ei olnud, hunnikus põdrakärbseid oli ja lahe sammal oli, mis tolmas, üks puravik oli. Aardekast oli väga sisukas ja huvitav. Tänud siia juhatamast!

7 juuli 2015 leidis   [tunk]

Õhtul siiakanti sõites sattusin T-kujulisele teeristile, kus igast kolmest suunast tulijale oli "Anna teed märk" püstitatud. Õnneks olin ristmikul ainuke liikleja, muidu oleks vast omapärane dilemma tekkinud. Ööbisin aardele lähima sõidutee äärses metsatukas. Hommikul viis esimene retk Toi rappa. Või noh ... pigem kuivendatud metsaalusesse :o) Aare ise on erakordselt rikkaliku nänniga ja igas mõttes superkorras. Ainuüksi fotopaki kiirelt läbilappamine võttis julgelt 15 minutit. Ilusad pildid! Aitäh.

V: paar donotiidipakikest, J: auto

14 juuni 2015 leidis Rudolf, Martin, Joosep [rudolf]

Päeva lõpetuseks valisime pärast Parika raba alistamist selle aarde. Tulime mööda ühte raiesmiku serva aardega risti välja ja tõmbasime üle raiesmiku aardeni. Logisime, toitsime natuke sääski ja tulime mööda teist serva tagasi. Raba küll ei leidnud, aga eks seda sai juba piisavalt enne kogeda.

Aitäh!

14 juuni 2015 leidis Joosep, Rudolf, Martin [jooseptrumm]

Ka selle aardeni tantsisklesin paljajalu. Suurt hädaorgu jalgadele osaks ei saanudki, ent seevastu olin hädas rebenevate pükstega. Väärikat väljanägemist ma ilmselt igal juhul ei säilitanud. Aitäh aarde eest, nüüd tean edaspidi ka lillaks värvitud ohakaid vältida!

16 mai 2015 leidis Timix, Lassie ja [lapsuliblikas]

Metssigadel oli just lõppenud sonkimise olümpa.

GP1381/GC1622

16 mai 2015 leidis Lassie, Lapsuliblikas ja [timix]

Põltsamaal oli mõttekoht, et kuhu suunda siis edasi. Kõige arukam tundus sõita Viljandi poole ja see aare jäigi esimesena ette. Autoga sai umbes kilomeetri peale ja siis juba mõnus jalutukäik mööda metsanotsude poolt üles küntud sihte. Aitäh!

16 mai 2015 leidis L@SSIE, Lapsuliblikas, Timix [lassie]

Oleks ma seda varem teadnud, et see aare nii lihtne on, oleks selle nii seitse sajandit varem leidnud. Mets on linnakingaga läbitav ja sääski polnud ka kodus. Ettekujutatavad karu jäljed kuulusid pigem Karu-nimelisele metsas käijale.

10 veebruar 2015 leidis Martin [matu07]

Päiksekiir kõditas läbi akna nina ja äratas talveunne suikunud rännukihu. Kuna ka päevakava võimaldas mõne tunni vabaks võtta, saigi kummikud autosse visatud ja tee Viljandimaale ette võetud.

Kodus sai optimaalne lähenemistee välja vaadatud, nii et ega muud ei olnudki, kui üks palgi abil kraaviületus, läbi metsatuka ja edasi aarde poole. Üllatusega avastasin, et raiesmikul on kohati lumi üle kummikuserva, mis tähendas, et mure jalgade märgumise osas on nüüd lahendatud ja selle pärast pole enam vaja muretseda. Edasi hoidsin valdavalt metsaserva, kus lumekiht veidi õhem.

Nulli tuvastamine õnnestus edukalt ja väikse kopsimise peale oligi mõnusalt suur aardekast peos. Veetsin seal kohe mõnda aega logisid lugedes ja fotoalbumit lapates, seejärel oma nimi ka kirja ja tagasi. Mõnus, aitäh peitjale-taastajatele!

26 detsember 2014 leidis Sten-Alar,Kaire,Enn,Arvet [arweto]

Kraavid ületatud ja logitud.Tänud!

17 november 2014 leidis Hannes [hpalang1]

Kolmas peatus teel Tartusse. Olin auväärse vanakese jaoks korraliku eeltöö teinud ja tulemus on, noh, igav. Ei ühtki kraavikkukkumist, hullem veel - ei ühtki kraaviületamist, pargi vaid auto ja skoori. OK, autost aardeni oli mingi 700 m rohtukasvanud teed, midamööda keegi oli praktiliselt aarde kõrval sõitnud. No mis nii viga. Vanake oli heas korras, ilmselgelt rõõmustas külalise üle, näitas pilte ja puha. No ma siis vaatasin, viisakalt. Siis jätsime jumalaga. Tore vana, mis siis, et elab üksi sedasi seal metsa sees. Täh kutsumast!

22 august 2014 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Raba oli kusagile jalutama läinud. Mets ja aare olid olemas. Läks ikka aega, et aardes kõik pildid läbi vaadata. Aitäh!

14 juuni 2014 leidis Tanel ja Maris [phantom]

Mõnus jalutuskäik metsas. õiget lähenemisnurka ei teadnud ja ilmselt seetõttu jäi ka paar kraavi tee peale ette. õnneks leidsime esimesel kraavilt mingi silla jäänused, mis õnneks veel kandsid. Teisega nii lihtsalt ei läinud, mingit ületuskohta silmapiiril polnud. õnneks aga õnnestus leida metsast palgijupp, mis oli küll mäda, aga piisavalt kõva, et purdeks sobiks. Aarde enda leidmisega polnud raskusi kui juba kohale ära saadud. Mõnusalt suur ja tihkelt nänni täis konteiner :) Aardest võtsime kaasa auto, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Aitäh peitjale.

1 mai 2014 leidis Andres [elektrik]

Auto pargitud, vaatasin, kuidas üle kraavi saada. Pool minutit hiljem juba lahendus paistis. Ületasin silla taolise asja ja hakkasin mööda kraavi äärt minema. Tegin veel väikese tiiru, et kergemini kohale saada. Aare leitud ja logitud, otsustasin otsemat teed tagasi minna. Ei olnud hea mõte. Aga mis seal ikka. Lõpuks silla juures paigaldasin sinna veel ühe käsipuu. Aare korras ja kraami täis.

9 veebruar 2014 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Raba ei näinud, teid selle eest oli tunduvalt rohkem, kui meie kaardid lubasid. Aare ise ideaalses korras ja kraami täis. Kättesaamiseks pidime pinnast opereerima. Sõime ära paar karpisattunud lutsukommi. Aitäh!

7 juuli 2013 leidis Lauri [myrakas]

Fantastiline jalutuskäik fantastilises metsas.

Kõik konkreetselt puhkas selle aktsiooni ajal.

30 märts 2013 leidis Mari [marx303]

Kuna suusad eelmine kord "pakkisid", siis seekord ma neid alla ei pannud. Kõmpisin niisama kohale. Aardetaastajate jälgedes. Aitäh taastamise eest, aare oli kena ja korras. Raba nägi rohkem kuivendatud soo välja. Võibolla lumi varjas kauneid vaateid. Igatahes on aare leitud ja logitud ja fotod enamuses vaadatud.

26 märts 2013 leidis Maku [maku]

Tore kui keegi sinu eest kaevamistööd ära teeb. Tänud kaevuritele :)

23 märts 2013 leidis Merike ja [alex]

Jeahh...kõik pole kuld mis hiilgab ja esmamulje võib kaunis petlik olla.Värske raielank tõotas kiiret ja kerget kõndi ning logimist...hahaaa!Vähe sellest, et lumi oli vahepeal tänu rajaleidjale strateegiliste kohtadeni, saapad samuti seda õndsust täis, kraavi ületusel õnnestus ka jää all ära käia, siis nulli jõudes polnud ühtegi kohta kust aaret välja võtta.Ei olnud palju kasu ka taastajate lisainfost ja nii me jääaja eemaldamisega tegelesime:siin ja seal ja igalpool.Lõpuks otsustasin sukeldada maakera sooja keskpunkti suunas ning kohast millest olime korduvalt üle trampinud, tuli lõpuks potsik nähtavale.Külmunud maskeeringu eemaldamine oli juba käkitegu ja töösse asus urukoer kelle ajutise kohusetäitja rolli võttis Merike enda kanda.Taandusin umbes 10m kaugusele ja vaatasin seda alt üles sadavat lund vaikse kuid sadistliku naudinguga.Kui enamus tahkunud ollust oli nobedate näppude vooruga eemaldatud saabus minu kord tünn maapeale tuua.Paras doos värsket luhvti sai sealt ammutatud igal juhul.Tehtud!Tänud taastajatele ning kui Neeme läheb kontrollretkele, siis ootab teda seal münt(või kedagi teist)J.Kase oma võtsin kaasa ja viin lähiajal ilmselt Värske õhu mürgitusse(kaua ta ikka Viljandimaal külmetab)

23 märts 2013 leidis Alex ja [mooritz]

Kui juba üks rabakas oli õnnelikult leitud võtsime suuna järgmisele. Mõtlesime et uurime kõigepealt kaugele saab ja mis olukord kohapeal on. Sai päris lähedale ja metsamehed olid aardele lähenemise eriti mugavaks teinud. Auto juures otsustasime , et siin saame räätsadeta hakkama ja astusime reipalt mööda pehmeid okkaid üle raielangi. Jäänud oli õite vähe veel, umbes 70 m aga siis otsustas minu gps meid veidi lollitada( eneseõigustus tegelikult, no ei suuda mina seda masinat õigesti lugeda :P)ja me suundusime mööda kraavi kallast oletatavasse suunda. Lumi oli parajalt pehme ja nii ma kohati tagumikul istusin. Proovisin ka lapsepõlves kasutatud liikumisstiili kuid see polnud kuigi tulemuslik ;).Lõpuks sain aru millise blondiiniliku vea olin teinud ja ronisime üle kraavi. Puude all kandis lumi suurepäraselt ja seal polnudki seda lumeollust eriti :D. Gps aga trikitas edasi ja hakkas keerutama, 5 m sinna ,10 tänna. Lõpuks soovitas Alex ta lihtsalt puu otsa riputada ja nii ta siis rippus ja häbenes. Meie aga otsisime ja otsisime. Lund ju polnud eriti aga kõik sobivad peidukad osutusid tühjadeks. No see õige peidukas oli kenasti tükk aega peidus, mis sest et me temast cm kauguselt mööda käisime. Lõpuks uurisime varemleidnult veidi koordinaadi täpsust ja otsisimegi üles. Kätte aga ikka ei saanud. Tuli siis keelitada ja meelitada ja kõiksugu vigureid teha, enne kui logida saime. Aardes oli tohutult palju vahvaid fotosid :D. Kiirustage seltsimehed! Tagasiteel mängis Alex veel Kalevipoega ka :D .Aardesse jätsin GC.

17 november 2012 leidis Hanno ja Triin [trine]

Eelmise leidja jäetud (naljakavõitu) koordinaat oli väga abiks ja kuigi kohale jõudmine võis auto jaoks piinarikas olla - ikka väga pehmed ja mudased on need teed novembris - kujunes meie matk sealt väga lihtsaks. Ei ühtki kraavi, puhas metsanotsudest tuhnitud kraaviäärne tee. Aare oli vana klassika, kõik heas korras. Võtsin kaasa ühe pudelitooriku, ega tast seal passides midagi kasulikku teki ;)

20 oktoober 2012 leidis Reino [errvee]

Pidasin minagi seda kõvaks võsa-kraavide kombinatsiooniks ja valisin lagedamsid kohti ja madalamaid kraave. Lõpupoole tuli ikkagi minna risti läbi kraavide ja vihmamärja võsa. Aaret kaua otsida ei tulnud. Tagasiteel avastasin, et kui auto jätta koordinaatidele - 58 29 25 25 52 60 - ja leppida paarsada meetrit pikema teekonnaga, viib aarde juurde hetkeseisuga korralik metsatee. Oli täna ka teisi otsijaid siin? Teine roheline auto ...

1 mai 2012 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Raba ei näinud, aga mõnus õhtune jalutuskäik mööda metsaradu. Igaks juhuks oli korralik malakas pidevalt käes, et võimaliku mõmmipere vastu kaitset oleks. Aga seekord nägime ainult ühte koera moodi haukuvat sõralist. Aitäh!

13 september 2011 kommenteeris enn [enn]
Aarde koordinaadid ja kirjeldus muudetud.

11 september 2011 leidis Mariann, Liis, Martin, Kadri ja Peep [martiini]

Leitud.

11 september 2011 leidis Peep, Kadri, Mariann, Liis, Martin [liiisu]
Kena raba ja mõneti ka võsakas. Muidu ikka kena. :) Tänan.

11 september 2011 leidis Peep, Kadri, Mariann, Liis, Martin [parrot]
Selle aarde kohta on ammusest ajast kuvand, et raba ja võsa ja jube jne. Seega on seda külastust aina edasi lükatud. Algul plaanisin kraavi ületada mingil ebakindlal purdel, millel plasttallaga kummarid olid kohe alt ära minemas, siis leiti sild. Edasi oligi paras võsa ja rüpsik. Aga leitud ta siis ka sai. Võib ütelda lõpp hea, kõik hea, aga tagasi sinna küll miski ei kutsu. Tänud.

11 september 2011 leidis Liis, Martin, Mariann, Peep ja [pekadrip]
Seda (Viljandimaa vanimat) aaret olen ma pidanud üheks hirmsaks asjaks :D Millegipärast pelgasin (mina, kes ma ise hirmuäratav ju olen ; )) ma sellele aardele autoga lähenemisteid, et kuskil metsade ja rabade vahel... Täna suutsin vist ennast uinutada ;) ja oma hämmastuseks leidsin, et kuni viimase autoga jõutava punktini oli väga suurepärane tee ka meie madalapõhjalisele... Kummikud jalga ja kuna meeles oli logidest mingi viisakas kraaviületuskoht, siis "sillake katki prõks ei läind" ja meie kuivalt üle vee. Aardeni kulgesime mööda sihti, milles oli korralik (geo)maantee, siis läbi kasevõsa, üle langi ja seal ta oligi. Aare. Suur, korras ja huvitav. Vaatasime pilte, uurisime konteinerit ja sisu. Logisime. Tagasi kulgesime mööda metsaalust, mis oli NII mineeritud kellegi poolt ;) Korjasime seeni ja olime peagi auto juures tagasi. Ei midagi hirmsat ju ?! Tänud aarde taastajatele, kes tegid selle aardega minu päeva ilusaks. NImelt õnnestus mul lõpuks leida teel aarde poole enam-vähem korralik kuuseriisikakoht! Ragistasime seal siis mõnda aega, tulemuseks mõõdukas kuuseriisikakogus... Võtsime aardest pudelitooriku ja ühe seenepildi Mammule, jätsime taskurätipaki (talv tulekul ) ja noa (seenelisele ). Floora on värviliseks muutunud, fauna pidas end viisakalt üleval- sääski polnud, põdrakärbseid väga vähe ja suuremad lojused kenasti kuskil kaugemal :D. Seega, kena ja ohutu retk... Aitäh!

28 juuli 2011 leidis Airi, Tauno, Laura-Liisa, Eeva-Liisa [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

28 juuli 2011 leidis Airi, Tauno, Laura-Liisa, Eeva-Liisa [tralls]
Meil näitas gps null-punkti aardest suhteliselt kaugele. Loodus oli ka maskeeringut täiustanud, aga just siis, kui hakkasime mõtlema loobumisele, sai aare lõpuks sõna otseses mõttes välja kaevatud.

26 juuni 2011 leidis Rita, Lauri [algaja]
Oli see vast haige otsimine. Alguseks valisin natuke vale tee, mis tähendas kahe kraavi ületamist. Kuna nendega on juba kogemusi, siis tähendas õige koha otsimine umbes 300 meetrit teepikkust lisaks. Lõpuks nullis ei osanud midagi peale hakata. Kraapisime seal ikka üle poole tunni, nii lähemal kui kaugemal. Seejärel saime kajaliisi toru otsa. Tuli välja, et koordinaat oli vale. Ta küll ütles kus õige koht on aga sarnaseid asju oli seal kaks ja me muidugi olime vales kohas. Tegelikult nad väga sarnased ei ole aga no kus me siis teadsime detaile täpsustada. Ja kuna mõlemad pooled olid oma jutus kindlad siis läks nagu läks. Ka seal järgmises kohas läks veerandtunnike. Siis tegin selle saatusliku vea ja panin õige koordinaadi GPSi sisse ja vandusin jälle mitu aega kuna olin suutnud valesti orienteeruda ja pidasin kajaliisilt saadud koordinaati õigeks. Tegelikult oligi õige ja distants ka sobis. Aga kuna ilmakaared suutsin segi ajada siis läksin valesse kohta. Kui GPS lõpuks uue koordinaadiga järgmisse kohta juhatas oli kohe kõik selge. Joppisin veel mitu aega, et mis jama see on. GPX fail oli kõige rohkem 4 päeva vana, aardekirjelduses oli viimane muutmine aga ligi kaks kuud tagasi. Alles nüüd sain aru, et see uus koordinaat ongi hetkel vaid logiteates. Tagasi trampisime läbi suvalise koha. Kuna loodus on jõudsalt kasvanud siis väsitas see kokku poolteist tundi kestnud otsimine ja teekond ikka päris ära. Kraavis on tühine pool meetrit või enam mingit jama, mis suudab haisuga mitme maakonna kärbsed kokku meelitada, üle hüpata enam ei jaksand. Õnneks on kraavide peale puid iga natukese maa tagant kukkunud ja seega ei pidanud mingeid pikki otsinguid või suisa sillaehitust tegema. Auto juures oli ainuke mõte, et tänaseks aitab. Tagasiteel ei juhtund õnneks mingit jama ja selle aardega sai Geojaan 2011 meie jaoks läbi.

8 juuni 2011 leidis Olev [veskimees]
Leidsin. Väike jalutuskäik metsas koos pildivaatamisega. EVEJ

21 mai 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Maalilistest vaadetest lummatuna asusime vana võlga kustutama. Kordi nillitud aare ei ole tahtnud ennast kuidagi kätte anda - nüüd siis lõpuks! Et pisut põnevust lisada, astusime seekord teele hoopis teist radapidi- otse läbi metsa.Ületasime vesise kraavi, mille forsseerimisel oli abiks mahalangenud puu, kõik ülejäänu oli lihtsalt kohale lonkimise vaev. Karuperekonna paljaid jalajälgi ei kohanud, ühtki rästikut ka mitte. Leid oli kolmandat korda kohale tulemist väärt. Mõnus suur ja puhas konteiner, millest üllatuslikult ka väikese trofee noppisime:)Nüüd me siis teame, et 1000 korda mõõda (isegi kui paned mööda) ja üks kord logi:) ( ..muuhulgas oli Ennuksemäemeil ka sama nädalavahetuse sihtmärk). Lisaks vaatasime laekas olnud pildikataloogi ja lugesime varasemaid logiteateid. Oli soe ja mõnus. Kägu kukkus ja keegi itsitas talle saateks kaasa:) Täname peitjat ja taastajat, eriti sm Jaan Kaske laheda üllatuse eest!:) See aare on otsimist väärt! EJ

25 aprill 2011 hooldas Neeme [neeme]
Kuna aarde algsest peidukohast ei olnud suurt midagi alles jäänud (vaata pilti eelmise logi juures) siis taastasime aarde veidi muudetud koordinaatidel. Vihje jäi samaks aga aardekarbi mõõduks võiks suur olla. Sm. Jaan Kasel (kellel siis veel) oli üks päris sobilik tihendiga konteiner, mis väiksemate metsaelukate hammastele edukalt vastu peaks panema. See siis loosi läkski.
Suurem osa esialgses aardes olnud nännist sai kuivatatud ja lisatud taastatud aardesse. Muude vidinate kõrval leidsid seal oma koha pea kümme aastat tagasi esmaleidjate poolt aardesse jäetud märkmepaber ja kustutuskumm ja loomulikult ka heas korras algne logiraamat. Lisaks veel väike üllatus.
Tänase päeva seisuga on aare leitav kergete jalanõudega (muidugi, kui õige lähenemistee valida ;)). Igal juhul karupere oli seal päris paljajalu ringi paterdanud. Ja kes linnulaulu kuulata tahab, siis sellest seal küll puudust ei ole.
Nii et otsima, seltsimehed geopeiturid, mõnus metsamatk ootab Teid!!!

Uued koordinaadid:

N 58° 29,728'
E 25° 53,492'

24 aprill 2011 soovis hooldamist Neeme [neeme]
Hr. Soomaalaineni ja sm. Jaan Kase (kelle siis veel) kevadise aardereidi, "Plats puhtaks", käigus selgus kurb tõsiasi, et Toi raba aarde aardekarp ei olnud suutnud vastu panna metsaveotraktori rataste jõhkrale survele. Karbi sisu hetkel Viljandis päikese käes kuivamas, nii et ärge praegu seda aaret otsige.
Taastame mõne päeva jooksul seal lähedal.

21 august 2010 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Aarde läheduses laiendas sealset raiesmikku Harvester. See tekitas tunde, et lank on hiljuti tehtud ja süvendas kahtlust, et kas seda aaret on üldse enam võimalik leida. Peale tunnikest ümbruskonna kobestamist hakkasid juba kojumineku mõtted tekkima. Ühe järjekordse peidikukandidaadi juures helises telefon ja justkui võluväel oli seal otsas aarde eelmine leidja - Hannes (jussike) :) Temalt saime kinnitust, et see sama peidkukandidaat, kus me parasjagu olime, ongi see õige ja nii me selle karbi sealt varsti välja kaevasime. Päris hull peidukas, kui nüüd järele mõelda, nagu kulda otsiks. Aare iseenesest oli üsna kuiv ja korras. Meie GPS näitas peidukast nullini 17 meetrit. EVEJ

22 mai 2010 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]
Lootus aare leida peale jääaja lõppu ei osutunud siiski võimalikuks. Sai vaadatud mööda lanki ja selle servast, miljon sääske ümber tiirutamas, kuid ükski ka eemalt otsitud juurtevahe aaret kätte ei andnud. Teadaolevalt ei ole selle aarde koordinaadid kuigi täpsed ja oleksin tänulik, kui mõni leidnu neid korrigeeriks.

14 mai 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Pärast BrokRogain V ja Karukäpa aardeid ei olnud erilist tahtmist uuesti sohu sumama minna. Läksime ikkagi Toi raba ligemalt uurima ja leidsime sobivas kohas kraavilt purde ja mõnusa laia tee peaaegu aardeni. Logid ei olnud just kõige julgustavamad, kuid optimistlikult asusime kaski ja kasejäänuseid uurima. Otsisime siit ja sealt, enamasti valedest kohtadest, kuid lõpuks ka õigest - mustas kilekotis oli paari-kolme liitrine ümmargune karp. Kuivatasime aardekarbi põhjst pisut vett, asjad ja logiraamat olid kuivad. EVEJ.

14 märts 2010 kommenteeris Sven [geokrahv]
Võin aardele pilgu peale heita pärast seda, kui kogu käesolev jääaeg on ajalooks saanud.

14 märts 2010 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]
Selle aarde olemasolu tuleb lume sulades kontrollida. Hiidkask, mida varasemates logides kirjeldatud, oli kadunud. Null näitas raiesmikule, kus mitte väga ammu on plats puhtaks tehtud. Paksu lume alt kõiki kände tuvastada ei õnnestunud, kuid nullist 10m olev kask aaret ei paljastanud, samuti 13m eemal olev võimas kasekänd. Millegipärast ei usu, et aare kadunud, kuid kõik sõltub sellest, mis lume alt lõpuks välja sulab. Matk oli aga mõnus - nii räätsadega kui neliveoga.

13 september 2009 leidis Jaanika,Elvis [ullunt]
Seekord tuli leid nii kiiresti, et ei jõudnud veel otsima hakatagi.Aare igati korras.Olime kolmandad kes sellel aastal loginud.EVEJ.

30 juuni 2009 ei leidnud Jaanika ja Elvis [ullunt]
Kaks tundi sai lendlevatele vereimejatele söögiks olla,kuid leidmatuks jäi seekord. Varasemaid logipilte uurides tagantjärgi aimasime mis vast viltu läks. Eks üritame peagi veel.

25 aprill 2009 leidis Lembit [polekala]
Lõpuks kolmandal korral leitud u 20 cm paksuse mättakihi alt. Peitsin veidi kergemini ja jätsin sinna ka vihjetoika püsti. Tänud siinkohal geokrahvile leidmiseni viinud vihje eest. EVEJ.

19 aprill 2009 ei leidnud Lembit [polekala]
Ei andnud rahu, üritasin jällegi. Seekord aga vedas GPS alt ning aardeni tuli liikuda u 900 meetrit, kuna EOMAP-is puudus see tee, mida mööda eelmisel korral aardest u 400 meetri kaugusele sai ning see tee oli ka hetkel alles. Sai tuhnitud u 30-40 minutit, aga mida ei olnud, oli aare. No nüüd küll enne tagasi ei lähe, kui keegi leiab ning metsaaardele kohasemalt peidab.

8 jaanuar 2009 leidis Joonas [joonas444]
leitud 2009 suvel

28 august 2008 ei leidnud Lembit [polekala]
Päeva esimene mitteleidmine ja üldse esimene aare, mida sel päeval otsitud sai, seega masendav algus geopeituse päevale. Aardest u 80 meetri kaugusele sai ilusti jalutada mööda kraavi serva. 0-punktis aga ühtegi suurt kaske ei olnud. 0-punktist 30 m raadiuses oli u 3 kaske, mida võiks pidada suureks, neist 2 olid maha kukkunud. Sai nende kõigi juurealused läbi tuustitud, aga mida ei ole, seda pole. Eks otsin siis, kui kibestumine üle läheb :) või kui järgmine kord sinna kanti tagasi satun ja rohkem geomesilasi kaasas, et ei peaks üksi sonkima.

19 juuli 2008 leidis Neeme [neeme]
Mõnus hommikune aardeleid. Lähenenemiseks kasutasin geopeiturite sillakest ja kitserada. Hiljem nägin ka kitse ennast ja üks musträhn üritas pehkinud puutüvest hakkepuitu teha. Kohale jõudes avastasin, et peidukaid on seal tervele geopeiturite meeskonnale :). Siiski väga kaua ei länud. Võtsin prillipuhastuslapi, mille ka kohe ära kasutasin ja jätsin terariista.

22 märts 2008 leidis Sven [geokrahv]
Lähenesin aardele pisikese ringiga, kuna arvasin, et saan lihtsamalt hakkama. Ei saanud. Pidin kraavi ületamiseks peenikese puu otsa ronima ja ennast kallutama, et teisele poole maanduda. Kõik õnnestus suurepäraselt. Pärast aarde juurest lahkudes avastasin, et olin jätnud auto peaaegu silla kõrvale, mis oleks mind kõigist neist seiklustest ilma jätnud. Kuidas ma seda küll ei märganud. Aare heas korras, kuid lahti saamisega pidi kurja vaeva nägema. Võtsin kilpkonna. Jätsin rohelise auto.

17 detsember 2007 leidis Kalle [sookoll7]
Oma arust sai kõik nagu õieti tehtud- õige teeots, et ei peaks kraave ületama jne. aga see et GPS-i patakad saavad tühjaks, seda ei märkand enne, kui aardeni oli jäänud oma 70 meetrit ja GPS jäi "tummaks". Üritasin siis nii umbes seda kätte leida aga tulutult. Proovisin ka vihjetelefonile helistada aga siis sai ka mobla aku tühjaks. Ainuke loogiline järeldus oli , et tuleb taas 800m maha kõndida, et saaks vihjetelefonile helistada ja uuesti tagasi rabavaikusesse aaret taga otsima ja seekord siis edukalt, ehkki sai ka sealt otsitud kus ei ole. EVEJ

17 november 2007 leidis Gpsitu & Paavo [speedy]
Enne tegusat ajurünnakut oli aega, et noppida üks mõnus raba-aare. Pärast auto mahajätmist kraavi äärde sooritasime vaid õige pisut ärevakstegeva kraaviületuse, mis - nagu hiljem selgus - oli ühe teise aarde kõrval lapsemäng.. ;) Ületuse tegi lihtsaks Gpsitu pildil olev geopeiturisillake. Ilm oli jalutuskäiguks ideaalne - maa valge, õhk karge ja päikegi piilus vahepeal taevast alla. Aardeni jõudmiseks suutsime oma lolli pea ja samasuguseks muutunud GPSiga veel ühe kraavi ületada. Mul jäi veel teisel kaldal maandudes kummik poolenisti mudasse kinni. Peagi olime vihjatud hiidkase juures ja asusime otsima. Aare paljastus üsna kiirelt sobivast kohast. Küll takistas külmunud maa selle kohest kättesaamist, kuid sellegi peale ei kulunud nii palju aega, kui aardekarbi avamiseks, mida Gpsitugi kirjeldas. Lõpuks olime nelja käe ja ühe jalaga kallal :) Aarde juurest lahkusin tuli Gpsitule ootamatult meelde, et tal täitus Eesti aaretega ümmargune number - 300. Selle peale surusime temaga sõbralikult käppa ning tõdesime, et homme saabub päev, mil ka minul üks vägagi soliidne number ette lööb - Gpsitu+10^2 :)
V: sigarikarp, millest saab loodetavasti millalgi mõne toreda miniaarde karp. J: kaks Simpeli SIM-kaarti.

17 november 2007 leidis Speedy ja gpsitu [gpsitu]
Lähenesime koordinaaide nullpunktile läänest mööda liivaseid metsateid. 600 meetri peal jätsime auto seisma ja ületasime geopeiturite "silla". Seejärel lonkisime mööda mõnusalt kandilisi spiraalteid niikaua kuni tuvastasime kase. Mina, pime kana, katsusin muidugi õige koha kõrvalt ja suundusin seejärel mujale. Speedy sai aardekarbile paremini pihta.

Aardekarpi aga avasime lausa kahe mehe jõul, kuna üksinda ei käinud meil jõud (ega mõistus :)) kummalgi karbist üle.
Aare kuiv ja korras, sisu nagu uus. Mina ei võtnud ega jätnud midagi.

Alles peale aarde juurest lahkumist tuli meelde, et selle aarde leiuga keris edetabelis ette number 300.

23 juuni 2007 leidis Hanno [hanno5000]
Jaanipäeva viimane aare tuli suht raskelt, kui arvestada pikka jalutuskäiku.. oleks saanud ka lõigata, aga siis oleks võsas madistamise peale kindlasti rohkem aega kulunud... kohale jõudes natuke tuhnimist ja punkt jälle kirjas :) V:lipsunõela J:punalipuga märgi

2 juuni 2007 leidis Miki [miki]
Lähenemisvõimalused olid päris heaks tehtud, teeäärsed kraavid ära süvendatud ja metsateele liiv peale veetud. Edasi lähenesime nina aarde suunas ja spiraalselt, kuna kraavid ja tihe padrik kirjutasid selle teekonna niimoodi ette. Leidmine vihjeid lugedes lihtne, ei võtnud ega jätnud. Tagasi tulime spiraalset metsateed mööda, oluliselt lihtsama vaevaga. Auto juures ootas ees väike üllatus. Nimelt oli vahepeal käinud üks uudishimulik mesikäpp meie sõiduvahendit uudistamas ja oma jäljed liivale jätnud. Kahjuks oli ta ise juba jõudnud lahkuda, aga meeldiv algus ikkagi päevale.

23 september 2006 leidis Pioneer [pioneer]
Kunagi talvel sai seda aaret edutult "proovimas" käidud, aga nüüd olid metsateed kuivad ja lähenemisvõimalused head. Aardepuntra kättesaamisega oli natuke pusimist aga meelitades täitsa võimalik. Aare korras EVEJ.

11 juuni 2006 leidis Silver ja Aare [karuonu]
Teisel katsel valisime lähenemiseks uue suuna. Auto jäi 600m kaugusele ja saime kuiva jalaga mööda metsasihte kohale. Kask oli talvisest katsest juba tuttav ning aarde leidmiseks kulus umbes 5 min. Korralik karp on hoidnud sisu kuivana. V: avaja, J: metallist taso.

7 jaanuar 2006 ei leidnud Kirke, Silver, Juss ja Aare [karuonu]
Auto jätsime 1,67 km kaugusele, sest edaspidi oleks kinnijäämine olnud kindel. Seda spiraalset metsateed meil leida ei õnnestunud ja nii tuli viimased 600m liikuda läbi padriku. Kolmeharulise kase jätsime kohe rahule, arvame et leidsime ka õige kase üles, aga kuna juurtealune oli kõva jää sees, siis usume et tulime valel aastaajal.

15 mai 2005 leidis Ove ja Siim [ove]
Leidsime aarde kell 19:45. Selle aarde puhul olin valmis palju hullemaks matkaks aardeni aga tegelikult saab selle aardeni üsna lihtsalt. Sama lihtsalt õnnestus aare ka oma peidikust välja õngitseda. Aardest võtsime koheseks tarbimiseks Jägermeistri pudelikese ja salvrätipaki, juurde lisasime pudeliavaja ja tulemasina.

25 jaanuar 2005 leidis Priit [priit]
Tore koht, ilus loodus, õnnestus läheneda kuivade jalgadega ning huvitaval kombel viisid ehku peale valitud metsasihid meid spiraalselt aardele aina lähemale. Uutel leidjatel tuleks tähele panna, et umbes 15m kaugusel tollest õigest mahamurtud kasest asub teine võimas kask, mis on kolmeharuline ning üks harudest on umbes 4 meetri kõrguselt ära murdunud. Toda teist kaske ei ole mõtet enam kiusata, nimelt sai too vale puuke enam v2hem paljaste juurte peale seisma kaevatud ning hiljem kümme minutit vaeva nähtud, et kogu muld tagasi panna.

23 jaanuar 2005 leidis Aivar ja Priit [aizar]
Pärast eelmise nädala retke Karukäpa aarde juurde olime valmis samasuguseks ujumiseks, kuid seekord ei tulnud ületada ühtegi kraavi (va üks ülejooksev truup) ning metsa pidi siirduma alles siis, kui aardeni oli jäänud 60m. Auto pidime siiski jätma ca 1,2km peale, kus tee oli tõkestanud langenud kuusk.

Samas asus üksik puuraidur vana bmw, autosuvila ja moodsa väljaveotraktoriga, kellele sai resoluutselt teatatud, et me tulime siia mõõtmisi sooritama ja olgu ta lahke ning näidaku koht, kuhu me saame auto parkida. Puuraidur näitas meile koha ette ja sulges ennast seejärel suvilasse, piiludes meie tegemisi läbi kardina. Kui me kahe tunni pärast tagasi jõudsime, oli ta jätkuvalt suvilas..

Aare iseenesest oli korras ja asus tõesti kõige suurema kase juurte vahel, kahjuks ei paistnud see suurus aga kohe välja..

Lisasime aardesse pudeli taimejooki, mis järgmisele mägrale arvatavasti ära kulub, mässisime aarde uute kilekotti ja kõmpisime autovalvuri juurde tagasi.

17 jaanuar 2005 leidis Taavo [taavo]
Uuel katsel jätsin auto murdunud puu taha linnulennul 1,3 km kaugusele aardest ja kõmpisin kohale väikese ringiga ilusat metsasihti pidi. Aare oli suurvee tõttu ujuvas olekus, kuid et karp oli tihe, polnud niiskus aardele liiga teinud. evej.

14 detsember 2004 ei leidnud Taavo [taavo]
Selle aarde mitteleidmiseks kulus täna 6 tundi ja lähemale kui 600m aardele ma ei jõudnudki. Soov oli võrrelda Regio CD-atlast ja APSinfo kaarditarkvara. Külmunud maanteed olid alanud vihma tõttu kiilasjääs, teeäärest kraavist leidsin Opel Astra "sussid püsti" ja rattad alles veeremas. Auto salongis polnud minu arust ruumi enam kassilegi, kuid juht ronis siiski täitsa tervelt välja. Ma polnud abiga kitsi (teadmata, et abi endalgi kohe vaja läheb) ja sikutasin hetkega vanarauaks saanud sõiduki jälle ratastele ja teele. Aardeni sõit jätkus fotodelt tuttaval karjateel, seejärel oli valida kahe metsasihi vahel. Paraku valisin selle, mis uuel Regio kaardil "karvaga" tähistatud ja see osutus halvaks valikuks. Koordinaatidel N58 29 30 E25 53 38 otsustas maastikuauto kolmemõõtmelise ruumi kasuks ja liikus järsult ühe meetri otsejoones maakera keskpunkti poole. Peale esimesi vandesõnu tegelesin kaevetöödega, kuid seesamune keskpunkt lähenes veelgi. Siinkohal siis suurimad tänud Petsile, kes õhtupimeduse saabudes mind sealt mülkast välja vintsis. Nii et esmamulje: uus Regio atlas on tegija, isegi NL kindralstaabi kaardid ei tea sealkandis teid olevat. Plaanis oli veel Päevalehe aarde olemasolu kontrollimine (aga selle said teisedki just tehtud), käia ära GD-42 NIUR punktis ja taas kord külastada Äntu aaret (ei teagi, miks teised aardekütid seda pelgavad) ning tagasiteel põigata Norrasse, kuid need plaanid lükkusid parematele päevadele.

23 oktoober 2004 leidis Ivo [ivo]
Leidsin Andiga

23 oktoober 2004 leidis Ivo, Katrin ja Andi [andi]
Aare oli täitsa ilusti omal kohal. Ja üllatavalt kuiv kuigi oli praktiliselt vee sees. Tee aardeni osutus suhteliselt lihtsaks, olime valmis hullemaks. Tagasi minekuks leidsime veel lihtsama tee, kus ei tulnud tõepoolest ühtki kraavi ületada.
Võtsime münte, jätsime kilpkonna.
Nagu pildilt sattusime tagasiteel sama teed minema teiste, musta-valge-kirjude geopeituritega. Nalja igal juhul sai.

16 august 2003 leidis Helen [helen]
16.08.03 kell 11.45 leidsid aarde Helen ja Samuel. Käisime aarde läheduses ka eelmisel õhtul, kuid kuna seljataga oli üsna väsitav matk Karukäpa aardeni ja hakkas juba hämarduma, otsustasime otsinguid jätkata hommikul. Esialgu lootsime autoga pääseda üsna lähedale aga kohapeal selgus, et linnamaasturiga pole mõtet kõrges rohus ja kaheldava sõidetavusega teele minna. Niisiis jätsime auto umbes 800 m kaugusele ja liikusime edasi mööda sihti. Polnud vaja ületada ühtegi kraavi, kohale sai üsna kerge vaevaga. Kask oli võimas ja selle juure alt aardekarbi leidsimegi. Lisasime aardesse pastaka, Pokemoni taso ja embleemi. Omale napsasime lõhnakuuse ja patareid.Aardele lähenedes nägime palju metsloomade jälgi, loomi endid keset päeva vastu ei jalutanud.

2 august 2003 leidis Lenno+Anne [vares]
02.08.03 kell 8:50 külastasid Toi Raba aaret Anne, Lenno ja SporTrak Color. Nädal varem jäi aare pimeduse ja algselt valekoordinaatsüsteemi tõttu leidmata. Varandus on täitsa olemas ja hästi säilinud. Aardest näppasime ära parmupilli ja kuke monumendi. Asemele panimelõhnakuuse ja 4 erinevat välismaa münti. Koht on võimas, seda eriti hommikuses päikesetõusus. Kui sinna jõudmiseks kasutada metsasihte (saabpalju kuivemalt kohale), siis ühel sihtide ristmikul on kraavis vägev kopratamm. Üldse tegutseb neid seal hästi palju. Vihje: hommikused udusedpäikesetõusud tekitavad seal suurepäraseid fotografeerimisvõimalusi. Edu järgmistele leidjatele.

14 mai 2003 leidis Hannes [hannes]
14.05.03 kell 13.45 leidsid Toi raba aarde Pets, Rulle, Kristo ja Hannes. Kask oli kannatada saanud, aga aare oli ilusasti omal kohal. Autoga sai muide 60 meetri kaugusele!Voõtsime aardest uksekellanupu, kala, klammerdaja ja pastaka. Aardesse pandud juurde : suupill,pabertaskurätikud, keraamiline kukk ja ukseing.

1 juuni 2002 leidis Registreerimata [notreg]
01.06.02 kell 23.05 leidsid Toi raba aarde Kristiina, Ursula, Martin ja Andres. Kask oli tõesti vägev välja valitud - muljetavaldav! Autojuurest oli aardeni linnulennult 750 m, aga teekond oli keeruline. Kraavide ületamine pakkus tõsiseid väljakutseid :)Tagasi läksime pärast teist teed pidi ja pääsesime oluliselt vähemate kraaviületamistega. Maasturiga peaks aga olema võimalik aardest50 m kaugusele jõuda, kui kohalikku kaarti põhjalikult uurida. Põtru kahjuks ei näinud, soovime selleks edu järgmisteleaardeotsijatele :-)

17 märts 2002 kommenteeris Registreerimata [notreg]
17.03.02 käisid aarde omanikud Remy Mändmets, Daago Sõukand ja Ülar Mändmetskontrollimas "Toi Raba Aarde" seisukorda. Kirjutasid: Aare oli heas seisus. Kahjuks leidsime logiraamatust ainult esimeste ja seinini ainsate külastajate sissekande. Ilm oli fantastiline - lauspäike ning soojaca 6 kraadi. Ümbruskond oli rohkem kui enam kaetud põdra jälgedest.

15 september 2001 leidis Reido [reido]
15.09.01 kell 11.05 leidsid Reido ja Vahur Toi raba aarde. Kirjutasid: Võtsime CD ja kasseti asemele panime kustutuskummi, märkmepaberi ja sigarillode karbi.Ei tea kas see suur kask oli aaret peites ka murdunud, aga igatahes nüüd ta seda on.Et see aardepurk on siis murdunud kase juurte all.
Midagi rasket seal tegelikult ei olnud, ausalt öeldes ootasime palju hullemat. Sai ennast ette valmistatud kraavide ületamiseksjne. Aga saab minna ka ilma ühtegi kraavi ületamata. Leidsime aardepurgi üles siis hakkas korralikku paduvihmasadama.

4 august 2001 ei leidnud Ove [oht]
Ühte katset seda aaret leida kirjeldatakase 4.08.01 Eesti Päevaleheartiklis "Digitaalneaardejaht meelitab linnas laisklejad soomülkasse müttama".