Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PALUN ÄRGE OTSIGE AARET VIHMAGA. 9V KORONA PATAREI KAASA.
Antud aare on tehtud Geokontrolli aarde järgi. Kahjuks tänapäeva eurodirektiivid ei luba originaal mõistatust korrata. Et vähegi geopeiturite kurvastust leevendada lõin enda versiooni geniaalsest mõistatusest.
Midagi keerulist ei ole:
*minge nulli ja otsige geokuhja
*pommitage geokontrolli
*varem või hiljem saate lõpu koordinaadi
Lõppaarde juurde minek võib riideid määrida. Antud aarde lõpp on seotud Geokontrolli aarde lõpuga, seos on kirjutatud logiraamatusse.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (20), lahe_teostus (18), 2017_aasta_aarde_kandidaat (5), ilus_vaade (3), ronimine (2), ettevaatus_vajalik (2), välimõistatus (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6Y27Q
Logiteadete statistika: 69 (84,1%) 13 14 2 0 1 0 Kokku: 99
Vidinat taastada enam ei saanud, nüüd tõin lõpu konteineri ka metsast ära.
Tõin vidina koju ülevaatamiseks.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kirjeldust lugedes saab sõna Korona erinevate varjunditega palju toredaid soovitusi anda, mida kõike veel aarde juurde kaasa võtta, aga kuna üritan endast adekvaatse inimese muljet jätta, siis las need õlle- ja terviseteemalised kommentaarid jääda.
Aare oli taaskord tasemel ja kuna peitja selle leidmisprotseduuri juures ise kaasas oli ja live-esituse sai, siis egas muud, kui meenutuseks mõelgem tagasi nendele õndsatele hetkedele, kus kogu koordinaadisüstemaatika mullegi loogilisemaks sai.
Lõpuks jõudsime ka lõppu. Abivahendid välja ja saigi tehtud. Tänud
Umbes 15 minutiga sain näpud hirmus valusaks ning suutsin vaid kahte üsna suvalist punkti kontrollida. Las jääb. Ehk ilmutavad õiged numbrid end millalgi unes ja siis saan logima ka minna. Praegu ei olnud tahtmist seal aega raisata. Aga tänud ilusasse kohta kutsumast!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aaret saab lahendada, aga väsimuse märke on näha. Parempoolne nupp ei tööta üldse, teisi aga tuleb tugevalt vajutada. Kui vajutada ja samal ajal ringliigutust teha, siis töötab täitsa hästi. Kuna remontimine on keeruline, siis hetkel ei hakanud seda tegema.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Võtsin koju hoolduseks.
Oioioioioioiiiii. Kui oleksime ausal teel koordinaate tulistanud, oleks toimetanud veel siis, kui issanda päike looja läheb. Õnneks sai vähe lihtsamalt.
30.09 mõtlesime geoloogiga, et võiks 02.10 minna lepalinnu loogilisi aardeid uurima, aga 01.10 läks suur osa neist talvepuhkusele. No mis seal ikka, tegime siis plaani natuke ümber ja keskendusime muudele aaretele, aga ühe loogilise saime siiski ka logitud.
Leidsime toreda seadeldise kuhja alt üles ja proovisime mõnda numbrit, mille peale aparaat meid pikalt saatis, aga millega tema hingeelust natuke aimu saime. Geoloogil oli mõtteid, mida proovida, ja varsti läks pauk aardest ainult 4 m kaugusele. Sellest meile täiesti piisas – koordinaatidele jõudes kulus hetk ja geoloogil oli logiraamat peos ning nimed sellesse kirja pandud.
Vinge teostus, aitäh peitjale!
Algus sai millalgi ammu tõukekelguga piki Männiku järve kulgedes tehtud.
Nüüd oli väga vaja Harjumaa mõistatust ja Marko oli kenasti nõus lõpu sirutuse enda kandma võtma.
Tänan peitmast.
Viimasest Loogilise leidmisest on juba jupp aega möödas, seega tuli viga kiirelt parandada. Kuna täna oli nagunii siiakanti asja, siis võtsime ette geokontrolli. Teel esimese punktini nägime huvitavat viisi kasemahla kogumiseks. Suured kilekotid laperdasid tuules puu külge seotult.
Karbikese leidsime kiirelt ja Salme asus seda näppima. Selgus, et parempoolne nupp ei toimi, kuid õnneks sai kuidagi ülejäänutega hakkama. Kohati pidi küll rohkem vaeva nägema. Kuna mitmekesi pole selle vidina juures midagi teha, siis mina hakkasin lihtsalt ümbruses jalutama ja vaadet nautima. Tuul puhus seal künkal hullult ja pöördusin varsti Salme juurde tagasi. Sain teada, et ta pisitasa liigub positiivse tulemuse poole. Müksasin teda siis oma tarkusega veel õigele suunale ja peale natukest pusimist oli 4 meetri täpsusega info olemas. Pidasime seda piisavaks, et edasi liikuda.
Lõpus leidsime aarde lihtsalt. Kui mina arvasin, et äkki tänase tuulega seda ei hakka pusima, siis Salme mingit probleemi ei näinud ja varsti oligi karp näpus. Alt vaadates oli kogu logimise protseduur vist õudsam, kui logijal endal aarde juures.
Kokkuvõtteks täitsa parajalt põnevust ja närvikõdi pakkuv aare, aitäh peitjale!
Täitsa üllatav koht, kuhu selle aarde algus juhatas. Vaade oli äge! Hulgaliselt kulgevaid krossiradu seal järsakul vaadeldes üritasin endale ette kujutada kuidas neid küll vallutatakse. Kuid tühipaljas mõte sellest tekitas minus hirmu ja kõiksugu kujutluspilte peas, kuidas ebaõnnestunud katsetaja mäest alla kukerpallitab või kuhugi vastu puud lendab. Muidugi ma annan endale aru, et see ettekujutus kehtiks ilmselt mõne oskamatu puhul, nagu mina ja tegelik vaatepilt oleks hoopis midagi muud. Täna seda vaatemängu aga kedagi pakkumas polnud. Lisaks tabasin end mõttelt, et huvitav, kas peitja ise käib siin ka lustimas ja seetõttu seda kohta siin teabki? Ilm oli mõnus ja päikesepaistet nautides hakkasin kontrolli väänama. Alguses väänasin ülearu ja pärast läks aina paremaks, iga hetkega sain targemaks ja osavamaks. Päris nulli siiski ei tulistanud aga 28 meetrit tundus juba täitsa piisav, et otsima minna. Lõppu otsides oli algul küll tühi tunne aga peagi tabas mu silm miskit kahtlast. Lõpu vormistamise au endale võtta ei ihanud, mulle piisas täna kaasaelamise rollist. Tänud, see oli tõesti väga lihtne ja loogiline :)
Alguses olevat seadet olin millalgi näppimas käinud. Kui asjale pihta sain, siis lahendasin kohe ikka täpse koordinaadini välja. 90ndate videomängud tulid meelde :-).
Kui kiirreageerimisüksus täna uhkelt Sakust Tallinna poole tagasi purjetas (Pekid leekides), otsustasin logida Loogilise geokontrolli. Abivahend oli igaks juhuks autosse visatud (Sakus vaja ei läinud) ja sain sellele rakendust leida. Kokku üks huvitav kombo. Aitäh!
Vägev! Kartsin, et jäängi sinna põlvitama, aga läks üllatavalt kiiresti. Lõpus olid mõned militaartakistused, aga natuke kannatlikkust ja oli võimalik oma riistapuu suure taime vastu püsti sättida ja oma nimi raamatusse sisse kirjutada. Logiraamat on veidi niiske, muidu ok. Aitäh.
Hoogu olime võtnud vist 2 või 3 korda, seekord õnnestus. Kuigi meenutas veidi näpp sõbra ...... läbi elu stiili
Vot see oli lahe, Üli lahe :D Täiega meeldis, lõpp oli ka huvitav. Tänud aarde eest :)))
Aitäh Reixile vigase aarde mu koju viimast. Lisaks lahtisele juhtmele oli ka ekraani kontakt halb ning pidevalt viskas pildi eest. Lammutasin aarde laiali ja parandasin ekraani, ehk nüüd püsib pilt ees.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Vajab tinutamist.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Teen kättesaamatuks, et vältida karbi ja vidinate purunemist otsimise käigus.
Lubasin siia tagasi tulla varustatult. Tänane kasutuskõlblik varustus oli peitja ise. Sain mööda teda tasahilju hiilides logi kirja, ehkki minu pikkus oli siin just miinuseks. Tänud, mõistatuse alguses pusserdamine meeldis väga!
Aasta tagasi käisime nullis ja järgneva aasta jooksul saime lõpu asukoha teada. Kuna eelmine aasta oli väljas pime ja sadas vihama, siis hetkel paistis päike. Anne tegi vajalikud liigutused ja pani nimed kirja. Aitäh.
Väga loll tunne on peaaegu aarde kõrvale kõmpida ja siis avastada, et terve suve geoseljakotis igaks juhuks kaasa tassitud patareid on sealt paar päeva tagasi välja roninud..järgiminek tähendanuks pimeda peale jäämist. Täna tulime siis uuesti. Osavad väikesed näpud nautisid pusimist, mina sain enamasti kõrval targutada ja kaasa elada. Lõpus tegime kõigepealt esimese objekti juures soojenduse ja seejärel panime nimed kirja. Vahva vidin, väga lahe pusimine, loogiline ka. Lõpp meeldis samuti. Kiitused, täname!
Kui minut aega olin õlani augus sobranud siis tundus kadunud olevat aga järgmisel katsel sain karbile pihta. Patareid kaasas ei olnud aga vast töötab. Karpi ei pea sügavale lükkama, parem pista nurga taha nii et välja ei paistaks. Lülititesse pole jõudnud.
Täitsa kogemata juhtus mul autos neli vajalikku abivahendit olemam, haarasin ühe kaasa ja marssisin nulli poole. Peale seda kui ma olin kuskilt järsust nõlvast üles plätudega üles siblinud leidsin üsna nulli lähedalt hängivad noored. Vai kurja! Lootsin, et nende tümm varjab mu luuramise aga astusin vist igale oksale ja välja kukkus see hiilimine umbes samamoodi nagu suurel valgel ninjal. Proovin mõni teine kord uuesti.
Mingi ikaldus on mul järjest nende loogilistega. Kui täpselt nädal tagasi tögas tehnika ja ei saanud mälumängus esimesest küsimusest edasi, siis täna ei leidnud üldsse kohta, kuhu taskus olnud 9V pista. Ootan järgmiste v peitja kommentaare nullist. Loogiline oleks kui saaksin ikka tagasi kunagi tulla.
Ilm oli ilus, otsustasin tsikliga väikse tiiru teha ja lootsin, et koos temaga ja oma arvates oma häid kehalisi võimeid arvesse võttes saan ka logi kirja, sest teada oli ju kus aare asub aga tutkit see kompott töötas...
Lähenesin rattaga kõige järsemast küljest ja oli tükk tegemist, et ratas nõlvast üles saada. Koordinaatide väljavõlumine oli suhteliselt kiire tegevus ja lõpp viis taas tuttavasse piirkonda.
Otsisime selle kontrolli üles ja andsime talle powerit. Ja see, mis me selle peale nägime, võttis kohe kukalt kratsima. Et siis kohe nii ongi vä? Alguses ei osanud kuskilt otsast peale hakata, aga mingi aja pärast hakkas asi juba mingil kujul ilmet võtma. Siis hakkasime veidi loogiliselt ka mõtlema ja varsti oligi asi juba 4 meetri peal. Kuna aga lõppu asukoht oli veidi eemal meie plaanidest, siis vahepeal sai otustatud veidi keha kinnitada. Sellega oli muidugi omaette ooper, poe uksed olid nimelt suletud. Aga noh, veidi sõitu ja kõht sai ikkagi täis.
Pärast söömist läksime siis õige koha juurde ja muie tuli kohe näole. Seekord võtsin maastiku ette mina ja Liisi oli see, kes ettevaatlikusele manitses.
Me täname!
Tundus, et peitja enda jaoks oli esimene etapp sama põnev kui minu jaoks. Pärast pooletunnist jauramist jäi meie tiimitöö tulemuseks 23m, lõpp tehti jälle hästi lihtsaks ja südametunnistus nõksa tumedamaks, aga ma vähemalt proovisin. Järgmisel korral ronib jälle paar pulka rohkem ja üks hetk ongi orav täpselt seal kus vaja. Aitäh!
Siin olin ma korra käinud. Tegin tookord kasti lahti ja panin kinni, ühtki ideed ei tulnud. Või õigemini neid tuli aga oli liiga palju, et proovida. Tegin kodus umbmäärast eeltööd, et mingigi valik oleks. Täna sain osad numbrid välistada ja geokontroll sai roheline. Roheliseks ei saanud aga logiraamat 3-e rohelise mehikese pärast. Tehakse ikka häid asju, mida tulebki mitu korda vaatamas käia.
Tervitused ja kallid rohelisele peitjale, täna!
Õnneks ühel meist oli lisa abivahend kaasas, üksi oleks ma siin ilmselt tunde veetnud. Taneli õnnelik käsi sättis meid 24 meetri peale. Tänan.
Igati loogiline jätk geopäevale :P Nullis ei pidanudki vidinat kaua kiusama, sest tõepoolest loogikaga sai sealt kähku vajaliku kätte. Aitäh, väga meeldis!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kevad ammu käes, lõpuks sain laiskusest jagu. Nullist 50m kaugusel on kulupõleng olnud.
Tanel oli eelmise tuuri järgselt sinna tagasi pöördunud ja selle aarde ära korjanud. Nüüd oli minu kord. Mulle meeldis,need kes lõppu näinud ja mind teavad, usuvad, et mulle meeldis. Korraks siiski pidin kasutama ka kaasas olevat iseliikuvad abuvahendit. Tänan peitjat.
Kuna karastus j2i tegemata, kuid olime juba siia tulnud ei saanud ju ometi tyhjade k2tega 2ra minna. Niisis SIlver lubas mulle varjuks olla ja asusime otsima. See esimese punkti vidin oli t6esti lahe. Tykk aega l2x. Igastahes mingi hetk panin ikka kindad k2tte, kuna paljaste s6rmedega hakkas kylm. L6pp tuli juba lihtsalt. Oravapoiss k2is pesas ja oligi nimi kirjas. :)
Hoolimata paarist selja taha jäänud mitteleiust, suundusin siiski sirge seljaga järgmise nulli poole. Trajektoor aga nii sirge ei olnud mis interaktiivsele kaardile joonistus. See vookles nagu roomav uss. Kohale jõudes tuli taaskord päevavalgele tuttavate iseloomuomadustega vahva seadeldis. Mõte jõudis kiiresti kohale aga teostuse peale tundus et läheb terve igavik. Aga proovima peab ja hakkasin mõistatust ühest otsast järjest arutama. Tundsin ennast päris osavana selles kuni veel tagatipuks vidin ka armulisemaks muutus ja siis läks juba asi libedalt. Kui lõpu olin gepsu tippinud ja kaarti nägin siis käis raske ohe südame alt läbi. Nagu oleks keegi värskele haavale soola raputanud. Aga lõpp tundus põnev hoolimata nirust ilmast. Siinpool sood üks loogiliste lemmikuimad lõppe. Turnides õnnestuski oma pöidlal olev värske haav lahti rebida ja tunne oli ka selline nagu oleks keegi sellele soola peale raputanud. Vahva värk, tänud peitjale.
Liiga kaua läks karbi leidmisega. Annel muidugi oma kindel versioon, mille järel algul otsisime. Hiljem lugesin logisid kus mainiti hoopis midagi muud ja kui peitja enda teate juurde jõudsin oli algus käes. Tagant järel oleks võinud sellest alustadagi. Tegime täpselt ühe katse ja loobusime kuna väljas läks pimedaks ja nii kui autosse saime lõid veel taevaluugid valla ja hakkas sadama. Vähemalt teame nüüdseks täpselt kus algus asub.
Tegime karbi lahti ... ja panime karbi kinni ...
Ilm oli suisa suurepärane. Üle hulga aja paistis päike. Tegi lausa tuju heaks. Väikese tuhlamise peale oli karp peos ja sain mängima hakata. Geokontrolli aaret sai omal ajal kõvasti rünnatud. Üle 300 ruutkilomeetri sai 10 meetri täpsusega läbi kontrollitud. Paraku meetod tunnistati illegaalseks. See lahendus siin oli oluliselt lihtsam ja loogilisem. Alguses läks veidi aega süsteemile pihta saamiseks, aga siis hakkas asi edenema. Mõnus oli mängida selle vidinaga, ei jätnud enne kui täpne koordinaat käes. Aega just ei võtnud, aga kaua just ei läinud. Lõpp oli ka mõnusas kohas ja lihtne ja loogiline. Täitsa eeskujulik aare. Aitäh peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Õnneks alguses kaua aega ei läinud, 15 minutit ja saime koordinaadi 15m peale. See oli palju lubav ja suundusime lõppu. Lõpus nagu ikka ei saannud ilma abivahendita ja meil oli ju orav ka omast käest võtta. Nii see aare logitud saigi.
Vahepunktis kulus mingi 15 minutit, kuni saime koordinaadi 15 meetri peale. Jäime selle tulemusega rahule ja suundusime lõppu. Lõpus hakkas aare kohe silma.
Kättesaamiseks oli ka abivahendit vaja. Seda läks küll ainult natukene vaja, sest edasi sain täitsa iseseisavalt. :P
Mulle väga meeldis, nii vahepunkt kui ka lõpp, eriti just lõpp, sest seal sain ühte oma lemmiktegevust harrastada. :D
Tänud peitjale, väga tore oli. :)
Tahaks poolkollast nägu siia panna, sest esimese punkti lahendamine tõi ikkagi rõõmu. Ja nagu leidsin ikkagi ju :p Oi kuidas ma ei tahtnud seda kätt sinna tundmatusse pista. Veendusin abivahenditega, et seal ei ole ju midagi, miks ma peaksin. Käisin ümber ainukese võimaliku peidupaiga ning ei tahtnud kohe üldse :D Siis otsustasin veel korra surkida ning kuulsin lõpuks ometi reetvat heli. Käsi läks supsti sisse :)) Pommitamine algas esiti pimesi kuni mõtlesin, et võtaks loogiliselt seda asja. Varsti oli 110 ees. Siis 10, siis 1. Ja siis 0. Seejärel kolistasin nulli.. ahah, seal ta oli. Haardeulatusest väljas. Logimiseks peab oravast abilise leidma.
Kui kevadel aarde peitsin, oli siin loodus väga hõre ja kartsin aarde kadumist. Kui juba varemleidja ei leia, siis peab midagi valesti olema. Leidsin arvutist koodi üles, aga ega erilist huvi loogiliste taastamiseks pole. Kohale jõudes nägin hoopis teistsugust loodust, mugud ei näe enam otsijat 100m kauguselt. Nullis on keegi kõvasti oksi maha saaginud, mu arust on aarde peidukas paremaks läinud. Pistsin käe sisse ja leidsin karbi, täitsa alles. Geokuhja enam pole vaja ja ükski mugu seda ei tohiks leida. Üritasin ka geokontrollist jagu saada, aga 10min jooksul see ei õnnestunud.
Noh... Ma olin juba peaaegu unustanud oma esimese külastuskäigu, seevastu tuli täna turnides meelde hoopis teine käik, mida ma isegi ei loginud, kuna see osutus veel piinlikumaks, kui esimene. Nimelt jõudsin peaaegu nulli, kui tuli meelde, et ma polnud isegi mõelnud patarei peale.
Täna oli patarei kaasas, kuid seevastu ei leidnud nullist enam mingit karpi. Geokuhi, mille alt ma omal ajal olin karbi leidnud, oli laiali ning hoolimata pikast sobramisest ei leidnud isegi jäänuseid.
Tagasiteel kuulatasime metsa tagant kostuvaid prahvatusi, mida ma pidasin kaitseväe harjutusteks, kes ilmselt pomme lõhkasid.
Tundub, et selle aarde otsimine jääb järgmisesse aastasse. Ma nagu rohkem ei viitsi...
Ma pean ütlema, et need loogilised on sellised sõltuvust tekitavad. Kui oled just ühe loogilisega lõpule jõudnud pead teisega alustama. Studeerisin veidi logisid ja panin end mugavalt riide. No nii mugavalt, et saaks pikemalt ühe koha peal istuda. Karbikese "kontrolleriga" leidsin kiirelt ja istusingi lähikonda maha. Kusjuures mulle tundus, et ma ei olnud esimene selle koha peal istunu.
Mõned korrad panin huupi, siis proovisin loogilisemalt. Läks veidi lähemale. Lõpp tuli 15 meetri peale, pidasin seda piisavaks, et otsima minna. Autos muidugi koitis, mida oleks võinud veel vahetada aga tagasi ei viitsinud ka minna.
No ja lõpus ma siis otsisin, jeah. Leidsin ka, aga jäin kuidagi lühikeseks. Täna krahmasin kodust kaasa abivahendi ja lapstööjõu ning logisin ära. Lahe, kui inimene viitsib selliseid asju meisterdada. Iga kord ma idun seal mõistatuse juures jupp aega, kuid kui leid saabub on õnn seda suurem. Aitäh sulle Kaupo!
Peab ütlema, et selle aarde algus ei sujunud meilgi kõige kergemini. Tundub, et ka meie jaoks oli karbi leidmine tublisti keerulisem ülesanne kui kõik edasine. Seda enam kummaline, et karp tuli lõpuks välja ikkagi kohast, kust oli mitu korda vaadatud-katsutud.
Edasi oli juba lõbus mängida, kuni saime teda, et kuhu minna ja mida otsida. Täname!
Plaanis oli minna Männikule päevitama ja ujuma, võtsin siis uue logiraamatu kaasa. Et nii igav ei oleks siis ostsin kaasa Raudse loogika. Mu loogika on paari aastase pausiga päris rooste läinud. Aarde hooldamine on palju kergem kui aare peitmine. Aga ega seegi väga lõbusalt läinud. Loodetavasti nii pea siia uuesti asja pole.
Mõnus päikseline geolaupäevak, mis ennist Prügikolli teel algas, sai siin loomulikult loogilise jätku. Teistel oli leitud, me saime kahekesi pusida. Alul ei leidnud esimest punktigi üles, miski ei vihjanud silmale, et on alles. Käsi ütles siiski ajule, et ikkagi on alles. No küll siis läks mõistatamiseks. Ma pusisin täitsa huupi, ilma suurema loogikata või kaardita. Õnneks läks piisavalt vähe aega, et varemleitutel ei jõudnud vast igav hakata, kui geokontroll näitaski piisavalt täpset tulemit e. 5 meetrit. Mulle sellest piisas. Tagasiteel kohtasime üht ATV-last, kes järsaku peal pausi tegi. Hulludest mägedest ronivad ikka üles, huh!
Aarde juurde saime oma madala esiveolise viiekohalise ATV-ga. Lugesin logiraamatust seost aardega Geokontroll (mis meil koos Leviaga tehniliselt leitud sai ;-) - täiesti olemas! Aarde juurest paistab seos veel erakordselt hästi silma. Tänud ja kiitused Kaupole! Vahva vidina oled kokku progenud, müts maha! Kõik kuiv ja korras, ainult logiraamatu lehed irduvad. Positiivsed sildid aardele külge.
Elu on vahest mõistmatu. Kõigist raudteesildade aaretest leidsid täismugudest raudteetöötajad kogemata justnimelt selle kõige raskema - poolteist aastat esmaleidu oodanud 5/5 raskusastmetega Geokontrolli aarde. Vaid 7 kuud jäi puudu, et nad oleks ära teinud isegi geopeituritele (seltskond fanaatikuid, kelle unedes Geokontroll regulaarselt esines)! Kahju jah, et arhiivi läks ning enam päris samasugust asja üllitada ei lubata. Oli omamoodi lahe väljakutse, mis sest et ma õigel ajal lahenduseni ei jõudnud.
Kaupole tänud sama idee lihtsa variandina elustamise eest! See aare on minu jaoks siiani kõige loogilisem Loogiline üldse. Sama meetodit kasutades on nii mõnigi 30 m täpsusega roheline geokontroll pihta-põhja lastud. Meenub veel, kuidas peitja veebruaris antud aardele parajat GP logovarianti otsis. Puhta loogika abil ajasime pikslid paika ja tundub, et saime täiesti kõlbuliku tulemuse :o) Igatahes soovitan julgelt, teostust kiidan ka!
3
Karbi leidmine osutus tõesti üllatavalt raskeks. Maris-Laur peavad oma geokoera paremini treenima karpe välja nuuskima. Kui vidin käes, siis läks vahvaks, sest kontroll oli sõbralik. Aare sai ka leitud ja suundusime rõõmsalt järgmisi loogilisi vallutama, teadmatuses, et rohkem leide sel õhtul ei tule...
Ma ei tea, kuidas ma omapead oleks selle lõpu ära logitud saanud… Ilmselt ainult siis, kui turvatraksid ümber kere ja ise korvtõstukis :D Ning väga tõenäoliselt oleks ma ka alguses üksi pigisse jäänud. Või no, saanud vähemalt mitu-mitu korda siin enne numbrite süllekukkumist jalutamas-istumas käia, tehnikaimed pole ju blondiinidele :D. Aga õnneks on meil tiimis otsimine täiesti lubatav ja jänesed saavad siis nii, oma foobiatesse ära koolemata, samuti leiud tehtud :P. Kaupole aitäh aarde eest, vaeva on siin asjaga nähtud :). Ja nagu Laur logimisel logiraamatust ette kandis, siis nõudis peitjalt endaltki aaret välja sättides mõningast eneseületust… :D.
Meil läks ikka selle geokontrollija otsimisega tunduvalt kauem kui siis kui vidin käes. Tarkuseterad taas endale: ära loe logisi (väga valed kohad võivad õigena tunduda nende järgi); usu gepsu nulli, mitte telefoni; ja kui koht on kahtlane, siis tuleb ikka ise ka kontrollida, mitte teisi usaldada :P
Lõpuks vidin käes ja hakkasin midagi katsetama, ei tulnud hästi välja, andsin korra Mariannile, et kaarti vähe rohkem uurida, kui ega ma seda eriti teha ei jõudnudki, kuna peagi tuli teade, ainult 100m veel jäänud :) Peagi oligi null paigas ja teele. Nullis millegi pärast vabatahtlike aarde järgi minejaid ei olnud ja eks ma pidin seda siis taas ise tegema. Mõne hetke pärast oligi logi kirjas. Eriti meeldis peitja enda sissekanne logi alguses. Raamat on küll karbis suht ära lagunenud ja algust ikka andis otsida, kui ei midagi hullu. 4.0 tundub natuke palju maastikuna minu jaoks...aga no originaal geokontroll oli minu meelest pigem 2.0 :D Niiet mis siin ikka võrrelda :P Tänud suured peitjale laheda vidina eest ja palun uusi ja loogilisemaid :D
Tundus hea plaan tulla suurema kambaga uuemaid Loogilisi külastama. Saigi siis klapitatud ühine sobiv aeg ning esmaspäevaõhtu leidis meid siit mäe pealt. Mägi sai meile päris tuttavaks. Ajasime karbikest taga nii nullist kui kaugemalt ja ca 1 tund sai pimesikku mängitud kuni Laur lõpuks ikka nulli läks ja karbi välja võlus. Edasi nautisime Kaupo loomingut :) Väga tore teostus. Tänud peitjale!
Teine katse. Seekord suundusin lõppu koos Abivahendiga ja logi sai kirja. Tänud abile ja peitjale.
Väga kaua ei läinud geokontrolli põhja ajamiseks. Nii umbes 5 minutiga sai hakkama. Lõpp oli lihtne sõida ainult nulli. Ahjaa alguses tuunisin natuke ka patarei kontakte, tegi mul paar korda restarti
Ilusa vaatega paik. Samal ajal kui esimeses punktis lahendusega aega veetsime möödusid meist mitmel korral motoässad. Kohati tuleb ettevaatlik olla, et juhuslikult nende teele ette ei satu. Tänud peitjale!
Esialgu kartsime seda aaret veidi, aga kui peitja algul lihtsalt julgustas ja siis oli nõus lausa kaasa tulema, polnud enam võimalik välja keerutada. Eelmiste päevade lörtsisadu oli asendunud tõeliselt ilusa kevadise päikesepaistega ja nii kujunes juba esimesse punkti jalutamine tõeliselt nauditavaks tegevuseks, millele lisasid imetlusega segatud kadedusenoodi ümberringi lustivad krossimootorratturid.
Asusime pusima. Proovisime ühte taktikat, aga kiskus väga vaevaliseks. Peitja soovitas natuke lihtsamat lähenemist; see hakkas veidi kiiremini positiivses suunas liikuma. Vahepeal ilmus veel üks üllatuskülaline, keda oli algul raske geopeituriks pidada, kuna ühtegi seadet küljes ei tilbendanud ja silmistki ei paistnud meeletut skoorijanu :)
Kui kontroll põhja pommitatud, võtsime kolonni ja suundusime lõppu. Seal sai taas Rudolf särada, toimingud õnnestusid eeskujulikult. Boonuseks saime peitjalt põneva ajalootunni ümbritsevate rajatiste kohta. Aitäh tõeliselt hea teostusega aarde ja ilusa kevadise pärastlõuna eest!
Mitteleitud 3 korda. Esimene kord selgus, et abivahend jäi maha . Teine kord oli aare hõivatud ja kolmas kord ei osanud 15m lähemale saada. No lõppu sattusin ka vahepeal kogemata aga vinge vidin ja koht sai nähtud. Päris arendav ja kadedakstegev asi igatahes.
Mis sa ikka oskad oma vaba päevaga peale hakata. Hommikul sai kodu ümber mööbeldatud (vannituba magamistuppa ja vastupidi ja siis jälle vastupidi). Kuna rohkem mõtteid pähe ei tulnud, siis peab ikka tegelema oma lemmik tegevusega. Seega hüppasin ratta selga ja läksin aaret otsima. Mõnisada meetrit enne nulli leidsin väikse telklinnaku. Ei tea, kas meie pabulased on siia mäetippu kolinud. Ei tihanud lähemale ka minna, äkki olen mitte oodatud külaline.
Täna oli nullis eriti mõnus olla. Sättisin jope maha, keerasin nina päikese poole ja hakkasin siis seda imevidinat näputama. Peale pusimist sain ka lõpuks pihta põhjas. Tulevastele otsiatele soovituseks. Võtke ilusa ilmaga piknikukorv ja tekk kaasa. Siit on väga hea vaade.
Kuna lõpp on kohe siin kõrval, siis käin ka täna seal ära. Ühel hetkel näen, et metsas põõsas liigub. Ma vist olen liiga palju täna hommikul tööd teinud. Nüüd märkan, et põõsal on kiiver ja automaat. Vaatasin veel ringi ja nägin, et neid tegelasi on seal rohkem. Ei tea kas sõda on lahti. Natuke aega hiljem kuulsin, et läkski tulistamiseks. Õnneks oli aare sõjakoldest kaugemal. Sain sellele ilma probleemideta logitud. Väga viis aare. Tänud peremehele.
Ühel kenal tuulisel kevadõhtul sai see asjandus üles otsitud . Loomulikult olid käpad suured ja tuul puhus ja kõik muud hädad olid kallal , lisaks ununes ka korona maha :) Hea vähemalt et ei pidanud seekord kaugemale minema kui vaid autoni :) Patareiga varustatult läks kõik nii nagu pidi - peale mõningast adrenaliini ja hasarti oli täpsus 0m saavutatud ja vihje käes. Ja siis saabus teadmine et samal õhtul pole midagi peale hakata . Käsisime veendumas et nii see on. Nüüd oli lörtsine kevadõhtu ja asjandust polnud õnneks vaja enam puutuda. Seega kohe õigesse paika ja tegudele - teod tehtud ja logi kirjas. Aitähh .See oli üks äge asjandus - elektroonika kasutamine sobival viisil ja eesmärgipäraselt. Kiidame.
Geokontrolli külastasin mõned päevad tagasi, kõigepealt osutus vidina peidukoht nii loogiliseks, et otsisin seda oma kümme minutit. Kui patarei ühendatud, siis edasine läks juba suhteliselt ladusalt, ja mõnda aega hiljem sain ka koordinaadid täppi. Kuna selleks hetkeks olid näpud juba üsna külmad, siis otsustasin lõpu külastuse edasi lükata. Eks seal lõpus oli ka kõik loogiline, esimese sammu jaoks tuli natuke leiutada, aga ei midagi liiga hullu. Tänud peitjale.
Näpud said valu ja nupud samuti. Õnneks tuli mingi aja pärast ka rõõmustav teadeanne ja nii saime lõppu suunduda. Lõpus läks kiiremini. Aitäh!
Linnud lõugasid laulda ja meie võtsime suuna nulli. Kuidagi juhtus nii, et jõudsime nullist loetud meetri kaugusele ja siis alles vaatasime kuhu see sinder näitab. Haa, jahimees teatas, et tuleb minna otse, ei mingit ringiminekut, korilane oleks küll ringi läinud. Aga noh... proovisin siis nii minna, et minu järel tulevale jahimehele pähe ei kukuks. Üks kord hakkasin vaid veerema, aga siis Alex püüdis mind kinni ja tõukas taas liikuma. Tänutäheks sikutasin siis lõpu eel teda veidi tasasemale pinnale. Mõned minutid ähkisime mõlemad ja küll oli narr tunne kui tasasel maapinnal nullini kulgevat rada nägime. Otsisime siis geokuhja üles ja hakkasime pommitama. Löökrühm pidi ka varsti saabuma, tegime siis neid oodates miskit kasulikku. Alustasime neljast tuhandest. Mida edasi, seda väiksemaks läksid numbrid. Ühtäkki oli kuulda mingeid imelikke hääli ja siis kerkis meiega ühele tasapinnale tuttav nägu...oi jee, küll oli ikka hea tunne, et teised samuti meie jälgedes käisid :D. Siis tuli nähtavale teine pea ja siis kolmas. Tükk tühja vaikust ja ilmus keppi hoidev käsi ja siis ka neljas. Niih, kaaskannatajad olid kõik kohal ja pommitamine jätkus. Seni kui nemad ähkisid andsin mina Alexile juhiseid edasi, nii ahenes ring 44 meetri peale. Nüüd olid teised ähkimise lõpetanud ja asuti ka juhiseid andma. Vaene operaator ei jõudnud nii kiirelt pommitada kui numbreid anti. Mingi hetk kostus mingit raginat ja siis oleks mina küll tahtnud nähtamatuks muutuda, kümmekond meetrit meist möödusid relvastatud ja maskides tegelased. Õnneks oli nende sihtmärk tiba teises suunas kui meie , nii pääsesime neile jalgu jäämast. Lõpuks tuli see 0 ikka ära ja sinna siis sammud seadsimegi. Kiired pilgud õigesse suunda ja juba see orav läks. Keeras siis maa peale tagasi ja läks uuesti. Nii oleks ta võinud sinna sebima jäädagi, aga no teised aarded ootasid ja orav pani siis käpajäljed logiraamatusse kirja. Tänud peitjale, täitsa vinks-vonks asi!
Alguspunktis jäi esmalt silma üks kollasele kilekotile paigutatud mürsutüki moodi asjandus... vahepeal mõtlesin, kas päästeameti demineerijad võiksid ka selle vastu huvi tunda... aga no siis märkasin kohe ka õiget peidikut ja mõtted läksid teise suunda. Ei tulnud üldse kiiresti, küll aga oli loogiline ja nii ma aardepaiga teada sain. Seal siis veidi võimlemist ja sain logi kirja panna. Väga vahva asi, väga meeldis... aplaus ja kummardused!
Mõistatuse esimene pool oli täitsa loogiline, aga see teine- logimise pool minu jaoks ilma abivahendita ebaloogiline, hoolimata sellest et olen sel nädalal juba kaks korda sarnaste objektide vallutamist harjutanud.
Lihtne ja loogiline nagu laevade pommitamine. Kui meistrimehel olid juba näpud rakkus, tuli ka see õnnetu JAH. Oligi aeg nimed kirja panna.
Järjekordne väga lahe idee ja teostus! Kui saadud koordinaatidele jõudsime, sõitis meie juurde laiguline auto ja küsiti, et mida me seal teeme ja kas jääme kauaks, et neil seal parasjagu patrullimine käsil. Vastasime, et vast 5-10 minutit kulub ja teatasime ausalt, mida tegema hakkame (geopeitust ega aaret ei maininud). Selle peale küsiti, et mida me seal PÄRISELT TEGELIKULT tegema hakkame, sest ilmselt oli antud vastus mittegeopeiturite jaoks veidi kummaline. Pärast teist samasugust vastust löödi käega ja sõideti minema. Saime oma toimetused 5 minutiga toimetatud ja rohkemat kokkupuudet nende laigulistega polnud. Tänud!
Nullis eriti pikalt vidina leidmisega aega ei läinud.Peitja oli eelmisel päeval uhked „rootsi kardinad“ karbile ette ehitanud -no juhuks,et ta sealt iseseisvalt putku panna ei saaks :)
Pommitamine hakkas nii meeldima,et pidin ikkagi pihtas-põhjas kätte saama.Hakkasin infot maha pildistama,kui selja tagant mind tervitati ning jõudu sooviti.Hannes sai seejärel samuti mängleva kergusega vidinast vajaliku info kätte ning suundusime lõppu.
Lõpus oli juba selline lihtsamat sorti võimlemisharjutus.Nimed kirjas ajasime veel veidi geojuttu.Tänud meistrimehele,lahe asi valmis konstrueeritud.
Tegelt oli mul varutud kolmapäev selle aarde jaoks. Paraku pani peitja va sinder just tolleks päevaks tünni hõlma alla ja viis minema. Tänaseks oli vidin kodus ja arvasin, et parem teeme kohe selle ära, tont teab, mis edaspidi juhtuma hakkab.
... Õige kurvi peal parkis üks auto ja vajalikku rada mööda läksid metsa poole suured jalajäljed. Mispeale oli täiesti loogiline, et nullis kükitas üks tegelane. Allan oli just vajalised numbrid kätte saanud ja tegeles nende mahapildistamisega, kui ma teda ehmatasin. Lasin tal oma toimingud ära lõpetada, tegime vidinale restardi ja hakkasin otsast peale. Ei läind poolt päevagi, kui asi looma hakkas ja kui järgi oli veel 3 m, arvasin, et aitab kah. Kasseerisin veel ühe tellise sisse ja kimasime lõppu.
Objekt ise oli täitsa omapärane, sellist looduse vingerpussi mina varem eriti näinud ei olegi. Vaatasime korra otsa, aga Allan kui pisem võttis viimase otsa enda peale - selle maastiku kallal oli niigi juba nähtavalt vägivallatsetud, nii et ... Ja nii need nimed kirja saidki.
Ja see vidin on vist küll kõige loogilisem senistest. Nii et aitüma ka!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kasutan aaret oma hobide tutvustamisel, neljapäeval viin tagasi.
Mesimetsa multiaardest saadud heast emotsioonist tekkis isu veel midagi otsida. Kaupo uus loogiline kõlas küll põnevalt. Hea ju testida kuidas sel korral loogikaga lood on. Nulli jõudes oli esmamulje enne karbi leidmist juba väga hea. Kindlasti senimaani kõige parem, kõige ilusam ja kõige vähem võsasem loogiliste koht. Pärast vaadete nautimist läksin kiskusin karbi pesast välja ja läksin päikese kätte lahendama. Tundsin, et puudu oli veel ainult üks lamamistool kus lesida. Oleksin leppinud ka suitsumehepingiga. Kuidas läks aga lahendamine? Sel korral oli kõik ikka kohe väga loogiline mulle ja oli algusest peale selge kuidas geokontrolli pihta saan.
Teine osa aardest oli natukene hirmutav, sest hoiatati riiete määrimise eest. Silme ees oli mingi vana lagunenud ja ülimalt räpane raudteesild, kus peab ahvi mängima hakkama. Mul olid hetkel seljas väga korralikud linnariided ja ei olnud küll soovi neid retsida. Uudishimu sundis ikkagist ära vaatama mis seal nullis asub, et siis teine kord olla ette valmistatud. Läks aga hoopis nii, et kohapeal tekkis ka soov natukene proovida nii et ei määriks midagi peale peopesade ja jalataldade. Täiesti probleemivabalt käisin konteineri juures logimas. Nüüd kodus olles avastasin ainult, et unustasin lugeda mida peitja logiraamatu esilehele kirjutanud oli.
Aarde idee väga lahe ja teostus ka muidugi supper! Kiitused peitjale ja jään huviga ootama järgmist tehnikavidinat
Kõigepealt ei leidnud seda esimest punkti. Tükk aega vahtisin ringi, tegin järjest suuremaid ringe nulli ümber ja lõpuks leidsin ikka suht nullist. Ei ole midagi paar minutit lahendamist, oma 10 min läks ära. Siis suund lõppu ja seal käisime nagu kassid ümber tulise pudru. Lõpuks tuli ikka käed taskust välja võtta ja natuke võimlemist teha. Tänan peitjat.
Saab ka ju nii. Koht huvitav ja aare veel parem, tänud.
Otseteed ei teadnud, niisiis tatsusime mööda mudaseid rööpaid geokontrollimasina poole. Mikil läkski sobiva täpsusega tulemuse saamiseks häbematult vähe aega, õnnelik käsi ja suur praktika, mis muud. Teises punktis tuli jälle usaldada kaasas olevat abivahendit. Ega see usaldus minuni jõudnudki ja Miki sai vastavalt teenetele logimise au. Torisesin selle aarde üle, kuni Torumehe ja Postiljoni aarete leidmiseni. Need kaks suutsid kõik Loogililse geokontrolli miinused mälust kustutada.
Külm oli täna juba autost välja astudes. Siim loobus sellest, kuna oli tänase missiooni juba Mesimetsas kaasa jõlkudes täitnud. Pealegi on tal tugev nohu. Me Iiviga olime kanged, läksime nulli. Aarde vihje leidsin kolmandal katsel. Keegi eelmine oli ta väga loomutruult maskeerinud ja kuigi ma olen pikk, siis pidin ikka kõvasti sirutuma, et üldse temani ulatuda. Kui massin käes, siis tuli, meelde, et seljakott koos patareiga jäi ju autosse. Õnneks Siim oli piisavalt abivalmis ja lippas mu suulise juhatuse järgi patareiga nulli. (Ma ise oleks ilmselt hätta jäänud, sest ütlesin vaid korra, mis pöördeid teha vaja on.) Siim sai autosse sooja saadetud ja mina siirdusin vähe tuulevaiksemasse kohta, kus puu all kükitades sain meetrid sobivasse kaugusesse lastud.
Lõppu läksime ka ikka, kuigi muud plaanid hakkasid kätte jõudma. Saime nimed sisse ja täname. Mulle aardeidee väga meeldis. Ilm oleks võinud sõbram olla, siis oleks elu täitsa lill. Palun veel!
"Как говорит наш любимый шеф, если человек идиот, то это надолго." ("Briljantkäsi")
Cryptile võin ma lohutuseks öelda, et pole vaja muretseda mõistatusaarete pärast, mida saab kaheti mõista ning mida siis ka alati nii teeb. Kui ikka on võimalik mõne aarde juurde valesti kohale minna, siis mõni geopeitur (khm khm khm) seda ka teeb.
Nullis ei saanud ma esiotsa üldse aru, mida ma otsin. Kui ma lõpuks kolmanda ringiga geokuhja juurde jõudsin, tõmbasin maskeeringu eest ja asusin tööle. Paigaldasin patarei etteantud juhiste järgi ja jäin instruktsioone lugema. Pärast seda oli vaikus. Kohe tükk aega. Arvates, et see ehk peabki nii olema, istusin veidi aega kannatlikult ja ootasin. Kui aga selgus, et kuskilt mingeid numbreid pudenema ei hakka, tuli pähe mõte, ega peitja pole seda asja nüüd ometi niimoodi mõelnud, et ma selle riistapuuga pikki kilomeetreid ringi kondan ja sattudes juhtumisi aarde suhtes sobivasse kaugusesse, antakse mulle sellest delikaatselt piiksumisega märku. Sain kolm sammu astuda kui see mõte ikka liiga jabur tundus ja tuli pähe palju loogilisem idee: patarei sai lihtsalt väga sobival hetkel tühjaks. Mis seal siis ikka - peitsin aarde tagasi ning asusin auto suunas teele, sedapuhku otse.
Sain just puude vahelt välja, kui nägin, et üks teine auto peatub mu sopase masina taga. Ega keegi teine peale geopeituri seda sellises kohas ei tee ja nii saingi varsti miki perekonda tervitada. Kui miki kuulis, et mul oli selline ebaõnnestunud käik, kutsus ta mind lahkelt kaasa - neil pidada patareisid küllalt kaasas olema. Mõtisklesin selle üle paarkümmend sekundit. Kujutasin juba ette, et miki saab koordinaadid ilmselt paari minutiga, mina aga pärast mitmeid ebaõnnestunud käike kuskil paari tunniga. Ahvatlev, väga ahvatlev pakkumine... ja otsustasin autosse minna. Seda ei saa isegi nimetada enam saare naise kanguseks, vaid puhtaks lolluseks, aga kingu peab ju ometi oma nime õigustama ja veel mõne lolli mitteleiulogiga lagedale tulema, muidu poleks see ju üldse minu harrastatud geopeitus.
Tänud, esimene punkt tõotas juba palju ja mul on mõningased kartused, et edasised otsingud kavatsevad tulla midagi "kohatu muusika" sarnast.
Maardus piknikuks kohta leida oli ulme. Tegime siin siis pikniku ja kontrollikese. Üsnagi ruttu saime põhjuse edasi liikumiseks. Lõpu osas jällegi teadmisi juures. Tänud peitjale.
Ei noh, ütlemata mõnus oli loogiliselt pommitada, sooja vorsti ja kanepileiva kõrvale. Konteinerit krabistama läks loomulikult Krista, kes siis veel, maastik 4 juu :) Suured tänud peitjale! Lahe!
Arvestasime, et aardega läheb meil kaua. Seepärast võtsime ka toidukoti ühes. Lõime nullis laagri püsti ja jagasime tööd ära. Mina hakkasin vorste küpsetama, samal ajal Krista ja Heldur pommitasid väikest tehnikaimet. Mart aitas kaasa. Kui kõht täis sai, oli ka geokontroll jõudnud arusaamisele, et meie valitud numbrid on vaid 1 m kaugusel tõelisest asukohast. Sellest ju ometi peaks piisama, et nimed logiraamatusse saaksid. Lõpus ei läinud kaua, Krista jõudis oravakiirusel logiraamatuni. Aitäh väga ägedate loogiliste aarete eest! :) EVEJ
Õues paistis mõnus soe ilm olevat ja tundus tore uut aaret otsima minna. Etteruttavalt võib öelda, et soe see ilm küll ei olnud :) Nullis hakkas juba päris külm, õnneks ei läinud selle geokontrolliga sama kaua kui eelmisega... Teel lõppu nägime kolme poissi vastu tulemas, meelitasime siis nad nätsu pakkumisega autosse, kommionu ja nätsunaine... Lõpus tegi jõu- ja ilunumbreid Madis. Aitäh toreda aarde eest, mulle nii meeldivad need loogilised!
Alguses läks ikka parajalt kaua, lõpuks hakkas isegi jahe. Väga vinge mehhanism sinna valmis meisterdatud. Mingi hetk märkasime, et see on tark geokontroll ning numbrid muutusid kogu aeg väiksemaks. Päris nulli ei saanud, aga 1 meetrine täpsus rahuldas meid samuti. Lõpu poole sõites jalutasid meile Kenri, Karlo ja Mihkel vastu ning kui nad kuulsid, kuhu veel teel oleme, liituti meiega. Logiraamatust sain ka huvitava seose Geokontrolli aarde lõpuga teada. Aitäh järjekordse vinge loogilise seeria aarde eest. Et ikka neid mõtteid jaguks! Jääme põnevusega järgmisi ootama!
Reede puhul tegime väikese loogilise geomatka Männikule. Esimene tagasilöök oli aarde nullis. Vajaliku leidsime üles, aga tööle ei läinud. Aarde värskuse tõttu välistasime aardega seotud probleemid ja süüdistasime patareid. Tõime rimist uue ja nagu võluväel hakkas asi tööle. Viie minutiga saime 0m täpsusega koordinaadi kätte. Pärast haledat feili loogilistes värvides jõudsime lõppu. Aare jäi kohe silma ja pärast väikest ronimist oligi logi kirjas. Aitäh! Need loogilised lähevad järjest ägedamaks :)
Patarei oli olemas ning asusime pärast kooli teele Männikule. Aplaus Kaupole sellise mehhanismi eest(hiljem veel tehnoloogilisem). Avastasime, et patarei on tühi ja läksime lähimasse poodi uue järele. Proovisime uuesti ja Mihkel pommitas suhteliselt kiiresti. Aarde lõpppunktis võttis Mihkel aarde ära, sest tal oli selle kättesaamiseks kogemusi. Suur tänu peitjale :)
Tagasiminnes märkasime tee peal Liisi ja Madist, kes meid oma sooja autosse võtsid. Vaatasime ka pealt kuidas nemad aarde kätte saavad aga Madisel läks see üllatavalt kiiresti.
Märkasin aaret umbes 20 minutit pärast avaldamist. Eile oleksin võinud FTFi aega arvestades olla kuues tegelane sealt Tartu Geotänavalt - õllesõbrast eestlane, kes sõidab taksoga aaret otsima, aga ma matsin selle plaani maha, sest mahti ei olnud ja olin kindel, et see ei õnnestuks nii või teisiti ja asi on 20 minutiga esimesel leitud. Aga nüüd - uus aare lausa siinsamas Männikul! Sellegipoolest ei hellitanud ma erilisi lootusi - Liis ja Madis logisid Mesimetsa 40 minutit pärast avaldamist öises metsas ja see oli siiski multikas, kuigi lühike :) Kodus arenes järgmine dialoog:
"Ma lähen siis seda uut aaret otsima."
"Kuule, teised on autodega, nad on ammu seal."
"No ma ikka proovin pulli pärast."
"Sa lähed rattaga?"
"Bussiga ei ole vist mõistlik."
"Kas kummid on täis?"
"Ee... Tagumine küll on, eesmist ma ei katsund."
Õnneks oli ka eesmine kumm piisavalt täis ja buss number 5 oleks tõesti veidi ebamugav variant olnud. Sõidan siis kohale - täitsa tore koht, siin ma sügisel käisin ja tegin läheduses ühest puust piltigi. Tänasel hommikul oli vaatepilt väga äge - karjäärid sillerdasid, päike paistis eredalt ja maast õhkas kevadet. Aga kus on siis aare? Olen harjunud, et mu telefon näitab kas täiesti mööda või siis väga täpselt. Vaatasin ühe korra sinna, kuhu ta väga täpselt näitas, siis kõndisin ringi ja kobasin seejärel veel sama koha läbi. Ei midagi. Ja alles siis märkasin täiesti ilmset geokuhja! Kogu otsing vältas ikka oma 10 minutit või rohkem. Aga siis oli tore elektronmäng käes ja pommitamine võis alata. Õnneks ei olnud seda vaja teha viis miljonit korda, nagu selle legendaarse aarde puhul, aga aega see ikka võttis. Eks ma õppisin ka pommitamise käigus ja sihtisin järjest täpsemalt. Peaaegu kohe märkasin ka toredat abifunktsiooni, mis teatud hetkel ilmus. Pärast seda läks asi veel lihtsamaks. Kokkuvõttes saavutasin täpsuse 2 m. Selgus, et nii täpseid kooridnaate c:geosse nii või teisiti ei sisesta. Mõtlesin, et kirjutan nad veel igaks juhuks üles ka. Mida aga ei olnud, oli pastakas! No täitsa lõpp! Suurust olin unustanud vaadata, nii et lootsin, et lõpus ei ole nano, vaid ikka korralik karp kirjutusvahendiga, või vähemalt PET. FTF-fotologi oleks ikka väga hale ja pealegi kindlasti täiesti mitteaktseptaabel! Mille juures pean ütlema, et kogu otsimise ja pommitamise aja ootasin, et kohe saabub abivägi. Aga võta näpust, kostis ainult linnukeste siristamist ja aeg-ajalt lehtede krabinat kerge tuulekese käes. Sõitsin siis lõppu, kus aardeleid tuli üllatavalt kiiresti. Ja tõepoolest, selle juures polnud veel keegi käinud! FTF seega kell 8.39. Suur tänu peitjale värskendava hommikuse väljaskäigu eest, oli imeilus ja aare on super! Oleks tore, kui selliseid hommikusi avaldamisi mõnikord veelgi tuleks kodus nokitsevate vabakutseliste rõõmuks :) Või siis ka mitte, selline adrenaliin võib saada sõltuvuseks! :)
Ilm ilus, vaba aeg ja uus põnev aare - põhjus väikseks väljasõiduks jalgrattaga. ;) Peitja stiili näinuna võis algpunktis aimata karbi peidukohta. Ja seal ta oligi! Vigur on äge! Kohe tekkis põnevus, et mismoodi töötab. Patarei külge ja läks lahti! Ahhaa - täitsa lahe. Algul proovisin paari varianti huupi, aga siis leiutasin süsteemi. Kasutades nutitelefoni app-i, olid õiged koordinaadid üsna kiiresti käes. Siis polnud muud kui ratta selga ja aarde juurde. Kohapeal võttis esialgu natuke mõttesse, aga kohe sain ka pihta, kuhu poole pilk suunata. Aarde juurde pääsemine ei valmistanud raskusi. Aga kujutan ette, et kellelgi teisel võib tekkida. Loodetavasti osatakse õigesti hinnata omi võimeid (ja parameetreid) ja keegi viga ei saa. Tänud peitjale! Oli väga vahva asi!