Leitud ja logitud. Aitäh!

Kirjeldust loevad ju nõrgad. Alguses sättisin ennast raskemale maastikule. Tegelikult oli kerge. Aitäh!

Mulle ka väga meeldis. Mind väga võlus see et nägin Harjumaa kõrgeimat punkti ehk siis Harjumaa Everesti...ehhe! Tänan!

Aitäh!

Aitäh aarde eest! Jalutasin ilusa koha juurest siia ja seejärel tagasi suurema teeni.

Leitud, logitud, tänan!

Tänan aarde eest!

 2 

See oli meie tänase päeva ägedaim teekond. Sai täiega neid veelompe mööda sõidetud. Veidike kadu oli, tagumise numbri oli vesi ära uhtunud, otsisime küll, leidsime ainult kellegi teisenumbrimärgi. Tänud aarde eest

Peale Lihtsalt ilusa koha külastamist oli igati loogiline jätk oma teekonda mööda suurte lompidega teed jätkata. Mingi hetk kuulsime lähenevat mürinat, kuid õige pea oli selge, et see liigub meile vastu ja meie jalavaeva see vähendada ei saa. Kui sõiduk silmapiirile ilmus, siis nägime, et tegemist oli rollerilaadse riistapuuga, kus istus kaks suurt meest. Seega poleks sinna parima tahtmisega lisareisijaid mahtunud. Eks igaüks peab ikka ise oma valitud teed käima ja nii me väsinud jalgu üksteise ette astudes edasi liikusime. Vastu sõitis veel üks maastur ja rohkem hingelistki me ei näinud. Hea, et seda eelmiste logijate karujuttu alles kodus lugesin. Ühte päeva poleks küll kahte karupaanikaga aardekülastust mahtunud. Nii me seda mööda natuke tüütut teed vantsisime, lõbustasime end lompides solberdamise ja kauni järvevaate nautimisega. Aarde otsimisel turnisime natuke ringi kuniks must konteiner silma hakkas. Siingi olime alles selle aasta kolmandad külalised.
Tagasitee läks tahtejõu toel, jalutamise kilomeetreid oli tänasel päeval kogunenud juba üle 20. Aitäh peitjale!

 1 

Kui Tuksmani plaanid said paika, siis vaatasime juba avarama pilguga, et mis täpid veel kaardil silma jäävad. Osutuski nii, et mõlemal siinkandis kolm veidi keerukama lähenemisega aaret ning nii lisandusid ka need aarded päevakavva. Tuksmanist Ohepallu ja järgmiseks Kuusalu vald. Logid lubasid suurte lompidega põhjatut teed. Seega sättisime auto lõunapoolt tulles esimesse kolmnurksesse teeristi ja edasi jätkasime jalgsi. Ega me väga palju liikuda ei jõudnud, kui Aive häälestas meid esimese mööduva auto peale. Jalavaeva kohe hulga vähem ning tee möödus ruttu karujuttu ajades ja muid ilmasju arutades. Auto lõpp-peatus oli järve veeres, sealt jätkasime oma matka. Nii möödus esimene pool eriti kiirelt. Tagasiteel laveerisime ümber suurte lompide ja siis saabus mulle tasapisi äratundmine, et ma olen siin ju juba käinud. 9 aastat tagasi. Need päratud lombid olid vägagi tuttavad. Siin on "Lihtsalt ilus koht", mis kunagi mu hingekeeli puudutas, sest sattusime siia lindude ärarände ajal ning kogu maailm oligi üks põnev ja müstiline paik. Ka tagasitee 2 km möödusid imekiirelt ning Kuusalu vald oligi leitud. Tänan Aivet, oli imetore päev! Just selline ehtne geopeitus, higi ja palju-palju toredaid elamusi täis.

Peale Ohelpalu võtsime suuna siia.Auto parkisime 2km kaugusele aardest ja hakkasime astuma.Saime mingi 300m kõndida kui Hilux tuli seljatagant peatus ja võttis meid peale ja nii saime ühe otsa prii küüti.Nad küll hirmutasid meid ,et seal on karu 3pojaga,et kuhu te lähete aga meid see ei kõigutand.Kohapeal läks ruttu ja siis jalutasime tagasi.Küll oli tihe liiklus seal siis,oli motikaid, ATV'si ja auto.Meil oli tore.Aitäh!

Kui olime väga ilusas kohas naaberaarde juures ära käinud, tulime mööda teed edasi siia. See aardetops jäi meile kiirelt silma, raskuseid ei valmistanud. Aitäh.

Kune Ohepalusse ei hakanud minema, siis lähenesime põhjast. Logide järgi lugesin, et siin tehakse drive-in. Kuid kui kohe alguses paras kuumaastik vastu tuli, siis pani kõhklema küll. Õnneks sai läbi ja järgmine suurem takistus oli 600m enne aaret. Seal võttis ikka päris nõutus, aga proovisin siiski. Ühel hetkel hakkasid rattad ringi käima ning auto liikus külg ees kuni tuli parem pidamine ning sai välja. See läks küll napilt. Edasi kuni aardeni midagi hullemaks ei läinud. Aarde otsimine võttis omajagu aega. Algul leidis Silver nipuka puu ümbert, siis hakkasime mõtlema ning Silver leidis alla kukkunud ülejäänud osa. Vedas, mitteleidu poleks siin teha tahtnud. Nimed kirja, uus konteiner kindlalt paika ning sõitsime edasi.

Aare oli liimist lahti tulnud ja laiali pudenenud. Kaupo leidis oma varustuse seast isoleerteibi ja pet-tooriku. Sidusime valla kaardid pet-toorikule ümber. Vana konteineri jätsin ka igaks juhuks puu külge, äkki omanik tunneb huvi selle vastu. Lahendus ei saanud ilmselt nii ilus kui see originaalis võis olla, aga vähemalt peaks mõnda aega kestma.

 1 

No sellest siin sai nüüd küll päeva üks pärlitest. Eirasime peitja soovitust jalgrattale või maasturile ning lähenesime põhjast sõiduautoga. Hoolimata sellest, et vihma polnud lähiajal sadanud, oli tee hiiglaslikke lompe täis. Vahel tekkis juba tunne, et läbi sõites hakkab kuskilt ukse vahelt sisse pressima. Õnneks seda ei juhtunud. Mingi hetk olime jõudnud punkti, kus suure hooga kinnisilmi läbi tormata polnud enam mõtekas. Kobisime välja olukorda hindama ning pika kaalumise peale otsustasime proovida sellest mülkast läbi suruda. Kell oli ju alles vähe, mis see siis paar tundi masina välja kaevamisele kulutada ei ole. Sellel ajal kui mina hinge kinni hoidsin, vajutas Kaupo pedaali ning pressis napilt napilt mudamülkast läbi. Selle kõrval ei tundunud enam ükski järgnev tee servast serva ulatuv sügav loik üldsegi hirmutav. Kuigi jah, oma masinaga poleks ma neist ühtegi isegi proovinud mitte läbida. Seega saime masinaga aardele üsna külje alla. Saime lõpuks otsima hakata ja siis hakkas üks ikaldus pihta. Nulli ümber tiirutades miskit huvitavat silma ei jäänud(peale seente). Lõime siis aardekirjelduse lahti ning asusime vihjepildi abiga sobivat puud otsima. Laiendasime aina rohkem otsimisraadiust kuni jäi silma Kuusalu valla kaardi kujutis ja ka puu paistis kattuvat. Logiraamatut aga ei kuskil. Jälitades jälgi, kuhu see topsik kukkuda võis, leidsime ka lõpuks konteineri ning teise poole kaardist üles. Lõpuks ometi saime leiu ära vormistatud. Teist korda naljalt juba siia poleks soovinud tulla.

Tänud.

 1 

Vällamaa lehel võiks kah ikka asja kinni panna. Ma olin juba nii lähedal.

Ja nüüd vällamaa lehelt vaatan, et mõned ikka käivad seal kus ei tohi.

Tegelikult tänase päeva plaan oli üldse minna Katkise silla juurde, aga kui Õnnela külalistemaja juurest Ohepalu looduskaitseala infotahvlini jõudsin, siis...Arvasin, et minu silmad on kõike näinud aga see kruusatee oma sügavate ja vett täis aukudega oli küll midagi enneolematut.Lihtsalt võimatu oli meetritki edasi liikuda ilma, et auto mõni ratas auku ei oleks sattunud.Arvasin, et kui terve tee sillani sellises konditsioonis on siis tagasi terve masinaga arvatavasti ei jõua. Nii jäi ka seekord sild jälle nägemata ja kui juba tuldud, siis tuli mõte jalutada infotahvli juurest Kuusalu aardeni.Õnneks tee nii hull ei olnud tänu laupäevasele miinuskraadidele. Vahetult enne aaret märkasin tee ääres metsas kellegi poolt paigaldatud põnevat inotahvlit.Samuti oli üks natuke teiste andmetega aarde juures puu najal. Aarde endaga aga kahjuks küll nii lihtsalt ei läinud.Kõik vihjes antud märgid olid olemas, aga mingit konteineri moodi asja ei kusagil. Olin juba loobumas kui lõpuks viimasesse kohta vaadates äkki sain nägijaks. Peab ta seal olema või mitte- vot ei tea ?Igatahes peale logi kirja panemist läks ta samasse kohta tagasi ja loodan, et püsib järgmiste leidjate tulekuni.Aitäh aarde eest.

Viimane logiteade aitas palju. Muidu võibolla olekski lolli näoga katkist kinnitust vahtinud ja leiuta minema läinud. Tänud!

Geolambro end sellistel teedel pikalt sõidutada ei lase, seega saime taaskordse kulgemise rajal mis aasatid tagasi läbitud. Erinevuseks oli vist see et tee olukord oli muutunud enam selliseks mida nägid Saksa sõdurid Venemaal, kui nad Moskvale lähenesid. Ja kuna vist kopratammidest polnud head efekti (küllap mõni kiuslik möödakõndija ka neid lammutanud on), siis oli riik neile appi tulnud ja enamik kraave konkreetselt täis aetud. Kõnnid ja mõtled et seal kusil kõrval on minu lemmikaardeid (lihtsalt ilis koht), Järv oli jääkirmega kaetud ega osanud ta otsustada, kas sulada või veelgi enam jäätuda. Logiraamatu leidsime, aga veidi kõpitsemist oleks vaja küll. Aitäh

Kõigepealt mäest üles, siis jälle alla. Esimesena hakkas silma aarde rippuv osa ehk see, mis sellest alles jäänud, siis varsti ka karp ise. Seal all pool.

Leitud.

Väikse kaardi leidsime aga logiraamatut ei olnud. Õigemini me ei lugenud eelnevalt logisid ja ei otsinudki mujalt. Suured tänud juhatamast.

See, et sel geotuuril siia sattusime, oli tegelikult puhas juhus ja süüdistada tuleb vaid asjaolu, et olin oma gepsu pärast jalgsimatka jalakäijarežiimile unustanud. Nii sõitsimegi terve nädalavahetuse rõõmsalt mööda igasuguseid imelikke radu ja muudkui mõistatasime, miks see nüüd parim tee peaks olema. Tegelikult oli põnev, sest polnud siiakanti varem sattunud ja geomobiili pärast ma reeglina ka enam kuigi palju ei muretse, sest tema suudab meid pidevalt üllatada. Seekord oli hoopis kaaslane kõhkleval seisukohal ja vahepeal tekkisid teele veidi kahtlased porilombid, aga läbi me neist saime ja aardeni ka jõudsime. Kahjuks on aare tõesti poolik, aga leidsime logiraamatu ning saime nimed kirja ja edasi järgmise aardeni. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Muuseumimõistatuse lahendamine tõi mu planeeritust oluliselt varem siiakanti teemanti jahile :D Kehva eeltöö tulemusel lähenesin uljalt üheteljelise ja madalapõhjalise masinaga. See oli paras katsumus, kuid õnneks suutsin siiski ilma abita kohale saada... valus laks vist tuleb kunagi, kui töökotta jõuan. Aare ise oli pisut kannatada saanud. Pool sellest oli originaal kohas, kuid teine, see olulisem pool vedeles suvalise kohas kallakul. Paigutasin teise poole stabiilsemasse paika oma kaaslase lähedusse. Tänan.

Liim/teip on lahti tulnud ja konteiner ei püsi enam algses asukohas. Hetkel tähtsam pool aardest samas kohas madalamal, vihma eest varjus.

 2 

Piirangu ajal olime seal väga lähedal päevakut pidanud, parkla oli torni juures, aga olime seaduskuulekad ja siis jäi aarde juurde minemata. Kuigi väga kutsuv oli küll, sest see tee ju autoga sõitma ei kutsu. Mind minu autoga vähemasti.
Siim laadis mu ratta ja mina laadisin Siimu autosse ja asusime teele. Nüüd oli tee vähe kuivem, aga pori ja sügavaid lompe jagus tänagi piisavalt. Parkisime piisavalt kaugele, aga ratast välja tõstma ei hakanud. Sõidurõõmu oleks see tee pakkunud porilembestele kodanikele, kelle hulka ma ei kuulu. Vaevalt ma siin rattaga kiiremini oleks saanud kui jala, nii et kõndisime rahulikult ja sõbralikult ümber ning läbi lompide kohale.
Täpsustatud koordinaatidega oli leid kohene ja ronimine oli mullegi jõukohane. Panime nimed kirja, ma tõstsin ebatäpse mäesildi püsti - nüüd peaks Harjumaa kõrgeim tipp ju prügimäel olema. Ja tulime tagasi.
Aitäh kutsumast!

 1 

Leitud. Kõrval polügoonil käib kõva sõda, tõmban igaks juhuks kiirelt uttu... Tänud! ..... GC-lehel on peitja vist unustanud aarde aktiivseks teha.

Kui rattasõidu aare, siis ikka rattaga. Võrreldes vanaisale küllasõiduga oli siia rattaga ikka väga lust sõita. Ilusas kohas kõht mustikaid täis maiustatud, jätkasin väikest matka. Ainsaks takistuseks oli teele jäänud suur kamp valgete papudega jutukaid linnainimesi, kellest möödasaamine oli paras katsumus (rattakella puudumisel pidin tükk aega tuututama), õnnetuseks pidin seda kaks korda tegema, sest nad jõudsid ka tagasi pöörata enne kui ma tagasiteele asusin.. Oma tänast rattamatka peitjate saavutusega muidugi ei võrdle, vaid kümnendik sellisest distantsist sai läbitud. Lõpus mõnus mäkkeronimine ja tore konteiner jäi ruttu silma.

Aitäh peitjatele!

Tegu ikka minu pangega. Ma ise ei tuleks selle peale, et kui aare on avalik ja miskit kirjas pole, siis on mingid liikumispiirangus. Jah, märk oli. Aga kui seda ei märka? Seega ühegi olemasoleva logiga ei juhtu midagi. Kui tekib logisid aarde kinni olemise ajal, siis on pahasti. Vabandan kõigi ees, keda saatsin keelualale.

Ei õigusta oma seaduserikkumist, vajadusel vastutame ka(andmed ju avalikud-Merikese puhul ja A olin mina). Hea, et asi nüüd üheselt määratletud. Tänud Karin, lahenduse eest! Ikka juhtub:)Vabandust ka naaberaarete omanikelt, olime ilmselt liiga agarad :D hoiatamisega.

 2 

No nii juhtub, kui vaid kord aastas kohal käia. Tänu tähelepanelikele geopeituritele sain ka mina targemaks ja asja uurides selgus, et aare asub Mädajärve sihtkaitsevööndis, seega on keelatud seal käia 1. veebruarist 30. juunini. Tegu on Mädajärve sihtkaitsevööndiga, seega: § 14. Keelatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

(2) Keelatud on inimeste viibimine Ellamaa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kuresoo ja Mädajärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

 1 

Panen hetkel kinni, uurin asja ja vaatan, mis edasi.

 1 

Olles nüüd veelkord ajanud seadustes näpuga järge, sirvides riigi teatajat ja keskkonnaagentuuri infolehte ja vaadates erinevaid kaarte, tuleb tunnistada , et oleme teadmatult viibinud koos viimaste leidjatega sihtkaitsevööndis ebaseaduslikult keelatud ajal. Palun peitjal asjad üle kontrollida ja muuta aarde kirjeldust, vajadusel lisada piiranguajad.Naaberaare mõningad meetrid teises sihtkaitsevööndis ja seal võib liikuda.

 1 

Aare asub sihtkaitsevööndis, mitte piiranguvööndis. Teest läänes on Ohepalu looduskaitseala Mägiküla piiranguvöönd, see on kergema režiimiga ja seal liikumispiiranguid ei ole. Teest idas on Mädajärve sihtkaitsevöönd - Raivo kaardil punane - ja seal on küll liikumispiirang, nii nagu sildil kirjas. Nii et aare vaeseke on mõniteist meetrit valel pool joont.

 1 

Aare asub tõepoolest sihtkaitsevööndisvööndis. Tee on piiriks.

Punane on sihtkaitsevöönd

 1 

Meil oli selline matkamise päev. Lahe! Kuigi seal kus meie oma teekonda alustasime oli mootorsõidukitega liiklemise keelumärk siis tagasiteel möödusid meist ikka 2 mootorratturit. Vahetult enne aaret, aarde suunas on keeluala märk. Keelatud alates 1 veebr kuni 30 juuni. Ohepalu LK, Mädajärve sihtkaitsevöönd. Täname aarde eest. Õhku jäi ikka küsimus kui seaduslik see leid oli?

 1 

Saabusime kolmandat korda tuttavasse parklasse. Nii, siit on aardeni kaks ja pool. Vaatame teiselt poolt, sest kaardi põhjal tundub sealt vähem maad jalutamiseks. Keerasime otsa ringi ja suundusime teist teeotsa otsima. Teeotsa leidsime küll, aga enne seda saime kohaliku huumorit oma nahal tunda. Nimelt on siin alustatud teede "parandamisega". See seisneb selles , et keset teed on kuhjatud hunnik jämedat killustikku. Just nimelt kuhjatud, sest ega keegi ole seda nö augu täiteks siledamaks lükanud. Meie Kirsike pidi ikka väga ettevaatlikult ronima, et oma tutikat põhjakaitset mitte alt ära sõita. Ja kõige krooniks oli polügoni lipuvardas punane ka veel. Ohkasime ja keerasime otsa ringi, et jälle üle killustikuhunniku roomata ja end juba tuttava lasipuu äärde parkida. Kolm sõõmu vett ja minek. Siin puud ei tahtnudki midagi kõnelda, täielik vaikus. No seda vaikust kohtab nii harva, et lausa nautisin kõrvade puhkeseisundit. Nüüd ei teagi kas süüdi oli pähklite puudumine või mis ,aga teekond sujus üllatavalt kiiresti peagi sai aare logitud . Enne aaret, nii paarkümmend meetrit, märgatud silt pani aga mõtlema. Nimelt oli sellel märgitud ajaline liikumiskeeld, samal pool kus aare muidu asub. Maa-ametist ei suutnud aga keeluala kaugust teest määrata. Hakkama saime siis 65 minutiga. Tänud!

 3 

Autoga saime aarde kõrvale. Ma tormasin Harjumaa kõrgemaisse punkti lähimast kohast otse üles. Hoolimata sellest, et ma mõni aare tagasi olin sellises olukorras tagumiku peal mööda muda just alla sõitnud. Rauno läks kaugemalt laugemast kohast. Aarde otsimist alustasime liiga geopeiturlikest asukohtadest. Kirjeldust ega pilte vaadata samuti ei taibanud. Õnneks ühel meist olid piisavalt teravad silmad, et see hoopis ootamatust kohast leida.

Edasi oli dilemma, kas läbida uuesti kõik need pirakad lombid või siis avastada mis ootab ees kui edasi sõita. Oli isu riskida ja avastada. Nüüd tuli hoopis veel rohkem hiiglaslikke ja sügavaid lompe. Kõige tipuks takistas minu soovitud teekonda polügoon, kus lehvis punane lipp, ees oli tõkkepuu, mille taga omakorda puudus veel ka tee. Nüüd oli variant kas läbida kõik need basseinid uuesti või minna suure suure ringiga. Olin veendunud, et piisavalt juba oma Subarut ujutanud ja üks mudane kallak, mis asus suure kivihunniku kõrval, oli selline takistus, mida uuesti läbida ei oleks tahtnud.

Peitjale aarde eest aga tänud!

Teekond kulges väga edukalt aarde poole. Küll ma muigasin, kui Tanel ennast kirus, et oleks võinud ju lõpuni sõita :D Lõpp kujunes ka lahedalt. Saime õige koha kätte, kuid erinevatel tasapindadel. Aitäh peitjatele.

 1 

Koduteel avastasin, et peaaegu tee ääres on veel üks aare. Ainult 10 km mööda teed. Mis seal ikka, keerasin siis sinnapoole, et vaatan, kuidas seis on. Mida aardele lähemale, seda uhkemaks lombid läksid. 600 meetrit enne aaret oli sobilik koht ümber keeramiseks ja otsustasin auto sinna jätta. Ülejäänud tee kirusin ennast, sest ainult paar pisikest lompi oligi veel teel. Eks see loll pea ole ikka kere nuhtlus olnud. Laheda kujundusega topsik oli aardel :) Ilus lõpp geotuurile. Aitäh peitjale.

 1 

Leitud koduteel Tartust läbi Tapa, kus sai Sõduripitsat süüa ja ehitusjärgset koristus teha. Pime veel polnud ja näha ju oli, et tee viib lähedale, ei tohiks palju aega võtta. Siiski-siiski, ligi 5 km sai tunniga jalgsi käidud, lompide vahel laveerides. Rattaga oleks huvitavam olnud. Autoga ka. Lombid tundusid päris sügavad, kummikut polnud jalas, et saanuks testida.
Aardepaigas sai omajagu pimesikutatud, aga siis ta siiski leidus. Respekt Karinile sellise sõidu eest! Ise pole ma vist üle 110 km päevas rattaga kunagi vuranud ja sedagi Tipikate rattamatkal päev läbi tipsutades ;-) Siinne maastik on ka hulka rajum, kui lihtne asfalt. Aitäh Harjumaa kõrgeimasse punkti viimast, seegi tipp nüüd nähtud. Järv oli ka kutsuv, kuid meil polnud täna vajadust ujuda (-: Aare korras. Jaksu järgmine aasta!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1012827617

Tipuvallutaja

Ujumiskoht

Veevaade kõrgemalt

Aardele hakkasin lähenema põhja poolt, aga enne vasakule pööret olid kollased mehikesed ees. Ütlesid, et enda ohutuse huvides, minge sama teed tagasi. Ega siis mul jäänudki muud üle. Suure tee otsal mõtlesin, et ega ma ikka seda niimoodi jäta ja lähenesin lõuna poolt. See tee oli varasemast tuttav ja jalutuskäik läks kiiresti. Aare ka ruttu leitud, aga minigrippi andis tagasi mahutada. Tänud, Harjumaa tipus ka nüüd käidud.

 3 

Lähenesime lõuna poolt. Auto jäi 2,2 km kaugusele, tõkkepuu taha. Mingil imelikul kombel polnudki tahtmist autoga nulli trügida. Võtsime ette kerge sügisese jalutuskäigu ja juba kahe tunni pärast olimegi aardemanu. Sellise kiire jalutuskäigu põhjuseks olid tee äärt palistavad sarapuud. Järgmiste aardeotsijate turvalisuse huvides, olime sunnitud sarapuude valmis marjad ära korjama, et nende vaba langemine kedagi ei ohustaks. Ohutus ennekõike! Täname metsa kutsumast.

Märg, porine ja libe aga ära me seal käisime. Aitäh!

 1 

Selline asjade kaotamise aare, alates ilukilbist ja lõpetades navigeerimisvahenditeni välja. Retk aardeni oli mõnus, traditsiooniline vihm ja hea seltskond, nagu tavaliselt. Aardeleiu peale läks suht palju aega, kes ikka vihjepilti vaatab, aga lõpuks oli ta käes ja sai autoni tagasi vändata. Siis avaldus juba uus aare ning plaanid muutusid käigupealt. Tänan peitjat, täitsa mõnus sutsakas oli.

Kohapeal selgus, et tegu ei ole mitte ainult Kuusalu valla, vaid terve Harjumaa kõrgeima tipuga. Tore teadmine, ehk tuleb kuskil mälumängus kunagi kasuks. Aitäh juhatamast!:)

No kui juba siinkandis tegutsesime, tuli see aare ka üle vaadata. Ei hakanud otse Väälmalt üle Mädajärve trügima - kuigi kiusatus oli - sõitsime ikka viisipäraselt Kõnnu kaudu ringi. Kenasti saab, lombid liiga suured ei ole, tõkkepuu on ka ära kaotatud - sõida kaugele julged. Aarde leidsin suht kiiresti, aga tagasipanek ... Kangesti tundus, et see Kuusalu vald seal tahab ilmtingimata uut haldusreformi läbi viia - ei sobi nii, ei sobi naa, lõpuks paraja sobitamise peale vald ikkagi leppis. Tänud, meile sobis.

 1 

Käisin täna otsimas, pidin esiti võtma maailma ääre ja siis selle, aga palju rahvast liikus ning läksin otse Kuusalu omale peale. Kui enamvähem õiges paigas olin, siis gps hakkas muidugi pendeldama, pole teine väga jala käimiseks mõeldud kah, kuna vihjeks olnud pilt polnud hästi meeles, siis võttis oma 10 minutit, enne kui märkasin aaret, sedagi juhuslikult :) Võib öelda, et vedas seekord. Logiraamatul oleks nagu 2 lahtrit, esimesse käib nimi ja teise kuupäev, või vastupidi, aga kõik olid kirjutanud nii nime, kui kuupäeva tagumisse lahtrisse. Ma kirjutasin siis teisiti, ei teagi kas õigemini või mitte.

Teen logisid korda. Tänud peitjale maasturiga huvitav seikluse eest!

Aitäh Heldurile kohale sõidutamast! Oli tore leida koos toreda seltskonnaga! Aitäh aarde eest!

Kae, mis kohapeal teada saime - tegemist on lausa Harjumaa kõrgeima tipuga! Tore, et see on märgistatud ja lisaks sildikesele ka vahva aardega. Aitäh!

Olin kaardilt vaadanud, et auto saab jätta masti juurde a-la 1,5km kaugusele enne peidukat. Juhtus hoopis nii, et jalgsi jäi käimata ja sõidutati treppi. Tänud peitjale.

 2 

Autoga sõitsin kusagile 1,2 km peale edasi tundus liiga vesine liikumine. Sealt siis panime krantsidega koos aarde poole ajama. Üks geomobiil tuli ka vastu.. hiljem sain logiraamatust ja trahvikviitungilt teada, et heldur geokolleegidega oli :). Eks ma panen vaikselt kõrvale ja üritan parkimistrahvi ära tasuda :D. Nullis GPS pendeldas ja ka vihjepilti vaadates läks ikka u 10 minutit ära, enne kui õige tegelane silma jäi. Aitähhid!

Koordinaadid päises, vastavalt omaniku palvele ja eelmiste leidjate logidele tuginedes, muudetud.

 7 

Esmaspäeva hommik, veel paar päeva puhkust, soov skoorida... Pilk geo- ja ilmakaardile, et mingi mingi hea liikumissuund valida. Ning siis hakkab järsku uusi aardeid ilmuma - värsked, väga sobivad skoorimiseks. Pikemalt mõtlemata hakkan Kuusalu aarde poole sõitma. Samuti pikemalt mõtlemata valin lähenemiseks Ohepalu, seega lõuna poolt. Kui Reixi vihje valge iluduse kaugemale sõitmise kohta tähendab lühemat jalgsidistantsi parkimiskohast aardeni, siis see oli mul küll hoopis suurem - linnulennult üle 2.2 km.

Nullis läks kaua. Nullist eemal läks ka kaua. Pilte ma miskipärast ei taibanudki vaadata, aga kirjelduse tekstist leitud Kuusalu valla kõrgeima tipu teema aitas niipalju, et jõudes tipu tähiseni 15 m eemal, sain vähemalt suuna paika. Ainus küsimus oli nüüd "vahetusläheduse" definitsioon. Tipu tähise keskpunktiks seades ning selle ümber järk-järgult suuremaid ringe tehes komistasin pool tundi hiljem lõpuks aarde otsa. Hea, et maastiku raskusastet väga tõsiselt ei võtnud, enne isegi ronisin seal veidi. Julgeks öelda, et reaalne on pigem maastik 2.5-3.

Selles osas on Reixil õigus, et antud koordinaat näitab ligi 30 m mööda ja et ma mõõtsin täpsema, peaaegu sama, mis temagi sai: 59 22.321, 25 55.202. Musta mikrot niisuguses tihnikus 30 m kauguselt otsida oleks peidukoht 4.5 - ehkki mulle märkamatuks jäänud vihjepilt loomulikult kahandab seda oluliselt :o)

Pärast FTF logi kirjutamist kell 12:27 sörkisin tagasi auto suunas ja poolel teel tulid vastu kolm vanemas keskeas meesterahvast seeneämbritega. Tervitasid juba eemalt ja küsisid kas käisin lõpus ära. Ma peaaegu oleks jaatavalt vastanud, aga seenelised ei tundunud kuigivõrd geopeiturite moodi, seepärast küsisin alustuseks omalt poolt: "Kus lõpus?" Vunts vastu: "Noh, päris lõpus, tõkkepuu juures." Mina kohtlaselt: "Mis tõkkepuu? Ei, ma niisama jooksin." Igatahes kuskil "lõpus" (eeldatavasti siis põhja pool) olevat sõjaväe tõkkepuu.

Aarde asukoht on igati meeldiv laiemas mõttes ja kindlasti tähelepanuvääriv ka kitsamalt võttes. Temaatiline konteiner on lahe, loodan et otsijad avavad ikka õigesti ja õrnalt, ilma midagi lõhkumata. Ning 230 km säärast maastikku rattal 24 h jooksul on tõsiselt reskpekt tulemus! Tubli ja aitäh.

 5 

Päris õhtu oli juba käes, kui otsustasin ennast siiski geopeituse lainele viia. See uus üksik täpp hakkas piisavalt häirima. Lähenesin põhjast kuna seda teed polnud käinud. Ootamatult kaugele sai autoga suhteliselt head teed mööda. 1,5 kilti aardest otsustasin ta siiski maha jätta, sest plaanis oli ju jalutada. Aga..., ei ma siiski ei ütle kas ja kui kaugele tavalise sõidukiga pääseb.;) Enne nulli suurt midagi ei juhtunud, kuid lõunast lähenmise maastik on, kui mälu mind ei peta, vaheldusrikkam, meeldivam. Nullis küll hakkas juhtuma... Või siis mitte? Sest see tunne, kui ei leia pole geopeiturile ju võõras.:) Õnneks on peitja foto pannud ja hakkasingi selle järgi maastikul jälgi ajama. Järjest kaugemalt. No lõpuks märkasin ka õiget puud ja seejärel ka konteinerit. Ma nüüd peitja asemel korrigeeriks koordinaate nii umbes 30 meetri võrra - ..22.323, ..55.205, vast mõni veel kontrollib üle. Usun, et ka esmaleidja paneb siia oma täpsustuse. Muidu suured tänud aarde eest ja rattasõidu eest ka kiitus. PS. Arvata on, et üks teine valge iludus sõitis minust kaugemale ;)