Aarde nulli suunas hakkasime liikuma mööda treppi alla poole. Kohe võttis meid vastu külm vesi ja väga paha lõhn, kuna just eelmisel päeval oli sealt välja viidud seal all mitmeid kuid lebanud lambakorjused. Veel võis selges vees näha hulpimas soolekesi jms. Halba lehka jagus vaid hetkeks, juba järgmises ruumis seda enam ei olnud. Aga see-eest oli mitmel pool näha vee sees sügavaid kohti, mis viisid alumisele vett täis korrusele. Nendes kohtades pidi olema ettevaatlik, sest iga järgnev liikumine ajas vee sogasemaks ja siis ei olnud need sügavikud enam nähtavad. Ka jalad hakkasid vaikselt jääkülmas vees külma tundma. Mingil hetkel aga sai vesi otsa ja sai liikuda kuivemal pinnal. Seal oli küll savi-ja roostesegust pläga, aga see polnud enam väga hull. Ja vett täis augud alla korrusele olid hästi nähtavad. Leidsime enda arvates vihje koha üles, aga aaret mitte. Käisime ennast teist ja ühtlasi ka lühemat teed kaudu maapinnal soojendamas. Aga ka mitmel korral pärast tagasi minnes ei suutnud aardekarpi avastada. Kuna kevadel olid need käigud olnud laeni vett täis, siis võis olla juhtunud, et aare oma kohalt ära ujus. Või siis olime lihtsalt pimedad. Aga väga äge retk sinna maa alla meil oli! Eales muidu ei söandaks sinna minna. Aitäh peitjale! Isegi ilma aaret leidmata oli väga äge seiklus.

Kahlasime läbi vee kohale ja investeerisime 1,5h otsingutele kuniks jõudsime tõdemuseni, et antud aare peab küll kadunud olema kuna meie tiim seda mitte kuidagi kohe ei leidnud. Aga koht ise oli muidugi päris sürr küll oma narivoodite ja kõige muuga. Jääme ootama uusi teateid ja no väga põnev kui keegi nüüd siiski leiab aarde ka üles :-)

 1 

Panime lisalehekese ja konteinerist valasime vee välja. Aare tuleks kuivamesse kohta ümber paigutada.

Ühel imeilusal juuni esmaspäeval oli maruvahva päev Osmussaarel. Matka käigus noppisime ka mõned aarded. See leid ei tulnud kergelt.

Leitud ja logitud.Logiraamat oli niiske,aga kannatas veel kirjutamist.

Kilekott on nigel ja vajab vahetust. Logiraamat oli kergelt niiske aga mitte väga kaugel sellest, et pudedaks muutuda lähitulevikus.

Nagu ka mitmetest varasematest logiteadetest lugeda, läheb inimestel saarel tihtipeale liiga kiireks. Patarei külastus jäi ajapuudusel üsna lühikeseks aga siiski resultatiivseks. Vihje pildita oleks otsimine ilmselgelt üsna vaevarikas, sest kohti oleks küll ja veel. Aga pealambi valgel oli siiski väga mõnus seal tuiata, vältida auke põrandas jne. Patarei järel eraldusin ülejäänud seltskonnast ja lõikasin vraki suunas. Ma olin üsna kindel, et leian saarelt mõne mürsu ja seal metsatukas selle avastasingi. Käitusin temaga nii nagu tahtsin, et ta minuga käituks ja läksime sõbralikult lahku.

 1 

Suurtükitorni jalutasime otse vraki juurest, tore et seegi objekt nüüd karbiga tähistatud. Peale leidu suundusime saare keskossa Triinu sünnipäevakoogile ja –kohvile ja oi see maitses hea peale kogu seda saareringj :). Aitäh Erkole aarde ja Triinule reisile kaasahõikamise eest, oli mõnus päev.

 1 

Kui ma käikudes liikudes õigesse kohta jõudsin, oli noormatel geokolleegidel karp juba näppude vahel. Üht-teist oli ka siin uudistada, aga võrreldes varasemate selliste kohtadega polnud midagi põrutavat.

On siin ikka vast suur tükk olnud. :) Uudistasime alt ja pealt ning võtsime suuna edasi. Tänan.

Läksime kõik üksteise järel aardeni ja panime nimed kirja. Tänud

Siin oleks korraliku taskulambiga tahtnud pikemalt ringi vaadata. Uudistada on siin palju, aga eks järgmisel korral.

Sellise koha ja aardega oli üks kogemus juba olemas, seega leid tuli kiirelt ja saime edasi liikuda majaka poole.

 1 

Peale laevavraki uurimist jalutasime riburadapidi siia ja suundusime maa alla aaret otsima. Ütleme nii, et kõik ei olnud veel jõudnud maa alla kui juba kostis leitud! Logiraamatu täitmine nõudis vähemalt kaks kontrolli, et kõik osalised saaksid kirja. Seejärel juba majaka juurde pausi pidama ja mõistatusaaret lahendama. Vedasin kaasa mini matkapliidi, et saaks kuuma vett ja hoida traditsiooni - georetkel peab saama head kohvi. Peale pausi oli tunne, et energiat on küllaga, et jalutada otsima viimast leidmata aaret.

 1 

Peale vraki külastamist liikusime mööda kiviklibust rannaäärt suurtükitorni poole. Kuna olime juba ühe üsna närvekõditava vahejuhtumi kohaliku sarvilisega üle elanud, siis nüüd hoidsime loomadest piisavalt kaugele. Õnneks meid uudistati natuke eemalt ja midagi ootamatut seekord ei juhtunud.
Torni või õigemini selle jäänuste juures jalutasime esmalt natuke ringi, et õige koht maa alla pääsemiseks leida. Taskulampide ja mobiilitulukeste valgel liikus jaaniussikeste rida pimedusse uudistama. Väga põneva sisemusega rajatis ootas meid ees. Kuna aarde otsijaid oli palju, siis sai karbike kiirelt leitud ja natuke ka lihtsalt ringi vaadatud.

Põnev koht, aitäh juhatamast!

Leitud Põhja-Eesti saarte paaditripi käigus. Väga hästi vormistatud aare. Kuna võimalikke peidukohti on sellistel objektidel tuhandeid, siis on väga õige näidata, mida otsida tuleb.

Siin sai vihm meie grupi kätte ja oli just sobiv aeg vihma eest peitu minekuks. Kogu suurtükitorn oli mobiili tulukeste valguses uudistajaid täis ja minu pealamp mõjus tõelise päikesena. Piilusin ka teisi kohti, kuid esimene kuhu käe sisse lükkasin oli õnneks õige. Lipsasin oma leiuga nurga taha ja logisin. Uus gripistatud logiraamatukene on kenasti kuiv, kuid vana raamat endiselt kehvas seisus ja ega vihmase ilmaga seda kuivemaks väänata ka ei saanud. Peale logimist uudistasin veel veidi ringi ja maapeale jõudes oli suurem vihmasahmakas möödas ning peene uduvihmaga jätkasime oma teekond krokodillide farmi suunas. Tänan.

Korralik lamp on tõesti mõistlik kaasa võtta, sest uudistada on seal palju

Vihje pilt aitas :)

Käisime alguses niisama uudistamas ja siis väike kontroll interneti levialas ja suundusime tagasi aaret otsima. Õnneks vihjepilt aitas palju, muidu vast eksleks siiani.

Esimene aardeleid Osmussaarelt. Õnneks oli vihjepilt tugevalt mällu talletunud, muidu eksleks siiani seal urgudes.

 1 

Ja siit ta tuligi. Militaarobjekt :) Mina väga rõõmus. Selliseid objekte võiksin ma ka ilma aardeta tunde, kui mitte päevi vaadata ja uurida. Kahjuks läks õhtul paat tagasi ja ka Minion ei olnud eriti vaimustuses, et ma sinna "elama" oleks kolinud - saar ja teised aarded vajasid kah avastamist :). Igatahes otsalamp oli võimas ning kas tänu valgusallikale või geoõnnele, oli ka aare kiiresti käes. Vihjepildist ja loogikast oli palju kasu. TFTC!

 2 

Panime uue logiraamatu, konteineri sisu oli korras.

 1 

Eraldusime matkagrupist ja seiklesime kadakate vahel militaarobjektini.Oleme selliseid varem näinud Aegna saarel, kus nad on tunduvalt suuremad.Mõned meist olid nõus kohe alla ronima, kuid Marlen leidis käidavama raja. Sees oli pime ja märg ning eristusid ka magamistoad. Mina alles uurisin maa-aluseid ehitisi, kui Lauri aarde leidis. Logiraamatut praktiliselt polnudki, kuid konteineri sisu oli korras. Panime uue logiraamatu ja teemakohast nänni.Rohkem hooldust aare ei vaja.

Tänud siia kutsumast, aitäh aarde ees!

Samal ajal kui teised käsi pistsid igasugustesse avaustesse, sain mina teha kõige väärikamat tööd ja hoidsin lampi.

Logiraamat nii läbi vettinud, et ei olnud võimalik kirjutada. Lisasime ajutiseks logiraamatuks ainukese kaasas olnud paberi- rongipileti.

Sel ajal kui ülejäänud seltskond suurtükis ringi vaatas, uurisime me vihjepildil olnud moodustisi. Õnneks kõiki ei pidanud läbi näppima. Aitäh mõnusa aarde eest.

Huvilisi maa oli rohkemgi, aga telefonilevi vedas alt ega saanud vihjepilti vaadata. Isegi helistamine ei õnnestunud. Kui paadi väljumisaeg juba kuklasse hingas, tuli pilt lõpuks lahti, aga siis oli juba hilja. Peab teine kord veel tulema.

 1 

Algul lähenesin ühelt poolt, kuid seal sain üsna kiiresti aru, et kummikud jäävad lühikeseks. Täitsa uhke järv oli maa-alla tekkinud. Mõtlesin juba loobumismõtteid, kuid otsustasin ka teisest küljest õnne proovida. Siin oli vaid väike kehaliste harjutuste jada ning olingi õigel tasapinnal. Seal vahtisin loomulikult mõned valed kohad ka ära, tegin oma rõivad ja seljakoti mõnusa roostemöksiga kokku ning sain alles seejärel aardele näpud taha. Miskil veidral põhjusel oli vesi logiraamatuni saanud. Oli teine täitsa ligumärg. Veidi püüdsin teda küll kohapeal kuivatada, kuid ega ilm õues seda kuivatamist just ülemäära soosinud. Seega lükkasin ta siiski olude sunnil üsna samasuguses olekus karpi tagasi. Aitähhid kohta näitamast!

Tänud aarde eest!

Varasemate logide järgi tundus päris kole koht olema, aga peale mõne pabulahunniku trepil ning esimeses koridoris midagi hullu ette ei jäänud. Jalge all oli küll roostene ja ligane, aga eks need maa-alused punkrid kipu sellised olema. Erinevalt teistest oli see siin päris hästi sisustatud. Nariread seinte ääres tundusid lõputuna. Aitäh!

 1 

Kõigepealt juhatas Krista meid aardega tähistatud suurtükipositsiooni õhkulastud paarilise juurde. Varemete auk oli suur ja uhke. Kohe kutsus seda avastama. Sissepääsu leidsin aga hindasin olukorda liialt ohtlikuks. Astumisruumi vähe ja betoonlõhed põhjatud. Pärast kõrvalepõiget kotist banaani otsides avastasin, et olin paadisõiduga need pannkoogiks pressinud. Absoluutselt kogu koti sisu oli banaanine. Toppisin koti oksarisu täis ja viskasin peasüüdlased pahasena võssa.

Kompaksema suurtükitorni kohtusime taaskord Helduri ja Mariga, kes juba hoone läbi käinud. Kiskusime lambid välja ja laskusime siis ka maa alla. Oo see koht oli täpselt minu maitsele. Toad olid nii hästi sisustatud, et ei jätnud isegi fantaasiale palju mängimisruumi. Lahe oli seal ringi seigelda. Kahju ainult, et alumine korrus pooleldi vee all. Kui kõik ruumid olid läbi kolatud, siis oli aeg värske õhu kätte tagasi minna.

Aitäh lahedasse kohta juhatamast!

<_Eelmine | Järgmine_>

 1 

Sai ringi vaadatud siin ikka parasjagu ja imestatud kuidas nii ikka elati ja magati.Uudistamise käigus sai ka logitud.Määritud sain ka aga õnneks maa peal sai kohe puhtaks tehtud.Tänud peitjale.

 3 

Matkajuht Krista poolt suunatud kõrvalepõige oli väga vahva, väga tore, kui vahepeal geopeituritel nina gepsust välja tiritakse ja ka (veel?) ilma aardeta põnevat objekti uurima suunatakse. Suurtükitorni juures ootasid meid juba kaks etterutanud kaaslast, kes olid jõudnud siinse huvitava koha juba läbi uurida, nüüd suundusime meiegi pimedusse. Uudistamist jätkus. Aitäh peitjale!

 2 

Leidsime vihjekoha ja sealt topsiku. Aitäh!

 8 

Nüüd vasakule. Ja nüüd palun keerake rajalt veel vasakule, tolle viida juurest. Hmm, seal ju pole aaret, kostub vastus. Ei hullu, hiljem jõudsime vasakul olnud objektilt ka aardeni. Oli ikka palju erinevas roostetuse astmes igasuguseid asjandusi seal maa all. Nägime huvitavat ringkoridori voodikestega. "Kullasoon" sai ka enamusele hiljem mere ääres ette näidatud. Kahjuks jäi seekordki osa saart avastamata, sest kiirustasime peale lõuna-supipausi tagasisõidule, kuna ennustati peale lõunaks tuult 20 m/s. Meie sõidu ajal oli tuulekest a-la 7-8 m/s. Tänud Ritale ja Kristinile, matkakaaslastele ja peitjale.

Osmussaare sadam

Jõudsime Dirhami sadamasse

 5 

See on huvitav koht, uudistamist jagus tükiks ajaks. Imestama paneb, et miks siin enne aaret pole olnud.

 5 

Meil Helduriga olid vanemad aarded leitud, mistõttu pakkusin talle välja, et võiks kasutada otseteed vrakist suurtükitornini. Seal me eelmisel aastal ei käinud. Heldur oligi minu suureks rõõmuks nõus ja nii kõndisime piki randa, silmade ees kaunid vaated merest, pangast, lindudest, veistest ja lõpuks ka lammastest. Leidsime mitmeid põnevaid paiku ja peagi jõudsime suurtükitorni juurde. Vaatasime sisse. Lubatud haisu ja hunnikuid ette ei jäänud, küll oli näha hulgaliselt veidi roostes mööblit allveelaeva madruste mõõtu rahvale. Voodisse poleks ma vist sirgete jalgadega istumagi mahtunud. Nägime auke ja vihjepilti ja kirjutasime nimed kergelt niiskesse raamatusse sisse ning naasesime maa peale, et teisedki leiurõõmu maitsta saaksid. Peagi nad saabusidki ning väljusid rõõmsate nägudega. Aitäh aarde eest!

Ringiga tagasiteel

Saatjatega tagasiteel

Jahutuspaus

 3 

Kolmas Osmussaare aare tutvustas saare militaarset osa. Varem kohalejõudnud Mari ja Heldur puhkasid maapeal jalga, meie teised kolasime maa-all ringi. Üllatavalt palju ruume oli siin. Väga teistmoodi, kui minu poolt varem käidud sellistes kohtades. Samas oli siin lägane ja palju roostet ehk ei midagi meeldivat minu jaoks. Aare leitud, mõned fotod klõpsitud oli aeg edasi liikuda mööda imeilusat saare põhjarannikut tuletorni poole.

 4 

Asusime siis naaberaarde juurest siia sõitma. Ühel hetkel osutasin taskulambi (kõvasti võimsam kui pealamp) kaugusesse ning omajagu silmi vaatas sealt vastu. Vahepeal ka jalge ette vaadates oli loom selge - veis. Meenus kohe üks Poola cache, kus oli vaja 200 meetrit mööda sirget teed kõndida lagunenud majani, kus oli aare. Aga poole teepeal ma lihtsalt ütlesin "Hell no" ja jalutasin tagasi. Lehmad ja veised on väga toredad autoaknast vaatamiseks aga ma üldse ei taha pimedas üksikul saarel nendega lähemalt kokku puutuda. Sain ikka paar korda resoluutselt öelda, et ma enam siit edasi ei lähe, kui ühel hetkel tundus, et üks sarviline ei ole üldse rahul sellega, et me siin oleme. Hakkasime neist siis ringiga mööda väntama kuniks Taavil tuli kett maha. Valgust näidates selgus, et kett siiski maha ei tulnud aga midagi muud seal läks katki ning selle rattaga enam edasi sõita ei saanud. Enamvähem sellel ajal tegi veisekari kõva häält ning nad kõik jooksid minema. Huvitav, mis neid ehmatas? Jalutasime siis karjuseni, mis pealambiga välja ei paistnudki aga tugevama lambiga õnneks küll. Ületasime ratastega karjuse ja kraavid ja hakkasid pihta uued silmad ja vot neid oli nüüd kordades rohkem. Huvitav, miks lambad on karjusega aias aga veiseid eraldi ei piiratud? Mis ohtlikud lambad need veel sellised on? Trikitasime seal edasi-tagasi kuniks nägime infotahvlit.

Juba paar sammu trepist alla tehes oli kindel, et ega ka see aare ei tule ilma eneseületuseta. Tõmbasin torusalli nina ette, kuid see kuse ja fekaali hais, mis seal all oli, oli erakordne. Lisaks lõhnale sai iga lirtsuga selgeks, et kuhu sisse see jalg nüüd astus. Vaatasin alguses siia ja siis edasi ka. Ühel hetkel tuli ka Taavi järgi. Ühest kohast leidsin ka lambaluud. Kahju, et seda trepi sissepääsu pole aiaga piiratud, samas äi pakkus järgmisel päeval välja, et järsku nad käivad seal all halva ilma eest peidus ja kui üks auku kukub, siis teised enam järgi ei kuku...

Taavi jõudis ka jalad fekaaliseks teha enne kui ma talle ütlesin, et leidsin. Leidsime 23:10, logiraamat oli päris niiske.

Nalja sai veelgi, kui peale kogu rapsimist jõudsime majakani ja Taavi sai aru, et me oleme valel pool saart. Ka sõbralik karjakoer ehmatas mind korralikult teisel pool karjust. Õnneks ta tahtis pai ning siis kihutas kai poole. Nägime ta silmi veel paaril korral, kuid rohkem ta sõprust meiega ei otsinud.

Meri enam nii rahulik ei olnud, küll aga märkasime nüüd, et nii sünget ööd pole ammu olnud, et isegi kuud ei näe. Nii saimegi taskulampidega meremärke otsida tagasiteel Dirhamisse.

 7 

Ei pidanud paljuks tunnikese ilusas kohas peesitada ja logiraamatut kuivatada. Mis krdi komme see on viimasel ajal tekkinud, et nimesid ei viitsita enam kirjutada vaid pannakse kleebis. Need on esimesed asjad, mis niiskest logiraamatust plehku panevad ja siis mööda aaret ringi hulguvad ja lagastavad. Üks geenius oli siin muidugi oma kleebise ligumärga logiraamatusse lajatanud. Üsna vastik on märgi lehti harutada, kui see liimine plärakas kogu aeg sõrmede külge takerdub.

Igatahes sai aare suht kuivaks, vb õrn niiskus jäi, kuid hooldust enam ei vaja.

 1 

Kõigepealt läksin otse aardeni, sikutasin selle päevavalgele ja kuivama. Hiljem kooserdasin katakombides ja oleks südamerabanduse saanud, kui seal pimedas lammas mulle vastu jooksis. Muidu lahe koht, aitäh!

Tükk kolistamist aga lõpuks ikka leitud. Meie ei olnud hooldusteadet tähele pannud ja vajalikke vahendeid ei olnud kaasas aga vajab kindlasti tähelepanu. Tänud!

 1 

Siin ootasime pikemat ekslemist, aga vihjepildi abil läks üsna kiiresti. On ikka põhjalik värk ehitatud ja kogu sellega kaasneva looga soovitan kindlasti tutvuda. Aare on mingit moodi täitsa märjaks saanud, kuigi konteiner näib korras olevat. Ehk järgmistel leidjatel on aega natukeseks päikese kätte viia? Aitäh.

Osmussaare kõige-kõige huvitavam aare! TFTC!

Taevatrepp

Ilus, puhas ja peaaegu täitsa tühi logiraamat sai ära märgistatud. Väga lahedad käigud, tänud aarde eest :)

 1 

FTF kell 16:10. Oleks rohkem aega olnud, oleks ilmselt kõik (välja arvatud üle ujutatud) ruumid läbi käinud. Tänud peitjale!