5 

Teadsin muidugi, et asi ammu arhiivis ja et saagu soo jne. Aga pimeduses ei viitsinud pikalt ööbimiskohta otsida, sättisin end siiasamasse aarde parklasse. Vaated üle vee meelitasid jalutuskäigule, lõhnava niiske sooõhu sisse. Lambi võtsin igaks juhuks kaasa, et võimalikke ära eksinud helkureid tabada, aga täna nad end küll ei näidanud. Kaugusest kaikuvad sookurgede mitte-tempereeritud häälestuses trompetid kutsusid nõiaväel üha edasi astuma, virvatulukestest ma ei hakka rääkimagi :P Ilus oli, vaikne, värske, tuulutasin kopse, meeli, hinge - osad aarded pakuvad ka arhiveeritud kujul elamust!

 1 

Minul vedas eelmiste leidjatega ilmaga vähem - otsima minemise hetkeks oli hulk vihma taevast alla tulnud ja nii raja kui metsa/võsa korralikult märjaks teinud. Riietuse olid ka osanud vale valida - vihmajope ja kummikud küll olid, aga jalga jätsin ainult lühikesed püksid. Selle tulemusena said püksid läbimärjaks ja ka kummikutesse tuli korralik hulk vett. Aga sellistele probleemidele vaatamata (natukene ka tänu nendele) oli aarderetk elamusterohke. Lõpus tuli päike ka välja ja tegi vaated veelgi ilusamaks. Minu poolt tänud!

Tänud aarde eest!

Meie viimane leid Saaremaal.Käis ajaga võidujooks,et ikka praamile jõuaks.Jõudsime.Tänud peitjale.

Väga äge koht! Tõepoolest tagasitulemist väärt! Ja jooks ajaga võidu nagu ikka enne praamile minekut. Aga hea oli, et piletid võetud! Üldjärjekord oli kilomeetreid pikk! Aitäh peitjale vahva aarde eest ja meile lehvitamast! :)

 3 

Teine katse lõppes hoopis paremini kui esimene. Eelmisel korral proovisime raskustega tuvastada ühe vahepunti numbreid, siis ukerdasin maastikul, mis tahtis mind endasse õgida. Seejärel loopisime kirvest. Noh reaalsuses viskasime justkui bumerangi, mis meile tagasi lennates ikka ja jälle pikki pead tabas.
Seekord oli see kõik olemata. Pingtust ja ajakulu aardeleidmiseks oli kordades ja kordades vähem. Ja lõpuboonuseks veel peitja kallistus ja soovid taaskohtumisteks

 2 

Oli see alles üks parajalt hull, aga äge matk.
Algus oli tore, esimene ehmatus, kuhu mudamülkasse peitja nüüd meid uputada tahab, läks varsti üle. Äge soo oma erinevate värvidega.
Hanerivis tatsasime teise vahepunkti suunas, äkki kostus selja tagant “näe, rästik!”, enamik kõndis külma rahuga edasi, keegi kiljatas ja mina, ullike, kargasin kohe rivi algusest kõrvale, ei mitte ehmatusest, vaid lapselikust uudishimust. Tormasin tagasi, et ussi näha (mitte, et ma teda ei kardaks.. kardan ikka..aga näha tahtsin..). Kalpsasin piki teerada tagasi, vähe sellest, et ma enne märkamata mööda jalutasin, läks mul nüüd ka tükk aega kuni end ilusti rõngasse kerinud ja pea uhkelt püsti lebotav rästik silma jäi. Kahjuks pilt jäi tegemata, sest loodusliku maskeeringu pealt ussi leida üritades jõudsin talle ilmselt liiga lähedale, sekund pärast rästiku avastamist välkus veel vaid saba rohu sisse. Oli aga väääga suur madu..:), hirmus, aga lahe vaatepilt, sest hoolimata üsna palju metsas veedetud ajast olen ma rästikut looduses vaid üksikud korrad näinud, nastikuid palju rohkem. Nojah, mis seal salata, uudishimu oli suurem kui hirm, pärast roomaja nägemist olid mõnda aega küll pilk pingsalt rajal, sest erinevalt kummikutes kaaslastest olin mina ju jälle sandaalidega:).

Teine pool matkast oli pigem ekstreemjooks, sest kaaslastel tekkis väike hirm praamilt maha jäämise ees;) Lõppu me tormates jõudsime, aga kahest tugevast naisest ei piisanud konteineri avamiseks, ei suutnud seda hetk hiljem ka appijõudnud mehekäed.. pärast mõningaid aktsioone said meie nimed siiski lõpuks logiraamatusse.
Ja pohlad olid siin superhead, suured nagu sõrmeotsad, kahju, et kiireks läks, jooksu pealt püüdsin neid ikka pihku rabada ja suhu toppida nii palju kui õnnestus:).

Tänud peitjale sürri kohta kutsumast. Mulle meeldis, siin oleks võinud mitu tundi veel rahulikult lonkida ja kõhu täis süüa;)

hetke taaslavastus..:)

 1 

Siin oli palju asju kõige paremas korras.
Põnev koht - v
Uskumatult hea ilm - v
Toredad kaaslased - v
Vahva aare - v
Imelised värvid - v
Pohlad - v
Rabarästik - v
No ja siis oli see, et aega polnud piisavalt.
Loodan, et kunagi tuleb samasugune ilus päev, mil siia tagasi tulen ja olemist naudin. Aitäh! Aare meeldis mulle väga!

 6 

Meie viimane aare leida seekordsel saarte reisil, enne mandrile naasmist. Parklas tegime kiired arvutused. Kaua rajal tohime siin olla, et me bronnitud ajaks sadamasse jõuaks. Raja läbimiseks kuluski täpselt üks tunnike ja veerand lisaks, mis meil arvutusedki ütlid. Lahe maastik, palju-palju pohli, väga lahedad kanarbiku väljad, üksik uhke luik veesilmal. Väike elevust tekitav end rõngasse sättinud rästikuke esines ka raja ääres. Raja esipooles loopis infoga objekt meist ühe kaaslase üle parda, saime ta tagasi. Saime edasise puntki info ja õnneks kohe siinsamas selgus, et tuleb hakata sealt sügavustest ka kaaslase prille otsima. Leitud, jätkasime labüntimist. Aive jälgis pidevalt kulutatud minuteid ja teavitas palju veel lubatud aega järgi on. Tegime erinevaid labünt-kiirendusi. Olen jätkuvalt veendunud, et kummikutes sörk ei sobi üldsegi kokku pohladega maastikul kaunil suveõhtul. No ja juurik või kanarbik üritab ka igal võimalikul moel takistada kulgemist karbini. Aardele tegime korraliku kambaka, erinevaid põlvetõsteid tehes. Õhtu lõpetuseks oli meil pirakas komm käes, vesiroosidega. Selgus ka tõsiasi, et meil Merlega hommikune söömata jäänud pudru andis nüüd tunda ja jagus veel kommi sadamas peitjalegi jagada. Ei ma saanud aru, kus ja mis ilmateadustega kaaslased tegelesid, väites et täna sajab terve päeva ainult vihma. Mina teadsin juba mandrilt tulles, et laupäeval on tiba pilvealune ja tuul olematu ja pühapäeval särab päike tajutava tuulega, no nii oligi. Äge maastik, mida tuleb soovitavalt võtta rahulikult, marjakorv käevangus, kummikute vabalt ja peatudes iga vaatamisväärsuse juures sel rajal. Tänud Leviale, põnevust ja elevust jagus kuni praami väljumiseni.

 1 

Vaevalt saime autost välja, kui esimene põdrakärbes juba kuklasse maandus. Mõni lendas veel rajal ringi, enamus olid õnneks juba kuskile mujale kolinud. Rada oli täiesti norm. Ilmselt oli meie poolt ka sobiv aasta-aeg. Auto juurde tagasi jõudsime juba pimedas. Õnneks sai Muhus kõhud täis tangitud, et kannatas paar tundi looduses ringi tallata. Täname Saaremaa looduskauneid kohti tutvustamast!

 1 

Jätan meelde: kui teekond aardeni on pikem kui 100 m ja küüned nürivõitu võtan kaasa igatsugu abivahendeid, muidu tuleb logimiseks konteiner turjal läbi džungli autoni ja tagasi koperdada. Tehtud. Kaane lahti kangutamiseks piisas autos olnud kruvikeerajast. Kaas ja konteiner jäid terveks. Mihklipäev on ilmselt kurjade sitikate püha - kedagi ei õnnestunud oma teekonnal kohata. Tänud

 1 

Mööda rada oli alguses päris mõnus astuda, ilus lai , seened siin seal, kahju et vaid minule tundmatud. Mõni lind siristab ja muidu tore olla...aga no see põdrakärbeste rohkus hakkas ikka varsti mõistusele. Nopid neid silmadest, ninast ja kõrvaaukudest, juustest rääkimata ja muudkui kiirendad sammu. Kuuled vaid ähkimist ja kirumist. Ei no loodus on ilus jah, aga vahepeal ei näinud suurt peale mingite latvade, sest see millest läbi tuli murda oli silmade kõrgusest kõrgem. Õnneks oli allpool pohli, neid sai siis kiiresti suhu pistetud. Ah et miks kiiresti, no eks ikka sellepärast, et marjadega koos põdrakärbsed suhu ei poeks. Rääkida oli ilmvõimatu niigi. Viimased sadakond meetrid enne parkalsse tagasijõudmist suutsime tee ka silmist kaotada ja nii jõudsime traktoritega küllastatud suletud aia sisse. Kuna üle aia ei saanud ja alt ei mahtunud siis pugesime võssi tagasi ja kümme meetrit enne parklat leidsime tee... jeerum küll oli ikka hää tunne auto istmele vajuda .Tänud!

Teise punkti juures oli küll selline tunne, et jääb leidmata. Lõpuks siiski leidsime, kui taipasime pisut märjemale pinnale minna. Edasi läks juba ladusalt. Kena pisike matk oli. Nõnda loodust nautides ja pooleldi seeni ning pohli/jõhvikaid korjates läks peaaegu 3h. Tagasi auto juurde oli kõige katsumusrikkam

 2 

Kaupo pidas paremaks vähemalt proovida lõppu kirvetada, aga ees oli täielik võsa ning kuigi mingeid peidukaid käisime toksimas, siis lõppu ei paistnud. Käisime auto juurest läbi ja alustasime algusest. Kohe ei tundunudki nii hull, aga nullist ei saanud kuidagi edasi. Eks see meeletu passimine oli ka põhjus, miks edasine ei andnud enam sama emotsiooni, mida oleks pidanud andma. Oleksime juba käega löönud, kui Kaupo lõpuks koordinaadi edasiminekuks sai. Ma isegi näppisin sama kohta veidi varem, aga ei näinud seda mida nägema pidin, hea meel et saime siiski aardega jätkata. Kaks punkti õnnestus poolkogemata kirvetada. Jalutuskäik pargis see just polnud, aga eks elus on hullematki ette tulnud. Kui lõpp käes, avastasime et nullist oli see üle kolme korra kaugemal kui meie olime jõudnud minna, polnud lootustki. Praegusel ajal soovitan väikse karbi kaasa võtta, saate tagasiteel endale korraliku lõunasöögi korjata. Siin sain veel teada, kuidas teha vahet pohlal ja jõhvikal. Igas mõttes arendav aare, tänud! :)

 1 

Lugesin Miki logi ja mõtlesin ka kaval olla. Läksime siis kirvetama, aga ei tulnud sellest midagi välja. Läksin tagasi autosse, tõmbasin paugu suhkrut sisse (tupla ja spordijook) ning hakkasime parklast vahepunkti otsima. Varsti saime oma veast aru ja läksime edasi. Ka seal läks kaua kuni tuli leid. Edasi läks kiiresti aga saime aru, et see aare võtab ikka väga palju aega. Ülim õnn oli, et teel kolmandasse punkti märkas Kerli 5ndat vahepunkti ja seega säästsime kõvasti aega. Olles leidnud lõpu sain ka aru, mis moodi Miki kirvetas, meil läks see väga mööda ja seda ka põhjusega. Suhkru söömisest kuni autoni tagasi jõudmiseni kulus meil 70min.

 2 

Soola bürint kõlas minu jaoks kui soolane delikatess. Nagu näiteks soola präänik peekoniga ja hapukoore + punase sibula tipikastmega. Aga no see soola bürint oli hoopis midagi muud. Eriti praegusel ajahetkel. Pärast värskelt lõppenud Saaremaa Amazonase vihmaperioodi oli võss totaalselt märg. Boonusena mõnusad läbiligunenud, kleepuvad ämblikuvõrgud, mis paitavad põski ja juukseid. Oojaa. Ühes kohas takerdusin mingi kopralõksu otsa nii osavalt, et kukkusin külili nagu kartulikott. Kogu protsessi lõpuks olin ma pime ja kui nägemine taastus, siis ei saanud üle 5 minuti konteinerit lahti. Auto juures ei viitsinud isegi riideid vahetada, vaid jätkasin sama lahedalt. Samal ajal ei olnud ma seal üksinda, sest parklas oli teinegi auto. Omanikku aga ei kohanud. Aitäh!

 2 

Siin läks kuidagi omamoodi. Vaatasin kella, tundsin väikest väsimust ning ohkasin sügavalt kaarti vaadates. Siis lugesin logsid, lugesin veel.. Vaatasin kaarti, panin plätude asemel matkasaapad jalga ja jalutasin otse lõppu.

Logides jõudis alles kohale, millega just äsja hakkama sain - pole paha kirves, või mis? :) Igatahes, seekord töötas geotagumikutunne väga hästi.

 1 

Päeva esimene linnukene, kuigi Marje tahtis vist viimaseks või pigem üldse ära jätta. Parklast ei saanud me kuidagi minema, otsisime nagu lollid järgmise punkti koordinaate. Siis taipas Marje C:Geoga kaarti kaeda. Heh, tulebki edasi minna.. Seal läks juba lihtsamaks. Samm sammu järel mõnus tuulise ilmaga, päikselisel ja suhteliselt putukavaesel päeval oli omamoodi mõnus siin sammuda. Kuni juba teises punktis selgus, et aarde nimi pole asjata. Kaarditööd tasub siin teha. Minu jonn ei lasknud siiski asja pooleli jätta ning nii ma avastasingi endas võimed pooltahke vee peal liikumiseks. Oli veidi hirmus, aga tegi taas targemaks. Edasine oli õnneks taas lihtsam, seda kuni lõpuni. Seal pidin nagu loll (jälle!) 4.5 maastikule ronima. Kui sealt ka midagi ei leidnud, lugesime logisid ja vaatasime atribuute ja GC lehte. Ühel hetkel hakkas lõpu vihje silma. Kurinahk! Ma ju täitsa valel pool, Marje õnneks õigemal pool vett. Ta nii loll pol'd.
Soovitan. Soovitan siin ka suvisel ajal pikki pükse ja kinniseid jalatseid ning (kaitse)prille. Ma sain sääred okstest veriseks, jalatalla kõrkjaga katki ja kõrkjaga veel silmaauku pealekauba. Ega vihaga ei saa sigu pidada, öeldi juba Kreisiraadios. Aitäh peitjale toredasse kohta juhatamast! Aare ja vahepunnid igati korras. Poo litaks, kui oskaks :-P

Milline meeldiv ujumiskoht

Ilusamat veevaadet ka

Sinna polnudki vaja minna

 6 

Läksin kohale ning väga vastumeelselt ka esimesse punkti, aga kuna info oli loetamatu, suundusin kergendustundega auto juurde tagasi ja seejärel hoopis lilli pildistama. Tõsi küll, pildistamisega sattusin veel hullemasse võssa kui see aardeotsinguga kaasnenud oleks. Millalgi talve poole parem...

3859.

Leitud.

 2 

Peale Jõiste ranna aaret sain korraga aru, et ma siiski jõuan siia labürinti. Soola bürint oli nimelt just see täpike, mis sügisest saati mind kuidagi kihevile ajas ja kutsus. Et talvel saarele ei satu, siis oligi plaan tulla kevadel. Seekordse saaretuuri esimesel päeval läks mu aur ja võhm ühe teise aarde manu ning nüüd korraga saabus arusaamine, et täna on ideaalne ilm siia kolistama tulla. Päike säras, kuid tuul mõnusalt jahutas ning samas puhus ka kõik tiivulised laiali. Nii saabusingi autoga parklasse, laadisin varustuse seljakotti ehk jook, näksimine ja muu pudipadi ning hakkasin sammuma. Kallasrada oli mõnus. Punkt punkti haaval edenesin mööda peitja rada. Ilmselgelt segasin siin pesitsevaid linde. Nad ikka korduvalt ütlesid seda mulle suure kisaga. Aga minu õnneks sellega ka nende kurjustamine lõppes. Kui pesal istuvat kajakat nägin, siis küll mõtlesin, et kas nüüd tuleb rünnak. Kuid lind korraks eemaldus ja minu möödudes laskus taas pesale. Nii ma seal päikese käes kulgesin. Kui tekkis tunne, et aitab küll, siis saabuski viimane punkt. Tänud peitjale! Mulle meeldis.

algus

kallasrada

vaade rajalt

 1 

Jep, ma olen täiesti kindel, et oleks olnud võimalik veel vastikum ilm leida selle aarde otsimiseks. Sest ega see hull padukas, mis raheks moondus, ei ole ilmselgelt kõige hullem variant.

Multika läbisime enam-vähem valges, lõpp oli juba üsna hämar ja sealkohas tuli peitja plaan ööaaret teha ikka kiirelt appi. Lahe koht, tegelikult hilissügisel ja talvel kõige mõnusam matkata. Sest kuigi väljas oli juba üsna külm, õnnestus meil kohata c 3 põdrakärbest ning tee peal näha karujälge (uuuuuuu).

Ja no ma ju ei tea, kuidas peitja oli ette näinud, et aarde punktid tuleb leida, kuid ma arvan küll, et meil õnnestus tema etteantud rada läbida. Küll ta juba ise teab, kuskohas meil meetreid puudu jäi :) Tänud sulle!

 1 

Aitäh!

Leitud

 8 

Muljeid enam kui küllalt. Aarde kirjeldus hakkas juba esilehelt kaduma aga logisid ei tekkinud. Tuli siis uurida, milles probleem? Selgus, et tegelikult probleemi ei olnud. Tegemist lihtsalt andestamatu geolaiskusega. Seadsin sammud esimesse punkti nii poole seitsme paiku õhtul. Vastavalt soovitustele olin end varustanud taskulambiga. Selle olemasolu ei jõudnud ca tunni pärast ära kiita sest huvitaval kombel kipub päike ennetähtaegselt looja minema. Algus oli mõnus. Esimesed paar-kolm punkti tulid sahinal. Viimased päikesekiired valgustasid radu ja kõik sujus. Aga ootamatult päike loojus ja asi läks märgatavalt keerulisemaks/põnevamaks. Paaris kohas ehmatasid mind raja ääres haukuvad sokud, sest ilmselt olin sattunud nende kodupiirkonda. Siiski läksime sõpradena lahku. Ja oligi aeg logi kirja panna. Raamatust paistis, et olin esimene. Ka meened oli täiesti alles. Võtsin ühe ja järgmistele jäi ka veel midagi. Sellise väsitava matka peale lootsin küll aardest jäätist leida aga mida polnud seda polnud. Tagasitee möödus pilkases pimeduses. Rada valgustamas ainult kohatine lambi valgusvihk. Ja siis see juhtus. Esmalt koprapesa millest möödamanööverdamine läks edukalt, kuid pärast muutusin hooletuks. Tähelepanuta jäi järjekordne koprakanal. Jalg libises ja leidsin end rinnust saati vees. Ronisin välja, tegin kerge elektroonika ja autovõtmete kontrolli ja liipasin autoni. Õnneks ei olnud see enam väga kaugel. Auto juures pisike riiete väljaväänamine ja saigi toredat aardeleidu kuuma dušši all meenutada. Hea, tänan!