2 

GC lehel arhiveeritud. Kahju, et jonn saab võitu. Tore aare oli.

No mõistatus on ikka paras pähkel. Oleksin vist esimese hooga kohe valesse kohta tormanud, aga õnneks sain abistava vihje. Kohapeal ootas ees lumine tee. Julgesin autoga sõita senikaua, kuni kõhuall olev vall hakkas kõhtu kõditama. Paistab, et see tee on päris tiheda liiklusega koht. Suusa jäljed, inimeste jäljed siia sinna ja koerte jäljed. Kohapeal tuli leid kiiresti, kuna lund polnud hullupööra palju. Aarde sisu oli kohe väga temaatiline. Tore oli näpud tõugata kulda. Suured tänud perenaisele toreda aarde eest.

Pisut võttis aega enne kui lahenduse kätte sain. Kohapeal tiirutasin hulk aega, jäin siis seisma ja lugesin logisid. Paar minutit hiljem võtsin paari meetri kauguselt aarde välja.

Lahendatud sai see mõnda aega tagasi, kuid kuidagi ei juhtunud teele. Täna väänasin tee ise siit läbi. Esimese hooga tiirutasin veidi vales kohas, kuid siis jäin seisma ja see tõi selguse ning leiu. Ühtlasi on see minu viimaseks kindlal päeval leidmist vajavaks mõistatuseks.. edasi on vabadus leida milla ise tahan ja ei mingit lahendatud mõistatuste 'õiget' aega enam.. nüüd on kõik ajad õiged :) Juhuu. Tänan.

Raamatu laenutamisega oli tükk tegemist. Nimelt Saku vallas oli seda saada vaid Kurtna raamatukogust. Seal aga ei olnud ma kunagi varem käinud ning kui auto oli pargitud, siis asusingi seda otsima. Lõpetasin lasteaiaosas, kooli poolel ning ei tea kus veel enne kui mind raamatukogusse talutati. Raamatukogus aga tuli välja, et raamat ei ole seal, kus see olema peaks. Otsisin netis leidnud pildi järgi sobivat kaant aga sellele koopiale olid hoopis uued kaaned pandud. Lõpuks lõppes kõik õnnelikult ning sain selle raamatu laenutada.

Raamat loetud ja vastus kirjas, sai kaarti silmitsetud aga ei koitnud kohe üldse. Ajaga kadus ka vastus vahepeal ära aga õnneks oli see siiski interneeduses mul olemas.

Tänu Annile sai ka millalgi täpp kaardil õigesse kohta poetatud ning mõistatus jäigi oma aega otsima. Auto sai pargitud pika sirge algusesse, sest milleks jalavaeva vähendada kui koeraga on vaja jalutada. Aarde leidsime kiirelt ning ka tagasitee oli sekelduste vaba. (496) Aitäh! EVEJ

Mõistatus oli ammu lahendatud, nüüd sai lõpuks kohale vantsitud. Varandus oli päris kopsakas!!

Õige vastuse olin juba tükk aega tagasi saanud, kuid kuidagi ei õnnestunud geokontrolli endaga nõusse saada. Siis aga sain väga kasuliku info paruni kavaluse kohta, mille abil õnnestus järk-järgult aarde asukoht kindlaks teha. Koha peal pidin mitmesse kohta vaatama, enne kui aare silma jäi. Päris korralik teine. Aitäh, väga huvitav mõistatus!

Leitud

Seda mõistatust sai mingi aasta tagasi hoolega puretud ja lõpuks ka enamvähem söödav täpp kaardile ning GK andis rohelise tule. Täna pool juhuslikult siia kanti sattudes ka logiraamatusse nimi kirja. Tänan.

Tee aardeni oli autoga vaevaliselt läbitav aga üks õige aare peabki olema raskesti kättesaadav. Kohapeal tuvastasin kiirelt õige objekti ja kraapisin varanduse omale seljakotti kaasa.

 1 

Kõigepealt alustasin raamatust, mida isegi mu kohalikust koduraamatukogust saada ei olnud ja pidi tellima. Jälle üks oskus juures. Vastus käes, tundus kõik nii loogiline ja selgus, et seal küll mingit aaret ei ole (ei kontrolli ega ka visuaalse vaatluse alusel). Hõikasin Martti appi, tal tulevad need kaardiga seotud tegevused minust ikka palju paremini välja. Ühel hetkel pakkuski Martti kirvevõimalust välja. Ala osutus aga liialt suureks, seega läksime mitteleiuga koju tagasi. Aga juba veidi aja pärast oli Marttil palju väiksem kirves ühes ning nüüd see aare enam meie käest ei pääsenud.

Fun fact juhtus sel hetkel, kui ma ühe suvalise kuuseta kivi juures turnisin ja mingi räme sulps käis. Ma kontrollisin 7 korda üle - jalad kuivad, telefon taskus, tahvel kotis, kotilukk kinni, koer elus . . . ja ma ei tea siiani, mis sinna vette pimedas kukkus :)

Aitäh aarde eest :)

 1 

Seda aaret sai mitmes etapis läbitud. Esmalt sai kirves visatud aga see oli täitsa nüri. Vahepeal lugesin aarde kohta ja tekkis uus mõte ja kontroll andis juba peaaegu lubava tule aga kohapeal metsas ringi vaadates jäi kirves ikka nüriks, no neid objekte oli liiga palju ja loobusime. Ajasin siis kodus kirve teravamaks ja nüüd oli juba lubav tuli. Kohapeal läks aga ikka natuke aega, algul tiirutasime vale objekti ümber aga otsingu ala suurendades jäi ka aare lõpuks silma. Aega võttis aga lõpuks saime täpi kollaseks, uhh. Suur aitäh.

Leitud. Aitäh. Oligi varandus nagu lubatud.

Enam vähem kodulähedane aare... kaardilugemismõistatus meeldis. Esmalt püüdsin ilma raamatuta lahendada. Ei võtnud vedu. Raamatu leidsin lähimast raamatukogust. Natuke abi siit ja sealt ning peagi lubas geokontroll varandust otsima minna.

Emma juba magas autos, kui nullile lähenesin. Imestasin, et see loksutamine teda ülesse ei ajanud. Alguses otsisin üksi, siis otsisime nulli lähedalt koos Emmaga, ja lõpuks läksin tagasi kõige uhkema vihje objekti juurde. Sealt tuli leid päris kiirelt. Aitäh

Leitud

Selle lahendamine võttis veidi aega, aga kui lõpuks asukoht tuvastatud sai siis kohapeal läks juba suhteliselt kiiresti. Keset ööd sellises kohas jalutada oli puhas nauding :D tänud :)

Anna oli talvel millalgi selle pähkli katki purenud ja nüüd siinkandis liikudes jäi veel üle see varandus üles otsida. Läks kiiremini ja kergemalt kui olime eeldanud. Täname mõistatuse ja aarde eest!

 1 

Ok, kirjanikesari jah - kuid minu meelest passinuks antud aarde nimeks paremini ikkagi raamatu pealkiri :o) Nii perfektne seos geopeitusega ju!

Mõistatust püüdsin kunagi geokontolli abil niisama "kirvetada", raamatut isegi sirvimata. Võis küll aimata, et peitja asja päris nii lihtsaks ei teinud. Aga no see iva, mis raamatust lõpuks välja koorus, poleks ilma küll ilmaski koitnud :D Nii hea, ja jällegi perfektselt geopeituse teemasse! Geniaalne meetod varanduse peitmiseks ning lahe leid meie mängu kaudu tutvustamiseks.

Kaardimõõtmisega olen juba üsna harjunud, mistõttu raamatuga tutvumise järel sain geokontrolli kohe rohelisse tsooni. Öisel välitööl mingit mugumuret ei tekkinud, küll aga lennutas geps päris korralikult igasse suunda. Ajaloost meenus, et kuskil oli vist nagu mingi täpsustav vihje ka - poolt mäletasin ja mingil määral selle toel sattusin veerand tunni pärast ilmselge peidupaiga peale. Heas mõttes klassika, pole midagi ette heita. Ka koordinaat näitab vanakooli kohaselt mööda :o) Minu seadme järgi 13 m - samas olusid arvestades võis see seal vabalt valetada.

Ja mõistatust soovitan eriti! Aitäh!

Õige vastuse leidmine raamatust oli palju kergem kui geokontrolli rohelisekssaamine. Objekt jäi päris kiiresti silma. Tänud!

Leitud.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 1 

Kogu see mineerimisosakonna süsteem oli vahva, väga põnev lugemine. Kaardiga lahendused mulle meeldivad, seekord lisandiga „täiskäik tagasi“. Pommitamist tuli siin ka harrastada, ala laiendades sai lõpuks roheline välja võlutud. Vihjele vastavaid objekte leidsime väikeste vahedega lausa kolm, viimase juures leidus varandus. Tänud peitjale.

 1 

Raamat oli lausa oma riiulilt võtta, sisekaanelt leidsin huvitava pühendusegi "väga hea õppeedukuse eest";), olgu sellega, kuidas oli, aga ainult sellest, et raamat mulle lapsena väga meeldis, ei olnud küll aarde asukoha tuvastamiseks abi. Kui üritasin pojale lugemiseks sokutada, siis vaatas ta mind muiates altkulmu ja väitis, et liiga palju lehekülgi tihedat teksti ja vähe pilte.. Vanamoodne targutamine "mina lugesin sinu vanuseses küll palju, isegi raamatukogutädi kurtis, et raamatud saavad otsa", ei mõjunud hoopiski mitte.

Metsa alla jõudsime juba pisut hämaras, jõudsime juba rõõmustada toreda kuusekese üle kivil, kuid siis leidsime teisegi ja kolmandagi.. Aardekirst oli igati uhke ja rikkust täis. Aitäh peitjale!

 1 

See aare kriipis juba ammu. Ootas uut külastust. Aga et üks mitteleid ees, siis ei tundunud kindlapeale minek. Pigem sätiks boonuseks mõne teise aardega koos. Nii võtsingi tänasesse plaani. Veel Keila Joal mõtlesin, et kas tasub. Aga jalutuskäik onju mõnus ja nii jalutasingi kohale. Nii täpset koordinaati ja kerget leidu pole ammu olnud. Tore. Tänan veelkord peitjat! Hea lugemissoovituse, vahva mõistatuse ja muidugi sigatäpse koordinaadi eest! Vahel ikka veab täiega :)

 1 

Mis siin salata juba aarde algusajal juhtusin kõrvalt kuulma kuidas selle aarde puhul on võimalik logimiseni jõuda. Aga isegi siis tundus see juba paras katsumus olema, et lükkasin seda pusimist muudkui edasi ja edasi. Nädalavetuseks plaane tehes kiskus vägisi suund ikka siiapoole. Pärast vasakukäelise avaldumist oli see juba enam kui selge. Siis aga läks kiireks, mul polnud ju mõistatuski veel lahendatud. Kirveid sai kõvasti teele visatud. Üks rohkem mööda kui teine. Õnneks sain mõne ikka pihta ka. Päris tüütu oli, aga kuidagi need koordinaadid siiski välja sai imetud. Kui tähtis päev käes, teadsin kohe, et autoga päris lõppu pole mõtet trügida. Nii tegingi ja usun et õige otsus oli ja nii mõnigi närvirakk sai säästetud. Kuigi praegused olud on üllatavalt head ja nii mõnigi julgem võib sealt rahus läbi murda. Mulle sobis kilomeeter jalutamist igati. Eks mõni logi oli veel meelde jäänud ja valmistusin ka leiuta lahkuma. Seda siiski ei juhtunud, õigele kohale keskendudes tuli leid kiirelt. Tunnistan üles et raamat jäi taaskord lugemata aga ülesehitus meeldis väga, samuti ka lõpp.

Tänud.

 2 

Suvilas olles tegin rattale üle mitme aasta suurpuhastuse, mille käigus eemaldasin hammasterataste vahelt juba peaaegu kivististeks muundunud maltsa ja muda segu. Pärast hooldust oli vaja testida kas liigub edasi paremini, sama hästi või keerasin sootuks midagi pekki. Aleksander Lipu aare oli täpselt sobival kaugusel, et natukene ka mürke kehast välja higistada.

Taganttuulega lendas ratas lausa nii hästi, et panin õigest lähenemise teootsast mööda. Oma tee tuttavasse nulli siiski leidsin. Edasi järgnes 40 minutit sihitut ringi otsimist. No kohe kusagilt ei taibanud otsida. Õnneks olin pikad riided selga pannud, muidu oleksin sealt 5 minuti järel sügeledes jooksu pannud.

Proovisin leida ka seda sigade poolt kaevatud platsi kus ma märtsis pildid teinud olin aga ka see oli looduse tärkamise tõttu keeruline. Lõpuks kui tuvastasin platsi, siis oli täpselt 18 sammu kaugusel aare. Ei saa aru kuidas ma edasi-tagasi jalutades nii täna kui ka eelmise mitteleiu järel seda peidukat ei tuvastanud. Nüüd aare leitud, raha nähtud. Midagi ei võtnud ega jätnud. Aare korras. Aitäh!

 2 

Raamatut ei pidanud lugemagi kui vastav info kõigile kättesaadavalt olemas on. Ehk hiljem, tundus ta ju põnev küll. Eks avaldamise ajal sai ka tehtud täpselt seda sama mida nüüdki tegin, kuid siis ei saanud rohelist kuidagi kätte. Täna oli mingi mõistatuste lahenemise päev. Imeline. Kohapeal olin aga suhteliselt pime, oli mul ju otse näkku valetav gmapsi positsioneering ja vihje. Seda vihjeobjekti nägin kaugelt, kuid tuli välja, et polnud üldse see. Tuleb hoopis tänada Karli ja Tarmot. Ühte pildi eest ja teist umbestäpselt 18 sammu eest. Sest need mind logimiseni viisid. Mina tänan :)

Varandus on alles

Mingil põhjusel polnud ma sellest raamatust varem kuulnud. Nii kui raamat leitud sai, siis paelus ta mind lõpuni. Koordinaat selgus kärmelt, aga pimedatel õhtutel ei olnud isu kohale seigelda. Ka täna ei olnud otsing plaanis, kuid ema labidas jäi ostmata ja et kaks pooltõbist saaksid veidi värsket õhku, siis otsustasime lähima leidmata aardeni jalutada. Päris pikalt saime värsket metsaõhku nuusutada, sest maasturit mul pole.
Nulli lähedalt leidus kohe vihje ja lähemale astudes ka aare. Väga tore kombo. Suured tänud!

 5 

Lugesin Karli logi ja vaatasin pilti. Ise veel m6tlesin, et seal ei oleks ju tohtinud miskit sellist olla mida metsloomad himustaks. Kuna juba eelnevast visiidist oli j22nud karmav6lg sinna mynt poetada, siis t2na otsustasin l2bi s6ita. V6rreldes eelmise korraga olid teeolud nac autos6bralikumaks muutunud, kuid sihuke maasturiga huvitav on ta siiski. Esimesena leidsin koha kus Karl oli fotosyydistuse teinud ja sealt enamsv2hems t2pselt 18 sammu kaugusel oli ka aardelaegas. T2pselt nii nagu ta eelmine kord leidnud olin ja vinks vonks korras. Poetasin yhe myndi ja krabasin r2nduri. ;)

 4 

Jah, imede ime - lugesin täiesti vabatahtlikult raamatu läbi. Minu jaoks oli see raamat lausa nii kaasahaarav, et lugesin vaid ühe ainsa puhkepausiga selle läbi. Olgu, see puhkepaus oli üle nädala aja pikkune aga põhjuseks lihtsalt aja puudujääk. Raamatule andis oma võlu kindlasti ka see kodulähedane tegevustiku piirkond.

Ideed seda aaret täna otsima minna ei olnud. Pärast päikeseloojangu vaatamist oli lihtsalt selline hea sisemine tunne, et võiks ikka proovida. Jää, lumi ja pimedus. Ei ole maailma parim kombinatsioon päris aarde leiuks.

Kohale minekul oli autost ekstreemselt kahju. Kõrvad nutsid pisaraid kui nulli poole liikusin. Polnud ammu kedagi nii väikese kliirensiga seal sõitnud. Põhja alla ma piiluda küll ei söenda.

Jõudes sihtkohta, haarasin kaasa pealambi, lambida ja ühe naaskli. Koht oli temaatiliselt korrektne. Mõtlesin, et kui aare on peidetud nii nagu raamatus, siis palju õnne mulle. Võimatu ülesanne. Pilku püüdsid mitmed geopeiturlikud kohad mida sai siis natukene näpitud. Lõpuks jõudsin ringiga kohta, kus oli näha, et jutud Suurupi aardest on läinud liikvele ka mugude seas ning üks 5x5 meetrine ala oli täiesti pahupidi pööratud. Muguks võis vabalt olla üks metssiga. Loodetavasti seal varandust siiski ei olnud. Samas kahtlaselt lähedal nullile.

Ootan nüüd kevade saabumist ja siis uuele katsele. Loodetavasti vahepeal mereväkke ei kutsuta, muidu juhtub nii nagu raamatus.

Mingid sead on aaret otsinud

 1 

Vabariigi ilusal ümmargusel sünnipäeval kippus minu hing metsa jalutama. See aare tundus küll uhke lumevaiba tõttu raskelt leitav, aga metsas jalutada saaks ju ikka. Nii ma siis end selle aarde poole teele sättisin. Jalutada sain, lund oli uhkelt, kuid varandus jäi seekord välja kaevamata. Mis mõistatusse puutub, siis tänan peitjat paraja pähkli eest :) Oli vahva raamat ja mõistatus oli kah paras pusimine. Mina suutsin saavutada täpsuseks 300m, Marguse palju peenema filigraansema tehnika kaasabil lasime kontrolli põhja :)

Algul lugesin Kaupo raamatu läbi, pärast avastasin, et endal ka olemas. Mõistatusega sai pusida, sest roheline ei tahtnud kuidagi tulla, aga ühel hetkel ta siiski tuli. Kohapeal kartsime, et aarde kaevamine lumega raske, aga õige koha peal oli geokuhi märgata. Tore oli leida aare, kus ikka hulga raha ka sees. Tänud mõistatuse eest.

 1 

Kui kellelgi on raamatusoovi, siis minu käes ootab üks rändeksemplar järgmist lugejat.

 1 

Seda raamatut mul kodus muidugi ei olnud, seega proovisin algatuseks ilma hakkama saada, aga peale mõningast kontrolli pommitamist sain aru, et tuleb ikka antud teos omale hankida. Nii nädalake hiljem saabuski raamat ja veerand tundi hiljem oli piirkond laias laastus paigas. Nüüd, kus plaanisin seal kandis väikese tuuri teha, võtsin asja uuesti ette ja panin sihtkoha nii umbes 5m täpsusega kaardile. Välitöödel läks üpris ruttu, mõni minut tuiasin natuke vales kohas ja siis võtsin õigest aarde välja. Tänud peitjale!

Õnneks oli külmetanud ja sai kummikuta hakkama. Natuke ekslemist oli enne kui silmad märkasid vihjele vastavat kohta. Meie täname!

Autoga treppi, küüned karbile taha ja nimed kirja. Simpel!

Ega selle mõistatuse lahendamine ei tulnud üldse lihtsalt. Lugesin ikkagi raamatu korralikult läbi ning peale sedagi läks veel üksjagu aega enne kui GK roheliseks sain. Nüüd haarasin Ahti kaasa ja läksime loodusesse tööd tegema. Seal sujus kõik tõrgeteta. Aitähhid, täitsa tubli aardekast!

 11 

Vot selle aarde otsimine on kll seiklus omaette. Ysna kohe peale selle avaldumist v6tsin kaardi ette suht lihtsat loogikat kasutades praakisin kaks punkti v2lja ja l2xin siis yhte potensiaalset kohta fyysiliselt chekkama. Tulemuseks olid vaid m2rjad jalad ja tyhjad pihud. Pingutasin siis veel ja suurendasin j2rgmisel korral otsimisraadiust, kuid peale lebo bussipeatuse muud vaatamisv22rsust silma ei j22nud. Sain aru et ilma kirjandusega tutvumata tyhja paugutamine ei ole just just k6ige lollikindlam plaan. Lektyyriga nac l2hemalt tutvunud saingi teada et olin t2itsa valet punkti taga ajanud. Kuid see info mida ma juurde ammutasin tekitas tegelikult hoopis kysimusi juurde Aga see ei heidutanud meelt ja hakkasin uuesti "enda arust" loogilisi piirkondasid l2bi kammima. Vahepeal tuli logisid juurde, mis andsid lisavihjeid ja nii k2isin nyyd meeleheitlikult yhte ala korduvalt ja korduvalt l2bi s6elumas. Kuna p2eval oli t88 ja 6htul pere siis ainuke aeg selle jaoks oli uneajast 8D. Korra sain metsas l6ppenud lambiakude t6ttu isegi telefoni valgel mitu kilomeetrit koduteed otsitud. Ja korduvalt oli ka see tunne et kui nyyd ei leia siis j2tangi sinnapaikka. Nagu rebane kes viinamarja puu all n6utult hyples ja siis l6puks m6tles "p2hh hapud" kui ei saanud neid k2tte. Aga kannatasin rahulikult M2lum2ngu6htuni kus yritasin m6nda vihjet saada ja Miki kinnitas minu viimast teooriat ja soovitas ikka geokontroll k6ige pealt roheliseks saada. Mis seal siis ikka. Olin seda geokontrolli puhtalt selle p2rast v2ltinud kuna ta kysis minu jaoks ebameeldivas formaadis koordinaate. Tegin siis endale kiired infominutid ja hakkasin pommitama. Ja endalegi imeks juba kolmanda korraga sain lootustandvasse radiusse. Ai kus siis l2x alles pommitamiseks. Vahepeal ootasin taimereid ja siis j2lle edasi kuniks dinggg :D:D:D. Oli vist neljap2evane 6htu, kui 6ige koha teada sain. Kuid surusin enda erutust alla ja yritasin realiseerimise j2tta valgesse aega. 8ine maastik vs p2evane valin pigem valge aja :) Esimene vaba hetks selleks oli laup2eva hommik. Kuna ylej22nud pere on NV pika unega siis hiilisin juba 8 paikku kodust v2lja. Asukoht oli nyyd teada ja tegelikult kogu see ala seal oli oma kilomeetri paari raadiuses ka varem l2bi kammitud. Autoga s6itsin seekord ikka v2ga enesekindlat aardele nii l2hedale kui v2hegi sain, et jalavaeva v2hendada. Aaret v2lja sikutades v6in aga julgelt 6elda, et isegi peale t2pset koordinaati ja vihjet tuiasin seal oma veerand tundi kll ringi. See vaatepilt mis aga avanes aarde seest, see pani unustama k6ik higi ja vere pisarad. Selline no selline 6ige vanakooli aare ikka 8P. Sealt ma siis nyyd k6ndisin pahaaimamatult auto poole, et ikka ennem hommikukohvi koju j6uda. Istusin autosse, panin k2igu sisse ja siis, vot siis s6itsin sellisesse mylkasse et ikka kohe on. Peast jooksid kohe muidugi m6tted l2bi et millisele 4x4 abi nrile ma nyyd helistama hakkan.Nagu Silveri Kuue sekundi loogiline. Ja mis k6ige hullem paari tunni p2rast oli tydrukutega lubanud ooperisse minna Karllsoni vaatama. Aasta "isa" staatuse m6te k2is ka kohe peast l2bi mille oleksin suht kindlasti saanud naiselt, kui oleks teatanud et issi istub k6huli autoga kusagil metsas. Aga kus h2da K6ige suurem seal ikka abi k6ige l2hem. Ei ole see esimene kord ega ka kindlasti mitte viimane kui m6ni liikur kuhugi sohu kinni on j22nud. Ja yldiselt on nii et kui kasv6i paari tolli jagu liigub, siis on ka lootust. Nii ma seal siis ukerdasin ja ukerdasin kuniks sain sellest kohutavast mylkast v2lja. Samat teed pidi edasi s6ites oleksin ka tsivilisatsiooni saanud aga kuna juba yks mylgas mind yllatas siis edasi seda teed enam minna ei julgenud. ^nnex nac maa p2rast sain nina tuldud suunda tagasi ja seekord tulin lihtsalt julmalt hooga ja inertsiaalj6ud aitas mind sellest mylkast l2bi. Esialgu plaanisin oma v2rvikast seiklusest kodustele mitte r22kida aga auto mudast puhtaks pesemise k2igus j2in lastele vahele. Emme emme miks issi seda autot niimoodi laup2eva hommikul seal 6ues peseb :D:D Aga jah l6pp hea k6ik hea. V2gev aare ja korralik seiklus mida meenutada (y)

Huvitavad k6rvalleiud

L6pu vormistamine :)

 7 

Lahenduse juures olin niivõrd parasiit et polnud isegi juures. Küll aga olin erutamas, et lähem muidugi veel seda viimast ka otsima. See ergutus võttis taas kõik mu jõu, niiet järgnevalt suutsin taas autos tukastada. Tundub, et Paavo on ikka üks hella südamega mees, sest nähes et mina kõrvalistmel kõigun teadvus ja une vahel hakkas kohe autoga mind kiigutama, ikka ülesse ja alla ja vasemale ja paremale , ikke veidi kiiremini edasi ja siis sujuvalt hoog maha. Ma tagasiteel nägin küll et inspiratsiooni sai ta selleks vahvast teest mis aardepoole kulges. Aga ikkagi ma olen veendunud et kui see tee oleks natukenegi pikem olnud oleks Ta hakanud mulle ka unelaulu laulma, aga mis teha Eesti on ikkagi väike ja teed siis saavad ka ükskord otsa. Sain Piialt käsu õhurikkumine lõpetada ja autost välja kobida, suutsin õnneks Carolinale ja Marjele kohe järgneda, seljataha jäänud auto juurest hakkas kostma järgneva hoolitseja Piia et hoolivaid hüüdeid et Peeter pane ikka kummikud ka jalga. Aga kui eesti mees on juba tegudele asunud ega teda siis miski ikka peata küll. Eriti kui saab kulgeda kahe ilusa julge ja tugeva naise seljataga. Kõnni nagu raudteel, kus ei eksi kunagi ja kus eales pole porilompe. Ja nii oligi et suutsin endale ootamatult jõuda aardeni põlvini mutta, kõhuli porilompi või ninapidi puuokstesse takerdumast. Sellega sai aga aardeseikluse huvitavam osa otsa. tagasiteel tekkis meil küll korra nõutus et kas minna jumalteab kellele eiteagimiks külla. Kuna aga õdus moorimaja oli ootamas siis jätsime selle seikluse pooleli. See kuitore ja õdus oli õhtu moorimajas, sellest ei hakka rääkimagi, nagunii et suuda sõnadega olnut väljendada. Suur tänu peitjale ja loomulikult seltskonnale väga vahva, tormika ja mitmekülgse nädalavahetuse eest.

 9 

Kui kõht Peetri Tolli aardes täis söödud, aaregi revideeritud, rändurid rändama päästetud, oli aeg koju tähistama suunduda. Aga enne ikka üks aare veel. Sest mis on parem kui neli aardeleidu? Viis aardeleidu! 8-)
Mäletan minagi, kuidas Carolina Kuressaares lustakal Suveseiklusel süües riiulis just seda raamatut näitas. Esiti püüdsin mõistatust ilma raamatuta välja raalida. Eip, kindel eip. Siis veerisin raamatut ja panin pilti kokku. Sain justkui sotti, tegin nagu peitja hiljem soovitas, ent geokontroll jäi endiselt vale karva. Lõpuks peitja halastas ja tõdes, et olen lähedal. Sutsu veel ja tuligi bingo-bongo.
Teekond aardelaekani oli hämar, aeglane ja mülkalik. Viimased 100 meetrit otsustati ikka käia. Tõeline Suurupi aare sai kerge vaevaga leitud. Revideerisime aardelaegast nagu päris röövlid - haarasime kaasa enamuse ränduritest, sest siit nad ju liiga hõlpsasti ega sageli minema ei saa.
Sama teed otse edasi sõitmine keelati ära, sestap suundusin tagasi, aga ikka seikluslikult ehk mitte tuldud teed. Ühel hetkel olime eravalduse sildi ja maja taga ning kuna võõrast hoovist pimedas läbi ei tihanud sõita, keerasime otsa ringi ja tiksusime ikka saba jalge vahel juba tuttavalt halba teed mööda tsivilisatsiooni tagasi.
Aitäh Leviale omamoodi kavala mõistatuse ja hämara aardeseikluse eest! Aare oli niiskes kliimas, kuid seest täitsa kuiv ja korras. Haarasime palju rändureid, mõni jäi veel alles ka. Elagu kodukandi aarded!

 2 

Seda raamatut näitasin ma kaaslastele juulis Suveseikluse ajal kusagil Kuressaare külje all söögikohas, kus see riiulis mu pilke püüdis. Arvasin, et äge oleks selle järgi mõni aare teha. Hea, et mu mõte kinni püüti. :D
Siia jõudsime juba hämaras ja mööda piikkka ja auklikku teed. Sellise kamba peale keegi ikka õnneks aarde leiab. Võtsime rändureid.

 4 

Sain lõpuks raamatu läbi ja nüüd on nõutus... Kas keegi soovib seda endale näiteks? Loen palju teoseid mitmeid kordi, aga viimasel ajal aina kehvem nägemine ja ka konkreetne raamat, on põhjuseks, miks ta ei peaks riiulil "tolmlema". Talveks ei tahaks teist sinna niiskesse tagasi viia, aga ainult endale pole ka mõtet ahnitseda. Seega: kui on soovijaid, kes tahaks lugeda või aaret otsima minevaid persoone, kes raamatu tünni viiks, palun julgelt ühendust võtta, raamat asub Tabasalus :)

p.s. kättesaamiseks on võimalik ohutult "nulli"sõita :)

Mäletan, et kaarditööd tehes erines minu algne loogika kuidagi peitja omast. Lõpuks sain siiski klappima. Täna siis lõpuks otsima. Juba teel aardeni märkasin, et telefoni gps hüpleb täna ja on ebatäpne, see selle vanakoolika leidmist kuidagi ei soosinud. Tiirutasin ikka päris kaua ja püüdsin korduvalt läheneda. Lõpuks siis õiges kohas, panin nime kirja ja päästsin ühe ränduri. Neid jäi siina veel hulgim.

 2 

"Torpeedode" laskmises edu ei saavutanud.Õnneks oli Kaupo tulistamisanne siin määravaks,et sain kah aaret minna otsima.

Raamatut oli põnev lugeda,ainult liiga kiirelt sai läbi loetud :) Aardekirst ise väga rikkalik,rändureid on päris palju siin hetkel puhkamas.Aitüma

 3 

Raamat oli huvitav. Ega muidu poleks seda suutnud kahe õhtuga läbi lammutada. Meenutas Digitaalset kindluse lugemist, kus ei suutnud midagi ette ennustada sest kõik läks hoopis teisiti. Kui juba 100lk järjest loetud siis hakkasid silmad kinni vajuma ja ei saanudki aru, kuidas aarde leidjad varandusest teadlikud olid. Geokontrollile sain kolmanda katsega pihta ja aarde juures näitas 10m mööda. Tavaliselt pärast logimist hakkavad teised vales suunas autoni minema, seekord kaotasin ma orjentatsiooni. Kui juba 50m võõras kohas käidud, siis vaatasin gpsi ning keerasin 180 kraadi.

 6 

Nüüd ometi on see varandusejaht leidnud oma õnneliku lõpu :D.
Algus aga polnud sugugi roosiline, sest noh raamatut ei suudetud raamatukogus kuidagi üles leida ja nii jäi vaid loota, et ehk kunagi jõuab ka selle lugemiseni, no põnevus oli ju üles krutitud.
Esimeseks mõtteks oli keskenduda punkti leidmisele virtuaalmaailmast. Nii läks laevade pommitamiseks, aga selle pommitamise ebatäpsus säras punase tulena geofooris. Nii jäi esialgu täpne koht saladuseks, aina enam tekitas imestust teiste kaardilugejate eksimatu vaist ja taplikkus... just nimelt taiplikkus ;). Kired möllasid ja nende maandamiseks sokutati mu teele hoopis üks vesisem aare naabervabariigis. Mõõtsin seal neid vahemaid ja asi tundus aina loogilisem ja juba olin aardest 400 meetri kaugusel ( seda küll virtuaalis) kui taas lahvatasid kired. Mis mõttes ma pean nii palju vaeva nägema, selleks peab ju ometi olema loogilisem , nö matemaatiline viis. Paberile sai sirgeldatud jooni ja muid kujundeid ja minu vaim kustus. No ei jaksanud enam. Järgmine hommik võtsin aga mõlemad varandused taas ette ja asusin uue innukusega mõõtma,kukalt sügama ja taas mõõtma. Selle naabervabariigi aardega suutsime ka siinse aardepeitja kuuli kokku jooksutada kuid lõpuks säras selline uhke aardekirst ekraanil, et kohe mitu päeva ei raatsinud arvutit sulgeda, sest kullasära pimestas minusugust harakat. No ja sellest inspireeritult hakkasin taas selle Suurupi aardega puid ja maid jagama ja etskae... kontroll teatas, et ma olen omadega vaid kuni 30 m möödas. Vaatasin oma eelmisi mõõtmisi ja mis sa kostad, eelmised olid jah veidi nihkes need pommitamised.No ja Alexi omad veidi veel lähemal :P. Aga parim nali saabus järgmine päev... nimelt helistati raamatukogust ja teatati, et nüüd on raamat viimaks leitud :D. Muidugi kamandasin pere noorima koolis asuvasse raamatukokku ja juba õhtul neelasin kirjaridu. Mnjah, kogu see jutt tuli tuttav ette, aga kas olen seda raamtut siis tõesti lugenud vot seda ei mäleta. Küll aga tekkisid ehedad paralleelid meie otsimistehnika ja raamatus kirjeldatud otsimiste vahel :D.
Täna hommikul tilgutas taevast üksikuid piisakesi kuid norrakad lubasid taeva selginemist.Ajasime siis veekindlad jalanõud varba otsa ja läksime raamatujahile. Varanduse leidmine võttis tiba aega, sest viieteist meetri raadiuses oli neid vihjes märgitud isendeid ikka omajagu ja no seda va märga ollust ka. Lõpuks märkasime varandust. Oli teine täpselt samamoodi peidetud kui raamatuski, no vahest oli see kattev kiht seal väiksem. Ühele raamatule ajas Alex kohe küüned taha ja mina omastasin ränduri, ma oleks muidugi kogu selle rahahunniku sealt ka haaranud kaasa, aga vanem ja targem käskis piirduda vaid ühe esemega, nii et jäi teistele ka midagi ;). Vahetuseks jätsime siis omalt poolt kaheksa rändurit. Kuivatasime kogu krempli kondensist ja paterdasime Kirsikese juurde tagasi. Nüüd ootan uut raamatut ja trippi naaberriiki, et sealne varandus samuti üle vaadata. Tänud varandusejahile kutsumast Levia!

 7 

Änam ei ole seal kahte raamatut :P, ainult üks veel on. Jõudsin ära oodata ja hoidsin 70 kopsi kokku ning postikulu kah. Samuti pole seal enam seda Poola rändurit, küll aga kaheksa muud rännuhimulist. Negatiivset kah: see kuramuse tünn märgub tänu kondentsile vms. Hetkel sai salvakaga kuivatatud, aga ümbruses laiuvat vett vaadates...

Vihje on muidugi tase...ühtegi ilma koosluseta isendit seal ei kohanud, küll aga hulgi kooslust. Autoga ei soovita nulli trügida, karteripõhjasi võib hulgi kuluda :) Tähh selle "laevade pommitamise" eest ja nüüd hakkan raamatut lugema :)

Kuramus, pühendust polegi raamatus otsijatele...

Jaaajaaa. Olid ajad olid majad. Majakavalvurite majad ja Peterburi kõrtsid ja paleed. Vandenõud ja saladused on alati põnevad. Kaart muidugi kes teab mis täpne pole ja eks vahepealsete aastatega ole maastik ka muutunud :) aga varandus oli aus ja seal, kus olema pidi. Loodetavasti miilits ja KGB selle kasti vastu huvi ei tunne. Ikkagi mitu miljonit ....Aitäh lugemissoovituse ja aarde eest. Hea komplekt.

 4 

Tänud näitamast.

 10 

Vot see on see kui kodus diivanil geokontrolli asemel otsustad reaalselt yhte v6imalikku punkti kontrollima minna. See punkt mis mulle k6ige loogilisem tundus osutus hoopis k6ige vesisemaks :D Next time ;)

 1 

Jään ootama raamatut, võin ülejäägi ise ka sinna viia kui vaja :)

 1 

Mõistatuse lahendamine tundus nagu päris aardejaht. Kasutasin mitte kõige täpsemat meetodit ja geokontroll jäi korduvalt 30m raadiusest välja. Õnneks olid osavamad suutnud täpse koordinaadi siiski varem välja võluda. Aardekirst oli ka lahe, kahju ainult, et raamatust ilma jäime. Aitäh peitjale.

 1 

Kuna kaarditöö olime koos Priiduga juba varem ära teinud, siis jäi minul vaid külastamise vaev ning varbad märjaks ei saanud. Leid tuli ka mõistliku ajaga ning nüüd tahaks vaid raamatu päriselt läbi lugeda. Varsti saan, ma loodan. Tänan mõnusa mittemikro eest metsas :)

 6 

Oi, kui hea raamat on selle ülesande lahendamiseks meile välja toodud, mulle väga meeldis kuidas siin reaalsed ajaloosündmused olid pideva pingega lahedaks põnevusromaaniks põimitud! Ja kuna ma järjekordselt ei olnud enne Levia mõistatust midagi kuulnud ei sellest raamatust ega ka kirjanikust, siis oli positiivne üllatus seda suurem :). Tegelikult ma poleks napilt teadnud seda ka, et meil siin selline mõistatus üleüldse saadaval on, mis raamatuid kingituseks pakub (sest rahvusvahelist lehte ei jälgi ma ju üldse), aga kuna ma seoses II toru poolelioleva taastamisprotsessiga Madisele avaldumise päeval ühte asja kirjutama pidin, tuli praegune uus aare ka teiste teemade vahel jutuks ning no muidugi pidin siis kohe mina ka liduma raamatukokku ja selle endale lugemiseks koju laenutama … :D.

Pühapäevaks sain muude asjade kõrvalt pool raamatut loetud, ülejäänuga tegime nii, et mina muudkui lugesin ja Laur samal ajal üritas mõistatust roheliseks ära pommitada. Ja mis peale kolme pingelist tundi lõpuks õnnestus ka, ehkki tulist vandumist arvuti tagant järjekordse punase geokontrolli puhul hakkas kuulduma juba kaugelt varem kui see kolm tundi :D. Ja kui koordinaat käes, suundusime kohe ka otsimisringile, mina veel pöidlad pihus, et mulle ka ikka raamatut kingiks jätkuks... Jätkus, viimane, aga kui kellelgi soovi, olen lahkesti nõus seda jagama :)

Mis ma oskan rohkem öelda, mulle meeldis selle aarde juures kõik – huvitav raamat, temaatiliselt kokku pandud ümbriskonteiner ja sisu, nunnu käsitööna valminud logiraamat, ülitore kingitus… Sildid tulevad, kohe mitu siia aarde alla ja Leviale ütlen veelkord suure-suure aitähi hulga positiivseid emotsioone pakkunud aarde eest :).

See põnev kaevamiskoht...

Kuna oli pime, sai jalg natuke sopaseks. Aga pole hullu, õnneks sai logi kirja.

 2 

Maris käis ükspäev raamatukogus ja võttis ka selle raamatu kohe ligi. Täna hommikul oli raamatut lõpetamas ja palus mul siis juba lahendama hakata. No ma siis hakkasin. Variant oli nagu teada...kontroll aga kuidagi minuga nõus ei tahtnud olla. No ja siit siis kirjutaks edasi igasugu asju ja kiruks peitjat aga kuidagi reetev tundub kõik :D Eks kes lahendanud see saab aru vast mida ma tundsin :) No ja kuna oli lubadus, et aardest on võimalik saada äkki endale samuti üks koopia raamatust, siis pidi Maris selle täna kohe üles ka leidma. Kohapeal õnneks läks tunduvalt vähem aega kui kodus asukohta taga ajades. Marise rõõmuks oli ka viimane raamat veel alles ja selle ka kaasa võtsime. Kuigi ma ise raamatut ei lugenud, meeldis mulle ikkagi väga väga see mõistatus. Üldiselt kui ma mõne minutiga asjale pihta ei saa, siis loobun kiirelt :D Selle pommitamine oli aga täitsa lõbus ja aeg lendas. Suured tänud peitjale selle eest!

Otsisime kolmekesi pikk aega, suurendasime muudkui raadiust ja üritasime midagi leida. Vihjele vastavaid kohti oli nii palju, et leid tuli väga raskelt. Tagantjärgi oli peidukas muidugi kõige paremini vihjele vastav. Aitäh aarde eest!

{FTF} kell 16:25

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 2 

Aega küllaga ning sai jälle sammud raamatukogu poole seada. Kohapeal tuulasime kolmekesi tund ja mõni minut rohkemgi ringi ning lõpuks koba peale komistasime ka aarde otsa. Ei tulnud üldse kergelt see leid, aga lõpp hea, kõik hea. {FTF} kell 16:25. Aitähhid raamatu ja aarde eest!