Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Akupank kaasa!
Seda prototüüpi iseloomustab märksõna jada. Jada tutvustuse tegin ma teie jaoks puust ja punaseks, või õigemini metallist ja roheliseks.
Tegemist on isikliku seeria neljanda aardega kus on teisejärguline karbi leidmine ja esikohale on tõstetud laeka avamine. Eelmised seeria aarded on Murdvarga, Laev pudelis ja prototüüp 3. Reeglina avamine ei nõua supervõimeid, küll aga on sellel korral soovituslik läheneda laekale rõõmsa tujuga.
Laegas töötab akupanga, sülearvuti, telefoni laadija või mõne muu 5 Volti väljutava USB pesaga seadme abil. Lisaks ka võimalus kasutada avamisel 4xAA (soovitavalt 1,5V) patareisid (ajutiselt võimatu)
Kärsitutele ja väikelastele mitte soovitatav.
Ettevaatust, kalluritel on peatee.
Palun olge ettevaatlikud.
PS! Nupud streigivad ja vahetus juba plaani võetud. Soovitan konkreetselt lõpuni vajutada hetkel!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 24.2333' 24° 34.4000' |
Aarde sildid:
lahe_teostus (27), soovitan (26), välimõistatus (10), 2017_aasta_aarde_kandidaat (7), ettevaatus_vajalik (4), erivarustus (3), ronimine (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7DZVJ
Logiteadete statistika:
104 (98,1%)
2
12
5
0
1
0
Kokku: 124
Kui peitja geomuuseumis lubas, siis tuli logida. Aitäh!
Peitja lahkel loal - nimi kirjas. Hehe, tasub ikka üritustel käia, saab nii mõndagi tehtud, mida muidu ei saa. Aitäh!
Võtsin mitu akupanka kaasa ja läksin siis nuppe klõpsima,klõpsisin seal vist terve tunni ( nii mulle tundus ) aga lahti ma sain.Jee.Aitäh!
Kasti leidmine ise võttis jupp aega ja siis alles läks põnevaks. Lõpuks ikka saime tehtud. Tänud!
Selle aarde logiraamatuni jõudmist iseloomustab kõige paremini väljend, no ei saa pihta. Kõigepealt ei saanud rajale pihta. Sa mu meie, kuidas me peaaegu nulli rügasime. Aga ... vahetult enne lõppu saime jalgtee jalge alla ja tagasi tulime juba mööda seda valge inimese kombel. Siis ei saanud aardele endale pihta, aga ... lõpuks ikkagi saime. Laekal oli küll kaas lahti ja kuidagi uurakil ta seal kükitas, aga tundus et kahju polnud talle tekitatud, sest jupi aega hiljem selgus, et kõik toimis kenasti. Seejärel ei saanud süsteemile pihta, aga ... üüratuma aja pärast siiski plahvatas, peas nimelt, ja siis läks juba ludinal. Tegelikult see aeg vist tundus palju pikem kui tegelikult oli, sest ega kell väga palju edasi polnudki liikunud. Tänud peitjale vahva aardekasti eest ja erinevaid emotsioone juhmist tundest võidurõõmuni välja.
No see on küll üks väga vinge aare! Kasti leidsin ruttu. Nuppe näppides sai mulle peagi selgeks, milline on süsteem, ning asusin sihipäraselt lähenema. Viimase sain paika täiesti juhuslikult - otsustasin, et ei alusta algusest, vaid proovin lambist - ja oligi õige! Pidin seda ikka kohe mitu korda avama sulgema, nii lahe asi! :) Aitäh kõvasti vaeva nägemast!
Tõkkepuu oli avatud ja saime täitsa lähedale sõita. Asusime mugavalt autos lahendama ja ei läinudki kaua, kui kirstuke avanes. Meile väga meeldis Suured tänud
Peale eelmist külastust lubasin küll siia niipea mitte tulla. Kolme aasta jooksul on ligipääsu tee poolenistui lausa ära asfalteeritud. Samas enne tee lõppu on aga lukus tõkkepuu pandud. Õnneks kannatab sellest aga eemalt mööd sõita ja peagi olin oma tuttavas parklas 50meetrit nullist.
Seekord läks topsi otsimine kiiresti. Ja automaki USBd kasutades läks umbes 10minutit kuni luuk kah avanes. Peaks mainima, et mõned nupud ei tööta päris nii nagu nad võiks. Eriti just kolmas vajalik.
Nii, nagu eelmise leidja jaoks, oli see ka minu jaoks esimene prototüüp. Kimasin rattaga kohale ja hakkasin esmalt kasti otsima. Otsisin ja otsisin, aga ei leidnud. Pöördusin taevaste jõudude poole ja ikka jäi suur kast leidmata. Lõpuks tõmbasin peitjale traati, sain soovituse vihjepilte vaadata ja uskumatu, aga tõsi, vihjepildid olid tõesti vihjepildid.
Raskem osa möödas, hakkasin pusima. Korraks hakkas tibutama, lõin kohe kaane kinni ja ootasin, mil sadu täitsa järele jääb. Kaua ootama ei pidanud ja sain uuesti katsetada. Minusugustele pole küll aare mõeldud, kuid mida rohkem süvenesin, seda selgemaks pilt sai ning esmalt kogemata, siis enam mitte nii väga, sain vajaliku jada kätte ja kast avanes. Mis sest, et see vaid 2.0, ikka oli hea oma nimi ise sisse kirjutada. Kooliajast on jadad veel meeles: matemaatika jadad meeldisid väga, aga füüsika jadad olid sellised, et hinne, nagu füüsikas ikka, puhas 5, ainult et aru ei saanud midagi (:
Peale seda aaret luusisin ka Estlinki vahepunktis ringi, seejärel oleksin välguga vastu pead saanud ning tõmbasin nina Pässa suunas. Sinna jõudes vaatasin, et selleaastane rattaskoor tõusis 40km võrra ja sellega võib täitsa rahule jääda.
See oli mu esimene silver0 prototüüpidest ja selle väljasõidu sooloeesmärk. Umbes kolmandik pärast nulli jõudmist kulunud ajast läks aarde leidmisele, ülejäänud aeg selle lahtinuputamisele. Sain üsna mõistliku aja jooksul loogikale pihta, aga järgmistele külastajatele soovitan kindlasti ka omalt poolt nuppe üsna korralikult vajutada, vajadusel mitu korda. Eriti kehtib see minu kogemuse põhjal kõige esimese edasiviiva nupu puhul.
Lisaks – ise ei taibanud küll proovida, aga ilmselt tasub autoga lähenedes oma sõiduriist jätta soovitatud parklasse, teiselt poolt saab ka läheneda, aga siis peab väljaspool kõige kuivemat aega vees solberdamine huvi pakkuma. Mulle õnneks pakub.
Igal juhul väga lahe aare, minu imetlus ja tänu!
Selle aardega läks aega aga koht oli rahulik ja seda mul oli.Pika pusimise peale sain süsteemile pihta ja laegas avanes.Pärast pulli pärast proovisin uuesti avada aga viimast nuppu ei saanud enam pihta aga ju ta nii oli mõeldud.Minu esimene prototüübilei!
See on üks nendest aaretest, mida ma olen pikemat aega edasi lükanud. Leides endale kõiksugu vabandusi. Alustades sellest, et see on ma ei tea kus mülkas, liiga aeganõudev ja eks ole neid Silveri vidinaid nähtud küll. Pealegi pole mulle kannatust jagatud. Üksinda sinna minekut väga mõistlikuks ei pidanud. Kuna aga Margusel seda va kannatust jagub kohe mitme eest, siis tekkiski plaan nüüd see täpp ette võtta, kui see mulle taaskord kaardil silma hakkas.
Auto sai jäetud soovituslikku parklasse ja sealt kulges minu üllatuseks täiesti tore teekene aarde juurde. Mingit koledat mülgast, nagu ma olin ette kujutanud, polnud kusagil. Aarde laegas sai kiirelt leitud. Viskasin sellele korraks pilgu peale ja jätsin Marguse sellega pusima. Ise tutvusin ümbrusega, klõpsasin mõned pildid ja sättisin end mõnusasti päikese kätte istuma. Tsipakese aja pärast hakkas igava võitu ja siis ma hakkasin uurima, et mis mõtted Margusel pusserdades peas on ja targutasin kõrvalt. Püüdsin netist oma targutuste õigustuseks head kinnitust leida aga see oli liiga keeruline füüsika. Margus mässas edasi. Ma nautisin päikest. Kui tal ikka kuidagi ei edenenud ja mul kõrvalt vaadates tekkis tunne, et ta vist ei tea mida teeb siis õiendasin ja targutasin veel pisut. Kuid ta jätkas sihikindlalt oma edutut toimingut. Ma sirvisin logisid ja mõtlesin, et kuidas küll enamusel see asi nii kiiresti laheneb. Nautisin veel pisut päikest ja siis see juhtus. Mul sai kannatus otsa. Võtsin selle asja enda kätte. Proovisin, et kui ma teen nii, mis siis juhtub. Aga kui ma teen naa, mis siis saab. Korraga vaatan, et Ahaa niimoodi ja Margus tegi mu kõrval Ohoo. Mõte lendas nagu muiste ja mõne minutiga laegas avaneski. Avanesid ka minu keelepaelad ja seal pool linna kostus geopeituri võidukas hüüe :-O Mis jutt see olgu, et kärsitutele ei soovitata? Ühtäkki sai tüütust täpist kaardil üks igati vahvas kohas asuv ja meeldejääv aardeleid. Aitäh ja palun veel :)
Kahe peaga oli logiraamatuni jõudmine kiire. Toredad sellise nuputamis aarded. Tänan
Varasemad kogemused prototüüpidega on olnud väga lahedad, ka see siin polnud erand. Ideele sain kiiresti pihta, õnneks ei läinud kaua ka logiraamatuni pääsemiseks. Aitäh!
Väga lahe koht, super aare :) Peale logimist panime laeka kinni ja avastasime, et me ei pannudki kõiki asju karpi tagasi. Õnneks uuesti avamine polnud enam probleemiks :)
Vot see on küll üks õelalt nutikas aare. Siin sai käidud esimest korda mõne nädala eest, aga siis jäi aega väheks. Seekord oli meie kambas mõni peitur rohkem ja jõudsime enda meelest päris lõppu, aga miskit ei juhtunud. Kiire kõne omanikule ja laks vastu otsmikku - ise olime rumalad olnud ja kõvasti üle mõelnud. Nähtavasti saime aarde juba eelmisel korral lahti, aga ise seda ei taibanud :) Aitäh võimaluse eest ajusid ragistada!
See seade sobis mulle. Koos Cat1bergiga suve algul jõudsin lahenduseni. Siis võis ca pool tundi minna. Käsi peseb kätt, näiteks nr 12 juures ei saanud mina hakkama ja kaaslane vedas välja. Seekord läks kiiresti, polegi haugi mälu, kõik oli meeles. Aitäh!
Nädal tagasi tulin lihtsalt siia ja kui kirjeldust vaatasin mõtlesin oii , leidsin üles ta lihtsalt ja vaatasin seda meistriteost :D seekord võtsin ka akupanga kaasa ja hakkasin aga vajutama, nagu teistelgi siis 3ndast tulest alates sain midagi aru ka. Väga mõnus aare, aitäh :) EV, jätsin embleemi/tunnuse
Alguses ei saanud kuidagi vedama. Mingil hetkel, kui edusammud olid veel väikesed, siis oli pöial juba valus ja mõtlesin teine kord tagasi tulla ja jätkata samast kohast kuhu olin jõudnud. Aga siis sai pool lahendust tehtud ja teine pool sujus palju kiiremini. Rõõm oli suur kui laegas avanes. Aitäh.
Rattaga. Ei olnud täna see koht seal teps mitte vaikne ja inimtühi. Paar korda sõitsid sealtsamast 10m kauguselt mööda mägiratturid, üks ronis ratas seljas ka paekaldast üles. Korra jäin ette mingitele tsiklivendadele, kes viisakalt väitsid, et sealtsamast (max 5m nullist) läheb rada üles. Lohistasingi siis kogu krempli eemale ja lasin nad mööda.
Ja siis aare ise. No ma vist mõtlesin üle - täpsemalt ei hakka seletama, ei saa ju teistelt ära võtta võimalust samuti üle mõelda. Peitjaga konsulteerides selgus ka et minu akupank käitub veidi imelikult ning tuli vahepeal lisanuppe näppida. Ikka oma tunnikese veetsin seal enne kui aru sain, mida ma nimelt üle mõelnud olin.
Aardest ei võtnud midagi, jätsin juba olemasolevatele lisaks paar suuremat niiskuseimajat (do-not-eat).
Tänan peitjat, kes ei pidanud paljuks ise aardejahil puu otsas rippudes siiski kõnele vastata :)
Ma olin juba korraks pettunud, et konteiner nii kiirelt välja tuli. Kuid alles siis hakkas peavalu ja kolme sekundilime kalamälu ei aidanud kaasa. Ei julge ajaliselt arvutadagi kaua läks, aga nii põnev oli. Au ja kiitus aarde peitjale ja elektrikule :)
Aarde ümbruses oli omamoodi väike järv tekkinud. Kivilt kivile hüpates jõudsime siiski kuiva jalaga aardeni. Aare paljastas end ruttu ja siis saimegi nuputama hakata. Kirjeldusest oli abi ja kui esimene tuluke põlema läks tuli ka enesekindlus, et teeme õiget asja. Kui vahepeal mõistus kinni kiilus tegime paberi peale skeemi ja nii avas aare end ruttu. See oli meie esimene prototüübi aare ja õnneks lahenes ruttu. Aitäh peitjale toreda aarde eest.
Aarde nimele kohaselt oletasime, et siin kiirelt ei lähe. Võtsime kaasa akupanga, pirukad, termosega teed ja sättisime end paika. Algul näppisime nuppe sihitult, aga siis hakkas mingi loogika tekkimas ses süsteemis. Tahtsime mõned olulisete nuppude tähenduse üles kirjutada, aga paberit polnud kaasas. Anna siis joonistas vajaliku üles oma peopessa nagu kooli ajal enne tunnikontrolli. Igatahes oli see meetod edukas ja viis meid päris kiirelt logiraamatu kättesaamiseni. Pirukad ja tee tuli koju tagasi viia, aga oi need maitsesid sealgi imehästi. Tänud põneva ja lahenduva viguri eest!
Ei tahtnud autot mudaaukudesse ära uputada ja jalutasin suurema tee pealt kohale. Õnneks vihm oli lakanud, sest seda kaadervärki vihmavarju all lahendada oleks olnud päris ebamugav. Kuna ühtki tükikestki paberit kaasas ei olnud ja käe peale sodida seda skeemi ei viitsinud, tegin umbes 15 minutit nobedate näppude vooru ja tuginesin mälule. Viimase tulega oli kõige rohkem segadust, aga sain ikka rohelise kätte ja raamatut sodima hakata. Aitäh peitjale, selliseid käeharjutusi on tore teha.
Jube kaua läks mul pointini jõudmiseks. Õnneks istus Emma ilusti kivi otsas ja mängis kiviklibuga. Sain tähtsa rahulikult nuppe toksida. Esimene ja teine tuli tulid kiirelt. Mina oma peaga mõtlesin, et tuleb nupud jadas ühendada. Nii ma toksisingi "tuli-1-2-3-4-...-tuli". Kui ma kolmanda tule põlema sain, siis läks juba kiirelt. Lõpuks kui kõik tuled põlema sain, siis lõin endale käega vastu otsaesist:"oh jah..."
Loodetavasti jõuab veel teisigi lahedaid aardeid otsima. Aitäh vägev aare!
Oli see alles tähelepanu-ja mäluharjutus! Paras nokkimine! Uhke teostus ja kiitused, Silver! Aitäh!
Taaskord väga geniaalne teostus, enne seda sai mõeldud kas on ikka 2te tundi igaksjuhuks varuks, et sinna minna või jätta teiseks korraks. Aga siis mõtlesin, et olen juba omajagu selliseid vigureid lahendanud ja ehk on juba ka mingi kogemus külge jäänud ja ei lähe 2te tundi siin. Veidi nuputamist ja hakkas asi ilmet võtma, õnneks oli ka autos abivahend olemas mis tegi asja lihtsamaks. Veidi aega läks veel ja aare avanes justkui võluväel :) Väga hästi tehtud ja tore pusimine, suured tänud :)
Tuluke teise järel jäi lootustandvalt põlema kuni jada tekkiski. Minu lugupidamine nii hea idee ja teostuse kui ka regulaarse hoolduslogi eest.
Õnneks väga hullu ronimist ei pidanud sooritama. Teel aardeni kohtasime teed ületavad maduussi, vast oli nastik. Pani meid kõvasti ettevaatlikumalt liikuma ning aaret otsima, usside rände aeg ikkagi. Istusime soojal kivil päikese käes ning vajutasime nuppe kuniks karbi lahti saime. Siiamaani vist kõige kiiremini avatud selle seeria aare. Ka tagasiteel autosse usse ei kohanud. Olen väga õnnelik, et siia ei sattunud peale autopesu :D Aitäh! EVEJ
Leitud, esmalt jäi pank autosse, sai lumes tagasi hüpatud
Kui hommik algas sõnadega "kallis, mul on autos akupank", siis teadsin kohe et täna tuleme siia tagasi. Natuke katsetamist ja laegas avanes ☺️
Päeva jooksul tuli teade et miskit kahtlast on siin ka toimunud. Keegi oli nii õnnetult aarde kinni lasknud, et sisu jäi välja ja uuesti lahti patareidega ei saanud. Oligi huvi, et kuidas kast talvehooajaks valmis on! Akupangalt ja minu patareidega töötas kõik ilusti, panin sisu karpi tagasi. Patarei moodul on aga ajaga vähe lagunenud küll, see tuli koju hooldusesse kaasa, seega hetkel aare avatav ainult akupangaga.
Täna oli plaanis siis minna sinnapoole Tallinnat ja see aare sobis ilusti hommikuharjutuseks. 2 esimest õnnestus mul, 3 viimast Herkil. Kuidagimoodi läks aega ikka jube palju. Õues oli nii külm ja me läksime autosse pusima. Kui karp avanes, oli sündmus juba alanud. Viisime karbi kiirelt tagasi ja võtsime suuna sündmuse poole.
Tänud! Seekord õnnestus avamine ilma abistava õlekõrreta.
Korra ma olen juba siin nuppudelt kleepse noppimas käinud, seekord siis mindi veel nahaalsemaks ja kirjutati pool vastust suisa ette, rikkudes nii peitja tuju kui teiste otsijate emotsioone??? Selliseid asju tehakse ju paberil! Nii ei jäänudki mul muud üle kui kast üle sodida. Patarei pesa pärast pean küll veel tagasi tulema aga kõik peaks hetkelgi toimima. Aga selle vastu pole mul midagi, jäätunud teel saab üsna mugavalt- ja tolmuvabalt ligi ning koht meeldib.
Esimestega läks väga lihtsalt, viimane ainult natuke jukerdas või olime ise liiga kärsitud.
Igaljuhul põnev oli ja peitjat ei hakanud kordagi kiruma. :)
Suured tänud, ainult kiidan!
See on jälle üks lahe vigur kokku tinutatud. Tulukesed töötasid ja luuk avanes. Kaks korda. Oma viga. Keegi natuke inetult küünemusta poetanud kasti peale. Tänud peitjale.
Mnjah, mida kõike Geopeiturid välja ei mõtle! :-) Aare ise paljastus kiiresti, aga vaat see konteineri avamine..... Lahti ta saime ja logitud ka! Tänud peitjale!
Nii nagu meil juba tavaks on saanud, võtame mõnikord ette sellise tõsise aardejahi. Seekord oli siis nimekirjas 24 aaret peamiselt Tallinna lähiümbruses, aga mõned ka Tallinnas. Nimekiri ise oli veidi optimistlikult koostatud, aga parem rohkem, kui vähem.
Et aga kogu see nimekiri mõistlikuks ajaks tehtud saada, siis alustasime nagu ikka 8:30 koduhoovist. Kaasas juba traditsiooniks kujunenud soojad pirukad, Mesikäpp DOPS ning soe tee. Loomulikult ei puudunud täisvarustuses geokott ning kõikvõimalikud jalatsid/riided.
See siin oli siis tänase päeva esimene aare. Autoga parklasse sõitsime ringiga (pärast selgus, et oleks saanud ka otse). Ületasime silla, mille töökindluses Liisi tugevalt kahtles. Aga nähes mind edukalt üle saavat, tuli ise ka. “Karbi” leidsime kiirelt, tirisime ta lagedale, võtsime põlvede alla istumismatid, ühendasime akupanga ja siis see algas….
Väga kaua pusimine aega ei võtnud, seda “tänu” kellegi sigatsemisele aarde kallal. Paber ja pliiats on ju märkmete tegemiseks!
Igatahes logi kirja ja sama rada mööda tagasi.
Lahe vidin! Me täname!
Leitud aktsiooni "Tallinn ja lähiümbrus puhtamaks" käigus. Aitäh!
Võtsin voldid kaasa ja mängisin nuppudega. Ei läinud just kiiresti, sest kujutasin seda jada teisiti ette, ehk siis palju keerulisemalt. Kuna sedasi asja ei saanud siis tulin lõpuks ka õige variandi peale. Aitäh meistrimehele. Üks pinget pakkuv ja sooviv karp jälle avatud. Kahjuks ja/või õnneks on neid veel mul päris mitmeid ootamas.
Dessant pealinna koodnimega "Poisid loomaaeda" viis esimesena, mitte juhuslikult, külla sellele kastile. Koht tõesti pole lastesõbralik, kuigi poisid sellega ei tahtnud kuidagi nõustuda :/. Igal juhul jõudsime tervelt nulli ja kastki tuli kähku päikese kätte. Sai siis mängitud pisut ja logi kirja. Väga vinge asi ja ka koht, aitäh!
See oli igati vahva. Kõigepealt vana tuttava konteineri jälle nägemise rõõm ja kui saab natuke nuputada ja veel lisaks nuppe vajutada, siis läheb alati nägu naerule. Pikalt siin pusida ei tulnud, laegas avanes ruttu. Keegi on seal musta markeriga natuke lihtsamaks asja teinud, seda poleks vaja olnud. Täname peitjat.
Autoga trügisime 45 meetri peale ja sealt siis tallataksoga nulli. Karp jäi kohe silma ja seal siis asusime nuppe vajutama. No ikka täitsa mitu minutit läks aega, enne kui luuk lahti tehti. Aitüma, superluks vidinas!
Parkisime auto ühe betoonist sillakese juurde ja kuna aare paistis olevat (tõsi küll, üsna kaugel veel) teisel pool lõhet, marssisin mina üle betooni. Võib-olla "marssisin" pole ka õige sõna, pigem hiilisin, kuna augud sellel sillal näitasid asja tegelikku olukorda ehk et see materjal tundus olevat päris õhuke. Vaiki seetõttu keeldus üle tulemast, kuna ta kartis, et maandub koos betoonihunnikuga järsaku sügavuses. Mõnes mõttes oli see temast mõistlik, kuna minu pool kraavi ei läinud sobivas suunas ühtegi rada, seega varsti ronisin ma kanjoni põhja ja ukerdasin mööda kive nulli suunas, Vaiki aga ragistas kaldal.
Jõudes nulli lähedale selgus tõsiasi, et tuleb ikkagi veel allapoole ronida, misjärel Vaiki kadus kuhugi ära, mina aga üritasin sõna otseses mõttes läbi õunapuu 90 kraadist kallast pidi kuhugi normaalsesse kohta jõuda. Maandusin just hirmsa raginaga kindlal pinnasel, kui seisma jäädes avastasin, et ragin veel ei lõpe. See polnudki Vaiki, nagu algselt arvasin, vaid mingi must-valge kogu madistas eemal põõsastes. Haarasin fotoka kätte, et olgu see siis, kes tahes, kui minu suureks üllatuseks astus põõsast välja täiesti klassikaline mäger. Klassikaline selles mõttes, et isegi mina tundsin selle looma eksimatult ära, kuigi olin teda muidu näinud vaid piltidel. Mulle suuremat tähelepanu pööramata hakkas loom üle lageda välja minema, mina aga klõpsisin pilte. Just siis kui avastasin, et kõik mu pildid läksid metsa, kuna fotoka settingud olid valed, huilgas Vaiki kuskilt kõrgustest: "Inga, vaata, kas sa näed!" Mäger kiirendas muidugi kohe sammu ja oli varjus enne kui ma jõudsin fotokal normaalsed näitajad ette saada.
Minu nördimuseks astus Vaiki täiesti normaalset teed pidi nagu trepist alla platoole, vastupidiselt minule. Seal istusime me tükk aega maas ja ootasime, ehk tuleb mäger tagasi, kuigi uskusin, et pärast sellise udusireeni saabumist oli loom pannud nii kiiresti kui jalad võtsid oma pessa. Kui lootused enam isegi ei suitsenud, vaid olid kustunud, asusime aaret otsima. Olles karbi lahti teinud meenus mulle muidugi, et akupank pidi kaasas olema. Õnneks, mingitel täiesti segastel asjaoludel, oligi see mul fotokakotti ununenud. Pärast seda veetsime õnneliku pooltunnikese aaret avada püüdes. Tabasime loogika kähku ära ning edasi järgnes igasuguste huvitavate kujundite joonistamine paberile, mis oleks pidanud hõlbustama aarde avamist.
Tagasi läksime nagu täitsa normaalsed inimesed mööda laia kruusateed. Pikem ring küll kui tulles, kuid seevastu kordades mugavam. Tänud, oli väga põnev aare ja asukoht.
Null oli põikpäine ja ei tahtnud ühes kohas püsida. Perimeetrit pidime ise laiendama ja siis leidsime ka õige koha. Mõistatus ise läks suht ladusalt. Aitäh!
No mis see prototüüp nüüd endast kujutab? Ahsoo, kast.. okei.. oi.. mis nüüd? Selge, autosse tagasi. Kuna jäin lootma auto usb pesale, siis akupangaga ennast ei varustanud. Esimest korda käisin jala edasi-tagasi, pärast karpi peidukasse tagasi viies sõitsin juba lähemale, sest teel polnud vigagi..
Igatahes, järjekordne äge aare valmis ehitatud, tuhat tänu peitjale selle eest. Üsna kähku sain pihta, mida, kuidas ja miks tegema peab, seega sai kiirelt sisule ligi ja nime kirja. Kohapeal olevad patareid on väsinud, nendega enam aaret lahti ei saa!
Veidi vajas otsimist. Väga vahva. Tegime Tarpsiga koostööd ja tunnen, et meie sõprus on nüüd tugevam kui eales varem! Bros4life
Nende vigurite autor on väga hoolitsev inimene. Rada niidetud - aardekasti juures pingikesed mõtisklemiseks ja nuputamiseks...tiptop. Patareid olid "parim enne" minetanud ja ei teinud enam piuksugi. Õnneks oli akupank kaasas ja probleemi polnud. Mõningase nuputamise järel mahtusime vast normaja piiridesse - iseendale tundus küll et saime kiiresti hakkama. See asi on loogiline - kuigi nimes seda ei rõhutata. Töötab täpselt nii nagu võiks eeldada et töötab. Äge. Aitähh
Väga huvitav koht. Sellistes on vahva turnida. Aarde saime Mariga kahepeale lahti. Aitäh vahva aarde eest!
See siin oli teistel tehtud, eks me Piretiga tahtsime ka. Nulli kulgemine läks probleemideta, ma olen seal kunagi lapsepõlves ringi tuuseldanud, kuigi siis nägi karjäär vähe teisiti välja ja kividegagi võis mööda pead saada. Nüüd seda muret polnud.
Ühine töö kulges ladusalt ja peagi saime oma nimed raamatusse kribada. Aitäh! Mulle see aare meeldis!
Johhaidii 15 min läks lahtisaamiseka, aga ilm hea kerge tuul päike jne...
Kas ainult mulle tundub nii või nr 4 ongi natuke simpelimat sorti Silveri Proto? :D Või no… igatahes sain seekord mina ka aru, kuidas ja millist tegevust tehes karp kätte saadakse; kohe peale seda, kui olin natuke pealt vaadanud, mis Laur teeb ja peale teist pliud ühesugune selge korduvus kogu tegevusest läbi hakkas kumama… :D.
Lahe värk, aitäh meistrile :). Ja preemiaks lisan kaks silti, olgu siis ka seni veel mitteleidnud motiveeritud leidma minema :).
Korra juba seisime seal silla juures, kuid kuna ilm oli kehva ja autosse ei viitsinud nii kaugelt tassida, siis jätsime otsimise katki. Kena kevadilmaga polnud mingi probleem kohale jalutada ja otse nullis ka lahendada. Kartsin palju hullemat asja, kuid saime kiirelt loogikale pihta ja mõne minutiga oligi sisu käes. Igate lahe asi taas valmis meisterdatud :) Nüüd veel toidukarpi millalgi vallutama minema :) Peitjale suured tänud ja ootame järgmist!
Teine kord läks edukamalt kui esimene ja logi sai kirja :) Tallinna poolt lähenedes on tee ikka päris jube ja midagi väga ilusat kohapeal ka vaadata pole. Aarde enda teostus on lahe.
Mälumängu õhtul mainis peitja, et aare on täna plaanis taas aktiveerida. Tunnistasin siis häbelikult üles, et tegelikult käisin ka seda hiljuti näppimas..Kuna asukoht oli teada, sokutasin end appi konteinerit loodusesse tagasi viima. Korra juba küll kahtlesin, kas ikka peitja nähes on parim mõte (end lolliks teha?). Kangekaelselt siiski ühtki vihjet ei küsinud ega saanud, sain hoopis üksinduses nuputada, aega anti mõned minutid, kuni peitja saapaid vahetab. Läks seekord väga edukalt ja õnnelikult lehvitasingi varsti logiraamatuga. Kohmakusest kolksatas minulgi kaas kinni, seega sain kaks korda harjutada. Silver sai minu üle siiski pisut muiata, kui ära rääkisin, kust eelmine kord aardele lähenesin:) Milleks otse, kui ringiga on raskem..;) Aitäh Silverile, väga lahe teostus jälle! Kiiduväärt, kui viitsitakse nii palju vaeva näha.
Tuleb välja, et me olime oma mitteleiuga kuskile isegi jõudnud. Loobusime liiga vara. Kuid tänu sellele saime nüüd teada, et üks led ei töödanud ja geotakso tõi aarde revansiks (sündmusele) kohale. Omaniku käest saime küsida mõned täpsustavad asjad, kuid lahenduseni jõudsime siiski ausalt ise. Lausa kaks korda isegi, sest logimise ajal klõpsatas seif vahepeal kinni. Täname! Veidi reklaami kastile ja võibolla on varsti ka välitöödele minejaid.
Mõtlesin et tulukestel on siin oluline roll ja ei hakanud neid hiinast tellima vaid kasutasin kohalikku kaupa. Paistab et sellega sai tõsine viga tehtud kuna need tekitavad hoopis kõige suuremaid probleeme. Ehk vahetasin ledid hiinakate vastu, loodan et need kestavad paremini. Tänud Kaupole kes aitas uuele lahendile kaasa.
v1.2 taas looduses kättesaadav.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Hooldus. Vabandan luugi taha jääjate ees, tuluke taas läbi põlenud!
Siin ei hakanud enam peitjale helistama. Hiljem kui peitja tagasi helistas, siis rääkisin talle ära, mis ma sest kastist arvan. Otse ja omadega. Peitku, peitku tavalisi aardeid ja tehku nende avamine mõistatuseks ilma vihjeteta. Siis ei pea logiraamatut tihti vahetama. Küll aga jääb oht, et peab aaret ennast tihti vahetama või uuesti ehitama. Ootab see kast nüüd oma mihklipäeva või läheb ignoori teeb sama välja. Täname ikka! Ilm oli ju kuni siiani super ja päikseline. Meie koppa ei näinudki sest tulime küla poolt. Nüüd kodus aga ei suuda leida 4 akut. Kas need said kaas või jäid sinna ei tea.
Päris hull tee oli karjääris. Nagu lägaga ülevalatud munakivid. Pealegi hüppas võsa vahelt mingi urisev dinosaurus üle tee. (või oli see mingi hiigelkopp) Aga töötav karjäär oli muljetavaldav. Lõpuks jõudisn üle sillakese parajasse pommiauku kust ka sobiv kast välja ilmus. Päris põnev enigma masin tundus. Vist tund aega mässasin. Lõpuks selgus, et minu loogikaga ei ole siin miskit teha. Ei tea kas geojumal halastas või sai kast aru, et tegemist on täieliku puupeaga - lõpuks aitas igatahes ajuvaba lähenemine. Ka sisevaade oli väga lahedalt eksponeeritud - tükk aega nostalgitsesin ja imetlesin klaasitagust. Tänud järjekordse meistritüki eest. Elagu GP!
Siin läks igatahes kiiremini kui eelmise prototüübiga. Aga jällegi väga vahva asjandus. Tänud!
Üksi seda otsima minnes ilmselt näpiks aaret siiamaani. Kamba peale sai karp üsna mõistliku ajaga avanema pandud :)
Ei tea, kas külmast tingituna, aga kuidagi süsteemitult meil see kast avanes. Igatahes jälle kord üks lahe asjandus. Tänan.
Kuna eelmine prototüüp juba nii lahe oli, siis võtsime selle teise läheduses asuva ka ette. Läks oluliselt kiiremini kui eelmine, kuid hoolimata sellest, et suutsime karpi korduvalt avada, et saanud ikkagi täielikult loogikale pihta. Kõigest ei peagi vist aru saama. Suured tänud jällegi!
Nullis leidsime eest ilusa värviliste tuledega kasti. Ühendasime oma vooluallika ja hakkasime aga proovima. Ega sellest jada loogikast väga aru ei saanud aga tuima katsetamise tulemusena avanes laegas lõpuks üsnagi kiirelt.
Õhtuse minituuri teiseks aardeks sõitsin Harku karjääri juurest Prototüübi poole. Olin saanud hoiatuse, et teed on siin kehvad. Ma ei tea kas keegi vahepeal siin seda silumas käinud aga igatahes võrreldes Lõuna-Eesti kruusakatega oli see siin nagu F1 ringraja teekate. Auto jätsin tõkkepuu juurde, et viimased 500 meetrit jala käia. Kaasa haarasin akupanga ja igaks petteks 2 meetrit USB juhet. Täpselt mõnusa pikkuse jalutuskäigu ajal pidi lampi vaid paaril korral põlema panna. Muidu valgustas teed linna valgusekuma ja taevas särav täiskuu.
Ennem karbi kallale asumist lugesin läbi õpetuse ja siis asusin nokitsema. Arusaam mehhanismi toimimisest oli koheselt selge. Aega ei mõõtnud, kuid tundus, et läks väga kiiresti. Ühtegi üleliigset vale liigutust ei teinud vähemasti. Väga vahva teostus. Mulle see aare meeldis ja pimedas oli seda just eriti efektne lahendada. Aitäh peitjale!
Teadsin et mulle siin meeldib, sellised lahtikistud teravalt langevad kiviseinad on alati toredad. Ilm sillerdas päikesepaistes. Külm oli. Saime üsna pea aru mida on tarvis teha, natuke tegime enamgi. laegas avas end peal piisavalt pikka pusimist. Loomulikult väärib kiitust vaeva ja hoole eset selline kaadervärk kaasmängijatele lõbuks seada. täname
Leitud koos Kalvi ja Kaleviga. Minu teine prototüüp. Teistel oli neid juba rohkem kirjas. Taas väga hea lahendus. Tänud!
Olin seda aaret ühel ja teisel korral ikka kaardilt vaadanud aga alati on plaanidest välja jäänud. Seega mul oli selge, kus parkida, kust ligineda. Aga kas ma ka tegin seda? Oi ei. Kui nägin, et aarde kõrvale viiv autotee on avatud, siis keerasin vastupidiselt varasemalt planeeritule sinna sisse. Peaks ütlema, et taoline libe päev ei olnud mitte hea mõte sinna maastikule kobimiseks. Aga jah, ma ronisin sinna üles, kuhu ei pidanud ronima, jalutasin seal pisut ringi, siis vaatasin kaarti. Läksin allapoole. Vaatasin pilte. Leidsin üles. Lahendamisel oli esialgu väikene ??? hetk ja mõte, et siia ma uuesti ronima ei hakka.. Kuid hakates mängima, jada ka avaldus. Ja nüüd allaminek. Osutus palju lihtsamaks kui kardetud, kuid kergemalt hingata sain alles autos - kondid terved, jess.
Huvitav maastik ja justkui palju päikese käes pleekinud betoonike tuli ka ületada. Vihmakesega võidu tuli lahendus ja saime loa nimed raamatusse kribada. Tänud peitjale.
Hea on lugeda, et pärast meie käiku kogu süsteem ka ikka kenasti töötab, sest ma arvan, et ega aardele vihm vist väga meeldi, aga just vihma- ja lörtsisajus me sinna sattusime. Sel ajal, kui Erki nuppe näppis, käisin mina nagu usin koristajatädi iga natukese aja tagant kogu kaadervärgist salvrätiga üle, et suurem vesi kokku korjata. Oi-oi, kui kahju oli, et ühtki vihmavarjuna kasutatavat objekti kaasas ei olnud. Siiski lõpp hea, kõik hea! Aitäh peitjale nii huvitava asukohavaliku kui ka aarde eest!
Kellele meeldib ema, kellele tütar, eks see ole maitse asi. Pärast ärevat ööd ja veel närvilisemat tööpäeva veeresin häire peale kohale. Täitsa töökorras aparaat ootas ilusti oma pesas, lihtsalt eelmine külaline oli peitmisega kõvasti vaeva näinud. Tegin asja lihtsamaks.
Olen selle aarde otsimist pidevalt edasi lükanud kuna tean täpselt mis teeolud seal sügisel on. Saanud ju korduvalt seda asutust seal sihtotstarbeliselt suure veokaga külastatud. Nüüd aga kui lausa kaks aaret seal tee lõpus ootab siis otsustasin ikka selle kolgata tee ette võtta. Autoga sai õnneks peaaegu nulli välja ja sellega mu edu ka lõppes. Ronisin seal üle poole tundi ringi aga ei suutnud mingit laegast leida. Ja kui taskulamp hakkas märku andma, et tahaks jälle laadimist siis otsustasin, et aitab. Ilma valgusetta sealt maastik 2,5 mäe otsast küll alla ei saa.
Nüüd peab minnd ikka väga tõsiselt veenma, et ma sinna tagasi tahaks minna sest teise aarde mille pärast ma siia keerasin leidsin lennult.
Meie esimene prototüübi-aare kui need 2 mitte-ametlikku seeria eelkäijat arvestusest kõrvale jätta. Kohe hakkas meeldima, lausa sellevõrra, et pidasime paremaks mänguasi autosse vedada ning seal nuputama hakata. Päris hoobilt ei mõistnud mis toimub, arusaamist raskendas asjaolu, et karp oli kõva pakase käes kuidagi uniseks jäänud, reageerides esimeste minutite jooksul mõningate puudujääkidega ja korra isegi ülejääkidega, süüdates korraga päris mitu tulukest :o) Aga üles soojenedes need mured kadusid ja loogika hakkas tasapisi kujunema. Kujunes kuni avanemiseni välja. Mõnus aparaat, soovitan ja tänan!
Eelmine Prototüübi seeria aare sai lausa esmaleitud. Seekord ei hakanud tormama, vaid ootasime rahulikumat aega. Täna oligi rahu piisavalt. Marjel oli kaasas poja pooltäis laetud akupank, selline puine ja pihku mahtuv, ümmargune. See ajas asja ilusti ära. Pusisime seal pisut mäluga mängida ning ei läinud pimedakski, kui võlulaegas avanes ja saime sistemale näpud taha.
Väga vinge ja toimiv värk! Ilmselt on kasulik, et esimesteks katsejänesteks ei tulnud. Täna sujus kõik ladusalt. Kiitused ja soovitused ja tänud Silverile uhke sistema eest! Jätsime vist pastaka. Autoni naastes tõstsin silla juurde ilmselt aastaid tagasi valmis pandud prügikoti pagasiruumi.
Üksi ei viitsinud minna ja meelitasin Raineri kaasa. Kohapeal natuke mõtlemist, proovimist ja logi saigi kirja. Tänud, väga tore aare.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare taas saadaval v1.1 kujul. Kere ja põhimõte on samad, sisikond läbis uuenduse. Peaks nüüd olema energiasäästlikum, töökindlam ja mitte nii tujukas. Vist.
Hommikul paistis veel päike, kuid nulli jõudes oli vihmake väike. Haarasime Kirsikesest vihmapeleti kaasa ja tatsasime nulli. Otse ei saanud, ründasime läbi võsa ( tegelikult poleks vaja olnud :P ) . Kasti leidsime kiiresti ja siis hakkasid spetsialistid toimetama. Ma hoidsin kenasti vihmapeletit töös, kuid kaaskodanikud kirusid mind, sest vihmapeleti tahtis vägisi silmi torkida. Mingi hetk võeti mult see austav vihmapeletamisagregaat käest ja sain ise jukerdama asuda. Krm, jalad väsisid kükitamisest ära, no mitte ei plõksanud ära... ja siis hakkas nagu miskit surisema, alguses jalgades ja siis ajus...mnjaa. Tarisime apastraadi kõrgemale ja surin jalgades lakkas... ajus surises ikka. Vaikselt, üha vahelduvas tempos jätkasime võiduka klõpsuni. Huh, lahedad ideed, tekib küsimus, et mis ametimehed need ometi on , kes selliseid vigureid valmis nokitsevad. Tänud, mulle meeldis !
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ledid kustuvad nagu säraküünlad, pean soolikad välja kiskuma ja asja uurima.
Ilm oli täpselt nii tatine, et puhta autoga küll kohale ei jõudnud. Aardele pääseb ligi nii Tähetorni poolt, kui Harku teelt, mööda vana raudteetammi. Aarde kallal ikka veidi pusisime, enne kui lambi põlema lõi ja õige nõksu ära laksasime. Taskusse pudenesid kõik seal pesitsenud rändurid. Jällegi üks kobe tükk!
Et siis patareide vidin ei tahtnud toimida, tulin asja uurima. Seekord lähenesin aardele Tabasalu poolt läbi veoauto lõksu. See pool teest on ikka märgatavalt paremas seisus ja autolgi õnnestus puhtaks jääda, ilmselt enam teiselt poolt rohkem ei hakkagi proovima. Parklast aardeni on aga rada nii selgeks kulunud et hoolimata ööpimedusest jalutasin muretult aardeni õrnas linna valguskumas, taskulamp läks alles siis tööle kui uurima asusin mis hooldust vajab. Mul õnnestus ka patareidega kõik tööle saada. Lähemalt uurides siiski selgus et olin kuumliimiga vähe hoogu sattunud ja seda oli ka läbi patarei kontakti täpselt ühenduskohale ette lirtsunud nii et teatud asendis ühendus tõesti oli katkestatud. Kookisin üleliigse liimi välja ja peaks nüüd paremini toimiv olema. Küll aga märkasin et üks punane tuluke hoopis streigib, õnneks on see dubleeritud ja avamist ei sega. Vähemalt põhjust jälle inverteri ja jootekolviga tagasi tulla. Tänud Merilinile kes ühe asendustopsiku kojunaasmiseks siinset punkti vahepeatusena kasutas, sain kätte. Kontroll tehtud, oli taas aeg suund võtta ühe varasema mitteleiu suunas.
Sai tehtud väike õhtune tiir et veidi nupumängu mängida. Tore vidin, veits pusimist ja saigi logi kirja. TFTC!
Kuna mulle seal kallurite vahel jalutamine väga ei meeldi, siis lähenesin aardele Harku küla poolt. Tee oli küll kohati paras mülgas, aga kohale ta viis. Karbi leidsin ruttu üles, vedasin teise metsa alla, et kallurijuhtidel mingit vale arusaama ei tekiks ja hakkasin pusima. Kõigepealt laadisin abivahendisse äsjaostetud patareid, ühendasin juhtme ja selle peale ei juhtunud mitte kui midagi. Õnneks oli mul olemas ka akupank ja sellega ilmutas kast kohe elumärke. Loogika sai üsna kohe selgeks ja ega seal väga pikalt ei läinudki enne kui logiraamat näpus oli. Tänud peitjale!
150
Parkisime auto sillakese juurde ja asusime üle pimeda välja teele. Kummikute all lirtsus ja õhus oli pärmisöödet meenutav lõhn, aga hoolimata sellest, et telefon ei tahtnud koostööd teha, viis tubli rajake aardeni. Pusimise peale saime karbi lahti ka. Õnneks oli piisava võimsusega akupank olemas. Äge koht ja äge vidin, aitäh!
Juba paar korda oleme plaani pidanud ja täna saigi teoks. Ega need õhtused jalutuskäigud alati lihtsalt tule. Täna oleksin küll parema meelega sooja toa ja oma tugitooli valinud, sest eile oli külm mulle kontide vahele pugenud. Aga siis veensin, et tore aare on meid ootamas ning pole ka väga kaugele sõita vaja. Eeltöö kaardiga oli meil hea ja parkla koht teada. Edasi tundsin rõõmu, et saan mööda mõnusat rada minna, ei pea kuskil võsas ragistama. Sellised kultuursed ehk mõnusa jalgrajaga aarded on tööpäevaõhtul külastamiseks toredad. Lõpus tinistasime neljal käel ja "seesam" avaneski. Aitäh suurepärase aarde peitjale!
Teel aardeni kohtasin omapärast veoautolõksu. õnneks oli mul sõiduauto ja sain rahulikult edasi. Ühel hetkel oli soovitatud teel jalakäijate sild. Ei hakanud teist teed otsima ja läksin viimased paarsada meetrit jala. Enda üllatuseks leidsin aardest ka patareiadapteri. Patareid olid käepärast ja sain mängima asuda. ühel hetkel sai mõistus otsa. Kõik oleks nagu õieti teinud, aga ometi logiraamatule ligi ei saanud. Viimases hädas telefoneerisin peitjale. Selgus, et olingi kõik õigesti teinud. Leppisime kohtingu kokku, et peitjale jonnakat aaret näidata. Peitja käes toimis, minu käes mitte. Isegi mitte peitja juuresolekul. Prototüübi asi :) Tänu peitjale sain siiski logiraamatusse oma nime üles tähendatud. Väga vinge asi igatahes. Aitäh peitjale ja palun veel.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Olin ajaviiteks siin pead murdnud kuidas P4 natukene kasutajasõbralikumaks muuta. Nii saigi kokku keevitatud abivahend et saaks ka patareidega laegast avada. Huvi oli ka suur et kuidas kast meie ilmaoludele vastu on pidanud. Käisin siis möödunud õhtul kohal ja kõik töötas laitmatult. Täna uus päev ja ma lapsega Roccas kinki talle valimas. Kui järsku katkestas toiminguid ärev geokõne, et peaks nagu kõik õieti tehtud olema, aga vidin ei avane. No kui külalised kaugelt Tartust kohale tulnud, tuleb ju ikka appi minna ja oma jama ära likvideerida. Õnneks ei olnud pikk maa minna. Saime kingid kätte ja peatselt olingi kasti ümber. Saades kinnitust et leidja vaevles sama probleemi käes millega Erkogi, hoolimata patareidega versioonist, tekitas muret. Proovisin siis oma akupanka ja kõik toimib nii nagu peab. Paistab et mul omal siiski liiga tummine energiaallikas ja kuna selle alusel ma karbi kokku klopsisingi ei suutnud ma sellist muret ette näha. Tassisin karbi koju ja eemaldasin selle murekoha lõplikult. Tarbija jaoks midagi oluliselt ei muutunud kui ainult lõpp püant mis nüüd kärsituse faktorit natuke madalamale lasi.
Enda kaitseks võin ainult nii palju öelda, kuna tegemist on ka minu jaoks alles päris võõra valdkonnaga kuhu oma nina toppinud olen ja kartsingi et tõrkeid võib jooksvalt tekkida siis sellest on aardel ka selline nimi mis lubab jätta natuke eksimisruumi millega siis jooksvalt tegeleda. Parimad katsed sünnivad ikka reaalses Eesti kliimas ja ikka tõeliste otsijatega nende poolt valitud vahenditega. Loodan et rohkem otsijaid nagu lambad kaane taha passima ei jää nii nagu need tüübid kellega ma täna hooldamise käigus teel kohtasin. Ühtlasi ootan ka edaspidi tagasisidet millega kellegil õnnestub karp lahti saada.
Kui juba õhta välja sai, siis tuleb kolm aaret ikka kokku saada, nii me siis siia sõudsime, mööda Harjumaa parimaid porilombi teid pidi. Ohoo. See on nüüd küll üks päeva parim pärl. Asi kus saab koostööd teha ja natuke midagi näppida. Ei no kuule peremees sul hakkavad asjad järjest vingemaks minema, ma kohe huviga ootan, mis tuleb järgmisena. Tänud aarde eest ja edu uute leiutamisel.
Väga ootamatult otsustasime, et kuna juba geomobiilis kolmekesi istume, siis võtame ühe teele jääva aarde veel. Oii, kuidas mulle see aare meeldis. Meeldis see, et me alguses nagu tummahambad seal ümber istusime ja mitte muhvigi teha ei osanud. Meeldisid esimesed värvilised tuled, mis ei olnud küll õiget värvi ja eriti meeldis, kui loogikale pihta saime. Tiimitöö osutus oluliseks ja juubeldasime karbi avanedes ka kolmel häälel. Kasutasime Janari taskus olnud akupanka, see töötas väga hästi. Tänud peitja, oli lahe aare, päriselt ka!
Lisasin laekasse mooduli, millega saab 4xAA patareidest kohapeal ise akupanga ehitada. Ärge siis seda kogemata lukutaha pange. Lisaks edastasin sooviavalduse koordinaatide korrigeerimiseks, kuna algne näitas 6m võssa.
Õnneks Allani auto sisaldas vahendit, mille abil õnnestus karp avamiseni viia. Protsess oli huvitav, oli näha, et Kaupo jaoks ka kaane sisu. Tänud.
Kui Merilin arvas, et võiks aaret külastada, olid esimesed logiteated juba veebis üleval ning seda hirmu enam ei olnud, et võiks kogemata FTF saada. Lähenedes pidasime korraks aru, et mille pagana pärast selline parkimiskoht, kui sealt saab ju hoopis lähemale. Nähes tõkkepuud ja keelumärke, sai selgeks. Pealegi läks parkimiskohalt mõnus rada otse nulli, ei pidanud ujuma ega mägesid vallutama. Aarde enda avamine võttis sips aega, lõpuks hakkas siiski pirn põlema, kuidas see asi võiks käia. Teel aardeni kohtasime peitjat, oli mõnus geokohtumine ja saime teada, et järgmistel ei pruugi nii lihtsalt minna, kui meil. Edasi võtsime juba suuna Tartu poole - ega geopäev ei saa siis nii ruttu lõppeda.
Väga tore lugu, et üks kiisupoeg enesele kodu sai. Ma jäin praegu mõtlema, et kui see kass sai nimeks Proto, kas siis järgmine kiisu saab teil olema Tüüp? Ja millise aarde juures see juhtuda võiks? :)
Aaret märkasin teisipäeval kohe ja kuna mul oli natuke aega, paningi ennast koolivalmis ja läksin kohale. Jada leidsin ruttu, aga karbi avamisega läks aega. Lõpuks sain selle siiski lahti ja panin esmaleiu kirja. Õhtul tahtis Madis, et ma temaga kaasa läheks. Läksime, käisime ja Madis sai ka nime kirja. Sõitsime kodupoole ja nägime tee ääres kassipoega jooksmas. Läheduses olid ka kaks naist. Läksin õue, et uurida, mis toimub. Tuli välja, et see oli ühe naise kass. Enne, kui arugi sain, oli kassipoeg mulle sülle surutud. Öeldi veel, et jäta omale. Olin juhtunust nii jahmunud, et jäin sinna lolli näoga seisma ja kuna Madis tuli autost välja, näitasin kassi ja selgitasin olukorda ka talle. Selle aja peale olid tädid juba vehkat teinud ja meie seisime seal kassipojaga. Läksime autosse asja seedima. Umbes kümne minuti pärast tuli üks tädi tagasi ja pidin kassi talle tagasi andma. Tädi jäi veel vene keeles järgi seletama, et näe kui ilus kiisu jne, meie aga sõitsime minema - uue kassi võtmine ei tundunud eriti okei plaan, eriti arvestades meie eelmise kassi iseloomuomadusi. Aga kurbus oli suur ja nüüd, neljapäeval, hakkas Madisel minust ja kiisust hale ning ta ütles lõpuks kauaoodatud sõnad: "No mine ja otsi see tädi üles siis!" Panin ruttu kõikvõimalikud internetid kinni, et ta ei saaks ümber mõelda, läksin otsisin tädi üles ja jälle pisteti sama kassipoeg pihku ning öeldi dasvidanja. Nii saigi meie pere väikese Proto võrra täiendust :) ja igat pidi lahe aare jääb ka kindlasti alatiseks meelde! Ütleks, et palun veel selliseid, aga siis saan vist Madiselt küll igavese geokeelu :P
Päeval läks kohe tuju rõõmsamaks, kui nägin, mis aare on avaldatud. Kaua ei mallanud oodata, nii et käisin Mikile välja mõtte sama päeva õhtul Harku kanti uudistama minna. Vastuseks oli nõusolek. Mingi aja pusisime kasti kivirahnude vahel avada, siis kolisime autosse ümber. Katsetasime, nuputasime, tegime märkmeid ja lõpuks avaldas Prototüüp 4 meile oma sisu. Panime nimed kirja, imetlesime teostust ja viisime kasti tagasi oma kohale. Tagasi viies kohtasime peidukoha lähistel Silverit, kes oli tulnud aardele mõningaid muudatusi tegema. Kaasgeopeitureid ja aardeomanikke isiklikult kohata on minu jaoks alati vahva, eriti veel selliseid, kellel isegi und ei tule, kui mingi pisidetail aarde juures muutmist vajab. Tänan taaskord millegi laheda loomise eest ja loodan, et ideid jätkub ka edaspidi. :)
Viimsist tagasi kodupoole sõites otsustasime väikse kõvera sisse teha.Õnneks oli autos abivahend olemas millega kastile elu sisse saaks tekitada.
Täpselt selline nuputamine mis ajusid päris krussi ei tõmba ennem magama minemist :) Väike tiimitöö käis muidugi asja juurde ja saimegi logiraamatule ligi.Tänan aarde eest!
Viimsist koju sõites pakkus Allan idee siia tulla. Muidu oli kõik hea, aga akupanka polnud. Siiski leidus ta autos pingemuundur 12V->230V, millel ka USB väljund. Toime kasti autosse ja hakkasime pead murdma. Kui algul tundus täitsa segane, siis varsti hakkas hargnema ja saime karbi lahti. Kohale sõites polnud ühtegi logi veebis, aga kui Allan karbis olevaid rändureid nägi, siis ta teadis, et Madis on siin käinud. Meeldis, et mõistatuse sisu pole ära peidetud, nagu enamus peitureid teeb. Aarde tööpõhimõttest arusaamine annab pool emotsioonist.
Kui Erkole appi tormasin tegin karbis väiksed muudatused ja eemaldasin jadast ühe elemendi. See lõi aga rivist välja ülejäänud ahela ja tekitas väikeseid üleliigseid lühiseid. Õnneks esmakohtujad sellest aru ei saanud ja jätsingi esialgu asja nii. Küll aga selgus et keegi on juba teisel ringil ja märkas erinevust. Hing ei andnud rahu ja päeva viimastel tundidel käisin algset olukorda taastamas. Regasin rändurid, jutustasin veits Miki ja Meriliniga juttu ja saingi rahus magama minna. Ehk selgus et hiinakatega võib kohapeal hätta jääda.
Juba p2eval m2rkasin selle aarde avaldumist. Kuna on plaan v2ikesele perepuhkusele s6ita olin autost eemaldanud kogu oma geovarustuse ja koju laadima j2tnud. P2eval helistasin ka korra Silverile ja kysisin maastiku kohta ja kurtsin et pole akupanka kaasas. Plaanisin et 6htul peale t66d l2hen lihtsalt nulli ja ootan kuni m6ni geopeitur veel otsima tuleb, et siis akupanka jagada. Silver aga ytles et v6ib enda omat laenata ja veel parem t66varjuks tulla ja viguri toimimist k6rvalt j2lgida. Parkimisalale j6udes kohtasin seal veel Erkot kes Silveriga juttu ajas. Siis kui laegas k2es oli siis allaes seiklus algas. Tuli selline minespeeperi m2ngu tunne peale. Silver veel vahepeal ytles oot-oot nii lihtsalt kll ei tohiks minna. Loomulikult oli see minu 6rritamiseks lihtsalt vinti juurde keeramine ja pidin ikka ausa v6iduka l6puni v2lja minema 8D 2ra s6ites keeras yx paremale teine vasemale. J2rgmine hetk oli see et ok kui ma isegi peeglid kokku klapiks j22ks mul ikka k6rgus kymmekond senti liiga pikaks. Nii et keerasime siis ikkagi m6lemad vasakule ja sealt igayks oma teed. :D Veelkord t2nud peitjale seltskonna ja laheda viguri eest ;)
Ilus ilm kutsus välja liigutama. Sai siis tänu uuele ja põnevale aardele jalgrattatiir ette võetud. Polnud seal Harku karjääri juures kaua enam käinud. Harku poolt tulles mööda kunagist raudteetammi oli ikka korralik kuumaastik. Õnneks polnud pikalt vaja kannatada. Aarde juures oli üllatuslikult vaikus. Polnudki geopeiturite horde ega "sündmusaaret". Nojah, eks kibe tööaeg. Kasti leidmiseks oli vaja natuke nullist eemalduda. Pisut olid koordinaadid möödas. Kasti avades vaatas vastu päris põnev pilt. Ühendasin oma akupanga ja asusin nuppe vajutama. Üsna pea oli süsteem selge ning jada käes. Paraku kaant ikka lahti ei saanud. Sai päris palju veel katsetatud, kuni tekkis kahtlus, et asi ei tööta nii nagu peab. Saatsin peitjale Silverile sõnumi olukorra kirjeldusega. Õige pea sain ka kõne ning autor lubas isiklikult kohale tulla. Ootasin ta kenasti ära. Väikse katsetamise järel sai selgeks, et minu akupank oli luku avamiseks veidi lahja. Silver tegi väiksed muudatused, misjärel ühe korra mu akupank andis rohelise. See oli ka kõik - rohkem enam ei jaksanud. Eks pean omale ägedama akupanga muretsema. Samas olemasolevat olin ma vaid tunni jõudnud laadida enne kodust väljumist. Igatahes sain aarde õnnelikult ära logida. Kõige vahvam oli aga minu arvates kohtumine peitja Silveriga. Nii et selles mõttes oli hästi, et mul probleem tekkis. :D Olen absoluutselt seda meelt, et sellised tehnilised kastid on geopeituses väga teretulnud. Vanasti olid aareteks viletsad roostetavad plekist karbid puujuure all. Eks nende aeg hakkab vaikselt läbi saama. Tere tulemast tehnika ajastu! :D Tänud Silverile ägeda aarde eest! Üritan veel eelmise prototüübi juures ära käia ning jään ootama uusi ja põnevaid kaste! ;) Tänud elamuse eest!
Märkasin aaret pärast avaldamist, aga minu jaoks oli see nii ebasoodsas kohas ühistranspordiga minemiseks ning ajaga polnud ka priisata. Pärast tööd aga oli veel natukene valget aega ning läksime Liisiga aaret otsima. Ta oli küll hommikul ära käinud kuid oli nõus minuga uuesti tulema - niivõrd äge aare olevat. Kohapeal jäi Liis autosse ootama ning sain natukene turnida. Tõin aarde, ühendasin autos ära ning asusin lahendama. Natukene aega ei saanud ideele pihta, aga Liis andis kerge müksu ning seejärel sain juba pihta. Paras mäng mäluga :P Vinge aare on, jätsin peoga rändureid. Aitäh peitmast!