EKS: Pirita vana maja

Olime pikalt seda täppi uurinud ja puurinud. Esmalt oli plaan üks veematk teha, aga see lükkus muudkui edasi ja otsustasime ikka maismaad kasutada. Nüüd oligi kuuseis õige, et logima tulla. Väike jalutuskäik ja olimegi kohal. Aare heas korras. Suur tänu peitjale!

Kui eelmisel aardel oli mootorsaanijälg ees, siis siin tuli pool rada ise teha. Kohapeal läks kah veidi aega, et tuvastada loogiline koht. Tänud!

Tegin väikese jalutuskäigu jõekäärus. Tänan.

Kanjoni poolt siia tulla oli lihtne. Kõige keerulisem oli teeületus - seda andis oodata. Tagasi proovisin otsemini auto suunas liikuda, aga see viis kuhugi võssa ja eravaldusse. Paras ragistamine oli, et teele tagasi saada ja siis jälle ootamine, et taas üle tee saada. Aga aaret kiidan, hea tünn. Aitäh!

Leitud

Head lähenemisteed oli raske leida, aga kuidagi läbi tuulemurru ma aasale jõudsin. Äge maastik! Aare tuli kiirelt välja, polnud probleemi. Tagasitulekuks otsisin juba pisut suurema tee. Õnneks ma vist kedagi ei seganud oma jalutuskäiguga. Aitäh!

Korralik talvematk, sai siit ja sealt poleeritud, mh enda kuklaid. Lōpuks T vōttis sealt, kust M juba mööda oli jalutanud. Aitäh kehalise kasvatuse eest, kalamehi ei kohanud ja kedagi kontrollida ei ōnnestunud!

Kinnitan, et kibuvitsa ronima ei pea. Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Leitud

Aare korras. Lisatud mõned puumündid.

Mõnus vaikne kohake. Päike, vesi, heinamaa - mida veel puhkehetkelt tahta. Aitäh peitjale!

Küll siin oli mõnus olla. Rahu ja vaikus. Peaaegu. Taustaks muidugi linnamüra, aga veevulin ning lindude kevadised hääleproovid kaalusid selle kuhjaga üle. Tänud peitjale

Tegime väljasõidu ja otsisime kevadet. Kitsekari jooksis mööda põldu ja jõgi voolas. Aitäh!

Mul oli see täna kolmas aare, mida lume alt üritasin leida. Kohapeal selgus, et ka see on lumega raskesti leitav. Tulime mõnusa ringiga siia, kuigi üle põllu oleks otse saanud. Tagasi tulles tulin üle põllu ja üritasin seda teed leida kust tulime. Ka siis suutsin liiga kaugele minna ja ringi sisse teha. Õnneks olid veekindlad püksid ja kindad olemas ning mõnusa lumesmüttamisega jäin täitsa kuivaks. Täitsa mõnus oli ja keha sai ka mõnusalt soojaks siin mütates ja just siis kui avastasime, et ka see aare on lumega raske, märkas Mai aaret. Õnneks ei olnud lumi üleni katnud aaret. Ja nüüd läheb ka rada aardeni lumes. Aitäh!

Läksime Naiskodukaitset otsima - ei leidnud. Ilmus advendiseeria aare samal ajal - Kehra liiga kaugel. Hakkasime Kuu pool sõitma - telliskivi ees. Enne seda Kärt veel ühte tavakat ei suutnud leida, sest pime ja lumi. Lõpuks panime selle aarde potentsiaalsest teeotsast mööda, aga polnud enam kuskile minna, seega keerasin lähimas parklas ümber ja kuskile majadevahele auto jätsime. Tipatapa vales suunas, sest mina ütlesin ja Kärt kaarti vaadates otsustas mind kuulata, mitte ennast usaldada. Käisime korraliku ringi mööda jõe äärt/suvalisel “põllul”. Kui lõpuks sellest aru sain ja hakkasime pisikesest lumest libedast künkakesest üles ronima, siis kirusin ja sõimasin, nii et Kärt filmis ja naeris ja siis naeris veel. Lõpuks jõudsime paarikümne meetri kaugusele aardest ja…. Pole ühte ja head potentsiaalset peidukat. Liikusin siis 4-5 meetri kaugusele aardest (ikka enne ringiratast ja kaugemale) ja hakkasin silmadega otsima, viimaste päevade lumesadude tagajärjel korralikus lumes sumbates. Jäin siis kirjeldust ja logisid lugema ning selgitasin üpris täpselt, mida otsime, sest sellest seeriast varemgi miskit leidnud. Kuidas seda aga lume alt leida, seda ei suutnud selgitada. Kui telefoni ära panin, siis meeter edasi ja õigesse suunda vaadates vaatas karp vastu. Päris nähtaval oli. Nii ka jätsime, ei tea, kas peaks korralikum maskeering olema või ei, aga ei julenud seal isetegevust teha.

Ja noh, siis tagasi. Kärt otsustas iseteadjaks hakata ja mina kaardilugejaks. Loomulikult läksime seekord Kärdi soovitud suunda ning valesti jälle ja saime jälle suvalise “põllu” peal sumbata. Aga vähemalt kogu sellest uleliigsest “kui mõistus ei võta, siis jalad võtavad” situatsioonist tekkis elementaarne arusaam, kuidas kaardi ja kompassi abil edaspidi -17 kraadise ilmaga veidi otsemalt aarde ja auto vahel marsruuti planeerida.

Igati tore aare, peitjale aitäh! Kui otsija enda elu raskeks teeb, siis vaadaku ikka peeglisse :)

See oli ehk raskemgi kui kanjoniaare, sest lähenemistee oli vahldusrikkam.

Mõnus nurgatagune jõekäär, kuhu ma polnudki varem sattunud. Naudin seda varakevadist aega väga, kus mets paistab kaugele läbi, lumes enam sumpama ei pea ja putukad on veel üsna loiud. Tagasiteel peitis pilv päikse enda taha ja lajatas alla hulga raheterakesi. Mõnus jalutuskäik. Nänni unustasin küll kahjuks koju, mida plaanisin sinna viia. Kuidagi väga nukralt tühi on see konteiner. Aitäh aarde eest!

Aare käes, tänud

Veidi metsa, siis mööda niidetud heinamaad ja lõpus mööda georada. Oli kergem, kui eeldasin. Aitäh!

 1 

A niita ei taha keegi ve?

Krt rohi nii kõrge et pikali pandud jalgratas kadus ära.

Otsi teerada, otsi aaret, otsi ratast.... Oot, aga kust kaudu nüüd siis tagasi?

Leitud logitud ja korras

Eelmine nädal jäi see aare kahe silma vahele ja seekord tegime siis vigadeparandust. Täna oli suurepärane ilm väikseks linnamatkaks ratastel. Proovitud sai igasugu radu aga polnud hullu, sest kõik viisid väga kenadesse ja huvitava loodusega kohtadesse. Lausa imelik, et kodule nii lähedal nii kena puutumatu koht veel leidub. Aare paistis juba kaugelt. (vabandused järgmiste peitjatele, et paremini peitu sättisin) Kadri arvas et suur ja tühi aare on natuke kurb. Arutasime siis et võiks ju uuesti tulla ja igasugu nodi siia juurde tuua. Aarde pastakas kahjuks ei kirjutanud aga õnneks oli aardes ka korralik pliiats. Lõpuks vaatasime ka selle vana maja ja tema uhked kaaslased üle. Suur tänu ilusasse ja huvitavasse kohta peitmast. Meil oli väga mõnus retk.

Enne seda keera paremale

Korralikult suured kõrvenõgesed tegid selle koha isegi liiga meeldejäävaks, tänan.

Oli üksjagu tegemist, et õige rada leida, mis sihile viiks - jõgi käänuline, teed kõverad ning uhked häärberiga kippusid jalgu jääma. Aga leitud see vägev konteiner lõpuks sai. Aitäh peitjale!

Leitud

Hommikune rattatiir tõi mind siia. Tuleb tõdeda, et kodulähedane, kuid täiesti avastamata jõekalda lõik. Aitäh!

Tänane eesmärk oli Pirita jõe äärset ala aaretest puhastada. Kuidagi nii lähedal, aga samas nii kaugel tundusid need ja seetõttu siiani huviorbiidist kõrvale jäänud. Muidugi nagu tellitult oli seltskond mugusid end täpselt õigesse kohta teiselepoole jõge paigutanud. Meie jaoks olid nad lihtsalt segav faktor, aga tundub et meie nende jaoks lausa šokk... Sest ega neil ju väga palju riideid seljas polnud :D Egas midagi... Tegime nägu, et uudistame niisama ringi ja üks hetk sai ka logi kirja. Tänud.

Käidud, leitud, logitud

Jalutuskäik,seltskond, ilus ilm ja aardeleid. Hulk positiivset emotsiooni. Aitäh aarde eest!

Norra sirge üle vaadatud suundusime vana maja poole ja vaatasime ka selle üle. Aitäh.

Tänane 'jalutusaare" tõi meid Pirita jõeveerele. Esmalt läksime aaret logima, siis jalutasime sinna, kus oli vanasti saun ja viimaseks läksime vana maja juurde.

Liiga kauaks on see maja omapäi jäänud. Katus on mitmest kohast sisse kukkunud ja selletõttu ka kergelt pehkima hakanud.

Tänud!

 1 

Minu esimene kord geopeitust mängida. Aare oli olemas ja kenasti peidetud. Ei võtnud ega lisanud esemeid. Nimed kandsime logiraamatusse. Pastakas ei kirjutanud. Õnneks oli olemas ka harilik pliiats. Tänud aarde loojale.

Mõnus jalutuskäik tõi jälle toredasse jõesoppi. Kui muidu on igav liiv ja tühi väli, jalutajad püsivad avalikematel jalutusradadel, siis siin jõudis terve perekond end mu seja taha vallile jalutada, kui mina parasjagu maskeeringut kohendasin. Aga neil minu tegemistest ei näinud sooja ega külma olema: on ju täiesti normaalne, et inimesed suvalisest võssist välja ragistavad.

Aardevalvur oli ka olemas

Harvendame kodumaakonda ka aaretest natuke tühjemaks #1.

Vot kus lugu, meil on kala-aaretest senimaani leitud vaid 4/14-st... Aga täna parandasime kõvasti seda statistikat ja vana maja sai neist esimeseks. Hea lihtne värk ja suur konteiner, selliseid on ainult rõõm noppida; aitäh peitjale kalakaitses kaasa löömast :).

Ma ei tea kas me nüüd lähenesime valest suunast aga igatahes aru ei saanud kus see vana maja oli :D Aga aare ise oli olemas ja täitsa korras. Nimi kirja ja edasi :)

Jätsime auto Narva maantee äärde ja ragistasime läbi võsa aarde poole, ise mõtlesime, et suvel siin küll olla ei tahaks. Nulli ümbruses tiirutasime tükk aega ringi, kui äkki märkasime, et aardekast on lihtsalt veidi eemal ilma katteta. Kõik oksad olid ka niisama aarde kõrval riita laotud. Meie üllatuseks oli ka kastis sees vaid logiraamat, tavaliselt ju need aarded rikkaliku sisuga. Nimed kirjas, maskeerisime aarde uuesti loodusliku materjaliga ja suundusime tagasiteele.

Eelviimane kalakaitse-aare, teine sama seeria naaber on uue hooajani kättesaamatu. Üleüldse eelviimane aare, mille nimes sisaldub "eks". Kui arhiveeritud Ruhnu ekskavaator välja arvata. Eks elu näitab, kas ekse saab sama vähe olema.
Jätsime tranduleti Irusilla tänava pöördepunkti ning mööda parkmetsa ja kellegi ilmselt isehiivatud tagahoove põhjast lõunasse aardeni. Aare leitud hõlpsasti, kui telefoni gepsu vaatasime. Mälu järgi suundusime 30 meetrit eemale. Kuna ka ühtegi kalameest ei näinud, sai kaks eesmärki täidetud - kalu ei röövpüütud (kui hetkel üldse on piirang, pole kursis) ja aare leitud. Aardega kõik korras, kallasin ka puusodi välja. Aitäh Merlele kalakesi kaitsva aarde eest!

Kits jooksis, mina jooksin. Jooksuga logitud. Aitäh.

 1 

Parkisime auto tõkkepuu lähedusse. Kuna see aga asus kohe maja kõrval, oli Priit veendunud, et eramaa ja keeldus kaasa tulemast. Tegin siis kaardirakenduse jahti ja näitasin kinnistupiire. Selle peale saime pildi selgeks ja alustasime oma täiesti seaduslikku lähenemist aardele. Mõnus ilma alusmetsata maastik ja sügisel niidetud heinamaa ning eemalt paistev jõekäär - igati kena paik. Aare heas korras. Tänan.

Mõnus jalutuskäik mõnusas kohas. Kuna oli teada, millist konteinerit otsima peaks, siis oli otsida omajagu lihtsam. Lisaks aitasid veidi ka värsked jäljed lumel. Aitäh peitjale.

 1 

Enne teele asumist uurisin peaaegu kõiki logisid, kustkaudu inimesed sellele aardele lähenenud on, sest mina ei leidnud nagu ühtegi mõistlikku teed. Aga kõik on sinna kuidagimoodi lennanud. Lõpuks parkisin mingi maja juurde ja läksime sealt edasi, ehkki tundus, nagu oleksime kõndinud läbi kellegi hoovi. Aga teised punktid ei paistnud paremad olevat. Ent otseloomulikult oskan ainult mina selliseid probleeme endale tekitada. :)
Kohapeal tekkis hämming, sest paik nägi välja nagu vana ja mahajäetud mõisapark, mida aeg-ajalt siiski hooldatakse. Põnev. Rahulik. Nagu hiis.
Aardeni jõudmine nõudis taas kõvasti trenni, aga selleks me ju olimegi välja tulnud, nii et pole midagi nuriseda. Aardele oli selline puuriit peale laotud, et võttis aega see kast sealt kätte saada ning veel suuremat aega võttis olukorra taastamine. Puuriitade ladumine pole kunagi mul eriline lemmiktöö olnud.
Tänud, väga äge koht.

Kuskilt meil siin ikka õnnestus leida lähenemise teerajake, vist kunagisse parki. Tänud peitjale.

Tänud aarde eest!

Kui meie auto ära parkisime, oli kell juba südaöö kanti jõudnud. Leidsime tõkkepuu eest ühe pargitud auto. Väike lootus oli, et äkki mõni sama hull geopeitur on tulnud seda aaret otsima. Jalutasime tasakesi aarde poole, kui äkki kuulsime vilet. Kohapeal olles mõtlesin, et keegi kutsus selliselt oma koera, aga nüüd logi kirjutates, langes mu hinge kahtlus, et äkki keegi hoiatas kedagi meie eest. Ka selle aarde juure nagu ka eelmise juurde, lähenesime jälle valelt poolt ja kui eelmisel korral olin mina, kes jäi kibuvitsa põõsa külge kinni, siis sellel korral jäi Neti. Kohapeal oli veitsa segadust aarde paiknemise suhtes, aga lõpuks tuli ka aare välja. Suured tänud perenaisele aarde eest ja mõnusat kudemist kaladele. Ja kui olidki röövpüüdjad, kes seal vilistasid, et neile siis see kala kurku kinni jääks.

Jalutasime läbi märja rohu jõe äärde ning nägime siin ka ühte kalameest. Lugesime siis igaks juhuks aarde kirjelduse uuesti põhjalikult läbi ja selgus, et veel ju võib. Aardekarp jah kenasti korras, poetasime sinna ka ühe TB. Täname aarde eest!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kastid paigas ja ootavad geopeitureid taas kalu kaitsma. Lisasin ka mõned puumündid.
Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november.

Keegi on mingit vingerpussi mänginud ja konteineri ümber paigutanud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leitud, tänan!

Leitud! Täname!

Keegi oli aarde konteineri ära vahetanud :(

26.04 vähemalt alates kl 10'st mil me Pirita vana maja aardeni jõudsime, oli seal hoopis Norra sirge logiraamat ning konteiner. Samuti pani imestama, et konteineril polnud mingit maskeeringut peal.

Kalastajaid näha ei olnud, kuigi on kõrvaline koht. Aitäh.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Plaan oli juba eile tegelikult seda aaret logima minna, aga plaaniks see jäigi. Täna oli taas ilus ilm, paras minna natukeseks jalutama. Panime Karli kõhukotti ja võtsime ette väikese jalutuskäigu. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Tegelikult laupäevane salakaval kevadpäev oli tekitanud mulle korraliku kurguvalu aga ma teadsin, et kui peale linnaskäiku koju tagasi lähen, siis enam ma mingi valemiga villaste sokkide ja teetassi juurest ei lahku. Võtsin ennast kokku ja proovisin leida mõnda aaret, mis suurt tükki mu küljest ära ei võtaks. Autot parkides hakkas rusikasuuruseid lumehelbeid sadama, 1. aprilli värk (ainult, et 31.). Aare peitis ennast natukene ja sain korduvalt üles-alla käia ja ennast kibuvitsaga (?) torkida. Aitäh! EVEJ

https://www.instagram.com/exethegcdog/

 1 

Üsnagi ootamatu paik minu jaoks. Sadu kordi siit rattaga mööda sõitnud aga pole isegi mõelnud, et siin võiks midagi põnevat olla. Kas just kadunud hiilgus aga midagi ligilähedast kindlasti. Lagendikul kohtasin kitsepere, kellest ühel olid ka uhked sarved peas. Päris tillukese maalapikese endale elamiseks leidnud. Aarde leid ootuspäraselt raskusi ei tekitanud. Karbi sisu oli veidi niiske aga logiraamatule see teadupärast liiga ei tee :) Aitäh siia juhatamast!

Nüüd otsustasin küll, et aitab ja aeg koju sõita. Tipptunni maantee liiklusesse ei tahtnud jääda ja teine variant pimeda peale jäämine kõlas juba liiga karmilt esimese rattasõidu jaoks. Koju oli nüüd 20km. Sisenesin omasse mulli. Mull oli nii paks, et ühes kohas tegin valepöörde ja premeerisin ennast niimoodi viimased 5km vastutuulega. Füüsis oli parem kui arvasin, piimhapet oli nii palju, et jagunuks ka keemilisteks katseteks, telefoni akut suutsin geopäeva peale põletada ainult 8%, kilomeetreid kogunes mul 62. Võib öelda, et oli kordaläinud geopäev ja võib selle klotsi najale hakata plaane ehitama.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Kristjanil oli vaja leida tänast aaret. Ilm oli ilus ja otsustasime, et teeme siis vähe pikema jalutuskäigu õues. Viimasel ajal jääme pimeda peale ja nii ka siin. Tegelikult oli väga tore paik ja lõppu jõudsime kiiremini kui arvasin.

Leitud...väga ilus loodus :)

Ega ma täpselt teadnud kuhu ja mida otsida vaja. Tegemist oli, et meeste jälgedes lumes püsida. Ja siga pime oli ka. Mina alles püherdasin kallaku peal kui Arvi juba leidis. Panin küll sildi, et lumega mitte leitav, kuid meie ju leidsime ja lumi oli mega paks ja kohev. Imeilus valge ka, kuu ka paistis. Tänud kutsumast, oli tore öö!

 1 

Tahtsin suvel siin drive-inni teha või siis vähemalt lähemale sõita, aga tõkkepuust läbi ei saanud ja tegin norra sirgel peaaegu drive-inni. Täna tulime siia ja parklas nägime 3 kitse. Kogu maja ümbrus oli jälgi täis. Tatsasime läbi paksu lume nulli ning maa-ameti kaardi järgi sai null paika pandud. Kuna seal midagi silma ei jäänud sai veel teisest kohast otsitud. Seal ka midagi loogilistes kohtades ei olnud ning vaatasin telefoni. Arvi lihtsalt puuoksaga surkis maad ning ütleb, et mingi imelik hääl tuleb. Oligi kast, täiesti lume all peidus. Ise poleks sealt otsima hakanud, polnud üldse peiduka moodi. Aga leitud ta sai ning öist geotuuri veel pisut jätkatud.

Libe oli ,aga saime nimed kirja.Tänud!

 1 

Meie EKS sarja esimene leid. Väga meeldis suur karp ja ilmastikukindel logiraaamat. Asi on detailides. Olen oma aardeid üldiselt sama põhimõttega koostanud. Kogu selle sarja idee on väga kiiduväärt ja väike jalutuskäik ei tee kellelegi halba. Tänud peitjale.

Päev oli vaja jälle kirja saada, nii et suundusime seda aaret otsima. Meie esimene EKS'i aare.

Parkisime auto ära ja alustasime jalutuskäiku. Mulle tundub, et läksime kohale ringiga, sest kui logitud saime, siis tagasitee tundus kohe palju lühem.

Tänud peitjale sarja eest.

Auto sai pargitud ühe vana maja krundi äärde.Imestasime veel,et sellises kohas maja ripakil.Sealt läks juba rada peaaegu aardeni.Aitäh peitjale.

Leitud! Aitäh peitjale!

Leitud, aitäh!

 2 

Vana maja oli, kas nüüd just see millele pealkiri viitab, seda ei oska kommenteerida, aga igatahes sai selle juures ikka tubli pooltund veedetud. Kui maja vaadatud, siirdusin jõe äärde, vastaskaldal paistis paar õngemeest olevat, aga kuna keeluaeg oli paar päeva tagasi lõppenud, siis neile suuremat tähelepanu ei pööranud ja panin nime raamatusse. Tänud peitjale!

 3 

Esimene aare üldse, ei teadnud mida otsidagi aga eksikombel leidsin ülesse ikka :)

 1 

Plaanisime siia kogu perega tulla, aga ilm oli selline nagu ta oli ning pärast seda kui olin Liisi ja Jasperi Ülemistesse poodlema viinud, tulin siia üksi. Lähenemistee info osas aitäh Mikile info eest, sai väga mugavalt ligi. Kedagi peale üksiku ringi kappava kitse seal ei kohanud ning aarde poole viis ka märgatav rada. Aitäh, aare korras!

Õige lähenemisraja otsimine võttis sips aega, ülejäänud oli vaid mõnus jalutuskäik, aitäh!

Mõnus varahommikune kulgemine päikesepaistes läbi kastemärja heinamaa...
Täname!

Patrullleht kinnitab, et täna kell 19:00 paiku valitses siin jõelookes vaikus, ka teisel kaldal ei näinud hingelistki. Maja ka ei näinud. Aga see ilmselt pole siin oluline, ka kirjeldus vaikib.

Imelise kuldse sügispäeva hommik. Võtsime alustuseks just kulu siia. Teepeal möödusime eelmise õhtu pidukohtadest, lõkked veel suitsesid ja esimesed olid juba üleval. Märg rohi paitas ja niisutas jalgu ja lehekuld jälle silmi. Jõeääres kohtasime vaid ühte keppidega tervisesportlast ja tedagi teiselpool jõge. Siit siis edasi Iru linnamäe poole

 6 

...Jõudes tagasi esimesest kontrolpunktist Iru sillale vahepunkti, libestasin kurku ja pingutasin kõikvõimalikud paelad ja rihmad mis kuskilt järgi olid andnud. Teekond uue kontrollpunkti poole võis alata. Raja alguse leidmisega tekkis probleeme kuniks kellegi akende alt läbi hiilides ma selle õige otsa siiski üles leidsin. Kui metsatukk oli läbitud ja ees ootas suur lagendik märkasin jõe ääres tegevust. Kustutasin lambi ja asusin ligi hiilima. Korraks käis mõte et äkki siiski geopeiturid, aga suund tundus vale. Pealegi peagi oli selge et askeldajad asusid teisel pool jõge. Hiilisin võimalikult ligi, läitasin kõik oma valgusallikad ja asusin uurima mis teoksil. Minu lambid nende prožektori kõrval olid ikka päris poisikesed. Kuid piisasavalt head ära tuvastamaks, et neil puudusid kummikud ja muu kahtlane varustus. Tegime tutvust ja selgus et vahva seltskond oli ilusa ilmaga kalu vaatama tulnud, loodetavasti. Mõned karjed veel üle jõe ja suund edasi kontrollpunkti poole. Taas asusin enne aarde otsimist hoopis kalu taga ajama. Vahtisin mis ma vahtisin, aga kala ei kuskil. Isegi sulpsu seekord mitte. Käisin regasin ennast kontrollpunktis ära ja aeg oli tagasiteele asuda. Silla juurde tagasi jõudes oli seal elu käima hakanud. 2 autot oli juurde lisandunud ja sillal käis vilgas vaatlus. Ei suutnud uudishimule vastu panna ja läksin uurima. 4ne segaseltskond oli ennast korraliku valguallika ja õllepadrunitega hästi varustanud. Uurisin siis kas kala ka näha on? Ja oligi! Üks pirakas oli allavoolu otse silla all ja teine 10kond meetrit Pirita poole. Mõlemad olid omale sabaga meetrise läbimõõduga kraatri kaevanud, mis muust põhjapinnasest selgelt eristatav oli. Täpselt selliselt oli kalade tegevust kirjeldanud ka paar nädalat tagasi entüsiastlik EKS-i kontaktisik aarde nänni üle andes. Väga lahe vaatepilt oli, minu esmakogemus sellise momendi fikseerimisel. Kui vene härrade küsimuse peale kala kaalu kohta kohta vastasin, et too seal vast 2-3 kilone, siis said nad ikka korralikult naerda. Nende arvates võis selle numbri rahulikult 2ga korrutada. Andsin mõista et ma patrullin siin ja kui asuti uurima palju vahelejääjaid on ja muid temaatilisi küsimusi, siis lasin jutul joosta, et ikka jäädakse ja praegugi üks ekipaaž veel alla- , ja teinegi ülesvoolu toimetamas. No igaks juhuks! Autosse istudes mõtlesin, et mis see kahtlane tegevus on, kas sellised vaatlejad! Kas peaks teada andma või mis. Lõin käega ja just siis kui hakkasin võtit süütelukku suruma, saabus veel üks masin. Härra kalamehekummikutes suundus otse kõrval auto poole mida ma arvasin tühi olevat. Härrad said kokku ja suundusid sillale. Vot see tundus juba küll kahtlane ja tõmbasin traati. Nati veel passisin seal sündmuste keerises kuni kahtlaseid manöövreid tehes auto numbrid üles pildistasin ja lahkudes sillal passivate härradega möödasõidul jõllitamismängu mängisin. KIKist tuli veel kõne tagasi, pakuti et äkki just Jägalalt tulnud, seal ju püük lubatud. Ma jäin siiski oma arvamuse juurde ja loodan et täna suutsin neisse natukenegi kahtluseussi sisse süstida ja pahapeale minejad ikka otsa ringi keeravad. Õnneks KIK lubas ka siiski asja uurima minna.

Aare ise korras, ilusti peidus ja pastakas alles, tänud peitjale.

Võtsin tee pealt jälje üles ning suundusin metsa. Tagasi tulles sattusin etemagi rajakese alge peale. Tänud!

Auto ukerdasin teepealt ära ühe väikese teeotsa peale ning sealt siis liikusin aarde poole. Minu jaoks eelnevalt täitsa külastamata paik, aitüma!

Auto jäi eemale geoparklasse kust ka eelnevaid retki tehtud. Ka sedakorda läks jõe ääres kõik kiirelt ning kahtlast tegevust ei märganud.

Möödasõites kiire leid.

Täielik vaikus ja inimtühjus ümbruses. Ainult jõgi voolas. Tore camo. Aitäh!

Sadamast koduteel sai nimed kirja pandud. Aitäh!

Mõnus jalutuskäik. TFTC!

Käisime Mariannel sadamas laeval vastas ja kodutee käis meil seekord Iru kaudu. Ega see nüüd väga suur ring tulnudki ja normaalne geopeituri valik, et uute aarete kaudu. Aarde juurde minekut alustasime vana maja juurest. Kas see andiski aardele nime? Väga kõrvuti maja ja aare just ei asetse, aga nende vahel ei olnud ka mitte midagi muud märkimisväärset. Pirita jõe esimene EKS kirjas :) Tänud peitjale!

Patrullretk tehtud. Miskit kahtlast ei tuvastanud.

Aare oli täitsa korras. Rajad tema ümber ei lasknud ekselda. Koordinaat vist päris täpne polnud aga gepsul rahuneda me ka ei lasknud. Täname

Leitud. Tänud!

 1 

Kui esialgne plaan oli hommukune trenn vahetada geotuuri vastu, siis vihmane ilm l6i need plaanid sassi. Sellegipoolest tekkis hoopis 6htul peale tööd m6netunnine ajabuffer. Pikalt m6tlema ei hakanud ja parkisin auto enams vähems kahe täpi vahele. lahedalt lookleb see j6gi ja väga looduskaunid kohad veel pealekauba. Kalastajaid ega kalastatavaid seekord ei märganud ;). Tänud peitjale

Hea väike õhtune pealetööd jalutus ja Pirita jõele ka pilk peale visatud. Pahalasi, kalu ega maju aarde lähedal tähele ei pannud. Jalutuse eest tänud!

 1 

Lõunapausi aardeks jäi meile tiba kaugeks tulla siia patrullima,aga peale tööpäeva lõppu miks mitte :) Saime auto pargitud ja igaks petteks panin ka kummikud jalga.Mingil hetkel saime ka pihta sissetallatud rajakesele,ei teagi nüüd kas salaküttide või nende mõne siinkäinud geopeituri poolt tehtule:) Millegipärast arvan,et siinkandis on vähe suurem tõenäosus röövpüügi jälile saada.Veidike veel kohmitsemist nulli lähistel ja tuttav kast oligi leitud.Nimed kirja ja uue kujundusega puumündikesed samuti "töötasuks" patrullimise eest tasku pistetud.Aitüma peitmast

Leitud. Britt - 668, Mirjam - 29

 5 

Vatsis, lõunapausiks pakutakse aktiivset tegevust. Nojah, eks söömine olegi üle tähtsustatud. Piritale mineku otsus saabus tegelikult 20 minutise viivitusega, sest varem lihtsalt ei viitsinud plõnnile tähelepanu pöörata. Vana maja panin esimeseks sihiks, täiesti suvaliselt. Geoparklasse jõudes vahetasin riided ja lendasin peale, mööda roosat joont läbi võsa loomulikult. Teed mööda minek tuleb ju ikka tagasitulekuks hoida :P Nullis sain kõva kuus minutit otsida ka, koordinaat ei tundunud kuigi täpne, aga aarde suurust arvestades nurisemiseks õigupoolest põhjust pole. Just siis kui logiraamatu esimene sissekanne tehtud (12:45), kuulsin mõnevõrra erutatud inimhääli lähenemas. Röövpüüdjad? Ei, aardepüüdjad, kes lasevad kinnipüütu kahjustamata oma pesasse tagasi :o) TBin ja pikkkasso said otsimistsükli siin sootuks vahele jätta. Edasiseks eesmärgiks seadsime juba ühiselt järgmised lähimad kollased täpid. Auto poole marssides ajasid kaaslased mingit segast juttu sinna viivast asfaltteest. Rehmasin käega: "Ah mis sa plärad," igaks juhuks siiski silmanurgast piilusin. No paistis jah mingi tee. Moment hiljem paistis nagu asfalttee! Täitsa pael. Aga klassika tegelikult muidugi. Aitähid peitjale.

Muide, Pirita vana maja ei suutnud meist nulli läheduses keegi märgata. Vahest ei vaadanud me piisava põhjalikkusega?