Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eesti 100. Sadu põnevaid kohti Eestimaal. Sadu mõnusaid matkaradu. Palju rohkem kui sadu vahvaid inimesi.
Virulased, järvakad, läänlased, arjakad ja võrukesed, setud, kamamulgid, vesijunlased, kohvilähkrid, odratolgused, seiud ja mehkad – ühed eestlased kõik. Üks rahvas, aga palju nimetusi, mis seotud kodukandiga. Jaluta, sõida rattaga või autoga, teel olles kohtad toredaid inimesi. Aare kutsub sind matkarajale, mis viib läbi Eestimaa. Siin võid lisaks kohata ka erinevaid metsaelanikke. Meie kohtasime.
Aarde leidmiseks vaata kaarti ja pane puuduv rahvas õigesse elukohta:
59 13.arjakad-odratolgused-setud
25 02.kesamulgid-vandiraiujad-tähved
Aare on peidetud 2018.aasta detsembriseeria 10.detsembri aardena.
Allikas: www.emakeeleselts.ee
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 142/72 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (19), soovitan (16), lumega_leitav (6), matkarada (3), lühem_matk (2), advendiseeria_2018 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC812A6
Logiteadete statistika:
93 (100,0%)
0
2
0
0
0
0
Kokku: 95
Tulime õigel ajal, kraavid olid jääs. Mõnus georada viis kenasti kohale. Lõppvormistus jällegi suurepärane ja tegi tuju rõõmsamaks. Tänud!
Teekond oli huvitav, aga tasus end ära. Lõpus korralik ja ilus teostus. TFTC!
Sõitsin öösel mööda ja keerasin suurelt maanteelt korra kõrvale, et vaadata, kas ammu kaardil ootav täpike on praeguste olude arvestades ligipääsetav või mitte. Esimese sügava kraavi ületamine vajas natuke võimlemist, siis huvitaval kombel viis kraavi ületamise kohast edasi üks värske jäljerada, mille mööda liikudes jõudsin otse aardeni. Üks värske logikirje oli ka raamatus sees. Väga vahva aare, mõistatus ja teostus väga meeldisid! Tänud peitjale!
Pimeduses jõudsime siia rajale. Minul oli leitud aga tahtsin Maivele kindlasti seda toredat teostust näidata. Algul pidin ikka teda kõvasti motiveerima sest kraavide ületamine oli paras ettevõtmine. Õnneks oli aare väga heas korras ja retk õnnestus ilusti. Tänud meistrile.
Rajale ronimisega tuli veidi vaeva näha, aga rada oli täitsa asjalik ja aare ka igati vahva. Aitäh peitjale!
Selle aarde juurde minek hakkas mul päevaplaanide ümbertegemisega. Nii kui purde peale astusin, tundus asi kahtlane, aga vaja ju ikka edasi astuda. Igatahes järgmine tunne oli, et kohe kohe annab see purre järgi ja see tunne ei petnud mind. Järgmisel hetkel avastasin end pepuli kraavist veest. Koukisin end sealt siis välja ja lirtsusin ja tilkusin aarde juurde. Aare oli tore, mulle meeldis. Tagasi auto juurde, pagassist istumise alla prügikott ja ots uuesti kodu poole. Mõistatuse ja aarde eest peitjale tänud teele.
On vast lugu. Minu geovaist ja kirves oli täna eriti teravad. Geokontrolli tegemata leidsin aarde. Alustan algusest. Täna tormasin 6:25 toast välja, et Balti jaama bussile jõuda. Oli plaan jätkata RMK matkateed, mis jäi eelmine aasta vigastuse tõttu pooleli. Päevamatk. Mõni aeg hiljem oli vaja põit tuhjendada. Ütlesin endale pidevalt, see ei ole hea koht. Liigun veidi veel. Lõpuks otsustasin, enam edasi ei lükka. Üllatusi ei ole vaja. ???? Viimane piir oli juba käes. Äkitselt märkasin, tuttavat lahendust. Otsustasin kaugemale liikuda. Kergendada ja tagasi liikudes üle kontrollida. Voilaa, logiraamat olemas. Pidi vaid jõuluvana mängima Ameeriklaste moodi. ????
Eelnevatel aastatel ei ole väga vahet olnud, kas jaanid või jõulud. Ilm oli suhteliselt sama.
Tore üllatus. Tasub põit kergendada ja viimase piirini hoida.
Nüüd liigun Tallinna tagasi, otsustasin aarde virtuaalselt üles otsida ning siia ka logi jätta. Lugesin ka kirjelduse läbi.
Tänud!
Uue aasta esimesel päeval istusime Mirjamiga kahekesi arvuti taha maha ning asusime mõistatusi lahendama. Mirjamil oli see aare üks mõnest, mis lahenduse sai. Kui punktid kaardil olid, siis tahtsime ikkagi siia tulla. Kohale jõudes oli väga meeldiv üllatus. Äärmiselt kena teostus ühe toreda vimkaga. Sellisel moel võib uut aastat aluistada küll, aitäh!
Hommikul ärgates oli esimene mõte: kuhu siis täna. Kuigi olin Märtenile juba augustis lubanud, et 365 päeva täitumisel jätame asja järele, oli sellest nüüdseks saanud üle 500 ja tähtajaks aasta lõpp. Ja täna on ju ometi juba uus aasta! Kuigi oleks olnud igati õige aeg see igapäevane kondamine ära lõpetada siis.. neh, ei saa te minust (või meist) veel nii ruttu lahti midagi :)
Lahendasime kähku ühe mõistatuse ning vurasime siia. Siin pole juba ammu kedagi käinud, isegi RMK üleriigiline matkarada oli lume alla mattunud. Sumpasime kohale, imestasime mõnusat teostust ja panime uue aasta esimese logi kirja. Üks rahvas 1. jaanuaril :P
Väikese jalutuskäigu kaugusel leidsime toreda teostusega aarde. Mõistatuse osa oli ka kenasti lahendatav. Suur tänu!
Siinkohal pani Helbe pisut pange oma logis. Mul oli see lahendatud aga veel leidmata aare. Aga ma täitsa mõistan tema eksitust, sest ega ma isegi jõua meenutada mitme aarde kohta pidi ta minu suust kuulma, et see mul juba leitud. Lahendamine oli täitsa vahva ja kuigi võiks arvata, et loksutab kõik puusalt paika, siis päris nii see ei olnud. Aare ise ka igati vahva teostusega, mida küll näljaste sääskede tõttu kaua imetlema jääda ei saanud. Matkatee on autotee servast nii võssa kasvanud, et esimese hooga vaatasin, et polegi teed. Kui esimese võsa läbisime tuli aga selle tagant peidust ka rada välja. Aitäh!
Alustasime oma Geojaanile sõitmist selle aardega. Airil oli küll leitud, aga kuna see jäi meile tee peale, siis käisime sipsti ära. Tore matkarajakene ja kenasti tehtud aare. Mõistatus lahenes ka kiiresti. Tänan!
Mõnus rahvuslik mõistatus ja kerge ja vahva konteiner ja pole võss ja linnud ehmatasid, kui tõusid raja kõrvalt ootamatult lendu. Mida veel tahta? See ongi geopeitus parimast küljest. Aitäh!
Mõistatuse lahendasin juba ammu aga välitöödeks sobiv aeg saabus alles täna. Auto jätsin päris kaugele, jalutasin aardeni ja pärast logimist tegini mitme kilomeetrise ringi metsas. Kuni aardeni olid Miku jäljed ees aga ma olin nii omas mullis, et suutsin paarkümmend meetrit mööda minna. Konteiner päris äge. Võtsin kõik tüngad-tarkuseterad ilusti vastu ja lõpuks leidsin ka koha kuhu nimi kirjutada. Tänan aarde eest, mulle meeldis. :)
Hommikune jalutuskäik ja tutvumine kolme vahva jutuka tegelasega. Aarde sain ka ikka lõpuks logitud. Aitäh!
See mõistatus sai juba õige ammu lahendatud ja aarde asukoht kaardile pandud. Kuid ikka oleme siitkandist mööda sõitma sattunud, kas liiga hilja või juba liiga väsinult ja aardekülastus on muudkui edasi lükkunud.
Täna siis otsustasime peale nädalast jõulu-geotiiru mööda Eestimaad ja enne Tallinna jõudmist veel ühe kõrvalepõike teha. Päike hakkas juba loojuma, haarasime igaks juhuks kaasa ka taskulambi, mine tea, mis kavalus seal metsas ees ootamas on. Oi kui vahva asja me eest leidsime! Uurisime kõikvõimalikud kohad läbi ja lõpuks jõudsime muidugi ka logiraamatuni.
Väga tore aare, kiidame ja täname!
Meenus, et viimasel ajal on GP lehel aarde kirjeldusega seotud fotodega mingi probleem? Kontrollides oli siitki pilt kaduma saanud. Lisatud uuesti.
Sai kõik asjaosalised kokku loetud ja numbriteks pandud. Nüüd peale õhtusööki Siniallika trahteris oli paras aeg jalutada veidi ja logida. Tänud
Kunagi ennemuistsel aal lappasin mõistatuse guugli abiga kokku ning sättisin lahendatud täpi kaardile. Septemberi alguses oli aukartust äratav plaan logima maanduda, kuid enne firmaüritust kulus ühe teise aarde leidmiseks nõnda palju aega, et siia enam ei jõudnudki. Aga egas logiraamat tühja kohta salli ja möödaminnes tegime täna lõpuks peatuse. Läksime esimese hooga lõhna peale ja lõpetasime umbes 30m liiga vara võsas. Peale harilikku pimedas võsas ragistamist võtsin kaardi ette ja peatselt saabusime ka tegelikku nulli. Kohapeal tegelesin kõigepealt toredate vidinate näppimisega, seejärel tegin silmad lahti ning võiski logima hakata. Aitäh!
Lahendus (väga tore mõistatus muide) oli juba jupp aega ootamas, aga täna, kui juba kaks aardetüüpi kenasti leitud, sai tagasi linna tee siit läbi painutatud ja ka see kolmas tüüp plaani võetud. Alguses tundus küll, et kas tõesti võsa, aga ei - nii mõnus tee viis aardeni kohale, puhas jalutuskäik pargis :)
Kohapeal natuke tutvusin olukorraga ja sain mitmeid juhiseid, mida teha ja mida mitte ja mida kasutada ning siis varsti oligi juba logiraamat käes.
Väga tore aare, aitäh! :)
Kaks päeva, Kostipäiva seljataga tegime koduteel juba pimenevas õhtus väikese jalasirutuspeatuse. Uni kippus vägisi silma ja üks väike jalutuskäik "tuulutus" kulus ära. Uh, see oli mõnus, nimi kirjas ja nüüd võib ohutult koduteed jätka. Aitäh.
Seda, et astusin vandiraiujate suguseltsi olen ma kogu aeg teadnud, kuid nüüd tuleb välja, et ise põlvnen ka vandiraiujatest.. öö-saarelt päeva-saarele :D
Tänan.
Geojaanile järgnes veel täispikk rannapäev ja ees ootas mitmetunnine kojusõit. Mingil hetkel aga tundsin kuidas unevõlg hakkas vaikselt võimust võtma ja oli kiiremas korras vaja tega üks kiire metsapeatus et pea uuesti selgeks saada. See aare ootaski jubapikalt pikalt oma hetke. Lähemale veeredes proovisin autoga kll ühelt ja teiselt poolt ja imestasin et mismoodi see kll 2.0 olla saab. Täielik võsakas ju. Leanne ka küsis et kas lähed tõesti puuke korjama.korra isegi kahtlesin, aga oli ju vaja end virgemaks saada. Vahetasin plätud tossude vastu ja otsisin kohta kust sukelduma hakata. Õnnex läks sellega kohe nii hästi et jalutasin kohe õige koha pealt sisse ja edasine oli tõesti üllatuslikult lihtsastikulgetav maastik. Nullis läx aga meeletult aega. No ei leia. Tee või tina aga ei suuda selliste gabariitidega kasti leida. Suurendasin muudkui trajektoori javist kõik sealsed sääsed said ilusti ära söödetud. Lõpuks olin juba alla andmas ja mõtlesin et vaatan korra gp lehele ka. See arvas aga et mul on aardeni veel oma poolsada meetrit minna. Hiljem selgus et olingi GC numbreid sisestades näpuka teinud. Edasi läks juba nagu lepase reega. Teostus pani muidugi muigama. Kas ma pole mitte kaugelt sarnast teostust ühe teise (ka Merle) aarde juures näinud. Täiesti aimamata et siin juba tükk aega varem selline vigur meisterdatud oli. Igastahes tänud peitjale selle laheda teostuse eest ;)
Ainuke kord, kui vihma saime geotuuri jooksul, oligi siin. Sõbrad jäid autosse istuma, meie panime padavai aaret otsima. Väga nunnu ja vinks-vonks aare, aitäh vaeva nägemast!
Koordinaadid olin juba mõnda aega tagasi kätte saanud ja täna jäi see rohelise mütsiga täpp kenasti teele. Kui võsajäänuste hunnikutest üle olin trampinud, oli mõnus metsalõik ja kast oli vahva, kohe näha, et peitjad ka südamesoojuse siia sisse ja kaasa pakkinud, aitäh.
Võsaraiet oli tehtud - pidime tegema kümmekond meetrit sääretõstejooksu, et rajale saada. Kohapeal tutvusime kõigi 3 ergutajaga - kuis siis muidu. V:kaarditasku J:päevalillepastaka, mis ei mahtunud konteinerisse ja läks teistele kirjutusvahenditele seltsiks. Aitäh!
Igatepidi tore, mõistatusest asukohani välja. Lõpus mõtlesin pisut üle ka :) Tänan!
Kahju, et videot ja pilte jagada ei saa, nii äge oli! Teekonna aardeni tegime ise veel eriti põnevaks! Suured tänud ja kiitused! Päeva kõige lahedam aare! Super!!!!:)
Tänase päeva vaieldamatult ägedaim aare. Lume ja jäitega oli küll veetakistuse ületamine keeruline ja Anne käis peaaegu sissegi, aga ära tõime ;). Aitäh!
Mõistatus sai juba ammu lahendatud, lõpuks jõudsin ka vormistamiseni. Vaatasin kõik tüngad üle ja panin ka nime logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale.
Mõnusalt lihtne mõistatus oli lahendatud juba ammu ja ootas, et ma siia satuks. Nüüd siis sattusin ja sain nime kirja panna.
Mõistatus lahenes kergesti ja seda oli huvitav lahendada. Aarde teostus oli nii südamlik ja armas, aitäh peitjatele!
Tuleb välja, et mul kah on selle matkarajad seotud aare. Siine lõik on päris võsastunud andis ikka otsida seda raja algust seal võpsikus. Leid ise lihtne sellisest tipust on raske mööda minna.
Käisin Tallinnas tööl. Seljakotis oli lisaks Patika ringiks kaasa võetud jooksuvarustusele loomulikult paar tonni maksev uus õunarüperaal. Tänased aarded olen kõik läbi käinud seljakott seljas, va Patika sutsakad. Ei julge seda küll valveta kuhugi maha jätta, kuigi jube tüütu on tassida. Siin parkisin motoputuka ära, viskasin tagi maha, sest ees ootas nii 150m metsa. Haarasin telefoni ja pastaka ning olin juba metsas, kui tuli meelde, et ma ju jätsin seljakoti tsikli kõrvale maha. Riskisin, ahh, käin kiirelt ära. Nullis paistis õige asi juba eemalt. Eeskujulik teostus! Kiidan. Kiirelt logi kirja ja tagasi. Tagi selga, kiiver pähe, pastakas ja telefon taskutesse, kindad kätte, tsikkel käima, teele! Olin juba pikalt neljarealisel kui võõras tunne kerre tuli... Oot, midagi on valesti. Nihelesin sadulas, püüdes aru saada, mis teisiti on. Ja siis kui koitis! Õud täitis hinge! Lahmasin vasaku käega selja taha: seljakotti pole seljas! Faaaaaakk, fakk, fakk, fakk, tõmbasin tee serva. Mihkel, siin ei saa ju ringi pöörata! Fakk, fakk, fakk, fakk, fakk. Kiire tsekk, kuidas tagasi saab. Tsekk, fakk, fakk, fakk. Nii terve tee tagasi, ikka fakk, fakk, fakk, fakk. Seljakott ootas mind selle kruusase tee peal, kuhu ma ta jätsin. Fakk-Yeah!
Täna peale Tartu rattarallit, sõitsime siit läbi. Mõistatus oli mõnus ja väike jalutuskäik rajal vihmaga veel mõnusam. Tänud peitjale aarde eest.
Tore lahendamine oli ja lahe konteiner ;) Võtsin esimest korda ka ränduri kaasa :) Tänud
Tore mõistatus, viimasel emakeelepäeval asutusesisesel viktoriinil sai isegi samalaadseid küsimusi küsitud :) Aarde leidsime üllatavalt ruttu, millegipärast olin valmistunud veidi pikemaks matkaks. Aitäh peitjale!
Kunagi aarde ilmumise aegu püüdsin nuputada selle aarde lahendust, aga välja ei nuputanud. Seevastu kui Anna selle ette võttis, oli varsti lahendus olemas. See on see meeste loogika ja naiste loogika.
Igatahes, kui kaardile vaadates tundus, et tuleb minna kuhugi metsa keset eimidagii, siis kohapeal oli olukord sootuks vastupidine. Väga mõnus matkarada viis kiirelt kohale. Ning kohapeal - jah, seda peate ise nägema. Minge kaema! Meie poolt kindlasti pöidlad! Suur tänu koos rahvaga metsa kutsumast!
Kuigi lahendus oli ilusti olemas, oli see aare vahepeal plaanis seekord vahele jätta. Sest noh, mets ja märg ja iu-iu. Aga kui olime ära käinud, osutus just see põlvkondadevahelises üksmeeles tänase minituuri lemmikuks. Tekkis tahtmine matkahooaja avamine varasemaks tuua. Aitäh.
Üks igati tore mõistatus minu arvates. Auto jätsin kruusatee serva ning sealt siis jalutasime krantsiga koos nulli poole. Siin oli jälle veidi meenutamist - nimelt miskid ajad tagasi kõndisin siit mööda matkateed mööda - siis polnud seda aaret siin veel paraku olemas. Ja nüüd ei pidanud nulli jõudes pettuma, hiiglama vahva asi valmis tehtud. Aitähhid, suunurgad läksid üles, krants ka tänab jalutuskäigu eest!
Aare sai lahendatud juba mõni aeg tagasi ning ootele see jäigi. Väsinud kutsikas jäi autosse, väsinud Taavi ka. Aardeni jalutasin ringiga, tagasi mööda otseteed. Lumi kandis täitsa hästi, seda poleks vaja olnudki kui kohe oleks õige teeotsa leidnud. Vahva tükk. Aitäh!
Tore lahendamine ja Mari parkis auto mulle tuttavale rajale. Viimati matkasime siin jalgratastel Anni, Pireti ja Vaimariga Perakülast Aegviiduni. Tänud peitjale.
Virulased leidsid ka tee aardelaeka manu ja ma võtsin rännuputuka ühes. Aitäh toreda aarde eest ja Piiale Peetrile sissekäidud sammude eest!
Minu lapsepõlv möödus Lõuna-Eestis. Seetõttu pole minul probleemi, et selle kandi keelest aru saada. Vahel meeldib mulle endalegi rääkida just nii, et põlised põhjaeestlased aru ei saa :)
Täna jäi just see vahva aardelaegas meie teele ja saigi nimed kirja pandud. Jätsime ka ühe ränduri, kes meiega Küproselt kaasa tuli.
Täname!
On jah meil tore maa ja vahva rahvas. Kohati on põhjaeestlasel setust lausa võimatu aru saada. Eks siis pole ime et me teineteisele nimesid rohkem jagame kui neid naaberrahvastele jätkub. Kohati on vist tõesti nii et igal eestlasel on oma eesti keel ja küllap ka rahvus. Sellise aarde juures meenus film Malev ja stseen kuidas arutati sakslastele vastu hakkamist. Suured tänud. Piia pistis ka ränduri karbi sisse.
Koordinaadid olid ammu teada ja täna siis oli aeg välitöödeks sobiv. Esmalt alustasin otsinguid 100m varem kuna olin GPS-i koordinaadid valesti sisestanud. Jäljerada läks küll edasi aga kuna tegu oli matkarajaga, siis arvasingi, et tegemist on olnud matkajatega. Kui veast lõpuks aru sain, siis oli aardekarp juba kaugelt näha.
Kui tavaliselt olen ma essa, kes kiunub, et mõistatus nii raske, siis siin oli mul kohe kahju, et rohkem neid "masakaid" (kihnlaste keeles mandriinimene) sisse ei topitud. Mulle oli lahendus lihtne. Kuna õhtujuhtimisel olen teinud sellist seltskonnamängu, siis oli geokontroll hoobilt roheline. Aa mis sa selle rohelisega siin eemal teed?
Sellegipoolest saavad sildid siia kohe külge, sest minu "nõuded" olid olemas. Aardel oli oma idee, koht mulle meeldis, polnd mingi räme võss nagu eemal ja see teostus! Olgu või mõned lauad viltu saetud, mõned hinged kipakad, midagi suva liimitud või lõigatud, mulle lihtsalt meeldib kui peitja näeb vaeva. Siin muidugist oli kõik millimeetri täpsusega paigas, dääm!
Keegi oli enne mind siia suuskadega tulnud, ma vaatasin ringi, et siia mahub peita veel, mulle korralik rada läks edasi. Tänud peitjale, lahe!
Mõistatus lahenes kiiresti ning täna oli just õige aeg aaret logida. Väga lahe aardekonteiner.
Jõulureisilt tulles rääkisin oma mugud ära, et peab koos ikka ühte aaret ka vaatama. Meeldis, et parkimiskoht oli samas ja väike jalutamine toredal rajal. Teostus ka igati meisterlik ja armas. (peaks ka seda tehnikat uurima, millest nii ilusaid värvilisi asju saab) Tänud toreda koha ja tasemel teostuse eest. Pärast oli tuju nii tore, et tegime lumememme ka. Häid jõule!
Jõulupäeval tegime väikse ringsõidu läbi kohalike aarete. Väga armas majake, sobis hästi advendiseeriasse. Tänud peitjale.
Enne suurt söömingut tuli natuke jalutada, nii et otsustasime lähiümbruses natuke aardeid otsida.
Nii armas aare oli meid ootamas. Üldiselt ma ei võta endale aaretest kunagi nänni, kuid seal oli nii armas põdrake mida ma ei raatsinud kuidagi aardesse jätta. Timmu keelas küll midagi kaasa võtta, aga põder elab nüüd minu juures. :P
Tänud peitjale. Väga eeskujulik aare. :) Sildid külge.
Eilsel sündmusel sain kinnitust, et see lihtne. Täna võtsin lahti ja oligi kohe lahendus käes.
Ja kuna oli vaja nagu nii Kosele sõita siis läksime panime nimed ka kirja.
Üks mõnus teostus. Tänud!
Mõistatus oli mõnusalt lihtne ja ka hariv. Tundsin kaardilt ära ka enda kunagised juured. Kohapeal kaaslased alguses hõiskasid, et kuhu lähed null on ju siin. Mõistatuse null oli tõepoolest. Siis tuli kommentaare, et gepsu pole vajagi. Kõnni lihtsalt mööda rada nulli. See teooria ei pidanud samuti paika, sest see tähendanuks lõpuks nädala pärast Ähijärvele jõudmist. Õigest nullist leidsime vahva teostusega aarde. Kuna eelmiste poolt oli kast natukene hooletult kinni pandud, siis nägime kohe ära kuidas logiraamatule ligi pääseb. See ei vähendanud sugugi leiurõõmu. Aitäh!
Tagasiteel autoni otsustas Marje testida kraavijää tugevust. Meetri kõrguselt jääle prantsatamine jättis terveks nii jää kui ka kondid.
Teine mõistatus, mida polnud veel jõudnud vaadata enne kui õnnestus aarde juurde minna teistega. See vähemalt on selline, mille lahendamisega oleks isegi viitsinud tegeleda :) Aare ise oli väga lahedalt tehtud. Kahjuks küll oli eeline otsija vähe lohakalt asja kokku pannud, niiet meil üllatusmoment kadus ära, kuid siiski vahva asi :) Suured tänud!
Advendiseeria lõpetamisele suundudes noppisime ka mõned aarded; aaretest endist suurt midagi ükshaaval ei mäletagi aga sõit nendeni aga oli selline muhe kulgemine mugavas Subarus ja mõnusas seltskonnas...
Tore aare, lisan ka sobivad sildid.
Geotuuri lõpetuseks, enne detsembrikuseeria sündmusele suundumist (juba kell 16:10 :D), võtsime veel vaid selle aarde ette. Olin selle isegi edukalt lahendanud ja nüüd isutas ka väidetavalt soovitatavat aaret kohata. Kui olin enda arvates kohal, jalutasid teised varmalt edasi. Tuli välja, et ma polnudki lõpukoordinaate muutnud. Tegime väikse matka ja leidsime toreda peidiku, avasime vahva aarde ja kirjutasime sinna, mis vaja.
Aitähid Merlele väga toreda aarde, nii mõistatuse kui teostuse poolest! Aardega kõik kombes, panime ka mütsi korrektselt pähe tagasi. Lahkudes otsustas Marje korraks lendavat haldjat mängida, aga seegi tuli tal hästi välja ja lõppes õnnelikult.
Lähme nüüd viie km kaugusele sündmusele esmaabikotiga jõulurahu ja teisi sõbralikke geomängureid ootama :-)
Peale meeleolukat advendisündmust tegime koduteel paar peatust.Tore mõistatus ja kena teostusega aare.Aitüma
Üllatav asukoht ja üllatav teostus. Keset metsa, selline asi!
Algselt mõtlesin sündmuselt otse koju sõita, aga kus sa saad kui teele jäävad kaks aaret. Eraldi nende pärast ei tahaks Tallinnast sõitma hakata. Arvata oli, et siit PET toorikut kuusest otsima ei pea vaid mõnda mõnusalt sõbralikku teostus. Lahendasime aarde nagu ettenähtud, hästi tehtud :)
Kui aare ilmus, siis tuli lahendus kiirelt, kuid hindasin liiga kaugeks. Mingil hetkel tuli ikka jalad tagumiku alt välja ajada ning mõnus lonkimine ette võtta. Aitäh!
Mõnus lihtne mõistatus. Sobilik advendiseeria kingituseks. Täna logisime vaid aarde, kuid matkarada kutsus siit millalgi ka edasi astuma. Elame-näeme, aitäh!
Tore mõistatus ja rahvamaja ilusa lumise jalutuskäiguga leitud. Tänud!
Mõistatus oli õnneks lihtne ja väga tore. Kohapealt leidsime ka väga toreda majakese. Suur tänu.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõistatus sai lahendatud kohe, see oli midagi minu jaoks, aga kodus oli mõnus soe, ei viitsinud kuskile kimama hakata. Nüüd siis sai ära logitud. Lahe teostus, tänud peitjale.
Tore mõistatus, selline paras sõidu pealt lahendamiseks. Vastuvõtt oli ka väga pidulik. Tänud peitjale!
Päeva kolmas STF, piinlik! Olime asukohavalikuga totaalselt metsas ja nii ta läks, kuigi ega me väga hullusti maha ei jäänudki, 5 minutit ehk... Kohapeal juba pidu käis, saime toredat kasti näppida, nimed kirja ja siis mugisin seda head musta asja :D Aitäh toreda aarde ja vastuvõtu eest!
Mõistatus, olgugi lihtne, äratas tähelepanu, kes teab kui palju muidu kohe reageerida oleks viitsinudki. Heal rahval on palju nimesid - piisavalt, et lihtsalt oma inimestega eestlasteks jääda ning mitte lasta ignorantsel võõrkultuuril seda rikast pärandit ära lämmatada!
Vanast rasvast, mis ilmselt EKI ja ES-i murdeväljaannete küljendamise käigus kogutud, oli see mulle tõesti peaaegu 2.0. Siiski, just neid kõige toredama kõlaga odratolguseid ning vandiraiujaid ei mõistnud oma peaga kohe õigesti kaardile paigutada :o) Positiivse geokontrolli järel aardelehele ilmunud roheline number 1 kutsus õue minema, olgugi et mingit esimesena jõudmise lootust ei kannatanud Lillekülast startides küll hellitada. Kohapeal ootas ees juba üks üpriski ootuspärane punane auto, üks vähem tuttav hall ning üks ohutuledes võõras sõiduk - õnnetul kombel katki läinud täpselt keset teed, blokeerides kõigi järgmiste ligipääsu viisaka parkimistaskuni 20 m eemal...
Nullis tervitas rõõmus seltskond, mille koosseisu maapinnalt kumavas nõrgas sinises valguses rohkem küll häälte kui nägude põhjal ära arvata püüdsin. Kusjuures nende hulgas ei kuulnud sugugi isikuid, keda peaaegu kindlalt arvasin eest leidvat. Logiraamatut täites veendusin - Jürikad polnudki veel käinud. Muuhulgas fikseerisin ajavahe, mille Tallinnast startides esmaleidjatele kaotasin: 14 minutit. Konteiner on muidugi äge, ülesehitus mõnevõrra tuttavlik, samas suurem ja uhkem koos väga kenasti teostatud jõululike lisadega. Absoluutselt soovitussiltide vääriline, aitäh!
Kui nimi kirjas, oli juba mahti kohalviibijatega mõni sõna geojuttu vesta, Silveriga "ametlikult" tuttavaks saada, peitjate tiimiga meenutada meie kunagist juhuslikku kohtumist Laulimäe kivi juures ning proovida perenaise kaasa toodud "musta asja", mis muide väga hea maitses :o)
Täna tundus hea päev detsembrikuumuses kaasa lüüa. Potensiaalne peidukoht tundus käeulatuses olevat ja aarde leidminegi üsna tõenäoline. Mõtlesin et lähen siis ka valvesse. Seekordseks varitsuspaigaks osutus Jüri tankla. Mõtlesin et lähen istun ja ootan millal aeg täis tiksub. Kuna aga olin õhtusse miskit veel planeerinud ja olin graafikust maas, siis mõtteks see vaid jäigi. Seega avaldumise hetkel olin alles Saku kandis. Aarde avalduses võtsin vastu otsuse, et esmalt sõidan aardele lähemale ja siis hakkan mõistatust pusima. Potensiaalse peatuspaiga juures seisis keset teed üks ohutuledega auto, no nii hästi oli pargitud et ei saanud ei üle ega ümber. Masina ma tundsin loomulikult ära. olin seda korra juba varem ohutuledes silmanud tee ääres kui käisin viis5viis aarde juures turnimas. Geopeiturile ta igatahes kuulub, aga kellele, seda võisin ainult aimata. Tormasin masinast välja ja hõikasin küll, et kas võiks keegi tee ära vabastada, aga vastust ei saanud. Kehv jäljekütt olin ka, hoolimata õrnast lumekirmest, ei suutnud jälge üles võtta. Hakates autosse mõistatust lahendama minema, saabusid Liis ja Madis. Võtsin tuimalt sappa ja lonkisime aarde poole. Seal pidu juba käis, aga et sellest osa võtta tuli ikka esmalt aare ära logida. Üks mõnus nikerdis oli taas meid ootamas, kahju et esiritta ei saanud, aga õnneks sain otsimisel siiski abiks ka olla. Nimed kirja ja kes auto poole tagasi, kes võiduloo saatel maiustama. Peitjad ja esmaleidjad olid kõik kenasti reas. Laud oli ka lookas, nänni oli nii palju, et ei suutnud seda kõike järgneva pooltunni jooksul isegi ära hävitada. Tundus nagu oleks laud 20le kaetud olnud. Aga nii palju kui sisse mahtus, nii ma ka seda peale surusin. Väga maitsev kraam oli –aitäh selle eest. Külalisi tuli veelgi ja nii üks mõnus detsembrisündmus taas maha peetud saigi.
Väga tubli et meistrimeestel ikka tööd jätkub, ma tunnen ennast juba lausa ohustatuna. Tänud.
Stardipositsioon oli kehva (Laagri) ning seda ei õnnestunud ka sellega kompenseerida, et Liis mõistatust lahendas ja mina samal ajal sõitsin. Aarde juures ootas peitja ning ka esimesed leidjad, kuid kuna olime Jasperi autosse magama jätnud, siis pärast logimist lippasin autosse tagasi ja kahjuks ei saanud jääda lobisema. Aitäh aarde eest!
Muudetud: magus jõudis minuni, väga maitsev on! Aitäh!