Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna Tsaari-Venemaal olid Haapsalu ja Pärnu kuurordid ja mudaravilad eliidi seas tugevasti soositud, siis oli Lääne-Eestisse vaja luua kiirem ühendus Peterburi ja Moskvaga. Tsaar Peeter Suur oli 17.-18.sajandil üks olulisemaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. 1723. aastal rajati siia tema ukaasiga uus moodne lennujaam, mis tõi kokku õukonnaliikmeid ja tähtsaid ärimehi. See piirkond sobis väga hästi lennujaamaks veel mitme asjaolu tõttu. Nimelt olid Lääne-Eesti siledad pinnavormid hobusahkadega kergemini tasandatavad, samas ei raskendanud töid ka suured põllukivid, neid leidus napilt vaid ehitustööks, lisaks valdavad läänetuuled olid abiks õhkutõusmisel ja maandumisel tolleaegsetele kohmakatele lennumasinatele. On vähetõenäoline, et Tsaar ise siin maandunud on, aga teada on, et vaatamata ehitusel taga aetud kiirusele ja kvaliteedile, ei hukkunud tööde käigus ühtegi hobust.
Tänapäeval pole lennujaamast palju järel. Aimatavad on ruleerimis- ja lennuraja ääremärgistused ja kivikuhilatena terminalihoonete varemed. Aare asub kunagise lennujuhtimistorni kohas.
Aare on nimetatud Soome aktiivse geopeituri - Kirsi M - auks.
Aare on peidetud 2018.aasta advendiseeria 25.detsembri aardena.
TERETULEMAST PARDALE!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (12), lahe_teostus (11), lumega_leitav (3), advendiseeria_2018 (1), 2018_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC81886
Logiteadete statistika:
92 (98,9%)
1
2
1
0
0
0
Kokku: 96
Lähenemistee oli kahtlasevõitu, kuid lahkumisel sai suurem ja kindlam sõidurada valitud. Vaikselt hakkab väsima see aare.
Tänan peitmast.
Väljumine 4.2.24 13:48 oli edukas!
Kunagi arvasin, et siia lennujaama on väga pikk matk. Kunagi google maps'is "jalutades", mõtlesin, et aga järsku ikka on rohkem drive in. Kuna maapind oli üsna jääs ja ma juba siinkandis olin, siis mõtlesin proovima tulla. Waze'i esmane valik viis mind keelumärgi taha, kuid sai ka mööda põlluvahelist teed samasse kohta. Paar korda ikka seisin ja mõtlesin elu järgi, et kas see ikka kannatab ja kas mul üleüldse on vaja oma autoga siia ronida. Kui ma juba elu üle järele mõtlesin, siis tundus, et kui ma nüüd ei proovi; siis ma tagasi ikka ei hakka tulema. Lõpuks saime üsna edukalt lähenetud Pärnu mnt poolt ning lahkutud Kivi-Vigala suunas. Isegi üle kraavi sain vaid kerge ragina saatel. Kuna metsaalune oli jääs, siis lennujaamani jõudmisega muret polnud. Tagasiteel autosse õnnestus muidugi jäisel teel külg maha panna aga eks see liigne agarus võibki nii lõppeda. Aitäh! EVEJ
Sai tagumiku auto istmest välja. Veidike samme ja aare näpus.
Talvel siia ilma 4x4 masinata ei läheneks. Kevadel juba kannatas juba tulla. Leitud ja logitud. Tänud!
Aardekarbi leides olime algul nõutud, kuid Maret oskas lõpuks ka avada. Tänud peitjale!
Korra varakevadel proovisin läheneda, aga siis oli juba teegi probleemne ja kui praegu metsaalust vaadata , oleks järgmine probleem siin oodanud. Aga praegu kõik super. Tänud peitjale
Pirakad põllu- ja heinamaad siinkandis. Lennujaamas sai saabumine registreeritud.
Raske ette kujutada praegu seal midagi lennuvälja taolist. Hetkel võimalik madalapõhjalisega lähedale sõita, tõsi küll, ettevaatus ei tee paha. Tänud aarde eest!
Leidsin Eesti jaakobiteed kōndides teelt ka lennuvälja. Vägev, rahvusvaheline seltskond on siit läbi lennanud.
Aega võttis aga asja sai. Tundub, et koht on liikluseks ka loomadele, sest radu oli igasuguseid. Tänud aarde eest!
Oh oli see vast teekond, mida mööda siia sai tuldud. Hea, et ikka pärale jõudsime. Google kohe oskab mööda põnevaid teid juhatada. Mis me küll temata teeks? Nagu rusikas silmaauku oli paar meetrit enne aaret kenasti märg maa ees. Loobusin kuiva koha otsimisest. Võtsin sokid ja papud jalast ära ja plätserdasin otse ja paljajalu kasti juurde. Tänud pilvepiirile.
Ruleerisime mööda kohalikke kruusa- ja põlluteid siia - maandusime täpselt õigel ajal - logisse sai see ka kirja pandud. Uhke värk.
Lennujuhtimistorni vahetusläheduses kasvavad imekenad piibelehed, mis just hakkavad õitsema. Et see oli meie tänase pika geopäeva viimane aare, siis korjasime ka väikese kimbu omale kaasa - nii hästi lõhnavad.
Aitäh aarde eest!
Tänud peitjale! Jätsin samuti oma kulguri põllu äärde puhkama ja ühe otsa läbisin joostes. Aega läks vist sama kaua, kui sõotes oleks läinud. Eriti mdalapõhjaliste mõnud.
Kodus kaardi pealt võimalikku lähenemisteed vaadates tundus, et kui autoga paari kilomeetri kaugusele saab, siis on hästi. Need põlluvaheteed ei tundu just eriti sobilikud madalapõhjalise jaoks. Kohapeal selgus, et pole väga hullu midagi, pori on kõik ära kuivanud ja vaid natuke roopas ja tohutult tolmav tee. Auto jätsime siiski umbes 700 meetrit enne aaret ühe põllu serva. Ja õigesti tegime, sest tuli välja, et varsti oligi teel üks kõrgete roobastega lõik, kust mingil juhul poleks läbi sõitnud. Edasi tuli väike kraavi forsseerimine ja siis metsa all kuivemaid kohti otsides ühest märgalast üle hüppamine. Aare paistis juba eemalt ja oli tõesti muljetavaldav. Panime nimed kirja, uudistasime sisu ja asusime tagasiteele. Kui olime peaaegu auto juurde tagasi jõudnud märkasime teel sammumas ühte inimest. Täitsa müstika, kust ta tuli ja kuhu läks.
Aitäh toreda aarde eest!
Täitsa tore koht, väljas 3 kraadi sooja ehk siis korralik sula. Aga õnneks tee suht puhtaks lükatud. Aare ise normaalne, aitäh :)
Esimesel hetkel, kirjeldust lugedes, kukkus suu lahti, aga siis toodi mind kiiresti maa peale tagasi. Ih-ih-hiii :D Hea nali! Kohale sõiduks sai valitud parim tee, ei ühtegi eratee märki ja linnaautoga täiesti drive-in aare. Tänud.
On alles mülkasse lennuliin käima pandud. Kaks esimest lähenemiskatset lõppesid eratee märkidega ja kolmandal oli ka keelumärk ees. Neljas variant oli selline, et sõiduautoga poleks küll julgenud seda rünnata, aga georont möirgas küll, aga kohale ta jõudis. Aare ise täitsa tubli tükk, registreerisin ennast ka reisijate nimekirja sisse. Aitäh.
Oi, ma proovisin kolmest erinevast suunast läheneda, aga rohked vihmasajud olid moodustanud sellised lombid, et kui muidu oleks vaid põhjapesuga piirdunud, siis libisevad-lögased teeservad näitasid, et ilmselt oleks oma madalapõhjalise kuskile kinni sõitnud. Seega jäi sel korral tabamatuks, aga kirjelduse järgi tundub igati äge koht ja äge aare olevat, seega jätan endale märke, et tuleb maasturiga või kuivemal ajal tagasi tulla.
Lugesin aarde kirjeldust ja kratsisin kukalt, et mismoodi nüüd siis see ikka oli. Peen huumor tekitas segadust. Sääsed ka sõid. Aga logitus sai, isegi jalad jäid kuivaks. Jäneseid nägime ka :)
Tolmutorm ja sääseparv. Kuiva jalaga aardeni jõudes, logitud ja kiirel sammul vehkat sealt. Tänan!
Üks buss põlluteel tasasel käigul vuramas. Küll see traktorist võis imestada, et mida see seal keset põlde otsib, sõidab, vurab, põristab. Aga lennuvälja leidsime üles. Peaaegu näed aga kätte ei saa versioon oli. Found it: 17.May.2020 14:35 Kirsi Airlines. Õnneks sisaldas me nännikott ka lennukeid ja need me siis "maandasime" aardesse. Ära sõitsime teiseltpoolt põluuradu mööda. Peaaegu otse kiiruskaamerasse :) Täname!
Ruleerimisrajad olid porised. Auto tagumine osa kattus nii paksu kihiga, et automaatpesula seda täiesti puhtaks ei saanudki. Aare oli õnneks väga tore, aitäh!
Plaan oli minna Kaisma suurjärve äärde matkama ja see aare jäi parasjagu just teepeale. Kohalesõit polnud madalapõhjalisega just kõige mõnusam aga sai hakkama, registreerisime end ära ja katsusime siis mapsi järgi kiirelt maanteele tagasi saada..ütleme nii, et minul ja mapsil on sõidetavast teest ikka täiesti erinev arusaam. Aga natuke põldudevahelist seiklemist ja lõpuks olime siiski õnnelikult õigel marsuudil tagasi. Tänud siia kutsumast :)
Kunagi aastate eest õnnestus vilksamisi näha üht 16. sajandi verstakaarti kus täpselt selle koha peale oli planeeritud suur, kuue kaiga kaubasadam. Tundub, et sellele detailplaneeringule siiski kooskõlastust ei antud ja tehti lennujaam. No mis siis ikka. Tegin siis samuti checkinni. Tänan!
Jällegi vedas, et ilmataat oli kõik võimalikul moel esineva pori külmetanud, et kannatas kuidagi ikka Aivel objekti lähistele meid roolida. Metsas oli karbini kulgemine üsna vesine. Ärasõiduks õnnestus leida paremad teeolud. Tänud peitjale.
Ega naljalt ei lubata lennujuhtimis torni aga täna õnnestus meil luba saada ja juhtimisest osa võtta.Panime lennud kõik ilusti kirja.Aitäh!
See tee, mida Guugel soovitas, sõita ei sobinud. Järgmine polnud palju parem, pigem madallennuks sobilik, aga kohale me saime. Suur tänu Aivele ja tema tranduletile! Koha peal tegime lühilende üle kraavi ja peagi ruleerisime lennutorni manu. Valgustus lülitati sisse ja saime end sisse kirjutada. Aitäh siia kutsumast ja tänud nii taevasse kui maale!
Teekond on sügisel masendav. Loodus ilus, aga teed vihkavad autosid.
Eks neid teid oli kaardil vähe rohkem, kui päriselt, aga ilma suuremate takistusteta saime ikka kohale ja minema. Konteiner oli äge ja kirjeldus ka tase omaette. Tänud aarde eest!
Kord talvel üritasin autoga ligi saada ning mängisin madalapõhjalisega lumesahka õige mitme pika kilomeetri jagu, enne kui suss all täitsa tühja loopima hakkas ning lõpuks enam ei edasi ega tagasi soostunud liikuma... :P Lund polnudki teab mis paksult, aga kitsaste 16'' rehvidega ühesillaveoline lõpetab haakumise jube järsku kui kõht juba natukenegi maapinda muljub. Pool tunnikest mässasin sapöörilabida ja kõrvalt võsapõõsast võetud kõhetute oksaraagudega - tulemus ümmargune null. Kuna kuupäevavahetus hakkas juba üsna lähedale jõudma, siis üritasin ruttu 4x4help.eu kaudu abi otsida. Asjaolu, et sait oli parasjagu häkitud ning suunas standardlähenemise korral erinevatele pornosaitidele, ei aidanud sugugi kaasa :S Pikapeale sain kuidagimoodi mõned telefoninumbrid kätte ning saatsin vahetult enne keskööd sõnumeid välja, helistada enam nagu ei passinud. Umbes pooltelt laekus ka vastus, paraku äraütlev. Mõtlesin endamisi, et lennuväljale oleks vist ikka pidanud lennuvahendiga tulema :P Põhimõtteliselt valmistusin autos ööbimiseks, et varahommikul uuesti proovida, kusjuures kütust sooja hoidmiseks kippus tegelikult nappima. Ühtäkki aga helistas tüüp, kes oli valmis mind hangest välja tõmbama. Poole kahe paiku öösel saabuski neliveoline päästevahend ja peatselt jõudsime seisu, kus Skoda soostus omal jõul kere liigutama :o)
Vananaistesuvel polnud autoga kohale sõitmine loomulikult absoluutselt mingi probleem. Aardekonteiner veelgi muhedam kui kirjeldus. Kenasti väljapeetud stiil, tänu koos vaikiva respektiga hinge suunas, keda mul polnud au siin ilmas kohatagi...
Kahju, et tol ajal ühtegi cinematograafilist salvestuseadet veel leiutatud polnud, vaataks nüüd hea meelega tagant järgi, kuidas tol ajal hobuste või härgade rammul need kohmakad lennumasinad meie taevas ringi vurasid. Hii-haaa! Üle kõplava maarahva tühmade peade. Jätsin aardesse Rumeeniast toodud TB.
Toreda teostuse ja huvitava kirjeldusega aarde. Inimjõul liikuv ornithopter ehk tiibu lehvitav mootorita lennuk sai valmis "natuke" peale selle lennujaama ehitamist aastal 2010 . Toronto Ülikoolis valminud ülikerge lennuk saavutas üle saja meetri pikkuse lennukauguse ja seega võib öelda, et tiibu lehvitades on võimalik inimesel lennata. See idee pärineb keskaegselt leidurilt Leonardo da Vinci 1585. aastal, kuid pikka aega pole tema ideed töötava prototüübiga suudetud tõestatud. Aga näedsa - eesrindlikud vene valitsejad ehitasid juba paarsada aastat enne mootorlennuki esmaesitlust da Vinci lennukile lennujaama!
Kodune kaarditöö andis kõige mõistlikuma lähenemistee Langerma kaudu, ehk siis Libatse kiiruskaamera juurest ära keerata. Tee oli lai kuid kõige mugavam sõita seal ei olnud aga kõrvalteed olid kordades hullemad. Õnneks oli kuiv aega ja suuri lompe teel ei kohanud. Talvel seda teed läbida ei tahaks, vähemalt oma linnakaga. Aarde leidmine läks ruttu. Registreerisime end lennule ja sättisime ühe vahemaandumisega koduteele. Aitäh.
Valisin kõige kohutavama lähenemistee. Mõtlesin, et pööran tagasi aga ühtegi tagasipööramiseks sobivat kohta ei tekkinud. Seega kiirusel 17km/tunnis liikusin aardeni. Tegin kiire logimise ja seejärel tulin kaherealist põlluteed mööda tagasi suurele teele. Ütleks, et ragistasin läbi võsa kohale ja leidsin tagasi tulekuks suurepärase geomaantee ;)
Waze suudab mul kuidagi ikka need kõige kehvemad teed lähenemiseks valida. Esimese raja keskel oli paras mülgas, millest ma läbi polnud väga nõus vurama- pole nelivedu ja põhi kah vastikult madal. Mis seal ikka, tagurpidikäik ja järgmisele katsele. Jällegi juhatas mingile rohkem traktoritele mõeldud rajale. Vähemalt kannatas otsa ümber keerata kuidagi ning edasi siis suht nullilähedale juba enam-vähem normaalset kruusateed pidi võrreldes nende eelmistega- vähemalt mahtus 2 autot kõrvuti. Teostus meeldis, peitjale tänud!
Sõitsime tõllaga kohale ja soovisime lennumasinaga Pärnusse, panime nimedki reisijate nimekirja. Lubati teatada, kui lennurada jälle töökorras on. :)
Sattusin siia peale edukat geojaani ja sõbra juures käimist. Geojaani käigus sai küll vähe magatud, siiasõites andis tunda, pidin igast trikke välja mõtlema, et üleval püsida. Pusisin siin võsas veits ja korjasin puuke ära endalt, karp oli väga lahe, kui kohale jõudsin. Kahjuks aga ei osanud kuidagi silmaga eristada kunagise lennuvälja detaile, nägi välja nagu klassikaline angervaksa kasvukohatüübi mets. Aga hea info ikkagi, et selline koht on olemas olnud. Aitäh :)
Vahepeal on lumi ära sulanud ja teed mõistlikult läbitavad. Ühesõnaga, õnnestus kohale sõita ja nimed kirja pandud. Kobe tükk!
Tänase geopäeva esimene siis. Tee oli pisut vilets aga kohale sõitsime ning isegi peale logimist kohtasime teel teisigi madala kleerensiga autoga kohale vurajaid. Tore teostus. Tänud
Appi, mis kirjeldus!
Aga teisalt: Semiootik Valdur Mikita arvates on tõenäoline, et termin "lennuk" on väljamõeldud Tarvastu kihelkonnast pärit maamõõtja ja rahvaluulekoguja Johan Lagose poolt. Lagos nimetas "Lennukiks" Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" XVI peatükis esinevat Kalevipoja laeva.
Seega...
Aitäh vahemaandumise eest.
Tegime vahemaandumise, kandsime nimed sisse ja lendasime Pärnu poole edasi. Tänud laheda aarde eest!
Et kõigi päeva toimingutega hakkama saada, alustasime üsna varakult. Nii jõudsimegi siia lennuradadele juba hommikul. Lähenemisteed olid päris põnevad, aga täiesti sõidetavad. Vaid mõned rööpakohad pakkusid närvikõdi. Oskasime auto õigesse parklasse sokutada, nii oli aardele lähenemine üsna murevaba (kuiv, mitte vesine). Tänud vahva aarde eest!
Oi siia sõites ja siit ära minnes sain oma auto ikka korralikult mudaseks. Õnneks oli geolutikas tubli ning sibas ikkagi kõigist takistustest läbi, kuigi osadest paikadest ikkagi üsna napilt. Ma isegi miskid nädalad tagasi korra mööda-sõites üritasin ka nulli jõuda, kuid siis takistas sügav lumi mind juba üsna eos ning mõtlesin ümber. Ah-jaa, karp igati äge muidugist, aitüma!
Jooksva aasta senini ilusaim ilmateade ja vabad päevad tähendavad, et tuleb teha mingi hea mitmepäevane geoplaan. Seda plaani hakkasin koostama laupäeval ja peamiseks eesmärgiks võtsin Ruhnu talvise külastamise. Esimene katse läks eelmise aasta kevadel aia taha, sest lend ja lisalend olid üle broneeritud.
Miks mul selline uitmõte nüüd pähe tuli? Üks Ruhnu elanik saatis eelmine nädal mulle, kui valele Karlile, kogemata e-kirju mingi ehitusprojekti raames. See pani mõtted pähe. Vahepeal soovitasin geokolleegil sinna saarele minna. Heas mõttes. Kõige eelneva tulemusel olin lõpuks ajanud endale isu peale ja ei jäänud muud üle kui minna.
Lend ei olnud aga kindel ja majutusest polnud ka vastust saanud. Pakkisin koti niimoodi kokku, et halvimal juhul telgin Ruhnul ilma telgita. Alles poolel teel Pärnusse sain helistada ja uurida kas üldse saan saarele. Vastuseks öeldi, et 1 vaba koht on. Lõin juba rõõmutantsu, et nüüd küll vedas. Seejärel tuli küsimus, et millal tagasi. Homme, teisipäeval. Edasine mulle aga sugugi ei meeldinud. Teisipäev kõik kohad täis ja esimene võimalus neljapäeval. pff.. plaan A seega pekkis. Pettumus oli suur. Ropendasin ja vandusin. Raske oli leppida juba teistkordse põrumisega lennukiga Ruhnu saada.
Kuna Ruhnu Airlines vedas mind alt, võtsin välja plaan B. Sellel paberil oli esimeseks aardeks Kirsi Airlines. Paljude siltidega premeeritud aare oli antud hetkel väga teretulnud, et tõmmata geomeeluolu uuesti käima. Aarde ümbruses sõites oleks tahtnud omada WRC 384 naastuga rehve. Totaalne liuväli. Mõnes kohas tundus, et tugev külgtuul puhub auto lihtsalt tee pealt ära. Nulli lähedus otsisin parkimiseks koha kust pärast kohapealt ka minema saaksin.
Edasi jalgsi liikudes ei saanud aru kuidas ma üldse autoga nina õiges suunas kohale jõudsin. Pärast paari napilt selili kukkumisest pääsemist vältisin autoteed ja kõndisin põllu peal või kraavi ääres. Esimesest kahest kohast nulli ei pääsenud, sest kraavijää ei kandnud ja all oli vesi. Kolmas kraav oli piisavalt kitsas, et sellest üle hüpata. Kohapealt leitu oli väga kihvt ja oma silte väärt. Logiraamatusse kirjutasin oma Tallinna lennujaama geopastakaga. Oleks tahtnud seda aardesse jätta aga olin hommikul unise peaga jätnud oma õige pastaka koju jätta. Pea oli pulki täis ka aarde juures ja viimane väli jäi seetõttu täitmata. Järgmised võivad oma maitse järgi selle ära täita.
Kohapeal ei suutnud ka parima tahtmise korral ette kujutada tsaariaegset lennuvälja. Väga huvitav teadmine igaljuhul. Tänan ka laheda teostuse eest!
Tee on lahti lükkamata.
Ukerdasime maasturi jälgedes umbes kilomeetri peale. Kuna mõte kätega auto väljakaevamisest ei kuulunud päevaplaani, siis jätsime asja järgmiseks korraks.
Teel suveparadiisi (loe geoparadiisi) tahtsin kindlasti ka siin peatuse teha. Viimase hetke pakkumise oli ka Erko vastu võtnud ja sobis väga hästi kaaspiloodiks. Kui lõpuks maanteelt maha keerasime, tekkis tunne, et selle osa võiks päriselt ka üle lennates läbida. Teel endlal polnud viga midagi aga lumekiht oli paks ja masinal põhi madal. Effekti lisas juurde ja katkine põhjakate mis suutis isegi jäätunud kattega lumekihi kohati üsna tuisupilveks tahasi muuta. Viimased sada meetrit teel sai mul kannatus otsa ja jalastusime. Eelmise päeva põhjal olin kartnud, et täna tuleb üks räme märjas lumes sumpamise päev, õnneks siinkandis olid ikka palju paremad olud. Võiks öelda et lausa ideaalsed. Isegi päike lõõskas taevas. Kohale jõudes oli mõnus üllatus. Aare pani ahhetama ja ohhetama küll. Nii samuti ka aarde kirjeldus. See vahepeatus sobis väga hästi tänase kvaliteetaaretega täidetud geopäeva. Tagasitee maanteele oli juba märksa leebem, keegi oli teed vahepeal oma auto põhjaga paremaks silunud.
Lahe värk, tänud.
Kulgesime Moori uue geomassinaga Pärnu Villa poole. Seks, et päev ei läheks "raisku", oli vaja enne geokräud ükski leid ära teha. See soovitatud aare oli meil parasjagu tee peal. Kuna homme ootas kultuurne teatriprogramm ees, oli Marje juba selleks puhuks paslikult riides - pikad saapad, mantel, sukad.. Täiesti ebageopeiturlik. Viimased paarsadakond meetrit kulgesimegi mööda lund, tähtede all, meeldivas õhkkonnas. Õnneks jäi kraaviületus ära ja kohale saime üsna võsavabalt. Kohapeal ootas meid igati tubli tükk. Läks oma paar minutit enne, kui kasti avatud saime. Oh, mind narri küll. Aga lõpp hea, kõik hea. Nüüd, kirjeldust lugedes sai õite huvitavat infot selle asupaiga kohta. Täitsa nime väärt!
Tänusõnad Timmule soovitatava aarde eest! Aardega kõik korras, kaupa ei teinud. Lahkusime teist teed, edasi Pärnu poole. Vedas, igalt poolt vedas hõlpsasti läbi.
Homse teatrikülastuse eelproov ja seega oli nii mõnigi temaatilise riietusega. Õnneks suutsime pimedas, aga tähevalguses tuvastada lähenemistee, mis hoidis ära asjatu etteheitva sõnadevoo. Hetk nõutust ja siis irvitamist oma nõutuse üle ja saimegi logiraamatuni küünitada. Aitäh, väga meeldis
Teel suvepealinna kultuurset nädalalõppu veetma, oli tarvis üks täpike tee ääres roheliseks värvida.
Kuu ja tähed taevas tegid selle jalasirutuse eriti nauditavaks.
Meie täname!
Antud aarde juures pidime Krissu ja Timmuga kokku saama, et edasi Pärnu poole liikuda. Jõudsime enne neid kohale, niiet saime parajalt aardeni jalutada ja selle ära logida. Waze tõi meid vist eriti nõmeda ringiga aarde juurde, pärast ära sõitsime Timmu järgi ja tundus palju lühem ja mõistlikum maa :D Tänud toreda aarde ja kirjelduse eest :)
Väga lahe teostus aardel ja logiraamatul, minu poolt tuleb preemiaks siia kohe mitu silti :).
Olime kokku leppinud kohtumise täna siin peitja ja Kristeliga et edasi Pärnus üks mõnus geopäev veeta ning järgmiseks saigi meie programmis siis kuusk välja viia.
**Vot teile challenget!
127 aaret logitud ühe päevaga - talvel, pimedal ajal!**
Teel Pärnusse tegime kiire kõrvalpõike. Soe tuba hotellis ja maitsev õhtusöök ootasid meid juba ammu Pärnus, nii et aega ei olnud raisata. Ruttu nimed kirja ja minek!
Mismoodi see tuli seal laekas põles, jäigi mulle arusaamatuks!
Tänud!
Tsaar Peeter oli ikka küll üks väga edumeelne tegelane. Mida nad üldse nurisevad, et lääne teaduse suured saavutused venelaste arvele krahmatud. Siin selge vastupidine näide - venelased lendavad juba ammu mööda kuurorte ja palju aastakümneid hiljem jagelevad vennad Wrightid ja mr Whitehead esmalennu ajaloos paari tühise aasta pärast. Võta siis kinni. Mina usun igatahes aarde kirjeldust. Tänud
Pagan, kus mulle meeldis selle aarde kirjeldus. Esimest korda lugedes.. oli "mhmh mhmh, põnev, et siis selline koht", kuid mingil hetkel hakkasin kukalt sügama ja siis juba vaikselt itsitasin. Mulle meeldis. Nii selle koha ajalugu, kuni konteinerini välja :)
Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Plaan oli nädalavahetuseks Pärnu minna ja see aare jäi ilusti teele. Nullis ootas auto juba ees ja tundsin kohe Etheli sõiduki ära. Priit oli logimas juba käinud, kuid kuna Ethel toitis sellel ajal last, siis nüüd otsustas minuga aarde juurde tulla. Kuna meil olid koerad kaasas, siis lasin nad õue jooksma. Mocca tuli ka meiega logima, teised jäid autode juurde nuuskima.
Mul on selle aarde üle väga, väga hea meel, sest see kast seisis mul voodi kõrval juba tükk aega jalus ja ma ammu ootasin kuna sellest ükskord lahti saab. :D Nüüd on siis teada miks see meil magamistuba mõnda aega "kaunistas". :D
Mulle meeldis aare väga.. kirjeldus oli mõnusalt humoorikas, peitja oli meile korraliku maandumisraja "ehitanud", kast oli täpselt selle aarde jaoks loodud ning lisaks nänn seal kõik teemasse.
Tänan peitjat eeskujuliku töö eest. :)
Teostus oli äge, tore lennuväli oli ka sinna tehtud. Seni kuni ma Karli autos söötsin, saabusid kohale ka peitja ise ja Kristel. Lobisesime natuke ja siis läksime edasi koos aardeid otsima. Tänud peitjale.
Rabamatkade päeva alustuseks sobis suurepäraselt väike seljasirutus.Tänan juhatamast
Puhas boonus, et tänase rabamatka sihtkoha teele jäi see üsna "ahjusoe" aare. Kokkulepitud kohtumispaik teise poolega seltskonnast oli hoopis teine, seda suurem rõõm oli avastada, et kaks autot peaaegu üheaaegselt siia jõudsid. Astusime pardale ja registreerisime end nõuetele vastavalt. Tänud peitjale kohta tutvustamast.
Täna oli ühel seltskonnal asja siia Eestimaa kanti ning see pisike (kunagine) lennuväli jäi täpselt tee peale.
Mõtlesin, et olen kaval ning tuleme ja teeme enne rabadesse minekut siin ftf-i ära. Selgus, et teine osa meie seltskonnast tahtis täpselt samakaval olla ning tuli samuti siia, mõni minut enne meid. Ja et sellest veel vähe oleks, kavaldasid annesmith&jokker meid kõiki üle ning käisid ja logisid esimestena hoopis eelmisel õhtul ära :) Ja jälle läks mu ideaalne plaan luhta: #ebaõnn
Tänud aarde eest!
Meie päeva esimene aare, mis osutuks kõige lihtsamaks. Päeva edenedes soovisin, et kõik oleks nii lihtsasti ligipääsetavad.
Advendisündmusel lennati plaaniga "väike rabamatk", mis hiljem oli tõeline sälens - 20km rämedat rassimist, peale ja nii me kokkusaamispunkt trehvas siia. Kohapeal ma just jõudsin vigisema hakata, et mis mõtetu koht, kui nägin kasti ja siis oli küll, ohhooo. Ja kuna aardekirjeldusel on ka sisu, siis minu soovitussilt tuleb sellise teostuse peale kindlalt. Aitäh kutsumast!
See, et me leidsime kodust 80km kaugusel oleva aarde avaldamise järgsel päeva hommikul kell 9, ei näita mitte mingit sõltuvust. Lihtsalt täiesti juhuslikult jäi aare meile teepeale ning kuidas siis muidu, kui esimese aardena siit läbi käia. Pidime teise tiimiga kokku saama Vahenurme poe ees, aga kui siin seisma jäime, nägime sirge lõpus nende tulesid. Ootasime ära ning läksime koos aardeni. Imetlesime teost ning piloot Anne kirjutas üles reisijate nimed. Mu jaoks päeva kergeim leid.
Hommiku alustuskes midagi lihtsat, tänud.
Tegelikuses oli plaan veeta kena rahulik jõuluõhtu.. Ja ikka mõni agar peitur suutis peita piisavalt lähedale aarde :D. Eks surusime algul alla, et ei.. eiei. Ja siis panime toidu ja soojad joogid kokku ja astusime oma neljakohalise väikelennuki pardale. Sedamoodi siis madallennul peaaegu nulli välja. Päris puudesse ei tahtnud maanduda nagu Ruhnu lennuk ja pidime leppima ruleerimisrajaga. Jalutasime vaatlustorni juurde, milleks osutus tavaline puu - samas kirjelduses mainitud ajastul vist lendasid ainult paberlennukid ja ega vaatluseks muud polekski olnud vaja :D. Peidik ja kogu selle sisu muidugi oli viimasepeal. Jätsime ürituselt kaasa võetud ränduri ootama järgmist lendu, tegime lumekunsti ja järgmine peatus: Juhised sõbrale :). Aitäh toreda reisi eest!
19:15 FTF Et kui esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid teadaolevalt vennad Wrightid 1903. aastal siis Kirsi värk on peen huumor või Kirss oli niisama kõva vend nagu Chuck Norris? :D On nagu on aga igatahes on tegu väga, väga laheda aardega! Teostusega on hulga vaeva nähtud ja temaatika kuni aardenännini detailideni läbimõeldud! Oli uhke logida ja mis veel enam, jõuluõhtul Pärnust kohale sõita ja FTF-ida! Juhhei! Pärast tegime Markoga härra Kirsile lambivalgel lumeingleid ja maamärke turvaliseks maandumiseks. Tänan ja kiidan peitjat!