Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See on veel üks aare kõigile puslesõpradele. Aare asub Pakri poolsaare rannikul ning asukoha koordinaatide teadasaamiseks tuleb lahendada pusle.
Kohale jõudmiseks võib auto jätta Pakri tuletornist veidi edasi asuvasse parklasse ja sealt jalutada. Ka jalgratas on hea variant siin poolsaarel liiklemiseks. Ja kui mitte kuidagi muud moodi ei saa, eks siis saab ka autoga.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), pusleaare (2), lumega_raske (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8E0TX
Logiteadete statistika:
94 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 95
Nüüd jõudis kätte ka see päev, kui minu jalakesed siia jõudsid. Põnev kant. Tänan!
Hommikul oli vägev udu õues. Ja tekkis tunne, et kuhugile peaks minema seda udu vaatama. Mõtlesime, et Paldiski poolsaare pangast allaminev trepp võiks olla äge. Ehk siis meri+lained+udu. Kohale jõudsime siiski alles siis, kui enam udu polnud. Kõik muu võttis palju aega. Aga eks siis hommikul sai kiiruga pusle pannkookide küpsetamise kõrvale kokku lapitud (koogid läksid kõrbema sest süvenemine puslesse oli meeletu!) ja sai ka ära jalutatud. Pärast huvi pärast panime mööda nõlva üles ka - vaatasime, et kas saab üles. Sai ja päris kenasti. Aitäh pusle ja huvitava koha näitamise eest!
Pusled said mingi hetk järjest ette võetud ja koordinaadid kaardile laiali laotatud. Täna jõudis õige aeg kätte ja sai välitööd ka tehtud. Aitäh!
Lähenesime vist natuke valelt poolt kuna saime üpris järsu nõlva pealt esmalt alla libiseda ja pärast ka muidugi üles ronida. Ilus koht. Aitäh!
Tänase Pakri poolsaare matka esimene aare. Ilm on mõnusalt hall ja meri loksub tuule käes. Tänud aarde eest!
Päikeseloojangut võib siin tõesti väga kena vaadata olla, mina siiski õhtut ootama ei jäänud ning tegin päevase jalutuskäigu aardeni. Tänan.
Pusle oli mõnda aega tagasi lahendatud, täna võtsime ette matka Pakri poolsaarel ja logisime ka aarde. Tänud peitjale!
Pusle ammuilma koos, täna siis sattusime kohapeale logima!
Pusle oli pikka aega tagasi kokku pandud ja punkt oli ootel. Kuna tulime piirkonda, et hiljem ka ronida, siis päevase mõistatusaardena sobis hästi. Otsisime sobivat rada ja lõpuks leidsime ka. Leiuga polnud ka probleeme, esimese mõne minutiga tabasime õige koha ära. Aitäh! Kui vaid need hammustavad satikad nii tüütud poleks...
Kuna täna oli läheduses ronimine plaanis, siis vaatasime kodus siia ka ühe mõistatuse valmis, et statistika ikka täieneks. Kaardil tundus lähestikku, aga kuna mitu teed oli kinni, siis pidime siia ikka ringiga läbi Paldiski tulema. Auto jätsime tuulikute juurde, saime sealtki mööda kruusarada alla mere äärde ning sealt juba aarde juurde. Geokuhi oli ilmselge ja aare meie eest pikalt varju ei jäänud. Aitäh!
Tulime turvaliselt mööda teed aarde juurde - oli küll siit kena vaadata. Veel kenama vaate saamiseks tuli küll veel laskuda . selleks oli õnneks veidi eemal abivahend olemas, ega muidu poleks üritanudki. Tänud peitjale siia kutsumast!
Tegelikult oleks autoga nulli saanud, aga viimane paarsada meetrit tundus mõistlikum jala astuda. Koht muidugi imeline. Koera panin logimise ajaks kinni, et ta vahepeal merre ei pudiseks. Ohtralt sääski söödetud, need õnnelikud. Vähemalt see osa, kes ellu jäi. Mina õnnelik ja geokoer loomulikult ka. Tänud peitjale siia ilusasse kohta kutsumast
Jalutuskäiku alustasin uue sadama juurest. Õhk oli merelt tuleva udu tõttu väga paks, hea nohu ravimiseks. Aitäh jalutuskäigule kutsumast!
Mida kõike ühe leiu nimel ei tehta :D Pusle oli mul juba ammu lahendatud nüüd siis tuli tulla logima. Meie valisime lähenemistee tuulikute poolt ja aardele lähenedes saime aru, et me pole mitte selle aardega ühel tasandil. Hindasin siis natukene olukorda ja kuna päris kaljuseinaga tegu ei olnud tundus, et saab alla küll. Lasin aga põlved nõksu ja vaikselt "suusatasin" alla. Leid ise käis kiirelt ja nüüd tuli võtta mõnuga hoogu ja siis ühe jutiga ennast taaskord ülemisele levelile vinnata :D Õnn oli ilmselt minuga, sest tehtud see julgustükk sai :)
Aitäh, väiksele peiturile meeldib väga puslesid koos lahendada :)
Hommikul sai pusle kokku pandud. Aardeni jalutamine oli mõnus jalutuskäik, eriti peale kosutavat lõunat.
Eelmisel korral Pakri tipus avastasin siit pusle. Õhtul lahendasin ära ja jäi ootele. Täna tulime värsket õhku otsima, mida ka esimene osa teest värske meretuule näol pakkus, kuid kui võsa vahele jõudsime, oli asi õhust kaugel. Õhk oli paks vihastest ja näljastest parmudest, kuid vähemalt ei olnud nad logiraamatut ära söönud ja saime nimed kirja panna. Tänud aarde eest, parmuvabal ajal ilmselt kena koht :)
Tänase umbes 7 tunnise georetk viimane aare. Nii mõnigi aare jäi järgmist korda ootama, aga lahendatud mõistatused soovisime kindlasti ära võtta. Nii inimesed kui koer olid väga väsinud, aga viimase kilomeeter ja peale jalutuskäigu võtsime ikkagi ette. Aitäh!
Koht on tore külastamiseks. Kuna me matkarajal matkajad täna ei olnud, tulime otse huvitavat laskumist kasutades. Tagasiteel kõrgusi vallutades. Tänud peitjale.
Auto parkisime ülesse ja siis laskusime sirgelt alla,natuke uudistmist ja käes ta oligi ning siis samasirgelt ka ülesse.Aitäh!
Võtsime ema kaasa, et talle Leetset tutvustada kuna ka aare jäi teele, siis see oli veel lisaboonus. :)
Hiljem kontrollisime kas karulauk juba paistab. Olid juba täitsa olemas, kuid veel liiga väiksed. Paar nädalat hiljem olid juba täitsa paraja suurusega. :)
Tänan peitjat!
Pusle sai eelmine õhtu kokku klõpsitud. Väga ilus pilt ja just paras tükikeste arv tegi selle protsessi väga meeldivaks. Täna olime Paldiski geotiirul ka seda aaret otsimas. Auto jäi ühe eriti porise tee äärde, kus toimus üks lõputu mugude kihutamine. Vahetult enne autost väljumist kimas meist mööda üks auto, mis paiskas õhku suure poripilve ja mis loomulikult plärtsatades meie autole langes. Hea, et kaks sekundit varem auto ust lahti ei lükanud.
Aarde lähedal pidime kõigepealt ühe kõvema järsaku alistama. Alla libiseda oli päris mõnus, eks paistab kuidas üles saab ;) Aare piilus oma pesast ehk liigagi välja, pärast logimist panime ta natuke varju, et mugudele näppu ei satuks. Meri oli täna päris tormine ja pikalt vaadet nautima ei jäänud.
Tagasiteel autoni tuli taas kallakust üles punnitada. See nägi küll välja rohkem nii, et üks samm edasi ja siis koos kiviklibuga libisedes kaks sammu allapoole tagasi.
Aitäh, tore koht ja mõnus seiklus oli!
Pusle pilt oli väga ilus ja täpselt paraja tükkide arvuga. Ühelt poolt aardele lähenedes lõpetas meie tee tõkkepuu. Teiselt poolt saime nagu väikesele karjääri platsile. Pidime nõlvast alla laskuma ja juba olimegi aarde juures. Karbi juurest avanes väga ilus ja rahustav vaade. Aitäh!
Mõistatuse osas võib selliseid puslepilte lõputult kokku panna. Aardele lähenedes jäime esimeses kohas tõkkepuu taha. Teine variant viis varasemalt tuttavasse parklasse. Ees oli aga järsu võitu ja väga pude kallak. Kumbki siiski liugu ei lasknud ja jõudsime edukalt aarde tasandile. Leid oli lihtne ja võiski tänase geopäeva lõppenuks kuulutada. Koht oli ilus ja üldse kogu see Pakri poolsaar salapäraselt kaunis piirkond. Aitäh aarde eest!
Ammu koordinaadid olemas, aga raske ette võtta retke, kui väga vaja ei ole. Täna oli väga vaja seeria seisukohast. Eelmisel päeval oli lähenemistee juba välja valitud. Praegu peab rasked matkad ära tegema, siis detsembris on seeriat kerge lõpetada. Aitäh!
Catbergi poolt ammu lahendatud. Täna oli väga vaja mõistatust. Lähenesime tuulikute poolt, jää oht oli nullilähedane. Läksime ringiga, üles tulime hooga mööda järsakut (alla ei riskinud sealt minna). Esimest korda olin seal kandis. Vaja veel sinna uuristama minna, võib mõned aarded sinna juurde teha, et oleks eesmärk. Aitäh!
Drive-in'i ei lubanud autoomanik teha, Mikk jorises tükk aega, et oleks saanud küll. Jalutuskäigukene oli tore ja aare jonksus. Aitäh!
Õhtul sünnipäevalt kodu poole sõites oli poisi näost näha et tahab väikest powernäppi teha. Nii pudistasingi naispere kodus maha ja suundusin poisiga edasi jälle Paldiski poole :) Nac maad ennem paldiskit jäigi poiss magama niiet minule jäid jällegi lühijalutused ja draivinn aarded. Draivin ise oli muidugi paras ettevõtmine. Ikka paar kodda tulin kll autost välja ja käisin teekonda hindamas et kas ikka tasub ;) Igastahes mõne aja pärast olimegi samuti 12m raadiuses. Panin naerunäod kirja ja vurasime tuldud teed pidi tagasi. Mõnus pusle ja veelgi mõnusam pisut närvikõdi tekitanud draivinn. Tänud peitjale
Iseenesest ilus jalutuskäik aga suutsin jälle kõigi tublide ämblike töö nurjata, kes püüavad rajal kõndijad oma võrku. Aarde leidsin kiiresti, auto jätsin Tuletorni juurde. Tagasiteel on uued võrgud juba ootamas :)
Pusle lahendasin siis, kui lapsed lutsuviskamist läheduses harjutasid. Koht käes lähenesime autoga ja lõpu läksime jala. Aare ilmutas end kiiresti. Logi kirja ja edasi. Aitäh!
Mõistatuse lahendamise jätsin mu ema palvel talle. Pusled on osutunud väga tema lemmikuteks. Kiitis, et väga mõnus oli teha. Kohale jõudsime juba pilkases pimeduses. Tee äär oli täis Karlile huvipakkuvaid asjandusi, mille juures sai peatutud. Aarde kirjelduses oli kirjas, et kui vaja, siis saab ka autoga. Kellel meist polnud vaja, said jala. Kellel oli, said autoga. Aitäh!
Auto jätsime kaugemale ja kulgesime jalgsi aardeni. Siin sai juba kella vaadatud, et kas on päev vahetunud, aga veel mitte 25 minutit oli puudu. Pimeduses ei näinud küll merd, aga mõnus veekohin oli siiski. Nii, et antud päeva viimane aare ja hakkas sõit kodu poole. Tulid vanad head ajad meelde, kus geotuurilt jõudsid koju alles varahommikul. Sel korral õnneks nii ei läinud, jõudsime koju 00.45. Tänud peitjale.
Peale kahte aaret tegime lõunapausi Peetri Tollis ja ülejäänud aardeid otsisin üksinda edasi. Õhtukalda poole lähenesin vist veidi teist teed pidi kui oleks pidanud ja autoga sain täitsa mõistlikule kaugusele aga siiski otsustasin selle jätta "suure tee" äärde ja veidi jalutada. Täitsa huvitav piirkond, polnudki siin varem käinud. Aare korras, tänan.
Pusle oli lihtne ja ilus pilt tuli kokku. Ühendasin aardeotsingu Scotspataljoni punktide otsinguga ja tulin teisest suunast. Väga kena koht, käisin vee juures ka ära. Tänan kutsumast.
Ma olen alati öelnud, et otseim tee ei ole alati kõige targem tee. Aga samas pidevalt ise rikun seda reeglit, nii tänagi umbes 3 korral. Aare sai vahvasti leitud, kellel talvejopet vaja, siis aarde lähedal oksa peal on üks oma omanikku ootamas. Aitäh!
Pakri poolsaar mulle väga meeldib, siin on vist saanud igal aastaajal erineval moel liikuda, enamasti jalgsi või jalgrattaga. Logides meenutasin üht ekstreemsemat jalgrattamatka vihmas ja poris, läbi lombi sõites tuli hoogu võtta, jalad pedaalidelt üles tõsta ja loota, et keset lompi hoog otsa ei saa (vahel sai;)). Õhtukaldal tuli lõpuks siiski päike välja ja suure tuule käes kuivasid isegi läbivettinud riided peaaegu ära. Täna oli palju mõnusam, õhtune päike veel piisavalt kõrgel, metsaalune kauneid sinililli ja ülaseid täis. Jalutajaid ja karulaugu korjajaid oli, aga radu on siin piisavalt, kõigile jätkus vaba ruumi.
Aitäh! Pusle pilt oli ka ilus, sellist on tore kokku sättida.
Aardele lähenedes oli tunne, et siin olen küll juba varem olnud. Eks siin on muidugi veel aardeid ka. Koht oli üllatavalt rahvarohke. Aitäh peitjale.
See saab ainult valgemal poolel aastast õhtukallas olla. Ülevalt lähenemis suuna poolest suutsin maastikust palju suurema raskuastme välja raputada. Mere kallas on siin äge. Tänan.
Auto parkisin samasse kohta kus olin seda teinud kunagi varem südaööl vihmasajus ühte teist aaret otsides. Seekord nägin piirkonda ka päevavalgel kogu oma ilus. Leid ise lihtne.
Ilusad vaated. Meeste jalanõude paar oli saadaval ja jope. Jätsin ränduri.
Kontrasti ja suuruse poolest on see hästi valitud pusle. Just selliseid mulle meeldibki kokku panna. Kui ma õieti mäletan, siis sai tükid juba avaldumise päeval ritta seatud. Visiit jäi aga oma aega ootama. Niiske talv on aga metsas ragistamisest eemale peletanud ning käimised on tihti asendunud juba nähtud kindlate radadade taaskülastamisega. Et aga päris ära ei mugustuks, tuleb ikka vahel aardekaart ka avada ja uued väljakutsed vastu võtta. Piirkond oli päris huvitav ja nautisin kohapeal veedetud aega täiel rinnal. Õnneks oli viimastel päevadel ka natuke miinuskraade olnud ning suuremad veetakistused olid siinkohal kenasti jäätunud ning neist sai lihtsalt üle hõljuda. Päevake hiljem oleks ilmselt juba teised olud olnud.
Tänud.
Selle pusle otsa komistasime puhtjuhuslikult. Õhtupoolikul sai see siiski kokku ja numbrid kirja. Nullis läks kiiresti. Tänud!
Just sellise pildiga pusle nagu mulle meeldivad :) Tänud!
Suurest parklast pisut üle kilomeetrine jalutuskäik siia. Üsna lähedale jõudes alles vaatasin, et mõistatus, ja hetkeks käis mõte peast läbi, et kas mul üldse see lahendatud on. Aga õnneks oli ikka salvestatud õige lõpp-punkt ja aare tuligi kenasti oma peidukast välja. Aitäh!
Tegime väikese 4x4 ringi mööda poolsaare kõige äärmist rada. TFTC!
Siia saabusime plaanitult Kallo korraliku maasturiga. Me kolmekesi kargasime küll kaldapeal autost ja laskusime nagu kuu peal kõndides - iga sammuga paar meetrit allapoole. Aare leidus kena vaatega kohas, kuigi õhtust ja päikesest oli asi kaugel. Lahkumise hetkeks jõudis ka džiip meile järgi ja nii me seiklusrikas autosõit järgmiste idapoolsete aarete poole algaski :-D
Aitäh Marisele pusle ja aarde eest! Kõik kombes ja enne paksu lund kenasti leitav.
Kuna täna sai kodust maasturiga välja tuldud, et ta vahelduseks jalutama viia, siis pikemaks jalutuseks oli vaja ka sobilikke teid ja maastikku. Siinne aare sobis imehästi. Pusle oli nagunii ammu kokku pandud, nüüd oli vaid logimise vaev. Täname aarde eest!
Pusle sai kohe kokku pandud, nüüd jõudsin ka jalutuskäiguni aarde juurde. Vaade oli ilus ja aare korras. Tänud!
Oma lollusest sain rohkem turnida, kui tarvis oli. Mu 80 aastane ema ronis koos minuga pangast üles. Oleks ma selles eas nii osav! Aarde eest suur tänu!
Polnudki juba ammu Paldiskis käinud :) Väike jalutuskäik tuttavatel radadel ja nimi kirjas.Aitüma
Eelmine päev sai käidud aga ei vaadanud ette, et siin pusle on. Hakkasin kohapeal telefobis kokku panema aga poole peal läksin back nupu vastu ja kõik kadus ära. Õhtul panin kodus kokku ja täna tulin logima. Nulli jõudma hakates nägin, et keegi istub kivi taga... vaatlesin veidi aga ei liigutanud, läksin siis vaikselt lähemale ja oli hoopis mingid riided kokku keerutatud, et jäi mulje, et keegi istub :D leid tuli kiiresti ja aare korras, tänud
Puzzle sai üsna ammu kokku sätitud, nüüd tekkis aeg ka kohale kaema minna. Kuna krants soovib jalutada, ta mul veidi ülekaaluline ka, nagu peremeeski, siis auto jäi shlakbaumi ette parklasse ning sealt siis jalutasime aardeni. Kunagi sattusin tihemini siia kanti, nüüd oligi päris mitu aega mööda läinud. Algul vahtisin mõnes vales kohas, kuid koer näitas ninaga kiiresti õige paiga ette. Ta võiks seda veidi rohkem praktiseerida, tuleks mul siniseid molle tunduvalt vähem. Aitüma peitjale!
Sügisõhtud tulevad varakult. Sinine meri on must ja lainekohin muutub hirmuäravaks müraks. Ilusad kollased lehed muutuvad halliks , mustjaks massiks, iga puu taga on end varitsemas sarimõrtsukas või vähemalt mingi seninähtamatud jälk elukas, kes ei ihka mitte ainult minu elu, vaid ka tahab mulle enne surma põhjustada kohutavaid piinasid. Päeval vaid piiksunud hiirekesed muutuvad kassisuurusteks rottideks, kes vaid ootavad hetke et alustada rünnakut altpoolt. Puuokstel varitsevad vampiirid ja sügisesed mürkmaod. Sügisene õhtukallas siis
Tegime väikese hooldusringi ja selle käigus ja ka uus Pakri poolsaare aare tee peale. Kena koht :) Meri oli otsimise päeval eriti rahutu ja laine tagus üle õhtukalda päris hoolega :)
Paldiskisse tuleme alati hea meelega aardeid otsima, siin on igal aastaajal väga ilus :). Aitäh pusleka eest, oli meeldiv pusida :).
Auto jäi tuletorni lähistele ja mõnus jalutamine. Eks seda teed olen ennegi korduvalt kõndinud. Kahju ainult, et ma nii vastik täna olin ja ilma Hennyta siia tulin. Mõnus koht. Tuju muidugi rikkus veidi logiraamatu esmasissekanne, kui lähedale siia autoga sai. Alles siin karjuti teiste peale....!
Jätsin auto Pakri tuletornist veidi eemal asuvasse parklasse ning asusime jalutama. Paar tiba vihma tuli ja isegi õues oli veel natukene valgust alles. Ma nii naiivne ei olnud, et arvaksin, et valges tagasi autoni jõuan, taskulamp oli ustavalt taskus. Juba poolel teel aardeni, oli vaja see sisse lülitada. Taskulambi kasutamine ei päästnud mind porisest põlvest, mis tabas mind muda ja märgade lehtede koosmõjul. Lõpus kontrollisime mitut kohta enne kui tops taskulambi vihus silma jäi. Tagasiteel saime rohkem vihma kui minnes, isegi kapuutsi pidin pähe tõmbama. (183) Aitäh! EVEJ
Jah, tööpäeva lõpus kontorist välja vaadates kohe kutsus loodusesse. Kui aga uksest välja sain, sadas tihedat vihma ja nii ilus ei olnudki. Koju jõudes enam ei sadanud ning oli tahtmine veel viimaseid võimalusi see aasta tuulutada. Pakri poolsaare põhja kaldal on mõnusad teed ning neid saab aeg ajalt ikka nauditud. Suvel sõites oli siin kuiv, täna aga suured lobid ning mõned korrad allveelaeva mängitud. Aarde juurde jõudes oli kott pime ning see telefoniga otsimine on nagu ta on. Kuidagi ime läbi saime nulli kätte, logisime aarde ja läksime Peetri tolli sooja jooki jooma, et kannataks koju ära käristada. Oli tore üle pika aja üks pusle lahendada. Palun veel :)
Pusled on mu lemmikud ja teade uue pusleaarde ilmumisest oli mu Saksamaa algusaja üks heledamaid hetki. Suureks rõõmuks sai nüüd ka logima tuldud. Aarde lähedusse jõudes oli väljas kottpime ja GPS-ile said kaasa tühjad patareid. Üritasime kasutada geotarkust, kuid alguses see tulemust ei andnud. Siis muutus Kaupo lõhnakoeraks ning läks otsejoones aardeni. Mulle jäi võimalus lihtsalt imetleda ja imestada ning loota, et kui mul ka nii palju leide on, siis oskan ka sellist trikki teha.
Ajasin lapsed arvuti tagant ära ja läksime jalutama. Auto jäi ju majaka juurde seega päris pika jalutuskäigu sai teha. Leid ise oli kiire.
Läksime klassiga matkama ja meil oli võimalus minna otsima seda aaret ja see oli lõppkokkuvõttes väga tore.
Oh see oli vast seiklus! Käisime enda geogruppiga läbi tule ja vee,aga aare sai leitud kohapeal läks kiiresti,aga sinna minek ja tagasi tulek oli toeline matk! Suur aitäh peitjale!
Tee kond oli pikk aga algul kui sinna jõutsime siis mul ei olnud väsivat tunnet. See peidukoht oli nii lihtne ,et kohe üles leitav. Aga tagasi teel olid jalad väsinud. Aare oli äge Aitäh
Täna on Laagri Kooli matkapäev ja mina sattusin 5b klassi saatjaks. Kuna ma teadsin, kuhu me tuleme, siis tegin väikse kodutöö enne tulekut(lahendasin aarde). Saabusime Paldiskisse rongiga ja hakkasime poolsaare tipu poole liikuma mööda kallast. Olin viimane laternapost, kes "piitsutas" kõige rohkem kurnatuid. Meil oli ka kaitseväelastest giid, kes meile rääkis põnevaid asju, mida peab matkaja teadma(milleks kasutada raudrohtu ja teelehte, kuidas sõlme siduda õigesti jne). Olime umbes pool aega ära käinud, kui jõudsime trepini, kus sai alla mere äärde minna. Peale mereääres käiku tegin lastele ettepaneku, et kas on keegi, kes tahaks geoaaret otsima minna, aga tingimus, et keegi ei jonni ja võib isegi juhtuda, et peame rongi peale jooksma. Mulle üllatuseks tõstsid seitse last käed (kuus tüdrukut ja üks poiss). Nii me teiste juurest minema läksime. Tegin neile käimise pealt geotunni. Tuli välja, et ainult üks oli neist sõbraga koos aardeid otsimas käinud. Aeg läks rääkides kiiresti ja jõudsimegi aarde juurde. Kohapeal oli kiire leid. Logi kirja ja minekut. Kuna aeg piitsutas takka, siis otsustasime koos, et lähme otse mööda kallast üles. Vau. Lapsed olid nagu noored hirved, kes mööda järsakut üles kappasid. Teepeal tegime paar puhkepeatust ja liikusime hea tempoga. Suurel teel hüppas meist mööda sõitnud ühe hambaga vene vanapapi rattalt maha ja pakkus meile värskelt korjatud ülimagusaid pirne. Tänud talle. Paldiskis jõudsime ülejäänud seltskonnale järgi. Tuli välja, et nad ei läinudki tuletornini, vaid hakkasid peale meie lahkumist tagasi tulema. Kui siin juba kilomeetreid enne välja toodi, siis meie tegime neljateist kilomeetrise tiiru. Rongile minnes, nõudsid osad õpilased, et ma istuksin nende juurde ja aitaksin nendele geokonto teha. Nii saidki kolm neiut endale geokonto ja neljas pidi seda tegema kodus. Mul oli suur rõõm nii toredate geokaaslastega koos aaret otsida. Suured tänudka peitjale aarde eest.
Leidsin!
Pusle kokku panekuni jõudsin eile ning täna oli sobiv hetk tulla aaret otsima. Kui aarde esmaleidjad pressisid 12 meetri peale ja tegid drive-in, siis minu sõiduvahend (rong) jäi Paldiski raudteejaama ootama ning tegin ühe mõnusa 13.2 kilomeetri pikkuse jalutuskäigu aardeni ja tagasi. Sai nii mõnegi mõtte klaariks nagu klassikud ikka ütlevad. Aitäh aarde eest, pilt oli ilus ja koht kena!
Olime terve päeva Nõva kandis aarete ja seente järel ja ümber ja pärast kõndinud, mistõttu siin ei kutsunud enam kuidagi jalutama. Pealegi oli tuul üsna külm ja kõle. Aardest võtsime kaasa rändurid ning asemele jätsime karbitäie mänguasju. Et ikka oleks valikut. Aga pusle pilt oli ilus. Tasus vaeva. Täname!
Olime tänaseks kokku leppinud Pärnu geotuuri, aga samal hommikul avaldunud aare sügeles plaane pisut ümber muutma. Mulle pusle-aarded väga meeldivad, aga senine statistika on pehmelt öeldes päris kurb - ~kolmekümnest lahendatud puslest on kohapeal logitud vaid üks. Ka sel hommikul ei suutnud kätt läpaka järele sirutada, aga õnneks/kahjuks üks mees ei maganud öösel üldse ja nii Kristjan meile need koordinaadid ette söötis ja me pühalikult lubasime, et lahendame selle hiljem. Paldiski on taas üks paljudest kohtadest, kuhu mina veel 28 aasta jooksul jõudnud polnud ja suure tõenäosusega poleks ka järgmised 28 aastat jõudnud kui poleks seda imelist geopeitust :) Õnneks olid nüüd autos kaks vabakutselist giidi kohad sisse võtnud ja andsid kohe märku, millal oleks õige aeg pea aknast välja tuule kätte pista, et näha Põhja-Eesti vingemat mersuparki või kust avaneb parim vaade tuulepargile. Kristjan oli kodus mingid arvutused teinud ja arvas, et 130 meetri peale sõidame ära küll, aga ilmselgelt sellise numbri pärast ta endale maasturit ei soetanud. Miki arvas ka, et võiks pisut piire testida, "et saaks lõbusam" ja mina avastasin, kui palju on Kristjani autos erinevaid kohti, kust kinni võtta :D ....ja 12 meetri peal me olimegi. Keegi leidis karbi ja pistis selle endale taskusse, et teised saaksid ka otsida, sest kellele siis ei meeldiks need auk-taskupõhjas üllatused :D Poisid loovutasid mulle siis au meie FTF fikseerida. Enne tagasiteele asumist tegime väikse kalkulatsiooni, kas ja kuidas me siit nüüd sama edukalt ka minema saaks ja selgus, et lause "siit sõidaks isegi mina oma rondiga üles" tekitas Kristjanis just parasjagu viha, et pedaal läbi põhja vajutada ja...üleval me olimegi :D Khmkhm, kiire drive-in aare loogilisest kohast :P Aitäh Maxile imeliste vaadete eest, mis nullist avanesid!