20 juuni 2024 leidis misery, Sass, Kalev [misery]

Aare on üsna õnnetus seisus, katelok ei käi enam kinni. Aga leitud ja logitud ta sai :) Keegi on osad vanemad logiraamatu lehed lamineerinud, lahe. EVEJ.

17 juuni 2023 leidis Mai ja Kärt ning veel üks geopeitur [kriibusk]

Ekslesime korralikult ringi ja lõpuks jõudsime hoopis laagri tunneli lõppu, mis mul oli juba eelmine aasta võetud. Seal kohtasime veel ühte geopeiturit ning otsustasime ka selle aarde mille järgi algselt tulime, üles leida. Õnneks kolmekesi tuli leid üsna kiirelt ja välja saime veel kiiremini. Ainult üks aare veel siin all jäänud. Ehk järgmine aasta. Aitäh!

17 juuni 2023 leidis Christel [kiddy]

Täna oli mul kaks eesmärki - Nahkhiirte nosila ja Laagri tunnelite külastus. Kõigepealt sai ekskursiooniga tunnelis käidud ning nositud ja lobisetud :) ..ja siis võtsin ennast kokku ja läksin üksi tagasi tunnelitesse kolama, eesmärgiga leida ka mõni tunneliaare. Mulle meeldis, väga lahe oli seigelda sealsetes tunnelites.

Aitäh siia kutsumast!

12 juuni 2023 leidis Kelli [keliskelli]

Sai see aare leitud tänu varasemale geopeiturile. Nimi kirjas ja logitud :)

18 august 2022 leidis Mihkel [muhkel]

Leitud. Mõnusalt soe vesi.

2 juuli 2022 leidis Mikk,Hannes,Mattias ja [ullunt]

Eelmisel aastal sai seda aaret juba otsitud. Toona ei hakanud mitteleiuks vormistama,sest otsimine oli hoopis teises tunnelis. Seekord saime giidilt täpsustava vihje,et seal midagi kunagi oli... Esimese grupiga edukalt tunnelist läbi jõudes avastasime end lõõskava päikese käes. Sündis kohe idee,et tagasi alguspunkti minna võiks toimuda juba tuldud teed. Seekord sai kõik tunnelid-ruumid läbi käidud. Vihjetunnel samuti üle vaatatud. Mõninga otsimise peale teatas Hannes, et midagi siin on. Nimed sai niiskesse logiraamatusse lisatud. Tänud juhatamast! Aarde eest ka! Tagasiteel avastasid nooremad,et UV lambiga saab tunnelis huvitavaid pilte teha. Teolt tabasime ühe välisotsija ja leidsime end ühtäkki keset teist ekskursioonigruppi.

21 august 2021 leidis [geoloog] & [pantograaf]

Vaatasime natuke erinevaid kaarte, lugesime varasemaid logiteateid ning võtsime siis ette tutvumistuuri Laagri tunnelitega (Pääsküla positsiooniga). Pikki kummikuid ega kahlamispükse meil ei olnud, olid aga tavalised ujumispüksid ja sokitaolised Skinnerid – toode, mis sobib selliseks (ja nii mõnekski teiseks) ettevõtmiseks kui valatult. Vesi oli küll karge, aga samuti meie meel ja nõnda me taskulampide valgel maa-aluse elu iluga tutvust tegime.

See oli meie retke teine aare, mille võtsime ette pärast Laagri tunneli lõppu. Selle aarde leht oli meil õnneks telefonis lahti jäänud ja nägime nii kaarti kui vihjepilte, kuid ei saa öelda, et ühest või teistest väga palju kasu oleks olnud. Kasutasime natuke loogikat ja kolasime veidi ka ehku peale ringi ning kui ühel hetkel enam kuskile edasi minna ei olnud, asusime aaret otsima. Taas lõikas geoloogi aardevaist aaret varjanud kivihinnikust läbi nagu kuum nuga sulavõist. Panime nimed kirja ja asusime tagasiteele.

Aitäh peitjatele!

21 august 2021 leidis Pantograaf [geoloog]

Sumasime siia Laagri tunneli aarde juurest ning nentisime, et peitja lisatud kaart seekord sugugi mitte loogiline ei ole. Seal, kus oleks võinud olla aare, ootas meid hoopis üks sisse varisenud võimalikest ligipääsupunktidest. Aga kõik see lisas ainult närvikõdi. Võtsime ainukese uurimata käigu, mis meie õnneks ka aaret peitis.

3 juuli 2021 leidis Liina [aniil]

Selle aardega praktiseerisime august läbi ronimist palju varem kui oleks pidanud. Aga pole hullu, suundusime tuldud august tagasi ja peagi leidsime ka õige tunneli kus aare oligi ja saime oma nimed ilusti kirja. Aitäh seltskonnale ja aarde peitjale!

3 juuli 2021 leidis Marit [kryssu]

Tänase tunneliretke teine leid. Roomamist saime natuke rohkem praktiseerida, kui oli ettenähtud aga see ei heidutanud meelt. Lõpus oli kiire leid ja peagi saime tunnelist välja. Aitäh peitjale ja toredale seltskonnale!

3 juuli 2021 leidis Herki koos nahkhiirte nosila tuuritajatega [wingman]

Seda sai otsitud minu jaoks juba boonusena. Silm oli peas ja etteruttavalt öeldes sai teise silma ka pähe. Pärast mõtisklemist kaardi kohal ja ühte tühja katset, jäi üle proovida ühte kindlat tunnelit. Õnneks osutuski see õigeks. Kartsin , et poiss paneb pidurit, aga ta pidas vaprasti vastu. Panin ka tema nime, ralf wiggum, kirja. Kodus uuris juba, et kas homme läheme uuesti :-) .

Suured tänud kaaslastele, seltskonnas on alati toredam sellistes kohtades otsida. Maapinnale jõudes hakkasin juba seda +10 temperatuuri igatsema. Pärast kosutavat kringlit oli meil aeg koju sõita, kaaslased jätkasid tunnelite vallutamist ja nagu logidest selgus - edukalt. Aitäh!

3 juuli 2021 leidis Anne-Ly, Indrek koos nahkhiirte nosila tuuritajatega [anninni]

Laagri tunneli lõpust tagasi tulles oli järgmine eesmärk jõuda selle aarde juurde. Kaart-skeem oli meil paberil kenasti kaasas, kuid sealt me küll kohe õiget suunda välja ei lugenud. Nii tegime ka ühe mittevajaliku edasi-tagasi ronimise-pugemise, mis samas lisas retkele põnevust. Teine valitud tunnel, kuhu taas pugedes ronisime, oli õigem ja viis meid aardeni. Karp leitud, suund tagasi ja maa peale - üleni porised, aga õnnelikud. Siit tuli nüüd veel tuvastada, kuidas jõuda tagasi algusse ehk nahkhiirte nosilani. Õnneks oli selles kohas taas levi ja nutiseadmed meid hätta ei jätnud. Suur tänu peitjale ja toredatele otsingukaaslastele!

20 mai 2021 leidis H&S&H&K [yksk6ik]

Selle aarde leidmine käis nagu pimeduses kompamine. Ainult helkiv vihje oli meeles. Aga täitsa õigesse kohta saime. Tänud

20 mai 2021 kommenteeris Helge, Krissu, Helen ja SalmeS [helen]

Korduvkülastus 2003. aastal leitud aarde juurde.

Minul ja Helgel oli aare varem leitud, kuid ühtse tiimina tegime siiski kogu tunneliseikluse lõpuni. Minu mäletamist mööda oli maa-alune matk üsna pikk. Krissul tekkis vahepeal isegi väike kahtlus, kas oleme üldse õiges kohas, kuid jätkasime siiski rännakut. Kaardist ja kirjeldusest polnud kellelgi mingit mälestust ja läksime lihtsalt sinna, kuhu minna oli võimalik, sest mingi tunneli lõpus see aare ometi olema peab. Õnneks paistsid helkurid endiselt üsna kaugelt ja nende nägemine andis uut hoogu vees edasi sumamiseks. Kõigile hakkas ligi pugema kerge väsimus, kuid alla andmise mõtet ka ei tekkinud. Polnud ju viga midagi, jalad kuivad, seltskond tore.
Aardekarbist leidsime ka vanema logiraamatu jäänuseid, kuid kõige esimesi logisid sealt siiski ei leidnud.

Kokku kulus meil 6 tunneliaarde otsimiseks-leidmiseks täpselt 4 tundi ja käidud sai umbes 8 kilomeetrit. Osa sellest oli muidugi ka maa peal kulgemine. Mina olin küll lõpuks positiivselt üllatunud, et ühe õhtuga kõik need aarded leitud saime.

Aitäh vapratele kaaslastele, kellega koos oli ütlemata mõnus ja turvaline kulgemine.

11 mai 2021 leidis Reigo [noexcuses]

Oli ikka pikk kulgemine maaall. Jalad said isegi tänu kõrgemale kummikule märjaks. Aga see ei seganud lõpuni kulgeda. Tänan, oli tore.

9 august 2020 leidis Madkool&Luurebuss [luurebuss]

Kui Tunnelimulti sai lahendatud enne, kui üldse nullpunkti jõudsime, siis siin oli võidetud aeg vaja tasa teha. Võtsime Laagri tunneli lõpu kaardi ette ja marssisime sihikindlalt totaalselt valesti. Kui kaardi autor mulle tähed selgeks oli õpetanud, siis oli küll oioi kui piinlik, aga polnud midagi teha. Miks läheb jänes üles mäe? Sest mäe alt läbi ei saa. Me talitasime sarnaselt. Kui nüüd juba õigesse kohta jõudnud olime, siis läks nii, nagu kirjeldus ette näeb. Aare tuli kenasti välja ja tunnelipäeva sai lugeda lõpetatuks.

Tõesti vahva oli. Koht, kuhu üksi ei tuleks, aga mõnusas seltskonnas hea meelega. Aitäh kõikidele peitjatele!

9 august 2020 leidis Luurebuss & [madkool]

Peeter I aare jäi Laagri tunnelite päeva viimaseks. Meil oli rohkelt segadust selle aarde ja Laagri tunneli lõpu aarde kaartide ühildamisel: ühel oli kaugelt liiga palju käikusid ja teisel kaugelt liiga vähe. Igatahes olime Laagri tunneli lõpust tegelikult asjatult liiga vara ära keeranud ja sattusime valesse tunnelisse, mistõttu trampisime hoopiski Peetri nulli, mitte lõppu. Vihjepildile vastavat kohta ei suutnud tuvastada ühelt ega teiselt poolt, läksime õue interneti otsima ja hädakõne Kaupole aitas meil vähemalt niigi palju aru saada, et meil tõesti ei ole seal varjendis midagi rohkemat pihta hakata. Selge, eks siis vaja edasi liikuda - valisime maapealse variandi ja trampisime sirgjooneliselt üle heinamaa ja mingi väikese metsatuka õigesse varjendisse. Veidi pugemist, veidi roomamist ja jõudsime lõpuks ka õigesse kohta välja - helkurid särasid juba kaugelt ja tegid meele rõõmsamaks: eks hakkas motivatsioon juba päeva lõpuks veidi otsa saama.
Kokkuvõtlikult oli igati äge päev - 6 aaret, mida üksinda otsima ei tuleks, geovarustus kahlamispükste jagu täienenud, geosündmusel eksprompt osaletud ja mitme toreda kolleegiga tutvutud. Tänan kõiki peitjaid ja nüüd on minu tunneli-pelgus vist tublisti kahanenud, võiks Lasnamäe tunneli ja metabetoniidi ka ära logida :)

4 juuli 2020 leidis Loona [paulaloona]

Laagri tunneli lõpust liikusime edasi siia. Nüüdseks olin vist tunnelieluga piisavalt harjunud, et Miki julges oma loomahääli teha ning mina isegi ei võpatanud nende peale. Millalgi kogu retke keskel suutsin ma oma kummikust vett välja kallates selle endale pükstesse kallata, mis oli jälle omamoodi kogemus :D Lõpupoole tõmbas külm vesi varbad natuke krampi ja sääred said iga uue üle-kummiku koha peal natuke rohkem karastatumaks, aga ega see meid tagasi hoidnud. Leid tuli ebaloomuliku hunniku alt, mille proovisin sama ebaloomulikult tagasi panna (mis oli üllatavalt keeruline, kui oled loomulike hunnikute ladumisega harjunud), et järgmised tervet tunnelit üles kaevama ei peaks. Seejärel võtsime suuna lähima väljapääsu poole, mille läbimine meenutas rohkem seda, mida olin kartnud - kitsas ja pime. Õnneks hoidis mõte eesootavast valgusest pea selge. Ilm, mis enne oli tundunud külm, oli nüüd täitsa troopiline. Kummikutest vesi välja, lambid taskusse, telefonid välja ning tagasi auto poole. Aitäh selle uue kogemuse eest peitja ja sõbrad!

21 juuni 2020 leidis Sven [svensaar]

Kindlasti kunagi tuleb siia tagasi tulla. Aitäh

16 mai 2020 leidis Arvo ja Marko [markosu]

Siin tulime Laagri tunneli lõpust. Taaskord väga huvitav tunnel, samuti hea teostusega lõpp. Pärast tunnelist väljumist veendusin, et vasakusse säärde on ikkagi natukene vett läbi mingi prao sisse tulnud, aga õnneks polnud seda palju ja vesi oli üpris soe.

Aitäh!

16 mai 2020 leidis Arvoaljaste ja Markosu [arvoaljaste]

Aare nr. 2 aegade suurimal tunneliaardepäeval, mis algas hommikul kell 9 ja lõppes minu jaoks 23.25 kellaajaga. Ses suhtes oli korralik petuvärk, kuna olime varustatud parimate kaartide ja instruktaažidega, mis algusest lõpuni juhatasid meid kuu aardeni ja nii ilmeksimatult, et oleks vist võinud taskulambid kinni panna ja kättpidi minna. Kusjuures vahepeal UV lampide õrna kuma taustal seal tatsata oli väga mõnus elamus.

Palju nalja pakkus see, et ka vaesed inimesed on võtnud vaevaks endale ise kahlamispüksid ehitada, kuid siis pettunud oma tehtud töös ja higis ja selle sinna lihtsalt logelema jätnud. Auu, eelmine logija, su jalavarjud ootavad sind. Ära jäta jonni, sul kindlasti veel aardeid leidmata ja varjud ootavad sind.

1 mai 2020 kommenteeris Rudolf ja [matu07]

Kordusleid.

Kuna seekord tulime pigem avastus- kui skoorimisretkele, suundusime Pärast Laagri Tunneli Lõppu hoopis RV3 suunas, mis eelmine kord üle vaatamata jäi. Vett jätkus, aga standardkõrgusega kummiku piiri veel ei ületanud. Kiirus oli kohati küll üsna ettevaatlik. Teostasime blindaažile põhjaliku ülevaatuse ja seejärel liikusime tagasi RV2 poole.

Edasi RV5 varingu poole suundudes tuli lõpuks ära see, mida olin oodanud - sain mõlemasse kummikusse korraliku lonksu sisse :) Samas oli seda piisavalt vähe, et mõne aja peale soojendasid jalad vee üles ja oli jälle mõnus. Roomamiskatsed olid paljakäsi see-eest üsna ebameeldivad. Siin sai ära nähtud ka esimene magav nahkhiir, püüdsime teda mitte väga segada. Esmalt vaatasime üle, et RV5-st saab üsna viisakalt välja ronida, seejärel käisime RV7 pool aarde juures. Aare oli ootuspäraselt kergelt niiske ja logiraamat kippus pudisema, samas on peidukoht piisavalt turvaline ja tugev, et vast peab samas kohas väikese hoolitsusega kümme aastat veel. Andsime au ja pugesime RV5 kaudu välja. Aitäh taas!

30 juuni 2019 leidis Levia ja Lembitu [lembitu]

Laagri tunneli lõpu aarde juurest seiklesime mööda tunneleid selle aardeni. Takistused õnnestus edukalt ületada ja vesigi ei olnud nii sügav, kui ennustati. Logi sai kirja panduud ja lõpuks ka väljapääe tunnelitest leitud. Tore oli. Tänan peitjat ja asjalikku giidi.

15 juuni 2019 leidis Britt, Mirjam [brittsuits]

Britt, Mirjam

15 juuni 2019 leidis Moonika, Aive,Krista,Märt [nuuskur]

Seiklused maa all jätkuvad..Tänud peitjale!

15 juuni 2019 leidis Seltskond nahkhiirte nosilast [sunflower]

Kõigepealt sai ekskursioon tehtud ja siis sai väiksema seltskonnaga aardeid ka nopitud.Aitäh!

15 juuni 2019 leidis Juta, Inge ja [gepsur]

Olen alati imestanud neid skeeme, et nende järgi peaks maa-all ka orienteeruma? No kuidagi ei saa aru, mõni kriips nagu oleks üle või teise nurga all, jne. Ka kaasa saadud teejuhatuse tõlgendamine tekitas väikese eksituse ja tegime natuke pikema jalutuskäigu ning mõne pugemise rohkem kui vaja. Aga lõpuks tunneli lõpus midagi helkis ja nimed said kirja. Logiraamat niiske ja vajaks kuivatamist ning kotikest. Tänud, vahva tatsamine oli.

15 juuni 2019 leidis Martti, Juta ja Inge [aunad]

Kui 'Laagri tunneli lõpu' leid kirja sai, siis tuli sammud ka siia seada. Koos korraliku varustusega geopeituritega avaldusid ka minu varustuse nõrgad kohad.. õnneks olin juba eos oma madalasäärelised kummikud autosse jätnud ja kalipsosussid jalga ajanud, nendega vähemalt polnud ohtu, et külm hakkaks või liiga sügav vesi hirmutaks. Küll aga kannatas mu liikumise kiirus, kuna pehme tallaga läbipaistmatus vees sammudes pole teravad kivi killud just parim pinnas. Üksi liikudes oli mobiilituluke päris piisav valgus tundunud, kuid nüüd Martti ja Juta lampide kõrval oli minu valgus vaid hale virvendus. Kui lõpuks roomamise koht kätte jõudis siis hakkas ka varem korra vaadatud kaart mingisugust loogikat ja selgust lõpuks ilmutama. Selleks pidi aga loomulikult korraks ka valesse harusse sisse ronima. Õiges lõpus oli leid kiire. Logiraamat on üsna niiske ja vajaks gripistamist. Tänan.

15 juuni 2019 leidis Kõik või mtte midagi! [motma]

Vaatan koopa kaarti ei saa midagi aru. Vaatasin tunnelis helkureid, ei saanud jälla aru, aga tarkus tuli tasapisi. Tänud peitjale aarde eest.

15 juuni 2019 leidis Nahkhiirte nosila geokamp [marihen]

Ekskursiooniga oli meid ühinenud ikka päris mitu inimest, kes kõik tahtsid aardeid ka logida ja nii oli päris tore ja turvaline jalutuskäik. Tänan.

5 mai 2019 leidis H&M [hash]

Tänud! :)

4 mai 2019 leidis Sander [nogravity]

Minu jaoks need tunnelid pole võõrad ja ennegi käinud seal kondamas, seega teadsin hästi mis mind ees ootab. Ja kui nüüd kirjeldust lugesin ja helkurist juttu oli siis läks nägu muigele, et esimene kord kui käisin siis ei saanud aru mis silmad seal kaugel helendavad :D Aga sai nähtud ja teekonda jätkatud. Aga nüüd kaasas olevat kaarti vaadanud ja ei saanud aru kus see aare siis ikkagi on kuna seal tupik. Aga kuna käinud siis teadsin kus on ja võtsin suuna sinna. Kohale jõudes polnud aaret kuskil... Siis sain aru, et olin 2 lõiku segamini ajanud ja olin 110% kindel edasises ja kindla sammuga õigesse kohta. Aare leitud aga jube savine oli ja logiraamat niiske. Hakkasin oma pastakat otsima aga krt oli maha jäänud autosse aga õnneks oli seal pliiats ja teritaja (Y) Kraapisin oma nime tähed paberilehele ja teekond autosse tagasi sai jätkuda. Kui autosse jõudsin ja hakkasin vaatama, et mida siin veel on põnevat siis avastasin, et krt, olin ühest aardest tuima näoga mööda jalutanud :( Aga siis enam ei viitsinud uuesti minna ja eks teinekord lähen. Aga tänud uuesti külastama kutsumast ja väga lahe koht tegelt :)

24 august 2018 leidis Kallo [kallo]

Jätkasime oma eile alustatud missiooni siinsetes tunnelites. Võtsime aga kaardi ette ning hakkasime astuma. Jõudes ühele ristteele jooksis meil mõlemal mõistus kokku. Kaart näitab, et peab minema paremale, aga minna saab ainult vasakule. Miski justkui ei klappinud. Mis seal's ikka, läksime vasakule ja siis mõnda aega mööda seda harju kulgenud, saime keerata paremale. Ei tundunud päris õige see kaart olevat, aga las jääb, jõudsime ju õigesse kohta välja.

Logimise ajal hakkas meie lampidest vilkuma. Sellega annab märku, et aku hakkab tühjaks saama. Nojah, meenus ju küll, et ei teagi, millal neid viimati laetud sai. Timmisin valguse väiksemaks, et kauem kestaks. Ei kestnud. Tagasiteel, natuke ennist mainitud ristmikku andiski see lamp otsad. Kuna meil ei olnud tegelikku aimu, kui palju teises lambis võib veel energiat olla, hakkas meil kangesti kiire. Mitte teist aaret logima, vaid ikka väljapoole. Olid meil muidugi ka veel telefonid, milledel pisikesed lambid olemas, kuid ei hakanud riskima. Õnneks saime ilusti-kenasti välja ja olime seks korraks jälle päästetud. Tänud aarde eest!

1 juuli 2018 leidis Priit ja [fahrenheit451]

Tõeline arvutimängu aare (kes mäletab mõnda Wolfensteini või Doomi), eriti äge oli see kaart, mida me ikka väga suvaliselt tõlgendada oskasime.

1 juuli 2018 leidis Madis ja [peakas]

Algatuseks proovisime ilma kummikuta läheneda, aga õige pea sai selgeks, et nii ikka ei sobi. Ega siis midagi, tagasi auto juurde, kalamehevarustus selga ja tagasi. Alguses tundus kaardi järgi kõik väga loogiline, aga mingi hetk tekkis ebakõla ja edasi läksime huupi. Õnneks seal liiga palju valikuid ei olnud ja omast arust täitsa valele poole minek viis kenasti aardeni. Tänud peitjale!

27 juuni 2018 leidis Merle, Mariann ja Maris [max]

Laagri tunnelite õhtu, 2.seiklus - Peeter I ja Laagri tunneli lõpp. Meile Mariannega juba teistkordne Peetri külastus, Merle jaoks oli see õhtu esimene tutvumine Laagri tunnelitega. Peetri aarde esimesel külastuskorral olime valinud alguspunktiks lähima võimaliku, siis seekord Marianne õhutusel sai valitud teine variant alguspunktiks. Nii oli meilgi selle seikluse algus uus ja huvitav. Ja pean vist tunnistama, et just need pikad lõputuna tunduvad tunnelid, mida seekord läbisime Peeter I aarde juurde jõudmiseks, jätsid minule kõige sügavama mulje kogu sellest Laagri tunneliteõhtust. Selles kulgemises oli juba midagi tuttavat ning seetõttu turvatunnet sisaldavat ja samas uudsus ning lõputud pikad tunnelid. Millegipärast oli mul kogu aeg tunne, et ma satun siia ka teistkorda. Nüüd huvitav küsimus - et kas tuleb ka kolmas kord.

27 juuni 2018 leidis Mariann, Maris, Merle [meteta]

Tunnelite avastamise õhtu teine aare, Mariann ja Maris olid siin varem käinud, kuid lahkelt valmis koos minuga taas ka selle aardeni seiklema. Esialgu tundusid tunnelikoridorid küll lõputud, kuid mõnusa kambaga jalutades ja muljetades jõudsime rõõmsalt aardeni. Väga põnev koht, kuid tõdesin taas, et üksi poleks ma siia ealeski jõudnud ja tavapäraste geokaaslaste, lastega, ilmselt ka mitte.. Aitäh kaaslastele ja peitjale.

17 juuni 2018 leidis Maris, Laur, Kristel ja Timmu [timmu]

Tunnelite tuuri kolmas aare sai logitud siin. Väga põnevad lõputuna tunduvad pikad koridorid. Helkur on hea mõte. Tänud peitjale.

10 juuni 2018 leidis Krista, Mari, Piret, Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

10 juuni 2018 leidis Piret, Krista, Mari, Heldur [sylli]

Sisse liikusime kõik koos. Käisime kõigepealt teise aarde kohas ja siis läks Mari tagasi valguse kätte ja meie asusime Peeter I aaret otsima. Oli põnev mitmed käigud ja varingukohad läbida. Oli väga lahe päev koos vahvate geokaaslastega maa-all seigelda! Aitäh kaaslastele mind kaasa kutsumast ja peitjatele ägeda aardekoha eest!

10 juuni 2018 leidis Piret,Heldur,Krista [krista]

Tulime Laagri tunneli lõpust otse siia edasi, nüüd siis kolmekesi. Mari läks päikese kätte heegeldama. Käisime kõik huvipakkuvad tunnelijupid läbi ja leidsime niiske logiraamatu. Varjendist väljudes sattusime äkiliselt suvisesse palavusse. Tänud peitjale.

7 juuni 2018 leidis Alo ja Levia [pikkkasso]

Igatahes keerasime hargnemiskohast uude suunda ja alustasime seninägemata tunneli uurimist, kus pidi palju vett olema. Etteruttavalt võib öelda, et vett oli isegi vähem kui eelmises tunnelis. Küll meetrite poolest pikemalt, aga väga madal ja üldse mitte ohtlik vesi. Isegi tüütu mitte. Igatahes matkasime varinguni ja see oli ainuke koht, kus sel teekonnal sai jõu- ja ilunumbreid näidata - väike pugemine ümber nurga - pisut suuremas urus kui tänane esimene...ja siis hakkasid juba silmad sädelust ja helkurit nägema. Vanake pikutas oma puhkepaigas - suht ligane ja savine seal ju on, aga mis sa teed ära. Vanuse kohta väga heas korras, eks teda aitab stabiilne temperatuur ja kliima. Leitud ja logitud ja nüüd oli aeg sellest tunnelitesüsteemist lahkuda. Rooduvarjendisse tagasi ja õue soojema õhu ja tibutava vihma kätte. Aitähh

22 august 2017 leidis Karin ja varingu ees turvav Karl [karinten]

See oli siis viimane aare seal. Ma juba tegelikult eelnevalt teadsin, et vähemalt osaliselt pean ma üksi minema. Pidi olema kuskil mingi roomamine. Eelmise aarde juurest minnes ütles Karl, et ta viib mu sissepääsu juurde ja siis tõmbab uttu. Ma vaatasin teda vist nii hirmunud näoga, et ta siiski teatas, et see oli nali ja ta ikka ootab mu ohutu naasmise ära. Ma siis uskusin teda. Mis siis ikka. Tunnelisse. See tundus küll olevat kõige "ohutum" tunnel. Esiteks sain ma näha kuidas Karl mõtles kas august minna jalad või pea ees. Kui tema suutis end august läbi ajada, siis mina lihtsalt astusin läbi - lühikese eelis. Jõudes kohani, kust Karl enam "roomamise" tõttu läbi ei tulnud. Mina siis vaid astusin läbi. Mis roomamisest ja mudast ta rääkis, seda mina ei teadnud. Astusin siis rõõmsalt lõpuni. Mingil hetkel ehmatasin, sest väike nahkhiir otsustas mind hirmutada ja mu ümber tiirelda, võtsin siis valgust maha astusin "julgelt" edasi. Mingil hetkel hakkasid kaugusest paistma kaks silma. Päris jube tegelikult, astuda julgelt kahe vastu läikiva silma suunas. Mu ainuke lootus oli, et seal maa all ei taha ükski loom elada ja kui midagi juhtub, siis mingil hetkel saab Karl aru ja ma ei jää sinna teadmata ajaks vedelema. Õnneks oli mul vihje meeles ja sisendasin endale seda. Aarde leidisin kiiresti ja logitud sain ka. Mingil hetkel sain aru, et mu taskulamp hakkab tühjaks saama ja veidi kõhe hakkab. Õnneks olin hästi varustatud ja neli taskulampi ühes. Kõndisin julgelt tagasi. Ei mingit valgust. Kus on Karl? Lõpuks minu samme kuuldes näitas ta veidi valgust august läbi ja ma sain aru, et mu rännak hakkab lõppema. Tunnelist välja saamisega ei lõppenud veel mu Karli jälgimine. Mina nimelt olen väga halb orienteeruja ja mul polnud vähimatki aimu, kus meie autod on. Tegelikult poleks ma isegi kaardi pealt õiget kohta leidnud. Sest ma ei teadnud kuhu ma sõitsin, jälitasin vaid Karli autot. Õnneks Karlil on suunataju olemas ja saimegi autodeni. Tänan Karli abi ja seltskonna eest ning peitjat sellistesse kohtadesse juhatamast, kuhu ma enne geopeitust poleks vist kunagi roninud.

21 august 2017 leidis Karlo, Tarmo, Silver ja [tops]

Külastasime ka selle ära. Varem jäi väiek lõik puudu aardeni. Oli huvitav kogemus.

21 august 2017 leidis Kenri, Silver, Tarmo ja [karloleok]

Pärast tunneli lõppu olid kaasgeopeiturid nõus tulema meiega Peeter esimesesse, juhul kui me läheme ka Prügisse ja RV-sse. Niisiis läksime tagasi sinna, kus enne ei leidnud midagi, aga veidi edasi, sest Robert ei olnud nõus meiega ühest kohast läbi tulema. Helkur paistis kaugelt silma. Aitäh peitjale :)

19 august 2017 leidis Priit, Ethel ja [satiire]

Kuna seal tunnelis juba kolasime, siis tuli muidugi ka teine aare üles otsida.

Sellega läks samuti lihtsalt, ainult üks koht oli, kus tuli ennast natuke rohkem liigutada, aga mitte midagi kaelamurdvat.

Konteiner oli rõve mudane, kuid aare ise korras.

Tänud peitjale!

19 august 2017 leidis Kristel, Ethel [sassu2907]

Saigi viimane tunnel tehtud.

5 august 2017 leidis Mihkel ja [matu07]

Saime Kaupolt hulga tarvilikke juhiseid ja asusime seiklema. Võimas elamus! Aitäh!

16 juuli 2017 leidis Tarmo [tarmoxy]

Kuna kellaaeg oli jube v2ga hiline ja olin juba siiakanti sattunud otsustasin tulla kaema. Tunnelites aga avastasin et oleks pidanud ikka kirjeldust ka lugema, sest vesi ulatas matkasaapa k6rgemast 22rest oma 20 cm yle :D Kaart natuke eksitas aga peale pikka sumpamist j6udsin ka 6igesse punkti ja logi sai kirja

10 juuli 2017 leidis Marko, Kardi ja [silver0]

Ühe geootsingu raames läks jutt Laagri katakombideni. Keegi meist siin käinud pole aga huvi oli suur ja äkki on seal aaregi peidus. Kiire otsimine näitas et täitsa olemas. Ja nii saigi plaani võetud, et seal tuleb ära käia. Väga lahe koobas. Mõistatuse hammustasime alles siis läbi kui helge silmis juba oli. Õnneks niikuinii ei olnudki plaanis ennem lahkuda kui aare peos. Üllatusin nende käikude pikkuses, ei osanud tulles sellist teekonda oodata hea et taipasin jope peale visata. Logiraamat niiske aga asukohta arvestades siis rahuldavas seisukorras. Tänud peitjale.

14 juuni 2017 leidis Koos Marttiga [indrekn]

Väga lahedad pikad tunnelid. Õige käik tuli kätte kergelt. Jätsime aardesse pääsküla punkrite ala kaardi

1 juuni 2017 leidis Juta ja Sven [jutsi]

Sven on kunagi varem seda aaret juba otsimas käinud, seega retk tuli ette võtta puhtalt minu pärast. Üksi ma eales sellisesse kohta ei lähe, seega sundisin teda endaga kaasa tulema. Jalutada saime üksjagu, sest tuleb välja, et mina ei ole kuigi hea orienteeruja ega Sven kuigi hea mäluga :) Logi saime siiski kirja, tänud peitjale!

25 august 2016 leidis Airi, Margit ja Tauno [aurora]

Mina oma madalate kummikute sain päris kiiresti jalad märjaks. Külm oli küll, aga mis siis sellest. Mulle sellised kohad tohutult meeldivad. Tänud!

25 august 2016 leidis Emily, Airi ja Tauno [emily]

Kui muidu läks otsimine üsna sujuvalt, vaatamata mu pimedusekartusele, siis lõpumeetrid tekitasid küll kerge infarktiohu ja panid kilkama. Pealambi valgusvihku jäi midagi väga õõvastavat, mis lähemale minnes pettekaks osutus :) Vesi üle kummikuääre ei tulnud.

23 august 2016 leidis Mihkel ja Roger [rogerrik]

Lühemat teed pidi sai aardeni ilma erilise vaevata. Tänud peitjale!

23 august 2016 leidis Roger ja [mihkelp]

Poolel teel aardeni hakkas padukat sadama ja aarde juurde jõudes olime juba läbimärjad. Lähenesime aardele mööda lühemat teed ja seetõttu oli käik üsna kiire. Tänud peitjale kohta näitamast!

23 august 2016 leidis Halliki [lkillah]

Peale mitteleidu ei andnud süda rahu. Kodus asusin logisid asjalikult lugema ja googeldama. Leidsin väga vahva pildigalerii Tallinna ümbruse rooduvarjenditest. Klikkisin vist kõikidele piltidele ja lugesin pildistaja kommentaare.

Peagi sain aru, miks ma Peeter I aaret ei leidnud. Õige lahenduskäik jäi riiulile oma aega ootama. Ootas kuu aega lausa. Siis märkasin, et august hakkab lõppema ja peagi hakkab nahkhiirte talvitumisperiood. Pidin seekord üksi rooduvarenditesse jalutama minema. Väike kartus oli sees, et järsku kohtun vaimudega või midagi sellist, aga üksi oli palju julgem kokkuvõttes. Eelmine kord süda põksis ja julgust tahtis saapa säärde täitsa ära kaduda. Mis sest, et Ian oli kaasas.

Kui eelmine kord sai kõik valed tunnelilõpud ülekontrollitud ja siis viimases pöördekohas otsustatud, et lähme tagasi autosse, siis täna sisenesin hoopis teisest kohast maa-alla. Teekond aardeni läks nii tunduvalt kiiremini, et võttis lausa pead vangutama. Veel rohkem võttis pead vangutama tõsiasi, et esimesel korral olin lõpule nii lähedal.

Kui hakkasin viimases käigus helkureid nägema, siis tuju tõusis. Aarde leidsin esimesest vaadatud kohast.

Teekonnal lõppu olin märganud palju tühje pudeleid, seega otsustasin teha pisikese CITO-koristusaktsiooni. Maa peale tagasi jõudsin kahe kilekotiga, mis olid pudeleid täis. Lühemat teed pidi minnes läks mul vaid 15minutit. Korralik vahe kui võrrelda pea 1,5h-ga, mis ma eelmine kord seal maa all veetsin.

23 juuli 2016 ei leidnud Halliki + Ian [lkillah]

Samal ajal kui osad geopeiturid käisid lõuna Eestis kala sisaldust kontrollimas, olin mina Tallinnas. Tahtsin midagi ägedat teha. Mulle ei piisanud tavalise karbi leiust metsas. Otsustasime Ianiga minna mahajäetud maa-alustesse käikudesse. Algust tegime Astangul, edasi suundusime Laagrisse, eesmärk Peeter I aare leida. Logisid olin lugenud ja teadsin, et mingisugune kala on vihjepildil. Rohkem ma eeltööd polnud teinud. Rooduvarjendisse sisenesime kõige loogilisemat teed pidi. Mõnes kohas oli vesi napilt üle kummikute, mulle see eriti korda ei läinud, sest mu stiilsed kummikud lasevad nagunii vett sisse.

Käisime kõik ette juhtuvad tunnelid läbi, et olla kindel, et seal aaret ei oleks.

Peale tunnikest hakkas Ian geopeitumisest väsima. Tema tahtis koju või oli asi selles, et ta oli näljane või polnud nõus riideid saviseks tegema? Igatahes jõudsime kohta, kust tema keeldus edasi minemast. Ise käisin piilusin avast järgmist tunnelit. Peale seda vaatas Ian mulle otsa ja sain aru, et pean seekord alla andma. Tagasi tee autosse tundus palju lühem kui minek.

Loodetavasti satun siiakanti enne sügist tagasi.

5 juuli 2016 kommenteeris Carolina [caro]

Kuna algsed aarde raskusastmed (peidukas 1, maastik 2,5) olid ilmselgelt ajast maha jäänud ja tol ajal ei osatud võibolla ka nii täpselt neid hinnata, siis varemleidnuga konsulteerides muutsin aardekirjelduses raskusastmed veidi õigemaks.

3 juuli 2016 leidis Anne, Tanel, Karl. Maris, Mariann [nuffi]

Prügist järgmine ja viimane käik.

Siin Geomängus ei suuda ma üksi midagi teha sellistes kohtades, pole julgust, pole varustust, pole tahtmist. Kuid heade sõprade kaasabil, on need kõik alati tehtavad. Tänud peitjad väljakutsete eest, tänu Tanel idee eest sinna minna, tänu Maris supervarustuse eest, suured tänud Sulle Karl turvamast ja aitamast, tänud Maris-Mariann meeskonnas osalemast ja tuju üleval hoidmise eest! Palun selliseid aardeid veel!

3 juuli 2016 leidis Tanel, Anne, Karl, Mariann ja Maris [phantom]

Ega siis kaks ilma kolmandata jää. Kui juba katakombides kolamiseks läks, siis tulime siia ka. Karl näitas õige teeotsa kätte ja edasine oli juba kukepea. Vett oli nii vähe, et kuiva ülikonda poleks vajagi olnud, aga ega ta paha ka ei teinud. Lõpuks oli korraks kahtlus, kas oleme õiges kohas, sest helkurit polnud, aga kohe tuli aare ise välja. Aitäh peitjale.

3 juuli 2016 leidis Anne, Tanel, Mariann, Maris [kikael]

Peale aaret "See ei ole prügi!" tundus see käkiteona. Eriti, kuna Karl juhatas lühema teeotsa kätte. Kodus sai küll hästi valmistatud ja pööningult vanad hilbud selga otsitud. Püksipõlved said mustaks ja tagi ka veidike, aga nii hullult, et ära peaks visakama, õnneks mitte. Kahes pugemise kohas oli küll hea, kui riietest kahju polnud. Siin sai ka selgeks, miks on hea pisike ja lühike olla, ei mingit probleemi kitsastes kohtades. Edasi oli nagu keskmine georetk ikka, kummik jalas, vesi loksumas ja karp ees ootamas. Aitäh!

3 juuli 2016 leidis Anne, Tanel, Mariann, Maris ja Karl teejuhatajana [max]

Sellel aardel ja minul on mingi oma lugu. Aastaid olen keeldunud sinna käikudesse ronimast, kuigi juttu sellest külaskäigust on olnud üsna mitu korda. Viimasel aastal on rääkijaks Mariann, et lähme, temal alles käimata-leidmata aare. Ja temale tunduvad need käigud põnevust pakkuvad. Tagantjärgi tarkusena ei saagi aru, miks see minek mulle nii võimatu tundus. Onju erinevates tunnelites ja punkrites aastate jooksul korduvalt ringi kolistatud. Mis õudu ma küll siit leida lootsin. Aga seekord esitati kutse külaskäiguks nii, et keeldumine ei tulnud üldse pähe, no veidi vist siiski tõrkusin :) Aga siis tundus juba huvitav mõte ja läkski tegudeks. Eelmistest juttudest mäletasin, et lähenemiseks on pikk tee, geopeituse lehel olev segane kaart ja tegelikult ka lihtsam lühem ligipääs. Kuid selleks peab teadma õiget kohta, kust maa alla minna. Meie õnneks soostus Karl meid sinna tagumise sissepääsu juurde juhatama. Ja siis oli vaid kohale minemise, pugemise, solberdamise vaev. Tänan toredaid kaaslaseid! Ilma teieta ei oleks ma seda küll elu sees teinud :)

2 juuli 2016 leidis Tiia, Einar,Mari [pagarid]

Kuna ka Maril oli see aare veel leidmata, otsustasime koos seda avastama minna. Minul muidugi kalamehe kummikud jalas, aga tüdrukutel lühikeste säärtega. Käigus selguski, et ega need vee eest ei kaitsnud, aga nad platertasid võidukalt kogu tee kaasa. Korra käisime ka kõrvalkäigus ja nägime maa peale mineva trepi ära. Väljas Tiia pihtis, et vesi oli ikka külm küll. Tore jalutuskäik oli,aitäh.

2 juuli 2016 leidis Einar, Tiia ja [marx303]

Ma olin nii rõõmus, et Pagarid mind kaasa võtsid! Üksi mulle sellistes kohtades väga ei meeldi.

26 mai 2016 leidis Mirjam [mipi]

Lahe peidukas. Natuke hirmus oli :)

10 mai 2016 leidis Allan, Arvi, Kaupo, Martti, Mirjam, [ingrid]

Suundusime 6-kesi maa-alla. Mitmekesi tundus julgem ja turvalisem seal taskulampide valguskiirtes sammuda. Ei uskunud, et need käigud nii pikad on, elu sees poleks neisse ilma aardeotsimiseta sattunud. Huvitav käik oli, tänud juhatamast!

10 mai 2016 leidis Ingrid,Mirjam,Martti,Arvi,Kaupo ja [thunder]

Päris põnev seiklus.Kaardi järgi viis vähe eksiteele,kuid peale väikseid eksirännakuid leidsime konteineri ja panime nimed kirja.Tänud tutvustamast!

10 mai 2016 leidis Allan&Arvi&Ingrid&Kaupo&Martti&Mirjam [lepalind]

Läksime kaardi järgi, kuid kaardi järgi õiges kohas oli teine väljapääs. Läksime siis täitsa valesse kohta ning oli ikka pikk käik. Seal läks tee kaheks ning ma olin aarde leiu lootuse täiesti kaotanud. Läksime ühte kontrollima ning õnneks oli see õige koht. Konteiner oli kivide peal, helkur ja juhend vedelesid maas. Gripkott on läbi ning logiraamat niiske. Tekitasime konteinerile geokuhja. Järgmised otsijad võiksid terve grippkoti kaasa võtta. Hea, et sinna urkasse uuesti minema ei pea. Arvi kandis varbavahe plätusi terve aja, teistel olid kummikud.

30 juuli 2015 leidis Karl, Markko ja Mihkel [zdrk]

Huvitav kas elanikud, kes lasevad ehitada endale uusi maju sinna piirkonda, teavad, et maja või hoovi all võib asuda mõni tunnel, mis ühel heal päeval sisse võib variseda. Teiseks muidugi lastega pered. Lapsi omapead mängima küll ei julgeks lasta, eksivad käikudesse ära.

Sissepääsuks valisime natukene teistsuguse koha kui pildi pealt näidatud. Seetõttu saime varjendis kohe mõnusaid kitsikusi tunda. Mina sain endale eesliikujana ülesandeks testida kas mahub ja kuidas. Proovisin takistuste ees mitu korda kas mugavam pea või jalad ees, kõhuli roomates või kägaras kõndides. Kui läbi sain, siis teised tulid samamoodi järgi. Kui lõpuks õige tunneli lõpus helkur vilksama hakkas oli tunne hea. Tagasitee möödus palju sujuvamalt, väljaarvatud Markkol, kes kõige ebamugavamat takistust sai läbida topelt. Tänud, lahe koht!

30 juuli 2015 leidis Markko, Karl, Mihkel [synnip]

Metabentoniidi juures toksis Karl viienda rooduvarjendi koordinaadid autogepsu ja hakkasime kohale sõitma. Aarde lähistel tahtis kohati läbi uusarenduste hoovide sõita, aga pärale saime.

Keegi rattamatkaja oli varjendi lähedale leidnud ka omale glamuurse telkimiskoha, aga temast ei lasknud me end morjendada. Sukeldusime varjendisse, Karl ees. Karl puges esimesest august sisse, mina järgi ja Mihkel viimasena. Pärast esimest pugemist püsti tõustes avastasin, et kohe tuleb järgmine pugemine veel allapoole. Korraks tuli päris jõhker klaustrofoobia tunne, aga surusin selle alla ja pressisin edasi. Pärast seda sai muidugi veel pugeda ja vist veel, aga kuna korralik tunnel tuli peagi ette, siis hakkas juba päris mõnus.

Aardeleid ise tuli kiirelt, kergelt niiske ta muidugi on, nii et jätsime teemakohase konteineri ka ise irvakile, et päris hulluks asi ei läheks. Ja noh selleks korraks sai vist klaustrofoobiahirm ületatud, sest tagasiteel olin ma viimane ning kui välja jõudsime avastasin, et kaks väljaprinditud kaarti, mis olid minu pusataskus on läinud. Targad mehed, kes prindivad kaardid kahes eksemplaris ja annavad need ühe inimese kätte, kes suudab need ka kuskile ära poetada. Kuna ilma nendeta oleks naaberaarde leidmine olnud keeruline, siis ma ronisin vaat et vabatahtlikult maa alla tagasi neid otsima. Õnneks väga süvitsi tagasi ei pidanud minema. Kõik kokku ainult pool tundi.

Aardepeitjale tänud

5 juuli 2015 leidis Lembit ja Indrek [polekala]

Miskil põhjusel olin seda aardeotsimist pikka aega edasi lükanud. Eile tekkis mõte, et läheme proovime Indrekuga logid kirja saada. Ei olnud muret. Vurisesime kohale, panin omale kummipüksid jalga, kuid ega neid seal väga vaja ei läinudki. Miski õnneliku juhuse tõttu õnnestus esimese korraga kõik õiged pöörangud valida ning voilaa, oligi aardetops näpus. Täitsa vahvad pugemid seal, tänud!

20 juuni 2015 leidis   [tunk]

Mõistatusaare 1.0 peidukohaga sisaldab tänapäeval juba iseenesest vasturääkivust. Arvestades aardekirjeldusele lisatud tünga-kaarti, hindaks reaalse peidukoha umbes 3.0 tasemele. Käikude võrgustikust ja läbitavusest ülevaate saamiseks soovitan enne maa alla suundumist tutvuda ademoxi kaardiga, millele on viide tema logis allpool. Ühtlasi tasub arvestada ajakuluga minimaalselt pool tundi (kui tead väga täpselt, kuhu suundud ja liigud kiirelt), tasases tempos keskmiselt tund aega, süvendatud huvi korral aga poolteist tundi või veelgi rohkem - palun veendu, et kaasavõetud valgusallikatel energiat piisavalt kauaks jagub. Maastiku raskusaste 2.5 on samuti väga tagasihoidliku skaala järgi, ise pakuks vähemalt 3.

Kui ohud teadvustatud ja turvalisuse eest hoolitsetud, siis retk ise on kõigist neist maa-alustest üks põnevamaid, justnimelt pikkuse tõttu. Sopaseks saab ka, kuid kätepesukohti jagub seal piisavalt. Korralikuma üldpesu jaoks võib külastada näiteks naaberaaret. Seintel leidub ohtralt numbritest, tähtedest ja muudest märkidest koosnevaid krüptilisi jadasid. Neist mõnede tähendus hakkas pikapeale mulle isegi kohale jõudma. Aare ise paistab savikihi seest välja vaid tähelepanelikul vaatlusel :o) Eks ta puhatamist, kuivatamist ja hoolt tahaks, kuigi hetkel veel täitsa kasutuskõlbulik.

J: auto

16 juuni 2015 leidis Liis ja Madis [cherub]

Tuupisin parasjagu liiklusseadust, kui Madisel tuli idee seiklema minna. Mõeldud-tehtud. Kohalikud noored hoiatasid meid ja soovitasid kummikud jalga panna. Õnneks oli vett väga vähe, ainult korra kiskus kahtlaseks minu jaoks. Roomamine oli omaette ooper, aga saime hakkama. Kogu ettevõtmine ja eriti aare ise meenutasid kangesti kunagisi keraamikatunde koolis, savi igal pool. Aarde avamine osutus päris raskeks seal savi sees. Märgistus ka üsna kulunud ja asi seest niiske, minigrip kinni ei läinud. Panime ka korraks lambid kustu ja suud kinni, väga mõnus vaikuse- ja pimeduseminut seal, proovige! Aitäh laheda aarde eest!

16 juuni 2015 leidis Liis ja Madis [madis1989]

Kolmas kord aarde juures ja ikka ei saa küll. Kohalikud noored hängisid sissepääsu juures ning asusid lahkelt õpetussõnu jagama meile. Kuuldes, et olen seal juba käinud, sooviti edu. Roomamise koht oli jätkuvalt kõige vastikum, kuid ülejäänud teekond oli küll kui jalutuskäik pargis. Vahepeal tuli ainult taksoteenust osutada ühes sügavama veetasemega kohas. Tagasitee oli lühem (nagu alati) ning pärast vahetasime noortega muljeid veel. Lubasid taaskord käike külastada. Jätkuvalt äge seiklus, aitäh!

5 juuni 2015 leidis Laur ja [puutetundlik]

Ainult 2 nädalat läkski uue aukuronimiseni :D. Aga see on nüüd kodumaakonnas viimane ka ja Laur, kes mu üksieijulge-üksieisaa-undamist igas eelmises käigus kuulama pidi ja siia siis samuti kaasatuleku võimaldas, saab nüüd lõpuks minu urgastes julgestamisest puhata :). No nendest neljast tunnelist – Meta, Prügikas, Astangu ja Peetrikas – oli tänases ikka kõige jubedam olla. Esiteks sellepärast, et kartsin kohutavalt prügika lambitriki kordumist ja teiseks sellepärast, et minna tuli pikalt-pikalt ja mitmest kohast ärakeeramisega. Ja valguseta NENDES, hargnevates torudes ära eksinud olla oleks olnud ilmselgelt maailma lõpp :D. Õnneks midagi ei juhtunud, taskulambid pidasid vastu (eks nad vist teadsid, et seekord on kaasas veel varulamp ja kahe lambi varupatareid ja pilgeni täis laetud mobiiltelefon ning pirtsutamisel poleks vähemalt esialgu suuremat pointi :D) ja karbi leidsin ka just selle tunneli otsast, kuhu seda esimese hooga otsima keerasime :). Logiraamatud karbis olid niisked, kuid nimi oli võimalik sinna siiski kirjutada; kui järgmistel on julgust aarde mitu tiiru käia, siis oleks hea neid tegelikult vahepeal kuivatada ja uue gripiga gripistada... Ma ise ei julgenud isegi mõelda veelkordsele tagasitulemisele, peas vasardas ainult see, et saaks ainult kiiremini ja äraeksimiseta maa peale tagasi… Aga rahulolu sellest, et see tunnel ka nüüd võetud sai, oli muidugi mõõdetamatu :). Aitäh kunagisele peitjale ja kõikidele vahepealsetele hooldajatele, sain tänu teile väga põneva, kuigi hirmuseguse seikluse :). Ja Laurile aitäh seltsi pakkumise eest, omapead oleks see koht mul jäänudki nägemata ja vaid üheks kiusavaks kollaseks täpiks kaardil…

11 mai 2015 leidis Sven ja Janar [matkymbereesti]

Tunnelid vol.2 Kuna naaber aarde juures oli vee tase liig mis liig, otsustaime mitte nina norgu lasta ja tulla uuele katsele Peetri I aaret vallutama. Olime eelmisel korral tunnelis veetnud tunnikese. Nüüd olime kindlad, et saame aarde kiiresti kätte. Aga võta näpust. Käisime läbi kõik võimalikud käigud, roomasin jälle sinna, kust eelmine kord olin leidnud konte, aga ei midagi. Suundusime käiku, mille eelmine kord olime maha kandnud. Algul pidime peaaegu ujuma (vesi jäi kummiku servast 3 cm madalamale). Õnneks seda ujumist kauaks ei olnud. Peale muda, löga ja väikest roomamist vaatasime järgmise käigu lõpmatusse pimedusse ja meile mõlemale tundus, et seal on keegi. Edasi jalutades jõudis kohale teadmine, et see keegi on helkur, mis sealt vastu helgib. Nüüd veel viimased sammud ja olime jõudnud tõotatud maale. Aare näitas end kohe. Oli teine natuke niiske, aga sai ilusti logitud. Tänud peitjale ja sellele, kes jättis sinna paki salfakaid. Väga vajalik kraam enne logi kirjutamist. Lõpuks, kui välja saime, näitas kell, et olime ekselnud mööda käike pea tund ja pool. Aga äge oli. Rahvas minge kindlasti tõesti lahe koht.

6 mai 2015 ei leidnud Sven ja Janar [matkymbereesti]

Avastasin täna, et Laagrisse on tekkinud 2 kollast laiku. Tutvusin aaretega ja helistasin sõbrale ning uurisin, kas tal on 2 paari kummikuid ja mõned lambid. Kui vastused olid jaatavad siis pakkusin välja, et lähme maa alla natuke uitama. Sõber oli peale tööpäeva minu töökoha uksetaga ja reis võis alata. Leidsime maa alla mineku koha ilusti üles ja alustasime siis seiklemist. Müttasime mingi tunnikese seal käikudes, aga ei leidnud me seda õiget kohta. Leidsime küll ühe tunneli keskelt punase helkuri maast, aga selle all polnud kivihunnikut. Ühest kohast, kus sai ainult roomates edasi, sattusin prügi peale, mille seest tuli välja sääreluu. Õnneks oli see looma oma. Kahes pikas tunnelis läks vesi nii sügavaks, et tuli nina tagasi keerata. Nii me sealt tühjade kättega väljusime, aga uue kogemuse ja teadmise võrra rikkamad. Eks peab otsima uue hullu, kes minuga on nõus seal kolama. Kummikud peab vist ikka endale ise ära ostma.

5 august 2014 leidis Janek, Eliisa, Robin, Martti [magicman]

Helkur oli tunneli otsast kadunud, aga kuna meie giid teadis, millise tunneli otsas see pidi olema, siis leidsime aarde ilma suurema vaevata. Taastasime ka helkuri. Vägev koht.

5 august 2014 kommenteeris Laur [laur]

Varem ei pannud tähelegi aga aarde kirjelduses väike viga. Päris Peeter I ajast see koobas ikka ei ole :) Tõesti on käigud ca. 100 aastat vanad aga Peeter I ju tunduvalt vanem. Merekindlus sai lihtsalt tema järgi nime :)

10 mai 2014 leidis Lauri [shadow]

Oi jeesus-jeesus kui kaua on plaanitud selle asja külastust. Plaani on nii kaua peetud, et vahepeale on piirkond isegi tundmatuseni muutunud. Esialgu oli kavas suurejooneline ekskursioon mitmete huvilistega, siis oli plaanis üksi asi kiiresti vagaseks teha. Lõpuks sai võitu juba algusest peale kõige tõenäolisem skeem: ademoxiga kahekesi. Meelis kui harrastus all-maa-militaar-arheoloog juhatas mind kohe käigu otsa, kust aardeni minekuks kulusid vaid loetud minutid. Mina enda tarkuses üritaksin siiani seal käikudes orienteeruda selle sodiaagikaardi järgi, mille hea inimene on siia kirjeldusse lisanud. Meelis näitas korrektsuse huvides ära ka koha, kuhu see kaart tegelikult näitab. Ma sealt igaks juhuks otsima ei läinud.

Õiges kohas oli juba eemalt näha mõnus geokuhi. Konteineril olid mingid kirjad peal. Arvatavasti oleks mõistlik asendada "See ei ole prügi" sildiga "See ei ole savi". Peale logimist oleks saanud käte külge jäänud jogast voolida väiksema kujukese endale koju kaminat kaunistama. Elamus oli vahva, mina tänan.

8 mai 2014 leidis Tanel [kalevipoeg]

Esimene aare üldse mida olen otsimas käinud. Koos Madisega seda teha oli muidugi oluliselt mugavam ja ohutum. Väga vinge koobas kuid Madise lubatud nahkhiiri seal kahjuks või õnneks ei näinud, peale ühe "ujuva" nahkhiire muidugi.

8 mai 2014 leidis Tanel S. ja Madis [madis1989]

Jälle sai seal kolamas käidud. Seekord kummikute ja korraliku taskulambiga. Peale ühe surnud nahkhiire rohkem neid ei kohanudki täna. Jätkuvalt äge!

23 august 2013 leidis Hannes ja Kaur [kaurp]

Leitud

23 august 2013 leidis Hannes ja Kaur [hpalang1]

Jalutuskäik pargis :) Ei olnud see aare kohe üldse selle aasta plaanis, aga kuna see kinniminekutähtaeg aina lähenes ja muid võetavaid jäi lähikonnas ka aina vähemaks ja midagi oli vaja teha, siis tegimegi. Kõigepealt ostsime Kaurile kummikud. Siis toppis ta kõik nähaolevad patareid taskusse kaasa, aga vaja neid loomulikult ei läinud. Ademoxi kaart oli ka kaasas ja selle abil oli marssimine kiire. Vaid ühe koha peal konstateerisime mõlemad, et see lüli, mis jääb puusa ja põlve vahele, on meil mõlemal natuke ülearenenud. Ja vesi, seda oli nii poolde säärde, aga hullem oli see kleepuv löga seal põhjas. Lõpus lubatud helkurit tuvastada ka ei õnnestunud. Logiraamat on natsa niiske, aga muidu kõik OK. Tänud!

20 august 2013 ei leidnud sünnipäevalaps Marje ja külalised [ahjaoh]

Maa peal sünnipäeva pidamine läks liiga palavaks ning mõtlesime end jahutada maa-all. Kohale jõudes seisis tee ääres juba üks masin, mis hiljem osutus geomobiiliks. Jaganud välja kaasas olnud varustuse, lambid, kummikud ja joped, suundusime käikudesse. Meil ei olnud eesmärgiks kindlasti jõuda aardeni vaid veidi käikudes uudistada. Aarde leidmine ja logimine oleks olnud boonuseks. Tõenäoliselt jõudsime umbes teise käigulõigu keskel asuva vaheseinani. Seal hakkas kõige nooremal hirm pimeduse ees. Uurisime veel taskulampidega ümbrust ja asusime tagasiteele. Just hetkel, kui pöörasin ennast tagasi minekuks ringi, vilksatas kaugusest valgus. Valgus jälitas meid terve tee, kuni maapinnani. Üles jõudes ei kiirustanud minekule, kuna tahtsime maa-alust valgust näha ka päevavalguses. Taskulambi omanikuks osutus geopeitur, kes oli ühe päeva jooksul maa-all juba kolmas kord. Järjekindluse eest avaldan Talle tunnustust.

Käigud põnevad ja kindlasti tulevikus proovin ka aardeni jõuda. Sellel aastal jääb vist see algava liikumisepiirangu tõttu tegemata. Tänud põnevasse kohta juhatamast!

20 august 2013 leidis Madis [madis1989]

Jõudsin koju, pesin ennast sopast puhtaks ning siis helistas Tanel tagasi ning kurtsin oma mure ära, et ikka ei leidnud õiget kohta üles. Kirjeldasin, kus käisin ning sain teada, et teisel katsel olin juba "aarde koridoris" jalutanud. Aina lähemale jõudsin. Mõtlesin küll alguses, et kolmas kord sama päeva jooksul ei taha plätudega seal vee sees jalutada rohkem, aga samas ei andnud aarde leidmine enam rahu mulle ning läksin kolmandale katsele. Mobiili akut õnneks jätkus veel eelmisest korrast ning seega valguse probleemi ei esinenud. Kolmandal katsel leidsin lõpuks õige koridori ning aarde üles. Kui esimesel katsel kostus mõni mehine ehmatuse hääl, siis kolmandal korral ei häirinud nahkhiired enam absoluutselt ning tee oli ka juba väga tuttav. Vaatasin, et 45 minutiga käisin edasi-tagasi ära. Tagasiteel kohtasin veel maa-aluste käikude huvilisi aga nemad piirdusid nende algusega ainult. Küll aga aimasid nad, mida ma seal tegin, kui ütlesin, et käikude lõpust tulen. Igati tore seiklus ning kindlasti lähen sinna veel. Tänan aarde eest!

20 august 2013 ei leidnud Madis [madis1989]

Ei leidnud. Enda meelest läksin õigesti. Tulin tagasi maapinnale ning helistasin Timix'ile. Sain kinnitust, nagu oleksin õiges piirkonnas olnud ning läksin uuesti maa alla. Ka teisel katsel jäi leidmata. Mjah. Järgmine suvi ehk jälle.

13 august 2013 kommenteeris Tanel [timix]

Järgmistele otsijatele: Juuresolev skeem ei vasta tõele. Kui arvate, et olete skeemi järgi õiges kohas, minge veel edasi ning kujutage ette, et see ristmik tuleb alles siis.

13 august 2013 leidis Johannes ja Tanel [timix]

Eelmine kord läksime täpselt sinna, kuhu juuresolev skeem juhatab ning ei leidnud mitte midagi. Kohe pärast seda sain teada, et see oli üks suur viga ning täna läksime juba kohe sinna, kus aare peab olema. Veetase oli igati okei, kuigi viimased päevad on vihma sadanud. Kartsin hullemat :) Ostsin omal rattalampi mingid odavad patareid ning Johannesele oli öeldud, et tema lamp kestab nii pool tundi kuni tund. Ideaalne ju niimoodi seda aaret otsima minna. Korra kustutasime mõlemad lambid ära - ei, need ei tohi tühjaks saada :) Aarde juures hakkas mul lambil punane tuluke põlema, et varsti saab see asi tühjaks. Leid ei tulnud ka üldse eriti kiiresti. Need kivid olid nii vastikud ligased, et neid ei tahtnud kohe üldse liigutada. Johannes võttis "maa pealt" kaasa ka ühe matkakepi, sellega sai ka surkida, aga ei midagi. Lõpuks, kui asja geopeituri pilguga vaadatud sai, oli leid kiire tulema. Uudistasime veel natuke tunneleid ning tulime maa peale tagasi. Seegi kord oli neid käike väga äge külastada :) Suured tänud. Nahkhiiri nägime ka täitsa elusast peast. Johannes arvas, et kuule, vaata, sääsk :)

17 juuni 2013 kommenteeris Meelis [ademox]

Vihjeks eelmisele mitteleidjale, et kui keskmisel pildil on see koht, kust te aaret otsisite, siis olite küll väga vales kohas.

16 juuni 2013 ei leidnud Andres ja Areli [martini]

Mõned nädalad tagasi sattusime sinna kogemata. Seekord sihilikult. Väike matkaplika oli tubli ja sumpas tossudega vapralt läbi külma vee. No mis see vesi ikka teeb. Ainult kõige sügavamas kohas võtsime üksteist kukile. Sinna minnes jätsime endast küünaldega raja ka maha. Aarde asukoht oli omaarust üsna selge ja polnud midagi keerulist. Lõpp-punktis pidasime maha ka pisikese maa-aluse pikniku. Kogu ettevõtmine oli väga lahe aga tilk tõrva meepotis oli see, et vaatamata püüdlustele jäi aare märkamata. Kõik eelmistes logides kirjeldatud veetakistused sai läbitud ja roomamised tehtud aga aaret ei leidnud. No oma arust olime õiges kohas ja paistis üsna loogiline koht. Positiivne on selle jures see, et saame veelkord tagasi minna. Tagant järgi mõteldes oleks võinud puhtuse hoidmise mõttes küünlad ka üles korjata. Järgmine kord toon nad välja.

8 juuni 2013 ei leidnud Johannes ja Tanel [timix]

Mõtlesin, et võiks seda aaret ka piiluda. Johannes oli nõus kaasa tulema, kuigi tavaliselt ta geopeitusest midagi kuulda ei taha. Luusisime seal ringi ja ei leinud õiget sissepääsu algul üleski, kuid peagi oli see käes. Siis selgus, et taskulamp on puudulik ja käisime seda viga parandamas. Siis hakkasime liikuma, nagu skeemi peal kirjas, mis oligi suurim viga, mis tegime. Sest täpselt selle järgi toimides sattusime kohta, kuhu pärast logisid lugedes olid ka teised sattunud, kuid seal aaret ei olnud ja ei pidanudki olema. Kuna seal sees rohkem paremaid ideid polnud, siis tulime ära. Väljas saime muidugi kohe aru, mis valesti tegime ning varsti tuleb tagasi minna. Koht on muidugi väga väga äge, nagu Harry Potteris :) Nii et seal võib veel uudistada küll, pusa tuleks ka selga panna.

27 august 2012 leidis Kristjan, Lassie ja Meelis [sportlane]

Kui on olemas hea kaart ja teada, kuhu minna, siis ei võtagi see kaua aega ning pole ka eriti raske, tänud.

27 august 2012 leidis L@SSIE, Kristjan, Meelis [lassie]

Huvitav koht kus oleks võinud rohkemgi aega veeta. Nahkhiiri veel kodus pole. Ja vesi voolab tulvava hoona. Põnev koht ja kiire leid.

27 august 2012 leidis L@SSIE, Kristjan, Meelis [ademox]

Peale aastast Lauri seebitamist oleks asja logimine vist veel aastakese edasi lükkunud kui mitte Kristjan poleks teiselt poolt kangutama hakanud. Kuna olen geopeituse väliselt selle paigaga kursis, siis ei hakanud eskiisi visandi mustandit üldse vaatama vaid pilk fotole ja tõenäoline asupaik oli selge. Ja seal ta tõepoolest oligi. Kõige selle tulemuseks oli, et selle aarde juurde jalutamine ja leidmine ning tagasi maa peale tulek võttis allilmas aega 15 minutit ning huvitavamatesse paikadesse ei jõudnudki.

http://www.ademox.planet.ee/Laagri/Laagri_k2ikude_skeem_aerofotol.jpg

18 august 2012 leidis Lapsuliblikas [lapsuliblikas]

Peeter oli koopas joomas käinud. Kes see muu nii ülbe on, et taara vedelema jätab?

26 juuli 2012 leidis Maku, Merike ja Alex [maku]
Kuna üksi ma sellistes kohtades käia ei soovis siis see retk sai tehtud koos ülalmainitud inimestega. Väga võimsad käigud, uskumatu, et sellised on tehtud toore jõuga... Kummikud oleks võinud pikemad olla, kuid see ei takistanud aarde leidmist.

26 juuli 2012 leidis Merike, Margus ja [alex]
Noh...kui paika korduvalt külastanud "giid" oli valmis teed näitama, siis polnud aega enam kauem mõelda.Mõnest avast paiskusin ma küll sellise hooga läbi nagu kork shampa pudelilt ja mõnel mehel olid kummikud valitsevatest oludest madalamad kuid sai käidud ja kolatud ning ette kujutatud kuidas need "mutid" need käigud sinna õõnestasid.Kohtasime ka aardevalvurit kes viisakalt logimise ajaks eemale lendas, tänud aarde eest!Maa alt välja tulles tabas aga meid täielik kuumalaine ning sel päeval edasisi retki läbides meenutasin pidevalt selle koha mõnusat jahedust.

18 juuli 2012 leidis Marek, Jaanika, Siim [pnsiire]
Koht, kus käidud kunagi nii asjatult kui asja pärast, aga aaret otsinud veel polnud. Täitsa huvitav oli antud kohta põhjalikumalt läbi jalutada ja roomata. Pärast õige käigu ülesse leidmist paljastus aare ka kiirelt. EVEJ

15 mai 2012 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

14 september 2011 kommenteeris Kalle [simkalle]
(ignoreeritud)

14 september 2011 kommenteeris Sander [sander_s]
[jep ignoreerige mu kommentaari mis siin enne oli]

14 september 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

13 september 2011 leidis Kert, Carolys, Matis, Mikk, Oliver, Mari-Liis [ksuvi]
Aare leitud ning asus sügaval koobastes. Väga põnev seiklus :) Silti, et septembrist aprillini ei tohi siseneda, märkasime alles väljudes.

13 september 2011 kommenteeris Carolys [sun123451]
Silt koopa ees ütleb, et kuna tegemist on nahkhiirte püsi elupaigaga, siis liikumiskeeld on alates septembrist.

29 juuni 2011 leidis Tarks, Maarja, Priit, Mairi, Pisike ja Kaspar [pisike]
Kui vabastada oma mõtted sellest, et kaart aardeni juhatab siis tegelikult on seal ainult üks kurv unustatud peale märkimast või midagi sarnast. Meil õnnestus hea nina peale läbida tee otse aardeni. Ja vastavalt mittetunnustatud rahvusvahelistele mõõtmisstandarditele on see auk teel edaspidi sertifitseeritud kui vähemalt ühe pisikese suurune auk. Tegin ennast võiga kokku ja lupsti läbi augu. Vett oli täna madalamatel kummikutel natuke üle ääre. Normaalsetel paar senti alla ääre. Tänud juhatamast, jälle üks pikalt planeeritud tegu sai tehtud. EVEJ

29 juuni 2011 leidis Maarja, Mairi, Pisike, Tarks, Kaspar, Priit [bonzo]
No mida muud tarka ikka peetripäeval teha, kui minna kodule kõige lähemat aaret otsima. See, et see asub kusagil maa all külmas ja niiskes kohas, tegi asja ainult huvitavamaks :) Õues ilm oli täielik saun, panime siis pikad püksid jalga ja laskusime allapoole, seal oli meeldivalt jahe. Huvitaval kombel me üldse teelt ei eksinudki ja kohe esimese korraga jalutasime otse aardeni. Mairi küll oli natuke liiga madalad kummikud kaasa võtnud, aga see ei seganud hetkekski (vähemalt mind küll mitte). Kui maa peale tagasi jõudsime, siis kuumus tundus eriti vägev olema. Aga et veel põnevam oleks, läksime veel otsejoones sauna ka, et roomamisest tekkinud savimoodustised maha nühkida. Temperatuuride mäng, ma ütlen :) Täname, oli väga lahe üritus! EVEJ

23 juuni 2011 leidis Priit, Leho ja Merike [armastan]
Käikude kaart peitis meie jaoks üht salakavalat viga, mistõttu pugesime läbi väikese augu, mis ei viinud mitte kuhugile. Ainult prügine trepp oli vastas. Ei jäänud meil muud üle, kui läbi sama augu tagasi pugeda.
Leho on oma logis juba kõik ära öelnud. Igati lahe otsimine oli.

23 juuni 2011 leidis Leho & Priit & Merike [morgot]
Tegelikult võiks siia kaks logi samale päevale kirjutada aja ei viitsi. Esimese korraga olime joonises liiga kinni ja otsisime täitsa vale kohapealt. Kuigi kõik nagu klappis. Peale pooleteisetunnist maa all müttamist tulime välja lisainfo hankimiseks. Uurisime neid kaarte ja lugesime logisid ja siis otsustasime uuesti alla minna. Vahepeal liitus meiega ka Merike kes oli seal juba korra käinud. Uuesti alla ja seekord siis sai tänu uuele teadmisele õige kohani välja jalutatud. Eelmine kord jäi mingi 200meetrit puudu. (Kaart näitas ju midagi muud). Nüüd hiljem vaatan seda [TRALLS]i poolt pandud linki millel on tõesti kõiki palju paremini välja joonistatud. Koopad ise olid suht kuivad ainult mõnes kohas oli vesi poole kummikuni ja kont oli ikka alles.
http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF&msa=0&msid=112943821202517174960.000474003c27f9e19a05a

5 mai 2011 hooldas Kaja [kajaliis]
Aare on hooldatud ning uueks ühekordseks kestaks on militaarne katelok. Logiraamat vajab võibolla lähiajal väljavahetamist - on üsna niiske teine. Hetkel jätsime vana alles.

5 mai 2011 kommenteeris Kaja [kajaliis]
Aare tuleks ka GC lehel "üles tõsta"!

4 mai 2011 leidis Bruno, Triin, Liisa, Kaja, Kuido, andres ja [tomm]

Kaarti uurides avastasin, et üks ammune leid logimata.

4 mai 2011 leidis Bruno, Triin, Liisa, Tom, Kuido ja andres [andres]
Asi sai alguse sellest et Triin tegi mingil hetkel ettepaneku ühineda maa-aluse retkega. Kuna ma sel päeval ka pealinnas juhtusin olema, siis tundus mõte päris huvitav. Igatahes olin ma kaugema kandi meestele omaselt esimesena sündmuskohal, sissejuhatavate tegevuste hulka kuulus varustuse ülekontrollimine, kummikuteteemalise mõttevahetuse ärakuulamine, tutvumine uute geopeituritega... Maa-alla laskujad õppisid pähe kaardi, maa-peale jäänu lohutas lubadusega päästeamet õigel ajal välja kutsuda... Ja siis me läksime. No nagu siin logides juba kirjas – ei olnudki nii märg nagu oleks võinud oodata. Ehk isegi natuke igav, korrektsed suured käigud, ei mingeid ruume, ei midagi muud, lihtsalt paekivist seinad ja lagi... Ja üllataval kombel tundus et käikudes on käinud aktiivne elu. Mitmevärvilised neoonvärvides märkmed ja numbrid seintel, ja muidugi purgid ja pudelid... kotitäie taarat oleks küll kokku saanud, ja ka kõige kaugematest koopasoppidest. Sealhulgas ka alles hiljuti tootmisse läinud märjukese pakendid. Muidugi selgus et kaart ei ole abiks. Ja loomulikult käisime enne õiget käiku läbi kõik teised. Veidi häirivam oli vaid ühest sissevajunud hunnikust käigu lae all üleronimine, aga noo... kui juba mina läbi mahtusin, siis ei olnudki see auk nii väga väike. Aardeleidu ja konteinerit siin juba kirjeldati. Välja jõudes tundus maailm kuidagi väga valge :).
Igatahes üks tore aare. GP leht näitab et see oli minu 250. No kaaslastega võrreldes tagasihoidlik tulemus, aga igati lahe ka selliseks väikestviisi ümmarguseks aardeleiu numbriks.
Ah jaaa... punane kont rippus ka laes...

4 mai 2011 leidis Bruno, Triin, Liisa, Tom, Kuido ja Andres [linnapreili]
Meie "tiimi" jaoks algas seiklus kui kohtumispaika saabudes sai avastatud, et üks õdedest jättis teise õe kummikud koju ;) Jätame mainimata, kumb meist. Kui tagasi kohtumispaigas, siis kiirelt minek. Minek, mida on oi-oi kui palju planeeritud kuid siiani toimumata erinevatel eelarvamustel. Logide põhjal eeldasin, et enamik ajast tuleb põlvini vees kahlata siis reaalselt oli enamik teest lihtsalt mudane ja üksikud veetakistused. Ning üllatuslikult koht oli oluliselt vähem kriipi kui seda arvasin. Võib olla neli meest ees või taga teed valgustamas, andsid turvatunnet, et pole midagi hullu. Otsingust ka - loomulikult meie käisime kõigepealt ära ummikus, kus aaret ei olnud ja alles siis võtsime teekonna aarde juurde. Aare osutus märjaks ja Bruno tegi aardele make-overit ;) Hea oleks, kui enne sügist saaks logiraamat siiski vajadusel veel kuivatatud. Muideks vahetult enne kui maa peale jõudsime jalutas vastu seltskond,kes pakkus võimalust minna kuhugile käiku vulkaanitolmu vaatama. Ja oi-oi kui hea oli, peale tundi aega maa all veetnuna, taaskord päevavalgust näha ;) Aitäh kõigile matkalistele ja Kajale, kes autosid (autovõtmeid) valvas ;)

4 mai 2011 leidis Bruno, Triin, Liisa, Tom, Kuido ja Andres [kajaliis]
Pikalt planeeritud maa-alune retk sai teoks. Kuidas kompanii seal kulges, teab pikemalt rääkida Linnapreili, kuivõrd logiteate kirjutaja pidas paremaks jääda maa peale lilli nuusutama. Betoonrajatisest leiti üles aare, mis oli vett täis ja üsna nukras seisus. Logiraamat kannatas allesjätmist. Kogu konteiner sai uue, küll teise kujuga, kuid samaväärse vastu vahetatud (katelok). Vana konteineri renoveerime ja kindlasti saab see taaskasutusõiguse mõne geopeituse uue aarde näol. Täname!

1 mai 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

18 oktoober 2010 kommenteeris Siim [siimsi]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

25 august 2010 kommenteeris telc [telc]
Eelnevate logide kommentaariks - eile all käies ei olnud seal varasemaga võrreldes muutusi (varingud vms) toimunud.

24 august 2010 leidis Urve, Tanel, Toivo ja Hannes [tasane]
Olen unustanud aarde leidmise kirja panna. Tänud...! :-) Leitud!

24 august 2010 leidis Urve, Tanel, Toivo ja Hannes [jussike]
Pikka aega sai hoogu võetud ja täna läksime objektile. Varusime kaasa lampe ja patareisid, kummikud jalga ja minek. Algus oli õudsevõitu - prügimägi+laest varisenud kraam. Hiljem läks lõbusamaks, solistasime vees, ronisime üle kivide, roomasime ja solistasime ikkka ja jälle vees. Üllatuslikult oli vett parajalt nii palju (või vähe), et kummikute äärani kellelgi ei ulatunud ja jalad jäid kuivaks. Helkuri ja aarde leidsime kolmandast umbkäigust, mida uurisime. Kuigi nägime veel ühte võimalust koopast väljumiseks läksime tagasi tuldud teed. V: lepatriinu, J: pastakas "Eesti Piirivalve".

23 august 2010 leidis Airi ja Tauno [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

23 august 2010 leidis Airi ja Tauno [tralls]
Kohe alguses oli selge, et aarde kirjeldusse lisatud kaart on paremal juhul skeemi visandi mustand. Õnneks oli keegi tänuväärne inimene guuglisse terve Merekindluse kaitserajatiste kaardi kokku pannud, mis asjasse konkreetsust tõi. Kahju ainult, et käesolevat aaret sinna kantud polnud, sest viidatud viie tunneli ristilt paremalt teine tunnel seda endas ei peitnud. Lisaks sellele jäi mulje, et ristmik on üsna hiljuti kokku varisenud. Otse edasi enam ei saa ning paremale pääsemiseks ette võetud pugemise ainus positiivne efekt seisnes selles, et kõik järgnevad pugemised tundusid jalutuskäiguna pargis. Seejärel otsustasime ka kõik ülejäänud käigud läbi käia. Loomulikult oli aare kõige viimase ja kõige kaugema käigu lõpus. Kokkuvõttes tore jalutuskäik. Ja ka vigasele skeemile ei taha tagantjärele palju ette heita, sest ilma selleta poleks me pooltes käikudes ilmselt käinudki.
http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF&msa=0&msid=112943821202517174960.000474003c27f9e19a05a

8 august 2010 leidis Martin [gpseurope]
Tutvusin kodus põgusalt pildimaterjaliga läksin kohale panin kummiku jalga ja läksin kohe lõppu välja vaatasin ringi ei leidnud midagi. tulin tagasi. Levikäes uurisin uuesti logisid särkivärki, kehitasin õlgu, vahetasin lambil patareid, panin deressipluusi peale ja läksin veel kaheks tunniks maa sisse. selle ajaga jõudsin vast läbi uurida kõik, mis sellel koobastikul mulle pakkuda oli kuni käpuli roomamiseni välja. Täna oli allmaailm soosiv kummikusse vaid läigatas niipalju vett, kui ma hooletu trampimisega sinna olin seda ise ajanud. e siis tavalisest rohelisest nokiast või põhjalast täiesti piisab. Pinnas oli vahel pea plasteliini sarnane samas sai aga kummarid täitsa säravpuhtaks P.S mõõtmised sooritasin kõige sügavamas kohas:D EVEJ

4 august 2010 leidis Priit, Ants, Kaili, Laura [triip]
Koobastesse mineku mõte oli juba eelmine aasta. Meeleolu tekitamiseks sai vaadatud temaatilist ja väga igavat õudukat, kus koobastes lendas verd ja jäsemeid. Siis aga sättisid nahkhiired ennast magama ja sinna see asi jäi... Nüüd sellel aastal jõudsime koobastesse. Pool rahvast arvas, et plätudest piisab aga nad muutsid üsna kiirelt oma arvamust. Teise poolega üritasime kaardist midagi aru saada aga ega sellest suurt kasu ei olnud. Lihtsam oli kõik koopa harud läbi käia ning leitud ta oligi. PS Kes tervet maa-alust teed tagasi ei viitsi jalutada, see võib aarde juurest veidi edasi vaadata, sealt saab otse ka maa peale. Auto jääb sealt ca. kilomeetri kaugusele.

28 juuli 2010 leidis Laur, Rainer, Risto & Maike [netfish]
Oli päris huvitav jalutuskäik plätudega :P Kuna Laur arvas, et vesi nagunii üle kummikuääre, siis arvasin,et sandaalid on parem idee. Ilmselt eksisin natuke:D Aga kogemus jälle uus - nii külmas vees polegi lonkinud kunagi. Koht ise võimas, üksi ilma valguseta sinna lõppu jääda väga ei tahaks.

28 juuli 2010 hooldas Laur, Rainer, Risto & Maike [laur]
Sai siis käikudes käidud ja uus konteiner viidud. Samuti sai tagasi viidud vana kuivatatud vahetuskraam ja ka vana logiraamat. Uus konteiner on väiksem kui vana, niiet paar asja jäid maha. Need aga sokutan kuhugi mujale. Uuel konteineril on ümber veel lisa karp, mida võib vabalt kividega loopida :)

26 juuli 2010 kommenteeris Laur [laur]
Plaanime see nädal mõni õhtu uuesti käikude külastamist. Olemas on mul ka sinna palju paremini sobiv konteiner, niiet see saab vahetatud.

Ja kui kellelgi soovi on, siis see võib meiega ka ühineda :) Arvatavasti saab külastus toimuma nädala teises pooles.

22 juuli 2010 soovis hooldamist Merike [mooritz]
Kuna aarde peitmisel libises meil kivi käest, siis tekkis karpi mõra. Aare vajaks veidi tugevamat kesta.

22 juuli 2010 leidis Merike, Aivar, Mika, Indrek [mooritz]
Selle aarde külastamist olin aastaid edasi lükanud, sest maa all ei tunne end just kuigi kindlalt.Kuid kui täna juba maa all olime, siis tundus, et jalutame lihtsalt mööda metroo tunneleid ja kohe- kohe tuleb kaugusest ere valgus ja rong läheneb. Vett oli kohati nii põlveni kuid Aivar oskas oma teibitud kummaritega kuskil sügavamasse auku ka astuda ja muidugi sirises kuskilt teipide vahelt kummikusse vett ka sisse, kuid ta rühkis vapralt edasi. Peaks mainima , et maa all oli oluliselt jahedam kui maa peal ja see oli parajaks vahelduseks.Vahepeal tilgutati meile vett ka kraevahele, nii värskenduseks. Paar kitsamat kohta pugesime ka läbi ja siis siras juba helkur kutsuvalt kauguses. Aga need kivid on ikka maru libedad seal aarde peal. Aaret tagasipannes libises meil käest kivi ja käis väike prõks, mnajah konteinerisse tekkis pragu. Minu arust peaks seal veits tugevam see konteiner olema, või peaks talle mingi laua või mingi muu asjavärgi peale panema, et need kivid teda oma raskusega ei lõhuks.Tagasi maa peale tulime teisest käigust ja siis oli juba märksa keerulisem autode juurde tagasi orienteeruda. Ja maa all ideaalsed riided ei tundunud seal üleval üldse enam head :)Tegelikult ei olnud seal maa all nii hull ühti kui ma kartnud olin, noh seltskond oli ka ju super :)J: helkurid, teokarbid ja helendava vahtralehe Ah jaa ,ühelt venekeelselt lehelt leidsin veel käikude kohta täpsema kaardi ka. Tänud kõigile, kes mulle juhiseid jagasid enne minekut!

22 juuli 2010 leidis merike, aivar, mika ja mina [diesel]
sisenesime nullist. vett palju polnud ja läbitavus oli hea. kohati tundus, et pole lampigi vaja. poole tunniga olime aarde juures. maskeeringut taastades libises savine kivi märja näpu vahelt ja paistab, et uus karp sai kohe väikse prao sisse. väga kahetsusväärne. kes järgmisena läeb võiks ehk veelkord karbivahetusele mõelda ja arve võib lahkesti mulle esitada. tagasi tulime lühemat teed mööda. pugemise kohti on sedapidi rohkem aga välja saab küll. iseasi kas sel mõtet on. kummikute ja tunkedega metsas marssida on üsna higine ettevõtmine. tuldud teed mööda tagasi minnes oleks ilmselt sama ajaga ja vähema higiga pääsenud. igatahes olime lahja tund peale kogunemist juba autode juures tagasi. peeter esimesega pole neil käikudel ilmselt midagi pistmist, seega võiks väita, et nimi on eksitav.

21 juuli 2010 kommenteeris Laur [laur]
Kuna viimati käies sai uus karp viidud, siis tõesti ei jäänud sinna kahjuks üldse vahetusnänni. Arvasin, et midagi saab ikka kohapeal ka puhtaks ja alles jätta, aga aare oli ikka väga kehvas seisus. Nüüd on aga kõik mis võimalik kuivatatud ja väga jube kraam minema visatud. Kui keegi on veel sinnapoole minemas, siis võin kraami kaasa anda ja saab nodi tagastada. Ise plaanin ka avatavasti ühe ringi veel sinna teha vabal hetkel ja siis saab kindlasti kraam tagastatud.

20 juuli 2010 leidis Rauno, Andres & Mikker [raider]
Saatsin päeval meili Andresele, Mikkerile ja Rainerile, et läheks kaeks neid koopaid. Arvasin, et ega minuga sinna kaasa nagunii keegi ei taha tulla, aga Andres ja Mikker saatsid koheselt oma nõusoleku. Rainer oli ka nõus ja tema naine isegi soovis kaasa tulla - logisid lugedes jäi mulje, et ega see ikka koht ei ole, kui naisi tuua ja nii saigi Rainerile seletatud, et päris karm koht on. Tunni pärast sain kõne, et ega siis Rainer isegi väga julge tulla:) Igatahes jõudsime kohale ja algaski meie retk sügavusse. Andres teadis rääkida palju vulkaanituha kihist, mida mõnel pool näha oli seintes - pidi Rootsi vulkaanist pärit olema see kiht! Ukerdasime ikka enamus käike läbi ja lõpuks leidsime ka helkuriga käigu! Väljusime lõunapoolsemast väravast (550m linnulennult sisenemis paigast). Kogu retk võttis aega ca 1,5h ja saime meiegi oma jalad märjaks (mikker oli jooksujalanõudega seal - nii, et tema sai oma krambid kätte juba tunneli esimeses osas). Igatahes super retk oli ja kui keegi teab sarnaselt põnevaid kohti, kuhu ka geoaare peidetud, siis andku sellest mulle meili teel kindlasti teada (rauno.loo@mail.ee). J: Bulgaariast toodud geomündi (mis seal pimedas kõvasti helendas) ja KOSS 25 juubeliaasta mündi. V: 2xAustraalia münti

19 juuli 2010 leidis ahti [hdhunt]
eeltööd ei teinud.lihtsalt vaatasin kodust 10km. kaugusel oleva aarde, võtsin lambi, naabrimehe ja läksime.algus sujus ladusalt, kuni esimese lombini, siis otsustas rich, et tema enam edasi ei tule.no eks ma siis sumasin tsiklisaabastes edasi.tuli üks kitsam ava, kust ma kohe kuidagi ei tahtnud läbi pugeda, aga kuna päris pikk matk oli juba selja taga, siis ei tahtnud enam tagasi ka minna. vale koobas.marssisin edasi. see koobas tundus lõputu. keerasin otsa tagasi. tegin kümme sammu. ei! lähen ikka edasi. sumpa-sumpa-lirtsa-lärtsa-sumpa-sumpa-käpuli! ja lõpuks ta säraski nagu lootuse kiir umbes kilomeetri kaugusel. helkuuur! see peaks olema õige koht. aaaare! jessss! tagasitee oli juba kergem. vett lendas kahte lehte. saapad olid naguinii vett ääreni täis. mis seal enam. küll nad ükskord ära kuivavad.väga kihft aarde peidukas! niisama ei julgekski sinna kondama minna. lõputud koridorid.

14 juuli 2010 leidis Carolys, Laura, Eva ja Anni [sun123451]
Hea põgenemiseks tapva kuumuse eest, kindlasti järgmine suvi tagasi.

14 juuli 2010 leidis Carolys, Laura, Eva ja Anni [mushroom]
Leitud siis kolmandal korral. Esimene kord oli juba suve algul aga siis jäi pooleli kuna vaid kahel inimesel olid kõrgemad kummikud ja vesi tahtis ka nendesse sisse ronida. Otsustasime, et järgmisel katsel oleme paremini varustatud. Teine katse oli täna lõunal aga ka see jäi pooleli vee juurde jõudes kuna olin ise plätudega ja no nendega ei ole võimalik ikka kuhugi jõuda. Laenasime siis ikka kummikud ja varusime terve rulli teipi ja algas kolmas katse. Teibiga tõmbasime kummikud ülevalt jala külge kinni (nelja peale kulus terve rull ära). Soovitan seda ka teistel teha. Nii ei jõua külm vesi varvasteni. Ja nii me siis läksime. Kaart valetab tõesti natuke, aga see ei seganud väga. Jooksime ka esimese hooga ühe trepi otsa mis ilmselt peaks kuidagi maa peale viima, aga praegu oli see küll tupik. Aga oli vaja lihtsalt pisut uudishimu ja õige tee me lõpuks leidsime. Ise olin pettunud vaid aardes endas. Karp oli suur aga seest ei leidnudki midagi. Ei võtnud midagi aga jätsime paar Austraalia münti, pastaka ja varbasõrmuse. Aga ega see teekond sinna oligi ikka see kõige põnevam. Väljas ootas aga kuum päike ja suur palavus, maa all oli hea jahe. Kindlasti kunagi veel tagasi, et teisi käike lähemalt uurida.

25 mai 2010 leidis Rainer ja Laur [prize]
Ehk leitud ka siis.

25 mai 2010 leidis Laur & Rainer [laur]
Sai täna ka lõpuks rännak pimedusse ette võetud. See mõte oli juba ammu ennem geopeitusega tegelema hakkamist, aga mõtteks ta alati jäi. Nüüd lõpuks oli mitu põhjust käikudesse ronimiseks. Nagu ikka suutis Rainer kaasa võtta kolm taskulampi, millel kõigil olid patakad tühjad, nii pidime hakkama saama ainult ühe minu superlambiga, ja õnneks sellest ka piisas. Aardeni viiv kaart tekitas küll natuke segadus, kuid õnneks suutsime teha kõik õiged keeramised ja lõpuks kaugelt ka helkur vastu säras. Endal oli uus logiraamat ja karp kaasas. Tegime siis omalt poolt sissekande ja eemaldasime vettinud aarde. Kahjuks ma kalamees ei ole ja väga kõrgeid kummikuid kaasa võtta ei olnud. Nii sai kummikutega ikka mitme liitri võrra vee taset koopa põrandalt vähendatud.
Ausalt öeldes oleks vast tossudes mugavam olnud, kuna nendest oleks vähemalt vesi kuival hetkel välja voolanud....Rainer oli aga natuke targem ja pani lihtsalt mingid saapad jalga :) Aga no liitri sai vast püksisäärest ja sokkidest ka kätte:) Vesi ise oli ikka väga külm.

Igatahes suured tänud peitjale! V: Vana aare J: Uus aare

25 mai 2010 hooldas Rainer ja Laur [prize]
Aarde karp ja sisu välja vahetatud. Terve karp asemel ja kuiv logiraamat ja õpetus ka sees, kuigi ei saa öelda et ise eriti kuivaks jäin. Jalad olid läbi märjad kuni põlvedeni ja vesi just eriti soe ka ei olnud. Lauril küll olid kummikud jalas kuid ega need ka teda enam lõpus nii palju ei päästnud, kuid see eest vägag lahe koht aga soovitus järgnevatele aarde otsijatele: pange kalamehe kummikud jalga, kui lähete.

20 mai 2010 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

19 mai 2010 soovis hooldamist Andreas [gpsitu]
Aarde seisukord on halb: karbi kaanes auk, millest ilmselt kõrgema veeseisu puhul vesi aardesse pääseb - igatahes mina kallasin sealt hulga vett välja. Ka logiraamat on märg ja vettinud ning tuleks välja vahetada.

19 mai 2010 leidis Triin ja Andreas [gpsitu]
Tegime teoks millalgi küpsenud mõtte seal koopas ära käia, sest mine tea, kaua sinna üldse veel niimoodi vabalt pääseb ...

Koopa sissepääsu juures riietusin Triinu rõõmuks üleni valgesse ning koopas nägin tema sõnul välja nagu helendav kummitus. :) Esialgu liikusime ettevaatlikult, sest koopa alguses võib jalad murda. Ka tahtsid silmad pimedusega harjumist ning jalad kartsid märjakstegemist. Kuid pärast seda, kui ühes vales käigus vesi üle kummiku tuli, muutus meie samm üsna kiireks. :)

Üsna pea sattusime ka õigesse käiku ja nägime helkurit. Aarde leidmisega polnud probleemi, kuid selle seisund oli üsna kehv. Logi saime märga ja vettinud raamatusse siiski kirja ning liikusime tagasi. Ja siis selguski, et tegelikult on tegemist mainstream turismiobjektiga - vastu tuli 15-20 pealampidega tegelast ...

Väga lahe aare teravate elamuste otsijatele, soovitan!

19 mai 2010 leidis Andreas ja Triin [trine]
Jõudsime ära oodata, täna juba tohib! Ainsatki nahkhiirt ei kohanud, küll aga tuli meile tagasiteel vastu u 15 rõõmsat matkajat. Gpsitu rääkis neile, et meie grupis oli koopasse sisenedes sama palju liikmeid, mispeale nad viimast kahte mudakolli natuke kaastundlikult silmadega saatsid. Aardeni läksime täpselt tund aega, tagasi pool -- loomulikult käisime enne läbi ka kõik valed käigud ja ronisime sisse valedest mutiaukudest. Muidu poleks ju lõbus. Täpsema kaardiga, tuleb tunnistada, saaks praegu tavalise kummikuga kuivalt kohale, sest just vales käigus ulatus vesi korraks põlvini ja pani varbavahed lirtsuma. Aarde seisund on taas üsna halb, karp katki ja sisu märg. Väga äge õhtu oli, kahju ainult, et pilte ei saanud teha - mu maalriülikonnas kaaslane nägi väga lahe välja :)

29 aprill 2010 soovis hooldamist . [kaits747]
Ülehomme juba võib

3 aprill 2010 kommenteeris Rauno [kuukulgur]
Antud kohas kehtiva kaitseeskirja järgi on seal liikumine keelatud 1. september kuni 30. aprill. Seega palun kõigil geopeituritel veel pisut kannatust koguda.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1051349

3 aprill 2010 kommenteeris Triin [trine]
Aprill on käes, selle võiks nüüd lahti teha.

2 oktoober 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

7 september 2009 leidis Martti, Erik, Kristo [sidewinder]
Erik ja Kristo on oma logides juba kõik ära öelnud. Igati lahe otsimine oli. Ei oleks arvanudki, et Laagris selline koht on.

7 september 2009 leidis Kristo, Erik, Martti [kristof]
Plaanisime jah Erikuga eelmisel nädalal selle retke ette võtta ja vahetult enne tööpäeva lõppu õnnestus ka Martti nõusse saada. Algus läks ruttu, kuna Erikul oli stardipaik teada, nii me seal marssisime ikka edasi, kui ühel hetkel jooksis juhe kaarti vaadates kokku. Hakkasime ise teooriaid arendama, mis viis meid peale kitsastes kohtades roomamist ja vees sumpamist maapeale tagasi. Mis kehvasti see uuesti, teistkordsel läbimisel oli kõik juba üsna kodune ja aarde leidsime tunneli lõpust, kuhu me enne ainsana ei sisenenud. Tänud peitjale sellisesse kohta juhatamast. Mis meie tiimi kostüümidesse puutub, siis Erik oli ainus, kel õnnestus see tervena koju viia :)

7 september 2009 leidis Erik, Kristo ja Martti [hel]
Eelmisel nädalal tekkis mõte, et peaks selle aarde ette võtma. Täna peale tööd läksime läbi hästivarustatud kauplusest ja hankisime endale niiskuskindlad ürbid, millest sai meie tiimi vormiriietus. Kuna me alguses uskusime tõsimeeli kaarti, siis läks meil ikka päris palju aega. Mitmeski käigus sai käia lausa mitu korda, sai läbi poetud imeväikestest augukestest ja lõpuks jõudsime maapinnale kuskil eemal. Kuna aaret ei olnud näppu jäänud, siis jalutasime mööda maad tagasi algusesse ja sukeldusime taaskord maa alla. Vesi oli parasjagu sügavamates kohtades alla kummikuserva ja pime meil kah ei olnud. Ilmselt me käisime läbi kõik käigud, lõpuks teadsime juba iga kohta, kuhu sattusime. Aarde leidsime täiesti vastavast kohast teisel ringil juba üsna kiiresti, olles kaardile teinud teatavad mööndused, nüüd tagantjärgi tundub kaart päris täpne olevat :) Mässisime karbile ümber lisakilekoti. Igaljuhul oli see pikim maa all viibimine, üle 3 tunni kokku ja tagasi maapinnale jõudnult pidin tõdema, et päikesevalgust sel päeval enam ei näinud, taevas paistis juba kuu :) Oli väärt koht, kus seigelda! J: võtmehoidja V: filmitopsi

15 august 2009 leidis Kalvi ja Jan [muhukalvi]

VÄGEV! Varustus oli hea ja moraal kõrgel, mis siis muud kui kõlma kõledasse koopasse!

15 august 2009 leidis Jan, Kalvi [muhujan]
Päeva põhieesmärgiks oli selle aarde leidmine. Kergelt see ei läinud kuigi olime põhjalikult valmistunud. Peavalu valmistas maa-alla ronimine sest sissepääsu kohe ei leidnud. Käikudes kolamine sujus kenasti. Mõnes kohas oli vett veidi üle põlve aga enamus jalutuskäigust möödus praktiliselt kuiva jalaga. Kohtasime paari nahkhiirt ja ronisime sinna kuhu poleks vaja olnud. Aardekäigu otsas olev helkur oli maha kukkunud ja alguses ei arvanudki, et juba lõpus oleme. Aarde leidsime siiski kiirelt kuid maskeering on tapnud aardekarbi ja see vajab kindlasti järgmiste otsijate poolt vahetust. Võtsime mustad sokid, jätsime kuhjaga mälestusi. Üle pika aja midagi teistsugust. Tänud!

7 juuni 2009 leidis Asko [asko]
Ära tegin. Kummikud olid küll põlvini, aga ühes asjasse mitte puutuvas käigus oli vesi sügavam ja jalad said märjaks. Huvitav jah, kes küll käivad maa all õlut joomas? Taarat vedeleb igas käigus. Keegi oli lakke riputanud ka mingi kondi, millest telefoniga pimedas kehva kvaliteediga pildi tegin. Sellistes kohtades on igatahes huvitav käia.

29 mai 2009 leidis Cris, Virko, Evelin, Lembit, Priit [helgs]
Otsustasin kursusekaaslastele tutvustada geopeituse võlusid ja tulemuseks oli väike ITK TS16 ekspeditsioon maa keskpunkti poole. Lembit ja Priit otsustasid eirata minu korduvaid soovitusi kummikud kaasa võtta ning ilmusid kohale vaid töösaabastes. Üsna pea, pärast sisenemist, osutus see aga veaks ja nad otsustasid maapeale tagasi ronida. Edasi ootas seiklus pilkases pimeduses koos arvatavasti eelmisi ebaõnnestunud ekspeditsioone meenutava laes rippuva kondiga. Aare paljastas ennast kiirelt loogilisest kohast. Kokku kestis seiklus umbes tund ja 15 minutit. J: itcollege.ee pastakas

20 mai 2009 leidis Andri, Tarmo, Siret [leidiir]
Kuna Tarmo (temal aare leitud) ja Andri tahtsid minna käikudesse niisama uudistama ja kolama, siis haakisin ennast sappa. Ilmselt muidu oleks kahtlane olnud sinna sattumine üldse :) Põnev oli - käisime kõik võimalikud käigud läbi. Ühte pikka koridori läbisime isegi 3 korda. Maa all olime tund ja 20 minutit. Vesi on praegu madal - jalad jäid ka poolde-säärde kummikutes kuivaks. Käikudes erilist eksimiseohtu ei olnud, aga maa peale tulime teisest kohast ja siis panime küll korra elektroonika tööle, et aru saada, kus me oleme (tegelikult töötas väikse künka otsa ronimine paremini - sealt nägin läheduses olevaid maju). J: plaksuti, EV

18 mai 2009 leidis Telc ja Hanno [telc]
Kiirelt sündinud otsus lätlaste kombel (tehtud-mõeldud) ja ära me seal käisimegi. Hanno on kõik juba kirja pannud.

18 mai 2009 leidis Telc & Hanno [hanno5000]
Peale Telc'i kõnet, et vett pidi vähe olema, jäid muud mõtted koheselt tahaplaanile, hea, et kummikud ja lambid alati autos kaasas on. Peale sisenemist vaatasime algul ikka kaarti ka, aga üsna pea saime aru, et ega sellest suurt abi pole. Sellegipoolest jõudsime vähem, kui poole tunniga aardekarbini, logi kirja, uus mingrip logiraamatu ümber ja tagasiteele. Juba käidud teed pidi pole aga kunagi huvitav tagasi minna, valisime siis alternatiivse haru ja peale mõningatest kitsaskohtadest läbi pugemist olimegi maapinnal tagasi, seda siis linnulennult umbes 550 meetrit alguspunktist. Väga lahedad käigud igatahes, oleks hea meelega seal veel pikemaltki rännanud. EVEJ.

17 mai 2009 leidis Imre, Airi ja Kait [spek]
Väga šefid käigud, kuhu varem pole olnud põhjust sattuda. Nahkhiiri ei kohanud. Vett, kive ja tühja taarat see-eest küll. Kuigi veetase oli käikudes üsna madal, sundisid mõned sügavamad kohad siiski mõtlema veidi kõrgema säärega kummikute peale. Kokkuvõttes tõepoolest väga meeleolukas aare. Tänud!

17 mai 2009 leidis Airi, Imre ja Kait [triick]
Peeter I merekindlus peidab endas kahtlemata üht Eesti kõige vägevamat aaret. Sellelaadsed aarded on meile alati meeldinud. Kuid see on kõigist samalaadsetest aaretest mintu korda vägevam. Käigu sissepääs on mõningal määral saastatud, kuid see on Eesti oludes nähtavasti paratamatu. Hoolimatuid inimesi on selleks liialt palju. Tänane päev oli aarde külastamiseks ideaalne. Veetase oli väga madal ning ei ulatunud mitte üheski kohas üle kolmekümne sentimeetri. Seega töötasid kummikud ideaalselt ja varbad jäid igal pool kuivaks. Käikude kaart peitis meie jaoks üht salakavalat viga, mistõttu pugesime läbi väikese augu, mis ei viinud mitte kuhugile. Ainult prügine trepp oli vastas. Ei jäänud meil muud üle, kui läbi sama augu tagasi pugeda. Savine pinnas määris seejuures kõik, mis parasjagu pinnasega kokku puutus. Viimaks peale mõningate kitsaskohtade ja veetakistuste läbimist jõudsime ka aardeni. Tegime näpud saviseks ja päästsime aarde tema peidikust. Aarde läheduses vedelevad õllepudelid tekitasid aga küsimuse, miks keegi valib õllejoomiseks sellise väga ebamugava koha? Samuti ei suutnud mõista, millist emotsiooni annab käikude kõige tagumiste soppide seintele inglisekeelse roppuse sodimine? Kuid inimese hing on sama sopiline nagu Peter I merekindlus ning sellest arusaamine jääb meie jaoks kaugeks. Kui aardeni kõndisime ligikaudu 50 minutit, siis tagasitee võttis aega umbes 25 minutit. Seega võttis kogu maa-alune rännak aega üks tund ja viisteist minutit. Aitäh peitjale ühe vägevaima aarde eest. Aardesse jätsime lepatriinu, võtsime mängukaardid.

11 aprill 2009 leidis Erkki ja Marily [drerz]
Üsana mitmeid kordi oli kummikuserva ja veetaseme vahe õige pisike (ka siis kui ise kikivarvukil kõndisime). Peaaegu oleks ka kuivalt käidud saanud aga tagasi tulles kiirustasime veidi ja Marily sai varbad külmaks tehtud :) Teel kohtasime 3-4 nahkhiirt (üks neist susistas üsna kõrva lähedal - oli vist veidi pahane). Koht oli igatahes vägev ja kokku veetsime aega maa all ca 1,5 tundi. Aare kenasti korras. V:klaaskuuli J:pudeli

29 september 2008 leidis Inga ja Helen [leenu]
Ütlen vaid Inga pikale ja põjalikule ülevaatele lisaks: oli see vast kogemus, on mida meenutada!

29 september 2008 leidis Helen ja Inga [kingu]
Lõpuks leitud. Eelmine kord läksime kaardi järgi ja jõudsime tupikusse, kus viis silma järgi kuhugi lakke mingi trepp. Seal polnud muidugi mingit aaret. Teine kord läksime teadja inimese õpetust järgi ja siis oli kõik kena lihtne, v.a. see, et vesi on ikka tõesti üsna kõrge ja väga külm. Läbi kitsukese augu pugeda oli mõnele inimesele tõeline eneseületus ning kaaluti korra juba loobumist, kuid klaustrofoobiaga võideldes suruti end siiski läbi ning pärast tagasiminek läks juba libedamalt. Hoolimata kummikutest, kilekottidest jms said jalad märjaks, kuid saime siiski lõpuks öelda "Näe, ära tõin!". V: kaelapaela, mis jääb seda seiklust alatiseks meenutama. J: Miki Hiire kaardipaki. Kes see küll oli, kes tuli ideele paigutada see aare kõige kaugemasse käigu otsa. :)

29 september 2008 kommenteeris kalle [simkalle]
võtsin helkuri ikka aardest,see mis seinapeale oli pandud see on alles:)

28 september 2008 leidis MetsJeesus, Kalle ja Airi [airce]
Olin teadlik, et läheme maa alla aga, et ees ootab sedavõrd sigalahe seiklus, see selgus alles kohapeal olles.

Koobastes ringi liikutes võis paralleele tõmmata eelnevalt leitud Friigi kui ka Militaarne Hiiumaa´ga aga see siin trumpas kõik üle. Peale esimest "lompi" olid jalad jäbimärjad ning ma loobusin ligamärgadest sokkidest ning jätkasin kummar palja jala otsas liikumist. Tagant järele mõeldes oleks ilmselt kergem liikuda olnud plätudega, poleks pidanud seda veemassi endaga kaasas tassima. Jah, tõsi oli pisut jahe, vahepeal lausa sedavõrd, et ei saanud enam aru kas jalad on all või mitte aga sellega harjus ära.
Poistel kaarti kaasas polnud, ilmselt meelega, kuna nende kindel soov ja tahtmine ( vaikimisi ) oli läbi käia kõik võimalikud koopad. (Minul ei saanudki kaarti kaasas olla, kuna polnud plaanis sinna minna ja nad võtsid mind tee pealt kaasa.) Ega mul ei saanud ka eriti midagi selle vastu olla, sest ma niikuinii ei teadnud, kuhu me suunduma peame. Mul raskusi ka maa peal orienteerumisega, mis siis veel maa all orienteerumisest rääkida.
Kokkuvõttlikult: hirmus ei olnud, keegi ära ei kadunud, vette ei kukkunud, ka MetsJeesus mahutas end kitsamatest kohtadest läbi :) Mõned nahkhiired kihutasid ringi, vesi tilkus pähe. Aare sai leitud.

PS! Täna, 2 päeva hiljem olen terve kui purikas, väike karastus tegi ainult head :)
V: Simpel SIM-kaardi J: Smile kirjaklambri

28 september 2008 leidis Kalle,metsjeezus Airi [simkalle]
Sai siis ühendatud geojõududega seda aaret rünnatud,ainsaks vihjeks mis meeles- helkur.Huvipärast käisime läbi kõik käigud peale ühe kuhu ei viitsind algul pugeda.Pugemisest me siiski ei pääsenud ja välja tulime ka teise väljapääsu kaudu et ei peaks jälle sügavas vees sumpama.Üks küsimus jäi pead vaevama.Nimelt tuleb endise koerte varjupaiga poolt sinna suunda mingi km pikkune käik mis lõppeb sissevarisenud prügihunnikuga nagu siingi lõppes üks käik samasugusega.Ilmselt on tegu ühe ja sama käiguga V:helkuri J:kaelapaela

28 september 2008 kommenteeris . [kaits747]
Ristumiskohad on traktorite või koppadega täis aetud maapealt ja teatud asjapulkade koordineritud tegevuse tagajärjel. Diggerid on lihtsalt allpool mõned kohad uuesti lahti kaevanud.

28 september 2008 leidis Metsjeesus, Kalle, Airi [metsjeesus]
Kuna Ohusilla aarde uuestiüritamine jäi Taneli ja Heido ootamatu 'kadumamineku' tõttu üritamata, kummikud olid aga sellekspuhuks kaasas, sai Kalle ettepanekul siirdutud Laagri militaarmaastike kõige sügavamatele levelitele Peeter I aaret otsima.

Nendesse käikudesse sattusime me kõik esimest korda. Varasemaid logisid lugedes oli jäänud mulje et käigud on äärmiselt prügised, vesised ja ohtlikud, kohapeal selgus et asi nüüd NII hull ka ei ole. Sissepääsud on küll pisut räpased ja käigud ka kohati üsna vesised kuid ise pääsesin oma 40cm kõrguste kummikutega täiesti kuiva jalaga. Klaustrofoobikutele lohutuseks et käigud on tõesti nii kõrged ja laiad et sinna mahuks sõitma kasvõi kaubikuga. Paraku on mitmetes käikude ristumiskohtades, ilmselt tänu sellele et õõnsused on suuremad ja toestust vähem, toimunud mingitel aegadel totaalsed varingud. Varingukohtadest pääseb küll mööda kuid paraku üsna kitsaste avavuste kaudu, kus võib ennast üsna lihtsasti saviseks teha (mida suuremate gabariitidega geopeitur on, seda tõenäolisemalt ennast ka ära mäkerdab). 13.12.03 logi kaardil on varingukohad tähistatud punaste ringidega, peasissepääs on laiem ristkülik. Lisaks aardele leidsime veel ühe sissepääsu (või väljapääsu), mis asub kaardi kõige lõunapoolsemas tipus ja mille kaudu ka peale aarde ülesleidmist väljusime (samuti üsnagi kitsas ja rokane lõik). Lõunapoolse ja idapoolse sissepääsu vaheline kaugus on linnulennult 500-600 m, pika tupik-käigu pikkus (kaardil pikk põhjapoolne sirge), on vähemalt 500m. Kokkuvõttes matkasime maa all pea 3 km ja aega kulus pea 2 h.

Aare ise oli, tänu uuele laekale, väga heas seisus. Sisu kuiv ja üsnagi rikkalik. Ise jätsin 20 Saldejumsistani santiimi ei võtnud midagi, Airi kirjeldab oma transaktsiooni oma logiteates.

23 mai 2008 leidis mari & piia [vastikaff]
Kuna koht polnud võõras (aga tol ajal polnud geopeitusega veel tutvunud), asusime kohe asja kallale. Vesi väga madal (sügavamates kohtades veidi alla põlve), lidusime aadre suunas. V: hotell Salzburgi kaelapaela, J: t.u.k.i

21 mai 2008 leidis [jupsik] ja [kaspar] [jupsik]

Leitud ja logitud.

21 mai 2008 leidis Meelis/Kaspar [kaspar]
Ka minule on see aare juba algusest saadik huvi pakkunud. Nüüd pooleldi lõõpides sai õhtul välja pakutud, et lähme otsime. Meelis teada tuntud ägedate seikluste otsija oli kohe nõus. Ega muud üle jäänudki, otsisime oma riided ja varustuse välja ning saime kokku. Jõudsime nullpunkti juurde ning valmistusime ette. Mina ajasin varustuse selga ning Meelis täitis samal ajal tõrviku süütevedelikuga. Egas midagi, auto lukku ja maa-alla. Jõudsime alla ronida ja natuke jalutada, kui tundsime end nagu kuskil Indiana Jonesi filmis. Ümber ringi vanad paekivi müürid ning meie tõrviku valgel. Aardeni minemiseks kasutasime aardepeitja kaarti ning peab mainima, et probleeme ei kohanud. Korra suutsime ühe trepini jõuda, aga siis saime jälle õigele rajale. Aardeni jõudsime kenasti ja kuivalt- vähemasti mina :P Meelise "laste" kummik oli mõnes kohas natuke liiga lühike ning ta sai märjad varbad. Juhtub. Aarde leidisime 00:27 aeg ning sinna jätsime sellised asjad: pastaka, hariliku, GP juhendi minigripp kotis ning jägermeistri kaelapaela. Meelis võttis rännaku eest endale ühe simpeli ja mingi mündi. Peitsime tagasi ning tulime ise ka tagasi. Mitmeid kordi kuulsime nagu keegi räägiks, aga arvatavasti oli see meie kujutlusvõime vili :D Igati äge seiklus ja me mõlemad naudiks hea meelega veel selliseid aardeid. Nii et tänud peitjale ning ka taastajatele! PS! Kas on veel sarnaseid aardeid? Vastata võib erasõnumiga :)

19 mai 2008 leidis Sven & Paavo [speedy]
Tõsi ta on, et seda aaret olen tahtnud juba üle aasta leida. Tänu Svenile sai see ka teoks. Sõidutee ääres, 40 m nullist, tegime totaalse muutumise - mustust mittekartvad kilekad selga ja kummikud jalga, lambid pähe ning pihku. Edasi toimus minu elu pikim maa all viibimine - 2h 15min :) Aga kõik see aeg oli väga tore ja muretu - ei mingit hirmu, külma, märgi jalgu, nahkhiiri või muid kolle. Isegi laipasid ei leidnud, kuigi mõte käis peast läbi. Saime pea kõik käigud läbi käidud, sest kaarti poleks tegelikult üldse olnud mõtet vaadata. Käimata jäigi vist vaid üks käik, kuhu oleks ka pääsenud, ent me jõudsime oma eesmärgini enne. Tund varem nägin ma ühe teise tunneli otsas ka helkurit, aga selgus, et ma lihtsalt tahtsin seda seal väga näha ;) Uut kaarti joonistama ei hakka ja vihjepiltidele suundi ei kirjuta, et ka teised saaks käikudega põhjalikult tutvuda :)
Õige käigu lõpus hakkas oma tööd teostama Aarde Renoveerimise MTÜ. Tegime head tööd, kuid mitte päris põhjalikult - aardes on praegu puudu GP juhend ja kirjutusvahend. Palun järgmistel jätta aardesse pliiats-pastakas! Igal juhul on aarde leidmine ja käsitlemine senisest kordades meeldivam.
Aare nüüd korras. V: palju mudast ja hallitanud saasta. J: kaks Simpeli SIM-kaarti, täiesti uus konteiner, mini-grip kilekott logiraamatule. Põnevaid allmaa-seiklusi järgmistele! Mina läheks sinna isegi tagasi - igapäevane elu maa peal on liiga rahulik ja esteetiline ;)
http://www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/

19 mai 2008 leidis Paavo ja Sven [234u]
Sattusin vaatama siin Paavo aaretekaarti ning punane täpp paistis hulga roheliste seas kohe silma. Minul oli ka see aare veel otsimata ning nii see mõte sündiski.
Meil oli kõigepealt veidi tegemist et üldse nullpunkti juurde sõita, sest teepeal oli igasugu ümbersõidu ja läbisõidukeelu märke.
Sissepääsude juures vedeles tonnide kaupa olme- ja ehitusprahti. Varsti on oht et sissepääsud maetaksegi prügiga. Huvitav, et Teeme Ära 2008 sinna ei jõudnud.
Varustus oli meil ilmselt üle keskmise korralik - juba valgusteid oli meil kahe peale tükki 7 vähemalt :) Kaks suurt otsingulampi jätsime kohe alguses autosse. Paavo oma oli muidugi selline, et laseb veel 200m pealt põse soojaks :)
Mismoodi kitsad ja madalad koopad? Suur enamus koobastest on seal sellised, et sinna mahuks väikebuss sisse sõitma. Tõsi, tuli ka õige pisut roomata või siis käpuli ukerdada.
Nõustun üldise nurinaga kaardi täpsuse aadressil. Midagi seal ei klapi ja mulle tundub, et peitja on lihtsalt osa kaarti vahelt ära unustanud :) Üldiselt - viimane aardeni viiv käik peaks olema enamvähem ida-lääne suunaline.
Vett oli parasjagu niipalju, et meie tavalised kummikud pidasid vastu. Igatahes olid jalad pärast kuivad.
Olime plaani võtnud selle aarde renoveerimise ning seda me ka tegime, vahetades välja 80% aardest, sh. aardekonteineri. Nüüdsest on aardekonteineriks tavaline veidi suurem säilituskarp. Osa vana aarde hallitanud-roostetanud-seenetanud sisust tõime maapinnale ja viskasime prügikasti. Paavo tegi enne pilte ka sellest, mis seal oli.
Aardest sai trofeena võetud Saku on Ice, asemele jätsin klaaskuule ja ühe kinder surprise mänguasja.
Üldiselt oli marulahe seiklus. Minule jäi pisut kripeldama see, et me ei läinud seda teist väljapääsu otsima.
Kokku sai koobastes veedetud ca 2h15min.

5 mai 2008 leidis Janika, Villu, Kertu ja Duke [jansa84]
Neljakesi oli täitsa talutav seal maa all olla :) Pool ajast sumpasime vees ja ülejäänud pool saviligasel pinnasel... Minu kummikud on nüüdseks prügikastis, sest selline koht oli neile tõsiseks proovikiviks. Järgmised ostan kindlasti pikema säärega, peale esimest "lompi" oli vesi sees... lõpuks polnud mõtet vett väljagi kallata :) Enam tagasi minna ei tahaks... Jätsime kee ja smiley.

5 mai 2008 leidis Anti & Kertu, Janika & Viljar [duke]
Kerge kilomeetrine matk mööda pimedaid, madalaid ja niiskeid koopaid, vesi laest tilkumas, põrandad mis on kaetud vaheldumisi ligase märja savi, varisenud kividega ja kohati 30-40cm sügavuses vee all - vahele ka paar kitsamat auku, kust tuleb läbi ronida ... ja siis leveli lõpp - aardekast. Ei see ei ole Doom, see on Peeter I aare :)

Neljakesi käisime võtmas, üksinda oleks ma seal vist hulluks läinud, sest ma ei kannata selliseid kitsaid ja maa-aluseid ruume eriti. Seltsis oli aga hoopis segasem, kamba peale andsid lambid ka päris korraliku valgustuse ja niimoodi oli see retk päris talutav.

Ei võtnud midagi, jätsime minigrip koti sees vasest kaelaehte ja muidugi smiley. Keel igatahes ei paindu kuidagi ütlema, et palun veel selliseid aardeid :)

2 mai 2008 leidis Lauri ja Joonas [algaja]
Võtsin Joonase väljakutse vastu ja sai siis käidud seal. Minule sellised kohad ei meeldi. Põhjust ei tea isegi. Aga midagi vaadata seal küll ei ole. Saab ehk pisut mõelda, millise mõjuvõimuga oli selle asja rajanud tegelane, kuna seal käies ei suuda küll välja mõelda kui palju sarnase tegevuse ja tööhulga eest näiteks praegu raha küsitaks. Igatahes on selle valmistamisega hirmus energia huugama. See kaart mis aardepeitja siia on pannud on tegelikult täiesti õige aga ära on jäetud ainult sissepääsu osa. Kui see juurde panna (või siis kohapeal ette kujutada) saab väga hästi hakkama. Mina igatahes sain küll. Osasid käike mida kaardil näha saab ma aga ei näinud, ega ei otsinud ka. Aardeni viiv osa on aga kõik olemas. Aare ise on aga üsna õnnetus olukorras. Logiraamat on mingigrip kilkoti tõttu veel enamvähem korras. Ülejäänu aga on suuremas osas hallitav ja üsna peletava välimusega. Tee sinna ja tagasi oli kummiku kasutamisel kuiva jalaga läbitud. Kui veetase tõuseb siis enam nii lihtne pole. Ja helkur on siiani alles. Käigu lõpust säras ta vastu, kui käigu alguses lamp sinna sai suunatud. EVEJ

2 mai 2008 leidis j444 ja algaja [joonas444]
selgus, et aare ikkagi polnud seal, kus ma ta kindlalt arvasin olema. igastahes sai seal sumbatud, roomatud ja uuritud, kuni aare välja tuli. või siis õigemini seenekoloonia. oli tore!

1 mai 2008 ei leidnud j444 [joonas444]
ei leidnud kehva eeltöö tõttu. aga nüüd tagantjärgi tean täpselt, kus ta olema PEAB. kui kellelgi on plaanis minna, võib minga kontakti võtta, tuleksin rõõmuga asja vormistama.

13 aprill 2008 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Kuna reedel sai meil aeg otsa jäid ka 2 tunnelit läbi vaatamata. Täna siis suundusime tagasi sinna müstilisse kohta. Maamõõtjaid enam polnud aga selle eest leidsime aarde. See täpsemkaart mille täna hommikul logidest avastasime on päris täpne (peaaegu samasuguse joonistasid meile reedel ka maamõõtjad)...see teine kaart, mis kirjelduses on ei vasta kohe kuidagi reaalsusele...igatahes aare oli alles aga kehvas seisus...meil oli kahjus liiga väike vahetuskarp kaasa (sinna sobiks mingi kast), mis ei oleks sinna hästi sobinud ja oleks kivide vahel arvatavasti purunenud. Logiraamat oli niiske aga kannatas kirjutamist. Kirjutusvahend tuleb ise kaasa võtta. Väljusime teist teed kaudu, mis võiks olla samuti kaardile märgitud ja lisatud veel märkus, et on raskesti läbitav. Aga väga põnev oli igatahes. Aare ootab uusi leidjaid.
V: -
J: zorro märk

11 aprill 2008 ei leidnud Mairi ja Priit [maipri]
Sai ette võtetud kaua plaanitud aardeotsing. Olles leidnud tee maaalla hakkasime oma värskelt ostetud potikutes edasi kahlama. Vahepeal läks päris sügavaks aga õnneks üle kummari ääre ei tulnud. Kuskil keskel kohtusime maamõõtjatega. Rääkisime veitsa juttu ja jätkasime oma teekonda. Jõudsime ühe teise pika käigu lõppu koos maamõõtjatega. Kuna me aarde käiku ei leidnud küsisime neilt nõu, et kus me siis lõpuks oleme. Mehed visandasid meile hea meelega vähe parema kaardi, millest selgus, et arvatavasti on talve jooksul ühe käigu suue sisse varisenud. Nemad vähemalt väitsid sedasi. Nende jutust saime aru, et nad käivad suhteliselt tihi seal mõõtmisi tegemas, sest nad näitasid maas kivihunnikuid, mida seal kuu tagasi polnud. Ühtlasi ka hoiatasid meid, et peab ettevaatlik olema ja kindlasti kiivrit kandma, kuna suvalisel hetkel või kivilahmakas laest pähe sadada. Niipalju saime ka teada, et esimese ja teise ristkminu vaheline kaugus on ca 400 meetrit :) vägev. Nad suunaisd meid ühte teise käiku, kust oleks saanud kiiremini maapeale aga me otsustasime siiski tuldud teed tagasi minna.
Mis me oskame öelda...igaks juhuks võtame uue kaardi kaasa ja käime lähiajal seal uuesti ära, et üle kontrollida ka teised käigud...aga välja prinditud kaardi järgi seda käiku enam pole, kus aare olema peaks.
Tore koht sellegipoolest.

18 oktoober 2007 leidis Kristjan, Alvar, Roland, Jaanika [kpihus]
Peale mõningast matkamist leidsmine õnnelikult aarde. Pastakas aardes ei toimi, ning karp on kehvas seisukorras, aga see selleks. Käigus ise on päris lahedad. P.S, kes korralike kummikuid soovib, siis Lisatud URL aitab, võiks mainida, et maksid suhteliselt mitte mitagi :)
http://www.kalale.ee/pood/Miw3MCwxNjksMTMyMiww/

11 juuli 2007 leidis 1845 ja co [gratos]
Kogusime kokku suurema seltskonna ja suundusime koopasse. Eelnevalt erinevad kaardid välja prinditud. Veetase oli normis, max. 40 cm. Võtsime eesmärgiks lisaks aarde leidmisele ka kõik käigud algusest lõpuni läbi käia, vähemalt niipalju kui võimalik. Aare leitud probleemideta, edasi suundusime tagumise väljapääsu poole. 50 min ja olimegi jälle päevavalguse käes. Pärast väikest puhkust suundusime tagasi ja siis juba kõik käimata jäänud käigud. Kokku oli maaall veedetud aeg natuke üle 2h.

3 juuni 2007 leidis Leelo ja Allan [iksid]
Taas üks esimestest otsitud aaretest, aga hullult meeldis. Lahedad tunnelid, vesi oli üle põlve, aga seda nagu ei märganudki. Väga meeldiv tunnike oli, aitäh. EVEJ

19 mai 2007 leidis Segaseltskond [max]
Tekkis võimalus seda aaret külastada ning leitud ta saigi. seltskond; Kosejuss, Pinkerton, Max

19 mai 2007 leidis Margus, Urmas ja Hando [hando]
Leitud teisel katsel. Esimesel katsel oli veidi kiire ja valgusallikas ka hädine, nii et üks läbipääs märkamata jäi. Kaart, jah, jätab tõepoolest soovida, aga ega seal neid variante lõpmatuseni ka ei ole. Väljusime natuke lühemat teed pidi, kui sisenesime. Kokku kulus maa all umbes tunnike. Veidi räpaseks sai kah. Aare ise oli suht hallitanud olemisega, aga muidu täitsa kombes. EVEJ.

18 mai 2007 leidis Kõrbetuul: Allan, Janno, Kristi [korbetuul]
Leitud ilma viperusteta, kaart küll pisut ebatäpne. Väga tore aare. EVEJ.

17 mai 2007 leidis Märt ja Ef [nodsutours]
Oli see vast seiklus, elamus missugune! Lühikummikulised leidsid koha pikakummikuliste kukil ja nii said ka need raskused ületatud :). Suurekaliibrilistel tasuks enne igaks juhuks mõleda, kui minna... väike dieet tuleks kasuks... aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ;). Vähemasti sellest suunast, kust meie läksime. Leidmine raskusi ei valmistanud, logisime.

17 mai 2007 leidis Ef ja Märt [mart]
Ei olnudki nii hull see teekond aardeni, kui eelnevalt oletasime. Skeemi täpsus jätab jah mõnes kohas pisut soovida, kuid ega seal palju võimalusi polegi. Natuke kolasime ikka valedes käikudes ka, kuid lõpuks leidsime aarde ilusti ülesse.

17 mai 2007 leidis Aigar [katsulas]
Kuna lähiajaks oli ennustada Peeter I pärandiga tutvujate suuremat aktiivsust, siis otsustasin neid ennetada. Peale tööpäeva saigi suund sinnapoole seatud ja aare üles nopitud. Nii pudedaid kahekrooniseid polegi varem õnnestunud näha kui seal aardes oli. EVEJ.

21 aprill 2007 leidis Silver ja Aare [karuonu]
Külm, tuul ja vihm ei soosinud geopeitusega tegelemist ning seetõttu valisime aarde, mida võib iga ilmaga otsida. Laagri tanklas kiikasime veel korra Internetti ja kribasime paberi peale käikude plaani. Plaani täpsus jättis soovida, aga ilma selle paberita ei tasu maa alla minna. Viibisime käikudes kokku 1,5h. Aare oli korralikult vettinud ja kutsunud eriti sisus sobrama. Tahtsime juba logiteadet eraldi lehel lisada, kui äkki õnnestus karbist leida kuiv! logiraamat. EVEJ. Hea seiklus oli!

9 september 2006 leidis Margusja ja Varulane [varmar]
Ootasime midagi haledamat aga lõpptulemus üllatas meid. Vähemalt ei olnud puu all :) Tegelikult koht oli selline, et ilma aardeta ei olekski lõpuni läinud, ilma sihita raske liikuda sealkandis... helkur andis sooja ja koduse tunde. Pidevalt tuli mõelda mis siis teha kui AINUKE taskulam ära kustub või koos meiega vette kukub... ja kummikud võiks ka ikka vähemalt põlvini olla. Ülikonnas ei tasu minna aaret otsima, sõbralik vihje või nii :) Võtsime piljardimündi, jätsime kaelapaela. Kui jälle maa peale olime tõusnud tuli mingi kamp vastu... aga peale seda kui me kummikutest vee välja valasime teatraalselt istusid nad autosse ja sõitsid uuesti tundmatusse :) Veel selliseid aardeid!!!

26 september 2005 leidis Miki [miki]
Minul vedas kaardiga natu rohkem. Peale selle, et seal ühel sirgel võiks murdekoht olla vastas see kaart tõele. Ei võtnud ega jätnud midagi.

17 september 2005 leidis Veronts ja Sixten [sixten]
Koobast kaardist oli vähe kasu, kune see täiesti puus. Peale sead kui olime vist kõik käigud läbi käindu hakkas aga lõpuk ka helikur ühe seina peal silma ja seal ta oligi, täiesti katmata aare. Aarde kast lahe aga mitte üldsegi sobilik sellistesse oludesse. Eemalasime aardest terve hunniki vettinud pabereid ja komme. Jätsime muti. Võtsime statoili helkuri. Logiraamatu panime ka tervesse kotti.

13 september 2005 leidis Kalev [keegikolmas]
Tõesti suurepärane seiklus. Poleks arvanud, et koopad nii lõputud võivad olla. Maa all kadus igasugune kauguse taju ära ja nii ei teagi kusmaal lõpuks sai ära käidud. Olime koobastes ligi 2 tundi ja üks käik, kuhu ligi pääses vaid roomates jäigi avastamata. Võib-olla sealt oleks leidnud ka teise väljapääsu. Kõik ülejäänud väljapääsud olid kinni aetud. Kõrged sõjaväe saapad tegid peaaegau oma töö ära, ent mõnes kohas ulatus siiski vesi üle saapa ääre ja nii, ei õnnestunudki kuiva jalaga matk läbi teha. Riided oleksid pidanud samuti olema sellised, mis ei karda mustaks saamist, sest raskesti läbitavad kohad ei jätnud võimalust neid mitte määrida. Aare on tõsiselt niiskusest kannatada saanud, ent kergesti leitav, kui õige koha üles leiad. Võtsin ühe aardesse peidetud kommi ja jätsime helkuri.

13 september 2005 leidis Ermo ja Co [pioneer]
Kuna varsti ei tohi enam koobastesse minna, siis võtsime huvilised (Liina, Arbuus, Keegi Kolmas, Andropov, Mina ja perekond Rajamäed) ligi ja läksime maa alla. Kui üritus ühesõnaga kokku võtta, siis oleks see SUPERÄGE! Kogu värk oli ikka täislaks - koopad, vesi, vale kaart, väiksed urud, kust pidi läbi ronima, helkur, vettinud logiraamat ja puha. Aardest ei võtnud midagi ja jätsime Statoili helkuri ning helkuri minigrippi panime uue logiraamatu. Eeldatavasti lõhub järgmine leidja selle koti märkmiku kätte saamise nimel ära, nii et järgmine võtku ise uus gripp juba kaasa, et ka teistel oleks kuhu kirjutada. P.S. Nahkhiiri polnud ja vesi üle põlve ei ulatunud.

5 mai 2005 leidis Aire & Mäering [ingo]
Aire koos oma Mäeringiga leidis aarde peale meeldivat jalutus- ja roomamiskäiku kaunites strekkides. Panime mündi. Logiraamatusse ei kirjutanud kuna polnud millegagi millelegi kirjutada, kinnituseks jätsime visiitkaardi ja mingi tšeki kus peal hiljutine kuupäev. Nahkhiiri ega nende kaitsjaid ei olnud näha.
http://tipikas.ee/maering/

7 jaanuar 2005 kommenteeris Taimo [taimo]
On selgunud, et aarde asukoht on kaitse all kui Laagri nahkhiirte talvitumispaik ning seda ei tohi külastada oktoobrist aprillini.
http://www.geopeitus.ee/foorum/read.php?1,500

20 november 2004 kommenteeris Siim ja Raido [siimsi]
Külastasid aaret aarde asutaja Siim ja Raido. Aasta alguses välja vahetatud karp oli aga kuuldavasti halvas seisus seega võtsime kaasa uue ja korraliku. Kast on tehtu vineerist ja kaas pleksi klaasist. Aarde avamiselt tuleb silmas pidada et kaas käib lahti ainult osaliselt ja selle lukustamiseks on kaane nurgas alumiinium pulk(needipüstoli neet), mis tuleks eemaldada Ilm oli ilus ja parajalt jahe. Vee tase oli koopas madalam kui eelmistel kordadel. Tavalistest kummikutest piisas täiesti. Koobas heas olukorras ja ettevaatuseks märkuseid tegema ei pea. Varustust suurt kaasa ei varunud kuna teadsime juba mis ees ootab. Võtsime kaasa ühe suure orienteerumistel kasutatava pealambi ja ühe väiksema pealambi. Lisaks oli ka üks käsitaskulamp. Raidol polnud isegi kummikuid. Säärteni vees potastega polnud tema meeleolust aru saades eriti rõõmus käia. Aga plaan polnud sinna ka pikemaks ajaks jääda:) Et kiiremini välja saada lahkusime lõpuks koopa teisest väljapääsust. Kaasa võtsin ka videokaamera. Sellega filmides pidi olema aga väga ettevaatlik kuna laest tilkus aegajalt vett ja vette kukkumine oli ka rangelt keelatud. Filmi väga hästi välja ei tulnud kuna filmimiseks piisava valgustuse kaasa toomine tähendaks juba suure prozektori kaasa võtmist. Samui pole sealne niiskus elektroonikale eriti tervislik. Vaatasime üle aarde sisu ja puhastasime selle sinna kogunenud prahist. Eemaldasime patarei ja töökindad, mis ei olnud niiskusele vastu pidanud. Paistab et talvel miinuskraadidega on koobast mõnusam külastada kuna veed maapinnal on jäätunud ja veetase koopas selle pärast võib isegi madalam olla. Mõnusat otsimist! :)

8 november 2004 leidis Helen, Ove ja Siim [ove]
Peale nädalavahetuse ebaõnnetunud Võlviteooria aaret tuli peale esmaspäevast tööpäeva mõte külastada Peeter I aaret, mis on meil ühtlasi kodule kõige lähedasem aare. Kuna aarde asukoht oli tuttav, siis sissepääsu otsimiseks GPS-i vaja ei olnud. Abivahenditena võtsime kaasa kummikud, Silva 20W pealambid, mis päiksevalgusestki eredamad ja igaks juhuks veel paar taskulampi. Esimese käikude hargnemiseni tuli vahepeal sumada päris sügavas vees, mis õnneks siiski üle kummiku ääre ei ulatunud aga palju sellest puudu ka ei jäänud. Esimeses käikude hargnemiskohas uurisime varasemate peitjate/leidjate käikude skeemi kuid kuna teisel skeemil ei olnud aarde asukohta märgitud, siis selguski, et algul valisime vale käigu, kus liikusime seni kuni veesügavus enam ei lubanud edasi minna ning pöördusime tagasi, et uurida teist käiku. Teises käigus tuli lahendada ka roomamise lisaülesanne ja peale seda oli juba aaret valgustav helkur kaugele näha. Aardekarp oli katki ja aare seetõttu niiskust saanud. Aare vajaks peidukoha suure niiskuse tõttu kindlasti mingit hermeetilist ümbrist. Aardest võtsime lihavõttejänku ja asemele sai võtmehoidja ja küünal neile, kes taskulambi aku ootamatult tühjaks saab.

20 august 2004 ei leidnud Registreerimata [notreg]
20.08.04 Anz ja Mell Ikka väga vinge kohaga on tegemist. Kuna aga Kalvi mõisas Jahigaala õhtusöök oli ootamas ja aega vähe ei jõudnud me aardeni japidime ajapuudusel tagasipöörduma. Kindlasti läheme läheme lähiajal uuele katsele.

27 juuni 2004 leidis Heikki [heikki]
27.06.04 kell 14.10 Aarde juurde tegid ekspeditsiooni Heikki ja Aare. Kuna me oleme varemgi omal algatusel seda kohta korduvalt külastanud polnud GPS-i seekord vaja.Vajalik oli vaid erivarustus ja kindelmeel. Vett oli poolde säärde nagu varemgi. Kohalikud on sissepääsu muutnud kohutavaks prügiauguks.Vihjavate piltide seast leidsin tunnelite skeemi, mis ei vasta kuigi täpselttegelikkusele.T ekkis mõte kunagi need tunnelid kompassi ja mõõdulindi abil ise ärakaardistada. Kuna mul see koht on tuttav, ei võtnud aarde leidmine kuigi kauaaega. Aare on heas korras,ehkki kasinavõitu. Ei võtnud midagi, lisasime väikese nahast rahatasku ja sinise plastkuuli.

11 juuni 2004 leidis kaits747 [kaits747]
11.06.2004 -reisijututoa masinistina

11 juuni 2004 leidis Kaido [kaido]
11.06.04 kell 20:25 jõudis Reisijututoa seltskond koosseisus Kaido ja Kaido(2) Peeter I aardeni, tagalat kindlustas maa pealt Eili.Kuna meie seltskonnale oli see 50. aare, otsustasime ette võtta midagi ekstreemsemat. Peeter I Tallinna lähedal paistis selleks sobivat küll peale tööpäeva. Kaasa sai võetud abivahendeid: taskulampe, tõrvik, küklooplamp ja rull prügikotte.Kohapeal oli miski suurem veoauto just suurema hulga prügi kallutanud otse koopasissekäigu ette. Ühes käigus keegi elas - isegi nurgadiivan oli kohale veetud. Kuna kohalikke elanikke näha polnud, astusime kutsumata sisse ja leidsime käikude alguse ühe seina alusest august. Olime samas kohas kunagi rattatiirul kolanud, siis jäi koopasissepääs märkamata.Nõrganärviliste jaoks on keegi naljahammas kohe käikude algusesse teinud ühe hirmutav-kõheda objekti. Seda ignoreerinud, suundusime edasi vette. Savi ja kivid olid siiski piisavalt madalal, et prügikottidest ja isegi kummikust vesi üle ei tulnud. Uskumatult pikad käigud. Hargnemiskohtades on teeviidad nagu mõnel turismiobjektil.Kui jõudsime esimese suurema takistuseni tundus, et äkki oleme liiga kaugele läinud. Roomasime edasi. Ühe käigu lõpust leidsimegi võltsaarde, kuid see ei osutunud paraku õigeks. Õige oli seal, kus ta olema pidi - refleksiga käigu lõpus. Hiljem kontrollisime, et 13.12.03 aaret külastanute skeem oli üsnagi täpne, kuigi teise väljapääsuni me ei jõudnud. Liiga palju oli selleks ajaks juba roomatud.Aardes oli sellest aastast mitu sissekannet, mida veebist ei leidnud. Külastatud oli aaret nt 2. jaanuaril ja viimati enne meid 2. juunil. Siis oli tehtud venekeelne sissekanne: "Dumali, sto dupik. Uze mokrõje" vms. Aardekülastajad olid enne meid olnud kaks 16- ja 17-aastast poissi, kummikuteta. Arvata võib, et märjad olid...Tõrvikuvalgel vaatasime aarde üle, oli üsna rahuldavas olukorras. Ei võtnud midagi, jätsime kaevuri abimehe, pastaka, 500 vene rubla.Pildid aardeotsimisest on sellel lingil.

13 detsember 2003 leidis Registreerimata [notreg]
13.12.03 Luutsinapäeval kell 17.50 külastasid aaret Kristjan, Victor ja Mari-Liis.See polnud meie esimene retk sinnakanti, aga varem puudus korralik varustus. Seekord olid meil gaasikaitse säärikud, kolm lampi, veekindlad keebid; kõikpeale GPS'i. Käisime mõnuga kõik käigud läbi, roomasime, ronisime ja suplesimejne. kuni üleni sopastena kohale jõudsime. See on senini kõige põnevam koht,kuhu me aardejahil sattunud oleme. Aarde seisund: purk oli katki, keegi võiks sinna kasvõi ühe kilekoti ümber viia. Aardes olnud karamellkommid olid sulanudja nii mõndagi kleepuvaks teinud. Võtsime aardest keti ja jacsi, asemele panimejacsi, pildiga kustuka ja 30 senti. Püüdsime teha ka koopast täpsemakaardi, kuhu meelega aarde asukohta ei märkinud - kolage mõnuga, see on väga lahe!- aga kuna kompass streikis (seal on palju metalli) ja GPSi polnud, siis on see täpsusväiksem kui soovisime. 

26 september 2003 leidis Helen [helen]
26.09.03 õhtupoolikul käisid koobastes Janne, Samuel ja Kondor. Koopa ümbruse loodust nautisid Helen ja jäljekoer Juss. Kuigi enamik meist oli juba kevadel Peeter I aarde juures käinud, tundus koht ja maa-alune elu sedavõrd huvitav, et otsustati teha korduvkülastus.Võrreldes aprilliga oli vett tunduvalt vähem ja neil, kellel kummikud, pääsesid täiesti kuivalt. Aare oli juba tuttavas kohas ja endiselt täie tervise juures. Meie üllatuseks oli aga logiraamatu andmetel käinud peale meid veel 4-5 seltskonda, kes kahjuks webi ei ole oma seiklustest teatanud.Jätsime aardesse lõhnakuuse ja välgumihkli. Omastasime mõned mündid ja kesklukustuse mootori. Tagasiteel avastasime veel uusi käike ja maa peale jõudsime hoopis teisest punktist kui oma rännakut olime alustanud.

18 aprill 2003 leidis Helen [helen]
18.04.03 oli seltskonnale koosseisus Helen, Samuel, Janne ja Silver Tallinna lähedal olevate (maa-aluste) aarete külastamise päev. Meie viimane sihtpunkt oli Peeter I aare.
Koobaste leidmine läks suhteliselt lihtsalt, seda enam oli tegemist maa-aluse seiklusega.Kinnitan sama, mis aarde panijad laususid: Kummikud on VÄGA vajalikud, kohati jäine vesi, mis jalad momentaalselt krampi tõmbab, isegi üle põlve. Lampe olgu mitu, igal otsijal üks ja hea kui mõni veel tagavarakski. Maa-alune matk on suhteliselt pikk. Meie meelest oli koopa joonis natuke eksitav, aare oli vasakul pool olevas käigus, mitte paremal. Viimasest pöörangust oli umbes 15 min läbi muda ja vee sumamist. Helkur on õnneks suhteliselt kaugele näha. Aga lõpuks siiski otsitava leidsime.Võtsime ühe pastaka ja helkuri, lisasime päevakohase lihavõttejänese, metallist keti ja patarei.Maa peale tagasi jõudes olid kõigil jalad läbimärjad (vaatamata kummikute omamisele) ja külmunud. Õnneks olid vahetusriided kaasas.See on väga hea aare neile, kes ekstreemsusi otsivad ! Aga lapsed ja nõrganärvilised naised jätke selle aarde juurde minekul koju.