Paul Kogermani sündis Tallinnas 5. detsembril 1891. aastal meremehe perekonnas. Pere rahalised võimalused oli väga piiratud, mistõttu oli hariduse omandamine raskendatud. Hariduse omandamiseks pidi ta juba varajasest noorusest peale kooli kõrvalt tööle minema. Kuid teadmistejanulise noormehena oli ta sihikindel ning visa lõpetades 1913 aastal eksternina Tallinna Aleksandri gümnaasiumi. Aastatel 1913 kuni 1918 õppis ta Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna keemiaosakonnas lõpetades selle väga heade tulemustega. 1919 aastal õnnestus Paul Kogermanil pääseda õppima Londonisse Kuninglikku Teaduse ja Tehnika Kolledžisse, milles omandas ta magistrikraadi 1922 aastal. Pärast Inglismaalt naasmist asus Paul Kogerman tööle Tartu Ülikooli, kus töötas esmalt dotsendi ning seejärel professorina orgaanilise keemia õppetoolis. Ta lõi aluse Eesti põlevikivi uurimisele ja rajas esimese põlevkivi uurimisele spetsialiseeritud laboratoorium kogu maailmas. 1936. a. loodi Vabariigi Riigivanema dekreediga Tallinna Tehnikainstituut (1938. a. nimetati ümber Tallinna Tehnikaülikooliks). Selle õppeasutuse esimeseks rektoriks ja orgaanilise keemia professoriks määrati 30. juunil 1936 Paul Kogerman. 1938. aastal nimetati Paul Kogerman vastasutatud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ja selle loodusteaduste sektsiooni juhatajaks. 1938 kuni1939 aastatel oli ta Rahvuskogu teise koja (Riiginõukogu) liige. 1939 kuni 1940 aastatel oli Paul Kogerman. Eesti Vabariigi haridusminister.

Ööl vastu 14. juunit 1941 küüditati Paul Kogerman koos perekonnaga Sverdlovski oblastisse, kus talle määrati 5 aastane vangistus. Nii nagu küüditamisel kombeks, eraldati ta kohe perekonnast. 1945. a. märtsis vabastati ta Tavda vangilaagrist ENSV valitsuse esildise alusel kui väljapaistev põlevkivispetsialist. See esildis koostati tänu Eestisse jäänud kolleegide pingutustele. Poole aasta pärast tuli Eestisse tagasi ka ta perekond. Järgnesid pingelised tööaastad Eesti keemiateaduse ja -hariduse taastamise nimel. Varsti valiti ta jälle TPI orgaanilise keemia ja pürogeensete protsesside kateedri juhatajaks.

1946.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia, mille akadeemikuks nimetati ka professor Paul Kogerman. 1947.aastal nimetati ta ENSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi esimeseks direktoriks. Kuid 1950.aastal kõrvaldati Paul Kogerman ENSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi direktori kohalt, kui ideoloogiliselt sobimatu isik. Järgneval 1951.aasta kevadel ilmus ajalehes "Sovetskaja Estonija" räige artikkel kellegi Turovski sulest, kes kirjutas: "Kodanlik-natsionalistlikud lömitajad püüavad oma laibamürgiga ikka veel mürgitada instituudi õhku... Instituudis punus endale sooja pesa endine Pätsu-aegne minister Kogerman, kes oma käendajatega on igati takistanud noore nõukogude kaadri edutamist ja teaduslikku kasvu...". Sellised süüdistused kurnasid Paul Kogermani tervise täielikult ära ja ta suri 59-aastasena 27. juulil 1951. aastal insulti. Paul Kogerman on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Paul Kogerman jääb Eesti teaduse ajalukku kui põlevkivi keemia rajaja. Teda peetakse õigustatult 20.sajandi 100 Eesti suurkuju hulka. Tema poolt algatati ja viidi läbi esimesed uurimused kerogeeni keemilise ehituse selgitamiseks, põlevkivi termilise lagunemise seaduspärasuste leidmiseks ja põlevkiviõli keemiliste omaduste tundmaõppimiseks. Tema sulest on ilmunud 181 keemiateaduslikku ning publitsistlikku ja populaarteaduslikku tööd ja 63 käsikirja. Rahvusvaheliste teadussidemete arendamise eest autasustati Paul Kogerman'i Prantsuse Auleegioni ordeniga. Samuti valiti ta Prantsuse, Ameerika, Inglismaa ja Soome keemiaseltside liikmeks, samuti Inglise Naftainstituudi liikmeks.

Aare juhatab geopeiturid Tallinna Tehnikaülikooli territoorimul olevasse parki. Otsige sealt üles ka Paul Kogermani büst.