Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
BrokRogain on Afganistani missioonil hukkunud vanemveebel Ivar Brok’i (geopeituse hüüdnimi Ib777) mälestuseks korraldatud matkaüritus, mille raames rännatakse jalgsi läbi Eestimaa. Rogaini eesmärk on tuua loodusesse mõnus seltskond matkahuvilisi, et teha üheskoos Ivari lemmiktegevusi.
BrokRogain viiakse läbi ühe aasta jooksul 10’ne etapina, alates 2008a detsembrist kuni 2010 a jaanuarini. Iga kuu (va mai) ühel nädalavahetusel korraldatakse 40 – 60 km pikkune etapp, mis on jagatud kahe päeva vahel. Iga järgmine etapp algab sealt, kust eelmine lõppes. Rännakmarsruut viib risti läbi Eesimaa – loodest kagusse, läbides kaheksat erinevat maakonda. Rännaku marsruut valitakse põhimõttel: "Koht, kuhu jalg tavaliselt ei satu." Vähemalt üks etapp toimub ka mööda vett.
BrokRogaini käigus otsitakse võimalikult palju marsruudile jäävaid geopeituse aardeid ning igal etapil peidetakse üks “BrokRogaini” nimeline geopeituse aare. Kõikidest peidetud aaretest kokku moodustatakse Mõistatusaare “Risti läbi Eestimaa”, mis peidetakse 2010 a esimeses pooles (leidmiseks on vajalikud BrokRogaini aaretes olevad tähed ja numbrid).
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC1Z2GA
Logiteadete statistika:
110 (100,0%)
0
3
1
0
0
0
Kokku: 114
Maastiku raskusastme järgi tundus olevat lihtne, mõnede logide järgi mingi kohutav koht. Otsustasin ise vaatama tulla :) Oma madalapõhjalisega sain ilusti 300 m kaugusele ja sealt edasi oli hommikupäikeses, lindude siristamise ja lagendikul kepsleva kitse saatel väga meeldiv jalutuskäik. Jah, just nii tore see kõik oligi. Aardega kõik parimas korras, mina tänan!
Õhtul sai Nikitaga plaani peetud, et saame yksteisega poole tee peal kokku ja võtame paar aaret. See oli esimene ning metsateele jõudsime enne 8t - kuigi hilja läheb juba pimedaks, siis nüüdseks oli juba päike loojunud ja metsaalune hämar. Kuna ei teadnud kaugele saab sõita, siis jätsime autod poole tee peale, kust algas üks metsikum metsatee ning alustasime rännakut. Ausalt öeldes päris korralik soine rägastik oli ja nüüd kirjutades on jalad niisked küll. Aga see-eest meeldejääv mälestus meie mõlema jaoks ja koht ise oli ka põnev. Tõesti ilma geopeituseta siia jalg ei satuks! Meie täname.
Aegade jooksul olen erinevaid brokke kohanud. See oli üks kergemaid. Aitäh!
Tänu ralliks suletud teedele sattusin siiakanti ja keerasin korraks metsateele ning logisin aarde. Nii lihtsalt kättesaadavat BrokRogaini polnudki veel kohanud.
Tänan peitmast.
Vannuti mulle jumalakeeli, et pidi olema jalutuskäik pargis. No ma nägin siis nende (H ja A) pargi ära. Täitsa uus kogemus, ma ütleks :) Pargi mõiste laienes plahvatuslikult. Plahvatas ka sääski ja ma olin kindel, et endistele talumaadele sisenedes kõndisime läbi kuldsete väravate, millel hiilgas neoonvalgustatud tekst - Tere tulemast puugiparadiisi! Aga ma ei kurda millegi üle - nendin ainult fakte (eelmise lõigu viimane osa on eriti raudne fakt :) Aitäh peitmast!
Aardega kõik ok - kuiv ja korras.
Koos catibergi ja wingmäniga langesime sääskede ohvriks jalutades mööda lagendikku. Tagasi tulles ei jätnud mina end enam söödaks ning põgenesin ära, jättes sääsed nende kaela.
Tänud aarde eest!
See oli jõhker tapp. Iga hoobiga langes mõni sääsk. Igast kolmandast sääsest pritsis verd. Autoni jõudes oli säär verd täis. Ega kaaslastel mugavam ei olnud. Muidu nagu jalutuskäik pargis. Sellises veits käest lastud pargis. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik Kristeliga. Aare leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Leitud ta sai, võsa sai rahistatud ka ja jal peaaegu märjaks. Esimene palav päev kostotas ka kere ”veega” selle aarde lôpuks. Aitäh peitjale! P.s karikseeni oli seal hulgim kevadet kuulutamas.
Meie esimene leitud aare sellest sarjast, mis alati natuke hirmuäratav on tundunud, see siin oli vägagi meeldiv jalutuskäik ilusas metsas. Aarde ümbruse olid metssead värskelt üles kündnud, eks otsisid nemadki omi aardeid. Aitäh peitmast, aare kuiv ja korras.
Ainuke aardeotsimine täna muude tegemiste kõrvalt. Läksime läbi metsa, nii ei pidanud märjas rohus sumpama. Muljetavaldavalt jämedad elupuud meenutavad kunagist elu siin talukohal. Aitäh!
Selline taluase, mis polegi teistest füüsiliselt eemal. Aga kogu lamm ja mets olid nüüd täiesti vait, ei mingit tuuleõhku, linnujuttu, putukaid, ei midagi. Hämarduv õhtuudu vähendas taju veelgi ja korraks olin mingis täiesti teises ajas. Topsik on ka muidugi väärikas. Kuiv, korras, tänud peitjatele. Hea sari.
Peale 10+ aastat on kindlasti mõistlik vaadata ka ise üle enda peidetud "BrokRogain: Risti Läbi Eestimaa" aarded. Poest sai varutud: harilikud, teritajad, märkmikud, grip-kotid ja kodust igasugused väikesed vidinad ning vahva teekond koos Ralfiga algas.
Aare olemas ja valmis leidjatele rõõmu pakkuma. PS! Kui näete, et konteineril on "Geopeituse" kirjad kulunud siis palun teil need võimalusel üle teha - kogu BrokRogaini Tiimi poolt: "Aitäh!"
Väga mõnus õhtune jalutuskäik looduses. Liikumine oli mugav ja kusagilt võsast läbi murdma ei pidanud. Rohu sees oli ka georadasid mitu ees. Kummikud muidugi olid jalas ja ilma nendeta oleks küll hädas olnud. Aarde leid kiire. Nii suurt vist ei olegi varem leidnud :) Tagasiteel autoni jäi ainult tunda rõõmu, et geopeitus avastatud sai, sest niiii palju on uusi ilusaid ja huvitavaid kohti avastatud ja uusi teadmisi saadud. Sellisesse vanasse tundmatusse talukohta poleks kindlasti muidu sattunud! Aitäh, aitäh!!
Täna otsustasin ühe päris pika tiiru teha, et oma statistika vajadust rahuldada. Õnneks jäi siia teele ka muid aardeid, mis selle vajaduse sisse ära mahtusid. Kohale jõudeks, oli esimene asi ennast võimalikult põhjalikult sisse pakkida, et sääsed nahka ei pistaks. Omast arust mul see ka hästi õnnestus. Aarde juures kaua ei läinud, seega sai kiirelt ka logi kirja. Igatahes töötas mu ülikond hästi ja jäin sääskedest puutumata. Minu arust on selle seeria aarded ikka hullult ägedatesse kohtadesse viinud. Suured tänud aarde eest.
Avastasin rattaga käimata radu ja märkasin GPS ekraanilt, et olin ootamatult aarde lähedale sattunud. Selle olemasolust olin teadlik aga lihtsalt ununenud oli. Leidmine oli kerge sest asus kõige loogilisemas kohas. Kuigi siin logis on aasta vaikust olnud, siis logiraamatust selgus, et viimane külastus oli 17 jaanuaril ja 6 korda on aasta jooksul seal käidud. Algav vihmasadu ei lasnud väga süveneda ja seega läks meelest seda koodi otsida... Tagasitee Otepääle kulges tugevas rahesajus, nagu nõeltega torgiti nägu.
Esimene katse läks natuke metsa või õigemini just mitte-metsa, kuna pöörasin mälu järgi suurelt teelt natuke vara ära ja lõpetasime kellegi õues. Teise katsega edukalt ja mingeid ekstreemsusi praegusel aastaajal ei kohanud. Negatiivsena tuli alles kodus meelde, et aardest oleks võinud mõned numbrid ja tähed ka kaasa võtta, aga eks tuleb õunaajal tagasi minna.
P.S Maaritsa-Krüüdneri-Neeruti tee (18148) on väga äge.
Rattaring: Kiirusmägi -> Kamba aare -> BrokRogain VII -> Uandi
Kuramus, see Vana-Otepää maantee, kuhu taas välja jõudsin, on samuti suurepärane. Nii kruusa-, kui asfaldilõikudel, juba tuttavlikel tõusudel ja langustel. Taas kiire allaveeremine, tuttav koht. Siin metsas on minu ootamatult alanud geopeituskarjääri tegelik algus, esimene "teadlikult leitud" aare, pööre metsateele, mille juures Merilin surus järsult ketaspidureid ning teatas, et paarisaja meetri kaugusel teest on aare. See jättis arvestamata metsaraja, ent ka kilomeetrine kõrvalepõige oli tühine. Otsingute juures sai siin olla algusest lõpuni, üllatunud muigega vaadata Merilini tungimas läbi nõgeste, nagu oleks see iseenesestmõistetav, hiljem turnimas puude otsas, täheldamas telefonilevi kadumist, peatselt siiski vinge aardeanuma ilmumist eikusagilt, äkilist puukide eest põgenemist ning lõpuks telefoni mõnehetkelist kaotamist.
Ent tegelikult pole mul endiselt aimu, kuhu aare peidetud on, aarde lisasaladus jäi tookord Merilinilgi fikseerimata, minul polnud sellest aga aimugi. Leida midagi uut on lihtsaim nagunii vanadel radadel, taaskülastuspöördest loobumine on mõeldamatu.
Sõidan metsaraja lõppu. Jalgsi edasi astudes jääb esmalt silma suur kaarjas seenesektor, valged kaunid seened, suurimad 25+cm diameetriga, heas seisukorras. Ent ma ei tunne neid ja ka tehtud fotode järgi pole saanud usaldatavat määrangut, lehtrike jaoks paistavad need liiga suured ning hiid-lehtervaheliku kübar tundub äärtest olevat lainelisem. Puukidest kihisev väli võtab mind vastu soojas päikesesäras, õunapuud kandmas küpsenud vilju. Minu lootused heale kehakinnitusele siiski luhtuvad -- ühe puu viljad osutuvad kibedateks, teise omad esmalt magusateks, martsipaniõuna meenutavateks, ent järelmaik on koppene ning läppunud. Kas tõesti head õunadki ei kasva neis karmis paigus, kus Ivar Brokile väidetavalt nii väga matkata meeldis?
See aare, mida nüüd oma käega leida ja katsuda saan, on lahe. Peidik julge, ent siiski varjatud, paljastatud mahuti muljetavaldav, logiraamat hiiglaslik & kümme aastat tagasi aardesse peidetud Simpeli hiirepadi suurepärases seisus.
Tõesti vinge värk. Näljasena lähen esmalt Otepääle sööma, selle asemel, et otsepöördega Uandi poole suunduda.
Pikka iga aardele ja aardekülastajatele!
Seda on antud seeria aareteni jalutades varemgi juhtunud, et mahajäetud talude juures pakutakse õunu. Üht mahakukkunud pabulat mekkisin, ega ta just maitsev olnud, päris küpse kah tegelikult veel mitte. @Taimo - teel BrokRogain VIII juurde on täitsa head ubinad, vähemalt oktoobri algul!
Tuleb tunnistada, lagunenud hoonetega paikadest enam meeldivad mulle säärased kunagised taluasemed, kus loodus tehisliku maailma jäljed silma eest niivõrd ära peidab, et vähemalt eemalt vaadates idülli ei riku. Vot siis on kuidagi eriti südantsoojendav keset metsa äkitselt visalt vilja kandvat õunapuud näha :o)
geotaohaiku #2 (#1 ... #3 #4 #5)
läbi nõgeste
puukidest tulvil väli
Brok juba surnud
geotaoepopöa XII
XII osa matkamemuaaridest „Taoistlik kulgemine geopeituses ehk kuidas sattuda Tallinnast Sangastesse kontvõõrana kellegi jaanipeole“.
Liikusime mööda rahulikke kõrvalteid ja lobisedes kulgesid kilomeetrid kiiresti. Hoidsin silma peal RMK puhkekoha viitadel, kuhu õhtuks oma magamiskotiga taanduda saaks. Taimo juhtis tähelepanu Leigo järvemuusikafestivali toimumiskohale, millest mööda sõitsime ja mida ma ise vist ära tundnud ei oleks. Peatusime tee äärde kogunenud lammaste juures ning vaatasime mõnede sarvikutega tõtt. Lisaks pidin selgitama oma sihitut hulkurlust. Teel olles sattusime paralleelselt BrokRogaini aardega, mistõttu ütlesin, et tal on nüüd valida, kas oma teed üksi jätkata või koos minuga võssa tulla. Ta otsustas viimase kasuks ega esitanud ühtegi küsimust selle kohta, miks ma vabal ajal sööti jäänud põldudel mürske taga otsin. Vot see on tulevase abikaasa materjal :P
Aarde leidmine võttis mõnevõrra aega. Taimo märkas üht loogilist kohta, mis esialgsel vaatlusel küll aaret ei sisaldanud, kuid hiljem põhjalikumal vaatlusel küll. Karli logi muutis mind puukide suhtes paranoiliseks – olen siin-seal täheldanud heinamaid, mille kõrrelised lausa kihavad puukidest. Kartsin, et see võib olla üks sellistest ja kiirustasin sealt minema nii kiiresti kui võimalik. Vihje ununes kiirustamise käigus võtmata, seega jään lootma kellegi heatahtlikkusele, kes aardes sisalduvat tähte ja numbrit oleks nõus jagama. Aitäh!
Keskmiselt otsinud iga aasta ühe BrokRogaini aarde aga juhtunud nii, et viimasest möödub juba 2 aastat. Nüüd saab see viga parandatud.
Esmalt teekonnast Uandi aarde juurest. Mega lahe tee. Oli küll kruusatee ja palju tõuse aga nautisin iga sekundit sellest. Aeg möödus lennates. Kohe nii väga meeldis, et fikseerisin teelõigu endale kaardile, et tulevikus seda korra või miks mitte lausa mitu korda autoga läbi sõita. Hiljem pandi mind veel proovile asfalttee järskude tõusude ja langustega. Ei murdnud ka need mind rajalt. Vastupidi hakkasid kummalisel kombel isegi meeldima need väikesed pingutused. Hea trenn.
Mõni aeg hiljem jätsin kuskil metsavahel ratta maha ja suundusin loogilist radapidi metsavahele jalutama. Täitsa okei rada läks enamvähem nulli suunas aga jooksis paralleelselt 300 meetri kauguselt aardest mööda. Ei jäänud siis muud kui risti läbi tormata. Minu õnnetuseks oli tegemist üleujutatud soomännikuga. Hüppasin pokult pokule ja ühe puu najalt järgmisele. Sellise tegevuse peale on ajaga nii palju kogemust kogunenud, et jala kuivaks jäämise üle polnud küsimustki.
Nullist leidsin seeriale omase konteineri. Kõik perfektses seisus. Kas võib väita, et seda tüüpi konteiner on kõige ilmastikukindlam konteiner üldse? Oma jala najal logima hakates märkasin varem kaasa haaratud puuki. Selle aasta esimesed. Sooritasin kahe küüne abil topeltmõrva. Paranoiliselt vaatasin, et ega mul rohkem puuke küljes pole. Kintsu küljest leidsingi ühe järgmise, kes oli ennast juba ka külge haakinud. Eelmisel õhtul olin puugi kontrolli teinud ja siis polnud veel kedagi. Kiire ja näljane värdjas. Rebisin selle venna välja ja viskasin ta uude koju. Nüüd pani nime kirja ja asusin tagasiteele.
Tagasiteeks kasutasin normaalse inimese kombel kevadist heinamaad. Otsejoones minnes astusin aga jälle orki. Sain teada miks need inimesed siit kunagi ära läksid. Mida sa harid, kui kõik on üleujutatud? Heinamaa oli hoopis pokumaa ja päris sügava veega. Kokkuvõttes võttis see lahkumine mul sama kaua aega kui tulemine. Vähemalt oli seiklus.
Aitäh! Nüüd veel 3 BrokRogaini jäänud.
Ka siin jätsime auto natuke kaugemale, kui vaja oleks olnud, ja müttasime natuke sooski. Tänud aarde eest!
Hommik oli üsna vihmane ja kummik tuli jalga panna autost lahkudes.Jälle sama konteiner vaatas vastu kui nulli jõudsin. Tagasi sai tulla juba mööda lagendiku serva kust viis metsatee autoni.Aitäh.
See on siis esimene mul, õhtuhämaruses sai logitud, tänud!
Indrek jooksis ümber Pühajärve ja , et ma kaasa tuleks siis lubas pärast minuga geopunkte otsida ja seda ta ka tegi. See on minu teine selle seeria punkt ja ikka on nii tore kui selle sõjalise asjanduse lõpuks leiad! Väga kaua ei läinudki ja aardega oli kõik hästi! EVEJ
Geotuur 9/10. Plaan oli Munakal natuke lauda sõita, Pühajärvel murdmaad ja selle jooksul ka 10 aaret noppida. Pärast mäel käimist, Pühajärve järvejääl suusatamist ja paaristõugetega kõikide saareaarete noppimist võtsin Otepää poest natuke kehakinnitust teele kaasa ning suundusin oma teist BrokRogaini aaret otsima. Geomobiili sõitsin lumevalli kinni, et keegi seda kätte ei saaks, ning läksin jala paarsada meetrit aardeni. Nullis hakkasin kohe lund kühveldama, et aaret leida. Kui see ei õnnestunud, siis lugesin logisid, siis vaatasin ringi, nägin aardekonteinerit ja panin logi kirja. Loll on ikka loll olla, on vaja kohe rapsima hakata.
Meie parkisime umbes kilomeetri kaugusele, siis ühel hetkel keerasime seente järgi metsa ja see oli vist ka hea otsus, sest oli tarvis leida küll tahedam koht üle kraavi liikumiseks, aga siis oli ka aare juba lähedal. Üle lageda oleks vist pidanud kõrgsed rohudsungelis ragistama. Nüüd jalutasime puudevahel korilusega tegeledes. On sellest keerulisemaid sellesarja etappe olnud
Autoga sai üsna lähedale, kui lõpp läks ikka võssiks kätte ära. Aitäh!
Sääski oli väga palju, piin oli lühikestes pükstes logida. Kohale jõudsin kuiva jalaga, kuigi korraks läks maapind niiskeks. Lahe seeria on, hetkel 2 leitud.
Kuna ühe metsa-aarde juurde mineku olime möllava tormi tõttu tänaseks välistanud, tuli üürikese valge aja ärakasutamiseks lähikonnast alternatiiv leida. Valik langes sellele (nagu siin metsa ei oleks...). Rallisime mööda porist teed kohale ja parkisime auto enne majapidamist. Järgnes jalutuskäik, õnneks peamiselt metsaserval. Tuulemühinas poole maani kaarduvatest kuuskedest üritasin kaugemale hoiduda. Niiskest kohast aitas üle kaseke. Õunaaed ja majaase sellises kohas tekitasid kummalisi tundmusi. Imeline, et meil taolisi metsikuid paiku säilinud on, aga valus on hääbumist vaadata. Aarde leidsime praktiliselt kohe. Hea turvaline konteiner, sellises ei ole ka katkises minigripis logiraamat vist probleem. Meie esimene sellest seeriast, ootan juba põnevusega järgmisi. Aitäh!
Teel Kamba-aarde poole, võtsime ka selle üles. Originaalne konteriner! Tänud.
Natuke metsas ragistamist ja oligi käes. Metsanotsude songermaad nägime ka.
66 meetri kauguselt enam edasi ei saanud sõita. Are olemas ja korras.
Logidest oli lugeda, et see on üks lihtsamaid. Oligi, kui I ja II välja jätta. Konteinerile on geokuhjaks nõgesed ette kasvamas. minu kuues selle seeria aaretest. Neli veel jäänud, kuid lõppaardest olen ikka väga kaugel. Tänud.
Selle ma algul välistasin, kuid Kleone meeskond oli kodutöö paremini teinud, et pidi olema köikidest kõige lihtsam aare. Oli ka, tänan!
Esimene tutvus selle sarjaga,seekord läks lihtsalt.Konteiner avaldas muljet.Tänud!
Ükskord eelmise tuuri ajal hakkas siin nii hullusti sadama, et me ei tulnud tee otsas autostki välja. Nüüd vedasime endid läbi pika heina ja nõgeste pärale. Rada läks kenasti ka otse nulli suunas, kas tõesti kuu vanused jäljed veel näha?
Tee otsas oli ootamatult korras majapidamine, kuigi gepsu kaart lubas varet. Talukohas oli vanade õunapuude all täiesti varjuline ja pime. Aitäh!
See aare oli minule selle seeria viimane, kaua hoitud kaunike ;). Alex jäi risteele puugile sobivat pesapaika otsima ja mina panin kand ja varvas mööda vana taluteed minekut. Natike mööda heinamaad ja olidki ees õunapuud ja ka aare kuskil seal. Üritasin kaval olla ja otse suruda, aga ees oli tüma maa. Pidin siis väikese ringikese sisse tegema ja juba olingi aardest 1 m kaugusel, nägin, aga välja otsustasin võtta tiba teisest kohast. No mitte ei olnud tahtmist taas kõrvenõgestega maadelda, mis sest ,et nad nii tervislikult mõjuvad :P. Sain aarde kätte ja sain veel midagi, nimelt kogu kraevahe ja ka pea olid muud kraami täis :D. Kogu tagasitee möödus end saputades ja raputades aga jäi seda va kraami raputamiseks ka õhtuks :P. Tänud aardepeitjale aardeseeria eest!
Tee aardeni läks päris libedalt, ei pidanud läbi võsa ronima ja jalad jäid ka kuivaks :) kohapeal olles asusin turnima kohe ja nii aare silma hakkaski suht kohe. võimas konteiner
Aardele saime autoga päris lähedale sõidetud. Viimased 300 meetrit jalutasime. Lõpu poole muutus jalgealune veidi vesiseks, kuid see meid ei takistanud. Aarde leidsime ka üsna ruttu. Kaubavahetust ei teinud, märkisime vaid vajalikud tähed ja numbrid üles.
Nr 100!
Selle aarde puhul on üsna oluline vaadata enne maa-ameti kaarti või muud satelliidikat, hulk vaeva jääb vähemaks. :D V: auto J: võtmepaela. Tagasiteel korjasin kullerkuppe.
Andis sinna päris kuiva jalaga kohale jõuda, põld oli ikka korralikult vett täis. Aga kes tahab, see leiab tee. Aarde konteiner on äge :)
Oli teine täitsa plaaniväline aare meie marsruudil. Siiski tuli eksimus alles päevavalgele kui võtsime suuna BrokRogain 8 juurde :) Jällegi üks meeldiv ning korralik konteiner sai leitud, tänud.
Pärast Kamba aaret sõitsime siia ja kuigi Martin enda arvates mäletas, kuhu ta oma otsinguretkel auto jättis, siis tegelikult parkisime tükk maad kaugemale. Aga metsa viisi isegi mingi rada, kus ilutsesid värsked jäljed (mõtlesime, et kas tõesti täna siin geopeiturid käinud) ja nii me seda mööda startisime, mina gepsuga ees, Martin sabas. Mingi hetk oli selge, et rada oma jälgedega meid õigesse kohta ei juhata ja viimased ~250 meetrit murdsime otse läbi metsa. Samas kurta kohe kindlasti ei või, sest nii saigi vahetumalt kogeda praegust metsa ilu. Kohati on ikka iga oksake ja heinakõrs nii paksu härmatisekihi all, et ainult vaata ja imetle. Kõik see loob pimedas metsas lambivalgel parajalt sürreaalse vaatepildi...
Lõpuks tungisime nulli ja pärast mõningast tiirutamist jäi midagi kahtlast silma. Äge konteiner ikka, väga teemasse. Võtsime ka esimesed tähed ja numbrid, küllap millalgi jõuab nii kaugele, et kõigi seeria aaretega õnnestub tutvuda :)
Aga suur aitäh peitjatele, väga mõnus aare! V: helkuri, J: elevandi
Pärast ebaõnnestumist Kamba aarde juures oli see järgmine kandidaat. Õnneks oli siin tee sõbralikum ja jõudsin probleemideta plaanitud parkimiskohta. Edasi mööda mingi natuke tõsisema masinaga sõidetud rada nulli lähedale ja otsima.
Ei saa öelda, et kiirelt oleks läinud. Alguses vajasid pimestatud silmad harjumisaega ja siis tuli süstemaatiliselt kõik läbi kammida. Lõpuks jõudsin ka kohta, kus ilmselgelt aare pidi olema ja ma ei pidanud pettuma. Väga tõhus konteiner! EVEJ
Aga jah, nukra hõnguga koht. Aitäh peitjatele!
Pärast SPUNKi oli tegemist jalutuskäik pargis tüüpi aardega.
Salakaval aardekonteiner ainult lasi meil paar korda enda juures keerutada ja ei paljastand ikka oma identiteeti. Peale selle, et see konteiner väga salakaval on, teeb ta ka oma aardehoidmise tööd väga hästi, ma polegi vist enne nii korralikult säilinud aardesisu näinud.
Eelnevast oli mulje jäänud, et antud seeria aarded eeldavad üldiselt põhjalikumat maastikudessanti. See aare oli küll üsnagi lihtsasti ligipääsetav.
Julgust lisas ka veel aarde suurus. Arvasin, et aare paistab kaugelt silma, kuid pimeduse kaasabil ostustas aare end üllatavalt hästi varjata, ikka mitmed head minutid kulusid selle leidmiseks.
Konteiner on hea ja ilmastikukindel, lausa lust on logida, logiraamat kuiv ja laialivalgumata tindiga, lamineeritud juhend, eraldi kott igasugu rändava tavaari jaoks. Tänud peitja(i)le!
Nimi oli küll veidi hirmutav, aga kuna maastikuks näitas kõigest 2,5 siis otsustasime proovida, äkki saame hakkama. Alguses GPS mängis lolli ja juhatas meid metsa sisse, hiljem selgus, et täitsa ilmaasjata. Aare ei lasknud ennast kaua otsida, mõnus suur oli. Võtsime kaasa sauruse ja jätsime aardesse kondeka. Aitäh peitjatele.
Siin oli meeles, et midagi hullu ei ole, natuke heinamaa äärt ja oledki kohal. Muidugi olin valesti meelde jätnud, sest enne kui heinamaa äär tuli oli vaja pikalt sõita mööda väikest teed, siis keerata metsa ja nüüd oli see heinamaa kus rohi ulatus rinnuni, edasi tulid üle pea nõgesed ja siis ka aare. Muidugi tulime siia lühikeste pükste ja plätudega aga mis seal ikka, see kõik ainult virgutas meeli :)
Otsustasime teha jaanieelse geopeituseteemalise reisikese Põlvast suunaga Võrtsjärve poole. Startisime reede õhtul ja esimene aare meie "maratonil" oli BrokRogainVII. Kuna eelmisel aastal sai üks BrokRogain Danieliga ühiselt leitud, siis seekord ma juba aimasin, mida otsida ning leid tuli kiirelt. Loomulikult sai seal püstitatud minu isiklik rekord teemal "mitu sääske mahub korraga ühele käeseljale". Ja tagasiteel sai ka natuke hämarduvas metsas ekseldud. Aga üldsiselt tore algus reisile. V küünal J Eesti münt
Õnnestus täna aardele "veidi" lähemal randuda kui eelmine kord. Sai igaks juhuks vihje üle vaadatud. Aare korras!
Jätsime mobiili elumaja lähedusse ja astusime 200m jala. Leid kiire ja lihtne, kaubavahetust ei korraldanud. Aitäh!
Leidsin. Suht läbi võsa aardeni ja mööda teed tagasi. EVJ: LED-võtmehoidja.