Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Viiest filmitopsist koosnev multiaare. Peidetud Pudisoo ja Leesi vahelisele teele maaliliselt kaunil Lahemaal. Iga konteiner sisaldab järgimse aarde koordinaate.
Selle aardega soovin Ain(ts)le palju õnne juubeli puhul :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 1/10 |
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 0/4 |
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 3/1031 |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC34XFB
Logiteadete statistika:
35 (67,3%)
17
13
4
6
1
0
Kokku: 76
Paras teoaare ja teopeitus see teekond oli. Aare siiski oli omal kohal ja suht hästi säilinud. Tigu oli karbis :) lisaks õnnestus lokaliseerida ja loodusest kokku korjata 3.filmitopsik....nüüd ehk ärkab üks haldjas ellu või sünnib mõni pisike juurde, kes teab kuidas neil asjad käivad? Igatahes - neljanda punkti naabri Valvele sai ausalt vastata küsimusele " mida teeme siin?" "Korjame loodusest prahti kokku või vähemalt üritame" :) esimest,teist ja neljandat topsikut ei tuvastanud, nii et kui tundub liialt kergekäeline arhiveerimine, on vabalt võimalus "järelnoppimist" teha. Ootame korralikku NKT laadset asja seda highwayd tähistama. Põhjust oleks. R.I.P.
Kas keegi aarde varem leidnud geopeitur on nõus loodusesse jäetud "rämpsu" eemaldama ning saaks selle aarde ka siin lehel arhiveerida?
Pooled punktid ja lõpp tuleks enne arhiveerimist loodusest eemaldada? Need on ju seal jätkuvalt alles.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kas keegi tahab taastada?
Kuna täpselt kindel ei olnud, mis punktid mul leitud olid, siis mõtlesin, et proovin algusest uuesti. Seekord ei leidnud isegi esimest punkti, nii palju siis sellest.
Kirjutan siinkohal teate esimese punkti kiirest leidmisest ja sinna logimisest. Täitsa positiivne meeleolu. Rohkem täna ei plaaninudki lugedes eelnevaid logisid...
Neljandas punktis ei leidnud vajalikku konteinerit. Otsisime läbi võimalikud asukohad, kuid vihje viimase punkti jaoks ei näidanud end... Ka kohalikud uurisid meid kahtlustava pilguga.
Esimesed kolm topsi tulid võrdlemisi ruttu, aga jäi meilgi neljas leidmata. Kohapeal on just see maastikulõik erilise hoolduse alla võetud, rohi niidetud ja oksad koristatud. Peale selle jälgisid tee pealt kohalikud meie etendust ja nii see otsimine pealiskaudseks jäigi. Kui see punkt alles peaks olema, siis soovitaksime ta asukohta muuta, rannajoon on küllaltki pikk, et pilkude eest varjatult otsida.
Sai käidud uuel katsel ning taas pidime lahkuma neljandas punktis tühjade kätega. Eelnevad koordinaadid kirjutasime ülesse ning edastasime viimasele leidjale.
Omanikul tasuks pilk peale visata. Neljas punkt võib olla kadunud!
Ei leidnud meiegi neljandat konteinerit- Kes teab võiks kontrollida. Äkki vajab remonti?
Esimene punkt alistus kenasti. Teise leidsime maast ning sättisime ühe puukülge tagasi. Kolmanda leidsime ka. Neljandat kahjuks ei suutnud tuvastada. Päris kadumist väita ei julge aga meie 20minutit ringivaatamist ei tuvastanud midagi. Teine kord läheb ehk paremini :)
kena kant! aint multiaare oli niukse võsaka mekiga !aga tänud ikka !
Mõni tuli ruttu, mõni võttis aega aga kena mere äärne reis oli. Miks peaks ennast vahepeal logima? No see jäi mõistatuseks tegelikult. Aardega aga kõik korras ja retk oli kena. Kersti tahtis isegi ühte müügis olnud talu ära osta, mul ei olnud aga raha kaasas, pigem küll üldse olemas. Tänud peitjale!
2 esimest punkti külastasin eelmisel päeval juba ära. Teel 3. punkti poole sain ehmatuse osaliseks. Samas ei tea kumb rohkem ehmus. Olles Soomepoiste aarde nulli lähedal maanteel hüppas mulle kits tee peale ette. Ja ikka väga lähedalt. Meie omavaheline kaugus oli maksimaalselt 3 meetrit. Kits ise pani sellise purakaga minema, et alles metsaserval sai pidama, et uurida mis just juhtus. Tänu sellele möödus tee Kolga-Aabla vahepunkti kuidagi märkamatult kiiresti.
Neljandas punktis Kiiu-Aablas juhtus järgmine seik. Jõudsin kell 8 hommikul platsile. Tulin ilusti ratta pealt maha, eemaldasin seljalt koti ja hakkasin nulli poole liikuma. Järgmine ehmatus. Seal samas meres paljas vanadaam, peseb ennast. Läksin siis sujuvalt eemale ja tegelesin oma asjadega. Kui meri tundus olevat tühi, asusin vahepunkti otsima. Siis järsku kuulen "Oh issand kelle asjad siin on, KAS SA OLED ELUS??" Oli juba niigi ebamugav olla, kuid nüüd tuli temaga veel rääkima ka minna. Andsin teada, et minu asjad ning et olen elus ja terve. Uuris millega ma siin tegelen. Et veel rohkem ebamugavust vältida, seletasin ära, et tegelen orienteerumismänguga. Õnneks see peale ta otsustas oma koju ära minna. Hakkasin siis uuesti otsima, käisin tuimalt ringi. Ei olnud enam kindel ka oma koordinaatides. Tegin kiire geokontrolli ja veendusin, et kõik õige. Hingasin korra sügavalt sisse ja välja ning läksin võtsin järgmised numbrid.
Lõpus oli juba aint kummardamise vaev. Tänud Pudisoo-Leesi teekonna omamoodi seiklusrohkeks tegemast
Viimasel katsel tulid kõik topsid normaalse ajakuluga täpseltelt koorinaatidelt välja. Tänud peitjele ja taastajatele.
Kõik vahepunktid olid kergesti leitavad! Meeldiv reis! Sai ka mererannal lainekohinat kuulatud ja kaugusest paistvat teletorni siluetti binokliga uuritud! Tänud!
DCCCLXXIII. Kõik punktid leitud ja multikas läbitud. Neljas oli vähe ebamugavas kohas ja seal ka topsik vedeles maas, panin arvatavasse pessa tagasi. Tänud, polnud ammu seda teed sõitnud.
Issanda teed on imelikud ja tänu sellele, sattusime ka siia täna. Haiglasest uudishimust, et mis seal teises punktis siis on toimunud, et seda muudeti õige pea peale seda kui sinna numbrid jätsin, jäin seisma ja läksin vaatama. Kuri saatus oli vist kummuli jooksnud peiduka ja vihjerulli seal tõesti ei olnud. Küll aga avastasin ta paar meetrit eemal, oksa külge kerituna. Heakene küll, tops on parem kui rull ja nüüdsest on ta rippuvas asendis ja ka lumega leitav. Kolmas punkt karjus kaugelt silma ja sai vaid uue, mitte sõõdava ning rändas oma pessa tagasi. Neljas punkt:esmaleidja väidab ühte, mina hoopis teist ja topsi pole kummaski peidikus! Nohisesime seal ringi kuni lähima maja naispere tuli oma randa ja piilus meid huviga. Nende huvi nakatas vist meid ja topsi avastasime kolm-neli meetrit (minu :P) pakutud peidukast põõsa alt, maapinnalt. Läbimärg aga muidu komplektne. Läksin rannakividele sisu kuivatama ja kuulsin naabrusest pidevalt laste kilkeid, et mis te teete meie rannas. Tundus lõpuks ebaviisakas jätta reageerimata ja nii Merike läkski kohalikega suhtlema, et kui koht on eramaa ja häirib kohalike, siis korjame ära ja viime kolmandasse punkti. Kui kohalikud teada said, et mis, kes ja milleks, siis saatsid meid vaid naerunäod ja palve, et peiturid ei sigatseks seal nagu paljud turistid pidid tegevat ja autodega lausa randa trügivat. Vahepunkt pidi küll eramaal asuma aga naabrite piiril. Selleks ajaks tundus logiraamat tahe olevat ja jäi omale kohale(kaevata ei tohi!) ja lõpp...see hulpis basseinis ringi, kuid sisemine tops ja logiraamat olid kuivad. Välimise kesta asendasime, panime ka tiba nänni sinna, lisasime ka kirjuti ja omale kohale tagasi...huh, tehtud! Head otsimist ja olge ikka viisakad!
Seda aaret otsides sai palju nalja... Aga tsiteerides klassikuid: selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest.
Algus oli siis selline, et mina ja Liina otsustasime ühel kenal kevadpäeval Juminda poolsaarel geopeituda ning see aare oma punktireaga jäi täpselt marsruudile. Kuna me logisid polnud lugenud, siis negatiivne eelhoiak puudus.
Esimene punkt ehk aarde päises toodud koordinaatidel olev filmitops tuli küll filmitopsi jaoks veidi ebaharilikust kohast välja, kuid see-eest kiiresti. Ainuke, mille üle imestasin, oli logiraamatu olemasolu - see pole ju lõpp-aare, milleks seda logida ja sellega segadust tekitada?
Topsist saadud koordinaatide järgi sõitsime sutsukese edasi ja peale mõningast otsimist märkas Liina siingi koordinaate - küll mitte topsi kujul, vaid [maipri] pandud rullina ümber kuuseoksa. Täiesti viisakas lahendus seegi ja ilmselt ka koordinaatidel või vähemalt nii kaks iPhone'i arvasid.
Seepeale sõitsime edasi, kolmandasse punkti ja siinkohal jõuan ma oma jutuga õige pea alguses mainitud naljani. Loomulikult leidsime ka meie kogenud geopeituritena loogilisi kohti läbi vaadates [kingu] mainitud võtme. Tekkis hirmus tahtmine teada saada, mis seal putkas siis sees on, kuid suutsime end esialgu ohjeldada ning otsisime ikkagi topsi. Kuid ei leidnud. Siis luges Liina natuke logisid ja jõudis eelmise mitteleiu logi põhjal järelduseni, et ju me leidsime vale asja ning oleksime pidanud ikkagi minigripis filmitopsi otsima.
Otsustasime seda teha, kuid enne lahkumist siis juba ka putkasse sisse vaadata. Hull geopeitur avas võtmega ukse ja mõnda aega ukselt sisemust imetledes (ilmselt veepuhastusjaam vms) pistis teine, hullem (või hullum?) geopeitur ka oma pea ukse vahelt sisse... Millele järgnes kõrvulukustav signaalimöire ehk siis kisama hakkas jublakas, milles ma juba enne signalisatsioonipasunat kahtlustasin, kuid kuna uksel turvafirma sildid puudusid, siis... Kaalusime korraks ka kohapeale jäämist ning kõrvad lontis valju noomituse vastu võtmist, kuid närvid ja kõrvade trumminahad ei pidanud vastu ning lasksime kiiresti jalga, enne aga lukustasime loomulikult ukse ja peitsime võtme tagasi. :D
Tagasi teises punktis ei leidnud me peale eelpoolmainitud rulli miskit geopeitusega seonduvat ja seepeale helistasin [karuonu]-le, et seda hooldamise asja täpsustada. Selgus, et selles punktis polnud nad midagi muutnud ning koordinaatide rull on täitsa õige asi!
Sõitsime tagasi kolmandasse punkti, kuid kuna sireen endiselt vapralt üürgas, siis tegime näo nagu oleksime hoopis randa tulnud ning pidasime seal väikese pikniku. Lahkudes nägime küll ühte noormeest jalgrattal metsa pööramas, kuid ei hakanud uurima, kas ta läks kisa likvideerima või sõitis muidu. Läksime hoopis Majakivi aaret otsima, kus midagi ekstreemset ei juhtunud, kuid see on ka hoopis teine lugu (logi).
Kuid teisi lastekrirjanduse klassikuid tsiteerides - kurjategija pöördub alati tagasi kuriteopaika ja nii olime me ka paari tunni pärast uuesti tagasi. Rahu valitses taas maa peal ja sai rahulikult otsida. Kõik mudiugi enam ei julgenud, kuid mina tegin koerajalutaja näo ning leidsin topsi imekiirelt. Ka kolmas punkt on olemas ja korras!
Neljandas punktis põletati küll mere kaldal puuoksi, kuid see meie otsimist ei seganud. Leidsime enam-vähem loogilised kohad, kus see topsik olla võiks, kuid paraku miskit näppu ei jäänud. Veel otsimist jätkates leidsime oletatava peiduka lähedalt hoopis samasuguse minigrip koti, millesse kaks esimest topsi pakitud olid. Kuid see kott oli ilma põhjata ja loomulikult ka ilma sisuta. Nagu juba mainitud, läheduses käisid koristustööd, seega ei välista, et neljas punkt võib olla kadunud. Kui kellelgi võimalik, paluks kontrollida.
Üldkokkuvõttes oli aga väga elamusterohke ja kui sellele aardele sellise pooliku otsimise järel üldse midagi ette heita, siis stiililist ebaühtlust - lihtsam oleks otsida, kui teaks, et kõik mikrod on peidetud ühtmoodi. Ja veelkord vabandust kohalikele meelehärmi põhjustamise pärast ning hoiatus teistele geopeituritele - võtit ei ole vaja kasutada! :D
Esimesest punktist saime kiirelt edasi, teises leidsime vist sama rulli, mis maipri 10.10.13 (2. Tops puudub ja koordinaatide rullike vedeles maas. Nüüd on kmaapinnast kõrgemal (küll geopeitur oskab märgata)). Nüüd hiljutist hooldusteadet lugedes on jah selge, et ei leidnud minigripitud vahepunkti vaid midagi valet. Rullist saadud koordinaatidelt midagi ei leidnud.
No ma leidsin ta üles. Mitte iseseisvalt, aga pisukese täpsustava abiga. Tõepoolest, miks mitte peita aardeid teiste inimeste aeda (peaaegu, eksole..?).Selle aarde osad peidikud pole päris minu maitse.. Ahjaa, leidmise päev võis ka olla 14.12.aga see pole vast väga oluline...
alustasin minagi selle "toreda" aarde otsinguid. Esimese puntki koordinaadid maa-ameti kaardil vastasid ka üsna täpselt topsiku asukohale looduses. Seejärel läks asi ikka poole "lõbusamaks". Ajasin maa-ameti kaardi järgi (sest gpsi mul ei ole) koha välja, lugesin ka sadu kordi logiteateid ning asusin teele. Esimene kord ebaõnnestus. Arvutasin minuti komadest sekundeid ja ajasin uuesti kohta kaardil, seekord näitasid koordinaadid ikke valele poole teed. Aga piirkond siiski vähenes natuke. Lugesin uuesti logiteateid ja peale tunniajalist otsingut auto poole lootusetult tagasi ronides siiski-tänu uuele peidukale - märkasin seda "topsi". Niisiis-see koht oli endiselt ca 20 meetrit eemal kohast, mida koordinaadid maa-ameti kaardil näitavad. Kolmanda ja ilmselt ka kõigi järgnevate puhul kahtlustan sama, kuna needki tunduvad olevat metsas, kus igaühe gps näitab erinevaid numbreid. Kolmandat käisin otsimas, aga see ala, mida maa-ameti kaart näitas, ei tundunud olevat selline, kust oleks võimalik midagi porist välja tõmmata...oli ka juba liiga hämar.
Siit minu palve: kas keegi, kes on selle aarde punktid leidnud ja koordinaadid alles on, võtaks vaevaks kontrollida, kas maa-ameti kaart näitab asukohtadeks ikka looduses asuvate peidukate kohti. 200m2 alalt fototopse otsida on muidu ka päris äge, aga siiski tahaks pisut väiksemat ala..Palun andke sellest mulle teada! Tänan!
Kuivatasime, vajadusel uuendasime pabereid, minigripistasime kõik vahepunktid. Lõpuaarde märjad asjad viskasime kogu täiega prügikasti, alles jäi vaid suur teokarp. Uue logiraamatu panime filmitopsi ja selle originaalkarbi sisse. Pliiatsit polnud kahjuks uut panna, seega - OMA PLIIATS KAASA! Kui mõni järgmine otsija võtab vaevaks viia, oleks tore.
Selle aarde kohta pole just väga palju häid sõnu kirjutatud. Mõtlesime, et läheme vaatame üle ja jätkame niikaua, kuni viitsime. Ainus punkt, kus me rohkem aega veetsime oli teine, kuid ka sellest saime Paavo logi lugedes üle. Aitäh neile, kes täpsemad koordinaadid on võtnud vaevaks panna, meil sujus kõik libedalt, kuni lõpuni välja.
Esimeses punktis käisin lastega nime kirja panemas juba suvel aga kuna suund oli Lahemaale siis edasi ei otsinud. Nüüd tegin peatuse ikka alguses, et võtta uuesti teise punkti koordinaadid. Selle aardega on asjalood väga kurvad. Kuigi kõik punktid on leitavad. 1. Logiraamat märg. 2. Tops puudub ja koordinaatide rullike vedeles maas. Nüüd on maapinnast kõrgemal (küll geopeitur oskab märgata). 3. Logiraamat niiske. 4. Logiraamat märg. 5. Lõppaarde karbil kaas katki ja sisu vesimärg. Koht ise on vaatamist/uudistamist väärt. Omanik võiks aarde üle vaadata. Meie tegime pärast leidmist lähedal rannas väikese pikniku ja sõitsime edasi.
Üsna kiiresti tulid need topsikesed peidust välja. Tänud peitjale
Ja läksingi tõesti kohale. Tervelt aasta hiljem. Ning nüüd ka taas esimesse punkti, kuna teise punkti koordinaadid olin vahepeal ilmselt minema visanud, kuigi mäletan, et need seisid ikka väga pikalt mul lahtiselt autos.
Teisest punktist ei suutnud endiselt midagi leida. Sama palju maltsa ka. Kui olin 10 minutit seal moepärast tiirutanud, mõtlesin: no mida krdit ma ometi siin teen! Lonkisin autoni ja helistasin Veikole, et küsida - kus asub lõpp-punkt. Olin suht kindel, et ega ma nendest vahepunktidest, kui ma need peaksin ka juhuslikult üles leidma, mingeid numbreid ei näe. Veiko oligi lahkelt nõus abikäe ulatama ja kuniks ta maa-ametit ning google mapsi püüdis ühendada ja mulle sobiva paiga leida, istusin teises punktis ja lõunastasin.
Saanud Veikolt mingit numbrid läksin otsingutele. Ragistasin tükk aega võsas ringi ja jube kopp hakkas ette tulema. Helistasin Veikole, kes arvas, et äkki ta siiski eksis kohaga ning pakkus uue variandi, kummardades minu meelekindluse ees. Ta väitis, et tal oleks olnud juba mõned tunnid tagasi siiber sest kohast. Ent lahke nagu ta oli andis ta mulle ka kolmanda punkti koordinaadid, et äkki ma tahan ikka sinna minna ja lõppaarde kohta käivad õiged numbrid üles otsida. Vilistasin sellele ettepanekule ja ronisin Veiko teise soovitatud kohta. See oli veel hullem rägastik. Olin hullult ära kraabitud ja kõrvetatud ning peas vasardas mõte: miks ma ometi siia galeerile ronisin! Olgu, lähen siis kolmandasse punkti.
Kolmanda punkti asukoht oli väga laialivalguv. Veiko ei mäletanud seda isegi enam päris täpselt, ainult mingit onni mäletas, mis pidi olema kuidagi asjaga seotud. Topsi ma ei leidnud, küll aga selle hüti ning ühtlasi ka majakese võtme. Omanikud peaksid selle paremasse kohta peitma, et üks hull geopeitur nende omandisse sisse ei murraks. Igatahes olin juba peaaegu ära minemas, kirudes telefonis Veikole oma rasket saatust ja muuhulgas ka seda, mis ma temast arvan, kui juhuslikult kolmanda punkti mudast välja tõmbasin. Hurraa, nüüd saab lõppu.
Sõitsin kohale ja kuigi vastasmaja elanikud mind väga kahtlustavalt silmas pidasid, leidsin oodatud suure aardekarbi asemel hoopis järgmise vahepunkti. Krt küll, ikka veel kestab edasi. Lõin numbrid gepsi ja sõitsin kähku minema, enne kui politsei kutsutakse.
Seekord läks kõik hästi. Jõudsin õige kohani, leidsin ligumärja aarde, panin nime kirja ja päästsin karbist asjad, mis otse riknenud veel polnud. Kahju hakkas neist lihtsalt. Aga Veiko antud nullist olin küll ikka päris kaugel veel. Hea, et ta ikka umbes täpselt seda kolmandat punkti mäletas...
Kui aga keegi juhtumisi tahab seda aaret leida, siis võtke ühendust. Mul on nüüd lausa mitmed koordinaadid kirja pandud.
EDIT: Alexi pandud koordinaadid võivad teises punktis täitsa olemas olla. Ma ei teostanud seal erilisi suuri otsinguid, kuna polnud eelnevalt nii põhjalikult logisid lugenud.
Kui ma lõpuks aarde kätte sain, siis mul olid kaalumisel kolme tüüpi logid:
a) Leitud, logitud!
b) Leitud, logitud, pikk poolakeelne sõim!
c) /Pikk ja põhjalik ülevaade käesoleva mikro-multi-mõistatus-metsas aarde kohta/
Koju jõudmise hetkeks on esimesed kõige rämedamad emotsioonid juba lahtunud ning otsustasin siiski paari tagasihoidliku omadussõnaga seda kremplit kirjeldada. Peale Alexi käest kolmanda punkti koordinaatide saamist läks kõik kuni lõpuni ladusalt ja nime kirja panemine oli sama lihtne kui külmikust kohukese võtmine. /iroonia/ Tegelikult oli ka järgmine vahepunkt mattunud mõnusalt turba alla ning seal sees olev "paberi moodi asi" oli ligumärg (loe: leidmine võimalik ainult tänu geokõnele). Õnneks oli number loetav. Sealt edasi õnnestus kellegi aia taga sabistada ning seetõttu tekitada elevust kohalikes, kes hommikumantlites teeäärde rivistusid ning käed puusas minu tegevust jälgisid (loe: +40 minutit), tops loomulikult ligumärg. Lõpus oli õnneks aardekonteiner piisavalt pirrrrakas, sest muidu poleks see 3 liitrit vett sinna sisse mahtunud. Ehk siis kaas lõhki ja kauss triiki. Kogu sisu nii ligumärg kui annab olla. Kuna käesolevaks hetkeks oli mul sellest multi-mikro-naljategust ülimalt siiber, siis hooldamisest oli asi kaugel. Valasin väärtusliku roiskuvee maha, kuivatasin kopsiku ning lisasin suvalisel paberilipakal oma nime. Kogu ülejäänud sisu jäi sama targalt minust maha.
Sooritasin "geokuriteo" ja jätsin teise punkti kopeerivad kordinaadid...esmaleidja ning mina ei suutnud topsi taas leida ja teised otsijad jäid samuti tühja käega.Topsi pole, koordinaat on ja leiaks ka lumega ilmselt...
Nutt, hala, ving. Teine katse ebaõnnestus, teivas oli liiga pehme.
Arutelu, mis selle aarde ümber on käinud, olen ma jälginud ning olin valmis üsna selliseks asjaks, mis seal ka tegelikult oli. Esimene punkt tuli kergelt, kuid juba seal tundus asi kuidagi kahtlane. Võtsime koordinaadid ning sõitsime edasi. Teine punkt. Kõige peal tuhnisime koordinaatidel vasakul pool teed kõik kohad sääski trotsides läbi. Siis tegime mõned kõned ning saime teada, et just seal see mikro olema peab. Tuhnisime vastavad kohad veel korra läbi ning mida polnud seda polnud. Vaatasime ringi ka teisel pool teed, sest nagu siin on kirjutatud, on kohati ka teepool valesti määratletud või koordinaat sootuks keset teed. See koordinaat näitas siiski vasakule poole teed. Siiski vasardas mul peaks mõte, et miks peavad need olema mikrod!?!? Aarde mõte on ju väga tore, aga miks pole seda teostatud väikeste või normaalsete konteineritega!? Okei, olgu või mikrod, aga olgu siis peidetud nii, nagu metsa mikrosid peidetakse, mitte suvalt kuskile võssa visatud. Olles teada saanud, kuidas see asi seal olema peaks, ei ole üldse ime, et see asi kadunud võib olla. Lõpuks jätsime selle tuhnimise järele ning sõitsime Leesi poole edasi. Järgmise punkti ja lõpu kohta saime ka veidi infot, kuid sellest polnud eriti abi. Vaatasime mõnda kohta, mis oleks nagu sobinud, aga jah... Mulje aardest on igal juhul selline, et omanik on käinud filme ilmutamas ning teel koju need lihtsalt võssa laiali loopinud, võttes samal ajal 100 km/h liikuvast autost mingi koordinaadi. Koht on muidugi superilus, aga see aare vajab kas ümbertegemist või vajab koht üldse uut aaret. Tahtsime ise ka sinnakanti üle karbi poetada, aga ei hakanud, sest kes teab pärast peidad veel sellele mikrole pähe ja jama kui palju...
Teise punkti null jäi mul keset asfaltteed. Vihjest, et vaata vasakule poole teed, jäi selle mikroaarde jaoks väheseks. Pool tundi sai edutult otsitud.
Kuna teise punkti asukoht on avalikult saadaval siis valmistasin kodus hea kaardi ette. Teel peatusin ka esimese punkti juures ja panin nime kirja. Teist topsikut otsisin paarkümmebd minutit tulemuseta, rohkem ei raatsinud aega kulutada.
See logi sai küll kergelt kirja, vahepunktid tulid kiirelt ja ega lõppaaregi end kaua peitnud. Aare korras, evej. Aitäh.
Mõtlesin, et alustan seda teksti siin kisaga, et kuidas keegi seda aaret ei leia, aga las see jutt see kord jääda. Käisin ise aarde uuesti läbi, leiud tulid kiiresti, loogilistest kohtadest ja kui korra oli plaan üldse aarde staatust muuta siis nüüd see plaan mattus unustuste hõlma. Ainuke muutus mida tegin oli teise aarde kordinaadid ja need on nüüd järgmised. Tulles Pudisoo poolt, jääb see aare vasakut kätt ja kordinaadid on 59 33,063 ja 25 33,559 ning see muudatus sai pandud ka esimesse aardesse, viimase lehe taga küljele. Ülejäänud aarded olid korras ja õigetel kordinaatidel. Puust ja punaseks ei hakka tegema, sest pole lihtsalt vajadust:) Head otsimist. PS! Enne talve tulekut panen uued filmitopsid, ka viimasele aardele selles reas. Hetkel selle suurem kaitse ümber:)