Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See on Advendiaare number 12.
Otsustanud kord vanad eestlased, et lähevad lätlastele kallale. Mõeldud tehtud, läinudki Lätit vallutama. Suure hooga vallutanud ära veel Leedu ja Poolagi. Muudkui trüginud aga lõuna poole. Lõpuks jõudnud eestlased ühe suure ja laia jõe äärde. Eestlaste vanem vaadanud jõge ja lausunud: "Nii ilus jõgi". Kohalikele hakanud nimi meeldima ja nad pannudki jõele nimeks Niilus.
Aare on peidetud ühe ilusa jõe äärde Eestimaal. Head otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ettevaatus_vajalik (1), advendiseeria_2012 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC42NYH
Logiteadete statistika: 203 (97,6%) 5 3 0 0 0 0 Kokku: 211
Huvitav asula, natuke otsimist ja leitud oligi
Peale seda kui Miki oli paar tiiru jões ära teinud, tõi ta mulle aarde kätte, sest ma ise ei leidnud.
Aarde otsimine võttis aega. Peale suurt turnimist sai sukelduda ja seal see muidugi oli. Maive kehastus vihma tõttu silla all kivil istuvaks näkineiuks ja ma kõndisin üle vee tema juurde. Jõest leidsin peremärgiga kivi ka üles. Siis saabus silla alla kohalik poisike lilledega ,uuris meid siit ja sealtpoolt ja saatis meile mööda vett lõpuks lilled. Täitsa teemas ju! Lahkudes leidsime ka tõeliselt vägeva libaaarde. No jah, kui ikka ükskõik kus piisavalt oodata siis hakkab ikka midagi juhtuma vist. Tänud kutsumast ,oli tore otsimine ja külaga tutvumine.
Jäljed olid ees kuni 1m peale,raiskasin sinna päris palju aega enne kui tegin veel paar sammu ise juurde.Aitäh!
Olime teel sünnipäevale ja kuna veidi oli aega, siis leidsime-logisime möödaminnes paar aaret. Päris tore oli peoriietes aardeid otsida, kuna leidmisest suurem väljakutse oli mitte poriseks saada. Aitäh!
Talvel tegin siia põike, aga lumerohkuse tõttu ei hakanud isegi proovima. Täna olid soodsamad tingimused ja ergutuseks ka hea kindel geotiim kaasas, kuid kohapeal selgus, et mul ainsana leidmata ja otsima pidin ikka ise.
Aitäh.
Talvel ei saanud kätte kuigi nüüd tuli välja et olin aardest meetri kaugusel, kuigi siis oli sinna lund ka mingi meetri jagu tuisanud ja oli täitsa tore karastav :D nüüd sai vabalt läbi jõe jalutanud ja aare tuli üsna kiirelt loogilisest kohast :)
Mõisas toimusid tänavused ornitoloogiaühingu suvepäevad. Kasutasin vaba aega lähimate aarete külastamiseks. Esimene. Läks kiiresti. Aitäh!
Oli see alles otsimine. Maa alt ja maa pealt, vee seest ja silla alt. Kätte saime.
No see oli tavapärane sillaaare. Väheke otsimist ja illuss ta oligi, see jõgi ma mõtlen. Tänud
Vaadatud ühe nurga alt, vaadatud teise nurga alt. Lõpuks ühe nurga alt leitud. Aitäh!
Peale kahte ronimist oli nyyd aeg vaikselt kodu poole tagasi liikuma hakata. Nii vaatasimegi geokaarti et mis siis kellelgi tee peale jääb. Siin tegime siis esimese vahepeatuse. Aardekirjeldusest jäi esimesena silma loomulikult lahe kolmekordne peitmiskuupäevakombo :D Suures 6hinas jäi isegi lamp autosse ja suundusime objektile telefonilampidega. Ikka tykk aega sai seal tuulatud ja nulli taga aetud. Logisid lugedes oli korra segi m6te perimeetrit suurendama hakata ja plaanisin autosse lambi järgi minna. Siis aga tuli Kaupo ja päästis päeva v6ttes aarde välja kohast kust olime Liisiga m6lemad juba mitu korda m66da käinud. L6pp hea k6ik hea. Tänud peitjale
Jõudsime siia kottpimedas. Koordinaat näitas justkui väga kindlat kohta, kuid kuidagi ei õnnestunud aaret silmata. Lõpuks tuli Kaupo appi ja võttis siiski sealt kandist aarde välja :)
Peast käis läbi mõte: no sinna ei ole ometi vaja ronida. Nada, Fedja, nada. Tänud
Vesi oli soe ja vool täpselt paras. Kohe üldse ei viitsinud üle silla minna, seega varbad said vette kastetud ning kõik vanavara üle vaadatud, üles pildistatud.
Aarde logisid issi ja lapsed ka ära. :D
Tähistasime civicu ülevaatuselt läbisaamist kruusateedel rallimisega ja nii muuseas hüppasime lähedalasuvast aardest ka läbi ;) Jõel polnud häda jah ;)
Kui kevad korraks nurga tagant piilus, sai Kosele kuivakas manseti vahetusse viidid. Eilseks oli töö valmis saanud ja täna sai mitte nii kevadise ilmaga vee peale mineku varustusel järgi käidud. Loomulikult tuli siis kohe lähemalt uurida, et mis seisus vesi jões on. Täitsa ilusas seisus on. Tänan peitmast.
Mõnus lumine jalutuskäik, veidike vaatlemist ja leitud ta saigi.
Teel koju. Külastaks veel mõnda aaret. Seda siin. Aitäh
Peale seda, kui Kose jalakäijate silla 2,5 juures põnnama lõin, oli selle 2,5 ees ka natuke hirm. Õnneks asja lähemalt uurides täitsa mõnus pisike turnimine. Peidukas paljastas ennast ka kiiresti ja saigi nimi kirja.
Aitäh! Ilus jõgi jah :)
Otsisime siit ja sealt. Siis hakkas vihma kallama. Vajusime autosse ja ootasime lootuses, et äkki tekib hetk kus vett taevast enam alla ei kalla. Olime juba loobumas ja ära sõitmas. No ei lähme vaatame ikka veel. Ja seal ta oligi. Tänud!
Uurisime ja puurisime ja poleerisime kõike, mis võimalik, aga lahkusime tühjade kätega.
Olin kuulnud kohast nimega Ravila karjakastell ning tahtsime koha üle vaadata, kuid kahjuks hakkas sadama. Aarde saime täpselt kahe sahmaka vahel logitud. Nullis oli korralikult geoerosiooni tekitatud, kuid aare tuli ka kenasti peidukast välja. Tänud!
Ei oska arvata, et mida ma siin eelmisel korral küll tegin... ilmselt oli loodus lopsakam ja ei kutsunud õiget kohta külastama.
Parkisime auto. Jooksin sillale ja hakkasin mööda kiviseina kompama. Ei läinudki kaua, paar minutit ja aare käes. Tänud peitjale!
Mingid süütamata kalmuküünlad sillaäärel. Loodetavasti pole siin midagi hullu juhtunud... Aare oli kuiv ja korras. Kiire leid.
Ilus jõgi ja päris kiire vooluga... Ümbrust pimedas väga ei näinud aga tore ikkagi. Aitäh peitjale!
Leitud, naabri koerad olid väga viisakad ja ei teinud kogu otsimise aja jooksul piuksugi.
Kui keegi varemleidnutest või peitja ise siitkandist läbi liigub, võiks kinnitada: a) tops on tõesti jalutama läinud või b) ma olen pime. Kõik-kõik tasandid sai läbi vaaatud, maastiku raskust ilmselt korralikult tõstetud, üks selline “täpselt sobiva kattega” peidukaski leitud, aga topsi ei sedastanud kuskil.
Miks on nii, et pissihäda on alati kõige suurem vahetult enne pissimist ja aarde leiad alati viimasest kohast, kuhu vaatad?
Jõulupäeval tegime väikse ringsõidu läbi kohalike aarete. Tõesti ilus jõgi ja põnev vana sillajupp, kahjuks pole seda siia vist enam kauaks jäänud, tasapisi vajub kivi-haaval laiali. Tänud peitjale.
Koht oli tõesti ilus. Keegi oli veel silla äärde küünla ka põlema pannud.
Mina otsisin ikka veel vales küljes, kui Timmu juba logimisega tegeles. :D Lõpuks jõudsin omadega ka ikka õigesse kohta.
Tänud peitjale.
Teel viikingite küla poole tegime peatuse ja vaatasime üle Eesti oma Niiluse :) Oli uhke küll teine ja täitsa nime vääriline. Tänud peitjale kohta ja legendi tutvustamast.
Ilusa tüdrukuga sai niiilusat jõge vaadatud ja veelgi paremat aaret otsitud. Leitud. Tänud peitjale :)
Ei tea, miks ma üldse teisele poole jõge saatsin paarilised, aga ühelt poolt leidsin ise üles Lihtne leid.
Hirmus palav päev oli ja poe juures oli mingi kohalik bemmigäng. Ma muidugi ei tea miks ma üldse esimese hooga valelt poolt otsima hakkasin aga siis üks teine Mihkel leidis selle ülesse.
Kui naaber silla juures ei olnud lebotavate mugude pärast mõtet autost väljagi minna, siis siin tundus olukord natuke paljulubavam. Kuigi nii kui auto peatasin tuli värava najale mingi onkel vahtima. Viskasin talle käppa ja kadsuin nurga taha omi asju ajama. Minu lähenedes hakkas täpselt nullis elu keema. Keegi pistis sealt põõsaid ragistades plehku. Tundus et rebane, aga pead ei anna. Mõnda kohta ikka nokkisin enne veel kui sealt kõige käidavamast kohast otsitava leidsin. Isegi sisse ei kukkunud ja jaladki jäid täitsa kuivaks. Piirkond oli nii ära tallatud nagu käidaks seal iga päev otsimas, ometigi on viimane logi kuu vanune.
Tänud.
Tagasi koduteel tegime selle aarde juures ka peatuse. Vaatasime Oliveriga selle kivijuraka üle, samal ajal kui Elve koordineeris tee pealt, aga ainsaks saagiks olid sipelgahammustused.
Kuna hommikusöögini oli aega, siis tegime väikese jalutuskäigu ja vaatasime kohalikke vaatamisväärsusi ning ühtlasi logisime ka aarde. Tänud peitjale.
268
Jälle kaks esinenist selja taga, oli aeg aardepeatuseks. Lumega tundus jube ohtlik, kõik kivis tahtsid jalgu murda ja naabrite koer haukus. Lõpuks jäi silma. Aitäh!
Nii ahvatlev peidukas oli vee ääres, nimed said kirja lihtsamalt. Tänud peitjale.
Mina läksin kõrgemale, Herki läks madalamale. Ning see aare ei peitnud end kaua. Kuna sild kolis kõrvale, siis sillasambad jäid õnnetult omapäi. Tänud peitjale!
Siin olen varemalt isegi üle silla jalutanud. Kena peatus, aitäh aarde eest.
Tulin just teise vuliseva silla juurest ja leidsin ka selle lõpuks üles. Alguses proovisin liiga ekstreemseid variante. Tänan peitjat!
Startisime Tartust Valitsuse varjendi üritusele varakult, seega jäi aega Kosel enne üks aare noppida. Leidsime kenasti üles ja panime nimed kirja. Aitäh!
OLi veel aega ja läksime seda aaret uudistama. Nullis otsisid juba Karukati ja atrivsolap. Tore kohtumine oli .Sai nende sabas siis sündmusele kulgeda. Suured tänud peitjale.
Jõudsime Kosele plaanitust tund aega varem ja otsustasime selle aja mõne aardega sisustada. Aitäh!
Siia jõudsime siis kui Esko ja Karukati juba otsisid. Tänud peitjale
Olime otsustanud niiskete riiete tõttu ja hiliseks ajaks geotuuri lõpetada. Aga see aare jäi kohe kõrvale. Minu telefonist polnud suurt mingit kasu. Seega vaatasim maanteeameti kaardilt enam-vähem ära kus võiks olla ja hakkasin otsima. Palju polnud vaja otsida, et sobilik koht silma jääks. Lapsed muidugi ei uskunud mind ja valisid teise tee, sellise kus oli ilus rada. Peale seda kui aarde leidsin, tahtsid nad näidata ka mulle oma imeilustat rada. Tänan peitjat.
Paariks päevaks Laulupeole siirdudes, otsustasime suurelt maanteelt maha keerata...
Tänud aarde eest!
Natuke siit ja natuke sealtpoolt märjas rohus uudistamist, aga karbike ilmutas ennast kenasti!
Indy sai taas supelda kuni mina otsisin. See lause käib vist selle päeva iga aarde juurde :D Kena peatus ja kiire leid. Karp parimas korras. Tänud!
Et oleks põnevam ja saaks ilusat jõge pikemalt imetleda, sai enne leidu käidud ka ikka raskema maastikuga kohas, kui tegelikult vaja oli. Tänud!
Siin oli ikka pusimist. Proovisime ühelt ja siis teiselt poolt. Lõpuks tuvastas Janne peidiku. Täname, pole enne sealkandis käinud.
Vaatasin ühelt poolt, vaatasin teiselt poolt ja kogemata riivas aare ka silma. Nimi kirja ja edasi!
Möödaminnes tegin kiire stopi, kiirelt leitud ja logitud. Koht on täitsa vahva, tänud peitjale.
Mingi aeg tagasi sai kohta tsekkamas juba käidud.Siis ei tulnud otsimisest midagi välja,sest noored libistasid nullis õlli.
Seekord oli õhk puhas.Veidike sai ikka ringi ukerdatud kuniks sain karbi kätte.Aitähh
3 on kohtu seadus. Sai siis täna suund uuesti sinna võetud. Ja ega ei läinud kaua aega kui ta juba mul peos oli. Meie GPS järgi oli null paar meetrit möödas :D
Esimene kord jäi mitte leid kirja panematta (18.09.2016). Täna siis üritasime uuesti aga lahkusime tühjade kätega :(
Siia polnud meie tee meid veel toonud. Aegajalt Tartu mnt pidi sõites on selle aarde mõtteid mõlgutatud, aga sissepõike jaoks pole kunagi sobivat hetke olnud. Tänane viimane meie teele jäänud aare. Parkisime ja siis jälgisime huviga ühe meesterahva toimetusi õunapuu kallal. Jõekaldal on õunapuu täis ilusaid kollaseid õunu. Praegu ju õige mõnus õunaaeg käes.Mees käis ümber puu ja upitas õunu korjata. Ta oli nii tegevuses, et tundus, et ei lõpeta enne, kui puu saab tühjaks. Aga siis segasime teda meie. Me ju sättisime end ilusasti sillale ritta tema tegevust jälgima ning ühel hetkel ei kannatanud ta seda enam välja ja lasi jalga. Tore, nüüd asusime meie tegelema oma põhitegevusega ning kui logi kirjas, siis . . muidugi läksime õunu proovima, et kas on ka nii maitsvad, nagu õunakorjaja oma korilusega lasi arvata. Üsna maitsvad mahlased, aga sinna jäi neid veel, jätkub ka järgmistele :) Täname peitjat!
Leitud ta sai, aga pole nii rasket 1.5/1.5 aaret veel leidnud.
Siin ma sain kasutada kõiki neid oskusi ja kogemusi, mida ma paar nädalat tagasi Norra mägimatkal suutsin omandada. Aitäh Aare.
Kui ma olin suuna kätte juhatanud, nõudis noorgeopeitur, et tema tahab topsi võtta. Tore koht turnimiseks. Tänud peitjale.
Mina otsisin aaret, kui äkki aarde lähedal elavad inimesed hakkasid huvi tundma, et mida seal tehakse. Anna seletas siis, millega tegu on.
Käisime päris valedes kohtades ja mina olin päris loobunud juba. Otsustasin siiski vaadata veel sinna, kus Sander käis. Sealt ma aarde leidsingi. Täname!
Hiljuti sai siit juba mööda sõidetud, aga siis segasid mugud tegutsemist. Täna läks kiiresti. Aitäh!
Silla kõrval külmunud murul oli üks täiesti töökorras lillega pall. Keegi oli silla mõlemale äärtele asetanud kalmuküünlad, need enam ei põlenud, aga andsid sellele kohale sellise kurva ja nukra meeleolu. Mul tekis sellest vaatepildist kohe selline mõte, et kas kellegagi on siin midagi halba juhtunud? Inimesed ikka eeldavad selliseid asju kui kuskil mujal kui surnuaial on küünlad ja veel rohkem kui üks.
Otsimine ise kulges viperdusteta, no kui välja arvata see, et jõge sai igast küljest imetletud, enne kui aare leitud sai. Aga see polegi iseenesest halb ju, siiski ilus jõgi. Me EVEJ.
Aitäh peitjale!
Kõigepealt ronisime kõik valed kohad läbi ja siis lõpuks õiges kohas panime nimed ka kirja.
Märg, pime ja libe aga ikka ei saa jätta ronimata kui aare vaja leida. Alguses ronisin vales kohas aga hiljem sai valitud ohutum koht ja sealt ka leid tuli. V: Tartu bussipileti, J: leegi
Au ja hiilgus Annelile! Mina plagistasin hambaid ja näitasin valgust, ta turnis nii vales kui ka õiges kohas. Tänan!
Õhtupimeduses tehtud. Algul valel pool jõge. Pärast tuli naabrimees ka asja uudistama. Tahtsin talle öelda, et ära karda, me ei visanud laipa jõkke, oleme lihtsalt friik geopeiturid...aga ei jõudnud kui juba autos olime (;
Pole siia kanti varem sattus. See ilus jõgi oli ilus algus ilusale päevale.
Kena kohake. Auto parkides veeres politseiauto mööda. Jälgivad. Tänan!
Niilus tõesti, ainult tiba kitsam :) Tänud!
Kui ausalt öelda, siis raskusastme peale väga ei mõelnudki. Uudistasin ümbrust, piilusin veidi siia-sinna ja panin logi kirja. Täringu jätsin kah :).
Aitäh aardepeitjale!
Talvel sai kohaliku tuttavaga käidud asja kaemas. Minu nägemuses on 1,5 maastik miskit muud kui selle aarde oma siin ning talvel me SINNA üldse ei vaadanud ja aaret järelikult ei leidnud. Võrdluseks - aardel Ardu puusild on täpselt samasuguse - isegi kübeke kergema - maastiku hindeks pandud 2,5. Lind paistis ja päike laulis (või vastupidi) ning vesi vulises. Vist. Ilus. Aitäh.
Nu kui üks inimloom linnast välja pääseb, siis tuleb leida kindlasti üles üks ilus koht ja seal ilusas kohas peab olema kindlasti geopeiturile ilus aare. Nii me siis seda ilusat kohta ja aaret otsima läksime. Nagu ka juba keegi eelnevalt kirjutas. Algul otsisime õigest kohast, siis natuke nii mitte õigest kohast ja siis kui said kõik kõige mitte õigemad kohad ka veel läbi vaadatud, otsustas Elys minna esimesse kohta ja võttis nagu muuseas välja aarde. Tehtud.
Natuke valelt poolt otsitud, natuke õigelt poolt ning natuke kanapimedust. Lõpp hea, kõik hea. Aare ok :)
Kiire leid ja tänud ilusat jõge näitamast. Natuke allavoolu edasi minnes andis jõgi ka haugi meile kaasa niiet paremat annab tahta ühelt ilusalt jõelt. V:mänguasja, J:mänguasja
Oli ilus jőgi ja kunagi vist ka sild sel kohal. Jätsime lővi ja vőtsime Minni. Tänud ilusa koha eest.
Vigade parandus. Loomulikult oli aare selle koha peal, kust ma eelmisel korral otsida ei julenud. aitäh!
05/02/2015 Ilus jõgi Visit Log 1905. Tõesti ilus jõgi. Kui päeva alates sündmusest (visit link) oli kuiva pidanud siis nüüd hakkas taas tilkuma. Aardega on kõik korras. Aitähh!
Kuna ise sealt külast pärit siis see sild tōi palju palju mälestusi esile. Kuidas sai seal vaiksena kalal käidud ning kuidas selle maha lagunenud majakeses omale pesa ehitasime. Aaarde leidsime ka lihtsalt. EVEJ.
Olime logiteadete põhjal hullemaks valmis. Seni, kuni Janar ja Triinu jõge imetlesid, leidsin, logisin ja võtsin naerunäo ja jätsin Minni.
Käisin nagu kass ümber palava pudru ja proovisin maastiku raskusastmele sobivast kohast aaret leida. Pärast 10 minutilist otsimist tuli see välja ebamugavast kohast. Kodus üritasin leida veel infot kas see oli kunagi sild või midagi muud aga ei suutnud targemaks saada. Tänud!
Oli jah päris ilus jõgi. Sai seal natukene jauratud ja juba peaaegu arvatud, et aare jääb leidmata. Vähene geokogemus vms. Aga viimasel hetkel jäi ta ikka pihku. Maastiku raskusastet hindaks veidi kõrgemaks.
Mis kast see niisugne on?
Ilus kast teine jah!
Pirita kloostri viimseil päevil purustasid mässajad püha reliikvia ja kuulutasid, et nende reliikvia on vabadus. Vend Johannes teadis juba siis, et ilma reliikviata ei sa nemadki läbi.
Nojah, kui vabadus käes, eks siis on jälle aega ilusate kastidega mängida ja ilusat jõge pidi ülesvoolu minnes ilusaid väikseid reliikviaid peitu pista. Vabadus jääb siinmail siiski Reliikviaks suure algustähega. Ning seda juba naljalt kasti ei topi.
Kes soovib Läti vallutamist mängida, siis palun väga: väike lahing Riia linnas. Üks näljane eestlane peaks nelja läti kolliga hakkama saama küll.
Käidud ja logitud...:) olen seal varasemalt kala omajagu püüdnud teadmata et kuskil lähedal selline vahva karbike on...:)
Veidike ringi vaatamist ning peagi jäi ebakõla silma. Aitäh juhatamast.
Kiire peatus teel Tallinnasse. Õnneks polnud seekord ka aare teest kaugel ja leidmine ka ülearu kaua ei võtnud. Aardest võtsime kaasa beebi ja lisasime omalt poolt kondeka. Aitäh peitjale.
Otsustasime Koselt suurele maanteele liikuda väikese ringiga, mis andis ideaalse võimaluse siit läbi hüpata. Jõgi vaikselt vulises ja kümnele soojakraadile lähenev õhutemperatuur tundus lausa nii soe pärast mõne päeva tagust pakast, et isegi mantlit ei raatsinud selga ajada.
Aarde endaga läks kuidagi üllatavalt kaua, ikka kõiksugused valed ja palju ebamugavamad kohad said enne läbi näperdatud, kui õige peidukoht lõpuks silma jäi.
Aitäh!
Enda meelest leidsin nii sobiva peiduka ja uurisin esimesena seda, tegelikult oli karp hoopis mugavamas kohas.
Midagi keerulist ei ole aga maastiku raskusaste päris 1,5 nüüd küll ei ole. Jõgi ise on muidugi ilus.
Midagi keerulist siin ei olnud. Ainult natuke vara suundusin jõe äärde.
Koht oli peaaegu kohe selge ilma gepsutagi. Hea, et kindad kaasas olid, punased sipelgad valvasid aaret hästi. Maastik peaks ehk raskem (suurem number) olema?
Tõesti ilus jõgi, ning oli palav eile, et lausa tahtsin juba ujuda :O
Deja vu objekt. Oli ilus küll. Võin vähemalt kaks sama ilusat kohta veel lisaks nimetada. Kui raskusaste 2,0 peale panna, siis oleks kiiremini leidnud:) Need 1,5 aarded on ikka väga kahtlased.
Hakkasime juba alla andma ja ma istusin juba autos kui õepoeg Deigmar karjus, LEIDSIN! nii, et terve küla kuulis. Gps pani villast ja ei teadnud kust täpsemalt otsida. Aare oli huvitavas kohas, ja üldse ilus koht. Tänud peitjale.
Ei saanudki aru, kummalt poolt õige otsida on. Vaatasin läbi kõik mulle kättesaadavad kohad, null jäi jõkke. Üks vana silla külg on laiali lagunenud ja varisemisohtlik, loodetavasti pole see aarde peidukohaga seotud. Kunagi suurema seltskonnaga uuesti.
Ei teadnud kohe kummalt poolt otsida. Läks aega veidi ennem kui leidsime. Kõik ok
Seda aaret on hea otsida, sest kui midagi juhtub, siis Kose komando kohe kõrvalt võtta :) Vesi vulises armsasti ja saime Reinu ka geopeituse usku :)
Esimesel vaatlusel aare silma ei jäänud, teisel ringil kui päike välja tuli, läks palju paremini. Siinkohal tänan ka hunnikut mütse ja kapuutse, mis mul kasutuses olid, kui neid poleks peas olnud peale aarde peitmist, oleksin palju valusamalt pea ära löönud. Ilus ja huvitav ümbrus sealkandis! EVEJ
Kõigepealt aare ja seejärel ülejäänud ilu nautima. Tõepoolest tasus pikem peatus end ära. Pisut kurb muidugi on aga... ehk keegi veel annab nendele hoonetele "uue hingamise"? Suured tänud koha tutvustamise eest!
Aarde leidmine võttis millegipärast veidi aega, aga lograamatu saime kätte ja konteiner on igati OK olukorras. Jõgi oli ilus, aga veidi varjatud talvise jää poolt. Samas ei saanud me vastu kiusatusele ja tegime tutvust kõrvalasuva mõisaga - seal oli endisaegset hiilgust ja mõisapargi ilu nautida kohe küllaga. Miskit ei jäänud üle tuli pärast teha tuvust Ravila mõisa ajalooga, ja see sisaldas tõesti pikka ja huvitavat lugu. Kõigile kes seda aaret otsima tulevad - ärge kohe edasi tormake, tehke ikka üks tiir ka põhjapoolsel kaldapealsel. Suured tänud küllakutsumast
Ilus ja kena. Kui ettekujutada milline see veel sajand või kaks tagasi oli, siis tundub veel eriti huvitav. Tänud peitjale!
Ilu vaatajaid oli mitu seltskonda, 3 läksid ära aga 2 jälgisid pingsalt minu "pildistamist", kuda sa otsid, sain palju "pilte" ja aarde, tänud!
CDLXVII. Muidu mu igati korralikult käitunud autonavi võttis täna pähe ja juhatas mind vägagi ebanormaalselt siia. Selle sõidu kõrval võttis aardeleid tunduvalt vähem aega. Kõik korras, tänan!
Väga huvitav jutt , mis aardega kaasas käib :). Aitäh!
Kuna kaunis aare sai juba võetud tuli ka ilus ära võtta. Muidugi sai auto pargitud valele poole aga see ei seganud leidmast. EVEJ
läksin üle silla, tulin ala silla ! jõgi oli naa ilus, et sai käidud kohe jões. tänud !
Viimane lahing enne Tallinnat ehk viimane aare enne lõpuspurti koju. Mõtlesin, et ei taha enam kruusakaid, kuid kui nägin, et kruusaka mööda on 2,5km ja asfalti mööda 6,5, siis jäi valik muidugi kruusa kasuks. Ega ta nüüd eriti hea tee polnud, aga täiesti tikksirge ja otse aardeni :) Kõige pealt sõitsin suure hooga kohe valele poole jõge. Siis läksin õigele poole ning ega leidmine kaua aega võtnud. Jõgi oli nii ilus, nii ilus, hing jääb kinni kohe selle asja peale ;) Geps näitas Raasikule jonnakalt läbi Alavere ning 32 km. Ma teadsin aga, et läbi Pikavere on otsem. Ja kui teekonnaplaneerijasse panin tee läbi Pikavere, siis jah 28 km oli. Saatsin selle gepsu oma Alaverega kukele ja sõitsin lihtsalt koju. Meeldiv üllatus oli, et Viskla-Pikavere tee on kõva kattega. Kaks aastat tagasi oli veel kruus :) Aitäh!
Oli puhas ja kuiv pesakoht sel aardel, nõgeste ja okaste koha pealt sobib suurepäraselt ka lehviva sabaga või bikiinides otsijatele.EVEJ.
Termomeeter näitas 26°C, kui Niiilusa kaldale jõudsime. Näidiku järgi oli kohekohe vaja kaamelit joota, kuid siin ei olnud selleks õige koht, jätsime ta päikese kätte niisama puhkama ja ronisime ise edasi jõe kaldale. Eitea kust ajas end püsti üks väsinud olemisega beduiin, kes meid nähes kiirustas koti õlale ja suundus oaasi serva poole nii kiire sammuga, kui ta laupäevalõunaselt pehmed jalad kandsid. Vahutavaid veevoogusid trotsides ületasime vahejuhtumiteta jõe, sest kaameli olime parkinud kogemata valele poolele. Värskendav tuuleõhk ja palmivari paitasid me varanduse välja kaevamisest rakku kiskuvaid peopesasid. Ja siis käiski juba tuttav kõlks - varandusekast paistis. Kõrvaldasime sealt kõik mündid, lisaks ka peremängu mittesobiva tuleraua, lisasime murdunud ja kasutuskõlbmatuks muutunud söetüki asemele enda oma, millega just endi nimed olime jäädvustanud, ning peale varanduse hoolikat tagasimatmist liikusime edasi mööda päikeses kuumavaid asfaldiluiteid.
Nojah, kui ikka võtta jõe ääres suvaline koht ja hakata seal aaret otsima, siis võib juhtuda nii, et seda ilu ei paista kohe kusagilt. Õige koha peal on aga ilu piisavalt ja isegi aarde leiab seal üles. Täname tutvustamast, nii näeme ära kõik kohalikud Niilused, Volgad, Gangesed ja ehk veel nii mõnegi jõekese või oja.
Kõik oleneb sellest, kuskohast vaadata. Kui esimese hooga leida endale vee ääres mingi suvaline paik ja alustada seal väljakaevamisi, siis ei paista seda ilu küll kuskilt. Õiges kohas asja uurides on pilt hoopis teine. Täname peitjat, sel moel saavad selgeks ka kohalikud Niilused, Volgad, Seine'd ja nii mõnedki muud jõed või ojad.
Väike asula võttis meid vastu suure vaikusega. Õigemini ei saa vaikuses saabumist üleüldse vastuvõtuks pidada. Ei olnud meid keegi ootamas ega silmadega jälgimas käega tervitamisest rääkimata. Ainult suur tühjus paiknes hoonete vahel. Jalutasime keset vaikust jõeni. Jõe ääres oleks kurel rohkelt tegevust ja nalja olnud. Vähemalt sellistel, kes väikestest konnapoegadest oskavad lugu pidada. Meie konnadest suurt ei hooli ja seepärast hiilisime nende vahelt läbi, korjasime aarde üles ja pistsime karpi ühe rändava mündi. Tavaks on kujunenud, et aarde juurest lahkume tuldud teed. Auto juurde tagasi jõudes lõikas vaikusest läbi vali mootorihääl. Meie suunas kihutas kummalisevõitu traktor, mille nelja peenikese kuid kõrge ratta kohal istus maiesteetlikult traktorist, kes meist suuremat välja ei teinud, vaid edasi kihutas. Lahkusime meiegi, kuid traktoristile vastupidises suunas. Aitäh toreda aarde eest ilusas kohas. See on meie maitse järgi aare.
Lühike peatus teel NKT aareteni. Mingil arusaamatul põhjusel otsustas geps mind lõbustada väikse jalutuskäiguga ümber kohaliku tiigi. Seejuures õnnestus ka päris kena arhitektuuriga maja vaadelda. Ainus mis puudus, oli jõgi. Tuli ikka oma mõistus appi võtta ja veevulina suunas astuda. Saades aru et mäng on kaotatud, loobus geps vastupanust ja juhatas õigesse paika. Kena kohake, tänud. Aare korras EVEJ
Tõesti kena jõgi ja kena ümbrus, niidetud ja hoolitsetud. Asukoht täpne. EVEJ
Jõe peal nägime üht parti kiiruga lahkumas ning siis polnud ühtegi silmapaari meie otsinguid enam jälgimas. Tänud.
Väga mõnus koht geopäeva alustuseks. Leidmisega läks küll oodatust kauem, kuid see-eest saime seda kauem rahustavat veekohinat kuulata. Tänud!
Olin siit korduvalt üle sõitnud, aga polnudki märganud, et sedavõrd vahva koht tegelikult. Vahtisime ja kuulasime veevulinat ning võtsime aarde peidukast välja. Tänud!
Kiire leid ja logi.
Aarde juurest lahkudes ja teele jõudes, jäime skeptilise pilguga naabri Valvele ja tema abikaasale silma. Kes meid kuni autoni oma pilguga saatasid (ju siis võõrastel tuleb ikka pilk peal hoida, et muidu viivad veel midagi minema).
Tänud peitjale :)
Oli ilus küll, hea lihtne ka. Ümbruskonna tädid on hiigla sõbralikud ja suured suhtlejad. Väike koht, ju neil igav. Täname, kaupa ei vahetanud.
Lugu oli ju kena aga kas nüüd just see jõgi. Nojah, miks mitte. Suur osa aurust läks liig aktiivse eelpuberdeediku jälgimisele. !,5 ja 1,5 - juba tekkis häbisse jäämise tunne. Lõpuks Kadri ta eeldatavast kohast ikka välja võttis. Tänud.
See Eestimaa "Niilus" vedaski meid plaanitud rajalt kõrvale. Niisuguse halli, vihmase ilmaga tundus sobilik jõuluaaretega meelt lahutada. Päeva esimeseks otsimiseks ka sobilik- 1,5/1,5 raskus ka paras katsumus ju. Paraku nii lihtne polnudki, sest kuigi tundus, et just seal ta ongi, siis näppu ei hakanud. Saime ikka igaks petteks ka teisele poole sammud seada... Hakka või nüüd sellises kohas abikarjet teele saatma. :D Siis tõstsin maastikuraskust kriipsu võrra ja voilaa, seal ta oligi! Loodus teeb oma tempe lihtsalt...
Üllatusena leidsime karbist Snickersi šokolaadi, mille me rekvireerisime, sest kui lõpuks peaks saabuma Niiluse servale sobilik kuumus, siis seda sulamaiust küll karbist korjata ei tahaks.
Võtsime siis karbist Snickersi ja kruvikeeraja, jätsime kaks konna ja kaks naeratust.
Aare korras! Aitäh peitjale!
Paar tundi hiljem leidsime oma teel ka grupi päkapikke tee servas- sobilik jõulumeeleolu jätkuks. :D
Vesi oli rahutu, hetk oli rahulik, kärmelt leitud ja logitud. Aitäh!
Natuke aega läks rahulikuma hetke passimiseks, aga siis oli leid kiire.
Tallinnaskäigu väike, esimene, kõrvalpõige. Pikalt ei läinud. Voolav vesi voolas talve kiuste.
Niilus mis niilus :D Lasime kohalikud iludused mööda ja ruttu jaole. Raskusaste tõuseb tasakesi, praegu oli nii 1,67 juba :), eelmistel oli ilmselt natsa lihtsam. Aitüma, meile meeldis. Ja ehk hakkas üks idee kah idanema...
Väga muhe legend, mii laiki :-) See oli selle aasta viimane leid. Lumi oli nii vajuvaks muutunud, et vajutasin seda kohe hoolega. Kuulasin nii ilusa kohinat ja mõtlesin, kas kõrvalmajas toimub täna aastavahetusepidu, et sinna jäljerada viib. Aga pidu toimus noortel vist pisut eemal bussipeatuses, kus siis veel.
Aare korras, EVEJ. Peagi tervitasin ka kohale saabunud peitjat :-)
Viimane aare teel lõunast põhja aastavahetuse peole. Paavol oli karp juba leitud, kui meie lõpuks kohale jõudsime ning jäljed meile ette tehtud. Kena kohake, aitäh tutvustamast!
Noortel läks karbi leidmine väga kähku - jõudsin ähkides kohale just logi kirjutamise ajaks.
Mõnus seljasirutus ilusas kohas. Tänu geopeitusele saab peatuse teha sellistes kohtades, mida muidu ei oskakski märgata ning kus muidu nina püsti mööda sõidaks. Aitäh!
Niikaua kuni mina jagasin konto numbreid ja paroole ning nautisin loodust...logis Merike vaikse nohinaga (mis kostus üle jää praksumise)kuskil jäises kõleduses.Vahel on ikka hea kui enda käekiri pole maailma ilusaim :P Koht oli geopeiturlik, tänud aarde eest!
Ilus jõgi oli, kenasti kohises ja juba oli osaliselt ka jäätumas. Huvitavad olid ka hooned tema kallastel. Jäljerida lõppes arvatavas kohas. Peidukas ootaski aare, mis sai ühe GC võrra rikkamaks. See rändur soovib Saksamaale reisida. Nii et aidake ta sealt ilusa jõe kaldalt liikuma.
Pimedas ei saanud jõe ilust mina eriti midagi aru aga ju see ilu minu eest hetkel lihtsalt peitu jäi. Kohalikele elanikele on vigas liikumine aga silma hakanud ja tuldi uurima, et millega me siin tegeleme. Tänan.
Sellised silmaringi laiendavad aarded kuuluvad mu lemmikute hulka, suur tänu peitjaile!
Parkisin auto külma kõhuga nullile võimalikult lähedale ninaga hange ja sealt mööda jälgi nulli. Hea peidukas. Kiire logimine ja siis sajaga edasi. Tunni ja 15 minuti pärast pidin olema juba Jõgeval.
Ilus oleks olnud kui ma oleksin veel rohkem seal kaldal ukerdanud ja vette kukkunud. Aga seekord ei õnnestunud. Piirdusin eemalt vaatlemisega. Jäljerida on jällegi järgmisi ootamas. Ja Hanno ning Triinu logis olnud jutt on kõik puha unenägu. Täna nõuaks ka tõukerattaga kinnijäämine mingit vastavat väljaõpet. Aitäh.
Tore, ilma geopeituseta poleks küll siia kunagi sattunud.
Jõgi nägi Niilusest hoopis ilusam välja ja aarde leidmisega ühtki tõrget ei tekkinud. Maastik tundub küll vähe rohkem kui poolteist. Maanteede raskusaste pakkus tänase tuisuga autole ka palju põnevust, ei ole ma varem kolm korda sama päeva jooksul paela otsas lohisenud :D
Tuul on lund toredateks vaaludeks puhunud ja jõulumaa külastajad ummistanud teed... Kohale me siiski jõudsime ja kauni paiga üle vaatasime. Lahedalt pahisevasse vette sai sillalt mõned lumekamakad heidetud ja logiraamatusse STF vormistatud. Aitäh juhatamast!
Meil kohe kuidagi veab nende esimeste jälgedega lumel see nädal.
Üleeile varahommikul helistas üks sõber Tamperest ja palus abi seoses riknenud auto remondiga. Varuosad said ilusasti kohale toimetatud kuid kohapeal pidid olema ehitajad mitte autoremontijad. Seoses sellega organiseeriti meile piletid ja kupatati Soome autot remontima. Kui ma peale kella kahtteist magama läksin ei olnud uus aare ennast veel ilmutanud kuid paari tunni pärast üles tõustes oli elu jälle omades rööbastesse loksunud. Täname Karuonu kes meile pealinnateele aarde paigaldas.
Esmaleid läheb Kassule kuna tema verised sõrmeküüned olid esimesena karbikaane vahel!
Ja eks te veel kuulete meist sest kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab!