Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nelja Kuninga Tee (NKT) on aarete sari, mis tähistab teekonda, mida mööda neli eestlaste seast valitud kuningat läksid 14. sajandil Padise kloostrist Paide ordulinnusesse, et ordult eesti rahvuse püsimajäämiseks soodsamaid tingimusi välja tingida. Sellele teele on peidetud tavalised aarded ning teele jäävates ajalooliselt olulistes kohtades on peidus multi- või mõistatusaarded.
Teekonda on kohandatud ja see ei pruugi ajaloolise teekonnaga kokku langeda.
Kirjutusvahend võta kaasa!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.hot.ee/n/neljakuningatee/
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=55179
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us#Nelja_kuninga_m.C3.B5rvamine
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC4B44F
Logiteadete statistika:
119 (100,0%)
0
2
2
0
0
0
Kokku: 123
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
http://www.geopeitus.ee/aare/1892#524323
Selle lõiguga saan ka siis NKT tehtud, jääb vaid nr 1 veel logimata kuhu kirjutan paari sõnaga pikemalt, tänud :)
Meie esimene NKT lõik on 1-43. Kunagine algne plaan oli rada läbida jalgsi, aga nüüd siis teeme seda esimeses lõigus poolenisti jalgsi, see tähendab, et üks meist sõidab autoga ja logib ning teine patseerib edasi Johannese ja vankriga. Vahepeal vahetasime. Kahekümnenda aarde juures jooksime otsa Saksa geopeituritele, kes on ka tulnud seda ägedat ussi logima. Kolmekümnendast aardest parkisime ennast kolmekesi autosse ja liikusime edasi ühiselt, senikaua kuni poiss andis teada, et nüüd on aeg koju minna.
Teise lõigu aareteks sai 44-250 ja hakkama sai 10,5 tunniga. Seda lõiku läbisin ma üksi. Täna imetlesin seda võrratut teostust, mida omanikud on selle aarde seeria valmistamisega loonud. Võrratult logija sõbralik teostus. Võta ja logi. Kõik on viimse nüansini läbi mõeldud ja nii lihtsate vahenditega. Kui kätte jõudis kesköö, hakkasin mõtlema, et mis jama see on, et mu näpud on täiesti külmunud. Aga ega ma sellest segada lasknud. Lõpuks panin kell üks öösel 250-nda aarde logi kirja ja hakkasin kodu poole sõitma. Nüüd peatus mu pilk termomeetril ja sealt vaatas vastu -2 kraadi. Ah sellel põhjusel oligi mul siis külm.
Kolmas lõik siis 251-467 ja aeg 12 tundi. Ilm oli võrratu, nagu eelmine kord. 279-nda aarde juures kohtusin Sandri ja Reigoga, kes olid kuidagi kimbatuses. Lappasin logisid ja näe imet ongi aare teise kohta viidud. Nemad suundusid tagasi, mina aga edasi. 371 aarde juures olin kimbatuses ja ei osanud sellest maha võetud võsa hunnikust kuidagi aaret leida. Kuna nägin, et enne mind on käinud Sigrit ja Herki, siis võtsin kõne neile ja sain teada, et aare täitsa olemas. Seega sai ka see aare kirja. Mingi neljasajanda aarde juures sõitis mulle vastu üks jeep ja imede ime vastu vaatasid mulle Maris ja Laur. Väike vestlus läbi autoakna ja edasi võiduka lõpu poole. Enne Väätsat õnnestus mul veel kokku joosta Priidu ja Etheliga, kes liikusid ka vastas suunas. Natuke enne kella 23 sain siis selle seeria viimase aarde kirja. Minu austus kasvas iga korjatud aardega selle seeria loojate suhtes. Sellist asja luua ja ka veel üleval pidada. Tee olete võrratud. Müts maha ja sügav kummardus teie ees. Suured tänud teile.
Tänase rattaretkega läbitud NKT 1-467. Äge ja meeldejääv päev koos vahvate kaaslastega. Aitäh.
Kaaslane noppis NKT 304-327 jalgrattaga kulgedes, samal ajal kui mina jalutasin.
Taaskord üle pika aja tegime plaani NKT-ga edasi minna, on ju keskosa juba ületatud ja lõpp peaaegu et paistab. Eelneval päeval käisin jooksuvõistlusel ja Helle-Mari käis niisama elu nautimas. Olin üpris kindel, et järgmise päeva hommikul annab eilne jooks veel korralikult tunda, aga minuga oli kõik väga hästi. Hoopis autosse istudes tervitas mind rekkamehe häälega Helle-Mari, ainult vunts oli veel puudu :D Mõtlesin, et siit küll head nahka ei tule, oli meil ju masterplan logida 100 topsi lõpule lähemale ja seda vägagi piiratud aja jooksul. Ees ootas aga pikk sõit ja pärast väikest tanklapeatust sõitsime siiski heleda häälega Helle-Mariga NKT 251 suunas :)
Umbes NKT 275 juures saime endale mõned häälekad aardevalvurid kampa. Helle-Mari tahtis järsku väga autos oodata, mina aga korrutasin haukumiste vahele juba loomulikuks saanud fraasi "Ära karda" ja otsisin rahulikult topse edasi :) NKT 278 juures olid imearmsad karvased penid juba järele jõudnud ja kes meile arusaamatul moel ka järjest paljunesid. NKT 279 juures saime juba nende häälte järgi aru, et oleme raudselt vähemuses. Siiani oleme suutnud raja läbida ilma ühegi mitteleiuta ja puhas jonn ei lubanud ka siin seda skoori avada, mis siis et aimasime topsiku olevat nende imearmsate häälekate penide keskel. Fakt, et ma seda topsikut konkreetselt ei näinud, suurendas jonni veel rohkem. Helle-Mari oleks siit vist nõus olnud leiuta lahkuma, mina aga mõtlesin, et topsi nähes saaks vähemalt oma ellujäämisprotsendi välja kalkuleerida. Haukumine mind ei häirinud, hambad kintsus oleks otsinguid juba pisut seganud. Lõpuks siiski silmasin topsi ja nüüd tuli vaid õiget momenti oodata. Penidel käis töö vist vahetustega, neli läksid pausile ja üks jäi nii kümne meetri kaugusele meie tegevust inspekteerima. Kurikuulus topsik oli aga mulle poole lähemal kui topsivalvur, close enough. Äkilisi liigutusi polnud plaanis teha, kasvatasin kaks silma juurde ja tegin aeglase jalutuskäigu topsini, logima läksin igaks juhuks siiski oma territooriumile. Logi kirjas, viisin topsi aeg-luubis oma kohale tagasi ja jalutasin võõralt territooriumilt välja. Eneseületus astmes neli, üllatasin iseennastki :)
280-350 läbimine möödus suuremate vahejuhtumiteta, kevad oli nii väljas kui südames, nii mõnegi topsiku logisime sörkides ja lennates, tunne oli superhea! Võib-olla eraldi märkimist väärib veel hetk kui umbes NKT 300 juures tavapärased ohutuled peale panime ja valmistusime juba autost väljuma kui täpselt sama käitumismustrit järgis ka valge maastur meie taga. Mõtlesime, et niiii tore, kauaoodatud kaasmängijad! Selgus, et võhivõõras maasturi omanik soovis aga meie ohutulesid nähes hoopis teada, kas ja kuidas ta meid aidata saab. Meil oli aga kõik väga hästi, aga tore on siiski aeg-ajalt veenduda, et inimesed on ikka imelised ja head! #faithinhumanityrestored :)
Kahekesi olles võib ju kokku leppida küll, et skooritakse kordamööda, aga paratamatult hakkas siin ühel meist tekkima tobe jõudeaeg, kus üks logib ja teine passib. Selle aasta Teeme Ära jääb meil mõlemal kahjuks vahele - juba teist aastat järjest on mul samal ajal sessinädal ja Helle-Mari läheb hoopis reisile, seetõttu tundus kuidagi loomulik, et Me Teeme Ära Siin Ja Kohe ehk kui üks logis, korjas teine teede äärest prügi autosse. Ei saa mina aru, mis toimub inimeste peades, kes viskavad autost jäätisepabereid ja plekkpurke välja, autorehve, pappkaste ja mitut meetrit trossi (???) nähes tahtsin juba kahe käega peast kinni hoida. Edaspidi läbime rada juba nii, et prügikott on kaela ümber seotud nagu loomulik osa outfitist ja kaks rulli lisaks autos ootamas. Hea on head teha ja kõige selle keskel oli puhas nauding NKT 350 juurde jõuda veel pool tundi planeeritust varemgi. Taaskord üks aktiivne päev veedetud, aitäh selle eest! :)
Tänaseks oli meil päris ambitsioonikas plaan noppida 100 NKT-d. Kuna eile oli mul kreisi pidu ja täna õhtuks ka juba järgmised plaanid, oli päeva algus kuidagi traditsiooniks kujunenult raske. Aga kogu oma plaani me saavutasime ja natuke veel, lisades paar vahepeale jäänud aaret ka. Ilm oli võrratu, tuju veel parem ja tempo oli päris hea. Vahepeal oli kevad nii südames, et lausa jooksime tagasi autoni ja tegime muud pulli. Paari numbri juures tekkis ikka takistusi ka. Kõige värvikam kogemus oli NKT 279 juures, kus aare oli elektrikarjuse taga. See oleks olnud väikseim probleem, kui samuti poleks sinna valvesse pandud viit ülisuurt kasvu koera, kes meie peale üsna kõvahäälselt haukusid. Olime seal üsna nõutud ja leppisime juba vaikselt mitteleiuga, kui koerad tüdinesid ja lonkisid eemale. Üks jäi siiski umbes 25 meetri kaugusele ja Kerli ilmselgelt ei karda siin elus midagi. Koer kallale ei tulnud ja aare sai logitud. Kreisi! Meil oli aega täna täpselt viieni, et siis jõuda Tartusse muude plaanide ajaks, aga lõpetasime NKT 350 juures ennaktempoga juba kell 16.30. Tänan taas!
Ilusal päikesepaistelisel päeval taas NKT rajal kella üheksa ajal. Jätkatud sai sealt, kust esimesel NKT päeval nädala eest pooleli jäi. Seekord siis NKT 181-380. Otsisime ka teised aarded, mis teele jäid. Kokku sai sel päeval leitud 213 aaret. Ühtegi mitteleidu ei kaasnenud. Kõige pikemalt läks Jalase multiaardega. Koht seal on kena, ilusad talud ja jalutamine kulus muidugi ka ära :) Minu jaoks olid teed ja piirkond võõras. Tänase päeva meeldivamateks kohtadeks olid Jalase ja Lao. Nüüd ettekujutus nendest kohtadest olemas. Seekord sai otsitud õhtul ka pimedal ajal. Silm oli päeval harjunud aardeid otsima, niiet õhtul leidusid aarded sama hästi, kui päevavalgel. Suur aitäh peitjatele! Tohutu töö on tehtud selle rajaga, respekt!
On see siis nüüd päeva 147. leid? Snuukri maksimumiga on ju sobilik päev lõpetada. Tänud!
Kuidas süüakse elevanti?
Ühe ampsu kaupa ikka.
See on täna viimane aare, läbitud sai NKT 467-320. Suurest ussist on mul kaks ampsu nüüd võetud. Loodan veel nosida seda madu.
Tänud peitjatele.
Sai otsitud ja leitud selle seeria viimased 180 aaret: 287-467. Suured tänud!
Suhteliselt mõnus ja kiire leid pika päeva lõpetuseks. Saime ümmarguse numbri kokku ning võisime südamerahus kodu poole tagasi liikuda. Vahetasin kuivad sokid ja saapad jalga ning keerasime nina kodu poole. Suur suur tänu ning nagu klassikud ütlevad - We´ll be back! Umbestäpselt 170 veel minna.
Üks tore päev veedetud NKT rajal.405-304 Aitäh!
NKT aardejaht sai uue järje teiste kaaslastega. Oi Isver-Susver, andis ikka sabas püsida. Kui siis saigi võidu aetud ja esimesena leitud, oli järgmise kümnega keel vesti peal.Olime küll suure massiga jahil, aga see ei tähenda et kõik leiud lennult tulid. Midagi pidime ikka veidi otsima ka. Aivai aga tore oli. Suured tänud peitjatele aarete eest.
Mitmekesi meeleolukas kulgemine NKT rajal, NKT 405- 304. Tänud peitjale.
Minu kahesaja kolmeteistkümnes NKT. 149/345.
Leitud. Britt - 612, Simon - 289, Tiia, Avo
NKT on meie geopeiturite n-ö "skoorimisrada", aga lätlastel on MRPT. Kuna aasta enne Eesti NKT-ga alustamist olin tegelikult MRPT-st juba lõviosa läbinud, siis rutiinse astumise taustal hakkas mõte paratamatult võrdlevaid paralleele vedama. Püüan siinkohal mõlema plussid-miinused üles loetleda, tegemist loomulikult puhtalt isikliku arvamusega.
Jalgsi.
- NKT. Raja kuju tõttu on mõistlik minna ja tulla bussiga. Maantee pole jalgsimatkaks just kõige meeldivam variant. Suure seljakotiga on okaspuutihnikus paha manööverdada.
+ MRPT. Raja põhiosa kulgeb lilleõie kujuliselt, seetõttu on võimalik tulla autoga keskele ning läbida jalgsi etapikaupa parasjagu niimitu "õielehte" kui just jaksu/aega/soovi on, iga 30-50 aarde järel jõuad tagasi algpunkti lähedusse. Mina tegin viiel päeval hommikusörki 2 h korraga. Rada on astumiseks mõnus, 80% pinnastee männimetsas.
Jalgrattaga.
+ NKT. Tänu maanteele vist kokkuvõttes lihtsam kui Lätis. Kuigi tihnik, kuhu tee kõrval sukelduda tuleb, on üldiselt tublisti tihedam. Tugijalg on hädavajalik, enamasti pole ratast millegi najale toetada.
- MRPT. Suures osas liivane tee, kohati kõrget heina täis kasvanud, palju juurikaid. Nõuab rohkem vaeva, aga tehtav. Vahest 5% kogu rajast tuleks ratast käekõrval vedada. Tugijalg oleks mugav, aga ilma saaks ka hakkama.
Autoga.
+ NKT. Aardekohad on valitud nii, et autoga leiaks mõistliku parkimisvõimaluse vähemalt suvel.
- MRPT. Kui eesmärgiks seada kogu raja läbimine, siis mõnede etappide jaoks on tarvilik tänavasõidumaasturist võimekam neliveoline. Kusjuures liiklusmärgid seal vist päris igale poole autoga ei lubanud ka.
Aarde juurde pääsemine.
- NKT. Ligipääs aaretele on üldiselt tülikas. Paaris kohas tuli kott seljast visata. Isegi ilma erilise kandamita võib logi kirja saamine pisut piinavaks kujuneda.
+ MRPT. Praktiliselt kõigi aarete juures piisab lihtsalt kohale jalutamisest. Peaaegu kuskil pole tarvis võsaga maadelda, olenemata aastaajast.
Konteinerid.
+ NKT. Esteetiliselt nauditavad, maalähedased, loodusesse sulanduvad, sobivad ning sõbralikud (viimast mitte käsitsemise koha pealt, vaid stiili/välimuse poolest). Ma ei tea kas idee ja tehniline lahendus on originaalsed, aga igal juhul väga hästi välja mõeldud. Palju paremat sorti mikrot metsas ei kujutaks ettegi.
- MRPT. Mass production made in China - maailma kõige igavamad mikrotopsikud. Konteineri kinnitused mitusada korda elavatesse puudesse keeratud kruvide näol pole samuti just parim valik.
Konteineri avamine ja logi kirjutamine.
- NKT. Muudkui rullid ja rullid, otsid viimast kuupäeva, kui lõpuks leiad õige koha, siis logimiseks läheb eraldi alust vaja - mina kandsin seda terve tee kaelas.
+ MRPT. Avamine on mugavam. Ka logi saab kirja oluliselt kiiremini ning kergema vaevaga. Logiraamat on piisavalt paks ja tugev, et peos hoides kirjutada.
Aarete säilivus.
+ NKT. Näha on, et jätkusuutlikkuse peale on mõeldud. Võpsikus paiknevad aarded ei jää kellelegi ette. Isegi kui jääksid, siis teadmata, mida täpselt otsida, mugule säärane konteiner juba naljalt silma ei torka. Samas geopeitur märkab kergesti.
- MRPT. Lätis oli kümmekond aaret oma kohalt kadunud. Kusjuures mitte mingi tee ehitusega seonduvalt nagu meil Paides, vaid selgelt seetõttu, et need on lihtsalt nii avalikult peidetud. Paljusid aardeid näeb vabalt tee pealt ja kui mugusilmad juba õige koha peale langevad, siis puudub vähimgi võimalus, et tops kuidagi märkamatuks jääks. Nii nad ära kaovad. Muidugi MRPT kirjelduses on mainitud, et netis võib leiu kirja panna ka siis kui näed ainult kinnitust... See ju suisa koomiline - mis leid see on kui konteinergi puudu, logiraamatust rääkimata :D
Tore aarde seeria, mõnus rahulik kulgemine ja vahvad topsid. Suured tänud peitjatele!
Väga ilus, hooldatud ja puhas aardeseeria. Tänud peitjatele!
Jätkasin oma NKT sealt kus pooleli oli jäänud. Kahe päevast matka jalgratastel, kus kilomeetreid tuli kokku 110, sellest esimesel päeval 61km(NKT 270-333 ja teisel päeval 49km(334-467). Auto sai jäetud Paidesse, sealt ratastel Türile ning edasi rongiga Keavasse, kus kogu üritus sai alguse. Taluda tuli kõike, nii tolmuseid teid, kõrvetavat päikest kui ka hoovihma. Boonuseks minu kogusse juurde üks puuk, selle aasta kaheksas. Üllatav oli see, et terve teekonna jooksul ei näinud mitte ühtegi roomajat. Küll oli tore kohata nelja erinevat seltskona geokolleege Soomest, kes olid tulnud Eestisse Mega üritusele ning tegid aega parajaks ning noppisid NKT sarja. Mulle isiklikult see sari meeldis. Mis saab olla veel parem kui viibida värskes õhus ning otsida aardeid. Kuna igat punkti eraldi lahti kirjutama hakata muutuks tüütuks, sai tehtud koond jutt sellest ning copy/paste. Mõned ehedamad mälestused toon eraldi teatud punktide juures välja. Ja kuuskede hingeelust tean ma nüüdseks tunduvalt rohkem, kui varem. Kiitos!
Natuke vähemaks neid kaardilt. Teel hooldama oma aaret. Võtaks äkki iga 10-nda või iga 5-nda hakkas tekkima mõte.
Reisin rongiga Riisiperre, sealt kimasin Varbolasse. Enne rajale minekut, tegin õhtusöögipausi, andsin teada Ianile, vanematele, et kõik on korras. Ratas veeres ludinal ning aardeleiud tulid kergelt. Alates NKT 201 pidin arvestama pimedusega. Kogu öö jooksul ei läinud tegelikult kottpimedaks, aga tunni jooksul peale 12, oli see periood, kus jäi nii mitugi NKT leidmata. Öö pidasin vastu üllatavalt kergelt. Päike hakkas taevast värvima poole kolme aeg, kella 3:30-ks oli juba päris valge. Hommikutundidel tundsin, et kell oleks nagu 10-11. Lõpetasin geologimise kella 9 ajal Kuimetsas, kust suundusin tagasi Riisiperre (58km). Täitsa rongijaama ei jõudnud, sest sain autoga Kernust koju. Logisin NKT 155-333.
22-10-15 rattaga nelja kuninga rajal. Leidsin aarded 306-408. Lähemalt NKT 306 lehel.
NKT jalgsimatk, 5. päev, leitud kl 16:25. Oi, kuidas tahaks head kohvi…
Linnupesa aarde kõrval oli täitsa tühi. Võib-olla siis eelmiselt aastal ehitatud? Aitäh aarde eest!
Praeguste kevadehõnguliste ilmadega on õige aeg tegeleda NKT aaretega. Teised aarded, millised nõuavad pikemaid metsa jalutuskäike jätan ajale, kui lilled õitsevad ja päike lõõskab.Tänud NKT rajameistritele.
NKT kolmas pühapäev, kui miskit on vaja ära teha, siis tuleb ta ära teha :D Sügisel kõige parem aeg: puud raagus ja kohati teele näha, kui tead mida otsida.Leitud, logitud.
Kolmandal NKT-pühapäeval toimis hästi koostöö, kogu valge aeg sai kulutatud eesmärgipäraselt, aardeid noppides.
Alates 274 kuni 406 paaris numbritega torbikute otsimine ja leidmine. Sekka paar vigadeparandust. Tänud.
Üks mõnus jalutuskäik udusel pühapäeval mööda NKT rada. Suur tänu neile, kelle suur töö selle meile võimalikuks on teinud!
Tänase NKT teekond läbis aardeid 304 - 322, enamuse taaskord edasi tagasi jalgsimatkana. Kõik konteinerid korras ja vaid mõni kergelt niiskem seest tundus. Mõnes kohas oli küll inimtegevus lausa vihjepuul mõned oksad maha võtnud, aga aare ise oli olemas. Eriti nauditav oli muidugi Karitsa küla ümbrus. Tänud toreda matka eest
Sai natuke aardeussi lahatud ning vormistatud mõned leiud. Puude tüübid on ka nüüdseks selgeks saanud :) Aitäh!
Otsustasime seekord oma laupäevase päeva NKT-radadel veeta. Leidsime topsid 333-287. Plaanisime lõpetada varem, kuid hoog oli sees ja jätkasime veelgi. Tiimitöö oli paigas, Aare avas topse, mina logisin. Topsid avanesid iga kord sellise plumpsuga, et lõpuks tekkis mul vastupandamatu šampanjaisu. Koduteel saigi Rapla Selverist läbi käidud ja endid šampusega premeeritud. :D Tänud peitjatele!
395
Leitud, logitud, tänud peitjatele!
Tänud laheda seeria eest. :)
Selline põõsastik mõlemal pool teed, et siin on võimalik korraldada ebaseaduslikke katseid ja keegi ei näe.
Lugesin vaikselt punkte ja otsustasin, et Kuimetsast kaugemale ei lähe.
Pime. Suur must koer kaasas, kes sikutab meid kusagil lähedal, aga pole näha kuhu. Kõik oksad haarasid meie jalgu kui lõksud ja koer sidus meid oma rihmaga pidevalt nende külge kinni. Aga leidsime ikka ;)
Parkisin auto nii teeserva kui sain, tagant tulnud rekka mahtus ka muretult mööda. Tänud!
NKT aarded on heas kvaliteedis ja hästi teostatud. Seekordsele otsimisele lisasid oluliselt värvi Alex ja [mooritz] värsid, mida sai huviga oodatud ja mõnuga loetud. Iga uus aardepeitja peaks kohustuslikus korras läbima NKT sarja, et lisanduks vähem kilekotis aardeid. Täname peitjaid suure töö eest.
320.puud siin täitsa isesorti,
kannavad nad vööd,
eks va inimeselontrus
see on tema töö....
Motivatsioonilangusest päästis Kariste veehoidla. Mõnus mudaauk ;)