Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nelja Kuninga Tee (NKT) on aarete sari, mis tähistab teekonda, mida mööda neli eestlaste seast valitud kuningat läksid 14. sajandil Padise kloostrist Paide ordulinnusesse, et ordult eesti rahvuse püsimajäämiseks soodsamaid tingimusi välja tingida. Sellele teele on peidetud tavalised aarded ning teele jäävates ajalooliselt olulistes kohtades on peidus multi- või mõistatusaarded.
Teekonda on kohandatud ja see ei pruugi ajaloolise teekonnaga kokku langeda.
Kirjutusvahend võta kaasa!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC4BDCN
Logiteadete statistika:
123 (97,6%)
3
5
2
0
0
0
Kokku: 133
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
http://www.geopeitus.ee/aare/1892#524323
Meie esimene NKT lõik on 1-43. Kunagine algne plaan oli rada läbida jalgsi, aga nüüd siis teeme seda esimeses lõigus poolenisti jalgsi, see tähendab, et üks meist sõidab autoga ja logib ning teine patseerib edasi Johannese ja vankriga. Vahepeal vahetasime. Kahekümnenda aarde juures jooksime otsa Saksa geopeituritele, kes on ka tulnud seda ägedat ussi logima. Kolmekümnendast aardest parkisime ennast kolmekesi autosse ja liikusime edasi ühiselt, senikaua kuni poiss andis teada, et nüüd on aeg koju minna.
Teise lõigu aareteks sai 44-250 ja hakkama sai 10,5 tunniga. Seda lõiku läbisin ma üksi. Täna imetlesin seda võrratut teostust, mida omanikud on selle aarde seeria valmistamisega loonud. Võrratult logija sõbralik teostus. Võta ja logi. Kõik on viimse nüansini läbi mõeldud ja nii lihtsate vahenditega. Kui kätte jõudis kesköö, hakkasin mõtlema, et mis jama see on, et mu näpud on täiesti külmunud. Aga ega ma sellest segada lasknud. Lõpuks panin kell üks öösel 250-nda aarde logi kirja ja hakkasin kodu poole sõitma. Nüüd peatus mu pilk termomeetril ja sealt vaatas vastu -2 kraadi. Ah sellel põhjusel oligi mul siis külm.
Kolmas lõik siis 251-467 ja aeg 12 tundi. Ilm oli võrratu, nagu eelmine kord. 279-nda aarde juures kohtusin Sandri ja Reigoga, kes olid kuidagi kimbatuses. Lappasin logisid ja näe imet ongi aare teise kohta viidud. Nemad suundusid tagasi, mina aga edasi. 371 aarde juures olin kimbatuses ja ei osanud sellest maha võetud võsa hunnikust kuidagi aaret leida. Kuna nägin, et enne mind on käinud Sigrit ja Herki, siis võtsin kõne neile ja sain teada, et aare täitsa olemas. Seega sai ka see aare kirja. Mingi neljasajanda aarde juures sõitis mulle vastu üks jeep ja imede ime vastu vaatasid mulle Maris ja Laur. Väike vestlus läbi autoakna ja edasi võiduka lõpu poole. Enne Väätsat õnnestus mul veel kokku joosta Priidu ja Etheliga, kes liikusid ka vastas suunas. Natuke enne kella 23 sain siis selle seeria viimase aarde kirja. Minu austus kasvas iga korjatud aardega selle seeria loojate suhtes. Sellist asja luua ja ka veel üleval pidada. Tee olete võrratud. Müts maha ja sügav kummardus teie ees. Suured tänud teile.
Tänase rattaretkega läbitud NKT 1-467. Äge ja meeldejääv päev koos vahvate kaaslastega. Aitäh.
Tänase päeva planeeritud lõpp. Punane päikeseketas oli just silmapiiri taha vajunud ja viimases ehavalguses sai see aare ka leitud ja logiraamatusse kraakjalad tehtud. Tegelikult suundusin veel NKT Kuimetsa mõisa vaatama päeva lõpetuseks. Päeva saak oli 103 NKT numbriga aaret ja 4 muud. Tehtud 100 aardega päev, milleks ei uskunud, et võimeline olen. Aitäh!
Seiklus oli tore, ilm supper. Teepeal sai ka teisi võitlejaid kohatud :) Suured tänud selle laheda seerja eest :)
See ilusa numbriga tops lõpetas meie jaoks NKT seeria (boonusaardeid arvestamata). Miks meie seeria nii imeliku koha peal lõppeb? Ei tea isegi, sai aegade jooksul jupikaupa logitud siit ja sealt.
Esimesed neli topsi noppisime 2016. aastal Läänemaa jaanipäeva geotuurilt kodu poole kulgedes. Vaimustus oli suur ja mina oleksin vist terve õhtu veel nende topsidega edasi lasknud. Samal aastal augusti lõpus tiirutasime enne muinastulede ööle suundumist sealkandis ja tegime ka ametlikult algust ussi harvendamisega geomobiilist, noppides ära esimesed 25 pealüli.
Järgmisel, 2017. aasta suvel mööda Oandu-Ikla matkateed kulgedes võtsin ühel päeval ka sealtsamast Hirvelaane teeotsast möödavonkleva ussi ette ja noppisin jalutades ära 16 km jupi kuni Kuimetsani. Päike paistis, mets oli satikaid täis, lisaks polnud mul veel ka väikest seljakotti kaasas ja tassisin kogu vajaminevat kraami taskutes ja näpu otsas. Emotsioon oli aga võimas, kuigi hiljem seda juppi autoga läbides tekkis kogu aeg tunne, et kuidas see maa küll nii pikk saab olla. Sama aasta augusti lõpus Vormsi praami peale kulgedes oli ka plaan veel ussiharvendust teha, aga et geomobiil hakkas imelikku häält tegema, siis päädis saak vaid kolme topsiga. Juuli alguses sai ära korjatud ka pisike ussi sabajupp Paidest, edasine lüli pea poole oli siis remondis.
Juulis 2018 suundusime taas Hirvelaande, et saaksin eelmisel aastal poolelijäänud kohast matka jätkata. Esimesel päeval noppisime natuke topse geomobiilist, teisel päeval jalutasime koos mingi rajajupi. Haudusin kogu aeg endiselt vaikselt plaane, et nopin selle ülejäänud raja matkates.
Siis aga saabus 2018. aasta lõpp ja teade, et uss läheb varsti lõplikule puhkusele. Olin üsna suures masenduses ja andsin kaaslasele valida, kas leiame selle aja ja lõpetame puuduvad lülid ära ehk kas kõik või mitte midagi. Peast käis läbi ka mõte, et kui mul ei õnnestu seda niivõrd vahvat ja kauaplaneeritud asja korralikult ära teha, siis jääb sellest mängust mulle niivõrd negatiivne maik juurde, et võib-olla ei tahagi enam mängida. Õnneks kaaslane vist mõistis mu meeleolu ja panime varakult paika kolm nädalavahetust. Muidugi tahtsid siis igasugused muud asjad vahele trügida, aga nui neljaks jäid need nädalavahetused NKT-le. Nii me siis erinevalt juppidel kulgesime, kes jalgsi, kes jalgrattaga, vahepeal ka koos geomobiiliga. Oli päikest ja vinget tuult ning kasvas ka tõdemus, et kevad on ilmselt üks parimaid aegu selle kõige jaoks ja et kas mu esialgsed täitumata jäänud suveplaanid lõpuks nii hästi välja kukkunud oleksidki. Viimasel päeval, kui meil uss juba alistatud, sõitsime uhkelt mööda paljudest teistest, kel see teekond veel ees (tegelikult sai ikka ka kinni peetud ja muljeid vahetatud).
Mis ma veel oskan öelda. Üks teekond on otsa saanud ja natuke kurb ja tühi tunne on. Uusi seiklusi on aga veel palju ees ootamas ja nagu öeldakse, iga toreda asjaga tuleb lõpetada siis, kui on tunne, et tahaks natukene veel...
Aitäh peitjatele veel kord selle suurepärase idee ja eeskujuliku teostuse eest!
Taaskord üle pika aja tegime plaani NKT-ga edasi minna, on ju keskosa juba ületatud ja lõpp peaaegu et paistab. Eelneval päeval käisin jooksuvõistlusel ja Helle-Mari käis niisama elu nautimas. Olin üpris kindel, et järgmise päeva hommikul annab eilne jooks veel korralikult tunda, aga minuga oli kõik väga hästi. Hoopis autosse istudes tervitas mind rekkamehe häälega Helle-Mari, ainult vunts oli veel puudu :D Mõtlesin, et siit küll head nahka ei tule, oli meil ju masterplan logida 100 topsi lõpule lähemale ja seda vägagi piiratud aja jooksul. Ees ootas aga pikk sõit ja pärast väikest tanklapeatust sõitsime siiski heleda häälega Helle-Mariga NKT 251 suunas :)
Umbes NKT 275 juures saime endale mõned häälekad aardevalvurid kampa. Helle-Mari tahtis järsku väga autos oodata, mina aga korrutasin haukumiste vahele juba loomulikuks saanud fraasi "Ära karda" ja otsisin rahulikult topse edasi :) NKT 278 juures olid imearmsad karvased penid juba järele jõudnud ja kes meile arusaamatul moel ka järjest paljunesid. NKT 279 juures saime juba nende häälte järgi aru, et oleme raudselt vähemuses. Siiani oleme suutnud raja läbida ilma ühegi mitteleiuta ja puhas jonn ei lubanud ka siin seda skoori avada, mis siis et aimasime topsiku olevat nende imearmsate häälekate penide keskel. Fakt, et ma seda topsikut konkreetselt ei näinud, suurendas jonni veel rohkem. Helle-Mari oleks siit vist nõus olnud leiuta lahkuma, mina aga mõtlesin, et topsi nähes saaks vähemalt oma ellujäämisprotsendi välja kalkuleerida. Haukumine mind ei häirinud, hambad kintsus oleks otsinguid juba pisut seganud. Lõpuks siiski silmasin topsi ja nüüd tuli vaid õiget momenti oodata. Penidel käis töö vist vahetustega, neli läksid pausile ja üks jäi nii kümne meetri kaugusele meie tegevust inspekteerima. Kurikuulus topsik oli aga mulle poole lähemal kui topsivalvur, close enough. Äkilisi liigutusi polnud plaanis teha, kasvatasin kaks silma juurde ja tegin aeglase jalutuskäigu topsini, logima läksin igaks juhuks siiski oma territooriumile. Logi kirjas, viisin topsi aeg-luubis oma kohale tagasi ja jalutasin võõralt territooriumilt välja. Eneseületus astmes neli, üllatasin iseennastki :)
280-350 läbimine möödus suuremate vahejuhtumiteta, kevad oli nii väljas kui südames, nii mõnegi topsiku logisime sörkides ja lennates, tunne oli superhea! Võib-olla eraldi märkimist väärib veel hetk kui umbes NKT 300 juures tavapärased ohutuled peale panime ja valmistusime juba autost väljuma kui täpselt sama käitumismustrit järgis ka valge maastur meie taga. Mõtlesime, et niiii tore, kauaoodatud kaasmängijad! Selgus, et võhivõõras maasturi omanik soovis aga meie ohutulesid nähes hoopis teada, kas ja kuidas ta meid aidata saab. Meil oli aga kõik väga hästi, aga tore on siiski aeg-ajalt veenduda, et inimesed on ikka imelised ja head! #faithinhumanityrestored :)
Kahekesi olles võib ju kokku leppida küll, et skooritakse kordamööda, aga paratamatult hakkas siin ühel meist tekkima tobe jõudeaeg, kus üks logib ja teine passib. Selle aasta Teeme Ära jääb meil mõlemal kahjuks vahele - juba teist aastat järjest on mul samal ajal sessinädal ja Helle-Mari läheb hoopis reisile, seetõttu tundus kuidagi loomulik, et Me Teeme Ära Siin Ja Kohe ehk kui üks logis, korjas teine teede äärest prügi autosse. Ei saa mina aru, mis toimub inimeste peades, kes viskavad autost jäätisepabereid ja plekkpurke välja, autorehve, pappkaste ja mitut meetrit trossi (???) nähes tahtsin juba kahe käega peast kinni hoida. Edaspidi läbime rada juba nii, et prügikott on kaela ümber seotud nagu loomulik osa outfitist ja kaks rulli lisaks autos ootamas. Hea on head teha ja kõige selle keskel oli puhas nauding NKT 350 juurde jõuda veel pool tundi planeeritust varemgi. Taaskord üks aktiivne päev veedetud, aitäh selle eest! :)
Tänaseks oli meil päris ambitsioonikas plaan noppida 100 NKT-d. Kuna eile oli mul kreisi pidu ja täna õhtuks ka juba järgmised plaanid, oli päeva algus kuidagi traditsiooniks kujunenult raske. Aga kogu oma plaani me saavutasime ja natuke veel, lisades paar vahepeale jäänud aaret ka. Ilm oli võrratu, tuju veel parem ja tempo oli päris hea. Vahepeal oli kevad nii südames, et lausa jooksime tagasi autoni ja tegime muud pulli. Paari numbri juures tekkis ikka takistusi ka. Kõige värvikam kogemus oli NKT 279 juures, kus aare oli elektrikarjuse taga. See oleks olnud väikseim probleem, kui samuti poleks sinna valvesse pandud viit ülisuurt kasvu koera, kes meie peale üsna kõvahäälselt haukusid. Olime seal üsna nõutud ja leppisime juba vaikselt mitteleiuga, kui koerad tüdinesid ja lonkisid eemale. Üks jäi siiski umbes 25 meetri kaugusele ja Kerli ilmselgelt ei karda siin elus midagi. Koer kallale ei tulnud ja aare sai logitud. Kreisi! Meil oli aega täna täpselt viieni, et siis jõuda Tartusse muude plaanide ajaks, aga lõpetasime NKT 350 juures ennaktempoga juba kell 16.30. Tänan taas!
Ilusal päikesepaistelisel päeval taas NKT rajal kella üheksa ajal. Jätkatud sai sealt, kust esimesel NKT päeval nädala eest pooleli jäi. Seekord siis NKT 181-380. Otsisime ka teised aarded, mis teele jäid. Kokku sai sel päeval leitud 213 aaret. Ühtegi mitteleidu ei kaasnenud. Kõige pikemalt läks Jalase multiaardega. Koht seal on kena, ilusad talud ja jalutamine kulus muidugi ka ära :) Minu jaoks olid teed ja piirkond võõras. Tänase päeva meeldivamateks kohtadeks olid Jalase ja Lao. Nüüd ettekujutus nendest kohtadest olemas. Seekord sai otsitud õhtul ka pimedal ajal. Silm oli päeval harjunud aardeid otsima, niiet õhtul leidusid aarded sama hästi, kui päevavalgel. Suur aitäh peitjatele! Tohutu töö on tehtud selle rajaga, respekt!
Korraks oli mõte, et vaja auto eemale jätta ja teha pikem jalutuskäik, kuid liiklussagedus seda õnneks ei nõudnud. Siin läks tsipa kauem, kui mõne eelneva juures. Tänud!
Natuke suurem maantee, natuke rohkem liiklust ja päike hakkab otsa saama. Õnneks läks kiirelt. Tänud
Sai otsitud ja leitud selle seeria viimased 180 aaret: 287-467. Suured tänud!
Üks tore päev veedetud NKT rajal.405-304 Aitäh!
NKT aardejaht sai uue järje teiste kaaslastega. Oi Isver-Susver, andis ikka sabas püsida. Kui siis saigi võidu aetud ja esimesena leitud, oli järgmise kümnega keel vesti peal.Olime küll suure massiga jahil, aga see ei tähenda et kõik leiud lennult tulid. Midagi pidime ikka veidi otsima ka. Aivai aga tore oli. Suured tänud peitjatele aarete eest.
Mitmekesi meeleolukas kulgemine NKT rajal, NKT 405- 304. Tänud peitjale.
Minu kahesaja esimene NKT. 137/345.
Leitud. Britt - 624, Simon - 301, Tiia, Avo
Mina ka ei leidnud. Panin uue aarde uutele koordinaatidele.
N 59° 02.680 E 025° 06.686
Kuimetsas olles otsustasin teel topsid 333-317 üle vaadata. Tore aarde seeria, mõnus rahulik kulgemine ja vahvad topsid. Suured tänud peitjatele!
NKT 333 kuni NKT 310 teel geojaanile. Vihma tibutas veel. Tänud peitjatele.
Sai siis ettevõetud NKT aarded. Plaanis oli NKT 333 kuni NKT 257, pluss veel mõned tavaaarded, mis lähistele jäid. Leppisime kokku, et Herki logib vasakpoolsed ja mina parempoolsed. Oli küll natuke ebavõrdne aga ei teadnud me ju, et ühel pool neid rohkem on kui teisel pool. Väga ilus, hooldatud ja puhas aardeseeria. Tänud peitjatele!
Töönädal hakkas lõpule jõudma ja hinges põles soov leida reedeõhtuks mingigi enam-vähem konstruktiivne tegevus, mis samas loeks puhkusena. Geopeitus, ilmselgelt, aga täpsemalt? Eks muidugi see magus lõpetamata projekt, mis viimastel nädalatel nii palju emotsioone on pakkunud.
Rajalemineku kellaaeg: natuke enne kl 18.
Siht: vähemalt NKT 400, aga eks noh... elame-näeme. Kahekesi on tempo seniste andmete põhjal veidi parem kui üksinda.
Muud asjaolud: päeval sadas vihma, nüüd lörtsi. Olek üldiselt puhanud. Kütust jätkub, väike toiduvaru ka olemas. Arvo nüüdsest varustatud isikliku pealambiga. Palju varupatareisid. Motivatsioon kõrgel tasemel.
Alustasime 333-st, mis eelmine kord leidmata jäi. Nüüd leidis Arvo loetud minutitega. Hea algus. Seejärel tegime pisihoolduse 336-le. Ja siis... rajale.
Hakkasid selguma täiendavad asjaolud. Kuna päeval oli soe ja nüüd oli külm, olid mitmed sulgurmehhanismid kinni külmunud. Mõni õnnestus lahti meelitada, teised jäidki kättesaamatuks. Lund oli rohkem kui kunagi varem, mis tähendas jalgade ülikiiret märgumist. Pimedus ja sadu tekitasid pidevalt raskusi ohutu parkimiskoha leidmisega. Lisaks sattus teele varasemast rohkem hooldust vajavaid aardeid. Lühidalt, kui eelmise korra väsimus välja arvata, siis objektiivselt seni raskeim lõik. Kuna oli selge, et osad aarded peavad niikuinii leidmata jääma, võtsime ühel hetkel konkreetse ja lõpliku eesmärgi ja panime paika kontrollaja: kui tunde järgi viie minutiga logida ei saa, jääb aare vahele. Püha eesmärk ja legaalne pääsetee lõid hea raamistiku, et üritus käimas hoida, ja nii me vaikselt edenesime.
Kuni ühel hetkel klõpsaski kinni viimane kättesaadav kork. NKT läbitud! Noh, nii põhimõtteliselt. Arvo uuris, kuidas tunne on. "Jalad on märjad," oskasin vaid vastata. Kell oli kolmveerand kaks öösel, haukasime Paide Statoili ees kaheraudseid ja unistasime kuivadest sokkidest. Kell pool viis sain magama, et kell 8 järgmise päeva geotuuri jaoks ärgata.
Alles nüüd hakkab lõplikult paika settima see sügav austus ja tänutunne NKT-seeria autorite ees, olles näinud ka seda hooldusvajaduste tööpõldu, mida ilmselt igal aastal kordi ja kordi läbida tuleb. Üks asi on välja mõelda grandioosne idee, teha eeltööd peidukohtade osas, leida välja kõige huvitavamad marsruudid ja paika panna kõik kohalikud vaatamisväärsused ja muidu aardepeitmiseks sobivad kohad, ning siis see väga kvaliteetselt teostada; teine asi on pikkade aastate vältel kogu pikka seeriat pidevalt leitavana ja heas korras hoida. Imeline! Aitäh!
Kuuseheki maitse suus ja nutt kurgus, olin sunnitud viie minutiga alla andma.
Jätkasin oma NKT sealt kus pooleli oli jäänud. Kahe päevast matka jalgratastel, kus kilomeetreid tuli kokku 110, sellest esimesel päeval 61km(NKT 270-333 ja teisel päeval 49km(334-467). Auto sai jäetud Paidesse, sealt ratastel Türile ning edasi rongiga Keavasse, kus kogu üritus sai alguse. Taluda tuli kõike, nii tolmuseid teid, kõrvetavat päikest kui ka hoovihma. Boonuseks minu kogusse juurde üks puuk, selle aasta kaheksas. Üllatav oli see, et terve teekonna jooksul ei näinud mitte ühtegi roomajat. Küll oli tore kohata nelja erinevat seltskona geokolleege Soomest, kes olid tulnud Eestisse Mega üritusele ning tegid aega parajaks ning noppisid NKT sarja. Mulle isiklikult see sari meeldis. Mis saab olla veel parem kui viibida värskes õhus ning otsida aardeid. Kuna igat punkti eraldi lahti kirjutama hakata muutuks tüütuks, sai tehtud koond jutt sellest ning copy/paste. Mõned ehedamad mälestused toon eraldi teatud punktide juures välja. Ja kuuskede hingeelust tean ma nüüdseks tunduvalt rohkem, kui varem. Kiitos!
Natuke vähemaks neid kaardilt. Teel hooldama oma aaret.
Uuel päeval uue hooga. Ei tea kas hästi mõjus saun või lihtsalt polnud veel koormus piisav, igatahes tunne oli täiesti värske ja võis teekonda jätkata. Eile sai läbitud umbes 42km ja tänaseks plaaniks oli ca 65km. Ja kui selleks 65 lõpuks veel kõik hästi, siis oleks äkki ka edasi lasknud. Ei osanud veel tol hetkel oodata, et lõpetame läbimärgedena kusagil tee ääres küüti oodates...
Aare ise...no ju ta oli nkt ikka jah :)
Uus päev, leidsime kl 09:47. Hea et pead ära ei löönud… :D.
Ma ei mäleta, kas ma olen seda varem kuskil siinsetes logides märkinud, aga mulle väga sümpatiseerib kogu see konteineri ja logiraamatu lahendus, mis peitjad NKT sarja juures loonud on. Esiteks ümbriskonteiner ise – see on ilmastikule vastupidav ja hoiab hästi logiraamatu kuiva, avaneb ühe lihtsa liigutusega ja topsipesa on tehtud nii täpselt paras, et purk peale klambri eemaldamist lihtsalt libiseb pihku. Teiseks konteiner – need on viimne kui üks puhtad ja terved ning nii selgelt tähistatud, et isegi kõiki 467-t tahtmise korral jutti noppides ei jää mingit võimalust nende sarnasusest segadusse sattuda või topsiku järjekorranumbriga eksida. Ja kolmandaks logiraamat ise – tehtud tugevamast vähekortsuvast paberist mis ei lase rullil käkiks muutuda, joonitud, mis aitab raamatu selge hoida, läbimõeldud tugeva kinnitusega, mis on abiks ka raamatu kokkurullimisel, selgelt tähistatud nime, alguse ja mängujuhendiga… Meil on looduses terve suur hulk sarnases konteineris aardeid. Aga ma ei ole ühegi teist näinud, mida oleks sama mugav käsitleda :). Ja kui ma ise peaksin kunagi peitma sellist tüüpi aarde, spikerdaksin sajaga NKT-d :). Nii et aitäh peitjatele meile head näidist loomast. Ja kui kellelgi veel midagi taolise konteineriga plaanis, minge samuti võrdluseks asja piiluma :).
Värvisime jälle jupikese "kollasest ussist" roheliseks. Logiraamatud värskelt vahetatud. Kena, hooldatud seeria, tänud.
22-10-15 rattaga nelja kuninga rajal. Leidsin aarded 306-408. Lähemalt NKT 306 lehel.
Leitud ja logitud. Sellega leidis lõpu minu teine NKT-tuur (140-333), mis seekord sai läbitud motoriseeritult.
Niisiis, NKT jalgsimatka 5. päev. Täna noppisin karbid 270-333. Või noh, vähemalt proovisin, 333 jäi igal juhul leidmata koos 328, 315 ja 310-ga... Öömajale tulin täna Agnese puhkemajja, lahke pererahvas oli mind nõus majutama ja seda siis tervet maja välja rentimata, kuigi Raplamaa turismilehel tutvustavad nad oma majutusteenust just nii. Ja reeglina on etteteatamisaeg neil ka palju pikem kui kõne eelmisel õhtul.... Meil on ikka nii toredad inimesed ümberringi :). Maja näeb välja superluks, on väga mugav ja puhas ja ilus ning perenaine jagas mulle pessu kaasa isegi juuksepalsami... Jaa, ma tean küll, et kõlab nagu Esimese Eesti mure, aga sellised asjad panevad sind õhkama, kui sa eelmine päev oled pead pesnud tükiseebiga...:D. Üldse on tunne, et olen sattunud taevasse peale kogu seda päeva otsa põrgulikku astumist, toiduks pakuti mulle just-just pannilt tulnud kotlette ja magustoiduks jäätist ja lõpetuseks veel Jura masinaga tehtud imehead kohvi... Ja varsti on veel saun :). Tõesõna kogu see kole jalavalu on peast peaaegu ära auranud praeguseks hetkeks (no kuni kõndima ei pea, näiteks treppidest :D) ja seljale saan ka ilmselt tunni pärast kindla abi :). Nii et murdumist enne lõppu ei tule (või no kui, siis ainult kipsiga, kui see peaks mul õnnestuma veel viimastel päevadel kuskilt võssist hankida :D) ja homme olen jälle rajal :).
NKT kolmas pühapäev, kui miskit on vaja ära teha, siis tuleb ta ära teha :D Sügisel kõige parem aeg: puud raagus ja kohati teele näha, kui tead mida otsida.Leitud, logitud.
Kolmandal NKT-pühapäeval toimis hästi koostöö, kogu valge aeg sai kulutatud eesmärgipäraselt, aardejahil. Aitäh peitjaile!
Tänasel päikeselisel päeval sai logi kirja 323-340 logiraamatutesse.
Tänud NKT-seeria autoritele :)
Lõpetasime tänase päeva järjekordse matkaga NKTl. Leidsime konteinerid 323 - 340. Kõik neist olid täiesti OK seisus, logiraamatutes veel ruumi jätkub. Enamuse maast läbisime matkates, elamus oli imeline. Õhtupäikesele vastumatkates tekkis täiesti suvine tunne ja kord korralthakkab mulle NKT sari aina enam meeldima. Soovitan kõigile (kellel see veel pooleli) seda pigem jala läbida. Tagasiteel Kuimetsa hakkasime ka õhinal loodusest plastikut ja klaasi eemaldama, kahjuks said aga kõik kaasasolnud kiletkotid seda täis, seega jäi seda sinna ka teistele. Tänud suured seeria autoritele
Sai natuke aardeussi lahatud ning vormistatud mõned leiud. Puude tüübid on ka nüüdseks selgeks saanud :) Aitäh!
NKT paarituks loe. Vahelduseks otsisin täna ainult paarituid numbreid. Teekond möödus tunduvalt kiiremini.
Otsustasime seekord oma laupäevase päeva NKT-radadel veeta. Leidsime topsid 333-287. Plaanisime lõpetada varem, kuid hoog oli sees ja jätkasime veelgi. Tiimitöö oli paigas, Aare avas topse, mina logisin. Topsid avanesid iga kord sellise plumpsuga, et lõpuks tekkis mul vastupandamatu šampanjaisu. Koduteel saigi Rapla Selverist läbi käidud ja endid šampusega premeeritud. :D Tänud peitjatele!
Nüüd on jälle kaanega tops peidikus. Tulemuslikku otsimist!
Vt NKT 304
See irvitas ikka mõnusalt näkku. Uuri ja vahi ja roni ringi igal pool, lõpuks on ta ikka seal, kust sa juba miljon korda vaadanud oled...
Homme igatahes on ta suuteline minu kulul kokteili joomas ja jäin varrukatpidi Pegasuse külge kinni.
Selle aarde juures läks kõik halvasti, lasin korraks oma valvesüsteemid maha ja seni minu ümber umbes 10 meetri kaugusele hoidnud manasõnad lendasid peale, mille tulemusena ma torkasin juba langenud hämaruse varjus endale nii valusalt kuuseoksaga silma, et otsustasin selle aarde otsimise katkestada ja kiiresti põgeneda, jättes maha tilkuva silmamahla vesise rea.
Viimane tavaline NKT punkt. Nüüd järgnevad kaks tavatut, millest isegi ei tea, mida oodata.
NKT aarded on heas kvaliteedis ja hästi teostatud. Seekordsele otsimisele lisasid oluliselt värvi Alex ja [mooritz] värsid, mida sai huviga oodatud ja mõnuga loetud. Iga uus aardepeitja peaks kohustuslikus korras läbima NKT sarja, et lisanduks vähem kilekotis aardeid. Täname peitjaid suure töö eest.
Täna olime Järvamaa südames meenutamas lahkunud esivanemaid ning hiljem otsustasime vaadata, kas NKT-d Järvamaal on samasugused nagu mujal või erinevad. Väikeseid erinevusi oli – osa konteinereid olid teest märgatavalt kaugemal, nii mõnigi oli erakordselt hästi maskeeritud. Lihtsamaks tegi otsimise muidugi kõrges rohus looklevad georajad, mis mõne aarde juures tegid karuteene – kui teelt läheb metsa ikka 3-4 rada, siis õige tabamine on puhas loterii. See aardeleid läks juba läbi vihma, aga loodame veel!
Kohe-kohe hakkab mõis paistma, tore, et on vahelduseks mõistatusi.
2.11 km, usute või mitte - kaks koma üksteist kilomeetrit sõitmist kahe aarde vahel. Uskumatult ebareaalne distants. Kuimetsas olid kuningakrooniga tüübid ja poe eest sisseviskajad, päris omapärane :-)
Esmaleid kell 15:50. Tänan peitjaid tegusa kaduneljapäeva eest!