Käisin asja uurimas, tundub et lännu koos metsaga.

 1 

Segadust tekitav tekitab segadust. Täna jäi silma keset merd hulpiv täpike. Uurisin siis, mis see on ja sain teada, et omaniku poolt "ajutiselt kättesaamatut" teadet kandev aare oleks nagu saadaval. Kuidagi kahtlane lugu tundus. Aga arusaamatult tekitas minus soovi minna aarde juurde linnakingaga tarkust nõutama. Täiesti mõistuse vastane tegu. Kuid tehtud ta sai ning tagasi tulime tõdemusega, et geopeiturid omavad selgeltnägemisvõimet. Kaks paksu võssa paigutatud topsikut on jäänud jalgu tee-ehitusele ning mõlema nullid asuvad keset uut rajatavat teed. Üldse ei vaidle, aare võib olla alles ja isegi leitav :) Mina ei leidnud. Siiski omanik võiks aarde olemasolu kontrollida.

Leitud

Midagi saime mõistatusest, midagi geokolleegilt ja lõpuks leidsime ka purgi üles. Sisu märg, hallitanud, purk roostes ja märgistus hävinud. Logiraamat minigripis õnneks enam-vähem kuiv. Vajab hooldust.

Ilmselt ei olnud geopilk küllaldlaselt fookuses.

See aare tekitas minus tõelist segadust. Hakkasin eelmisel kuul geokogunemisele Naissaarele minema ja arvasin, et nüüd tuleb see ruttu ära lahendada. Võtsin ta ette ja no ei tulnud. See tähendab, et üks pool tuli, aga teisega oli ikka täielik ikaldus ja segadus. Ühesõnaga õigeks ajaks mu katsetused valmis ei saanud. Proovisin ja katsetasin edasi, aga ikka olid ämbrid. Igasugust muud värvi kui rohelised. Uurisin kahelt kogenumalt, et kuidas nemad hakkama said, aga neil oli olnud mingi erinev variant, mis nüüd enam ei töötanud. Eks ma siis piinasin edutult geokontrolli. Loogika ja etteantud andmetega suutsin üsna täpselt õigele piirkonnale pihta saada, aga geokontroll värvi ei muutnud. Seal võiks äkki 30 meetrine veavõimalus olla, muidu ei tea ma küll, kuidas seda aaret lahendama peaks. Või siis tuleks ehk kange bridžikorüfee kodu kaugus (või asukoht) üle vaadata.
Maastikul läks paremini kui kodutöödega. Mulle on ikka poistelaagri harjutused rohkem meeldinud kui kohustuslikud algebraülesanded. Aare kippus igavusest roostetama, nii vähe leidjaid tal viimasel ajal...

GPS tegi metsavahel seda mis tavaliselt. Ei, mitte ei kergendanud ennast, vaid jooksis ringi nagu kevadine vasikas. Kogemata sattus ta ühel hetkel ka aarde pihta näitama, edasi läks juba lihtsalt. Aitäh peitjale.

Sõit tänasele aardejahile algas sellega, et meie eest läks üle tee must kass. Ei teadnud veel, kas see hea või halb. Eelistasin heaks endeks seda pidada. Aarete põhjal mis leidsime ta nii tegelikult ka läks. Siin olime käinud juba lugematu arv kordi, kõik oli teada ja nähtud, kuigi sai ka korduvalt küsitud, kas ikka kindlasti õige koht:) Lõpuks saab uusi kohti ka otsima minna :) Tänud!

 1 

Ohhoo, no oli alles peidukas, tasus ikka taielda seal metsas korduvalt. Täpsustasin juba igaks-juhuks kas ikka oleme õiges kohas ja isegi siis kolmekesi tuhnides tuli leid puht kogemata. Aga mõistatus jäi täiesti arusaamatuks, mingeid numbreid ma ju sain, kuid segaseid. Kirves töötas tunduvalt paremini. Praeguse aardekirjelduse järgi ei saa ma küll enam aru kuidas seda leida saab.

See asi torgib meid jätkuvalt. Nüüd loeme, et aare tagasi ja kuna olime oma kohas enam-vähem kindlad siis tuuseldasime seal, aga ei midagi. Nüüd peaks vist lõpuks hakkama abistavaid õlekõrsi kasutama.

Leitud.

 2 

Viimati ühel sündmusel osaledes polnud aega siia sisse põigata, kuigi plaan oli tookord kindel. Sestap sai see vihuti täna ette võetud. Trügisime madala masinaga ilmselt samma, kuhu Madiski. Sukeldusime ja otsisime. Kammisime midagi leidmata kolm korda edasi-tagasi. Vahepeal leidsin ma väga laheda puu ja lõkkekoha keset mitte midagit, kus keegi ilma mõjuva põhjuseta käimagi ei peaks. Aga kumbki neist ei sisaldanud segadust tekitavat. Vaikselt hakkas ving ja kiun peale tulema. Siis alustasime jälle otsast. Marje andis millelegi jalaga ja hüüdis seepeale mu kohale. Tadaaa! Aastaid kõrvale heidetu sai ühe hetkega kaardilt kõrvaldatud. Nagu kõik aarded ühel heal päeval.

Logiraamatul vaatas vastu hoopis teise aarde nimi, mis peidetud hoopis mujale 2006. aasta aprillis. Huvitav. Aare ise oli OK, tops seest niiske, pliiats pisut kirjutamatu. Nännikaupa ei teinud, küll aga leidis Marje lähistelt veel kaasavõetavaid seenigi. Aitäh "pinget pakkumast"! :-) Lahkusime teist, hullematki teed. Lõpp hea, kõik hea.

Huvitava puu all

5.0 seened

See aare on ikka aega võtnud, s.t. pole üldse võtnud, sest ma pole seda siiani üldse läbigi lugenud. Nüüd, mil aare taasavanes, võtsin lõpuks ette. Polegi ju nii hull, vaja vaid pisut eelteadmisi ja seejärel kirvetada. Viimast tundus, et tasub teha kahes potentsiaalses kohas. Üks välistus kohe, teises jäime seisma. Ei hakanud ligi trügima, läksime jala. Otsisime ja otsisime vastavat kohta. Leidsin nii lubatud kirvetöö tulemuse kui sipelgapesa, aga aaret mitte. Laiendasin ka otsimisala, aga ilmselt vales suunas. Tuleb ikka kirjelduse järgi teha ja perimeetrit õiget pidi pööritada. Järgmine kord leian üles! Vist.

Leitud.

Ei tea, kas plekkpurk ikka parim valik on, haises kohutavalt.

 1 

No ma ei tea nüüd. Kogu see segane kamarajura, milleks? :D Madalapõhjalisega trügisin täpselt aarde kõrvale, otsisin silmadega peiduka üles, kergitasin, panin logi kirja ja läksin edasi. Aardega kõik korras, tänan!

 1 

Võtsime metsamehe kaasa ning paar kirvest ka. Alustasime ühest otsast langetamist kuni jõudsime õigeni.

 1 

Olime just kenasti välja raalinud, et kus see segadus võiks ka olla ja kohapeal otsisime ikka päris hoolega. Olime juba läbimärjad, koer oli läbi närinud ja teise kohta tassinud kõik lahtised juurikad ja siis loobusime. Nüüd loen, et tere talv, aare tuppa varjule kolinud. No ei vea meil!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tõin külmaks ja märjaks ajaks tuppa ära, kevadel viin tagasi!

 3 

Leiukellaaeg umbkaudne.

Üsna kirvega, kõhutundega ja ma ei tea, millega leitud.

Murdsime eeltööd teha, nii et küüned tagurpidi. Värbasime vajaliku keele tundja ja saime - ei midagi. Lasksime keeletundja vabaks ja otsisime kirve välja. Miki on kirvetöös tubli nagu metsamees ja nii langes seegi punane täpp. Aarde teostus looduses vahva, tänud.

Kui see aare tuli, siis jättis see mind täiesti külmaks ja lendas peale väikest üritamist ignoori. Mõtlesin, et kui ma seda uurima hakkan, siis kuskil igavatel talvepäevadel. Nüüd sai ta aga välja urgitsetud. Mina seda mõistatust lahendada ei suutnud ning paistab, et selles on ikka mingi kala sees. Kirves töötab küll. Koha peal läks kiiresti. Väga ilus teostus :) Muigama pani see, mis logiraamatu peal aarde nimeks oli märgitud :) Andsin Johannesele ka koordinaadi ning vaatasime, kumb parem on, kas GPS või nutifon. GPS jäi siiski peale. Mõistatus võtab minu silmis punkte maha, aga koha peal on kõik väga mõnus :) Aitäh!

 2 

No on sul ka tuttavad :) Bridž on intelligentne mäng, seda mängitakse laua taga ja rüübatakse kõrvale viskit või konnnni, mõned vanemad daamid ehk ka portveini. Selle tuttavaga saab ehk lepikuliisut libistada või bokki, kännu peal turakat taguda ja laulda karjala puuraiduri kiidulaulu Stalinile :) Kogu see kirjeldus on - minulik? - palju müra ja tegelikult on vaja vaid leida see õige lause või kaks, mis sisaldavad karbi leidmiseks vajalikku infot. Kontrolli isegi ei puutunud, nii et võib vabalt kirvetööks lugeda. Peidukas on tubli tükk tööd, au ja kiitus. Aga nagu juba Karel Capek kirjutas - aed vajab aastaringset hooldust. Aitüma!

 1 

Peitjaga suheldes tuli välja, et praeguse teksti põhjal pole võimalik seda koordinaati tuletada. Kirvekomando tasemini mina aga ei küündi. Võimalik, et peitja muudab seda teksti kunagi, eks ma siis üritan uuesti.

 1 

Tekitas ikka segadust küll ja pikaks ajaks, eriti veel siis kui oled seda mängu kunagi palju mänginud ja ükski variant ikka loogilise tulemuseni ei vii. Lõpuks läksime teist teed ja logisime lihtsalt ära. Peitjalt hiljem saadud lahenduskäiku uurides pole minu meelest küll absoluutselt üheselt lahendatav asi. Tänud, peidukas oli hea!

 6 

Leitud meetodil, mis liigitub ilmselt ebaintelligentsete hulka, geokontroll igatahes keeldus värvi muutmast. Aga kui esiteks läbi käia kõik aardeta kohad, siis lõpuks peab ju ka leiduma üks aardeline... Tegelikult läks lõpus kõigi kaardilaua taga vaeveldud tundidega võrreldes väga kiirelt, suts metsa ja tagasi. Ja millegipärast hakkas kogu nali mulle meenutama üht Calvin & Hobbesi koomiksit, eks tuleb see siia pildiks üles otsida :)
(Ligikaudne tõlge: Mõnikord mulle tundub, et kindlaim tõend mõistuspärase elu olemasolust mujal universumis on see, et sealt pole kunagi keegi üritanud meiega ühendust võtta.)

by Bill Watterson

 3 

Jaanuse logi on täitsa sobilik siia panna. Ja teate tüüp võiks olla, Ei leiagi.

Avaldati arvamust, et peidukoha raskusaste võiks veidi teine olla. Muutsin selle ära vastavalt soovitustele. Edu lahendamisel ja leidmisel!

 5 

Ühel õhtul oli igav. Väljas möllas tuul ja taevakraanid olid viimase vindini lahti keeratud. Siis käis äkki põmaki, mnjah...äike. Elekter välja ja nii me siis küünlavalgel kükitasime. Aga kaua sa ikka niisama istud, võtsin kaardid ja hakkasin segama. Sõbrad seltsilised olid ka kohe käpad ja nii me siis lappasime neid kaarte. Mis mängu me mängisime, kes seda teab, aga igasugu huvitavaid numbreid tuli lauale lüüa. Lõpuks enam keegi mängida ei viitsinud ja nii seisiski kaardipakk segamini laual. Märkasin, et pealmised kaardid moodustavad kahtlaselt koordinaatide moodi numbreid... Neid nähes haaras Alex- va Pendli-Endel pendli ja hakkas kaardipaki kohal seda hoides manama. Vastuseks olid meeletud tiirud, mis peaks nagu „jah“ tähendama. Seltskond naeris ja nii mõnigi ei uskunud meie posimisse. Soovitati veel taldrik ka välja otsida ja sellelt küsida. Läksingi taldriku järgi ja jõudsin juba paberilehele tähedki valmis kirjutada ja numbrid...

Äratuskell...ärkasin üles- see oli olnud kõigest uni :(. Saabunud oli hommik ja päike sillerdas taevas. Meeles olid need numbrid õnneks :D . Lõin nad geokontrolli sisse ja jipijee...roheline tuli :D Täna sai siis välitöödele suundutud, veidi segastel asjaoludel aga auto asemel jalgrattaga :P. Ja kui mööda georada kohale vantsisime siis jäi vanemale kodanikule vaid kuuletuda ja aardekarp päevavalgele tirida. Huh, unenäod on hääd asjad, aitavad kaardimängude saladustele jälile jõuda :D

 7 

Nu ma ei tea...lööge mind või georisti aga oma jutu panen taas kirja. Peale karme lõunanaabrite georadasi pluss jube mõnusaid Lõuna-Eesti kruusakaid oli aeg nii kaugel, et järjekordne geomobiil läks reanimeerimisele pealinna. Küsimusi tekitas vaid kaheksa tundi mis pidin pealinnas veetma. Istusin eile ja sügasin habet kuniks meenus 15 aastat tagasi soetatud jalgratas mis viimati nägi päevavalgust Paliveres kus peale 5 km olin suremise äärel ja peale seda sõitu käisin jalad harkis nagu tõeline merekaru ning tõotasin selle puki otsa mitte kunagi enam ronida(saatsin oma jutu redigeerimisele ja selgus, et olin ka eelmine aasta temaga ratsutanud Kiipsaare juurde...ei mäleta...ju olin siis nii otsas, et mälu oli nagu haugil). Õnneks olen ka mina varustatud täielikult tühjeneva kupliga ja midagi nii halba, et sinna otsa ronida ei meenunud. Haaaa...meenus kohe kui remondi töökoja juures sadulasse ronisin...viie meetri pärast pidin külili kukkuma kuna polnud abirattaid! Vänderdasin mingist mäeahelikust üles mis oli vist pealinna kõrgeim(umbes viis meetrit) ja jonkslesin edasi. Lubasin eile Merikesele, et kui terve nahaga suudan kolmesaja meetri kaugusel oleva aardeni jõuda ning pole midagi ega kedagi ära lõhkunud, siis üritaks seda aaret leida. Meest sõnast-härga sarvest! Kergelt lõõtsutades peatusin aarde ligidal ning uhke näoga kraamisin telefoni välja- läheb asjaks! Vanasõna, et ära hõiska enne õhtut, ei tulnud mulle see hetk jälle meelde...jälle. Tuule vihinaga mõõtsin kilomeetreid nagu Kirsipuu või Pikkuus oma parimatel aastatel ja Liibanoni moodi rattaröövlid tundusid sama ebatõesed nagu Tsaar-Saltaan kuniks jõudsin kohtumispaika. Vaadates kaaslase varustust, sain aru milline amatöör(haa...selleni on mul paar valgusaastat muidugi aega) ma tegelikult olen. Tegelikult mulle ei meeldigi jalgratas(taas hapud viinamarjad). Veeresime või pigem põrusime siis koordinaatide poole(kellel masinas ja kellel mälus) ning samal ajal arutasime, et kui selle kiirelt logitud saame, ehk läheks ka lähimat leidmata asja otsima. Mnjaaa...endiselt vaevlesin ma totaalses mälukaotuses mineviku osas. Jõudnud viimase mõistlikult sõidetava jupini, tõukasin mina oma ruuge ratsu lasipuu äärde kaeru nosima ja sööstsin kõvera lombakuga võssi. See tundus juba kodune tunne olevat ja uhkelt osutasin Merikesele, et näe, võta sealt ning logi. Täitsa asjalik peidukas oli valmis voolitud! Kõikidele kaardimängu ja muudele sõpradele kinnitan ma jätkuvalt, et minu lemmikmängud on küüned pe...se ja must notsu. Need on oluliselt neutraalsemad reeglite osas aga tekitavad seda suuremaid vaidlusi ning hasarti. Suured tänud peitjale aarde eest ning järgneva logiga saate teada(kes soovib)kuidas minu päev jätkus. Kõlab nagu odav ja halb kuuldemäng...kuid oli maruvahva päev :)

 2 

Alustama peaks ilmselt sellest, et peitjale ilmselgelt üldse ei meeldi, et tema aaret keegi ei leia ega leia ning piinas mind läbi Skype teemal:"Noh, kas on lahendatud? See ei ole ju nii raske!" Mina:"Nalja teed? Ma pole veel vaadanudki." Ega ma neid mõistatusi väga vaatama ei kipugi. Pealegi tegin tähtsat tööd ehk logisin Lätis leitud aardeid, mis võttis ära suure vaba aja. Peitja ei jätnud. Peale ühest teisest aardest rääkides hakkas jälle otsast peale:" Sina lahenda aga minu aare ära :P" Mina:"Ära hakka..." Peitja:"miks?" Mina:"Miks ja miks... Ma tõesti ei tea, peaks geoarsti juurde minema ja küsima, miks..." Ning pikk mudimine sel teemal, no vaata ikka, no vaata. Selline jutt kestis mitmeid päevi ning siis tekkis vaikus. Järsku ei uurinud enam keegi, kas oled vaadanud või lahendanud ja mul said logid ka kirja pandud. Võtsin siis julguse kokku ja lugesin kirjelduse läbi. Peale suurt segadust tekkis ka üks mõte aga nagu ikka olen ma suur enese alahindaja ja ei hakanud selle mõttega midagi peale. Läks veel paar päeva mööda ning seejärel hakkas mind esmaleidja mudima ning pani õla alla ja toetas ning innustas kaasa, et Sa oskad. No vot oskan jah ja aru saan ka aga ise seda tunnistada ei taipa. Peale pikka vaidlust iseendaga sai ka välitöödele suundutud ja, et asi liiga kerge ei tunduks sai otsima mindud pimedas. Ühes käes taskulamp ja teises geps ja nende vahel üks pea, mis aru ei saanud, et mida ma siin ometi teen. Mis ma teen, mis ma teen, aaret otsisin ja leidsin ka. Oli teine päris kenasti leitav, kuid siiski hästi peidetud. Loodan, et seal palju geopeitureid käima ei hakka, siis on seda ka teistel edaspidi tore leida. Tänud teile, kes te minusse minu eest usute!

 1 

Nime järgi arvasin, et see aare on kuskil segases kohas.
Osades kohtades on märgitud kõik vajalik korralikult, mõnes kohas on see tõesti natuke segane. :)