2 

Olime ühiselt naistepäeva nõiajahile suundumas. Enne seda tekkis mõte, et üritaks lõpuks ometi seda leidmatut Lagedit viimaks ometi otsida. Ma olen Moorile iga kord kuni 10 km kauguselt möödudes öelnud, et lähme otsime, aga ta pole kunagi plaani heaks kiitnud. Või on olnud väljas juba pime, mis pole suvaliselt kirvetamiseks just parim aeg. Või olen ise pime olnud jne. Eks ta mõistlik ole olnud, sest mul polnud seni aimugi, kus aare asub. Viimati käisin otsimas 2013 suvel, mil leidsin nullist vaid vajalikud imekaardid, millega midagi pihta ei osanud hakata.
Vaatasin enne sõitu ise ühe potentsiaalse asukoha välja, mis kohapeal osutus muidugi suhteliselt raudteesillavabaks, mille alused aarded veel keelatud pole ;-) Õnneks oli Laur see, kes õigele rajale suunas ja nii me viimased 800 meetrit jalgsi pimeduse saabudes läbisimegi. Kuigi saanuks ka nulli sõita, aga meil olgi vaja enne iseeneslikku süttimist veidi veel elu nautida.
Kohapeal läks päris põnevaks, sest peidikuid jagus ja aega mitte. Turnisime Lauriga, kus vaja. Minu teine valik osutus juhuse tahtel õigeks ja nii ma sealt silla alt kõvasti ja lapselikult "Leidsiiiin!" kisasingi. Jess, tiimitöövõit!
Aare sai peitja sugulase sündmusel terviklikuna peitja kätte usaldatud. Saaga oli läbi saanud, võin sellegi kauakipitanud punni gepsust eemaldada :D Aare oli korras, võtsime aarde, ei jätnud midagi :-P Aitäh peitjale pähkli eest!

 4 

Nojah, sellega läks nüüd nii, et ma veel tund enne minekut ei teadnud, et Lagedit ka täna leidma ja loodusest eemaldama läheme :D. Aga kuna Paavol ja Marjel oli plaan ja Lauril mõistatus lahendatud ja me kõik ühe autoga põletamissündmust olime väisama minemas, juhtus iseenesest nõnda, et sammusin üks hetk koos teistega sinna, kuhu Sportlane kunagi oma karbikese poetas… Pagan küll Kristjan ma ütlen… :D. Tead ju isegi, et kõik otsijad ei ole pikad, peenikesed ja hulljulged, mõned on ka jupid või jänesed või mõlemat :D. Ma tegelikult sain seekord küll ainult väikese kartmisega hakkama, sest Paavo tegi orava meie kõigi eest õiges kohas ära sel ajal, kui Laur parasjagu vastasküljest objekti inspekteeris ja Marje ülevaatamiseks sobivate kohtade ettepanekuid tegi ning mina kogu hingest leidmisprotsessile kaasa elasin … :D. Tore oli, mu meelest ühistes tegemistes on kolmveerand mõnu ja aitäh Kristjanile seda meile (viimastena) Lagedil pakkumast :).

Nüüd jõudis karp lõpuks ka minu kätte, ehk võib kinni panna ka selle aarde. Tänud kõigile kes otsimas käisid.

 2 

Leitud, logitud, loodusest eemaldatud :) Pikemalt teiste poolt :p

 6 

Suht lahe aare tegelikult. Esimene punkt viib huvitavasse kohta, kuhu olin küll juba varem sattunud, kunagi geotuuri käigus jalgrattal. Mõistatus kah omalaadne ja mulle isiklikult koguni väikest viisi hariv. Lõpp jällegi pakub pinget füüsisele - seega igati mitmekesine. Päris ilma abivahendita ma seda maastikku ründama ei kippunud, aga nööri otsas rippudes tegin eesmärgipärased võimlemisharjutused ikka ära. Tagantjärele targalt ilmneb, et umbes 7 m vale koha peal :P Alternatiivsete variantide proovimist takistas paraku äkitselt platsi ilmunud raudteetööliste kamp, kelle tähelepanu ma kindlasti pikemalt endale tõmmata ei soovinud. Aurasin vaikselt vasakule ära ja nii jäigi tookord üritus katki.

Mitu aega hiljem Süüdlaste sündmusel pakkus küll omanik soodustingimustel logimise võimalust enne aarde arhiivikappi lukustamist, aga mul on mingi isiklik kiiks, mis ei luba säärasel moel leidu kirja panna. Kuna kõik pakutav sai põhimõtteliselt ju ära kogetud, siis ega miskit väga olulist puudu jäänudki. Sinine nägu ikka parem kui lausa näotu. Tänud.

Abivahend

Segajad

GC lehel arhiveeritud

Aarde konteiner tuleb loodusest eemaldada vastavate asutuste palvel kui see peaks veel alles olema.

Korra olen mingi teise seltskonnaga seal juba käinud. Ning ikkagi oli tookord aare minu arust hoopis teise koha peal.

Kodutöö oli tehtud mingi aeg ja täna sai siis kohale mindud.

Tänud peitjale :)

Millalgi umbes 1,5a tagasi sai infot kogumas käidud, aga kasu sest ei miskit. Seega tegi Priidu kutse meele heaks. Jõu- ja ilunumbrid jäid Madise mureks, meie Priiduga olime lihtsalt mudakollid. Aitäh aarde eest, kahju et vahepunktiga sellised lood on.

 3 

Korra varem, kui jalutasime Helsingis, helistas Priit ning kutsus seda aaret otsima. Liis hõikas selle peale, et kas see on see aare, mis SEAL on? Nii nad siis omavahel rääkisid, mina ei teadnud midagi aardest. Mingi hetk sportlane küll uuris, et kas mul see leidmata, mine otsima, aga mingil põhjusel ma tookord ei viitsinud ja siis oli vahepunktidega probleeme ja nii ta jäigi hapnema. Täna rääkisime Priiduga ning saime jälle kutse sinna minna. No, lähme siis vaatame seda. Kartsin muidugi kohe, et mina saan musta töö ära teha ja nii ta läkski. Lõpp-punkt on olemas ning hiromantidel on seda täitsa võimalik leida. Omanik võiks aarde eelpunktid korda teha, siis saaks teda kõik leida, mitte ainult varasemalt infot omandanud.

GC lehel arhiveeritud

Kuniks omanik viitsib kontrollida. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Teises punktis puudub karp, kardetavasti. Meil selle aardega lihtsalt üldse ei vea...

Esimeses punktis puudub karp, nänn on minigripis.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Viisin lõppu uue karbi.

sealkandis on varsti sadu uusi topse. Võibolla vabastame koha 160m raadiuses

Alguse leidmine oli lihtne, ülesandele saime ka enam-vähem pihta, aga lõpunumbrid pidi ikka kerge kirvehoobiga välja võluma... ja tuli välja, et ma olen seal juba korra käinud, üht teist aaret kirvetades :D. Seekord sain ka paar korda tulutult ronida, sest karp oli lihtsalt minema jalutanud... loodetavasti saab siis veel korra tulla.

Karp kadunud :( Peitjale said edasi antud soovitused, kuidas seda edaspidi paremini peitu panna - tundub väga külastatav koht ka mugude jaoks.

Selle aarde juures elustusid mälestused sellest, et olime mõlemas punktis käinud üht teist aaret kirvetamas :P Nullis seda muidugi veel ei teadnud, lahendasime kohusetundlikult kogu ülesande ja muidugi näitas lõpp "sinna", vanasse tuttavasse kohta. Kohale jõudes paistis ka loogiline koht kätte, aga kui Hanno selle põhjalikult läbi roomas ja midagi ei leidnud, otsisime veel rohkem ja vähem hullematest kohtadest. Lõpuks tuli teha geokõne algajale, kes meid ikka esimesse kohta tagasi suunas, ja siis peitjale, et teada anda karbi kadumisest. Loodame, et tuleb peagi jälle tuttavat paika külastada.

Ja juba saabuski päev mil parema varustusega tagasi läksime, liginesime ka teiselt poolt ja valges. Oh imet saime nägijateks, peale seda ei läinud enam kaua, et logi kirja saada. Poetasin sinna ühe ränduri, loodan et peitja lähiajal rahvusvahelisel lehel aarde avaldab, siis saab ära logida. Tänud! V:puidust meenemündi J:TB

Esimese punkti leidmine ei valmistanud raskusi. Edasised juhtlõngad olid mulle natuke arusaamatud, aga minuga olid kaasas need, kes sellest läbi hammustasid ja õigepea olid meil numbrid käes. Kuid kurjam, need olid ju suvalises järjekorras. Pommitasime natuke geokontrolli ja varsti andis see meile rohelise tule. Pakkisime enast autosse ja läksime nulli. Juhuuuuu, seal see oligi.

 1 

Mõni päev tagasi sai siis esimene punkt võetud, kus oli rõõm kohtuda ka Kristofi tiimiga. ( Vastu tervitused teile ) Kuna kohe mingit ideed mõistatuse lahenduseks polnud siirdusime koju, et siis rahulikult asi välja mõelda. Samas kutsusid järgmine päev FTF teinud naabrid grillima ja siis oli raske mitte survet avaldada ja lasta naabritel end õigele teele viia selle lahenduskäiguga. Täna siis oli hea päev minna vormistama. Aardekarbi leidis Marit sekunditega ja siis jäi vaid üle logida. Tänud peitjale huvitava aarde eest.

 1 

Kõik sujus väga hästi. Teised lahendasid usinalt mõistatust ja mina tegin turvat. S.t. passisin niisama ning kui igav hakkas, käisin muuseumis kolamas. Värav oli lahti aga sildid keelasid edasi minna ähvardusega maha lasta. Vaja luba küsida. Läksin sisse, mees niitis muru, küsisin luba. Tema lubaski. Tegin tiiru peale ning kui naasesin, siis oligi teistel koordinaat olemas.
Lõpus oli ka tore. Autoga sai ilusti lähedale ning konteiner leiti peagi.
Tänan aarde eest!

Selle aarde puhul olin tuegavelt kodutööd teinud ja sellest oli hiigla palju kasu. Nulli poole sõites tuli meelde, et mingi pilt on kuskil ja lõpuks meenus ka, et vist ei peagi sinna nulli minema. Kuna GPS juhuslikult sisaldas seda kohta kuhu minna siis jõudsime ilma pikema vaevata kohale. Siis vajus mul aparell lahti kah. Et nii pikk mälu mul siis ongi ? Olin umbes 2 nädalat tagasi sealsamas niitmas käinud aga tol korral nähtud asi oli juba meelest maha läinud. Taaskord nentisin, et mul on tõesti hea mälu, mis ei vaeva mind mitte millegi meelespidamisega. Tünni saime ka kätte ja siis läks uurimiseks, et mis jura see on. Umbes 2 minutiga oli selge mida teha. Ja kokku umbes poole tunniga olin nii kaugel, et tekkis vajadus geokontrolli pommitada, sest minu nägemus asjast oli niikaugel, et tekkiv numbrite jada oli väga paljulubav. Siiski oli tekkinud kombinatsioone üsna palju aga selle õigega ei läinud kaua. Loomulikult vahtisime ka vahepeal ringi, et misasja siin küll kirvetada on. Aga on juba ammu teada, et minust mingit kirvepildujat ei saa ja lihtsam on natuke järelejäänud ajurakke piinata. Täitsa lõppu ei saanud aga autoga ligi ja pidime ikkagi 30 meetrit jala käima. Samas olid seal ka mingid väiksemad motoriseeritud vormid mis nulli kah sõitsid. Logi saime kah üsna lihtsasti kirja panna. Caveman arvas pärast, et tema poleks mitte kunagi sellise asjaga tegeleda viitsinud aga mina ei usu. Aitäh.

 2 

Kui see aarde avaldus, olin just vahetanud esimese saare hoopis suurema vastu, laadinud vöö vahele hunniku grilli koos hapu veiniga ning ka suur Pauk oli veel tundide kaugusel. Ega ma end hästi ei tundnud kui lugesin kirjeldust ja vaatasin peitjat ning raskusastmeid. Korra käis ka peast läbi, et äkki otsingi järgmistelt saartelt endale elupaiga kus internet ei levi ja geopeitus ei ahvatle. Unistamine on ju tasuta? Läks viis päeva ja kuna plaanid viisid ligidusse, siis lugesin kirjeldust uuesti ja vaatasin ka vihjepilti mida arvuti metsas ei avanud ning hakkasin nagu siil naeru pugistama...haaa...ma ju tean kuhu minna! Jupp võitlemist oli endaga, et kas virutan kohe või teen korralikult aga ega kõike ka ei tohi lihtsalt niisama teha...peitja on ju vaeva näinud ning austusest tema vastu sai täis programm läbi tehtud kuna järgmise saare külastuseni oli piisavalt aega. Ega ta aega palju rohkem ei võtnud õnneks, kuigi algse karbi tagasi toimetamisega tekkis korraks ka ahastus kui mugukogus muutus suuremaks kui kätel sõrmi. Üle tüki aja sain isikliku käega nimed raamatusse tätoveerida ja sellega ka jube rahul. Muideks, minu autonavi järgi on koordinaat oluliselt mööda( mis ei sega leidmist aga häirib) Raskusastmeid vaadates võib see ka taotluslik olla...Üks aare kah kus raskusastmed olid minu jaoks numbri võrra kõrgemad kui tegelikus, aitäh!

 2 

Kuna õel jaamaülem meid kaua kinni ei pidanud jäi võhma ja aega ka selle aardega tutvuda. Nulli me päris ei läinud, sõitsime vaid mööda ja nentisime fakti, et külastatud koht kunagi. Läksime hoopis fotol kujutatud kohta ja sattusime täitsa huvitavasse paika. Läheduses sitsis küll üks mugu ,kuid Alex jälgis teda pilguga ja mehike kadus heaga kaugemale ;).Nii saime rahulikult ringi vaadata. Rajad on seal jah juba olemas, kuid ega see on sellises kohas täitsa tavaline nähtus, lendama pole veel õppinud ju keegi ( vist). Mõistatust vaadates ei saanud ma mitte midagi aru, Alex aga hakkas nagu transsi langenud Pendli-Endel rääkima: "kirjuta üles....", ega ma tegelikult ei näinudki, mida ta seal tegi ( äkki oligi pendel kaasas :P ), mina vaid kirjutasin, mida mulle öeldi.Siis jäi veel natuke mõelda, mida nende saadud vidinatega peale hakata, kuid üks pilt meeldis mulle kõikse rohkem ja nii ma selle valmis joonistasin paberile. Väga lootustandev asi tuli. Seda võis täitsa kontrollima minna. Noh ja muidugi ,seal too otsitav oligi. Alex sirutus pisut ja saimegi logi kirja. Huh, hää et niigi läks, kartsin märksa hullemat :D. Tänud aarde eest ja kohti näitamast!

ilmselge vihje kõige kõrgemalt ;)

Teel Kasispeale jäi seegi aare ette. Mõtlesin, et et käin kähku läbi, võtan mõistatuse kaasa, siis hea kodus lahendada. Algul leidsin end valelt poolt takistust, aga selle vea parandus ei võtnud kaua aega. Parkla oli autosid paksult täis, ei teagi, mis sündmus seal teispoolsuses toimus. Kahtlane igatahes oli. Otsisin esimest punkti nagu loll. Peale 15-20 minutit tuli välja, et olen lisaks ka pime. Aga vähemalt sain hästi varjatud punkti kätte esimesest ennegi vaadatud kohast. Üritasin asja autos pureda, aga ühest komponendist enam sotti ei saanudki ja sõbrad, saun ning grill Kasispeal juba ootasid ja ahvatlesid rohkem kui siin autos passimine.

Ehk läkski nii nagu plaanisin, võtsin mõistatuse koju kaasa. Rohkem pole aga viitsinud mõelda ega piiludagi. Küll kunagi ära leian. Aitäh uudse mõistatuse ja minu jaoks ka koha eest!

Leitud

 1 

Alguses on jah vinged rajad sees, ja kuna teises otsas käib aktiivne tegevus, siis äratame seal kindlasti tähelepanu praegu. Numbrid lugesime välja kenasti, siis mõtlesime hulk aega, mis nendega peale hakata, siis tegime teravdatud tööriistaga toksti ja läksime objektile. Seal valisime alguses vale suuna ega näinud; kui õige suuna peale saime, jäi karp kah silma. Minu maitse jaoks liiga avalik, tuleb tunnistada. Kaur tegi 4.5 maastikule tarvilised liigutused ära - poistekas noh ;) - ja hakkaski logima. No nii kiiresti logivat Kauri pole mina veel näinud. Karp tagasi ja minek. Aitüma võimlemisharjutuse eest!

Mõtle, enne kui tegutsed

Hoiame statistika korras, Panen ikka mitteleiu kah kirja.

Esimese punkti leidmine oli lihtne. Ennegi antud kohas käinud. Mõistatuse lahendamisega pole aga paari tunniga kuhugile jõudnud.

Muideks esimeses punktis on ikka tõsised georajad juba sees. Antud maastikuga on see ka vältimatu. Pakun, et varsti hakkab maaomanik huvi tundma mis asja seal aetakse.

Teadsime paika, kus pilt tehtud väga hästi ja nii me sinna suundusime. Eest leidsime auto millel ohutuled vilkusid ja mille kõrval askeldasid kolm inimest. Aimasime et need võiksid olla geopeiturid, aga autost me veel välja ei rutanud. Tegime seda siis kui nägime nende käes konteineri moodi asja, selgus et tegemist tiimiga "rassiss" (Kristo, Marit ja Romek). Tervitused neile! Infoga mille konteinerist saime ei osanud kohe midagi teha, jõudsime ikka koju sõita ja siin lõi Ingritil pirni põlema. Geokontroll näitas ka et koordinaat õige. Jälle autosse ja lõpppunkti poole punuma. Lõpus seal kus GPS näitas nulli küll midagi ei olnud, vähemalt meie ei näinud. Hakkas ka päris pimedaks minema ja jätsime asja pooleli, aga võttes arvesse maastiku raskusastet, me arvame, et teame, kus konteiner ennast peidab. Eks tuleb sinna millalgi tagasi kobida, siis juba parema varustusega.

 7 

Ma ei teagi kuidas seda nüüd öelda aga igaljuhul juhtus nii, et sündis minu geokarjääri kõikide kirveste ema. Asi algas sellest, et plaan oli kirvetada üht teist mõistatust. Kui karp juba kaugelt lehvitas, siis sain rõõmustada kui kõva kirvemees ma ikka olen. Karbi avamisel aga selgus: LAGEDI AARE. Siis kukkus küll lõug kolksuga vastu maad. Hämming oli nii kauakestev, et Liisi jõudis isegi mu töllakil mokast pilti teha. Mõistatuse sisust ei tea halligi aga lõpp on vahva.

 1 

See paistab peitjal juba sisseharjunud praktika olema, et peita aare ja siis hakata kõigilt küsima, et miks juba leitud ei ole :) Ega ma nüüd sellepärast sinna läinud, lihtsalt igav oli ja Lagedi on ju tänu rongidele vaid minutite kaugusel. Esimese punkt leidmine polnud probleem ning ma lugesin maa-ametist 100% sama koordinaadi, mis peitja :) Koha peal kiire leid ja ning ega see mõistatuse osa ka nüüd eriti raske polnud. Lõpuni ei lahendanudki, koksasin enne kirvega asja paika. Lõpp oli kah lihtne, väike seljasirutus. Aitäh!

 7 

Õhtul kell 21.30 koju jõudes ja viimasel ajal juba pigem reegliks saanud Geopeituse lehe kontroll vedas suu naerule. Ohhoo! Uus aare tund aega tagasi aktiveeritud ja veel nii lähedal. Polnud kahtlustki, seda tuli vaatama minna. Kui Lagedi, siis Lagedil ja saigi suund sinna võetud. Paraku aga veidi nihuti. Sai küll esimese punkti kontroll ära tehtud ja see näitas rohelist tuld, ent kuna oli muidugi kiire, ei vaadanud valmis ,et kuidas täpselt sinna saab. Ehk siis suund läbi Jüri, Raasiku suunas möödus remonditavat teed mööda sõites ning.. loomulikult olime siis lõpuks valel poole jõge! Jälle tiiruga tagasi, läbi Lagedi (õnneks oli sild vahepeal korda tehtud) ning siis olimegi juba täiesti õiges kohas, õige sildi all. Veidi küll ehmatas see, et 2 autot seisis juba ees, aga kiire vaatlus selgitas välja, et nemad aardeotsimisega ei tegele. Ka muud tegevust autodes ei täheldanud, kuigi klaasid üsna udused olid. Loomulikult oli jõudnud ka sadama hakata, seega lootsime, et see saab kiirelt tehtud. Kiire kontroll ümbruses enne silti ja oligi esimese punkti karp käes. Autos sai siis mõistatus ja juhend ette võetud ning võttis esialgu nõutuks küll. Seda enam, et ei ole suurem asi mängur, aga siin just läks sellised teadmisi vaja. Aga kui ei saa keeruliselt, siis saab ka lihtsamalt. Ja niimoodi, step-by-step keriski mõistatuse lahendus end meie ees lahti. Lõpp-punkti geokontroll andis esimese hooga siiski mõned valed vastused. Paraku oli lahenduses väike viga sees. Ja siis hakkas tööle naisteloogika, mis andis tulemuseks kaks võimalikku vastust. Kontroll, esimene, mööda, pagan. Uus kontroll, teine, pihtas, põhjas, bingo! Asukoht tundus põnev ning muidugi oli vaja minna ja see ära võtta. Kaarti vaadates ei paistnud ühtki teed sinna viivat, aga loovalt lähenedes ikkagi, saime ka oma madalapõhjalise autoga sinna päris lähedale. Vahepeal küll tekkis tõsine soov, et maasturit oleks vaja, aga siiski kohale jõudsime. Uue päevani oli veel 15 minutit aega, seega oli lootus ja soov oma logi kirja saada. Nulli jõudes oli näha, et maastik ei ole kerge ning ka peidukohti tundus enam kui küllalt. Vihma sadas, äike möllas. Tõeline romantika öösel kell 12 kahekesi lampide valgel ronida ja turnida ja aaret otsida. Nagu kaks väledat jaaniussikest lasime vihma eirates lampide välkudes seal ringi. Õnneks on koht piisavalt vaikne ning ka aeg oli selline, et ühtki segajat silma ei hakanud. Peagi sai selgeks, et tegemist on paraja pähkliga ning kesköö möödus. Kui ka järgmine tund möödus, muutus edasine tegevus juba lootusetuks. Sai käidud autos, veel üle kontrollitud, mida kontrollida andis ning läksin veel tagasi, et ma vaatan igaks juhuks veel mõned kohad läbi, äkki siiski… aga no mida pole, seda pole. Kell 1.15 loobusin. Autosse jõudes nägin, et Anna juba magas. Pole ka ime. Ja nii tuligi raske südamega lahkuda tühjade kätega ehk ilma logiraamatusse kriipse vedamata. Kodus sai veelkord koht üle vaadatud, maa-ametist kontrollitud ja mõtlesin, et no ei ole võimalik, sai ju ka sinna vaadatud. Mõned tunnid magatud, olimegi hommikul jällegi platsis. Valges tundus nähtavus palju parem, aga see ei vähendanud peidukohtade arvu. Nüüd sai siis süvitsi mindud ja taas kõik võimalikud kohad üle vaadatud. Lisaks ka kohad, mida eile ei vaadanud. Sai ronitud, hüpatud, kukutud. Tulemuseks ka mõned marrastused, aga need lähevad kategooriasse „loll pea on kere nuhtluseks“. Ja kui peale poolt tundi ikka olime tulemuseta, siis sai küll juba meeleheitest pead vastu seina pekstud. Et no, WTF, ei ole võimalik. Siis kasutasin võtet, mida ma muidu ei poolda ja pole kunagi kasutanud ehk et tegin kõne peitjale, et kas olen mina loll või milles asi. Õnneks ta muidugi kõnet vastu ei võtnud. Seega, tuli jätkata, eeldades, et ta siiski on olemas. Ei tea kas põhjus oli kõnes või mis, aga igal juhul veidi peale, lähedes asjale teisest küljest, vaatas aare kenasti vastu. Polnud kahtlustki, et see on tema. Peab tõdema, et eile pimedas oleks leidmine olnudki lootusetu ja oleksimegi jäänud otsima, kuni koiduvalgus appi tulnuks. See aare on valges leidmiseks. Õhku jäi veel küsimus, kuidas ta kätte saada. Arvestades aga mis trikke enne sai tehtud ja kuidas ning kuhu ronitud, siis peale väikest mõttepausi ja oma võimete hindamist sai valitud võimalikest variantidest kergem ning jah, lõpuks ta käes oligi! FTF läks kirja kell 8.26. Otsingud kandsid vilja ja tulemusega võib vägagi rahule jääda. Seda enam, et see leid ei olnud mitte kerge. Tegemist on meie teise FTF-ga ning on juhtunud kuidagi nii, et need just ongi need erilised pähklid meie jaoks. Vt. ka Kuuskede Kuningat. V: Tabitha Team geocoin; J: kukeke

Tänud peitjale mõnusa elamuse ja aarde hea peidukohta eest.