Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kristiine- ilus ja ka levinud naisenimi koos erinevate variatsioonidega.
Naiste ja meeste vahelises keeles on palju sõnu, millest üks(või teine) erinevalt aru saab ja oh seda pahandust hiljem. Ka ühe sugupoole omavaheline vestlus erineb kõvasti: naiste puhul on sarnase info edasiandmiseks kasutusel reeglina palju rohkem tähti, kui meeste vahelises vestluses. See aare pajatab endast nüüd hoopis numbrites, mis on kirja pandud tähtede abil ja kirjapilt on tal alljärgnev...head otsimist-leidmist!
Xamubizebixaci
muvopapazevo
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5JFN1
Logiteadete statistika:
55 (77,5%)
16
7
0
0
1
0
Kokku: 79
Ei näe taastamisel mõtet. Keegi on peiduka avastanud ja eemaldab sealt pahatahtlikult karpe.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Möödaminnes kontrollisin üle ning aare on tõesti kadunud.
Sain varem leidnult täpse info, aga vastavas kohas ei õnnestunud midagi leida.
Päev 85.
Kui saaks aardele dislike panna, siis seda ma kohe kindlasti teeksin. Viimase aja üks ebameeldivamaid aardeotsinguid.
Mõisatusest aru saamiseks läks väga kaua aega. Või no tegelikult tuli saada aru, missugune võiks välja näha tulem. Sealt edasi jõulise loogika abil koordinaat käes. Kohapealne tegevus mulle kohe üldse ei meeldinud. Pool tundi ajasin näppe igale poole ja kiskusin prügi ja suitsukonisid välja. Kuna koordinaat näitas ei kusagile, siis käisin vahepeal ka ei kusagil otsimas. Lõpuks sai villand ja küsisin abi. Seepeale järgnes veel 10 minutit käte määrimist kuniks jõudsin leiuni.
See ammu lahenduse saanud aarde saaga sai kah lõpuks läbi. Asukohalt oli kuidagi liiga lähedal asuv, ei olnud kunagi kiiret kohale tormata. Lükkasin ikka tulevikku, küll kunagi jõuab. Mõni aare on nii arhiivigi jõudnud, et seda õiget aega pole kunagi tulnud. Aga siin läks teisiti. Eelmise aasta detsembris, kui iga päev täppe püüdsin, sain siit mitteleiu, millele järgnes geokolleegi vihje, et otsisin täitsa õigest kohast. Siis läks Margus oma õnne proovima ja et tal oli teadmine, et vähemalt koht õige, siis oli temale konteiner õigest kohast otsides näppu jäänud. Kevade poole tekkis ka minus uus tuhin, et prooviksin oma järjest leidude jada jätkata. Eks Karli eeskuju nakatas mindki veelkord proovima. Selleks järjest noppimiseks ongi vajalikud kõik lähimad seni leidmata-logimata täpid. Ja nii ma uuesti Kristiineni jõudsin. Valisin aja, mil rahvast vähem liikumas. Seekord enesekindlamalt ja visamalt ning logi saigi kirja.
Ei olnud otsimiseks väga meeldiv koht. Koordinaat oli ka ligi 20m mööda. Seega küsisime varemleidnult abi. Sellegipoolest ei olnud lihtne leid. Tänud!
No nii,ei läinud päevagi.Hea geokolleeg andis aga vihje,ja nii ma kõrvad lontis tagasi objektile naasesin.
Ilma vihjeta oleks ilmselt veel kordi siin tilberdamas käinud,päris hea peidukas.Aitähh
Täitsa aus mitteleid.Kätel hakkas külm,eks jään ilmselt leiulogisid ootama.........
Täna siis uuele katsele. Tulin kohale kindla sihiga aare vallutada. Esimene katse täna ebaõnnestus, kuna meie kõrval hakkasid mugud suitsema. Tegime väikse tiiru soovitud kohas ja tagasi tulles olid mugud lännu. Käsi õigesse kohta ja miski asi liikus mu käe all. Läksin tõin autost abivahendi. Nüüd natuke tunnetega lähenemist ja aare oligi peos.Tänud.
Aarde lahenduseni jõudsin hetkel, kui uurisin hoopis teise mõitatusaarde asukohta. Korraga lõi peas tuluke põlema. Täna siis mõtlesin, et kuna ma siinkandis juba koolitusel olen, siis vaatan ka aarde peidukoha üle. Õhtu oli juba hiline ja mugudega probleeme polnud, aga probleeme tekkis silmade ja mõistusega. Ei suutnud sellel korral avastada peidukohta.
Läks ikka hunnik aega enne kui lõpuks leidsime, tänud.
Kole piinlik aga lahendatud sai vihje abil ja välitööd kah ei õnnestu. Mõni teine kord uuesti :)
Huvitav oli rattaga kohale sõita. Aaret sai natuke otsida, kohe ei osanud sinna vaadata.
Logisin ära. Aare oli täpselt seal, kus ma eelmine kord arvasin, et ta olla võiks. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Aare tõesti kadunud.
Lootsime kindlale logimisele kuna varemleidnu oli kaasas. Kahjuks päris nii ei läinud. Carolys julgeb väita, et aare pole omal kohal.
Mul on juba ammu koordinaadid teada, aga see koht ei paikne mu käiguradadel. Täna läksin kohale, aga jäin pika ninaga. Kaua poleerisin jahedas tugevas tuules erinevaid kohti, aga aaret leida ei õnnestunud. Loodetavasti on järgmine kord parem päev.
Hea geokolleeg halastas ja andis peiduka osas vihje. Eks olin seal ka enne poleerinud, kuid mitte piisava hoolikusega. Ja ega mul muud õigustust pole, kui oma lohakus ja liigne GPS-i nullis kinni olemine - aarde juurest oli GPS-i andmetel nullini miski 17 meetrit. Aga no see mu GPS ka üks omapärane vidin. Aitüma peitjale!
Korra kimasin nullist läbi. Sain veidi erinevaid paiku poleerida, siis ilmusid miskid mugud. Asi kisub piinlikuks - mõistatud ammuilma lahendatud, aga topsik ise nii ära sokutatud, et minu sõrmed selleni ei ulatu... litsalt ei usu, et õiget kohta kombanud ei oleks. Annan alla ja nuian privas mõnelt healt kolleegilt otseseid vihjeid.... krt.
Peaks mainima, et ei ole mitte kunagi mitte liiga lähedaselt hästi läbi saanud naisterahvastega, kelle nimi algab tähtedega Krist... Nii et las nad ajavad rahus oma asju, mul on oma tee ja see on mõnusalt lai tee.
No mina ei saa siiamaani mitte halligi aru aga õnneks olin kaasas kui nimesid logiraamatusse kirjutati.
No nüüd on selge, et ma pole mingi õige naine, kuna minu poeskäigud ei sarnane küll sellele sigrimigrile. Aarde leidmine toimus seekord ka õiges stiilis - joonelt aardeni, purk välja ja kiire logimine. Kell 11 õhtul oli seal vaid üksik mootorrattur, kes ilmselt arvas, et teeme romantikat, mitte ei tõmba narkotsi ja seetõttu keeras diskreetselt selja. Tänud aarde eest. See mõistatus pani mind lausa ennast analüüsima.
Kas ka otsimistehnikad on nii sõltuvad soorollidest? Pühendusega Ingale :)
No nüüd on arutlemisel järgmised variandid:
1. ma pole naine,
2. ma pole naiseliku mõtlemisega,
3. olen küll naine, kuid totaalne blondu,
4. olen naine, kuid ajud pole koos ülejäänud kehaga edasi arenenud.
Kogu selle jutu mõte on siis see, et koordinaadid tulid väääga raskelt. St ega ma üksi polekski nendeni jõudnud, kuid hr Palang andis mulle otse läbi lillede vihjeid. Ja ka siis saabus selgus kohutavalt aeglaselt.
Nullis ei osanud ma suurt midagi peale hakata. Palangu näol kontrolli poolt õigeks tunnistatud koordinaadid näitasid keset platsi ja seal polnud kuskilt otsida. Püüdsin siis loogilised kohad läbi vaadata, kuid neid oli ikka üüratult palju. Lõpuks laiendasin otsimisala lausa 3-dimensionaalseks, kuid kasu oli sest täpselt sama palju kui samatasandilisest. Nüüd ma siis mõneks ajaks sealsetele valvuritele kõneainet ei anna ja ootan uusi ideid. Või otseseid vihjeid.
Nojah, mis siin kosta, ise kah ju vägagi naine! Siuksest tekstist on võimalik välja kõike seda lugeda, mida ise kuulda tahad, igastahes jälle targem, ma tänan!
Mõistatuse jaoks oli väikest müksu vaja. Liiga lihtne ja loogiline ilmselt :) Siis oli veel mitu erinevat operatsiooni ,kuna konteiner oli algul piisavalt jonnakas - praeguseks on suur leidjate hulk probleemi lahendanud... Aga logitud sai see koos Kadiga ühel varasel pühapäevahommikul . Aitähh
Mõistatus oli vahva, saadud koodinaadid panid algul natuke kukalt kratsima. Kohal lugesime logisid, saime inspiratsioonisähvaku ja logisime. Aitäh!
Tegime linnas aega parajaks. Mõistatus lahenes edukalt, aardeleiuks pidime sõbrale geokõne tegema, võimalusi oli lihtsalt liiga palju, kuhu aare peita.
Naistekas? Sel juhul oleks võinud ta ju mul ka kiiremalt laheneda, aga ei, ikka 3 kuud pidi asi enne laagerduma… Nojah, juba Oscar Wilde on öelnud, et naised pole mõistmiseks :D. Täna sain siis nime kirja, muhe mõistatus.
Mõistatuse lahendamisel olin moraalne tugi, aarde leidmisel aga osavnäpp. Leitud, logitud, tänud.
Aare mille jaoks kehtib taas lihtne georeegel: ära mõtle üle, alusta lihtsatest lahendustest, aga eks ikka selleni jõudmiseks tuleb kaugel ringiga ära käia. See nädal oli aga mõistatuste lahendamise kohapealt väga edukas ning lahenduse leidis meeskonnatööna ka Kristiine. Täna käisime ka vormistamas. Tänud peitjale!
Igasuguseid teooriaid sai proovitud kuid õige otsa komistasime alles reedel. Sedagi üht teist teooriat kontrollides. Täna oli aega ära noppida, täitsa rahulik kant. Tänud
Tundub, et suurem osa rahvast oli pühademeeleolus, kodus või paraadil. Igal juhul oli siin täiesti vaikne ja nii saimegi segamatult omi tegemisi teha ning selle tulemusel sai ka skooritud. Tänud!
Kunagi sai see lahendatud Allaniga enam-vähem kahe peale. Temal logitud, kuid nüüd käisime me Katjaga ka siis logimas.
Väga mugurohke paik, aga sobival kellaajal peaaegu inimtühi.
Ütlesin Liivole, et lähen kuskil kolme ajal otsima, aga sobivate olude kokkulangemisel jõudsin sinna pool tundi varem. Hakkasin kõikvõimalikke kohti läbi katsuma, kuid tulemusteta. Pärast pikka otsimist küsisin varemleidnu käest kinnitust, kas olen ikka õiges kohas. No muidugi olin. :D Pärast kõnet tõusis motivatsioon ja leid tuli kiirelt. Logisin kuskil 10 minutit enne Liivot. Järgmine kord tuleb kiirem olla ;-) Tundub, et selle topsi aeg hakkab ümber saama, sest korgi juures on suured praod sees. Järgmise konteineri korki võiks pikomeetri võrra viilida. Tänud aarde eest!
Kuna minuni jõudis info, et Mihkel kavatseb ka täna mingil ajal oma mõttetööd allkirjastama minna, siis mõtlesin, et taban äkki kaks kärbest ühe hoobiga: saan oma sinise molli kollaseks ja taban ka Mihkli teolt. Paraku tabasin ainult ühe kärbse, sain nimelt oma molli kollaseks. Mihkli pootshaagid ilutsesid logiraamatus juba enne minu omasid. No mis seal siis ikka, eks teinekord olen kiirem :)
Aga leidmisega läks siis nii, et eelmise korra sinine moll tuli kasuks. Jõudsin nimelt seal nähtut analüüsida ja teiste logidega kokku viia. Tänu sellele jätsin erinevates kihtides sobramise ära ja pistsin käe kohe õige kihi vahele, no ikka täpselt sinna, kus eelmiselgi korral kõikse rohkem sobrasin. Kuna niisama sobramine tulemusi ei andnud, siis tuli pähe ainult üks asi: tuleb kasutada abivahendit! Noh seda peegli digitaalvarianti. Ega ma siis ometi viigipükstega ei hakka seal igasugu karjapoiste liigutusi tegema. Peegel töötas ja käsi haaras õige koha pealt õige asja. Panin siis ka oma pootshaagid sinna raamatusse kirja ja pistsin topsi tagasi.
Tops näeb suht õnnetu välja (ülemine osa), eelmised leidjad on selle kallal ikka kõvasti vaeva näinud. Vett see enam kindlasti ei pea. Logiraamatu minigripp oli ok ja sisu hetkel ilusti kuiv.
Mõistatus oli lahe ja sellega sai ikka kõvasti vaeva nähtud. Nüüd tagantjärgi mõeldes ajab isegi naerma, et mida kõike proovitud sai :) Kui see aare avaldati, siis sai kohe alguses mõeldud, et see PEAB kuskil siin olema. No oligi, aga et just seal…
Tänud peitjale!
See kirjeldus on oi kui tabav ;-) Mehed on Marsilt, naised on Stockmannis või Zaras vms. Mõistatuse lahendus saabus siiski marsimehikeselt, kuigi ka mitte esimese pauguga ega peast.
Täna tegime vahelduseks metsadele ja rabadele ühe linnapäeva. Parkisime end nulli kanti ära ja üritasime aimata, kuhu aare peidetud. Esimese korraga ei aimanudki ära, nii nagu ka mõistatusega. Teine katse viis - nagu hiljem selgus - aardele hulga lähemale. Ent ka siin saime omajagu aega veeta. Siiski sai ka siin marsimehike veenuslannast võitu ja aimas peidupaiga ära. Jess! Mitte et ma siia enam iial tulla ei tahaks.
Aitäh töötule-Stevele toreda kirjelduse eest! Aare oli korras, kuiv. Igati viisakas linnakas.
Ilm nagu polnudki väga külm aga seal otsida oli lausa jube. Vahepeal läksime poodi piima ostma ja nina soojendama. Tuleme tagasi, ja oh seda õnne, abivägi ka kohal. Nii me siis koos kajaliisi tiimiga seal külmetasime, kõik olime näost sinised, õnneks logisse saab kollase lõusta teha.
Oleks koordinaadid täpsemad, oleks logimine ka meeleolukam olnud. Meil näitasid oma 10 meetrit mööda. Külmu või surnuks ühe topsi pärast.
Kartsime, et peame taaskord loobuma. Peale poeskäiku otsingutiim suurenes ja viis ka sihile. Tänud!
Selle aardega lahendamisega läks siis nüüd nii, et kollektiivse mõttetöö tulemusena ilmusid koordinaadid siiski lõpuks välja. Olles just Võllamäe aarde STF’i nurjumiselt saabunud, siis lootsin vähemalt siin oma nime kirja saada. Maaameti kaardi pildi jätsin meelde ja läksin kohe omast arust õigesse kohta. Vaatasin siit, vaatasin sealt, aga ei miskit. Siis vaatasin ka veel nats laiemalt ringi, aga ikka ei midagi. Loobusin, täna vist täielik geopimedus. Eks varsti uuesti.
Mõistatus läks nagu ikka, oli vaja väiksest vihjet küsida :) See järel tulid koordinaadid juba lihtsalt. Täna õnnestus kohapeale minna ja õnneks oli mälus õige pilt ning aare tuli esimesest vaadatud kohast välja. Tänud peitjale!
Koodinaatide leidmine suuremat muret ei valmistanud, aga Tallinn oli nii kaugel nii kaugel ja nii see asi laagerduma jäi. Tallinna jõudes läksin ka välitöödele. Kõigepealt veendusin vist kõigi valede uurete kohta, et seal pole. Lõpuks õnnestus ka õigesse kohta vaadata ja topsik välja meelitada, aga ega sellega siis hädad veel piirdunud. Topsiku lahtisaaminegi oli paras väljakutse. Lõpuks õnnestus siiski ka see ja sai logima asuda. Aitäh peitjale.
Koordinaadid tuletasin soojas toas mõnusalt kiirelt. Karbikese otsimine aga tundus tänase ilmaga täitsa mõttetu tegevus. Olin juba lootuse maha matnud, kui Miki täiesti loogilisest kohast kiire leiu tegi. Järgmised 10 minutit otsimist oleks mu "jääkristiineks" muutnud. Peale leidu tundus kõik loogiline ja igas mõttes tore olevat. Tänud
Täna uus katse. Seekord edukas. Eilse mitteleiu tahaks vägisi ilmastiku kaela ajada...
Lohutuseks polekala’le läheb järgmine sinine moll kirja. Nimelt mõistatust pole ma siiani suutnud lahendada ja ei ole näha, et mul kunagi üldse selle lahendamiseks mingid ideed tekiksid :(
Aga sellegipoolest käisin ma täna ühte piirkonda vaatamas - no mis see mikro siis 160 ruutkilomeetrise ala pealt üles leida pole! Ilmselgelt aga hindasin oma võimeid üle (selgeltnägemise koha pealt) ja peidukohti, mis vastaksid maastikule 1.5, ma sealt ei leidnud.
Eks järgmise siniseni!
Esimesel õhtul tegin patrullsõidu Kristiina tänaval lootuses leida lumel esmaleidjate jälgi. Ka edaspidi punnis see naistekas tublisti vastu, ei mina saa kohe aru, millest nad räägivad. Täna siis vinguva tuule ja lumesaju keskel lõpuks rohelises. Oli palju huvitavaid peidukaid, kuid aare pihku ei jäänud. Järgmise korrani.
Eelmised kaks enam vähem ehku peale tulnud mõistatuse leidu tegid mind enesekindlaks ja otsustasin jälle Kristiinele külla minna. Eks ma viibisin seal üksjagu aega, ronisin erinevate kihtide alla, vaikselt ja õrnalt silitasin erinevaid paiku, aga ei miskit. Kätte ma teda ei saanud :). Tegelikult ma ju terve inimene - kaks kätt ja kaks silma olemas, aga loll pea juhib neid valesse kohta. Igal juhul proovisin kõik valed kohad läbi ja õiget kohta isegi ei aima enam. Mõned täiendavad sinise molliga logid enesetunde paranduseks kuluksid ära. Kuidagi eriti tohlaka mulje jätsin siin igatahes endale - mõistatus oli väljas toimuva trangliga ikkagi lapsemäng. Täitsa uskumatu vidin siin paika istutatud, enne järgmist korda lasen perearstil endale juurviljasüsti teha, et järgmine mitteleid mind lõplikult moraalselt ära ei laostaks. On see geopeitus jee rahustav tegevus... :).
Kuigi oletatav asukoht oli meeldivalt tühi, avastasin kaugusest publiku. Otsustasin hiljem tagasi tulla. Olen täiesti veendunud, et ilma seljanka söömiseta poleks ma seda aaret leidnud. Aare leitud, oli vaja ka logida. Alguses tundus, et kork on külmunud, tegelikult loomulikult ei olnud. Aitäh mõnusa mõistatuse eest, mis viis mind tuttavase kohta, küll aga uue nurga alt.
Ühel meist oli täna palju vaba aega ja lahendas mõistatuse. Kohapeal juba mingi aja tegutsenud meenusid ka viimased mitteleiud ja otsustasime oma asukoha õigsust kontrollida. Olles varemleidnult saanud positiivse kinnituse saime uut indu ja jõudsimegi logimiseni.
Teen ka ühe sinise näo juurde. Seda küll selle vahega, et täiesti endale mittekohaselt õnnestus mõistatus kohe aarde avaldamise päeval läbi järada, kuid täna kohapeal silusin kõik 0-ist mõistlikul kaugusel olevad objektid üle ja läbi, toppisin näppe igasse paika, kuhu need mahtusid, aga ei leidnud midagi sellist, kuhu passiks logi kirja panna.
On rõõm, et ma pole ainuke :)
Oleme kodus seda mõistatust mitmel erineval viisil proovinud lahendada ja juba mitmendat päeva, no aga ei tule sellised numbrid nagu vaja oleks.
Mul juba sihuke tunne, et läheks vaataks ühte kohta niisama, äkki veab samamoodi nagu Sokivärvi II juures.
Nonii, seda aaret tuleb nüüd ühe siniseks tõmbunud näoga õnnistada. See sinine nägu kuulub mulle, sest hapniku enam ajus palju pole, kuna ma olen alates aarde avaldamisest tulutult tunde nii netis kui enda peas sobranud ja õiget vastust üritanud välja võluda. Teadmised, mis ma kogunud olen, on nii laialdased, et võiksin kümnest erinevast koodist mõistatuse kokku klopsida (võib-olla kui kuri tuju kallale tuleb, siis teengi selle triki ära). Vaikselt hakkan juba õudusunenägusid geopeitusest nägema. Seega, kuna selle aarde peale hakkab kogunema rohkem tunde kui sellel aastal tõelist tööd on tehtud, siis ei jää muud üle kui logi kirja panna.
Kui leidub kedagi, kes sooviks mind vihjega kostitada, siis ootan seda avali süli oma postkasti.
Tutvusringkonnas on nii Kristiine, kui Kristiina, üks Kristina ja Kristi . Kui hakkan mõtlema tuleb kindlasti veel neid sarnase nimekujuga naisolevusi meelde :).
Ja mõistatused, eriti kui need koodidest koosnevad ,meeldivad mulle ikka väga, õnneks neid ikka aegajalt nuputamiseks pakutakse :D. Nii vaatasin seda juttu ja peagi olid tähed täitsa numbrite moodi.
Täna oli sinnakanti asja ja saime logi kirja.
Tänud lihtsa mõistatuse eest!
Uue aasta esimesel õhtul oli siin tõepoolest hea vaikne - ei saa võrreldagi aastalõpu mölluga. Ka siis olime korra aarde lähistel ja võiks ka aasta viimase sinise näo kirja panna, aga ega päriselt otsima hakata saanudki. Ka teisel korral läks parajalt aega, kuni lõpuks aru saime, kui palju varjatud kihte see kauni nimega tütarlaps endas tegelikult peidab. Nüüd ma vist juba peaaegu suudan seal orienteeruda, igatahes auto leidsin pärast üles :) Aitäh!
Hea lihtne mõnus mõistatusekene. Koordinaat tuli kähku puhta analüütikaga, alles pärast keegi kobises, et sel süsteemil on nimi ka. Mingi Limpopo äärse kwazulu suguharu salakeel vms. Aga joosta ikka ei viitsind. Täna klappis kõik - täitmist nõudev valge laik kalendris, sünnipäevasalatit ihkav Mammu, logimist ootav aardetops, mõnus mugupuudus jne. Sõitsime nulli, vaatasime natuke ringi, sirutasime näpud ja logisime. Mamm pani ennast sünna puhul puhta ise kirja - tal seda staaži ikka juba jagub ... Nii et tänud peitjale ja head uut kõigile teistele!
Leidmiseks ei pidanud eriti vaeva nägema, kuna koht oli suht loogiline.
Tänud peitjale :)
Käisin linnas asju ajamas ja maandusin just diivanil, kui jälle "piiks piiks, uus aare" tuli. Vaatasin seda ja ega ma midagi välja ei mõelnudki. Lõpuks tuli see asi tiimitööna kuidagi välja. Madis tahtis aaret õhtul logima minna, aga mina kohe kuidagi ei viitsinud. Pilk sammulugerile ja... Näitas teine nii väikest numbrit et kohe pidi minema. Kohapeal ei läinud just kõige kiiremini, aga lõpp hea, kõik hea. Aitäh!
Mõistatusele alguses otsa vaadates oli segadus. Oma loogika abil sain kuskilt 59 kokku ning proovisin siis edasi. Ei töötanud sama loogika enam. Siis hakkas asi lahti hargnema ning tiimitööna sai mõistatus lahenduse. Õhtul läksime aaret ennast otsima. Esimese asjana õiges kohas, aga aaret näppu ei jäänud. Siis mõnevõrra vales kohas, aga loogika pidas eelmist kohta meeles. Väikse müksu järgselt olime algses kohas tagasi ning peiduka kõrval seistes ei saanud aru, et see peidukas on. Siiski, mõne hetke pärast oli ka see probleem lahenenud. Aitäh, huvitav mõistatus oli!
Oleks, oleks...oleks ma eelmisele rongile läinud, mis algselt plaanis oli, oleks esmaleidjale konkurentsi pakkunud küll, kohale jõudes ootasid seal juba Erko ja Priit ning väikse otsimise peale sai kolmas logi kirja. Aitäh huvitava mõistatuse eest!
Veidi hiliseks jäänud lõunapaus päädis hoopis esmaleiuga kell 14:14. Liikluses kulunud aja tõttu sööma ei jõudnud, aga aasta suurimal nuumaperioodil pole see mingi mure, isu FTF-i järele on ikka suurem :P Mõistatuse tähed ei muutunud silme ees kohe hoobilt numbriteks, kuid loogiline lähenemine viis üsna kiirelt sihile sellegipoolest. Vaatasin kaarti ja ei hakanud gepsu üldse sisse lülitama - teadsin sobivaid peidupaiku seal hästi, sest alles paar kuud tagasi käisin ise just samas kohas aardepurgi paigutamise mõtetega luuret tegemas. Nüüd tekkiski sihuke tunne umbes nagu enda aaret läheks otsima, ainult et hästi ei mäleta, millise peiduka kasuks sai otsustatud :o) Kah huvitav kogemus, aitäh!
STF kell 16:00. Kui Tallinna kesklinnas Kloostrikivi aardel lasti üle 8 tunni oodata esmaleidjat, siis siin toimus sellega võrreldes tõeline kiirreageerimine - 33 minutit! Mõistatust ei hakanud lahendama küll koheselt peale avaldumist, vaid alles veidi aja pärast. Ideele sain üsna kähku pihta ja loogilise koordinaadi. Läksime seejärel Priiduga kohapeale ja leid tuli kiirelt. Ees ootas esmaleidja logi, kes oli kohal olnud juba pool tundi peale avaldamist. Veidi aja pärast jõudis kohale ka Tanel (kes andis juba kell 15:35 meile teada, et lahendus käes ja läheb kohe rongiga Raasikult Tallinna. Me olime sel ajal autoga Keila kandis). Tal võttis see otsimine ikka kole palju aega! :D Tänud peitjale aastalõpu meelelahutuse pakkumise eest!