Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eestis on lugematul arvul (või ehk siiski on keegi lugenud) väga erinevaid monumente, mälestusmärke ja -kive, tahvleid jne. Vähemalt minul on ette tulnud, et olen mõnest sellisest kümneid – kui mitte sadu – kordi mööda sõitnud, ehk isegi mõelnud, et ei tea mis ja milleks.... Ja kui siis kunagi juhuslikult või (väga harva) tahtlikult peatudes objekti juurde astun ja asja olemusest aimu saan, siis mõtlen kui vähe me ikka ümbritsevat märkame. Kogu Eesti läheks paljuks, aga kodumaakonnast pakuks mõistatamiseks mõne koha välja..
Teine selle sarja aare. Kuskil Virumaal on püsti pandud ca kolmemeetrise kõrgusega metallrist, mille jalamil seisab suhteliselt tagasihoidlik kivitahvel (vt. fotosid). Risti kaunistavad juba aastaid siin pleekinud kunstpärjad ja lilled. Keegi on mingil hilisemal ajal ka mitte väga asjakohase Georgi lindi risti külgi sidunud. Pikemat infot objekti kohta ma aardekirjeldusse ei lisa, küllap otsijad selle töö ise internetis ära teevad. Sobiva peidukoha leidmisega oli veidi raskusi, kuid kui tahvel leitud, siis aare peidab end suunal 200 ca 230 meetri kaugusel edelaväravas – usun et kohapeal on see täiesti arusaadav. Esialgseks raskusastmeks saab 3,5. Kui selgub et internetikasutamise oskus on parem-halvem kui ma eeldasin, siis tuleb raskusastet muuta. Juurdepääs igasugu autoga on olemas, soovi korral võib akrobaatiliste harjutustega nii tahvlit kui aaret otse autost katsuda, seda muidugi normaaloludes (võimalikud lumetormid ja muud erakorralised ilmastikunähtused kõrvale jättes).
Aardes on ainult logiraamat, juhend, teritaja ja pliiats. Muud kraami sinna väga ei mahu, ja paluks siis ka mitte vägivalda kasutades toppida. Kogemused on näidanud et minikonteineritest kaovad aeg-ajalt täiesti seletamatul moel pliiatsid, seetõttu on mõistlik igaks juhuks oma kirjutusvahend kaasa võtta, Ööpäevaringselt kättesaadav, suure tõenäosusega ka enam-vähem aastaringselt.
Ärgem siis väga reetvaid pilte üles pane ja proovime vihjete ja abikõnedega ka tagasihoidlikuks jääda vähemalt esialgu, küllap aarde peitja sellega vajadusel ise hakkama saab.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5K4ZF
Logiteadete statistika:
51 (91,1%)
5
4
0
0
0
0
Kokku: 60
Mõistatus on iseeensest ju hea - hariv. Kui peidukoht on seal kuhu mina sattusin, siis see ei kannata kriitikat. Ei tundunud üldse sobilik koht aarde peitmiseks. Olin kodus risti asukoha paika pannud ja läksin kohe lõppu. Hakkasin kahtlema. Läksin otsisin risti üles. Null oli sattunud väga õigesse kohta. Ehk siis tagasi sinna kus juba olin olnud. Ikka ei meeldinud asukoht. Käed tegin mullaseks, väga ei tahtnud lammutada, midagi ei leidnud. Haudu ei hakanud lahti kaevama. Las ta jääb, võibolla kunagi tagasi.
Seda aaret oli varem juba käinud otsimas aga tol korral valest asukohast. Sel korral otsisin õige risti üles ja panin juhendi järgi lõpu asukoha kardile. Lõpu koordinaat näitab veidi mööda aga aare on vihje järgi lihtsalt leitav.
Eh ah uh, no kaaslastel oli risti umbmäärane paiknemine teada, loogilise värava saime ka paika. Nullis oli vähe imelik, et kas tõesti aga tõesti tõesti, pigem ma imestasin, kui aare välja tuli ja info paika pidas. No selge, selline omamoodi teine matusekultuur siiski, oli sedagi huvitav vaadata.
Siin suutsime kirjeldust nii lugeda, et aarde leid tuli väga kiirelt, kuid rist jäigi leidmata..
Tänan peitmast.
Paras kirstunael. Peale seda, kui Kaupo oli kogu netiajaloo läbi tuhlanud ja mina oma sellest kandist pärit kursaõelt aru pärinud, selgus, et eeldatav piirkond õige, eelmine kord olime lihtsalt kannatamatud. Kui rist leitud, siis suundusime aaret otsima ja üllatavalt ruttu tuli seegi välja. Aitäh!
Seda aaret on kaua mõistatatud ja üritanud oma peaga hakkama saada. Eelmine suvi sai käidud siin vaatamas, aga liiga pinnapealselt vaadates risti ei näinud. Sõitsime ka peiduka kõrvalt mööda, aga otsima ei läinud. Küsisin kinnitust oma teooriale ja täna sai katsetama tuldud. Leidsime risti ja üpris kiirelt tuli ka aare välja. Lõpuks see aare leitud.
Kunagi ammu-ammu üritasin seda mõistatust lahendada, aga tookord jäi tulemus saamata ja nii see täpp seal meres istus. Nüüd, kus tuli plaan siia kanti tulla, vaatasin asjale uuesti otsa ja ennäe imet, paar minutit ja asukoht oligi paigas. Objektil enam nii roosiliselt ei läinud, nõudeid väravale tuli ikka mitu korda vähendada, aga leitud see tops lõpuks sai. Tänud aarde eest!
Nuputasin, mis ma nuputasin. Täitsa rist missugune! Aga siis läks lärsku pimedaks ja logimisvõimalust ei tulnud. Taga asetsev müür oli ümber vajunud....Logide põhjal kummardasime ja vaatasime nii alla kui vasakule. Ei leidnud ja vandaalitsema ei hakanud. Peab selle tee siia uuesti ette võtma päevavalges.
Minu poolest oleks see täpp sinna merre ulpima ilmselt jäänud, kuid Salme korraldas internetiavarustes tõelise aarde otsimise klaperjahi ja leidis igati potentsiaalse koha, mida võiks uurima minna. Täna sõitsime kohale ja mõtlesime, mis järjekorras tema teooriad kontrollime. Mina pakkusin välja, et käime kõigepealt oletatavas lõpus ja kui midagi ei leia, siis tegutseme edasi. Läks aga nii, et nii kui autost väljusime ja kummardasime, siis ka aardetops näppu jäi. Väga lihtsalt läks küll, pidime ainult natuke mugude järgi ootama, et saaks topsi segamatult oma kohale tagasi panna.
Aitäh!
Selle asukoha välja selgitamine võttis mõne hetke. Nüüd ka kohal käidud ja nimi kirjas. Tänud
Ütlen ausalt ära, et nii hästi ikka ei tunne... seda kanti. Ja ei ütle ausalt ära, mispidi lahenduseni jõudsin - igatahes oli see tunduvalt lihtsam kui peitja poolt mõeldud meetod. Selgelt kõige raskem ülesanne kõigi Andrese aarete seas. Isegi kui lõpu koordinaat välja rihitud, läks ka ikka mitu minutit, enne kui konteinerit näpu all tundsin. Üldiselt siiski tänuväärne viis läbi harivate mõistatuste muidu mulle peaaegu tundmatut Eestimaa nurka tutvustada. Aitäh.
Oi jeebus, kus selle aardega on ikka jauramist olnud. Miski aeg sain juba enam-vähem selgeks, kus risti otsida. Seekord jõudsin ka kohapeale välitöödele ja näkkas küll. Sättisin sihi ja meetrid paika ja siis hakkas paras ikaldus. Kontrollisin geokolleegilt, kas ma ikka õiges paigas. Jah, olin küll, kuid ikka veel läks üksjagu aega, enne kui topsik näppu jäi. Aitüma, sellega on nüüd ühel pool.
Selle aardega oli meil küll omajagu jahmerdamist. Ei teadnud täpset asukohta ning mõtlesime ühte loogilisse paika otsima minna. Küsisime nõu ning saime teada, et see ikka vale koht ning üks teine on hoopis õigem. Ega ausaltöeldes õiges kohaski kergelt ei läinud. Eelnevate logide põhjal püüdsime välistamise teel valed kohad ellimineerida ning kontrollisime võimalikke õigeid. Ja nii meil äkki näkkaski. Rist sai leitud ning arvutuse teel oletatavasse aardepaika jõutud. Ilmselt on sealgi aja jooksul päris palju muutusi toimunud ning värava kui sellise asukohta oli tegelikkuses raske aimata. Järelepärimise peale saime aru, et oleme küll õiges kohas, aga ikka läks veel aega, enne kui aardetopsi kätte saime. Siiski leitud see sai ning hea, et niigi läks.
Aare korras. Valest kohast kivi alt koristasin tühja kilekoti. Tänud!
Õige asukoht oli juba ammu ootel, nüüd käisime kontrollimas ja õnnestus ka leida. Tänan.
Mõistatust olin kunagi vaadanud ja isegi ühes kohas käinud, aga seal sellist risti polnud ja mõistatus jäi ootele. Nüüd taas käsile võttes, hakkasin jälle guugeldama, aga sellist risti ikka välja ei guugeldanud. Siiski leidsin koha, mis kuidagi väga hästi klappis ja arvasin, et tasuks kontrollima minna. Vaatasin kaardilt kus võiks edelavärav olla ja kus rist ise. Kohale minnes, sõitsingi otse arvatava koha juurde ja suureks üllatuseks oligi seal täpselt see pildil olev rist, plaat ka. Kuna risti juures parkimisruumi polnud, koht oli autosid täis, võtsin kohapealt koordinaadi ja sõitsin edelaväravasse. Aga mida ma ei näinud, oli värav. Meetrid klappisid. Otsisin siis ühe arvatava värava ja teise ja kolmanda juurest, leidsin küll erinevaid asju, aga aaret mitte. Jalutasin taas risti juurde ja võtsin täpse suuna. Vahepeal olid juba mugud tulnud. Vaatlemise teel ei leidnud midagi. Aga vähemalt tuvastasin kus võis kunagi värav olla. Igaksjuhuks küsisin ka abi, et kas otsin ikka õigelt objektilt. Ja, otsisin. Lõpuks kui viimane mugu oma kodinad kokku korjas ja lahkus, panin taas kindad kätte ja asusin uuele otsingule, siis tuli juba leid ka. No midagi pole teha, ei meeldi mulle sellisest kohast otsida. Aga mõistatuse pool mulle meeldis, selle eest tänud!
Esimene vaatus:
Oi jeerum küll, milline katsumuste kadalipp see aare on aastate jooksul olnud mu jaoks. Sõbrad teavad mu immuunsust üldiselt igasuguste mõistatuste suhtes, et ma võin vabalt neist mööda käia, ilma et nad oma olemasoluga häiriks... Aga on aardeid, mis lihtsalt ei lase olla. Mis mõttes ei ole olemas mingit infot netis? Ma olen 100 protsenti veel tänaseni kindel, et interneeduses on kõik olemas, ainult et küsida peab sealt oskama. Ja nii ma siis olen mitme aasta jooksul aegajalt enne Narva kanti minekut viimasel ööl guugeldanud. Ja ei midagi. Või siis midagi, mis ei tundu õige... Ja sõbrad teavad ka seda, et vahel olen ma uskumatult jonnakas ja abi ei küsi. Ma ei tahtnud mitte ühtegi vihjet selle aarde kohta.
Ja nii taas, tekib idee argipäevast end välja vedada ja minna... Narva. Maailma äärele. Või vähemalt nii seal tundub. ;)
Ja öötunnid kuluvad ja kuluvad, kuni ma enam ise ka ei tea, mis keeles ja mis küsimusi ma guuglile esitan, kui ühtäkki ei usu ma oma silmi. Otsitav vahib mulle otsa täiesti ilmeksimatul kujul ja veel veidi lugedes on ka asukoht täiesti üheselt kirjas. Jessas, te ei kujuta ette mu rõõmu, see oli justkui võit iseenda ja terve maailma üle. Kui vähe on ikka õnneks vaja...
Ja siis saabume objektile ning seal ta ongi. Täitsa rist, täitsa uhkete kunstpärgadega ja täiesti õige kirjaga plaadil. Kuna koha leidsin üles hirmhilisel hommikutunnil, siis aarde enda välja otsimise jätsin ma vabas õhus teostatavaks.
Veelkord sai kinnitust aga väide, et loll pea on ihu nuhtluseks ja viletsat suusatajat segab kõik k.a. suusad, siis läks nii nagu karta oli. Matusehelid ei tõotanud head, lisaks aktiivselt haudu hooldavad mugud, autod, palavus, ilmakaarte virrvarr jne, jne, jne ning aaret me ei leidnud. :D Kõik saadana sarvilised said kirutud ja minema mindud. Eesriie sulgus... Publik EI plaksutanud. :D
Teine vaatus:
Tiirutasime ringi ühtkomateist niisama uurides, käisime söömas, kohvipausi pidamas, aga hing ei andnud rahu. Kohvikulaual sai läpakas lahti võetud ja kaarditööd tehtud. Ilmakaared paika... ja jõudsime samasse kohta, kus me enne olime olnud. Krt...
Kimasime taas objektile. Mugusid vähem ja needki kauguses, autosid veel vähem ja needki teises servas, aga koht see sama, mida enne sai ju küll ja küll poleeritud. Päris kivitöid me ka polnud nõus tegema, seega kahtlustasime enda viletsust mitteleius. Usk oli nõrk, et koht õige on. Ja nüüd... vaevu paar minutit, nimede esitähed kirja (JLSAK) ja olekski võinud võidurõõmust sõjatantsu lahti lasta, kui see vaid seal sünnis oleks olnud. See sisemine juubeldus vist kostis ka kaugele. :D
Sest... Me tegime selle ära!! ISE! Ja mis sest, et nii palju täppe on värvimata, et me sadadest lihtsalt mööda sõitsime (kui kannatlikud on, siis tuleb ka nende aeg), aga need hetked on enamat väärt, kui tuim kümnete ja kümnete karpide leidmine.
Aitäh Andres, see oli vägev aare! Kestvad ovatsioonid! Nimiobjekt ja aare on mõlemad päris heas vormis. ;)
Googeldasime ja tüütasin paari inimest - üks kes kohalik peaaegu ja teist kes tõlgiks mis kirjas on. Kohalik sellest ristist ei teadnud midagi ja väitis et selles minu googeldatud kohas seda ei ole. Täna siin kandis olles läksime vaatama ja seal ta oli ikka. Annan kohalikule ka raudselt teada et ta ei tea ikka tuhkagi. Aarde leidmine tuli peale aia teisaldamist - tunne oli nagu armastus kolme apelsini vastu. “Tuleb neiu kiviga, ühelt poolt. Ei tule kiviga. Kivi on raske.” Aitäh
On aardeid mille peale ei tasu liiga palju oma aega kulutada. No kui ei tunne, siis ei tunne. Pean ennast googeldamise erialal üsna osavaks aga siinpuhul jäin hätta ja kasutasin abi. Täna tegin oma marsruudilt kõrvalepõike, et saada viimane "A0" seeriast külastatud. Ega kohapealgi teab mis kiiresti läinud. Otsisin, lugesin logisid, tuhnisin, tundsin ennast juba vähe ebamugavalt, otsisin veel ja siis paksu maskeeringu alt puudutas sõrm topsikut, mille siis välja võtsin. Õnneks vahepeal keegi küsima ei tulnud mida siin kaevan. Aitäh!
Oh, juudas! Oh, kuri! Oh, tule taevas appi! See aare on mul leidmatutest = peitmise kuupäevalt lausa kaheteistkümnes, aastast 2015. Selle ajaga oleme Eestile mitu tiiru peale teinud, ilmselt poolele maakeralegi. Oleme ka pool Ida-Virumaad seda taga ajades läbi sõitnud, oleme sõitnud kalmistutest mööda, oleme sõitnud mööda kalmistuid, oleme käinud kalmistuil. Kasu ei tuhkagi.
Täna tehti halastuslask, mis suunati õigema koha peale. Isegi seal oli vaja sõbra kätt, et asjast lahti saada. Lõpp (hea), kõik (hea). Aare oli üsna kombes, ei kopitanud nagu see mõistatus. Urjuhh, ma ütlen! Minu jaoks julgelt 4.5 raskusega.
Risti asukoha leidmine ei olnud raske.Aardekarbi kohta seda öelda ei saa.Täpselt ei mäleta kas see oli kolmas või neljas kord kohapeal.Lõpuks tuli leid.Hurraa!Aitäh!
See mõistatus on vist neetud - oleme seda otsinud tulutult nii 2015, 2016 kui tänagi, 2018. Tänaseks oli isegi väike vihje saadud, kuskandis see Ida-Virumaa kalmistu olema peaks. Siit spetsiaalselt seepärast läbi sõites tegime nii autoga ringi peale kui jalutasime omal jõul ringi. Kui midagi ei leidnud, otsisin veel internetist infot, leidsin samadele parameetritele vastava kalmistu hoopis mujal, kuhu samuti suunduma hakkasime, aga kui seal isegi kalmistut ei leidnud, lõime käega ja oli aeg edasi sõita.
Neetud, kuidas ei oska (seda) guugeldada.
Saime tegelikult suunavaid juhiseid. kahtlen kas oleksime viitsinud ise lahendada. Peale üksjagu otsimiset suutsime siiski karbi tuvastada. Niiske see ju oli aga logimise kannatas ära. Eelnevalt oli tarvis konteineri pealt veidi prügi eemaldada. Peitsime seejärel nii nagu oli leidmisel progita muidugi). Seega antud päeval oli konteiner leitav
muudan staatuse "Ajutiselt kättesaamatuks". Eile kohapealt tulnud telefonikõne peale käisin vaatamas. Väga süveneda ei saanud, kuna paar mugu tegelesid vahetus läheduses mingite (tundus et pikemaajaliste) töödega, aga peidukoht oli korrastustöid läbinud. Vaatan, mis seal toimub. Viimase aja internatsionaalsed reeglid ei sobi enam alati minu nägemustega ja see aare vist uuena nagunii ei kvalifitseeruks, seega mõtlen taastamise üle veidi...
See on ikka väga mõnus mõistatus! Selle lahendamisega oli päris kenasti tegemist, kaks õhtut sai pusitud ja ega täit kindlust ei olnud kuni lõpuni. Kohapeal küll väravat enam ei olnud aga aardetops oli olemas, läks õnneks. Kohapeal risti ülesseleidmine ei läinud ka lihtsalt :) Kõige sellepärast see mõistatus väga väga mõnus ongi! Suured tänud peitjale!
Mõned korrad olen selle aarde üle mõtisklenud, aga edutult. Üks hea meetod millegi leidmiseks pidi olema hakata otsima midagi muud. Seekord õnnestuski lahenduse otsa komistada hoopis teist aaret lahendades. Kohalikud kinnitasid kahtlusi ja nii saigi õigesse kohta suund võetud. Esimese hooga ei leidnud ei aaret ega risti. Lõpuks õnnestus rist leida ja siis tuli juba aare ise ka välja sealt, kust ma alguses otsimist alustanud olin. Aitäh peitjale.
Selle aarde lahendamine mulle meeldis. Polnud õrna aimugi, kus selline rist võiks asuda. Seda põnevam oli. Jäi üks link silma googeldades ja sealt hargnes asi edasi. Tulemus tundus paljutõotav. Nüüd ainult tarvis kohale minna. Üks väike kinnitus ja olime väga rõõmsad, et nii õigel teel. Läbi tuli käia siiski kaks kohta. Olime tegelikult näppupidi juba nii lähedal aardele, nibin-nabin jäi puudu. Tuli siiski teekond risti juurde ette võtta. Vähemalt oma silmaga nähtud, et tõesti õiges kohas. Ja kuhu me siis tagasi jõudsime, ikka samasse kohta, kust alustasime :) Nüüd oli ka aare käes. Aitäh peitjale.
Kogu 32 suhteliselt lihtsa leiu kõrvale võiks ühe mitteleiu ka ikka saada. Viimasest siinsest mitteleiust ongi pea aasta möödas :-) ja Ida-Virumaale peab üks punn ikka alles jääma.
Netist otsisin tookord miski tabeli välja, selles olevatest on vist pooled surnuaiad läbi käidud. Suhtlesime ka kohvikupidajaga, aga ei osanud temagi avitada. Tuleb veel kodutööd teha. Või veel mõni kontrollimata surnuaed (terves mahus) läbi sõita. Kättevõtmise ja nuputamise asi vast. Vist.
Netist ei leidnud, oletatavatest surnuaedadest ka mitte. Aitas vanamoodne näost näkku suhtlemine. Aitäh!
Asukoht sai välja selgitatud juba mõnda aega tagasi, täna viis tee sinnakanti ja arvamus leidis kinnitust. Tänud peitjale, sellised mõistatused meile meeldivad :)
Siia võin auga esimese mitteleiu lisada. Nii nagu otsisime seeria esimest aaret käigu pealt, sai ka sellega nii tehtud. Kui see ei aidanud, netitasime hommikusöögilauas ka veel pool tundi, mis tõi neli potentsiaalset paika välja, kuid vähemalt kahest külastatud rahulikust kohast me tagaaetavat ei leidnud. Eks siis teine kord, kui kodutöö vast veel soojematele jälgedele viib. Seni jääb hetke seisuga ainsaks Ida-Viru leidmata aardeks, las hulbib seal ulgumerel (-: Tänud pähkli eest! Järelikult ei tunne.
Ja nüüd siis päeva nael.
Jummel, kuidas ma alles otsisin selle objekti kohta infot. Mingisugune kaks päeva tuhnisin internetis ja tüütasin inimesi, kusjuures Aigar pakkus ka täiesti mõistliku asukoha välja, mille ma aga mingil imelikul põhjusel, mida ma enam ei mäleta, hetkega välja praakisin. Lõpuks pöördusin juba vastava valdkonna spetsialisti poole, kellelt sain meili teel humoorika vastuse, et jah, selle ristiga on paljud geopeiturid hädas olnud. Ahhaa, ma teadsin seda! Pole te midagi kõik nii osavad, nagu te tavapäraselt oma logides mõista annate ("mõistatus lahenes paari minutiga" jne). Igatahes suunati mind kenasti õigesse kohta, ehk siis paika, mille iroonilisel kombel oli ka Aigar välja pakkunud.
Sõitsin kohale ja leidsin eest vinge objekti. Käisin ringi ja pildistasin, kuid poole tunni möödudes hakkas asi kahtlane tunduma. No pole seda risti endiselt. Viimases hädas lõin navika lahti ja vaatasin, kas ma ikka üldse õigesse kohta läinud olen. Noh, jah, muidugi ei olnud. Niisiis keerasin otsa ringi ja sõitsin järgmisele objektile, lootes endamisi, et neid seal läheduses väga palju pole.
Nüüd kohale jõudes tundus paik juba kirjeldusele vastavat ja mõne hetkega oli ka aare leitud.
Väga vahva, tänud. Ma loodan, et peitja jätkab taoliste mõistatustega.
Kodutöö tehtud ja välitöö edukalt logiraamatusse vormistatud. Aitäh.
Õnneks andis painav köha hetkeks rahu, kohale sobivalt. Mina olin seekord rohkem pastaka hoidjaks ja arvutuste kontrollijaks.
GP1333/GC1574
Selle aarde pärast sai tülitatud kõiketeadjaid, kes ei teadnud. Viimaks keegi teadis. Kohapeal põletati prügi ja valmistuti täienduseks.
Ka see sai pärast avaldamist kõrvale visatud ja nüüd tuli arhiividest välja otsida. Sellega läks ikka aega palju-palju rohkem kui seeria esimese aardega, kuid lõpuks langes temagi. Kohapeal läks kiiresti. Aitäh!
Seda aardetünni suundus otsima peaaegu täiuslik kooslus. Esimene oskab lugeda, teine tunneb otsingumootoreid, kolmas mõõta ja sihtida ning neljandal püsib pastakas peos. Aga väravad sakkisid meil ka ikka täiega.
Seda pilti jälitada oli täitsa huvitav. Hulk tunde möödus raamatukogus kõiksugu teatmeteoseid ja raamatuid lapates. Sain kohe hulka targemaks :). Aga no seda õiget nagu ei leidnud, vähemalt ei osanud seosetega paika panna. Kui lootus juba kustuma hakkas ,leidsin aga midagi, mis kinnitas, et vot see peab õige olema. Olin oma leiu üle nii õnnelik, et suutsin suures eufoorias kõik ilmakaared vussi keerata. Nii panin täpi paika ja täna kohale jõudes valdas mind hämming... no põle teist. Alex kratsis ka kukalt, sest temagi oli ilmakaartega möllanud ja kah mingi punkti tuletanud ja no täielikud topograafilised idioodid ikka :P. Vantsisime siis ikka risti enda juurde panime uuesti nulli paika ja krm, ikka näitab minu gps samas suunas kust tulime. Bruno otsustas seepeale mu gpsi kalibreerima hakata. Oi kui pühalik toiming see oli :D. Seisin hinge kinni pidades ja jälgisin kuidas Bruno mu gpsi keerutab... tulemuseks aga vidina vastus "liiga kiiresti", "liiga aeglaselt" jne kuni mõõt täis sai ja autosse järgmise gpsi järgi suundusime. Siis saatsime Bruno objektile ja sihtur BO hakkas meile suuniseid andma ,kus suunas me täpselt liikuma peaks , et tünni põhja lasta :D. No oli ikka täpne sihik tal ;). No ja kui sihik õige siis leidmine polnud enam mingi probleem, huh tehtud. Aga vägeva elamuse saime seal kolades. Tänud peitjale ja kaaslastele, sain jälle targemaks :)!
No seda pilti jälitades sain ikka hea jupi targemaks, mõni peaaeguhea lahendus paistis suisa streetviewstki kätte. Aga päris lõpuni asjad valedes kohtades ikkagi ei klappinud, nii et ikka tuli õige koht üles leida. Ja õige koha täpne lokeerimine võttis ka omajagu aega. Igatahes üks hea tuttav irwitas, et ühtäkki avastas terve hulk inimesi endas huvi Ida-Virumaa pärandkultuuri vastu. Olgu, koht klaar, ootele. Ja täna jäi ta kenasti tee peale. Koha peal probleeme enam ei olnud, kõik laabus probleemivabalt. Kena ülesanne, meile meeldis, aitüma!
Piinlik tunnistada, aga selle mälestusmärgi asukohta ma ei teadnud, kuigi oleksin pidanud teadma!!
Mine sinna,ei tea kuhu.Otsi seda,ei tea mida.Väravad lollitasid täiega!
Nagu tants ümber palava pudrukausi. 07 on selge ja ladus tolle 08 kõrval. Tänud peitjale.
Kahju kohe, et siin eriti kirjutada ei saa. Proovin siis kuidagi üldsõnaliselt. Andres on põneva mõistatuse teinud. Minul ei tulnud selle lahendamine üldse kenasti välja. Leidsin mitmeid sobivaid paiku, kuid ükski leid ei sobinud lõpuni.
Suurem aur läks sellele, et peamiseks kahtlusaluseks oli mul vale koht. Üritasin seda risti sinna igale poole sobitada. Loomulikult edutult. Kui arusaamisele jõudsin, et pilku tuleb avardada, siis sain ka õigele kohale pihta.
Kohale jõudsin muidugi täielikus pimeduses. Lõpu lähistel jalutas üks kena vanem mees. Hakkasime suhtlema ja tutvustasin talle geopeitust. Jalutasime sõbralikult koos ristini ja võibolla lisandub geopeituse perre mõni tore mängija. Aitäh aarde eest, mis avardas kõvasti mu silmaringi!
Kodutöö ja meeskonnatöö viis sihile, tänud kohta tutvustamast!
Koduse eeltöö käigus olime jõudnud oma mõtetega ühte kohta. Tuli minna välitöödele ja kohapeal leidunud abivahend juhatas kindlalt aarde vormistamiseni.
Siin oli vaja otsida, aga kätte saime.
Tänud peitjale :)
Kodutöö tehtud. Leitud. Logitud. Mälestuskivi läheme vaatame mõni teine päev valges. Aitäh peitjale hariva aarde eest!
Sõber google ei tahtnud kuidagi aidata. Eilne päev läkski selle nahka. Hommikul panime mitu rauda vinna ja ühes oli keskpäevaks saak. Mina läksin risti otsima, Einar oli sel ajal juba jõudnud logida. Esmaleidja jälgedes oli hea kõndida, jalad ei saanud lumiseks. STF. Tänud!
FTF kell 8:50. Googel pildigaleriiga ja Maaamet aerofotodega andsid esmaspäeva õhtul kodus pärast mitmetunnist pusimist kindla peidukoha kätte. Hommikul vurasin kohale, kuid leidmine võttis pisut aega. Veidi pime veel, sooja +2 kraadi, kerge lõrtsisadu ja sulalumi panid käed külmetama. Käisin siis vahepeal käed taskus soojas monumenti kaemas, täitsa olemas. Uuesti otsima ja väike segadus. Väravast sisenemisel on vasak pool vasakul ja väljumisel hoopis teist kätt.