Tüüp: Asukohata (tagurpidi) aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eestis on 15 maakonda, 39 linna, päris palju valdasid ja veel rohkem külasid. Veel on Eestis hulgakaupa järvi, saari, jõgesid, lahtesid, väinu jne.
Enamasti on teada, millised neist on need kõige suuremad, näiteks linnadest --Tallinn hoiab edetabeli tipukohta igati enda käes, Saaremaa on auga pindalalt kõige suurem saar.
Kuid milline on see kõige väiksem Eesti linn? Kas rahvaarvult väikseim vald on sama vald, mis pindalaltki?
Antud koordinaadid viitavad Hiiumaa keskmesse. Hiiumaa on ~980 km² pindalaga Eesti kõige väiksem maakond
Selle aarde oled leidnud, kui külastad just seda Eesti kõige väiksemat, kas siis sügavuselt, pindalalt, rahvaarvult või siis mõne muu kriteeriumi järgi mõõtes.
Aardeleiuks ei loe seda, kui keegi kirjeldab oma riiulis seisvat miniatuurset lillevaasi või muud sellist. Tegemist peab ikkagi olema loodusliku või ühiskonna poolt tekitatud üldtuntud objektidega.
Aardeleiuna ei lähe kirja ka korduv sama objekti samade kriteeriumite järgi sooritatud külastus.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: POLE
Logiteadete statistika:
110 (84,0%)
21
13
0
0
0
0
Kokku: 144
Kohanimeregistri andmetel on Eestis 19 linnametsa (Liigi kood 40008). Kaks neist asuvad Pärnus ja ülejäänud 17 jäävad Tallinna piiresse. Kõige väiksemaks antud kategoorias võib lugeda Jäägrimännikut, mis jääb Kadaka tee serva, Iva ja Kassi tänavate vahele. Register annab koordinaatideks 59.401568, 24.648749. Ei ole sellel metsal ei silti, ega pindala, ega isegi ametlikku nime, aga vähemalt puud on olemas ja punkt kaardil ka. Kuna ülejäänud linnametsade pindalad on määratletud, siis mõõtsin sellel metsatuka kaardil üle ja sain nii umbes 5500 ruutmeetrit, mis jääb väiksuselt järgmisele Seli metsale tugevalt alla. Kui antud ajahetkel on tegemist lihtsalt kena männisaluga, siis ajalooliselt oli tegemist üsna põneva kohaga. Nimelt paikneb männik vana Jäägri-Männiku talu maadel. Viimane oli aga oluline selle poolest, et 1920ndate aastate alguses soetas selle Viktor Kingissepa rahastusel poolakast voorimees Polischewski. 1921 aasta kevadel koliti Jäägri-Männikule sisse ja hakati oma kommunistide salaasju ajama. Aastake hiljem nabiti kamp kommuniste erinevatest taludest kinni ja saadeti erinevateks aastateks sunnitööle. Hilisemal ajal on antud kohta kutsutud ka Kommunisti männikuks.
Eesti kõige väiksem muuseumifiliaal. Kalma sauna ees, Vana-Kalamaja 9a, on Vana-Kalamaja tänava renoveerimise käigus paigaldatud endisaegne telefoniputka. Telefoniputka näitus on kõigile tasuta avatud 24/7. Koordinaadid on: 59°26.636′, 24°44.276′
Selle väiksema asjaga on sedasi, et ega ma lootnudki midagi leida. Mida aasta edasi, seda raskem on leida midagi originaalset. Üks asi viib teiseni. Aarde taas avastasin kaardilt Hiiumaa aardeid eeltöödeldes. Lugesin logisid ja Paavo vihje ainsamast, seega ka kõige väiksemast andis uue tõuke. Taas teistpidi Peipsi poole leidmata aardeid otsides hakkas silma üks eriline. Käisime ära Eesti ainsamas vulkaanikraatris :) N59 02.007 E027 04.477. Päris lahe. Peale seda noppisime esimesed metsmaasikad ning jätkasime oma muud missiooni. Ühtlasi leidsin veel teisegi leidmata aarde, mida kunagi hiljem taasleida vaja.
Tegemist on mõõdult ja rahvaarvult kõige väiksema Selja-nimelise külaga Eestis. Võrdlemiseks tuleb lugeda kõigi Selja-nimeliste piirkondade andmeid:
Selja (Kehtna) Pindala 27,1 km² (2020) Elanikke 15 (31.12.2021)
Selja (Hiiumaa) Pindala 5,0 km² (2020) Elanikke 60 (31.12.2021)
Selja (Saaremaa) Pindala 13,2 km² (2020) Elanikke 12 (1.01.2019)
Selja (Tori) Pindala 12,3 km² (2020) Elanikke 291 (31.12.2021)
Selja (Viru-Nigula) Pindala 8,9 km² (2020) Elanikke 46 (1.01.2019)
Selja (Lääneranna) Pindala 2,1 km² (2020) Elanikke 7 (31.12.2021)
Lisan siia Eesti väikseima kalaliigi: PISIMUDIL, PISIMUDILAKE, Pomatoschistus microps
Iseloomulikud tunnused: Keha veidi jässakam kui väikesel mudilakesel. Pea lühem, pea pikkus ja kõrgus peaaegu võrdsed. Kõhuuimed liitunud sileda servaga imilehtriks. Isastel kudemisajal seljauimel sinine laik. Värvus liivakarva toonides, laigud keha külgedel üldiselt selgemad ja tumedamad kui väikesel mudilakesel.
Mõõtmed: Pikkus tavaliselt 2-3 cm ja mass alla 1 g. Eesti väikseim kalaliik.
Sarnased liigid: Teised mudillased.
Elukeskkond: Madal rannikumeri, eelistab mudasemat põhja. Eestis elutseb ta Soome lahe lääneosas ja Ruhnu vete ümbruses, millest lisan koordinaadi: N 57 48´44,5´´ E 23 15´37,8´´
Toitumine: Toitub zoobentosest.
Käitumine: Elutseb tavaliselt lagedal mudasel põhjal. Pole üldjuhul parvekala, aga kalade asustustihedus merepõhjal võib olla paiguti suur, hõredat parve meenutav.
Paljunemine: Suguküpsus saabub ühe aasta vanuselt. Absoluutne viljakus ligikaudu 1000 marjatera. Koeb portsjonites aprillist augustini, isakala valvab kivide või karbikodade alla peidetud arenevat marja.
Ränne: Väheliikuv põhjakala.
Levik: Põhja-Atlandi Euroopa rannik.
Tähtsus: Majandusliku tähtsuseta.
Asend eluslooduse süsteemis: riik Animalia hõimk. Chordata alamhõimk. Vertebrata klass Actinopterygii selts Perciformes suguk. Gobiidae perek. Pomatoschistus liik Pomatoschistus microps
Allikas: https://eestikalad.kalateave.ee/desc.php?fid=67
Eestis on 3 liiki kärnkonne. Eesti kõige väikseim kärnkonna liik on kõre ehk juttselg-kärnkonn (Epidalea calamita). Tema kehapikkus võib olla 5-8 cm, kuigi hariliku kärnkonna kehapikkus on kuni 15cm. Talvitumas on kõresid nähtud palju Manilaiul (58.215882, 24.124922). Kõred elavad enamasti Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel (Vilsandil, Matsalu lahe ümbruses, Puhtus, Uulus, Tahkurannas, Võistes, Metsakülas jt), kuigi on sealt vähenema hakanud. Kõrede elupaigad, eriti rannaniidud, on hävinud roo pealetungi ja maaparanduse tõttu. Nende säilitamine on oluline. Allikas: http://vana.loodusajakiri.ee/eestiloodus/EL/vanaweb/9809/kore.html). Teine allikas: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eestikahepaiksed
Väikseim Eestis trükitud eestikeelne raamat on 2019. aastal Eesti hümni 150. aastapäevaks välja antud teos (mõõdud 2,5 x 2 cm). Koordinaadid 59°25'49"N 24°44'19"E.
Muuesumide ööl oli võimalus ka seda oma silmaga näha, kuid sadade piltide hulgast telefonis kahjuks seda pilti enam leidnud
57.81598 27.03047 saab vaadelda Eesti kõige väiksema läbipaistvusega järve - Pappjärve. Asub ta täitsa Võru Kose poe taga.
1977 mõõdetud läbipaistvuseks 6cm
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%A4rved
2023 aasta riigikogu valimistel oli kõige väiksem valimisaktiivsus Ida-Virumaal (46,6%). Eesti keskmine valimisaktiivsus oli 63,5 ja kõrgeim Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaal 70,1%.
Ida-Virumaa suurima rahvaarvuga linn on Narva, pildil üks kohalik. 59.384440, 28.204938
Arvuliselt kõige väiksem sedelite arv tuli valimisjaoskonades kokku lugeda Lääne-Virumaal (28 449).
Küll on hea, et seekord autoroolis pidi istuma - muidu oleks võinud koledaks purjutamiseks minna. Külastatud sai ajakirjanduse andmetel Eesti kõige väiksemat baari, mis Tartu ja Tallinna Mökudele Öökullidele ja karvastele papagoidele iga kell silmad ette annab.
Ja loomulikult jääb väikese diskursusenihutamise järel kellelegi veel võimalus siinsamas logida Eesti väikseima kultuurikeskuse külastamise au.
Asukoht: 57° 40.3368' 27° 4.9450'
Ning dokumendid, mis tõestavad, et tegu on justnimelt pisikese baariga, leiab siit: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69092011/rahandusministri-peldikus-tegutseb-selvebaar https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89667087/ivari-padari-30-aasta-eest-ehitatud-kemmergust-on-tanaseks-saanud-koroonabaar ning majakese seinal asuvat joogikaarti lugedes.
Aitäh Raivo'le,et mainisid mu kodu poodi Eisma külas mis on 9 ruutu. 59 33 45.0 26 17 35.5 https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120035556/eesti-vaikseim-pood-leitud-eisma-kulas-tegutseb-9-ruutmeetrine-mini-harrods
Neile kel mõtteid ei ole.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120035556/eesti-vaikseim-pood-leitud-eisma-kulas-tegutseb-9-ruutmeetrine-mini-harrods
Ilmamõõtmiste ajaloo kõige väiksema sademetehulgaga kuu on olnud 2002 aastal Valgas, mil augustikuu jooksul ei sadanud üldse (0 mm). Uudis tolleaegsest meediast https://www.ohtuleht.ee/127444/august-loob-pouarekordeid . Ilmateenistuse rekordite leht : https://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/sademed/ . Valga ilmajaama koordinaadid on 57.789300, 26.035214
Pean tunnistama, et suure hurraaga ülesannet lahendades on võimalik ämbrisse astuda, mis seal siis ikka... Oma vigadest õpitakse, ning mis kehvasti, see uuesti - kuid nüüd juba paremini, loodetavasti.
Kui varasemalt on leitud, väikseimat raamatut, lindu ja imetajat, siis täna tutvustan Eesti ja ka maailma väikseimat kiskjat - nirk, kes kuulub kärplaste sugukonda. Lausa kaks ühes, Eesti ja maailma väikseim kiskjalane, pole paha..
Eestis elab kümme liiki kärplasi ning nendest kõige väiksem on nirk. Eesti looduse rekordiks peetakse: kõige väiksem kiskja kaalub 100 grammi.
Nagu välja tuleb, siis nirgi olemasolu maakrundil on isegi kasulik, ta sööb välja hiired.
PS! Looduses olen näinud küll, kuid kunagi pole meeles ju kaamerat välja haarata. Siis asendus väljavõte internetiavarustest. Lisan enda kodu koordinaadid, sest seal metsades uitab neid väga tihti ja mõned satuvad ka koduaeda: XY:6469989.56, 578771.19 BL: 58.363308, 25.345925.
Väljakutse aastast 2005 ning nüüd püüame meiegi seda lahendada. Kuna me ise oleme viljandimaa inimesed, siis püüame leid seda kõige väiksemat just Viljandimaalt.
Otsisime välja, et 01.01.2022 seisuga on Viljandimaal 126 küla.
Esikolmusse jäävad Päri, Vana-Võidu ja Uusna. Ise elan Väike-Kõpu külas ning see jääb Viljandimaa küladest statistiliselt 98-dale kohale 34 elanikuga, kaasa aga Tobraseljal ning see asetseb aga 58-dal kohal 62 elanikuga.
Kuid kõige väiksem küla Viljandimaal on Muksi küla, koordinaatidel:
XY: 6447729.79, 600288.49
BL: 58.159109, 25.70378
Seal elab vaid 9 inimest.
Merly & Mart
Peitja palvel muudetud mitteleiuks. Põhjus: otsitakse Eesti kõige väiksemat.
Eesti Statistikaameti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi on kõige väiksem meeste ja naiste vanusevahe Tartumaal. Isegi elan seal täpselt omavanuse kaaslasega. Maakonnalinna Tartu raekoja platsi koordinaaadid on 58°22'48"N 26°43'20"E.
Hiiumaa on selle aarde puhul hea algallikas: kõige väiksemaid leiab küllaga. Näiteks on Hiiu maakonnas ka kõige väiksem keskmine brutokuupalk. 2021. a II kvartalis oli Statistikaameti andmeil kõrgeim keskmine brutokuupalk Harjumaal (1678 eurot), madalaim Hiiu maakonnas (1168 eurot).
Hiiumaa ligikaudse keskpunkti koordinaadid 58° 54.0000' 22° 40.0000'
Lisatud pilt on iroonia-maiguline, ei tasu siit vaenu ja vihkamist välja lugeda püüda.
Kuna Eestis on palju olnud erinevaid reforme ja igasuguseid muudatusi, mis ajaga lihtsalt ununevad ja kaovad kuhugi mineviku. Tooks siia välja hoopis ühe meenutuse. Enam meil sellist terminit Eestis ei eksisteerigi aga enne 2017a haldusreformi, oli Eesti väikseim Alevvald Tootsi, mis oma pindalat 1,76 ruutkilomeetri. Kuigi mõõdult pisike oli omalajal tegu uhke vallaga mis omas Eesti esimest ja uhkemat turbavabrikut.
Praeguseks võib leida infot Wikipedia'st, mida kunagi nägi ka Alevvalla enda kodulehelt.
58° 34′ 43″ N, 24° 47′ 39″ E
Selle aarde leidmine algas täna hommikul Hiiumaa praamil lugedes brošüüri Tornide ja tormide Hiiumaa ja jätkus peale päevaseid muid radu õhtul Orjaku sadamas. Nimelt lugesin sellest brošüürist, et sadamaala kaitseb Hiiumaa pikim muul, mille lõpus paikneb Eestimaa kõige väiksem muuseum - Orjaku veeloodimaja. Koordinaadid 58° 47' 14.10 ja 22° 46' 13.50. Kohal käidud muuseumi ekspositsioon üle vaadatud, pildid tehtud. Loodan, et leitud väikseim kvalifitseerub. Väga ilus paik ja ilus suveõhtu. Aitäh!
Tänaselt aarderetkelt naastes märkasime 58.816366, 22.4732 koordinaatiel Selveri Rändpoodi. Tegu on Eesti kõige väiksema Selveriga, mis vurab ringi Hiiumaal. Selveri rändpoe graafikut saab vaadata siit- https://www.selver.ee/hiiumaal-alustab-tood-uus-randpood . Kuna olime läbimärjad, siis täna ei hakanud poodi külastama aga suveti oleme alati sealt jäätist ostmas käinud.
Eesti kõige väiksem linn rahvaarvu järgi seisuga 01.01.2020 on Kallaste linn Tartu maakonnas - 705 elanikku. Endises kõige väiksemas linnas, Mõisakülas elas samal ajal 773 elanikku. Kallaste linna keskväljak asub siin: 58.663015, 27.160621
Eesti väikseim lind on Pöialpoiss, kehapikkus on 9 cm, kaal 4–7 g. kohata võib teda Loodusmuuseumis aadressil Lai 29 a, koordinaadid 58.9023331 24.6098531.
Ida-Virumaal on 7 linna. Narva, Narva-Jõesuu, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli, Püssi, Sillamäe. Neist väikseim on Püssi, mille suurus on vaid 2,1km2. Püssi on vallasisene linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna loodeosas Lüganuse vallas. Asub Purtse jõe ida- ja Roodu jõe läänekaldal. 59.3584632, 27.0404189 - koordinaatideks võtsin enda praeguse asukoha. Pildi võtsin google mapsist kuvatõmmisena ühest majast, kus on peal linna nimi. Teinekord kui valgel ajal siiakanti satun, siis teen kindlasti ka mõnest tänavast pildi, hetkel juba kahjuks pime.
Õ täht on tänavu popp teema. Võitis aasta aardegi. Leidsime Karliga maakonna mis kasutab Õ tähte kõige vähem. Neil on omapärane komme asendada Õ hoopis Ö-ga. Tegemist on Saare maakonnaga. Saaremaa asub Lääne-Eestis, keskpunkt on N58.403 E22.519. Täitsa tore saar, hoolimata, et nad Õ tähte nii vähe kasutavad.
Millegipärast ei saa oma vana logi enam muuta. AGA.
Nagu ikka, siis paar päeva peale seda, kui oled mingi asja kuidagi lukku ära pannud, et enam paremini ei oska, siis palun:
Eesti väikseim Festival on Ruhnurahu :D ASub ikka Ruhnul, kus mujal. Ruhnu juba mitmet siin eelnevates nimetatud väikseima asjade omanikku.
http://ruhnurahu.ee/ Ja festivali lööklause ongi "Eesti väikseim festival".
Ruhnu koordinaadid samuti - 57° 48′ 0″ N, 23° 15′ 0″ E
See aare on omajagu keeruline, sest kõik mõistlikud väiksemad asjad on võetud. Seega teen omamoodi sohki, kuigi sohk ta siiski pole, sest ta on faktiliselt õige. Aga eks selle aarde aeg jääbki ju väga ammusesse aega, kus mängijate koguarv oli väga väikene. Praegu uutel mängijatel on selliste aarete võtmine väga keeruliseks tehtud.
Nimelt peale haldusreformi on Läänemaast saanud Eesti mandriosa väikseim maakond. Pindalaliselt on veel väiksem maakond ainult Hiiumaa, kuid see on ka eraldi saar. Kunagi oli Läänemaa suur ja võimas, erinevate haldusreformide käigus on seda aga hakitud kõvasti ja ka praeguse viimasega läks jälle suur osa ajaloolist Läänemaad Pärnumaa koosseisu üle.
Kuna on vaja ka koordinaate, siis palun, minu kodu koordinaadid, praeguse väikseima mandrimaakonna pealinn Haapsalu. Tulge aga külla :D X 58.94331 Y 23.539373
Huvitaval kombel võib tõdeda, et kõige väiksemast asjast võib veel ligikaudu 4 korda väiksema asja leida. Kui oiorokko leidis aastal 2011 Eesti väikseima looduskaitseala, Anne LKA, pindalaga 16 ha, siis meie leidsime 2019 aastal loodukaitseala mille pindala vaid 3,5 ha ja nimeks tal Sopimetsa looduskaitseala. Kaitstakse seal pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis). Suurem õitsemisaeg oli küll läbi, kuid pisikese otsimise peale paar isendit veel leidsime. Pilt tehtud kaitseala keskel koordinaatidel 58 46,348 26 0,750.
Kääbus-karihiir
Nägin kääbus-karihiirt keldrisse minnes (hurraa). Täpseid kodu koordinaate ei pane, võtan mõnevõrra kaugemalt, kuid siiski relevantsed, sest ühe allika kohaselt elavad nad rõõmuga mustikametsades. 57.813779, 27.103524
kääbus-karihiir on Eesti kõige väiksem imetaja https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4%C3%A4bus-karihiir
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindexY.htm
Mul polnud telefoni kaasas, et sellest pätist pilti teha, nii et kasutan pilti aadressilt http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/k22buskarihiir2.htm
Tagurpidi aaretega on suuri raskusi, need on kõik nii vanad ja lihtsamad variandid ära logitud. Aasta tagasi sai googeldatud, et Eesti kõige väiksem tiheasustus on Ala külas. Umbes koordinaadid 58° 0,7050' 25° 41,7300'
http://www.ohtuleht.ee/573547/kus-on-eestis-koige-suurem-ja-koige-vaiksem-tiheasustus
Kriiva järv Võrumaal Setomaa vallas (Eestisse jääva osa umbes keskpunkt on 57.598403 27.357408) on väikseim piiriveekogu. Seda pindala (0.9 ha) ja kaldajoone pikkuse poolest (368 m). Külastasin teda tegelikult eelmisel suvel, aga kuna täpset aega ei tea, siis olgu tänase kuupäevaga.
Andmed: piiriveekogude loetelu PPA, veekogude näitajad Kalapeedia.
Tahtsin juba 4 aastat tagasi Hiiuma Haiglat logida, aga näe just logiti ära, aga ega loodus tühja kohta salli.
Seega: Mängija blondiin viimase aja Eesti madalaim IQ tase (paar punkti kõrgem kui mängija kinganumber) tabas teda Ninaotsa telkimisalala 58.991165/ 22.438862.
Tõestuseks on kordasaadetud teod.
Allikaks suuline pärimus juuresolnud kaaslastelt.
Hiiumaa haigla on Eesti väikseim teise tasandi haiglaraviteenust osutavate haiglate seas (32 ravivoodikohta). (http://www.hiiumaa.ee/uudised/1616) Koordinaadid: N 58° 59′ 57,0″ E 22° 45′ 17,7″
Eesti kõige väiksem veetaim on väike lemmel ehk konnaläätsed, vesiläätsed (inimesed ise kutsuvad neid niiviisi).Väike lemmel on Eesti kõige väiksem taim – pikkus 2 kuni 5 mm. Kõndisin Kunda jõe ääres siis panin tähele veetaimi :) kordinaadid olid 59.503923, 26.540819 :) http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=471
Eelnevalt on mainitud Emajõge, mis on tuntud ka kui Suur Emajõgi. Aga kus on suur, seal on ka pisike.
Objekti nimeks siis Väike Emajõgi.
Üks ots on Pühajärvel 58° 0′ 58″ N, 26° 26′ 47″ E ja teine Võrtsjärves 58° 5′ 46″ N, 26° 3′ 26″ E Otste vahe 82km/24km/81-82m olenevalt sellest kas võtta piki jõge, linnulennult või vertikaali pidi.
Kellel huvi, siis lisa saab siit.
Praeguse seisuga on Eesti väikseima õpilaste arvuga riigigümnaasium Hiiumaal Kärdlas koordinaatidel 58° 59' 54.45" 22° 44' 59.7". Kool avati 1. september 2016, kui koolipinki istus 118 õpilast.
Koordinaatidel N58 35' 08" E24 47'10" asub Tootsi, mis on pindalalt Eesti väikseim alev (1,76 km2)
Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga välja ma mõtlesin. Eesti kõige väiksema rahvaarvuga omavalitsus on Piirisaare vald 53 inimest. Allikas www.stat.ee/dokumendid/71341 Piirisaare kõige väiksem küla on Tooni küla, aga sellesse väiksesse külla mahuvad ära nii sadam, vallmaja kui ka piirivalvekordon. Kaks suuremat küla on Piiri ja Saare. 58° 22' 48,25" 27° 31' 12,11"
Külastasin Võhma linna, mis on pindalalt kõige väiksem omavalitsusüksus Viljandimaal.http://www.stat.ee/ppe-vohma-linn
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: Antud aare käsitleb Eesti kõige väiksemaid objekte, mitte mõne maakonna või muu omavalitsuse väiksemaid. Samuti puudub logiteates objekti koordinaat
Eestis on 2222 meresaart ja koos suuremate siseveekogudega on saarte arv kokku 2355. Osmussaar on suuruselt 15. Eesti saar aga vähemalt 4 km2 pindalaga saartest on ta kõige väiksem. Väikesaared (pindalaga vähemalt 4 km2) on: Kassari (19,3 km2), Naissaar (18,6 km2), Kihnu (16,4 km2), Väike- ja Suur-Pakri (11,6 km2 ja 12,9 km2), Ruhnu (11,4 km2), Abruka (8,8 km2), Vilsandi (8,8 km2), Prangli (6,4 km2) ja lõpuks Osmusaare (4,7 km2).
Osmussaare keskpunkt 59 17 30,23 23 30.
See aare on põhjus, miks me üldse Rakveresse sisse keerasime. :) 59.35, 26.35 - Rakvere teater
Rakvere on tuntud kui tõenäoliselt väikseim Euroopa linn, kus on oma kutseline teater. 1882. aasta 28. septembril mängiti Rakveres esimest korda eestikeelset näitemängu. Viru Eesti Selts “Kalevipoeg” mängis Juhan Kunderi etendust “Mulgi mõistus ja tartlaste tarkus”. Sellest sündmusest sai alguse eestikeelne järjepidev teatritegemine Rakveres.
Allikad: http://www.virumaateataja.ee/97833/teatriraadio-teeb-rakverest-saateid Indrek Saar - Euroopa väikseim teatrilinn // Rakvere ja tema inimesed. Rakvere, 2007, lk. 16-17. http://www.rakvereteater.ee/kaduviku_nimel/ajalugu/
Mõtlesime kaua, mis on see kõige väiksem. Kärdla lennujaam on võetud. Samamoodi tutvustus mainib Hiiumaad. Otsimise käigus sattusime aga sellisele lingile: http://www.puhkaeestis.ee/et/parimad-puhkusepaigad-eestis/linnareisid-eestis/kardla-hiiumaa-pealinn
Viimane lõik reklaamib Kärdlat, kui Eesti kõige väiksem maakonnalinn (Eesti maakonnapealinnadest kõige väiksem).
Kordinaadid: 58° 59' 52,96" , 22° 44' 48,81" (Kärdla keskväljak)
Esimesel pildil on Kärdla keskväljaku Konsum aastal 2014 ning teisel pildil on Lisette ja Kristiin võidupüha paraadil Kärdlas 2015 aastal.
Kõige väiksem püsiühendus kilometraazilt mandri ja saarte vahel, Munalaid-Manilaid 0,4 km. Liinipaat Mann mahutab 10 inimest ja sõidab 13.04.2015 kuni 30.09.2015. Koordinaadid 58 13 35.00 ja 24 07 12.00. http://www.slmarinas.com/
Eestis on 5 erinevat rahvusvahelist lennujaama - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas. Kärdla lennujaam on nendest Eesti väikseim. Maandumisrada vaid 1520 meetrit ja terminalihoone on ikka päris hütt. Hetkel teeb Kärdla lennuväljale regurlaarlende ainult üks lennuk Tallinnast. Rahvusvahelise lennujaama staatus annab Kärdla reisijatele sellise eelise kui läbida julgestuskontroll saare peal, siis võib põhimõtteliselt kasvõi Ameerikasse välja põrutada. Ilma et peaks uuesti kontrolli läbima mõnes teises Euroopa lennujaamas.
Asub koordinaatidel N58°59'26'', E22°49'5''.
Ülenurme on Eesti kõige väiksema pindalaga paikkond. Allikas: http://lounaeestlane.ee/eesti/item/280-eestis-on-369-tiheasustusega-paikkonda&start=20 Olen Ülenurmes palju käinud, kuid peale koordnaatide mul midagi pole ehk 58° 19' N 26° 43' E
Eesti Statistikaameti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi on rahvastiku keskmine vanus ja mediaanvanus elukoha järgi kõige väiksem Tartumaal. Vastavalt 38,2 ja 36,0 aastat.
Pilt kodusest fotoalbumist vaatega Tartumaale. Pildistatud 1995 a Maaülikooli torni 16-nda korruse toast nr 1608, mis oli toona mulle teiseks koduks. Koordinaadid 58° 23′ 15,5″ N, 26° 41′ 42,8″ E
Allikas: http://www.stat.ee/67694.
Kõrgessaare orhideede õpperada (100 m) on Eestis kõige (lühem) väiksem RMK õpperada. See on lausa nii pisike, et siiani pole ma seda möödasõidul märganud. Nüüd aga parkisime auto sinna kõrvale parklasse, et lähimate aarete juurde ratastega edasi sõita. Tore planeerimata leid!
Asub N 58° 58.525 E 022° 29.550
Kodust kuhugipoole sõites olen alati imestanud, et Kirbla kihelkonna sildid on kuidagi väga Lihulale lähedal. Isekeskis oleme arutanud, kas tõesti nii väike oligi? Lihula oli vanasti ju nii tähtis koht, mingi aeg lausa pealinn :) Otsustasin asja uurida. Ja leidsin sellise fakti, mis hästi sobib selle aardega: 20.sajandi alguse haldusjaotuse järgi oli Lihula kihelkond mandril asuvatest kõige väikseim. Nimelt 75 km2, järgmine oli Paide kihelkond - 80 km2. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Eestikihelkondadeloend_maakonniti Koordinaadid on võetud Lihula Jaani kõrtsi eest, sest kõrts oli vanasti keskpunkt: 58° 41' 20,35" 23° 50' 06,08"
Hiiumaa ja arvatavasti Eesti lühim raudteelõik asub Katre külalistemaja sissesõidu teel Tubala külas koordinaatidel 58° 57' 11,8" 22° 46' 22,3". Koordinaadid on võetud maa-ameti leheküljelt ja on umbkaudsed. Raudteelõigu pikkus on umbes 6m. Enne rööpaid hoiatab võimaliku läheneva rongi eest raudteeülesõidu märk. Raudteest saab lugeda http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=19205&kat=5
Eesti väikseim, 5 korviga disc-golfi park avati 2012. aasta juunis Suure-Jaanis. Pargi leiate laululava ja Suure-Jaani paisjärve vahelisel haljasalal. Maastik disc-golfi jaoks väga sobiv - vee lähedus, künklik pinnavorm ning parasjagu avatud. Suure-Jaani disc-golfi pargis ei vaja sa mängimiseks erilist riietust või jalanõusid, maastik on kergesti läbitav, kuna tegemist on kõigile avatud pargiga. Rajad on üsna lühikesed ning sobilikud ka alustavale mängijale. Raja Par 15 (345 m / 5 korvi)
Asub N 58° 32' 3.977" ja E 25° 28' 14.809" http://www.discsport.ee/rajad/38-suure-jaani-disc-golfi-rada
Oma kogemusest saan öelda, et vesi tõmbab vägisi kettaid 3. rajalt ligi...
Nõva Püha Olevi kirik N 59 13 14,27 E 23 41 20,18 on vanim ja väikseim (mõõtmetes vaid 13,6 m x 7,1 m. )säilinud kirik Eestis. See ehitati 17. sajandil. Üheks huvitavamaks interjööri osaks on puitpingid, mis on kujundatud meestele ja naistele eraldi.
Nõva on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 1402. aastal Neyve kujul. Nõva võib tähendada väikest kaluripaati, aga ka voolusängi. 14. sajandil kuulus Nõva piirkond Lihula nunnakloostrile ja 1402. aastal sai Padise kloostri omandiks. Kloostri majandusmõisana mainitakse Newet 1559. aastal. Alates 17. sajandist vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Josephine von Baggehufwudti poeg Eduard. Nõva külas asuv Püha Olevi kirik on legendi järgi rajatud rootslastest meremeeste poolt, kes merel udus hätta jäänud ja suuna kaotanud. Siis kostnud läbi udu kuke kiremist, selle järgi hoidnud mehed sõudes suunda ja pääsenud maale. Hiljem olla need meremehed püstitanud jumalale kiituseks ja tänutäheks kiriku ja kinnitanud tornitippu kuke. Varem on Nõva puukirikut dateeritud aastaga 1636. 1936. aastal pühitseti koguni suurejooneliselt kiriku 300. sünnipäeva. Siiski, tuginedes kiriku ehitamisel kasutatud puidu analüüsile, on kirik muutunud suisa sajandi nooremaks. Muinsuskaitseamet korraldas 2003. aastal dendrokronoloogilise proovi kirikuseinast võetud puutükkidele. Aastarõngaste järgi sai paika panna, et puud, mida ehitusel kasutati, on maha võetud aastal 1749. See tähendab, et ehitustööks ei saanud neid kasutata enne 1750. aastat. Välistada ei saa muidugi, et samal kohal oli kirik juba varemgi. Eestis on enne 19. sajandit püstitatud puukirikuid säilinud peale Nõva kiriku veel neli: Ruhnu kirik ja Sutlepa kabel 17. sajandist ning Kaasani ja Siimeoni kirikud Tallinnas 18. sajandist. Nõva puukirik on väike, ilmselt Eesti väikseim, rannakabeli tüüpi rõhtpalkehitis, mis kaetud lihtsa laudvoodriga. Pikihoone lääneküljel paikneb madala telkkiivriga torn.
http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rannajoon/nova
http://usundiopetus.weebly.com/uploads/7/6/8/2/7682621/annelilunatlehed_teabelehed.pdf http://www.turismiweb.ee/et/company/eelk-nova-puha-olevi-kirik/7741/
LEIDSIN lühima kergliiklustee. ;)
Uuriva ja uudishimuliku ajakirjanduse andmetel asub Eesti lühim kergliiklustee Viljandi külje all Jämejala teeristis. Koordinaatidel 58 23 24,0 ja 25 35 38,11
Jalgsi kulub selle läbimiseks alla poole minuti, jalgrattaga aga alla 8 sekundi. Nii selgus uuriva ajakirjanduse eksperimendis...
Pildid objektist lisan hiljem.
Pärnumaal Häädemeeste vallas tegutseb Massiaru algkool, kus ei käi ühtegi õpilast. Kooli köetakse ja üks õpetaja majas ka tegutseb, kuid pikalt ilmselt olukord enam nii ei jätku ning kool pannakse lähiaastatel kinni. Koolis, mille tuntuim lõpetaja on tõstekuulsus Jaan Talts, õppis eelmisel aastal kolm õpilast. Seega oli juba eelmisel aastal tegemist kõige väiksema õpilaste arvuga kooliga. Kooli koordinaadid N57 59 54,61 E24 35 17,98(Delfi uudis 08.dets.2013.a.)
Eesti väikseima langusega jõgi on Emajõgi, mis langeb 0,04 meetrit kilomeetri kohta. Koordinaadid näitavad Emajõele, Tartu linna, Atlantise juurde. 58°22'47.99" 26°43'37.12"
Info pärineb siit: http://www.envir.ee/1132 Kui ei leia õiget kohta üles, sisestage Ctrl+F'i 'Eesti suurima langusega jõgi on Piusa' ning leiategi õige lõigu üles.
Emajões olen ujunud, olen lodjaga sõitnud ning olen lihtsalt jõe ääres jalutanud. Pilt on tehtud Turu silla pealt.
Antud 'objekti' peetakse kõige väiksemaks, sest väiksema langusega jõge pole leitud.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: korduv sama objekti ja selle tunnuste "leidmine".
Eesti kóige väiksem küla on Móisaküla. Kordinaadid on 59 1 0,02 ja 23 43 17,91. www.wikipedia.org/wiki/Móisaküla
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kriteerium, mille alusel antud objekti peetakse kõige väiksemaks. Ka ei selgu toodud lingilt, et tegemist on kõige väiksema objektiga. Puudub ka info objekti külastuse kohta.
Eesti kõige väiksem ja maailma kõige väiksem koer on Chihuahua, Eesti klubi lühinimetus on ECK. Kutsu on saanud nime Mehhiko Ühendriikide kõige suurema osariigi Chihuahua järgi. Kaalub 1,5-3 kg, aretatud seltsikoeraks, väga rõõmus ja energiline sõber. Andmed www.chihuahua.ee Kõige väiksem Eestis on Sahah Aprillin Kenzo 1295gr. http://chihu.ee/eesti-koige-koige-vaiksem-koer-2/
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puuduvad objekti koordinaadid, samuti ei ole logist võimalik leida infot kirjeldatud objekti külastuse kohta.
Ühed asjad mis ühed võivad olla väikesed ja teised suured, need on tänavad. Puhtalt "Väike tänav" nime kandvaid tänavaid on väga vähe, pigem on nad mingi teise naabertänava väikesed vennad (Väike-Tähe, Väike-Karja). Aga teisest otsast - Pikk tänav - seda tahaks küll iga linn omada (küladest rääkimata). Kui vaadata nüüd kui pikad need omaarust pikad tänavad on, siis vahe on suur. Eesotsas on üle 2 kilomeetriste tänavatega Võru, Tapa ja Valga. Kõige pikem on Pikk tänav Kuressaares (ca 2,7 km) ja et see veel linnast välja suundub, on seal veel kasvuruumi. Narva, Tõrva ja Kiviõli vastavad tänavad on napilt üle 500 m pikad. Ja nüüd - aplaus - kõige väiksem Pikk tänav paikneb Kohtla-Järvel ja tema pikkuseks on 330 m
Alguskoordinaadid on tal 59° 23,678' 27° 15,888'. Külastamise päeval käisid tänaval mitmesugused toru ja haljastustööd ja "Kõige ..." tänav polnud väga esinduslik.
Harjumaal, Harku vallas, Hüüru külas on Hüüru vesiveski, mis tegutseb kalakasvatuse ja mõnusa söögikohana. Trahtri Hüüru veski ees seisab Mats, sümboolselt Eesti esimene mölder. Minu leid on seega kõige väiksema sünniaastaarvuga - mis pole küll täpsemalt tuvastatav - möldrile pühendatud lustakas mälestusmärk. Infoallikaks on Matsi kõrval olev infotahvel.
Soovitan teilgi sinna sööma minna, suitsukala ja kartul on seal väga maitsvad. Ja miks mitte otsida ka üles lähedalasuvad aarded.. :-)
Leidsin Tallinnast täna imepisikese kunstigalerii - Kuupmeetri galerii. See asub EKA krundil koordinaatidel N 59 26,121 E 24 45,477.
Praegu eksponeeritakse seal kahe noore läti kunstniku, Elīna Vītola ja Madara Peiseniece näitust installatsiooni «no/birches/inside/me Vol.2». Näituse keskmes on kipsi valatud Lenderi maja makett, mis protsessuaalse kunstiteosena nädala jooksul taimelavaks laguneb. Niiet tuleb seda siis mitu korda vaatama minna...
2009 aasta seisuga on Eestis üle 3500 kaitstava loodusobjekti (kaitse- ja hoiuala, püsielupaiga ja üksikobjekti). Eesti maismaast on kaitsealadega kaetud ligi 1/5 ehk 18% , kaitsealadel elab ligi 30 tuhat inimest.
Keskonnaameti andmetel:
Eesti väikseim kaitseala on park, mis asub Tallinnas Pikal tänaval Hella Hundi vastas ja kannab nime Roheline turg (0,05 hektarit)
59° 26 22,02'' 24° 44' 49,51'' Kes vanalinnas jalutab siis võib jalgu puhata just selles pargis.
Mõned pildid kõige pisemast pargist :)
Tegelikult väisasin seda vägagi külastamistväärt kohta viimati 12. juunil 2012 (vt. logi), aga Kõige väiksema aarde taipasin leida alles täna. Käisin Eesti kõige väiksema arunatukesega tegelaste teemapargis - Kilplaste teemapargis Müüsleri külas Järvamaal. Keskseteks koordinaatideks sobib hästi Kaspari peidetud Kilpala aarde nullpunkt N 58° 55,166' E 25° 53,121'.
Allikas, kust pärineb info, et tegemist on kõige väiksema omataolise objektiga Eestis? Vastuseks soovitan Priit Pärna multifilmi kilplastest. Kas pärast seda on kellelgi allikat, mis väidab vastupidist ;-) Kilplaste teemaparki soovitan külastada kõigil, kel huumor meeldib. Kes niipea kohale ei pääse, vaadaku alustuseks kilplaste leiutisi.
Aare jätkuvalt kõige paremas korras. Tänan pikkadeks aastateks pinget pakkumast :-) Järgmise kõige väiksema leian ehk juba lihtsamini.
Täna rongiga sõites mõtlesin juhuslikult selle aarde peale ja tuli üks suurepärane mõte. Tallinn-Pääsküla raudteeliin on Eesti lühim (väikseim kui soovite) elektrifitseeritud raudteeliin (pikkusega 11 km). See algab Balti jaamast (koordinaatidel 59° 26' 25,8'' 24° 44' 14,79'') ning lõpeb Pääsküla raudteejaamas (koordinaatidel 59° 22' 8,21'' 24° 38' 25,17''). Minuga nõustub ka vikipeedia ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna%E2%80%93P%C3%A4%C3%A4sk%C3%BCla_raudteeliin ), mille väitel on Tallinn-Pääsküla raudteeliin ainus raudteeliin, mille nii algus- kui ka lõpp-punkt asuvad Tallinnas. Teised Eesti elektrifitseeritud raudteeliinid (Tallinn-Keila; Tallinn-Paldiski; Tallinn-Riisipere; Tallinn-Kloogaranna; Tallinn-Aegviidu) algavad küll kõik Tallinnast, kuid lõpevad Harjumaal.
Eesti kõige väiksem (ehk lühem) kiirteelõik asub Kuusalu vallas, Harjumaal. Lahkudes Raudsilla matkakeskusest jäi allpool toodud liiklusmärk ette.
Teekonna pikkus liiklusmärgini oli orienteeruvalt 500 m, liiklusmärk asus koordinaatidel N 59°30'16.66" ja E 25°35'36.72".
Lingil on toodud endise maanteeameti peadirektori kategooriline kinnitus, et Eestisse kiirteid ei tule, aga reaalne elu näitab muud :) Ja senimaani ei ole mina näinud ega ka avalikkus kuulnud muudest kiirteedest Eestis
http://rup.ee/est/majandus-ja-ari/tsakko-eestis-kiirteid-rajama-ei-hakata.html
Pöialpoiss on Eesti ja kogu Euroopa väikseim lind. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5…6,5 g. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele. Tavaliselt asub pesa üsna kõrgel, 4…17 m kõrgusel. Pöialpoisi muna kaalub umbes 0,7 grammi. Külastades Loodusmuuseumi mis asub koordinaatidel 59° 26' 26,7" 24° 44' 43,1", õnnestus linnuke ka pildile saada.
Igasuguste pisikeste asjade leidmine läheb ajaga aina raskemaks. Kõik vidinad on juba üles leitud, värskem rahvas käigu silm kissis ja muudkui piilugu vilava pilguga ringi. Teinekord toob see kasu. Meie leidsime Otepäält Eesti pisima Munamäe :) Otsa talle ronima ei hakanud - mine tea tallame pisikese ehk ära. Aga pildi tegime servast, koordinaatidel 58 2 21,7 ja 26 30 25,9. Et kuidas ta väikseim on? Vaadake nime. Korralikke munamägesid on Eestis kaks. Suurem on Võrumaal ja teda nimetatakse Suureks Munamäeks. See siin ongi lihtsalt Väike Munamägi, kõrguse (207 m) poolest ka jupp maad madalam kui see teine (318 m). Poleks ta pisim, kutsutaks teda ehk Keskmiseks või Tavaliseks või Harilikuks või Lihtsalt Munamäeks. Mingeid muid munamägesid olla ka, kuigi Regio atlase register neid ei näita. Aga need on tavalised, mitte millegi poolest erilised, ei suured ega väiksed.
Siin püüdsin kaks kärbest ühe hoobiga, sain kirja tipuvallutuse ja ka kõige väiksema, ehk siis, Pikajalamägi on Eesti maakondade kõrgeimatest tippudest kõige madalam või teisiti öeldes, kõige väiksem. Koordinaadid sellel madalal tipul: 58 58 00,1 / 23 54 12,1 ja kõrgust 51 meetrit. Maakondade kõrgeimad tipud kahanevas järjekorras leiab seonduvalt lingilt.
Leidsin, et Hiiumaal kasvav Tõmmu käpp on Hiiumaal esinevast kolmest käpaliigist kõige haruldasem ja kõige pisem. Kahjuks enam pilti teha ei saa, aga näha saab Kõrgessaare orhideede õppepeenral järgmine aasta jaanipäeva paiku. Õppepeenar asub 58°58'31''N 22°29'33''E
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: Aare otsib Eesti kõige väiksemat objekti, mitte mõne maakonna või muu asustusüksuse oma.
Käru vald on Raplamaa väikseim vald. 01.02.2011 elas Käru vallas 664 elanikku. Käru valla keskuseks on Käru alevik, valla geograafiline keskpunkt, mis asub Käru jõe ääres. Käru vallas on 8 küla ja ta on Raplamaa väikseim vald. Kärus on maakonna üks kaasaegsemaid hooldekodusid- 29 kohaga Käru hooldekodu-tervisekeskus. Alevis on põhikool koos lasteaiarühmaga, arstipunkt, kauplused, rahvamaja, raamatukogu, laululava ning läheduses raudteejaam. Aastal 2010 rajati valda staadioni-tööõpetusemaja ja raudteeäärne terviserada. Käru mõisapark, kus asub vana sammastega kõrtsihoone, on Eestis haruldus. Käru mõisa (17. saj.) uues härrastemajas asub põhikool, vanas hoones metskond. Kenas mõisapargis on tiik, maakividest ait ja tornidega sepikoda; mälestusmärk 1989.a. Käru läbinud Balti Ketile. Alevikus on ilus väike 18. saj. puukirik.
Info pärineb: http://www.eesti-ehitusturg.ee/index.php?leht=8&rn=75026508
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: Aarde leidmiseks tuleb leida ja külastada Eesti kõige väiksemat objekti, seda antud juhtum aga küll ei ole.
Väikseimad mündid
1. Eesti kroon aastatel 1928–1941
Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 20 senti, 25 senti, 50 senti.
Fotol on käevõru, mis on tehtud 1939. aasta ühesendistest.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon#Eesti_kroon_aastatel_1928.E2.80.931941
2. Vene rubla kuni aastani 1992
Müntide nominaalid: 1,2,3,5,10,15,20 ja 50 kopikat.
Fotol on 1970. aasta ühekopikaline.
Allikas: http://www.coinquest.com/cgi-bin/cq/coins?main_coin=2128&main_ct_id=121
Allikas: http://ru.wikipedia.org kopikas (kahjuks ei lase siia venekeelset linki kopida).
3. Eesti kroon 1992–2011
Müntide nominaalid olid: 5 krooni (1993,1994); 1 kroon (1992, 1993, 1995 ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006, 2008); 50 senti (1992, 2004, 2006, 2007); 20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999, 2003, 2004, 2006, 2008 hõbedased); 10 senti (1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006, 2008); 5 senti (1991, 1992, 1995).
Fotol on 1992. aasta viiesendine.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon#Eesti_kroon_aastatel_1928.E2.80.931941
4. Euro 2011-....
Euromüntide seeria sisaldab kaheksat eri nimiväärtusega münti: 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 20 senti ja 50 senti, 1 euro ja 2 eurot. Euromüntidel on ühine külg ja rahvuslik külg. Rahvuslik külg näitab, milline riik on mündi käibele lasknud.
Fotol on 2011. aasta Eesti ühesendine.
Allikas: http://www.ecb.europa.eu/euro/coins/html/index.et.html
Asukoht: N 59° 24.519 E 024° 40.408
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon#Eesti_kroon_aastatel_1928.E2.80.931941,
http://www.coinquest.com/cgi-bin/cq/coins?main_coin=2128&main_ct_id=121,
http://www.ecb.europa.eu/euro/coins/html/index.et.html,
http://ru.wikipedia.org/
Karula Rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark pindalalt. http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvuspargid/karula Koordinaadid: N: 57.71243 E: 26,51877
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: Sama paiga korduv leidmine.
Nimelt on mul kogu aeg silma all Eesti lühim trammiliin: Tondi - Kadriorg. Nagu see on igas trammis seina peal kirjas ja võib lugeda ka siit: http://www.hot.ee/transportation/est/tramm/tallinn_trammiliinid.html on selle liini pikkuseks 5,31km.
Lisaks eeltoodule lähtuks siit ka lühim võimalik trammiliin olemasoleva infrastruktuuri juures. Põhimõtteliselt oleks võimalik panna sõitma tramm ka liinil Tondi - Vana-Lõuna.
Koordinaadid: 59 24' 41" ja 24 44' 3,3"
Lisaks sellele, õnnestus eile näha ka trammiliini, mida teenindab kõige väiksem hulk veeremit. Pilti kahjuks ei jõudnud teha, kuid trammi liininumbriga 7 ma kohtasin küll.
Järgmine on 10101, mis on Narva mnt 1 asuva Eesti Posti omanduses, samuti on see Tallinnas "nõudmiseni" kirjade sihtnumber. Väikseim tavakodanikele kättesaadav sihtnumber on 10111, mille alla kuuluvad Rotermanni kvartal, Kanuti aia ümbrus, Viru väljak jne.
Suurim sihtnumber on muide 94791, Liiva postkontor Muhu saarel.
Kareda Vilismägi (ka Villismägi) asub Järvamaal Kareda vallas, samanimelise talu territooriumil. Objekti koordinaadid on N58° 58' 33" E25° 48' 48".
Allikas, mille väitel on tegemist kõige väiksema kaitseehitisega: Kareda ja Esna küla arengukava 2004-20010 http://mrcostello.wordpress.com/2008/01/19/koige-vaiksem-leitud/