Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
22.septembril 1902. aastal jõuti Keila-Haapsalu raudtee sihiajamistöödega lõpule. Vasalemma jaama rajamisel oli takistuseks mõisnike omavaheline vaidlus asukoha suhtes, ühed tahtsid peatuspaika Vaheperesse, teised rohkem Vasalemma. Esimene vedur Keilast Haapsallu sõitis 10. augustil 1904. Eelnevalt oli juba avatud Keila-Riisipere raudteelõik. Detsembris 1904 avati Haapsalu liin ajutiseks ning 1.nov. 1905 pidevaks liikluseks. 1914. aastal oli Vasalemma jaamas platvormi asemel liivahunnik ning jaamahoonet veel ei olnud. Vasalemma jaamahoonet hakati ehitama 1914 ja valmis eriprojekti järgi 1918. aastal. Esialgu ametlikku reisijate peatuskohta ei olnud, vaid oli kaubajaam. 1919. aasta sõiduplaanis oli juba Vasalemma jaam sisse märgitud. 1960-ndateks aastateks oli Vasalemma jaamas üks lühike ja üks pikk reisijate platvorm. 15.juulil 1965 avati pidulikult Vasalemma-Keila elektriraudtee. 1967. aastal töötas Vasalemma jaamas 25-26 teenistujat. 4. septembriks 1981 pikendati kontaktliinid ja elektrirongide liiklus Riisipereni. Eesti taasiseseisvumise järel kadus kahjuks jaamahoone funktsioon reisijate ootesaalina ja piletikassa asukohana. Välisuks jäi tavainimesele suletuks. Alles jäi funktioon dispetšeripunktina, seetõttu on jaama seisukord säilinud kuigivõrd rahuldavana. Kahjuks oli jaamakell lõhutud vandaalide poolt ning see eemaldati seinalt. Seoses uute rongide tellimisega 2000 aastatel lammutati vanad perroonid ja uus madal platvorm valmis 2010. Loodetavasti näeb ka väsinud ilmega jaamahoone tulevikus paremaid päevi ja see renoveeritakse ilusaks.
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Aardest.
Tegu on lihtsa multi-mõistatusaardega, kus tuleb leida jaama kompleksi kuuluvaid objekte. Algus on perroonil, lõppaare jaama lähedal. Kui tulete rongiga või saabute muul viisil juhuslikult kohale rongi saabumise/väljumise ajaks - oodake mugude lahkumist ja alles siis tegutsege!
NB! Palun logides diskreetsust!.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (8), lahe_teostus (5)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6363C
Logiteadete statistika:
56 (67,5%)
27
10
1
0
1
0
Kokku: 95
See aare tuleb nüüd totaalselt ringi teha. Torn keevitati maha ja õnnestus leida vaid keevituse tõttu põlenud nanokonteineri "müts".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Lõpus (mille osas aardekirjeldust lugedes eeldasin, et pean jätkuvalt otsima vahepunktis olevaid koordinaate) läks ikka mingi 10 minutit ja hakkasin logisid sirvima.
Algusega läks kiiresti, tegin nullis ühe ringi ja võtsin kavalasti peidetud kohast numbrid. Ja siis järgmise objekti juurde. Ja seal läks tõesti aega.
Mõtlen, et kui multi on neljapunktilisest multist kahanenud kahepunktiliseks, siis võiks peitja ka aardekirjelduses seda märkida. Saanud kaugeleulatuvatest logidest teada, et pean hoopiski lõputopsi otsima, siis selle teadmisega sain kiiresti nime raamatusse.
Tänan peitjat, kuna algne multi võis olla igati piirkonnale sobivalt üles ehitatud, aga praegune aardekirjeldus ja lühendatud marsruut kirjeldusega kohe üldse ei sobi ja tekitas sellise emotsiooni, et nojah, vähemalt on üks täpp jälle ära korjatud.
Eelmine kord kambaga saime nullist kiiresti edasi, aga lõpus jäime pika ninaga, kuigi otsisime mitmekesi päris pikalt. Täna alustasime uuesti nullist, sest osadel oli aare leidmata. Lõpus jäi konteiner seekord sekundiga näppu sealt, mida nii mina kui kõik teised eelmine kord näppisid.
Aitäh.
Mul oli paari varem loetud logi põhjal selle aarde suhtes tekkinud kuri eelaimdus. Seega tundus igati sobiv mõte seda kambaga murdma tulla. Kuuseplatsist sõitsime esimese hooga mööda, kuna kell lähenes südaööle ja tavalist aaret pidavat uuel kuupäeval vaja minevat. Kohale jõudes varemleidjad tõmbusid tagaplaanile ja meil Liisiga lasti mõnuga poleerida. Ühed kahtlased jäljed äratasid küll tähelepanu, kuid miskit otsitavat siiski silma ei jäänud. Lõpuks anti meile armu ning asuti vihjeid jagama. Koheselt olingi taas selle koha juures kus kahtlus tekkinud oli. Nüüd aga ilmnes, et varem oli olukord tsipa teine ja nüüd tundus infoni jõudmine vaata et vandalismiks. Väidetavalt pidi varem palju lihtsamalt asjad toimima. Lõppu jõudes see eest ma suutsin auto juures nii kaua jokutada, et kui mina kohale jõudsin, märgiti juba nimesid üles. Taandudes jõudsime ka kuuseplatsile. Kuid 4kesi pikalt poleerides meile seekord tulemust ei andnud. Tuleb vist vana leiulogi mitteleiuks ümber vormistada.
Tänud.
Oojaa, kogu vajalik info on tõesti kirjelduses olemas. Oskaks ainult seda sealt välja lugeda, eks. Kaks tükki vaatasid pealt ja muigasid, me Vaskaga lasime peaaegu palehigis ringi, ainus, mida ei leidnud, oli vajalik info. Lõpuks meie piinasid natuke kahandati ja märgiti, et oleme vajalikule väga lähedal olnud. Ühendasime jõud ja saime edasi liikuda. Lõpus läks kiiresti. Aitäh!
Oi kui palju ma seda algust seal nillimas olen käinud. Lõpuks kõrvalise abiga sain nullist edasi. See peidukas oleks nagu kinni liimitud sinna olnud. Lõpus läks õnneks kiiresti. Ei jõudnudki maastikku üle mõtlema hakata.
Meile oli see vähemalt neljas kord, kui siin käisime. Olime vahepeal targemaks saanud, et multiaare pole enam nii üüberpikk aare, kui varemalt. Kui varemleidjatega nende mälu järgi koos sai käidud, siis ka ei leidnud. Tulime nüüd viimast korda värskete mõtetega nagu esimest korda ja leitud sai ruttu. Sellega siis õnneks ühel pool. Tänud
Lisavalguse toel lõpuks leitud. Tänud peitjale
Õnneks oli eelmise aarde juures avastatud draamamama lahenenud ja siin sai keskenduda aardele. Ja veelkord keskenduda. Ja veel... Ah sa sinine sitikas! Tänud peitjale aarde eest
Esimese märtsi puhul läksime Vasalemma raudteejaama chillima. Tasus ära, sain päeva kirja!
Aitäh!
Nagu timixi aaret oleks otsinud :D Aga kiire õhtuse sutskaga ikka läbi häda leitud. Tänud!
Siin veergudel 12. detsembri mitteleiulogi väide ei pea paika. Aare on siiski oma kohal kenasti alles. Meeldivaid leide!
Vasalemma-kandi aaretel on omadus mitte liiga kergelt kätte tulla. Kuuseplatsil sai käidud kolm korda, siin olime ka valmis eufemistlikult "oludega tutvuma", aga Priidu varasem ettevalmistus ja lähteobjekti lakoonilisus andsid ikka viite edasipääsuks kätte.
No lõpus vastas küll tõele eelnenud logidest loetu, et "libises üle" ja "jäi vahele", aga järjekindlus ja rutiinne kordus viisid sihile.
See aare on ikka pikalt silmapiiril olnud, nüüd siis sai temaga tõsisemalt tutvust tehtud. Nullis kümmekond minutit ikka läks aega, aga suunised me sealt kätte saime. Ega see lõppki nüüd liiga lihtsalt ei tulnud, omajagu sai seal tiirutatud ja poleeritud toda objekti kuniks tups ennast oma viis korda vaadatud kohast ilmutas. Tänud aarde eest!
Lõppu mitteleidma jõudsime juba paar aastat tagasi. Nüüd olime tagasi ja ka mitte eriti lootusrikkad, kuid sel korral siiski õnnestus leida. Aga vabalt oleks võinud ka kahe silma (loe: näpu) vahele jääda. Tänud!
Kas aare on ikka alles ? Suutsin nii paljudest kohtadest vaadata kui võimalik ja ei hakanud silmagi.. kas peab ka perroonil olema või suunduma külgedele (raudteele)?
Täna ei sadanud, ei tuisanud ja külm ei näpistanud. Sai ruttu leitud. Tänud peitjale.
Oli jah alles! Oh meid tundetuid! Ei saanud eelmine kord arugi, kui sõrmed üle libisesid. Aitäh!
Esimese punktiga läks üllatavalt hästi, aga lõpus ei õnnestunud otsitavat tabada. Teinekord uuesti.
Perroonilt saime edasiliikumiseks juhised, teised punktis poleerisime pikalt, kaaslase tehtud abikõne varemleidnule kinnitas, et oleme õiges kohas, kuid ka teine ega kolmas ring ei viinud sihile.
Esimese punkti saime kätte, teisest leidsime katkiseid pudeleid, aga aare näppu ei jäänud. Loodetavasti on ikka alles.
Alguses läks tükk aega enne kui nägijaks sain aga vahepunktist enam edasi ei saanud sel korral.
See aare sai ka lõpuks leitud. Polnudki nii keeruline kui esiti arvasime :)
Täname.
Lõpuks ometi suutsime tuvastada koha kuhu siit perroonilt edasi sõita... Ja seal lõpuski tegime palju rohkem kui logimiseks vaja oli.
Sel korral sattusin ilmselt perroonile õigel hetkel, nii et õiges suunas vaadates oli selge mida edasi tegema peab. Lõpus ei läinud ka kaua. Peab aga mainima, et geopeituse lehel olev vihje on küll vale, Elronil pole ei alguse ega lõpuga aarde mõistes otsest seost.
Nullis jäin pimedaks aga kui sain veel kord vihjeks antud oleva vihje siis läksun uuesti vaatama ja seekord tuli ka leid. Sai siis edasi liigutud. Koht lahe, uurisin alt, pealt. Väga hoolikalt sai kõik läbi vaadatud, üle poole h sai kindlasti seal veedetud aga ei leinud midagi...
Ei teagi miks oleme seda aaret kogu aeg peljanud. Vast need sinised näod on ära hirmutanud. Täna siit mööda sõites mõtlesin, et vaataks vähemalt alguse ära. Et kui ka lõppu ei jõua, siis ei nõu.
Perroonile jõudes vaatas vajalik info juba kaugelt vastu. See käis nüüd küll kiirelt, mõtlesin. Kui juba nii ruttu leidsin, mis vaja, siis oli tunne hea ja läksin edasi. Nähes, kus olen, tekkis miskipärast kohe vaid see õige mõte ning jah, vähem kui 10 sekundiga oli aare käes. Vahel lihtsalt veab ka. Tänud aarde eest!
Pole siia enne tihanud tulla. Täna oli siis see päev kui tunne julge. Mõningase pusimise peale sain edasi liikuda, kuid ega sealgi kergesti läinud. Uhh, tehtud ja jälle üks täpp kaelast ära. :)
Kolme katse järel tuleb ikka mitteleid ära registreerida. Kui kunagi suvel (vist) siin esimest korda käisin, siis ei leidnud algusest midagi. Aga midagi jäi sealt juba samal õhtul kummitama, ning nüüd tagasi minnes juba teadsin, mida näppida. Edasi liikudes aga jäin jänni. Teisest punktist ei leidnud midagi. Oli külm ja jalad märjad ning jätsin pooleli. Täna sealkandis olles kasutasin ära uduse ilma ja halva nähtavuse, et hea uurida seal, kuid hoolimata olematust lumest ei suutnud taas midagi tuvastada. Ei saanud ka lõpuni pihta, et mida ma sealt otsin, kas infot edasi liikumiseks või karpi.
Perroon oli tühi, sain rahulikult otsida. Kui vajamineva leidsin, nägin ka rongi tulemas. Lõpus kaua ei läinud. Tänud.
Perroonile saabusime kui see oli täiesti tühi ja mitte miski ei ennustanud, et vähem kui viie minuti pärast läheb rong. Ühel hetkel, kui vaevalt olime otsingutega algust teinud, hakkas perroonile mugusid saabuma ja koheselt tuli ka rong. Peitja ise jõudis täpselt koos rongi saabumisega. Lehvitasime rongile järele ja saime lõpu koordinaadid kirja. Lõpus on keegi äsja objekti veidi värvinud kuid aare oli puutumata. Aitäh.
Esimesel korral ei osanud sinna vaadata. Nüüd kui varemleidja kaasas läks kergelt. Eelmine versioon oli lahedam, kahju et õigel ajal ei jõudnud. Sai mitmel korral tupikut näppimas käidud ning ei mõistnud, mis ime lahendus siin küll olla võiks. Kõik pinnud ja lohud said põhjalikult uuritud. Pärast siis selgus, et vahepunkt kadunud. Täna pole enam tupikutki. Pärast Lääne-Harju ehitust enam jaamahoonest jaama ei juhita, sest maja on amortiseerunud ja remont põhjendamatult kallis. Kahju on maha jäetud jaamahoonetest, aga majanduslikult ei tasu nende arhitekttuurimälestite (mis tõttu ei ole neid ka ära lammutatud) korrastamine ära.
Helistasin Erkole ja tahtsin sõimelda Paisu tillitamise eest kui ta ütles, et me oodaku veits, ta on kohe seal. Me ei saanud veel eriti otsida ega oodata, kui mugud platsis. Selgus, et Apelsin tuleb (nii oli rongi peal kirjas). Rongiga üheaegselt saabus ka Erko ja saime tervitatud ja sinnapoole kuhu ta lehvitas, me ka aarde alguse ka leidsime.
Vurasime lõppu ja tehtud ta oligi. Tänud, tore trefunks oli!
Aare alustas ja lõpetas esimese poole georetkest. Jõudsime tagasi paar minutit enne rongi väljumist
Vasalemma raudteejaamas oli vaid üks mugu aga ka tema lahkus kui ma oma rattaga perroonile veeresin. Ma olin seda aaret vaikimisi ignoreerinud kui see aktiivne oli. Põhjuseks siis vähe leiulogisid ja palju mitteleide. Ei saanud täpselt ka mõistatusest aru. Paistab, et kogu hirm oli ilmaasjata. Esimese punkti leidsin vähem kui minutiga. Padise bussijaama leid viis mind vist õigele Erko aarete lainele. Lõpu eksistentsis kahtlesin aga veel enam. Just varasema mitteleiu logi sisu tõttu. Otsustasin, et peaks vähemalt ikka proovima. Käisin väga põhjalikult peidukaid läbi ja oh seda üllatust kui viimasest kohast leidsingi karbi. Tuju ja aarete mojo läksid aina paremaks ja paremaks. Aitüma laheda aarde eest!
Varasemast oli teada, mida nullis tegema peab. Info tuli ruttu ja läksin tuttavasse kohta. Seal oli aga värskelt värvitud ja hiljem Allaniga suheldes tundub, et aare on kadunud.
No nii-see saaga nüüdseks peale 2,5 aastast jauramist läbi saanud :)
Lõpu geokontrolli ei õnnestunudki põhja lasta. Maastik 4 on vist kah uue tähenduse saanud :)
"The place has been changed a lot. The cache with stage points has been muggled also. Lets's try shorter version. The final cache is micro now."
Kahju, et peitja ise ei taha siia lehele infot anda enda aarete kohta.
Käisime uuesti neljandat punkti silitamas-urgitsemas-piilumas-kõditamas-meelitamas. No ei hakka mõistus peale. Taas mõtete ja kogemuste omandamise faasi.
Müttasime, mis me müttasime, aga seekord esimesest punktist kaugemale ei saanud
Tsirkust sai siin tehtud omajagu,õnneks pimeduse kattevarjus :) Peab vist hankima Elroni kirjadega töötunked koos korralikult komplekteeritud tööriistakohvriga,et aardeni ühel ilusal päeval kunagi tulevikus jõuda :P
Vist neljandal korral leidsin tänu vihjele nullist info üles, aga teise punkti ei hakanud üksi minema. Nüüd viienda korraga olen jõudnud neljandasse vahepunkti, mis sai väga põhjalikult üle vaadatud, aga mitte midagi leitud. Kunagi uuesti.
Oi vot see oli meelelahutus :)
Minu jaoks on see aare olnud algusest peale midagi sellist, et kui kümme aastat geokogemust vöö all, siis äkki proovin esimest punkti otsida. Aga noh, kui ambitsioonikad kaaslased soovivad, siis loomulikult olen valmis endast parima andma.
Jõudsime kohale viimaste rongide aegu, pimeduses. Muguprobleemi väga polnud. Samas oli varustust ka vähevõitu (minu geokola täis auto jäi Keilasse). Konspiratsiooni mõttes ei hakka punkte üksikasjalikult kirjeldama, aga väike sildi- või häšštäägipilv: peenelt nurjatud lahendused, romantilised jalutuskäigud raudteel (või ääres), häiriv kõikumisamplituud, objekti suuruse ja tüübi ülehindamine, võsa läbikammimine, edasi-tagasi-edasi-tagasi, kõrgusega neljakordne ülepingutamine, USKUMATULT nurjatu zntarg, adrenaliin ja kätevärin. Ja neljandat me veel ei leidnudki :)
Ei tea mitmes kord juba siin. Perroonil tulid mugud istuma ning ootasime 40 minutit, et päeva viimane rong mugud ära viiks. Aga nad jäid ka pärast rongi lahkumist edasi istuma...
Mitteleidu siit oodata polnud, sest Priit oli kaasas ning valmis lisavihjeid jagama. Esimeses punktis abi vaja polnud, geoõnn ja sisetunne saatsid kohe õige objekti juurde. Mõne hilisema punkti juures lasime siiski end aidata, oli juba pime ja ei tahtnud liiga hilja kah koju jõuda. Mulle väga meeldis kogu lugu, aitäh!
Kui õhtu jooksul sai juba kaks pähklit nopitud, siis tundus paras aeg sobitada järgmiseks üks meil varasemalt mitteleitud täpike. Priit pakkus, et tema võib vihjeid anda, kui vaja . . aga ei läinud vaja, seekord oli meil silmapaare rohkem ning vajalik sai esimesest punktist üsna kähku leitud. Ja siis jalutasime raja läbi. Tore, erinevaid peidukaid pakkuv multi. Mina tänan, tore õhtu oli :)
Maris ütles, et lähevad seda aaret otsima ja mis mul selle vastu sai olla- loomulikult läksin ka kaasa. Päris lõbus oli meil, õhtul hilja pimedas:) Ja kui Margus poleks ühes punktis roninud, siis minu kõrguse kartuse juures oleks see aare jäänud vist igavesti kollaseks või siniseks pannkoogiks.
Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, teine päev, 52km(248km-st). Tammusime natuke perroonil ja peale väikest söögipeatust jätkasime Vasalemma avastamist. Tänud peitjale.
Ei leidnud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Vasalemma jõudsime juba vihmasajus. Läksime kohe vallamajja kus pidi kohvik olema, lootsime kiire lõuna teha. Selgus, et see töötab nagu TPL neli tundi päevas. Saime ka teada, et üks pood on vallakeskuses siiski kah. Võtsime sealt veidi provianti ja läksime raudteejaama perroonile süüa tegema. See oli ainus katusega koht mille Vasalemmast leidsime. Panime priimused huugama ja nautisime kartuliputru ja nuudlisuppi. Kahele rongile lehvitasime kah.
Proovisime ka esimest punkti leida. Ei õnnestunud.
Täna siis tegime teise poole rehkendusest. Geopimedus kiusas, aga lõpuks siiski saime õige asja kätte. Viimases eelpunktis nägin õiget asja kiiresti, aga sealt koordinaadi kättesaamine oli omaette väljakutse. Kaval lahendus. Lõpus läks juba üska kiirelt. Üllatavalt vähe nimesid oli logiraamatus sellise lihta multi-mõistatusaarde kohta. Aitäh peitjale.
Ei leidnud ka meie midagi. Tuleb teinekord uute silmadega tagasi tulla.
Jalutasime perroonil, kuid valdavaks sai lõpuks tunne, et järgmiseks korraks peab ju ka midagi jääma :)
Üldiselt käis kõik nii nagu Veiko juba kirjutas. Minu jaoks kõige suurem ekstreemsus selle aarde juures oli hetk, kui ma pea kuklas mingisuguse maja seina juures otsisin järgmise punkti vihjet ja tohutu vihmapiisk mulle otse silma lajatas. Ülejäänud aeg oli tunne, et peaks silmaklapi muretsema, kuna nagunii oli kõik piisavalt ähmane. Ilmselt seetõttu olingi nullis nii pime, et jooksin aardest mööda. Tänud vahva kontseptsiooniga aarde eest.
Nagu ikka tulin mina vaid logimise ajaks kohale, Ingal juba viimane vahepunkt teada. Vaatasime nii lähemalt kui kaugemalt, ühelt ja teiselt poolt aga targemaks ei saanud. Lõpuks otsustasime, et alustame algusest, ehk saame targemaks. Ka alguses läks kõvasti aega, poleerisime kogu perrooni kõige juurdekuuluvaga üle aga ikka ei kedagi! Eelnevad logid tekitasid ka rohkem küsimusi kui vastuseid ja Inga uuris varemleidnult abivahendite kohta lisaks aga enne veel kui vastuse saime oli tal juba info käes. Pagana kaval värk ma ütlen. Lootsime, et sellest piisab ja viimase vahepunkti jaoks ja läksime tagasi kust alustasime. Ei läinudki kaua kui Inga mind kutsus vaatama mis ta leidis. Kaval värk, vihje peab täitsa paika. :) Lõpus sain ma ka kasulik olla. Tänud.
Täna kella 21:50 paiku kontrollisin kõik punktid ja lõppaarde üle. Kõik oli parimas korras.
Oli ikka paras ikaldus selle aardega. Kui saabusime, siis oli perroon meeldivalt tühi ja saime rahus otsida. Paraku ei leidnud me sealt esialgu vihjepoegagi. Ideed hakkasid ka otsa saama. Proovisime siis logisid lugeda. Paremate ideede puudumisel sai ka UV lambi taktikat testitud. Meil paraku koordinaat selle peale välja ei tulnud, hoopis üks mugu tuli perroonile. Varsti tuli neid veelgi. õnneks tuli mõne aja pärast ka paar rongi, mis mugud minema viis. Siis lõpuks tuli ka vajalik infokilluke välja ja saime jätkata. Paar punkti saime tehtud, aga siis jõudsime omadega tupikusse ja edasi ei saanudki. Läksime hoopis kolme kaunist sõna otsima.
Siin läks ikka aega. Ikka mõnuga. Isegi pisikest tuge oli vaja, et ühes punktis edasi saada, kuid õnneks peita aitas. Aitäh!
Mugude üle ei kurda ja vahepunktide üle ka mitte. Hästi meeldis viimane vahepunkt ja lõpplahendus on väga lahe. Tänud.
Kuna golfiga läks just nii, nagu läks, jäi aega palju üle ja otsustasime selle asja ka ära noppida. Kuidagi niru päev oli, selle aardega ka sõbraks ei saanud, kangesti tahaks isased roomajad ja nende teatud kehaosad mängu tuua, kui seda leidmist kirjeldada. Kividest ja kändudest rääkimata. Millega tõsiselt hästi hakkama saime, oli aja kulutamine. Noh, eks perroon oli ka enam-vähem kogu aeg asustatud. Aga aare iseenesest on ju hästi tehtud asi, tuletab kooli kehalise tundi meelde - klotsijooks oli vist selle harjutuse nimi. Aga lõpuks saime ka sellele logiraamatule näpud taha ja signatuuri kirja - ole sa peitja tänatud!
Mõnel ikka on fantaasiat teostusega, jätka samas vaimus. Aitäh!
Täna kohe oli selline Vasalemma raudteejaama tuju. Sõitsime kohale ja hakkasime siis otsima. Otsisime ja otsisime ja üks hetk sai siiber, läksime Rallirada logima, siis ajasime veel kolme sõna esimest punkti taga ja seejärel tulime tagasi ja tegime asja üle kivide ja kändude lõpuni. Oi kui piinlik... Aitäh! :)
Läksin jälle nulli ja vahtisin seal tulutult miskid minutid ringi. Siis tegin silmad lahti ja ütleme nii, et komistasin aarde otsa. Ilmselt jäid mul paljud vintsutused kannatamata ja mitmed teadmised saamata, aga logi sain üsna lihtsasti kirja. Mõnikord lihtsalt veab. Tänud peitjale!
Ronisin ilma erivahenditeta ja ainult enda silmadele lootes nulli.. vahtisin ja poleerisin seal kõiki paikasid, kuhu silmad ja käed ulatusid, kuid miskit, mis mind edasi aitaks, silma ega näppu ei jäänud. Miski paarkümmend minutit mängisin seal lolli, siis leidsin, et ju ma seda olengi ja sõitsin mujale ära.
Esimene katse nullis otsimist harrastada luhtus kahe mugu tõttu, kes passisid kahe meetri kaugusel. Juba liikusime järgmise aarde poole kui ühtäkki tuvastasime porgandi hääle ja peatselt ka porgandi enda. Olukord lootustandev, pöördusime tagasi raudteejaama juurde ja saimegi kogu perrooni täielikult oma valdusesse. Tegime nii nagu korralikud geopeiturid ja otsisime igast tüüpilisest kohast. Siis kui mõistus otsa hakkas saama, piilusime isegi juba maastik 4.0 suunas, aga see tundus liiga ulme. Nii evil Erko ei ole. Varsti hakkas mõistus päris otsa saama. Mispeale tõin autost UV-lambi ... ja noh, siis ei läinud enam kümmet minutitki kuni teise punkti koordinaadid leidsime ;o)
Edasine teekond kiskus pisut imelikuks, mõne vahepunkti juures tekkis teatavaid kahtlusi ja kohati tüdimustki. Juba mõtlesin, et mäh, milleks, susi söögu jne. Aga neljandasse punkti jõudes leebusin täielikult :o) Kohe nii palju, et ei häirinud lõppkoordinaadi ebatäpsus ega üldse miski - see on Erkolt üks hea multikas ja igatahes soovitan. Aitäh!
Veel üks aare, mida oleksime "pidanud" otsima üleeile, aga mille otsing tänu Keibu luidete uuele aardele paar päeva edasi nihkus. Õnneks (-: Täna olid meid rohkem ja tuju ka ülevam.
Esimest korda lasime nullist kiiresti jalga, sest no nii täpselt nullis ei saa mugud istuda.. Kuna oranž vagun mugud peagi soojale maale ära viis, saime naasta enne, kui naaberaardet otsidagi jõudsime. Isegi mugudeta läks siin nullis omajagu aega ja teooriaid. Saime ikka kõiksugu kohti läbi turnida ja kahtlustada. Kuni lõpuks saabus valgustatus. Loll Ivan on varemgi sellist peidukat kahtlustanud, nüüd siis tehti ära. Assa vana Kaval Ants, ma ütlen!
Edasi läks märksa kiiremini. Teine punkt on julge, aga muguvabal ajal tore. Üldse olid kõik punktid omapärased ja omamoodi ägedad. Tõsi ta on, et mõne punni järjekorra üle võib vaielda, aga selle vahemaaga pole ka nii häda midagi.
Lõppkokkuvõttes tuleb tõdeda, et peitja vihje on ülitabav, saime tublisti naerda ja kiruda-kiita kordamööda. Ja ikkagi on meel hea, et ikka kõik otsast lõpuni nagu aumehed läbi tegime. Respektist peitja vastu.
Lõpus meeldis mulle peitmisviis. Peaks isegi ühe aarde niiviisi peitma. Lõpp hea, kõik hea. Ja õnneks ei astunud ega juhtunud si_____.
Leidsime. Erko, täname! Aare ja vahepunktid kõik kombes. Silte võiks veelgi lisada, aga vot ei saa :-P
Muinastuli oli lõpuks kustunud ja aeg oli koduteele asuda.Kaja tegi ettepaneku ka seda aaret veidi piiluda. Vaatasin meie varustust ja tundus täitsa kobe olevat: Kirsikese sabas sörkis autokäru, millel oli vägagi palju kasulikku varandust :D. No esiteks aiakäru täis naelu ja liiva söe segu, taarat igat sorti, kohver kahtluste peletamiseks juhul kui mugud peaksid perroonile ilmuma ja muidugi reha, labidas ja kühvel. Seega kõik vajalik selle aarde leidmiseks ;). Oot, muidugi oli meil ka tahtmine seda aaret leida.
Nullis poleerisime mingi hetk nulli ja siis oli selge, et Alex on edasiseks vajaliku leidnud. Edasi läks ludinal, kõik said omas kohas hiilata ja lõpus jäi peidik kohe silma. Logisime kiirelt ja lahkusime, enne kui porgand vilinal kohale sõitis. Tänud peitjale, täitsa põnev oli ;) !
See aare tundus hirmus keeruline. Otsustasime, et võtame Türisalu esimesena ja kui siin ikka veel FTF saadaval on, tuleme siia ka. Kui kohale jõudsime, oli Priit juba valmis. Ühegi geokontrolli vajalikkusest me aru ei saanud, aga igaks juhuks tegime esimeses punktis selle ikkagi ära. Kahtlustasime pidevalt mingit tünga, aga kõik läks nagu lepase reega. Õhtu teine FTF, aitäh!
Loogilise jätnuna eelmisele aardele tulime siia. Priit pidi meiega tulema, Laur puhkas ning Erko ise peitis. FTF, siit me tuleme! Jaama juurde jõudes nägin Priidu autot, aga Priitu ennast ei olnud kuskil. Hõige öösse ning koheselt järgnes ka vastus. Priit oli esimese punkti otsinguga juba algust teinud ning saime kaasa lüüa. Natukene tuulasime niisama, kuni kontrollisin ühte varasemalt kuuldud mõtet, et kuidas võiks peita. Jaa, tundub, et geopeiturid mõtlevad sarnaselt.
Edasine teekond läks kiirelt ning kasu oli "kohalike" teadmistest. Pimedas poleks ühte asja nii kergesti muidu vast leidnudki, kui poleks teadnud.. Esimese ja eelviimase punkti oleks ma peitja asemel ära vahetanud, aga muidu väga korralik teostus! Aitäh! FTF kell 00:35!