Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aleksander ABERG (1881- 1920) oli eesti maadleja, paljukordne maailmameister, Georg Lurichi õpilane, sõber ja võistluskaaslane.
Aleksander Richard Aberg sündis 1881.a. augustis Kolga mõisatööliste peres. Kui pere Tallinna kolis (1891), õppis Aleksandes Nikolai Gümnaasiumis, hiljem oli Tallinna masinatehases õpipoiss ja tööline. Treeninguid alustas „Linda“ aida raskejõustikuklubis. Juba 18-aastaselt surus Aberg parema käega 100 kg, 19-aastaselt parema käega 50 kg 50 korda. 1900.a. kevadel tuli Aberg esmakordselt Tallinna (ja Eestimaa kubermangu) meistriks. 1901.a. oktoobris sai Aberg Lätis toimunud maailmameistrivõistlustel 2. koha Georg Lurichi järel. Kuni aastani 1905 oli Aberg maailmameistrivõistlustel enamasti teine (Lurichi järel). Esimest korda võitis ta Lurichit Peterburis toimunud maailmameistrivõistlustel 1906.a. Siit alates võitis Aberg kõik matśid. 1913.- 1916.a. elasid ja võistlesid Aberg ja Lurich USA-s. Ameerikas võitis Aberg kõik matśid, välja arvatud poolaka Stanislaw Cyganiewiczi vastu. See kaotus oli eelnevalt peale sunnitud poolaka mänedźeri ja võistluse diroktori poolt. Aberg oli kardetav mees, kaotuse hirmus hakkas endine maailmameister Frank Gotch tiitlimatše vältima ja osales vaid aeg-ajalt näidisvõistlustel. 1915.a. novembrist kuni 1916. jaanuarini Yorgis toimunud maailmameistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses võitis Aberg kõik matśid veenva ülekaaluga. 1917.a alguses sõitsid Lurich ja Aberg Jaapani ja Hiina kaudu Venemaale ja edasi Eestisse. Aberg tuli viimast korda raskekaalu maailmameistriks 1918.a. Venemaa kodusõja (1917- 1919) keerises sattusid Lurich ja Aberg Armaviri linna (Põhja-Kaukaasias), kus Lurich suri 1920.a. jaanuaris tüüfusesse. Aberg sai tüüfusest jagu, kuid suri 1920.a. veebruaris kopsupõletikku. Nad maeti ühte hauda.
Alates aastast 1960 peetakse Kehras ja Maardus Aleksander Abergi mälestusvõistlusi Kreeka-Rooma maadluses.
Skulptor Arseni Mölder valmistas Abergi 100.sünniaastapäevaks (1981) pronksbüsti, mis esialgu paigutati Tallinna. Büsti kõrval oli tutvustav tahvel: „Maailma kõigi aegade parim maadleja Aleksander Aberg, kes seljatas 17 aasta jooksul rohkem kui 5000 maadlejat ning ei kaotanud ühtegi võistlust.“ 125. sünniaasta-päeval (2006) paigaldati büst Kolga mõisa Abergi sünnikodu lähedale. Büsti õnnistas sisse Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja sõnadega:„Et selle jõumehe elu ja võidud võiksid olla kodukandi rahvale eeskujuks.“ Soovime, et ka mittekohalikud aardeleidjad saaksid siit innustust ja püüdleksid oma võitude poole.
Koordinaatide 0-punkt viib teid Abergi büsti juurde. Aare on peidetud siit loodesse (NW) (asimuut 280°) 60 m kaugusele, ~2 m kõrgusele puuõõnde.
Häid eduelamusi ja võite ka geopeituse radadel!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Aberg
http://;
http://kenzimmermanjr.com/ny-wrestling-tourny-in-1915/
http://;
http://ekspress.delfi.ee/kuum/lurich-ja-aberg-ameerikat-murdmas?id=27675735;
http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php?webpage=CO&record=ee042;
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 173/45 |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC68TC8
Logiteadete statistika:
129 (90,8%)
13
8
8
5
0
0
Kokku: 163
Lõpus pidin uurima ettevaatlikult, et peidukoht kellegi kodu ei oleks. Vist ei olnud :) Aitäh aarde eest!
Sel ajal kui teised mõisa uudistasid, üritasin mina seda leida. Algul ei tahtnud topsik kätte jääda kuna tundus liiga sügaval, siis aga sain aru, et selle kättesaamiseks on ka väike abivahend. Aitäh!
Viimane leidmata peitja peidetud aare :)
Vahelduseks meid hommikust saati õhtuni välja jälitanud nõgesemassiividele ja satikakolooniatele oli see aare nagu sõõm värsket õhku, mis meie nürisid meeli hellalt trööstis. Hea kiire leid. Aitäh!
Koha leidsime üles, aga selle kättesaamisega oli tegu. Kohalikke abivahendeid ja peale mitmeid katseid see ometi õnnestus. Aitäh peitjatele!
Täna sai siis kiiruga Abergil uuesti külas käidud. Seekord siis õnnestunult, võeti kenasti vastu. Panin nime külalisteraamatusse kirja ja saigi selle mind kaua häirinud täpi siit likvideeritud. Eelmisel korral olin täiesti õigest kohast otsinud, aga ei teagi, miks siis mitteleid tuli. Ju ei vaadanud piisavalt põhjalikult. Täna oli siis hetkel inimtühi, nii et sai ilusti toimetada. Mõis on ikka igavesti uhke olnud, kahju kohe, et naa kehvas seisus teine praegu. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast.
Külastasime Liiva laata ja astusime läbi, et taas õnne proovida... nooo lõpuks õnnestus logida :) Täname!
Hea, et herilased näitasid koha kätte. Läks natuke aega kuni saime nendega jutule, et nad aarde ikka korra meie kätte loovutaksid.
Esimene kastan reas on oma elu lõpetanud, kui aare oli selles siis nüüd seda enam ei ole.
Viimane leid 2022. a alguses, GC lehel ka mitteleiud al mai 2022. Omanik võiks üle vaadata, kas tops on omal kohal.
Enne ja pärast Hõimumarssi uudistasime siinseid puid ka. Leidsime õige asukoha kuid topsi selle õõnsusest kahjuks mitte.
Et siiakanti sõit ei lõpeks ainult ühe aardeleiuga, tulime veel mõnda punkti vaatama. See välimõistatus tundus lihtne. Null muidugi näitas 10 meetrit mööda meil, aga eks sai kõik ümberkaudne ka üle vaadatud ning tops avastatud. Aitüma peitmast!
Kui me juba kodulinnast piisavalt kaugele sõitsime, siis vaatasime mõne aarde veel üle. Selle aarde asukoha olime välja kalkuleerinud umbkaudselt. Peidikust tuli konteiner ilusti välja. Saime nimed kirja, edasi vaatasime mõisa ka üle.
Nagu üks geopeitur ikka. Läbi võsa ja muude takistuste sikkadi sakkadi aarde juurde ning sirge seljaga mööda teed tagasi. Selles osas läks kõik täpselt nii nagu vaja. Aarde leidmise osas aga esimese hooga pisut ehmatasime, et kas aare koos puuga hävinud aga siis liikusime olemasoleva isendi juurde ja panime nimed kirja. Huvitav kant. Tundub, et pole siia jupp aega sattunud ja täna ka pikemalt uudistama ei jäänud. Aitäh!
Lõpuks ometi aare olemas nii kaardi peal, kui ka reaalselt. Täna möödasõidul logisin ära. Aitäh!
Seal põhjas on juba mitu konteinerit, ei saagi aru, kustkaudu ja kuidas nad sinna alla kukuvad. Panime uue konteineri koos vajaliku sisuga. Ilusaid sügisesi georetki!
Mõistatus tundus igati lihtne ja loogiline. Ainuke mure oli aga see, et roheliste rattaretk oli oma tuuri lõpetamas ja iga natukese aja tagant kippus keegi mööda vurama. Mõned vabad momendid siiski tekkisid, kuid midagi aarde sarnast kahjuks silma ei jäänud, eks tuleb rahulikumal ajal tagasi tulla. Nüüd hiljem kodus vaatan, et GP lehel aare kättesaamatu. Linnust ja tema poegadest pole seal enam jälgegi. Seega pole see enam argument, et aare peaks kättesaamatu olema.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Las linnuke haudub.
Kui me nüüd ei eksi, siis aarde peal on hetkel linnupesa.
Viskasin esimesel korral kirvest. Õigemini võtsin suuna kätte ja meetrite osas aimasin kohe õiget kohta. Lühema kasvu korra ei ulatunud vaatama ega kätt sügavamale panna. Tegin sisemusest foto aga ei jäänud peale. Siis sai ka valed objektid kindluse mõttes üle. Järgmisel päeval avastasin, et telefonis kompass, kus asimuudid ka peal. Tegin kindlaks, et viskasin kirve õigesse kohta. Sisemine vaist kahtlustas koguaeg õiget asja aga ei saanud ligi. Ei tahtnud toast tooli ka tuua ja suur kõneainet pakkuda. Eelmisel päeval tunduvalt kaugemal objekti vaatasin ka üle, ronides sisemuses ülespoole.
Toas oli juba isal ja ta naisel hasart, kas seekord leidsid. Ma tulin tühjade kätega tagasi ehk leiuta. Täna hommikul otse tööle minnes isa kodust (Kolgas) olin jõudnud varakult kuju juurde. Mugusid ei olnud, otsustasin uuesti uurid seda Kastanit, mis ei andnud rahu. Pikkusest jäi endiselt väheks aga siis märkasin märkamatut, mis tuli mulle kasuks. Panin nn kontsa-pikenduse alla ja käega tunnetasin. Voilaaa oligi olemas. Jõudsin kiiresti nime kirja enne bussi tulekut. Korra mõtlesin, kas riskin kirjutada. Kes ei riski, see head jooki ei joo. Hommik algas rõõmsa noodiga.
Kõige esimesel otsimise päeval tegin ka jõumehest ka foto. Pisikesed tüdrukud vaatasid mind nagu teeks midagi enneolematut. Imelik turist. Üks ütles teisele, kuule vaat, mida ta teeb ja ostus minule. Ma lihtsalt naeratasin ja tegin oma foto ära. Öeldes, kas see pole mitte tore kuju? Läksin kodu poole ära.
Me pakume külas viimasel ajal kõneainet Mugu mutikestele. Laupäeva õhtul viidi isa kiirabiga ka ära. Tütar turnib puude õõnsustes ja kallistab kastaneid. Lisaks teeb veel meestest pilte, kes poseerib uhkesti avalikult. Ega isa naine oma iseloomuga ka märkamatuks ei jää. Isaga juhtunud tööõnnetus pani juba varasemalt elu kihama. Ta sai 12.04 haiglast koju ja viidi uuesti kiirabi ära. Mugudest mutikeste elu on põnev. Küll on teiste elud põnevad. Nii ununeb enda elu elamata. Kolga on väga mõnus kant oma metsadega.
Aberg oli meil vana tuttav - Kolgas sõbrannal külas käies kohatud tegelane. Nüüd läks asi aga veelgi põnevamaks, sest temaga oli seotud aare. Mõiste "asimuut" on siiani olnud minu jaoks selline teoreetiline teadmine, millega paktikas suurt midagi teha pole, nagu et päike koosneb vesinikust ja heeliumist. Ja siis?
Seekord oli siis tarvis asimuudiga praktilist tutvust teha ja ma hakkasin kannatamatu Liisu kõrval oma telefonis erinevate programmide ja nende asimuudimääramisvõimega tutvuma. Eh, seda tööd on parem kodus ja ette teha.
Õnneks oli mul seljakotis ka korralik viskekirves kaasas. Heide läks paari katsega pihta ja Liisu leidiski puuõõnest otsitu. TFTC!
Tänud peitjale! Käe selliste kahtlastesse kohtadesse panemine on muutunud juba igapäevaseks ja isegi ei mõtle enam väga sellele. Harjumuse asi. Tore on ka saada uusi teadmisi, Abergi kohta ei olnud ma midagi kuulnud varasemalt.
Uurisime monumenti, määrasime suuna ja lugesime meetreid. Olen korduvalt Ekströmi matkal osalenud, aga seda büsti polnud varem märganud. Tänan siia juhatamast!
Kohe näha, et maadleja ;) Aardega läks ka kiirelt - leidsime esimesest vaadatud kohast.
Mitte ainult, et leidsime, vaid kolasime ka. Tõsiselt äge koht! Aitäh siia toomast!
Selle aarde puhul kehtib ütlus, et õhtu on hommikust targem. Kui hommikul siit lähedalt mööda sõitsime, siis jätsime Kolgasse sisse keeramata teadmisega, et aare on kadunud. Päeva jooksul ilmus teade aarde hooldamisest ja nii me koduteel siit läbi keerasime. Kodutöö oli tehtud, liikusime kohe peidupaiga juurde. Leid oli kiire ja värskelt hooldatud aare omal kohal. Kahjuks polnud mitte kuskil kirjas selle aarde nime. Ideaalis võiks logiraamat sisaldada ka infot peitja ja peitmisaja kohta. Aitäh!
Hooldasime aaret. Käisime kohapeal pimedas, et saaks märkamatult tegutseda. Konteiner on śaślõkivarda küljes, ettevaatust teravate asjadega! Konteiner küljest ära ei käi.
Ilusaid kevadisi georetki!
Kevadel tuvastasime aarde aga siis veel nii nutikad ja varustatud polnud, et aardeni ilma telefonita jõuda. Täna sai uuesti mindud aga aaret polnud kodus
Viskasime kiirelt kujule silma peale ja hakkasime sobivas suunas astuma. Alguses vaatasime veidi vale kohta - nägi ta ju välja niivõrd loogiline peidukas. Seejärel aga korrigeerisime otsingupiirkonda ja karp paljastas end kiirelt. Monumendist oluliselt rohkem tähelepanu tõmbas mõisakompleks, mis on tõesti ebareaalselt võimas. Peale meie oli seal veel teisigi uudistamas. Aitäh!
Suvepuhkuse ajal meenus vana hobi, nii siis soetasin uue gepsu ja hakkasin taasproovima. Selle aarde leiab muidugi gepsutagi ja mälu järgi. Teritsin pliiatsi, mis küll töö käigus tubli jupi lühemaks jäi, aga täitsa kasutatav veel mõnda aega. Leid tegi tuju heaks, sest esialgne nõutus leidis kohe varsti toreda lahenduse. EVEJ. Aitäh.
Aare oli peidiku kõrval maas. Muidu korras, panin tagasi. Pesakond on välja lennanud.
Aare igati kohal, nagu viimane leidja seda ilmselt jättis! Tänud!
Panin teisele poole, natukene rohkem silma alt ära.
Aare kenasti olemas ja ilmselt linnupesa pärast vägagi avalikult. Jäi ka meist nii hetkel, aga mingi hetk ilmselt tuleks õigesse kohta tagasi panna, sest kahtlane kaua ta niimoodi püsib. Aga aitäh aarde eest peitjatele :)
Tänastel andmetel on ema olemas. Palume mitte segada lindu!
Käisime Kembas orienteerumise rajal ja pärast sõitsime spordi kuulsuse juurest läbi ning panime nimed kirja. Aitäh.
Leitud ja pärast logimist karpi tagasi pannes vaatasin avatuma pilguga ja tuvastasin, et seal on koorumata munad! Ma ei teagi, kas geopeitujad on nüüd ema minema peletanud, mina ühtki tiivulist ei näinud lähistel tiirutamas-muretsemas või äkki aitaks, kui aare ajutiselt kättesaamatuks teha?
Leitud, aga logimata kuna minusugusel sinna väga raske saada.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Vahva leid, nooremad neiud upitasid veel nooremat ja eduelamus oli suur.
Esimene peatus teel põhjarannikule. Vaatasime suurmehe büsti üle ja panime nimed kirja. Aitäh!
Aberg pani kaaslase ristseliti maha nagu naksti. Mõni võis selles ka jääd süüdistada, aga ma tean, et see oli ikkagi Aberg. Aitäh. Leitud.
Seisin Abergi kuju kõrval ja mõtlesin, et põnev kant- huvitav, kas mõni aare ka läheduses on...
Lahemaa tripp 16. Kui viimane Kõrvemaa aare käes, oli ainult paarkümmend minutit aega Kolgale poodi jõuda, et õhtuseks kämpimiseks õhtu- ja hommikusöögi varusid täiendada. Poodi jõudsime 5 minutit enne sulgemist. Varud täiendatud, võtsime suuna siia. Mis aare, parem vaadake, milline loss siin on. Kui see uudishimu rahuldatud, siis tuli ka aare uuesti meelde. Leidsin varre ja leidsin topsiku. Topsik mingite kileteibilintidega ehitud. Logidest sai kinnitust, kuidas olema peaks, seega kaevasin oma varudest mägiaivari teibi välja ja üritasin asja parandada. Sain vist enamvähem asja pidama, kuigi teip sai liiga kiirelt otsa.
Kuhugi Lahemaa aardesse panin TB6D4E8, aga enam ei mäleta millisesse. Kui keegi juhtub nägema, siis andke teada, kuhu ma selle panin.
Ja lõpuks Krista poolt toetatult, abivahendiga varustatult, kõik kohalikud kodus teki all, läks minu logi kirja. Karp on olemas, aga maastik hetkel tiba raskem.
Üks äpardunud proovikatse läheb ka kirja. Külamehele pakkus minu tegevus väga huvi.
noh, ega sellegi pulga otsas see aare kaua püsi. Võiks ikka mõne kruvi ka lisada :) Praegu saime kätte aga ma täitsa usun, et need eelmised logiraamatud seal sügavustes.
Viska juurikas käest ja võta mul sabast.
Täpselt selline rebaseonu tunne oli seal õngitsedes, kuni saingi juurika asemel sabast kinni. Abivahendiks oli koerte agilty tõkke tugi. Aare kenasti korras. Täname.
Kõrval oli siin mingi rännaku teema ja inimesi siin jagus, tegime pätti ja kaera poosis puunajal. Aaret õnnestus näha aga kätte ei saanud. Vahepeal üks mööduja küsis kas näkkab, ütlesin, et praegu ei näkka aga jätkame püüdlemist :D
Seekord oli karp kodus ja sain raamatusse nime lisada. Tänud peitjale.
Käisime siin kaks päeva tagasi tegelikult juba otsimas, sai korralikult seal õõnsuses kaevatud, mõni tund hiljem tekkis hoolduslogi, millega saime kinnitust, et meis polnud viga, vaid konteineri puudumises. Palju lihtsam oli täna nime kirja saada, kui logiraamat olemas:) Aitäh!
Häbi öelda, et pole sellest mehest varem kuulnudki. Eks siis nüüd oleme targemad. Aare sai aga leitud lihtsalt. Tänud peitjale juhatamast ja harimast.
Pandud uus konteiner ja logiraamat. Ma ei tea, miks tal aegajalt kõht tühjaks läheb. Arvatavasti on seal allpool veel 2 eelmist konteinerit. Palun tegutse rahulikult!
Ilusaid geoelamusi!
Otsisime kastanite juurest päris kaua. Nüüd tagantjärgi näen, et aare oligi kadunud...
Aare leitud. Põnev ja huvitav lugemine suurmehe kohta. Tänud aarde tekitajale.
Saime äsjahooldatud raamatusse oma nimed ka nüüd kirja. Äge mõis mehel sünnikoduks kunagi olnud, ka lagunevana oli endiselt väga muljetavaldav :).
Jõudsime kohale ja bussipeatus oli paksult rahvast täis. Tõmbasime siis eemale natukeseks bussi ootama ja tegime väikse lõunapausi. Mõne aja pärast vuraski buss ette ja viis mugud jalust ära. Peale seda oli juba lihtne ja aare tuli esimesest vaadatud kohast välja. Väga võimas mõisakompleks on seal ümbruses. Suured tänud sinna juhatamast!
Miki ohverdas uue karbi koos logiraamatuga (puudu jäi siiski juhend). Kodus oli geokontrollitud koordinaat valmis vaadatud ja nii me seda aaret leidma-kõpitsema läksime. Leidmine oli kergem osa, edasi oli veidi probleemne. Peidukas oli saanud põhjatuks ja kogu selle aja, mis ma autos karpi vormistasin ja pliiatsit saagisin, ehitas Mart puuõõnde pesa - tassis oksi ja jumal teab mida veel ning sai tulemuse, mida ehk ökuli-onu hinnata oskaks, aga mina väga kindel selle geopeituse-taluvuses ei ole. Meil ei olnud lihtsalt vahendeid parema pesa ehitamiseks. Peitja ehk peaks ise kindlama aluse meisterdama. Eelmise leidja ajutine lahendus oli lollikindel - püsis kenasti.
Kui eelmisel katsel ei suutnud midagi leida, siis seekord läks natuke paremini. Leidsin peidukast kaane, kuhu oli peale kirjutatud Abergi ja geopeitus.ee, sobrasin veel natuke, aga ülejäänud osa aardest paraku tuvastada ei õnnestunud. Tekitasin siis olemasoleva osa külge ajutise logiraamatu ja panin nime kirja. Tänud juhatamast!
Aardest oli järel ainult kaaneosa, konstrueerisin käepärastest vahenditest toote kuhu saab logida, aga aare tahab hädasti korralikumat konteinerit ja logiraamatut.
Seekord oli karp omal kohal ja leid tuli kiiresti, tänud.
Leid teekonnal Muinastulede ööle. Puhtalt nime järgi oleks selle aarde juures oodanud natuke jõu ja ilu numbreid, aga maastik 1.5 ei luba ju palju kumbagi :o) Aitäh.
Taas öeldi mulle loe kirjeldust, et see lihtne mõistatus. Ja nii täpselt oligi. Aare leitud kiiresti.
Mõtlesin, et Abergi sünnipäeva puhul tuleks aare taastada. Esimene katse ei õnnestunud, sest algas raju äikesetorm, mis kestis mitu tundi. Isegi Lauritsapäeva tantsumaraton Kuusalus jäi ära, ansambel ei jõudnudki mängima hakata. Proovisime järgmisel päeval. Olime just kiviaia üle vaadanud ja veendunud, et aardekonteinerit ei ole. Siis saabus kamp igavlevaid teismelisi ja kõik müürid ja pingid said neid täis.Läksime jalutuskäigule ja püüdsime leida uut peidukohta vana lähedal, allesjäänud puude juures. Puud on puuseeni (vääveltorikut?) täis, see tähendab, et ka need puud on hukule määratud.Leidsime ühe õõnes kastani, kuid selle ava oli põhjatu. Tassisin sinna sisse kive ja sattusin liiga hoogu, sest konteinerile enam ruumi ei jäänudki. Kive ka enam kätte ei saanud. Panin konteineri üpris nähtavale kohale ja maskeerisin ühe oksaga. Ehk jääb mõneks ajaks püsima. Olen valmis mõnel inimtühjemal ajal tagasi tulema.
Ilusat geojahti!
Mõtlesime päeva lõpetuseks selle aarde juurest ka läbi astuda. Kuna aga aare oli vahepeal asukohta vahetanud, siis olemasolev koordinaat muidugi ei pädenud. Tuiasime natuke uue kirjelduse järgses suunas, aga kuna seal puid enam eriti järgi ei olnud ja kiviaed meenutas ka kohati kivihunnikut, siis ei hakanud seal pikemalt tuulama.
Kuna selle aardega ja tolle asukohaga on sellised kahtlased lood, siis tuli see kiiresti ära korjata, enne kui mõisa uus omanik veel mingeid ümberkorraldusi teeb. Õnneks olime viimast logi lugenud ja nägime kus see aare peaks olema. Seega sammud paari kahtlase kohani ja aare oli Janaril ruttu käes. Nüüd siis viimased pingutused enne unederiiki vajumist. Kell ju palju ja palju ka tehtud juba. Tänan peitjat, sain järgmise kodulähedase täpi roheliseks.
Tänase päeva viimane leid. Natuke kive ja puid uurides, tuli aare üpris kiiresti välja. Nüüd vaev veel nimi kirja ja konteiner omale kohale tagasi. Tänud aarde eest.
Leidsin aarde ja panin ta puu ja kiviaia vahele, sest peitja kurtis mulle, et ta ei saa aaret kätte. Aitäh!
Aarde kirjelduse järgi poleks leidnud. Kuna vastavas kohas midagi polnud, siis vaatasime logisid ja leidsime sealt hoopis uue kirjelduse. Selle järgi oli kiire leid. Tänud!
Aare oli viimases logis mainitud kohas, kuid peidupaikade püsimajäämine praegust pargimajandamist arevstades pole sugugi kindel.
Paistab, et puude mahavõtmine jätkub. Nüüd on mindud teepoolse puuderea mahavõtmiseni.Uuel nädalal ehk selgub, missugused puud alles jäävad ja kuhu aardekonteiner pidama jääb.
Ilusat geoaarete kevadet!
GC lehel on selline teade: Antud puu on just maha võetud, nagu paljud teisedki siin pargis. Õnneks oli karp veel langetatud puu õõnsuses alles. Konteineri paigutasime ümber, mälestusmärgist ca 60 m kirdesse (NE) 2,5 m kõrgusele.
Aare ajutiselt kättesaamatu. Uus Kolga mõisa haldaja on maha võtnud terve allee, aardepuu kaasa arvatud. Lähen uurin asja esimesel võimalusel.
Ilusat kevadist geojahti!
Ise ka ei usu praegu, kuidas mul suvel ainuke sinine nägu siia tekitada õnnestus. Objekt oli õige, aga nagu poleks tegelikku peidukat olemas olnudki...või oli see siis talve taustal paremini nähtav. Igatahes leidsin end pärast Ekströmi marsi läbimist otse peidukaga silmitsi. Finišisirgel preemiaks saadud ja pooleldi tabitud kohuke läks sõbranna kätte hoiule ja mina ise hoolimata ümbritsevast rahvahulgast käppapidi peidukasse. No kõik ümbritsevad tundusid nii oma asjadega ametis olevat ja olid ka. Väljaarvatud paar tegelast otse peiduka kõrval, kes aga mänguga kursis paistsid olevat. Igatahes sai nüüd nimi kirja. Aitäh peitjatele!
Kohalikud mugud ootasid bussi, nii tuli ka minul buss ära oodata. Buss viis mugud minema ja minul sai logi kirja. Konteiner paistis kaugelt silma, muidu heas seisus.
Päris suured sussid mida täita.Aare ise korras.Täname peitjat.
Käisime Kolgas asja uurimas. Keegi on tõesti aardepuud uuristanud /õgvendanud ja konteiner piilus välja. Panime uue sisu: logiraamatu, kirjutusvahendid, juhendi ja veidi nänni. Peidukoht jäi samaks, maskeerisime seda puutükkidega.
Ilusaid sügisesi georetki!
Karbi sisuks hetkel vaid mõned lehed Post-It'e. Vajab uut logiraamatut, juhendit, kirjapulka. Ühtlasi võiks kogu selle pakendada meie kliimasse sobiva tihenditega karpi. Ehk ka uus karp on soovitatav.
Suurmeistri monument sai kiirelt leitud. Pea sama kiirelt ka aare ise. Seda avades oli muidugi paras üllatus logiraamatu üle. Nüüd alles loen, miks ta selline on. Omanik ehk saab käia ja asendada logiraamatu uuega. Täname aarde eest!
Keegi oli peidupaika õgvendanud, nii et karbi pesa ja sisu oli niiskunud ja logiraamat hoopiski kadunud. Panime sinna pataka post-it'eid. Aga leitud ta sai.
Mõistatus sai interneti abil eelnevalt lahendatud ja aaret lubati 30 meetri raadiuses. Ega seal midagi keerulist olnudki, lubatud kohas oli tops ilusti olemas.
Me täname!
Kiire juubelipidustus ja edasi :) Tänud
Abergi 135. sünnipäev sai õigeaegselt tähisatud. Tänud peitjatele!
Otsijaid ja leidjaid oli palju, aga päevakangelaseks kujunes hoopis herr Aberg ise, kellel sattus just täna olema 135. sünniaastapäev. Vahetasime natuke nänni ka. Aitäh ajalugu tutvustamast!
Sellest aardest sai alguse meie seiklusterohke Virumaa tuur, kuhu oli planeeritud u 70 aaret. Olin juba ette kindel, et see plaan on ülioptimistlik, millest heal juhul jõuab ära täita pool, kuid et nii kehvasti läheb, seda ei uskunud isegi mina. Tuuri käigus sai kahe päevaga leitud u 30 aaret.
Startisime Tallinnast kl 7 hommikul ja kuna Abergi oli Veikol leitud, tuhnisin karbi välja üksinda, kui mitte arvestada kauguses kahe vanakese aeglast kulgu poe suunas (tühjade kottide järgi otsustades). Neid absoluutselt ei huvitanud minu turnimine pjedestaalil, kuna tuimalt ükskõiksete nägudega mööduti minust just siis kui hakkasin alla tulema.
Tänud aarde eest.
Lahemaa rahvuspargi juubeliürituste raames toimus Kolga mõisas ekskursioon. Väga hea jutuga giid, kes oskas põnevalt rääkida mõisa rohketest kummitustest ja paranormaalsetest nähtustest.Viimast talle esitatud küsimust ma küll ei tabanud, kuid vastus jäi hästi meelde: "Viimased 300 aastat, mis ma siin olnud olen, ei ole juhtunud..." Vaatasime üle ka aarde. Selle ulatas meile kummituslik abikäsi. Kõik on OK.
Külastusmängu "Unustatud mõisad" raames on võimalik juulis ja augustis külastada 32-te Eesti mõisa.Ilusaid Kolga mõisa elamusi!
Sangarist tegin pilti ja ise jätsin autogrammi. Tänud peitjale!
Peatusin Abergi juures. Teisel pool oli Kolga mõis nagu jõulutuledes- päästeamet, tuletõrje, kiirabi, politsei ja vilkuvaid masinaid aina tuli juurde. Pärast selgus, et äike oli mõisa katusesse löönud. Mina tasahilju logisin aarde. Tänud!
Isand Aberg oli enne Susi Hotelli kõrval ja me käisime teda ikka patsutamas. Nüüd siis oma kodus. Aaret andis ikka urgitseda, aga kätte saime. Mõis on ise ka huvitav.
Tegelikult oli plaanis Viru raba aaret otsima minna aga selle parkla oli autosid kuhjaga täis ja just hakkas mingit jama ka taevast alla sadama. Seega vaatasin mis veel läheduses on ja tulin esimest korda Abergi kuju vaatama. Leidmisega probleeme polnud kuid terava hariliku võtsin logiraamatu kilekotist välja.
Selle retke viimane leid tuli vaat et väikseima vaevaga ;) Õnneks siiski mitte päris drive- in. Tänud :)
Pühapäevaselt vaikne ja unine Kolga. Leid kiire. Peitsin natuke paremini, et möödakäijatele väga silma ei paistaks. Tänud peitjale.
Ilusas ilmas uudistasime kunagist hiilgust, nii kivimajade kui metallkehade näol. Polegi siin varem viibinud ja seega oli uudistamist palju. Lihtsate surelikena kallistasime puid ja seejärel logisime
Vabariigi aastapäeval sai pealinnas käidud. Tagasiteel üks vahva looga aare leitud! Aitäh aarde eest! V:märk J:kaks pisikest helendavat pulka
Ei pidanudki numbritega mängima hakkama, nägime peidukoha päris ruttu ära. Aitäh! EVEJ
Kui Josten poleks lasteaias Abergi maadlusklubi trennis käinud, siis oleks see nimi mu jaoks täitsa võõras olnud. Mõistatus lahenes kohapeal lihtsalt. Aitäh ;)
Enesekindla geopeiturina ei hakanud kirjeldust lugema ega veel vähem pilte piiluma. Kohe karistati ära, saime ikka oma kümmekond minutit 90 kraadi vales ilmakaares lolli näoga puid tuustida ning juba peitja apsugi kahtlustada. Ega asi enne paremaks läinud, kui vaatasime lõpuks vihjepilti. Nojah, siin seljatasid meid küll omad vitsad.
Arvutis lubasin vaadata, kas ilmakaar on siis vildakas. Nüüd, logima hakates vaatasingi - no ei ole ju. Vanatühi seda teab, kus mul looduses kihk kirdesse (NE) pürgida oli. Loll geopea on geoihu nuhtlus.
Lõpp hea, kõik hea. Aare ka heas korras ja tutvustab tõesti võimsat mehemürakat nagu kirjeldusest lugeda. Aitäh kutsumast ja näitamast!
Õhtul pimedas sai aare leitud. Büsti leidsin juba suvel. Aitäh!
Siin leppisime kokku et Merit leiab aarde, aga läks teisiti. Kuna eemalt lähenes lund lükkav inimsahk sai laps eest tõstetud ja endale kiirem käik sisse pandud. Tänud peitjale.
Kuulge siin veel kuusk tuledes,meil see nädal kraamiti kõik üleliigsed tuled linnast ära!Sai tirtsule lubatud aarde leidu,see pistis jorisema"Ei saa kätte!Ei ulatu!" Kuna ligines ähvardavalt lund rookiv üleliigne tegelane,tegin kiiruga hirmsuured elevantsi jäljed ja aare käes.Natuke ootamist ja siis tagasi oma peidikusse.Tänud peitjale aarde eest.
Kolga mõis on mulle omamoodi tähendusega koht. Siia olen ikka ja jälle sattunud erinevatel aastatel ja aastaaegadel. Täna avastasin, et talvel polegi siia asja olnud, see viga sai siis parandatud.
Oskaks ajas rännata siis uuriks esivanemalt, kes Kolga mõisa köögis toimetas, et kuidas teha sellist lihapraadi, mis mehed tugevaks ja naised saledaks teeks ;). V:TB
Tänud peitjatele!
Tänu tuisusele ilmale mugusid meie tegevus väga ei huvitanud. Suurele sportlasele väärikas puu leitud. Tänapäevainimesi pani pigem muretsema, kust selline mees omale särgi selga saab. Poes nii suuri küll ei müüda.
Viimaste leidjate jälgede järgi tuli leid kiiresti. Huvitav kust neid kõveraid karpe saab.
Ega seal suurt otsima ei pidanudki, aga jalgealune oli väga libe. Aitäh!
Tegime väikse tuuri enne, kui kokkulepitud ajal, kokkulepitud kohta jõuda, et Laukasoo laugastesse minna. Kolga mõisas olen ka enne käinud, kuid Abergi kuju oli uudis. Kuna pilte ei vaadanud, siis tõmbasime ikka mitme puu juures lund kaela enne, kui õigesse kohta saime. Tänud! Aardesse jäi rändur-delfiin.
Mehest olin kuulnud aga, et siit pärit ja täpsemalt tema eluloost, saatusest, loomulikult mitte. Selle eest suur aitäh! Vaatasin kuju üle ja seejärel aardekarbi järgi, oli lähemal kui kirjelduses, aga tühja sellest.
Lumesadu summutab heli. Nii tuterdaski mitu paari kohalikke suiva keset teed ja kargas ehmunult kõrvale alles siis, kui auto neist paari meetri kaugusel oli. Kah omamoodi sport. Büst on aus, suurem kui arvasin. Puu andis ka ennast kohe kätte. Ronisin siis sinna pjedestaalile, seisin hulk aega ja vaatasin mõisa, lund rookivat kohalikku, aardekarpi, uuesti mõisa. Lõpuks tegin käed mustaks ka. Aitüma näitamast!
Kuna ilm soosis ühe märjemal pinnasel oleva aarde logimist, siis otsustasin väikese geotuuri teha. See sai valitud esimeseks külastatavaks geopunktiks. Kohapeal selgus, et kõik oligi nii nagu peitja aardekirjeldusse kirja pannud. Tänud!
Otsustasime aasta alguses pisikese georetke teha. Seltskonnaga vedas, tore aare, tänan peitjat!
Kiire lihtne aardeleid aasta esimesel päeval. TFTH
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Võimsa ajalooga Eesti sportlane, kellest ma enne seda aaret midagi kuulnud ei olnud. Lugesin huviga kirjeldust ja natukene ka lisaks. Tänud peitjale väikese ajalootunni eest!
Kiire leid loogilisest kohast. Aitäh!
Vihjepuu jäi silma teisel hetkel, esimene oli ka täiesti arvestatav puuhiiglane. No mina kätte ei saanud aga ega ta sellepärast logimatta jää. Tänud kohta tutvustamast, hea idee aardel!
Mingil seletamatul põhjusel hakkas meie saabudes kuju lähedusse mugusid kogunema. õnneks aare nende vaatevälja ei jäänud ja saime rahulikult toimetada. Lahkudes tuli buss ja viis mugud ka minema. Aardesse jäi rändur. Aitäh peitjale.
Olin just riidesse saanud ja plaanisin vanalinna poole liikuma hakata, kui Liis helistas ja teatas, et plaanid muutusid ja lähme hoopis uut aaret otsima. Mis mul sai selle vastu olla. :) Leidsime teisena. Suured tänud peitjale ja aitäh Liisile ja Madisele kommide ja seltkonna eest. :)
Õhtuks olid tegelikult muud plaanid ja kui uus aare avaldus, mõtlesime, et vist ikka ei hakka minema. Siis jokutasime sada aastat, võtsime vastu otsuse minna ja siis jokutasime jälle. Kohale jõudsime 9 min peale FTFi. Isegi hea tulemus :) Aitäh!