Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kirjalikud andmed Kalina küla kohta algavad ajast, kui Taani mungad Eesti alasid kirja panid. 1241.a. märgitakse Caltanuse küla, mis oli Kalina selleaegne tõlgendus. Üheks küla looduslikuks vaatamisväärsuseks on Kalina karstiala, eriti aga kaitse alla kuuluv suur kurisu. Kurisu pikkuseks on 60 m, laiust 20 m ja sügavust 2,7 m. Suurvete ajal juhib see vee maa-alust teed pidi Mäetaguse jõkke. Legend räägib, et kunagi libisenud härjapaar koos puuäketega kurisusse. Hiljem leitud härjaikke ja äkete tükke Mäetaguse jõest. Kalina küla ümbruse loodus on palju kannatanud. Kui veel kuuekümnendatel aastatel aprilli alguses Kalinal pinginaabril sünnipäeval käisin, sai ikka tehtud parvesõitu, sest suurvee ajal olid kõik külaalused koplid üle ujutatud. Nüüd on kaevandamine maa alt tühjaks õõnestanud ja põhjavee režiim rikutud. Parvesõitudest ei ole enam juttugi, lumesulamise ajal kaob väike ojake kähku kurisuauku. Head leidmist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC6FE0M
Logiteadete statistika:
90 (100,0%)
0
2
0
0
0
0
Kokku: 92
Kõik see vesi siia kokku voolas ja kadus, täpselt nii kuis see olema peabki.
Tänan peitmast.
Me teekonnad siin Ida-Virus on kulgenud küll ühelt, küll teiselt poolt seda aaret ja nii see paik meil seni külastamata ongi jäänud. Täna aga põikasime sisse ja otsisime aarde üles. Lühikestel inimestel on selle aarde leidmisega keerulisem, seega maastikuaasta pigem ikka 2.0 või isegi 2.5. Aitäh.
Tegime kiire peatuse, vaatasime kuivanud augu poole ja panime nimed kirja. Naabrikoer ei jäänud hetkekski vait. Aitäh!
Lihtne leid, kätte saamine oli veidi raskem. Tänud
Kiire leid loogilisest kohast. Üks kutsa jalutas seal ringi. Aitäh!
Veidi pidi ootama kui rahvas hajub ja siis sai logima mindud, aitäh :)
Säherdune päris mugav drive-in vaatepunkt siin. Koer hüüdis ja logimisprotseduur tundus natuke kahtlane - nagu kogu küla vaataks pealt. Kedagi ei näinud, aga see ju ei tähenda, et mind ka ei nähtud. Lageda välja peal polnud kuhugi varjuda ka. Pisut aega mängisin niisama juhuslikku turisti, vähemalt lõukoer läks vist liimile, sest haukumine vaikis. Siis ikka lõin lõpuks käpad külge ja märkisin nime topsi. Niipea kui autoukse kinni lõin, pistis peni muidugi kohe uuesti klähvima. Kuid siis oli juba savi. Peale mind tulgu või veeuputus :o) Kirjeldusest võib välja lugeda, et seda loodusnähtust siinkandis pigem oodatakse, aga enam ei juhtu...
Lähima tarekese valvur muudkui riidles aedikus. Logitud. Tänud peitjale.
See, kuidas me autost välja astudes ilma kaardita Jõhvi asukoha ära määrasime, tuleneb mu isiklikest tähelepanekutest Ida-Virumaa õhu liikumise kohta. Erinevatel aegadel seal ringi seigeldes on lihtsalt mulje jäänud, et tuul puhub iga kord ühest kohast – Jõhvist lõunas olles Jõhvi poolt. Seega oli aarde poole astudes tuulega võideldes hea nalja teha, et arva ära, kus Jõhvi on ;) Aitäh aarde eest!
Hommikul sai vara ärgatud, minul vist paar tundi magatud. Telgid kokku, kõhud täis ja kohvi joodud. Asusime uuele tuurile ja siin sai tehtud esimene peatus. Aitäh.
Aeg oli antud aarde külastamiseks ilmselgelt natukene vale. Kui ei teaks, et siin karstiala, siis oleks lihtsalt pakkunud et ebatasane heinamaa. Autost õue astudes panime paika kus suunas asub Jõhvi ja läksime panime nimed kirja. Aitäh!
Leitud Geojaanilt kojumineku tuuril :) Aitäh
Pakkisime asjad ja otsustasime esialgu lähemate aarete otsimisele asuda. Kiire leid. Tänud peitjale
Oli see vast auk. Kostivere kurisud on muidugi ägedamad. :)
Uus kuu ja uus tuur. Hommikul sõime kõhud täis ja tegime plaani. Mul oli küll pisut teine plaan valmis tehtud, aga ka see uus oli hea. Saime vähemalt varem koju. Hetkel midagi erilist näha ei olnud, oleks tahtnud seda parvetamist näha :)
Peale Geojaanilt minama hiilimist, võtsime ette veel mõne aarde. Siia saabudes kähku autost välja ja Jutsiga võidu otsima. Minu võit. Tänud.
Kell 22.00 asutasime end Geojaanilt Tallinna poole sõitma ning tee peale jäi veel paar aaret. See siin kiirelt esimene. Aitäh!
Üksi ei oleks hakkama saanud, aga muidu tuli leid kiirelt ja kergelt.
Sai mõeldud, et selliste kohtade täieliku võlu mõistmiseks tuleks neid külastada nii suurvee ajal kui muul ajal. Praegu oli lihtsalt niiske lohk, muul ajal on lihtsalt tiik ja oja. Aga kui ühel nädalal on üks ja järgmisel teine, vot siis juba loob. Aitäh juhatamast!
316
Minu esimene leid Ida-Virumaal. Hommikul tegin Toilas 3h teadusshow'd. Pärast seda oli aeg aarde otsimiseks. Aitäh!
Aarde peidukas oli ilmselge ning mõne hetkega märkasin tünni. Seejärel meelitasin natukene aega logi välja ning sain nime kirja. Aitäh peitmast ja siia juhatamast!
Mõni meeter enne aardeni jõudmist nõelas mind mesilane või herilane täpselt nuki peale. Krdi valus oli. Logisin kätt raputades aarde ära ja sõitsin edasi. Aitäh!
Sattusime siiakanti suurema seltskonnaga. Kuni ülejäänud Kalina lohukivi /ohvrikivi katsusid, otsisime üles aarde. Kurisus peaks kevaditi vesi sees olema? Selline veeta kevad sellel aastal.Aare korras.
Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!
Talvel on siin suur-suur valge väli ja juures silt, et Kalina kurisu. Tuleb soojal ajal uuesti vaatama tulla. Naabruses elav mees koos koeraga jälgis pingsalt meie tegemisi, kuni ma tegin liigutuse, et võtta aare, siis kadus mees ja kadus koer. Oleksid nagu kangesti tahtnud meid aidata, aga kuna leidsime, siis polnud enam huvitav. :) Aitäh aarde eest!
Vabandust ,ei saanud edasi kirjutada, kass tuli ja istus minu mustandite peale. Google abiga me kuidagi siit rabast(Kaevanduse mõju aare) üritasime otse välja saada. Ühes kohas me tiirutasime sest kõik see tehnika oli levist väljas,kuid selle metsa me seljataha jättsime! Õiges punktis sai ühe silmaga aaret otsida ja teisega proovikivi kiigatud. Suured tänud peitjale.
Päikesepaiste oli asendunud vihmavalingutega, aga aare oli kannatlikult oma kohal ootamas. Aitäh!
Siin kurisu serval olen mitmeid kordi käinud, sest lisaks kurisule on siin üks väga huvitav kivi. Nimelt 12 meetrit kurisu sildist vasakule on maa sees sepa proovikivi.
Siin künkakesel oli kunagi sepikoda ja kui sepp oli kivipeitli, millega auke kividesse taoti, valmis saanud siis proovis ta kivi peal selle kvaliteeti. Samuti ostjale tõestamaks kauba headust. Nii on kivil säilinud mitmeid auke.
Üle tee suure sõbraliku koeraga majas elab sepa pojapoeg ja räägib sellest lahkelt. Mett saab kah tema käest osta.
Juba kaua olen siia kihelenud aaret peita aga veidi kaugel kodust ja head ideed kah pole tulnud peitmiseks.
Teel aardeni meenuvad kitsed, kes viljapõllus hullasid ;)
Tänud!
Tegime siia vahelepõike ja ei kahetse kuidagi. Teepeal nägime kitsesid viljas kurameerimas. Karstialasgi oli vesi olemas ja taamal tavalised ja sookured, kes valmistusid pikemaks reisiks. Täname suunamast
Tänud peatuse eest, ma polnud kuulnudki sellisest kurisust. Oli väga huvitav lugeda. Õnneks oli mul "redel" kaasas, sain lihtsalt seekord ja oma võimlemisharjutusi oli tark hoida ühe teise idaviru aarde jaoks, peitjad teavad, tänud!
Selle aarde juures tundis meie tegevuse vastu huvi kohalik naabrivalve, sõbralik koer, kes lihtsalt tuli ja nuuskis meid üle. Oli vist selliseid isendeid nagu geopeitur seal varemgi luusimas näinud ja seetõttu ei järgnenud sellele mingeid meie jaoks ebameeldivaid tagajärgi.
Aitäh ;)
Kiire peatus koduteel. Leidmisega läks ka meeldivalt kiiresti. Aitäh peitjale.
Kas pole kahtlane, et Galina Gurizu peale Googles null pildiotsingut vastab ja tekstiotsinguski vastuseid napib. Galina Gurizu oli omal ajal - enne Guugli ajaarvamist - Ida-Viru tuntuimaid seltskonnadaame, kelle (hinge)sügavustest teadis häid sõnu lausuda nii mõni kohalik ja kaugemgi džentelman. Tema võrratud avaused neelasid iga kevadel meeletult pakutavat nestet, ta suursugususel polnud piire. Galina välimus pälvis palju tähelepanu nii kodus kui võõrsil, tema tegude mälestuseks on ta sünnikohta lausa pruun silt erekteeritud. Vot nii kuulus daam oli meie Galina Gurizu. Nüüd teab seda ka Maris.
Aitäh lõbusa sõida-sisse aarde eest! (-B
Peale Galina Guriizu külastust võtsime ka monsieur Zeliizo külastuse ette. Proua Galina oli kuidagi väga kuiv seekord kahjuks, märjemal ajal on kindlasti huvitavam.
Marje ja Paavo ristisid selle aarde omavahelises vestluses Galina Guriizuks ja et ma kogu meie otsitavate aarete programmist teadsin 0 infot, suutsin üks hetk neilt koguni küsida, et kes see daam siis oli ja mida erilist Eesti Vabariigi jaoks tegi… :D. Kindlasti suurveega vinge koht, mõnus ikka, et meil loodus sellised asju tekitab ja vaatamiseks pakub :).
Kaliina kuri suu oli kuiv ja rohtus, suuremat muljet ei jätnud. Tänu tormisele ilmale olid mugud toas ja me saime kiirelt tegutsetud. Aitäh ja edasi järgmiste aarete poole.
Vihmase ilmaga otsimiseks superluks aare. Kiiresti logi kirja ja autosse peitu. Tänud!
Ometi üks hea ja lihtne leid - lähed, võtad ja logid. Auk ise oli puhta kuiv, ladistavast vihmast hoolimata. Seisin seal tibakese ja vaatasin, aga siis jälle ruttu vihma eest peitu. Tänud näitamast!
Pisike pühapäevane geosutsakas. Ilmaga vedas, seltskonnaga samuti. Aitäh!
Galinal oli küll kuri suu, aga aarde andis kärmelt kätte. Aitäh!
Jätsin aarde oma teele ette. Aitäh! Mul polnud sellest kurisuust aimugi!
Teekond kaevanduse mõju juurest läbi turbaväljade siia oli huvitav. Tänud juhatamast!
Teel selle aarde poole ajasime ühe rebaseonu jahiplaanid tuksi. Nimelt oli tema just saagi lokaliseerinud ja valmistus hüppeks kui meie oma Kirsikesega liiga lähedale sattusime. No rebaseonu hüppas ju küll, kuid paraku teest eemale ja jäi igatsevalt oma saaki piidlema.
Aarde juures aga keegi meile moka peale mett ei määrinudki, eks me väga kõvasti ei sumisenud ka ;).
Tänud peitjale!
Aardepaik oli suht vaikne. Polnd seal kedagi mett määrimas.
Sel ajal, kui aarde lähedale sattusin, magas arvatavasti kogu küla. Nii vaikne oli. Koerad ei haukunud ja mesilased ei sumisenud. Siiski nii hämar veel ei olnud, et kährikud, jänesed, kitsed jarebased tee lähedal oleks hiilinud, kuigi need võivad päeva ajal ka lagedale tulla. Aitäh :)
Vanem onu koos Ceasariga asjast teadlik, aare asub tema maa peal. Kui hästi küsida, siis saab ka mett moka peale.
See potentsiaalne FTF läks Narva kolledžis viibimise nahka. Milleks oli mul vaja geolehte näppida üldse, kui otsima minna polnud võimalik, on muidugi teine teema. Tulemuseks pealelõunane kolmas koht- pole ka paha :) Boonuseks muidugi kohapealne giiditeenus- vanem onu koos koer Caesariga. Sain täpselt teada, kust kuhuni omal ajal vesi ulatus, kust kuhuni poisid parvetada said jne. Vestlus oli küll meeldiv, aga mul kripeldas ju käeulatuses olev aare ( sel hetkel veel arvasin, et ulatan). Teesklesin siis , et pean hakkama edasi liikuma ja autos kohmitsemise ajal läksid ka nemad õnneks koju tagasi. Aare nii käeulatuses siiski ei olnud, aga abivahendiga sain kätte. Aitäh peitjatele!
Tegelikult oli mul täna plaanis hoopis Lääne-Virumaal, Vihula vallas väike georingreis teha. Ühel hetkel avastasin uue aarde natuke rohkem kui tunni sõidu kaugusel, vaatasin kaarti ja otsustasin, et sealkandis ju ka palju aardeid ja huvitavaid kohti, mis mul kõik nägemata. Kohapeal vaadates seda kuidas vesi maa alla kaob, hakkas fantaasia tõõle, et kui oleks selline väike... mis moodi ja mis kohad seal koos veega läbi kulgeks ja kuskohas uusti maa peale tuleks. Huvitav koht. Aare oli kiiresti leitav aga logiraamatut avades oli üllatus suur,et veel tühi. Kell oli 12.38. Minu 50 aare ja esimene FTF! Tänud peitjale!