Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vaivara koonduslaager rajati augustis 1943 Ida-Eestis, u 20 km Narvast läänes. Koonduslaager allus SSi Majanduse ja Halduse Peaameti (sks SS Wirtschafts-Verwaltungshauptamt) SSi koonduslaagrite inspektorile. Laagri eesmärk oli varustada tööjõuga Saksa kontserni Kontinental Öl AG kontrolli all olevat Kirde-Eesti põlevkivitööstust, kus toodeti mootoriõli ning bensiini. Saksa vägede taganemine Kaspia mere äärsetest naftatööstuse piirkondadest alates 1943. a jaanuarist oli oluliselt suurendanud okupeeritud Eestis toodetava bensiini ja õli osatähtsust.
Vaivara koonduslaager tervikuna kujutas endast laagrite võrgustikku kokku 20 töölaagriga. Koonduslaagri komandantuuri staap asus Vaivaras ja seda laagrit kasutati eelkõige saabuvate vangide jaotamiseks töölaagritesse. Olulisemad töölaagrid olid Kiviõli, Kunda, Narva, Klooga ja Ereda.
Laagreid valvasid eestlastest ja venelastest formeeritud politseipataljonid ning organisatsiooni Todt teenistuses olevad sakslased. Vaivara koonduslaagri komandant, SSi Hauptsturmführer Hans Aumeier saabus siia Auschwitzist, olles koonduslaagrites teeninud alates 1939. aastast.
Aastase tegutsemisaja jooksul 1943–1944 toodi Vaivara võrgustiku laagritesse peamiselt Leedu getodest u 10 000 juuti. Neist hukkus või hukati Eestis ligikaudu 5000–6000. 1943/44. a talvel hukkus osa kinnipeetavaid epideemia, alatoitluse ja raskete töötingimuste tõttu. 1944. a juuni lõpuks oli surnud vähemalt 1500 juuti, teist niisama palju töövõimetuid oli saadetud ära mujal asuvatesse laagritesse väljaspool Eestit, kus nad hukati. Alates juulist 1944 algas laagrite järkjärguline evakueerimine, millega kaasnes ka töövõimetute või evakueerida mittejõutud juutide massiline hukkamine, mis lõppes u 2000 juudi massimõrvaga Klooga laagris 19. septembril 1944.
Kokku toodi aastail 1942–1944 Eestisse u 12 500 juuti, kellest kaotas siin elu u 7500–7800.
Vihje: pole
Lingid: http://www.estonica.org/et/Vaivara_koonduslaagriv%C3%B5rgustik/
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC6KW3T
Logiteadete statistika:
137 (97,9%)
3
1
2
2
0
0
Kokku: 145
Otsisme päris kaua. Lõpuks selgus, et enda lohakus oli mitteleiu taga. Tänud!
Päike oli kohe kohe saavutamas sellist kõrgust, et enam koduteel silma ei paista, nii et selle aja sisutamiseks sobis see mäletamist vääriva koha külastus ideaalselt. Leid sai ruttu kirja ja oligi aeg Ida Virumaaga hüvasti jätta. Suure tee poole suundudes sain muidugi veel aega veeta kaks korda ühe ja sama rongi möödumist oodates. No mis teha, kui valisin otsetee, mis uuesti üle raudtee läks. Tänud peitjale nende inimeste saatust meenutamast ja aaret peitmast.
Sattusin mööda sõitma ja sai ka logiraamatusse märge jäetud. Aitäh!
Aitäh peitjale kohta tutvustamast!
Mul oli väike jama positsioneerimisega, aga suhteliselt kiire peatus see-eest ikkagi.
Kiire kõrvalepõige teelt roheliste rattamatkal. Margusele jäi esimesena silma. Aitäh!
Kiire peatus, info loetud ning aarde juurde poetud. Aardekarbi kaane servad on katki. Aitäh!
Märkasin, et logiraamatut täidetakse siin mõlemast otsast. Peitjale tänud!
Olime lootusetult valel teel kuni märkasime reetvat georada. Aga suur oli meie üllatus, kui nägime et eelmine logi oli tehtud ligi 3 kuud tagasi.
Väljas oli juba täitsa pimedaks läinud ja mul lisaks ka geopimedus peale tulnud. Mitu korda vaatasin ringi, enne kui pilk aardel pidama jäi. Ilmselgelt mõstlikum edasi otsimise asemel puhkama minna.
Tänan peitmast.
Sirgalast tulles olime juba omandanud hea põõsastes tuustimise kogemuse. Siin viis koera nina kohe õigesse kohta ning oli ainult nimede kirja panemise vaev.
Pärast Sillamäe uhkel promenaadil jalutamist otsustasime ka naabruses asuvad kummituslinna külastada, teel tegime aardepeatuse ka siin. Aitäh.
Mis viga nii aaret otsida, kui selle suunas lookleb rohus lai rada. Rada ise pea sama lai kui mälestusmärgini viiv. Aitäh!
Vaatasime üle mälestuskivid, kuhu juurde on toodud vist kogu kunstlillevalik, mida kohalikust kaubandusest saab. Aare oli kiirelt leitav, karbikaane üks nurk on katki. Aaret tagasi pannes võiks kaane nii peale panna, et katkine nurk allapoole jääb. Siis ehk ei pääse vesi karbi sisse. Aitäh!
Varustasin küll eile õhtul end Diffusiliga, et sääskede vastu võidelda aga siin ei tundunud ju seda ometi vaja minevat. Eksisin. Selle ühe ainsa hetkega piirasid sääsed mu sisse, tantsisklesid mu ümber võidukalt ja imesid nagu suutsid. Tänud aarde eest!
Kurb, et sellised kohad üldse olemas on olnud. Inimlikul julmusel puuduvad piirid. Siiski hea, et inimlikke kannatusi mäletatakse ja mälestatakse. Paneks see siis kõiki meie praegust elu rohkem hindama... Aare lihtsalt leitav. Aitäh peitjale!
Ei tasu ikka veebi logimata jätta, annab ikka seda kuupäeva meenutada. Aga leid oli õnneks kerge. Tänud!
Kiire leid, kuid mitte valutu. Ei maksa hooga okste vahele tormata kui karbike paistab, nii võivad oksad käed katki tõmmata. Teinekord targem :) Tänud peitjale.
Eks neid ajaloolisi paikasid, mis on tuntud pigem negatiivsena, on Eestis palju, liigagi. Ajalugu me paraku muuta ei saa, sellega tuleb edasi elada ja hakkama saada. Loodetavasti saame juhtunust midagi õppida ja loodame, et ajalugu ses osas ei kordu. Täname aarde eest!
Geovaist viis otse aardeni. Aitäh kurba ajalugu tutvustamast!
Sõitsime Narvast Peipsi poole, võtsime tee peal mõned geoaarded. Kui läksin autost pastakat tooma, sõitis mööda omapärane ratturite seltskond, tõmmud ja ilmselt mitte kohalikud. Üks küsis sõidu pealt: juute on maha lastud? kes lasi, kui palju? Vastust ootamata sõitsid edasi. Mälestuskivide ümbrus oli äsja hooldatud ja pandud mitu lillekorvi.
Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!
Päeva eiteamitmes koonduslaagri mälestuskoht. Nende järgi tundub, et see piirkond vist mõnda aega oligi kaetud laipade ja hingevaakuvatega. Kurb, mis muud.
Puhkuse esimese osa kahekümne teine aare. Kiire peatus prügilas.
Siin käis õnneks kiiresti. Suts põõsasse ja kohe ka tops paistis.
Pikalt siia mälestusmärke uurima ei jäänud.Logid kirja ja edasi kodu poole.
Tuuri kolmekümne seitsmes leid. Siin küsisin teistelt, kas lähme teeme ka kolm lõuna pool olevat aaret või hakkame koju sõitma. Kuna kell oli palju, siis hakkasime koju minema. Polnud üldse kindel, et õigest kohast otsin, sest eeldasin georada sellises kohas. Karp oli terve ja korras, huvitav kuhu logiraamat kadunud on?
Käisime puud risti-rästi läbi enne kui õigesse vahesse jõudsime. Huvitav, kuhu logiraamat on kadunud? Aitäh!
Nii lihtsa aarde kohta läks üllatavalt kaua aega. Õnneks sai vajalik leitud.
Tänud peitjale.
Mõned hetked ikka kulus siin otsimisele, kuigi peidukoht oli loogiline. Tänud peitjale.
Õhtupimeduses jäid veel viimased teeäärsete aarete noppimised enne Narva jõudmist. Siin veidi ekslesime ja siis tabas silm otsitavat. Aardest on kaduma läinud logiraamat, on jäänud vaid leht paberit.
Siin kah kaua ei läinud tänu Leikole. Oskas auto juurest otse aarde juurde minna. Tänud peitjale
Siin leidis aarde Leiko. Ja nagu mina hiljem väitsin, tänuks suitsu eest. Suured tänud aarde eest.
Kui mina autost välja sain oli teistel juba leitud.Aitäh!
Ajalugu on huvitav!
Aga miks kiusati juute, on mulle siiani arusaamatu. Miks siis just juudid olid teistest kehvemad, et neile nii palju liiga tehti? See oli nii kohutav aeg ja loodan, et ajalugu ei kordu.
Tänud aarde eest!
Kuidas satutakse Tallinnast Vaivarasse? Vastus on, et minnakse. Ratas, seljakott ja esimesele rongile. Aare on korras, aitäh!
Ajaloo juhtumised on jäänud aja hõlma ja toimunud õuduseid tänased noored enam ei tea. Antud koht pani lugema ja mõtlema ning tekkis soov antud teema kohta rohkem uurida. Tänud!
Tänud aarde eest mis kohale tähelepanu juhib! Endalgi tuli üllatuseks kõik mis Maris pärast veel välja guugeldas seoses selle teemaga. Elu on olnud karm.
Nagu ikka ajaloo-aarete puhul, ka see pani mind rohkemat infot juurde guugeldama. Sest kuigi ma üht-teist olen koonduslaagrite kohta lugenud (ja kunagi nt ära külastanud ka Auschwitz-Birkenau memoriaalmuuseumi ning kust muide toodi üle siinseks juhiks ka sealse komandandi asetäitja Hans Aumeier ning seda mitte edutamise vaid korruptiivsete tegude ja gaasikambritesse saadetud juutidelt kulla varastamise tõttu), oli ikkagi kuidagi ootamatu leida enda jaoks, et meie kodusel Eestimaal on samuti eksisteerinud terve suur koonduslaagrivõrgustik ning Klooga, mille kohta ehk seni kõige rohkem infot leida/kuulda, oli vaid üks enam kui kahekümnest omataolistest siinsest töölaagrist...
Holokaust on kahtlemata üks koledamaid episoode maailma ajaloos. Ent mäletada tuleb sedagi. Dimhessele aitäh mälestuskivi juurde toomast, minule sai see oluliselt uut infot juurde andvaks aardeks. Ja kui kedagi peaks veel huvitama meie kohaliku laagrivõrgustiku detailsem ajalugu, siis näiteks siinsest blogist leiab 2 põhjalikku postitust ning Daily Maili artikli all on terve Euroopa kaart, kuhu kõik Saksa laagrid, sh Eesti omad, on peale kantud…
Sellest kohast polnud küll kuulnud! Vahva ja kurb koht! Tänud hariva aarde eest!
Mälestusmärgid olid lilledega pärjatud. Aare korras, aitäh!
Mälestusmärkidega tutvutud. Tänud! Leidmiseks läks siin üsnagi kaua aega.
Leitud, logitud aastalõputuuri käigus! Tänan ajaloole tähelepanu juhtimast!
Päevad on meil lühikesed ja nii jõudsime siia viimase valguskiirega, kuigi ega täna suurt valgeks ei läinudki, kogu päeva oli taevas pilves ja vahelduva eduga loobiti pilvest siis kas vett või lund või lumelaadset toodet. Nüüd haarasime kaasa taskulambi ja liuglesime üle jäise tee õigele poole. Taskulambi valgel vaatasime kivi üle ja sukeldusime pea ees tundmatusse. Mul oli hea sukelduda, ma na maalähedane kuju, aga A jäi kogu aeg sellesse tundmatusse kinni. Kui gps lõpuks trikitamise järgi jättis, seisin nina vastu lina, noh vastu aardekarpi tegelikult. Logi kirja ja oi kui hea oli taas autosse pugeda, sest seiklus jätkus ju :). Tänud!
Leitud kiirelt, sest Marje pandud maskeering oli vist värvi vahetanud ... :) Täname!
Kasutasin õhtust pimedust aarde otsimisel maskeeringuna. Lootsin pikemat tuhlamist ja teravamaid emotsioone, tegelikkuses aga astusin lihtsalt õigest uksest sisse ja olin kohe õiges toas. Lisasin suurele kivile kaks väikest kivi. Mina ka ei saa aru, miks juudid süüdi on, jalgratturid on liikluses palju hullemad.
Olematu viadukti juurest jõudsime kohe ka siia. Samad kaks klutti, kes seal kilkasid, suundusid meie järel siiagi poole. Õnneks keerasid nad külla ära ega seganud meid ja me ei jäänud otsides enam nende vaatevälja.
Ei tea, miks, aga siin oli mul halb eelaimdus, et aare on kadunud. Sest nii olin gepsus olevatest logidest lugenud - mida ma pea kunagi enne ei tee. Kohapeal selgus õnneks, et aare juba ammuilma taastatud ja kõik on kõige suurepärasemas korras. Leidsime aarde ja vaatasime ka mälestuskivi üle. Puhake rahus.
Marje püüdis aaret looduslikult pisut paremini maskeerida, et kluttidele vähem silma jääks. Vast püsib kaua-kaua (pea igavesti?) nagu Eesti sugugi. Tänud Dimhessele ajaloo mälestamise ja sellekohase aarde eest!
Ajalugu on kole. Verine ja täis ängistust, karjeid ja valu... Nüüd uitab siin õnneks vaid tuul ja kollavad geopeiturid. Lilled koltuvad kivil.
Mida on väärt küll ühe inimese elu? Mis on selle hind?
igavikulised mõtted tulevad sellistes kohtades.
See oli päeva esimene peatus. Oli alles kole prügine koht. Tükk aega andis tuustida, geopimedus ilmselt süüdi. Lõpuks ta siiski silma jäi, tegelikult oli päris lihtne kui õigest kohast otsida. Aitäh peitjale.
See oli päeva esimene aare. Kuna ilm oli kergelt öeldes niiske võitu, liigutasime end kiirelt. Esimene vaadatud koht ei andnud tulemust, kuid teine viis juba nimede kirjapanemiseni. Ei mäleta, et oleksin kunagi varem sinna kanti sattunud. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest.
Leidsime kiiresti. Logiraamat ja karp olid ka ilusad ja uued, lust oli leida ja logida
Oli jah taastatud. Hulk aega keerutasin logiraamatut niipidi ja naapidi, aga ühtegi nime sellest ei tuvastanud - nagu ftf kohe :) Koht ise - hea, et selliseid ka meelde tuletatakse, kuluvad teinekord ära. Nagu ka see, et nagu Eestile kombeks, on siingi kaks konkureerivat kivi kõrvuti - kah millekski hea. Leid ise lihtne, rada viis ja rada tõi. Ja ometi kord näidati siin rongi ... Aitüma juhatamast, eelmistel kordadel olen siit märkamata mööda kimanud ...
GP lehel on mitu mitteleidu. Mainin siis ka GC lehel, et käisime nullis. Leidisme minigrip koti ja kinnituse. Logiraamatut ei leidnud.
Leidsime eseme, mis ilmselt pidi aaret hoidma ning maast minigrip koti. Arvatavasti on aare kaduma läinud.
Saades kinnituse Inga käest, et vaatasime õigest kohast, oleme kindlad et aaret ei ole. Minigrip kott oli ka maas.
Raskelt tuli leid – vere hinnaga, sääskedel oli taas söögiaeg. Meie ei teinud meelega radu, meil lihtsalt gepsud taas vallatlesid. Ei jäänudki lõpuks muud üle, kui sukelduda hekki ja liikuda seal puude vahel. Aitäh ;)
Selle geotuuri viimane aare umbes-täpselt 20:45 paiku. Jäljerada viis praktiliselt õigesse kohta kuigi natuke oli eksitamiseks ka mujal trambitud. Kui konteineri Ingale logimiseks ulatasin, küsis ta kinnitusviisi kohta. Selgus, et peitja käekiri on sama mis Kapten Hugo Jürgensoni juures. Lahkudes sättisin ikebana omale kohale tagasi ja saimegi koduteele asuda.
Kahe päevaga suutsime leida umbes pooled planeeritud aaretest, minul tuli kokku 37 leidu, millest ühte aaret GP lehel veel pole.
Pidime kähku tegema, niisiis jälgi mööda aardeni, logi kirja ja autosse tagasi, et kodu suunas sõitma hakata. Veiko peatus veel ainult nii palju, et üks ümberkukkunud lillepott kivi najale püsti tõsta. Tänud koha näitamise eest, polnud jälle aimugi.
Tjah, sünge ajalooga koht. Tean ise nii palju juurde rääkida, et minu vanaisa õemees oli sõja lõpupoole töörühmas, kes pärast sakslaste taganemist neidsamu evakueeritud/mahajäetud koonduslaagreid dokumenteerisid. Väidetavalt olla see olnud periood, kus mees tuli "töölt" koju, ei öelnud sõnagi, jõi ühe sõõmuga ära klaasi viina ja läks ära magama. Hiljem olla kirjeldanud siis nähtut, kuidas mõnes kohas olid poolenisti põlenud riidad, kus vaheldumisi kiht puid ja kiht laipu, kõigil auk kuklas.
Aga nii sünge kui see ka ei ole, siis see on teema, mida tuleb kollektiivses mälus hoida. Lõppude lõpuks kõik see on ajalugu, millest õppust võtta.
Aitäh!
Ega siin midagi lõbusat ei olnud. Tegime mõned jäljeread, panime nimed kirja ja pidasime vaikuseminuti. Ajalugu tuleb mäletada. Aitäh!
Olen sealt ka varem paar korda mööda juhtunud. Eks see koht mõtlemisainet pakub. Aare ilusti korras. Tänud!
Ärkasime, imelikult vaikne oli. Vaatasin õue, geomobiili pole. Esimene mõte, mis läbi käis: nagunii läksid poodi. Paari minutiga kasvas hinges kahtlus, et nii see päris pole. Geostaff oli kadunud. Arvuti lahti ja kahtlus osutus tõeks. Ootasime vanemgeopeiturid ära ja asusime teele. Kiire leid. Aitäh.
Aarde avastasin paar minutit peale avaldamist. Einar tegi hommikust uinakut kui hüüdsin, et uus aare. Kiirreageerimist oleme ennegi harjutanud, kümne minuti pärast olime juba teel. Noorgeopeiturid jäid teist külge pöörama, ärkasid alles siis, kui tagasiteel olime. Sellest kohast oleme korduvalt mööda sõitnud, peatunud mitte. Aitäh Dimale ajalugu tutvustamast. FTF 9.36
Mina alles magasin, kui sain Marguselt tigeda kõne. No mida on magada, ilus ilm, aare ootab, no üldse ei jälgi mängu ;) Eks siis tuli püsti hüpata ja joostes vannituppa minna. Plikale jõudsin veel hõigata, et tehku ruttu kohv kaasa mulle, millepeale tuli ohates, oh teid küll. Kohapeal selgus muidugi, et esmaleidjad kirjutasid samal ajal juba logi, kui mina äratava kõne alles sain. Ca pool tundi hiljem ja tessa.
Aga see koht võtab muidugi ohkama. ( Mida need väikesed kivikesed tähendavad või sümboliseerivad?)
Peitjale tänud!