Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
NB! Hetkel nullis aaret ei ole, kuna linnukesed vajasid seda paika enda pesaks. Taastame aarde, kui praegused elanikud välja kolinud.
Seekordne aare viib teid Vara valda Tartumaal. Jätke auto Vara parki ning imetlege mõisavaremeid, kenasid puid ning jalutage mööda alleed aardeni. Värske lumega oli aarde ümbruses ohtralt loomajälgi, nii et õnne korral võib neid ehk ka elusuuruses kohata.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Vara park | Parkla | 58° 31.6699' 26° 52.5650' |
Aarde sildid: drive-in (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6ZFP9
Logiteadete statistika: 150 (98,7%) 2 4 2 1 1 0 Kokku: 160
GC lehel arhiivis, omanik aarde linnupoegade pärast ära korjanud
See peidukas ei sobi aardele, täpselt konteineri all neli väikest linnupoega nokad lahti toitu ootamas. Aare ajutiselt kättesaamatu hetkel nüüd.
Kättesaamine oli üpriski keeruline, aga kätte ta ma sain. Aitäh!
Leidsin eile geocaching rakenduses
Youtube: Geir looduses
Järgisin peitja soovitust ja tegin rahustava jalutuskäigu aardeni ning imetlesin puid :)
Ma ei oskagi öelda, kas eelnevad peitjad halastasid mulle, aga ma väga vaeva ei pidanud nägema. Samuti paistab krossikatel siinkandis mingi kogunemine olevat. Juba 5 on mööda sõitnud :)
Taaskord selle kevade keskmisest tuulisem päev. Aare oli tõesti loogilises kohas ja veidi vaeva nähes ka kättesaadav. Auto parkisime alleele, nii nagu omal ajal võis samas kohas olla Vara mõisahärra ratsu, kui ta Alatskivi mõisapreili poole asutas. Tänud peitjale!
Eks ta paras õngitsemine oli, kuid õnneks õnnestus suuremast turnimisest siiski pääseda.
Tänan peitmast.
Siia poole sõites, mõtlesin, et ei tea kas siin kandis ka paksus lumes mõnda jälge näha on, aga tuleb välja, et see alleeaa on täitsa käidav allee. Olid jälgi enne meid ja vuras ka meie logimise ajal siit massinaid mööda. Tänud tänud aarde eest.
Rahulikult lähenedes, tuli aare kenasti välja, aga oli üpris niiske, pehmed asjad vettinud. Tore oli näha nii ilusat sügisvärvides alleed. Tänud!
Täna oli täitsa mõnus päev see jalutuskäik ette võtta ja aare logida. Tänud!
Leidsin, tänud. Aare ei taha ennast igast asendist kätte anda. Palun säilitage rahu ning kohelge teda hellalt, küll ta siis nõustub oma pesast väljuma
Jätsin auto soovitatud parkimiskohale ja jalutasin aarde juurde.
Aare leitud, kättesaamisega läks aega, oli teine mingi nurga taga kinni. Aitäh kena allee.
Asukoha tuvastasime kiiresti, kuid aare oli kinni ning kättesaamine vajas pisut aega, õnneks olid käed piisavalt peenikesed, et kaasa aidata ning karp kätte saada. Allee oli tõesti väga ilus, aitäh! :)
Leitud! Vahetasin logiraamatu koti terve vastu ning panin siis juba ka uue geopeituse kasutusjuhendi .. vana oli ikka väga vettinud ja mannetu pundar. NB! Miks on vaja konteinerisse tühi suitsupakk jätta? Oma sodi tuleks ikka sündmuskohalt ära viia mitte aardesse peita :P Ühtlasi tänase geotripi kolmas aare.
Kui elu ja päevatee kulgeb kasvõi natuke alleel, siis on ju kõik hästi. Jäin rahule
Enne õhtupimeduse saabumist jõudsime siia alleele, kus naised olid osavad ja leidsid aarde kärmelt üles. Aitäh.
Selle aardega sai täis leidude number 100. Pollikivist siia olid korralikud RMK kiirteed, mis pole muidugi nii põnevad kui käänulised teed aga ajavad asja ära. Allee oli kenades sügisvärvide ja niisama tore. Rattaga sai sõidetud kobamisi umbes nulli, tuvastatud potentsiaalne aardepuu ja veidi nüri hariliku pliiatsiga jäädvustatud nimi. Hoolimata juubelist, shampust ei avanud ja rakette ei lasknud. Edasi oli plaan noppida veel kaks aaret aga siis lõppes kodumaine elekter US anda A päritolu telefonis ning veidi hiljem ka õhk baierlase Jaapanis toodetud esirehvis.
Tegime siin kiire peatuse. Seni kuni mina aaret otsisin pööras Karl auto ümber.
Kiire leid. Karp ei jää vist õigesse asendisse ja sisu märjaks saanud.
Kiirelt leitud ja nimed kirjas. Aitäh aarde eest!
Täitsa drive in, ei mingit jalutamist.
Tänud!
Kui trio siis trio...geps juhatas palju kaugemale Tänud
Päeva viimane. Kuna jalutuskäik mööda võimsat alleed võttis natuke aega, siis lõime erinevaid teooriad, millise puu juures seisma tuleb jääda. Milline üldse on üks klassikaline geopeituse aardepuu?
Lombijäänukini jõudes torkas silma üks kolmeharuline. Karpi nägime, aga kätt kohe külge panna ei saanudki. Õnneks oli abivahend kohapealt võtta ja kaua seal jõllitama ei pidanud. Nodi vaatasime ka. Midagi kaasa ei võtnud, aga plusspunktid sellele, kes teletups Po sinna toonud oli. Äge allee. Tnx!
Tnx ka teistele peituritele, kellega koos seigeldud sai! :)
Jalutuse alguses viskasime nalja, et 'mõistatuse lahendamiseks' on vaja kokku lugeda kõik kolmeharulised puud. Lõpus tuli välja, et ei ole nii nali midagi.
Tegime nii nagu aarde kirjelduses palutud. Auto jätsime maantee äärde ja jalutasime mööda alleed aardeni. Natuke enne aaret oli teel hästi suur lomp, millest kingadega kuidagi läbi jalutada ei tahtnud. Eks pidime siis kuidagi tee äärtelt kuivemaid astumise kohti otsima. Aardega oli kõik hästi, istus ilusti oma pesas.
Võimas allee. Leidsime kaks aaret. Esimesest väljus mesimumm ja teisest leitule saime logida. Tänud peitjale
Karpi hoidev nöör oli katkenud. Asendasin selle pika traadiga ja nüüd saab hõlpsasti kätte kui on ilusti tagasi pandud.
Aare oli minu suurte käte jaoks kättesaamatu. Ruth oma peenikese käega sai karbist kinni.
Mõisapargis on ilusti renoveeritud majake Vara Maanaiste Seltsi eestvedamisel. Uksed olid kahjuks kinni.
Panin navi parklasse juhendama, jõudsin kohale kargasin autost välja ja asusin aarde asukohta määrama. Kui see selge, istusin autosse tagasi ning järgmine peatus oli juba aarde juures. Teises suunas oleks jala läinud aga nulli minemiseks küll mõtet ei näinud. Erko leidis aarde ja asus seda välja kookima. Ma kastuasin võimalust ja püüdsin roolis olles tekkinud e-vestluste võlga hoolega vähendada. Seega leiust lahkumiseni oli kõik Erko soolo, ma seekord jälgisin seda ainult silmanurgast.
Tänud.
Natuke ootamatu oli, et selline peitmisviis liigitub vanakoolika alla, kuigi tõesti, miks ka mitte. Selle aardega läks küll nii, et näed aga kätte ei saa. Kahekesi susserdades saime karbi siiski kätte. Oli küll õilis plaan see järgmistele vähe paremini panna, kuid täpselt see hetk, mis täpset kätt vajas, sõitis üks daam koerakesega mööda. Mu tegevuse tabamine tuli mulle nii ootamatult, et karp langes sinna, kust meiegi selle leidsime.
Küll on hea kui nutikad-tegusad mehed kaasas on! Isegi vigase aarde kougivad välja! Aitäh!
Meie seltskonna kõige esimene geopeitus ja esimene aare. Põnev oli ja piisavalt lihtne, et uudishimu kasvatada ja edasi mängida.
Aarde nime nägin, siis meenus kohe see :D https://youtu.be/M9Mk2_zQZJU?t=548
Aga tänud juhatamast :)
Suts autost välja, suts autosse tagasi - lihtne lugu, tänud :)
Jalutasime aarde suunda, tee oli.. tee oli olemas vähemalt. Linnud laulsid, päike paistis ja olukorrast tingitud sotsiaalne distantseerumine ei olnud probleemiks kui noorpeituril oli oma alleaa moment: "See koroona on tegelikult hea ka, mõtle kui lihtne praegu on aaret otsida kui inimesed kodus on". Alleaa. Justkui tavaliselt oleks seal laulupeoga võrdne hulk rahvast? :D Aga leitud, logitud. Aitäh :)
Pôrutasin autoga otse nulli, ja see tee oli paras alleaa ja johaidii. Aga aare korras Tànud :)
Leitud teel liigpäeva sündmusele. Aardeleid oli kiire, mulle pakkus adrekat auto ringikeeramine kitsal teel. Kuidagi poleks viitsinud kinni jääda sulalumme. Aare kuiv ja korras.
Niiskus kipub rippumise pärast sisse. Kallasime kohe vett välja. Loodan, et elab talve üle ikka. Aitäh!
Leitud. NB! Käisin küll täiesti tuulevaikse ilmaga, aga ikka tahtis üks päris arvestatava suurusega oks pähe kukkuda. Seekord läks õnneks ja maandus minu kõrval.
Tutvusime veidi Vara mõisa pargiga ja siis sõitsime alleele. Aitäh!
Olime tulnud Vara parki külastama ning juhuslikult avastasime, et ka üks täpike on kutsuvalt meid ootamas. Ei lasknud tal pikalt oodata. Vurasime kohale ja panime nimed raamatusse. Aitäh!
Lahe nimi aardel, hea laulusõna. Sõitsin siiski hoogsalt nulli, logisin aarde ja jätkasin oma koduteed.
Kuidas ma saan nii minema minna, et jääb üks otsimata aare lähedusse, loomulikult sõitsin edasi siia. Panin geomobiili soovitatud kohta ja suundusin jalgsi aardeni. Johhaidii kui palju parme siin mulle kallale tuli, terve tee aardeni ja tagasi tülitasid nad mind, kuid aarde juures hoidsid end natukene tagasi. Auto juurde naastes vaatasin natukene ka infotahvlit ja parki. Tänud!
Vihje vanakooli pani muigama. Nojah.. ehtne vanakool oleks klaaspurgis ja mustas prügikotis. Aga hoopis kaasaaegsem lahendus vaatas vastu. Kuna karbis ruumi, jätsin mõned parkimiskellad.
Ja saangi oma teate leiuteatega asendada, õnneks tuli abivihje piisavalt rutt, et sai ots ümber keeratud ja tagasi mindud. Ehk siis aarde enda nägemisest on veidi vähe, peab ikka laiemalt vaatama, et nime ka kirja saaks :) Tänud aarde eest ning toredasse kohta juhatamast! Ning tänud ka Kerlile nägijaks tegemise eest :)
3230 Alguses oli mõte, et kuidas selle üldse kätte saab. Siis hakkas ka abi silma. Täitsa drive in hop on- hop off aare. Sees oli niiskus mille ära kuivatasime. Lisaks jäi karpi Do not eat ja teine veel kilekotto logiraamatule seltsiks. Niiske. Pliiats ei pea olema kilekotis. Täname. Kõrgeks kasvand rohi sai tallutud.
Algselt sõitsime pargis toimuvale praznikule sisse, kuid tundus imelik autost välja tulla ja aare tundus täitsa drive-initav, seega otsustasimegi autoga minna. Kohapeal sai natuke kukalt kratsida, kuid saime hakkama. Aitäh!
Aarde kättesaamine nõudis veidi õngitsemist. Kena allee. Tänud!
Leitud, kuid laenatud auto ja kõrge lumega alleele minna ei maksa. Sinnapoole sai veel, aga kogu tee saba ees välja tagurdades oli plastmassipuru taga. Korralik kliirens oleks kasuks tulnud. Kusagil lumevaiba all olla muidugi ka parkla, soovitan...
Olgugi, et aare oli peidukasse eeskujulikult paigutatud, siis tänu külmaoludele tuli teist natuke tagant utsitada. Tänud peitjale!
Eemaldasime hallitava sisu ja gripitasime kõik, mis üle jäi, sh ka vana, kuid imekombel kuiva logiraamatu. Vähemalt praegu aardega kõik hästi, võtan hooldusvajaduse maha.
Viimased 500m enne aaret oli mööda traktori tehtud vagusid päris mõnus jalutada, madalapõhjalise jätsime so-so parklasse. Peiduka leidsime kiirelt, aga nägime kõvasti vaeva, et karpi sealt kätte saada. Käepäraste vahenditega see pärast pooletunnist üritamist ka õnnestus. Ainus, mis imekombel kuiv oli, oli logiraamat. Rohelisemal ajal tasub siia kindlasti tagasi tulla. Aitäh aarde eest!
Tõesti, enam hästi ei mäletagi, milline vanakooli aare välja nägi. Aga nii palju oli neist kasu, et selle vana rämpsu korrastamine tõi endaga kaasa Aasta hooldaja tiitli. Selle läbu korrastamise jätame küll aarde omanikule.
Pimedas jäi abivahendi vajadus ja käepärasus paremini silma, seega ei pidanud õnneks pikalt nuputama. Tore aare.
Konstrueerisin abivahendi millest polnud tuhkagi kasu. Aga nüüd vähemalt on tuleviku tarbeks olemas. Kätte sain ikka lihtsalt sudides. Tänud!
Siia pole kuidagi sattunud, ikka on ta teelt nii kõrvale jäänud. Seekord väänasime teekonnasiit läbi. Õngitsesime pisut ja panime logi kirja. Tänud!
Aaret külastatakse sagedamini kui GP-lehel logitakse, olime sel päeval teised. Kuna mulle tundus, et karpi on võimatu kätte saada, siis keskendusin ümbruses olevatele metsmaasikatele. Ei teagi, kuidas, kuid Lõvi õngitses aarde kuidagi välja. Panin nimed kirja ja kuivatasin karbi sisemust, kuna oli teine veidi niiske. Tagasiteel vaatasin pärnad ka üle, kahjuks need veel ei õitsenud, oleks muidu mõned õied korjanud. Täname.
Rattamatka 6. päev algas Kääpas. Matkaväsimus hakkas igale poole jõudma - kontidesse, lihastesse ja ajju. Esiteks ei viitsinud ma absoluutselt telgist välja tulla. Lõpuks lihtsalt päike peksis mind sealt minema. Ei viitsinud ma ka enam asju kokku panna. Vahtisin niisama ringi ja nautisin loodust. Lõpuks kui tegutsema hakkasin, siis sain vaid iseennast kiruda, et oleks võinud niiske telgi hoopis varem kuivama panna. Kui tuli isu startida, siis jällegi ei saanud, sest asjad kuivasid.
Vahepeal uurisin mis mu päevakava mulle põnevat toob. Vaatasin ja imestasin neid kilomeetreid mis esimeste aarete vahel. 20, 20, 25. Kogu keha karjus "hell no!" Jätsin siis väikese aareteploki kõrvale, et tuleks veidi lihtsam päev. Lõpuks telk ka koos, sain koti lõpuni pakkida ja startida.
Esimese aardeni oli mul 25km. Pausi otsustasin teha esimese prügikasti juures kuhu oma taara ja muu soga sokutada. Aga no mitte ühtegi sellist kohta ei tekkinudki ja sain ühe jutiga puude alleele sõita. Ime kombel olin sellest hommikusest laiskusest võitu saanud ja energiat veel lisakski kuskilt ammutanud. Aare peidukoht pani veidi kulmu kratsima ja sain puule auringi peale teha. Siis alles avastasin kuidas see kättesaamine käib. Aitäh!
Võimas allee. Ma jõudsin ka juba esimese hooga mõttes eelmise tagasipanijaga pahandama hakata, aga leidus siiski inimlik meetod karp kätte saada. Aitäh.
Vana pargiallee oli kena küll. Tee aardeni andis aga aimu, milline vaev seal poriga ukerdada oleks. Nulli lähedal autot peatades võis juba aimata kus aare asub. Seal ta oligi. Hindasin esialgu kättesaamist palju raskemakas ja kutsusin Henriko autost appi. Seni kuni poiss puuni jõudis oli karp juba mul peos. Jätsin ränduri. Aitäh.
Ohjah, siin sai ka ikka omajagu nalja. Nii aarde väljaõngitsemisel kui ka “auto tuleb, peida ennast puu taha ära!”-hetkel. Aare oli seest niiske, logiraamat kuiv. Viskame ära ühe hallitava helkuri ja võtsime mälestuseks ühe kristalli. Üritasime käepäraste vahenditega sisu kuivatada ning saba konteinerile külge kinnitada. Tänud vahva aarde eest.
Siin algas kõik sellest, et vaatamata veel hommikule jahedale temperatuurile oli teeotsas olev mülgas nii suur ja hirmutav, et sealt läbi sõitma ei hakanud ja otsustasin u 400 meetrit jalutada. Kohapeal läks aga jauramine lahti - mu arusaamade kohaselt ikka 5,0 maastik, kui just õlekõrre jämedusi jäsemeid ei oma. Ma ikka ligi paarkümmend minutit jaurasin erinevate lähedusest leitud abivahenditega, enne kui asjal sabast kinni sain. Oh jeebus, ei tulnud lihtsalt üldse. Aga aitähhid peenema näpuosavuse pakkumise eest!
Lomp alleea alguses oli mega, ei hakanud mitte proovimagi. Kohale jõudes valitses alguses nõutus, aga siis õnnestus see karp ikka välja õngitseda. Tänud peitjale
Sikasaka Kantsist siia. Aaret näed aga kätte ei saa. Aga lahendus siiski lihtsam kui esimene mõte.
Algul tekkis ahastus, et kuidas ma selle kätte saan, aga siis sain nägijaks ja logi kirja. Tänud alleele juhatamast.
Sibulatee Puhvetite päeva alustasime just Vara mõisa Varaka mammi sahvrist. Kõigepealt vaatas meile vastu terve telgialune nii värskelt kui oi-kui-paljul-võimalikul-moel konserveeritud aia- ja metsasaadustega. Ja kõike, mis purki pandud, anti ka lahkelt maitsa! Kõht neist peaaegu täis ja üht-teist juba enda sahvri jaoks korvi pistetud, näitasid lahked mammid meile suuna kohviku poolele.
Ollallaa, kus need toredad perenaised meid alles toitsid! Kukeseenesupp (kell 9 hommikul:), kõiksugu soolased ja magusad pirukad-ampsud-salatid-magustoidud. Nämm! Kodus tehtud otsus idamaist tarkusetera väheke modifitseerida ehk siis "Hommikusöök anna vaenlasele" õigustas end kogu raha eest ja küllaga pealegi!
Oh, ja millist uhket käsitööd need varakad mammid veel mõisahoonesse väljanäitusele olid pannud! Meie suvitaja sai sealt endale kohe imeilusad ilmakohased soojad sokid jalga.
Rahulolevalt ja rõõmsal meelel hakkasime oma punnkõhtudega Peipsi poole veerema, sest 25 puhvetit ootas veel ees:)
Ahjaa, ja Alleaa jäi ju ka teele! Või õigemini: et kui kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et TEMA pärast üldse sündiski otsus tänast puhvetite päeva just Varalt alustada. Oli teine kenasti oma pesas. Kohe nii kenasti, et peaaegu otsustasime ta rahule jätta. Aga et me ei tahtnud just nähtud kangetest mammidest viletsamad olla, siis natuke liigutatud hallide ajurakukeste, osavate näppude ja kohapealt leitud abivahenditega saime teda ikka kätt- ja pliiatsitpidi tervitada.
Aitäh, peitja, meil oli ülimõnus hommik ja see lahe laupäev jätkus sama nauditavalt hilisööni:)
Peale vihma oli see üks tore pikk porine alleeaa. Aitäh peitmast!
Leitud ja ka kätte saadud. Karp võiks seest olla veidi kuivem, aga saime hakkama. EVEJ.
Mõnus jalutuskäik külmal teisipäeval. Kõrvalolevat põldu oli äsja küntud ning loomkaaslast võlus väga seal olevate lindude hulk.
Leitud möödasõidul rattaga. Vaatasin mõisa ja allee üle. Alguses ehmatasin täitsa ära - aaret näen, aga kätte ei saa ja ometi on nii kaugele juba tuldud... Siis märkasin midagi, mis kohe silma ei hakanud, natuke loksutamist ja käes ta oligi. Aitäh!
See vist rändav aare, igatahes panime tagasi sinna, kust tema leidsime. Täname.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mis ikka Priit võttis oma 3m redeli, et aare valest kohast kätte saada. Pika urgitsemise peale see lõpuks õnnestus kätte saada. Konsulteerides peitjaga panime aarde õigesse kohta tagasi. Ei saa vaid sellest aru, kas tõesti inimestel haugi mälu, sest aare oli pandud tagasi hoopis teise kohta ja maastiku raskust tugevasti tõstetud.
Aare sai pandud õigesse kohta tagasi, konsulteerides peitjaga.
No oli küll alleeaa! Juba kaugelt vaadates muljet avaldav. Mida lähemale ja sügavamale, seda emotsionaalsemaks läks :O
Esmalt oli muidugi vau emotsioon. Pori oli ainult natukese päris alguses ja see ei seganud. Oma suurusjärgus nägi tee lausa vapustav välja, Põhja-Iirimaal asuv Dark Hedges tuli kohe meelde. Olgugi, et visuaalne sarnasus pole just kuigi suur neil, pigem meeleolu ja olustik loevad. Võimalik ka, et geograafiline asetus :D
Pärast mõningast fotoseanssi tuli meelde, millepärast ma üldse siia sattunud olin. Minna oli veel üle 300 meetri, ei viitsinud telefoni passida ratta peal ja üritasin vaatluse teel õiget kohta ära tunda. Mis polnud ka keeruline, sest tammumise jälgede järgi oleks nagu mikrotantsupidu toimunud. Tagantjärgi logisid lugedes kujutan hästi ette, mis seal toimus :) Tol hetkel ei teadnud aga suurt midagi, ei olnud isegi vaadanud infot. Ainult pori teema oli uduselt meelde jäänud. Ja vanakooli vihje. No kui keeruline ikka olla saab.
Kõigepealt tuvastasin, et selles vanakooli kohas, kuhu rohkem kui mikro mahuks, ei asu mitte midagi. Siis nuhkisin mitu tiiru kõiki mikro mõõdus auke ja tegin jälgi juurde. Tirisin isegi ratta üle kraavi, et sellega pikkust endale lisada. Kahtlesin juba kõiges, asukohast kuni enda mõistuseni. Lõpuks tegin info lahti ja no mida värki, selles kohas küll normaalses suuruses karpi ei ole, või ma olen täiesti segi. Viimases meeleheites lugesin Geopeitusest logisid ja viimase logija mitte kättesaamise teade tekitas tunde, nagu oleks ma illusionisti triki ohvriks langenud. No kui ei näe, siis ei näe, midagi pole teha.
Ei jäänud muud üle, kui lõin käega ja vaatasin järgmise sihtkoha valmis, kuhu edasi väntama hakata. Peitjale suured tänud sellegi poolest. Polegi nagu väga kahju et ei leidnud, ilus oli olla ikka :)
Aarde leidsin küll üles, kuid kätte ei saanud. Ülevalt puupraost on seda näha, aga liiga sügaval, et millegagi karpi liigutada.
Geosõltuvus kipub ikka seda tähendama, et kui on minek jaanilõkkele ja sisuliselt grill juba susiseb, rahvas ootab ja laagerõlu on kenasti üles soojenenud ja läbi raputatud, valib geopeitur sirge maantee asemel ikka teekonna läbi aarete (millest enamik juba varem leitud on) ning kasutades teid, millest osa on puudu Google Mapsist ja mõned isegi Maa-ameti kaardilt, tähendades valikuid kindla kinnijäämise, eravaldurite kirumise ja kümnekilomeetriste lisatiirude vahel.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Siin sai mööda ilusat alleed kenasti nulli, Mihkel oli ronimiseks kaasas ja... no sellist lahendust ma küll päris ei oodanud. Tubli viisteist minutit pusisime seal kahekesi, enne kui koostöös karbi kätte saime. Ülejärgmisel päeval meenus, et äkki sai vale kuupäev. Aga äkki ei saanud ka. Aga väärt reis oli :) Aitäh!
Päeva viimane, tegin siia ka kiire põike. Natuke oli nuputamist, kuidas aare kätte saada, kuid õnneks oli geovarustus autos olemas. Plaksutasin sääskedele ja logisin, tänan!
Sõitsime peidukohani. Tõnu läks otsima ja mina manööverdasin seni autoga. Alguses ei saanud aaret kätte, kuid pärast mõningast pusimist saime logima hakata. Ilus logiraamat. Täname!
Jõudsime Kareliga kohale hetkel, kui Erki oli juba aarde peidukoha tuvastanud, kuid karpi kätte saada polnud veel õnnestunud. Läksime siis ka asja uurima. Koostöö sujus edukalt ning peagi saime nimed kirja. Aitäh!
Super kena Allee. Punkt kiirelt leitud ja kohtutud ka teiste toredate Geopeituritega.
Täna oli vaja lilli ja neid saab hetkel Tartumaal, Vara vallas, Sookalduse looduslikult nartsissipõllult imetleda. Nii palju lilli ei ole mul elus veel olnud. Aare oli boonuseks. Elu on lill!
https://www.google.com/maps/place/Looduslik+kollase+nartsissi+kasvukoht/@58.5197926,27.0075096,14.75z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0xa45eff546f1f212
Ohh jahh... oleks ikka peitjat kuulda võtnud , aga kus sa sellega ... ikka oli tarvis lähemale sõita ..., aga noh - ise olime süüdi :D Pargis toimusid talgud , sinna neid segama ei läinud , aga aarde leidsid tublid noored, mina sinna ei kippunud . karp oli seest märg, kuivatasime nii palju kui saime. Aitäh :)
Käisime autot määrimas, nii jääb see aare vähemalt meelde. Allee oli ka, aitäh!
Seiklesime natuke mudas. Natukene rohkem, kui tahtnud oleksime. Aitäh!
Aare leitud teel Tartusse. Aitäh mõnusa seljasirutuse eest! EVEJ
Peale ööbimist Kaiu järve ääres oli hommikuseks käimatõmbamiseks soblik selle aarde pesast välja urgitsemine. Tehtud ta sai.
Jätsin auto soovitatud parklasse ja ees ootas mõnus jalutuskäik aarde juurde. Aarde juures leiutasin endale abivahendi ja olin valmis suu kaudu pimesoole operatsiooni tegema. Õnneks läks lihtsamini ja jätsin ainult natuke nahka sõrmenukkidelt puu külge. Vahetuskaupa ei teinud. Tänud!
Hea, et väljas kerge miinus on, seal oleks ikka päris poriseks asi läinud muidu! Tftc!
Katsetasime autoga aardeni sõitmist. Tulemuseks teadmine, et aardeni jalutamise soovitus on asja pärast. Aarde kättesaamine oli ka tore väljakutse. Tänud peitjale!
Parkisime soovitatud kohale ja jalutasime kevadiselt pehmet teedpidi aardeni. Võtsime kaasa ränduri. Aitäh!
Teekond Tartusse algas hommikul Harjumaa uuemate rändrahnu-aaretega, jätkus juba Lääne-Virumaa lähistel meeldiva rabamatkaga ning geotamine lõppes siin, Tartumaal. Asulas mängisid lapsed lumesõda, eemal põllu peal nägime 7-8 kitsekest (ligi 6 km rabamatkal ei ühtegi) ja nullist leidsime viisaka aarde. Tee mööda alleaad oli küll kohati madalaga_huvitav, aga üks kolks siia-sinna käib geopeitumise juurde :-)
Tänud Karlile ja Kerttule ka siiakanti aardeid juurde peitmast! Aardega kõik kombes, kerge talvega kenasti leitav.
Minu seltskond keeldus jalutamisest, aga aare sai siiski leitud ja logitud. Mõisa varemete juures oli kitsede jälgi küll.
Sellise tee ja ilmaga ei tulnud mingit jalutamise mõtet. Kohapeal läks kiirelt. EVEJ.
Tunnike vaba aega peale Raadirada tahtis veel sisustamist ja see sobis kenasti. Piilusin kah teeotsast sisse - no ei taha jalutada. Allee näeb praegu suht jõle välja, aga teedelagunemine on veel alguses, põhi on kõva ja veokas vedas kenasti aardeni välja. Püüdmine paraku oli hullem kui raudkalastamine, udi ja udja millega tahad ja kuidas tahad. Mingil hetkel joppas, sain karbile ikkagi näpud taha; tagasi panna proovisin nii, et järgmistel oleks tiba lihtsam. No ja siis jäi veel üks pisiasi - auto rongi keerata ja suure tee peale tagasi murda. Tulime sellegagi toime, vasakpoolse liikluse, libeduse ja rööbaste kiuste. Aitüma näitamast ka!
See oli päeva esimene aare. Logisid lugedes arvasin, et tuleb natukene pusimist. Õnneks käis kõik kiiresti. Ju oli abi peenikesest käest :) Aitäh peitjatele.
Geopäeva soojenduseks tegime peatuse selle kodulähedase aarde juures. Aare jäi silma juba autos, üllatuslikult õnnestus ka kättesaamine ilma abivahenditeta. Aitäh peitjale.
Paraja pusimise ja susimise peale tuli aare lõpuks kätte. Geokoer hävitas nulli lähedal hoogsalt abivahendeid. EVEJ.
Eks ta kipub vahest nii minema küll, et logiraamatus olen kuupäeva esimene ja internetis viimane :o) Kodunt liikumist alustasin lausa öösel kell 4, et parasjagu varavalges jõuaks enda seekordse peamise sihini - Laaksaare sadamast Piirissaarde viiva jäätee algusse. Esimese libedatunde sain siin kottpimeduses kätte. Juba autoga lohisesin ABS-i plõginal nullist 30 m mööda, kahejalgse lehma moodi libedal jääl kakerdades ajas selle distantsi läbimine igatahes hommikuse kanguse kontidest välja küll :P Alleeaa, aitäh ka!
Aga kuulge kohalikud. Palun selgitage mulle ära, mis imelik värk teil seal laupäeva varahommikul liiklusega toimub? Vara-Kaitsemõisa teel tuli kella 6 paiku autosid vastu nii tihedalt ja pidevalt umbes nagu äripäev oleks ning kõik kiirustaks tööle, kusjuures miskipärast Tallinna poole, mitte Tartu suunas. Pidin lausa kontrollima, et ega ma ometi oma nädalavahetuse geotuuri kogemata reedel ei alustanud! Kas see ongi normaalne sealkandis või? :o)
Siim sai Lätti saadetud ja mõtlesin siia sõita ning talviseid olusid ära kasutades aarde leida.
Udune ja vihmane Raadi ei meelitanud.
Paras kiilasjää oli Varal ja aare sai leitud, aga ma polnudki täna esimene. Tunk oli oma nime juba enne kirja saanud. Aitäh! Evej.
Käisime ja leidsime :). Tahtsin ka hirmsasti mälestus, niiet minu poolt jäi karpi võti ja mälestuseks tuli võtmehoidja ;). TFTC
STF 22.01 kell 12.03. Tänu külmale ilmale sai peaaegu drive-in'i teha, aga allee tee on küll soojemal ajal arvatavasti raskelt läbitav, sest suured metsaveoautod on selle päris lainetama võtnud, rööpad olid suured. Igatahes, leid ise kiire. V: punase vannipardi J: nõukaaegse 1-rublase mündi
Sel aastal oligi veel geopeituses käsi valgeks saamata ja see viga tuli parandada. Teelejäänud maastik oli jaanuarikuises halluses küll üsna trööstitu. Madalapõhjaliste omanikel tasub peitjate soovitusi auto parkimise suhtes tõsiselt võtta. Murdsin pead, miks maastiku raskusaste nii kõrge on, aga kohapeal sain sellest aru. Õnneks sai seekord külma aastaaja eeliseid kasutada. Peidiku suhtes ei tekkinud juba eemalt kahtlust. Karp tuli ilusti välja ja nimed said kolmandana kirja. Aitäh peitjatele!
Soovitust auto parki jätta ja aardeni jala minna, tasub võtta päris tõsiselt :)
Vanakool. Natuke andis suisa madistada, et aare oma peidukohast kätte saada. Ei võtnud midagi ega jätnud. Pisike punane part tundus Paulile väga vajalik aga kuna meil vahetuseks midagi jätta polnud, jäi seekord vahetus tegemata.
Tänud aarde peitjatele ja pikka iga aardele!
FTF 21.01.2017 umbes kell 14.45