Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
1775.a. asutati Torma koguduse õpetaja J.G.Eisen von Schwartzenbergi algatusel Vadil kool. Kool oli Avinurme piirkonna esimeseks kooliks. 1834.a. õppis koolis 130 last. 1930.a. muudeti kool kuue klassiliseks. Kuuenda klassi lõpetas Vadi koolis 1931-1948.a. 137 õpilast. 1949-1963.a. oli Vadil 4-kl.Algkool. Kool likvideeriti 1963.a Antud maja ise on ehitatud 1888 aastal ja on muinsuskaitse all.
Vadi koolis õppinud ka kirjanik Heino Kiik. Majas tegutseb praegu külaselts, kes on maja korda teinud ja selle eest ka hoolitsevad. Tihti toimuvad seal üritused ja muud toredad sündmused.
Nii, et kui koolihoone esine on autosid täis, on ilmselt mugusid palju liikvel!
NB! Aare on nanomõõtu ja ei sisalda pliiatsit!
Vihje: Xüynhhqvfgrtn gnfho xhefvf byyn.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC72JAA
Logiteadete statistika:
110 (98,2%)
2
3
2
3
0
0
Kokku: 120
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Omaniku soovil.
Kõigepealt logisime aarde, siis mekkisime hommikusöögiks soolarääbise salatit ning lõpetuseks tutvusime koolimaja ruumide ja ajalooga.
Tänan peitmast.
Koht, kuhu geopeituseta iial ei satuks. Aitäh peitjale toreda avastuse eest. Aare jäi kiirelt silma, kogemata.
Oi, kui ilus koolimaja! Ja kes siin veel õppinud on, kirjaniku “Maailma viljad” oli kunagi üks mu lemmikraamatuid uurimiseks ja lehitsemiseks :).
Aitäh peitjale aarde eest ja tunnustus ka tublile külaseltsile hoone jätkuva kasutuses hoidmise ja nii kenasti korda tegemise eest :).
Leidsin märkmetest aardeid millel logiraamatus nimi kirjas aga arvutis mitte. Leidsime. Tänud peitjale
Kuna algselt plaanitud aprilli lõpetavat tuuri korraldada ei ole võimalik, siis täna alustasime kiirelt kokku klopsitud kuud alustavat seiklust. Nii nagu alati on see tagasipanek kõige keerulisem. Tänud peitjale aarde eest.
Siin oli vahva, mu mugust sõbranna sai esimese leiu, oli teine nii õnnelik. Kui objektile jõudsime, asusime kohe objekti poleerima ja juba ta kiljataski, et oih, siin miskit liikus. Rohkem ta küll seda kohta käppida, ei tahtnud, olevat kahtlane, seega tuli mul ise aare päevavalgele tuua. Tänud peitjale
Taaskord kena koht nähtud ja aare kiirelt leitud, suur tänu!
Eelmine kord kui siin käisime, jäime leiuta. Eks oli ka pime ning selle mitteleiu ajamegi pimeduse süüks. Täna valges ei läinud kaua aega ning tops oligi käes. Uudiseid, mida lugeda, tõtt-öelda polnudki. Aitäh.
Kool nähtud, aare logitud. Aitäh.
See on täpselt selline koht, kuhu ilma GPta ei satuks küll. Pärast kiiret aardeleidu vihjele sobivast kohast tegin majale ringi ka peale. Sellises koolis oleks väiksena küll tahtnud õppida. Tundub vägagi äge ja mitmekesine koht. Loodetavasti jääb püsima nii reformide kui õpilaste ja õpetajate poolt. Aitäh!
Esmalt tutvusime külauudistega, kuid süvenedes tundus, et need olid juba 2020 aasta uudised. Üsna sündmustevaene külaelu vist.
Aare oli ilusti leitav ja logiraamatusse sai nimed kirja pandud. Aitäh!
Uudiseid nagu polnudki aga vähemalt aardega läks kiirelt sest esimene vaadatud koht oli õige.
Kohale jõudes olid värvimistalgud täies hoos, seega vanem põlvkond vestles veidi kohalikega kuniks mul külauudised loetud said. Tänud aarde eest!
Täna on juba päris mitmes kool külastada. Oh olid ajad... Tänud
Tore koht. Aardeta poleks kunagi vast siia sattunud ega sellisest koolimajast midagi teadnud.
Jõudes kohale, vaatasid mitmed mugud imelikult. Aare leitud, aitäh!
Kuna üks väike detail eksitas, siis sai koolile tiir peale tehtud ja kivigi üle vaadatud ja nulli tagasi mindud. Aare tuli siis nähtavale, aitäh!
Siin kaotasime korraks pea ja läksime juba mujale otsima. Kuni otsustasin uuesti algse koha üle vaadata ja nagu näha siis tabas meid alguses taaskord täielik geopimedus, aitäh! :)
Saabusime siia täiesti pimedas. Üks auto oli maja ees ja majas tuled sees. Seetõttu tundus imelik taskulampide välkudes siin otsida. Vaatasime küll kiirelt siia-sinna, aga seekord see tops silma ei jäänud. Võibolla järgmisel korral.
Siit hakkas meie Alutaguse avastusretke teine päev. Laenasin bussijuhilt pastaka ja kirjutasin nimed sisse, enne kui kringli-tee lauakeseni liikusime. Külakogukond pidi siin väga ühetehoidev olema, et kõik nii ilusti korras on.
Õnneks vaatasin üsna kohe õigest suunast ja topsik jäi silma. Tänud!
Ma oletasin siit vähe teistlaadi peitmisviisi. Aga oli siis selline nagu oli :) Nimed kirjas ja koolile pilk peale visatud!
Vaatasime selle ajaloo ka üle ning panime nimed kirja ja edasi!
Artur leidis kümne sekundiga. Ilus koht ja varsakabjad õitsesid lähedal. Tänud!
Aarde kättesaamine konteinerist osutus keerulisemaks kui konteineri leidmine.
Peale susla juures käimist arvasin, et ühe aarde jõuab veel üle vaadata. Kohale minnes oli koolimaja juures kolm autot ja maja ette parkides ei jõudnud isegi autost välja tulla kui minu juurde tuli joostes üks härra. Selgus, et majas toimub kella 3 ajal peielaud ja arvati mind sellest seltskonnast olevat. Kuuldes, et mind huvitab ainult mälestiskivi mindi majja tagasi. Naastes kivi juurest ja minnes nulli aaret otsima tuldi uuesti ligi ja kutsuti sisse maja vaatama.. Vot see oli tõesti suur õnn ühel pühapäevasel päeval. Perenaine oli ise majas ja jutustas kogu ajaloo ära.Samuti näidati kõike ruume ja nende otstarvet ning milline paigutus oli neil varem. Peale ringkäiku käisin veel jõe ääres ja vaatasin üle puhkeala võlud.Suvel võib olla siin vägagi mõnus olla. Tagasi auto juurde tulles lugesin külauudiste asemel knopkad tahvlil üle.Ega ei läinudki kaua kui konteiner näppu jäi, ning autos logi kirja sai pandud Mulle meeldis väga ja eriline tänu maja perenaisele kes leidis aega, et minuga tegeleda.Aitàh.
Krista tegi meile tänase päevakava ja osavasti punus sinna sisse ka mõned ainult minul võtmata täpid. Vadi kooli olen korra mitteleidnud. Vahepeal kodus tarkust kõvasti juurde kogunud. Eks on kasvanud ka geokogemus :) Seekord oli plaanis leida, isegi kaks varemleidnut tagalaks kaasas. Ja nii ta tuligi. Sain aru, küll miks eelmine kord nihu läks, aare on hästi peidetud. Mina tänan!
Noortel jaanipidustused seljataga ja olid nõus ringi sõitma ning aardeid jahtima. Alustasime Vadi kooli aardega. Tundmatu kool tundmatus kohas. Ajalugu aga kirjas ja tutvumiseks kõigile. Tänud peitjale kohta tutvustamast.
Mõnus jaanipäev oli seljataha jäänud ning nüüd oli vaja hakata jälle tubliks geopeituriks. Seega seljanka nahavahele, autole tuurid sisse ja Vadi kooli poole ajama. Nagu Julius Cesar ütles "Veni, vidi, vici". Tänud aarde eest.
Selle hommiku kõige kiirem leid, mis jäi ühtlasi päeva viimaseks, sest varsti tulid juba jaaniplaanid ja koju tagasi oli pikk tee minna. Kena koolihoone küll, tänud tähelepanu juhtimast.
Vormistatud esimese minutiga. Piinlik, et kodulähedane siiani avastamata oli.
Armas väike kool ja kenasti korda tehtud ümbrus. Tänan.
Päeva viimaseks aardeks jäi Vadi kooli hooldamine ja taaskülastamine. No põhimõtteliselt pidin tegutsema ka kogu muu protsessiga, sest ei teadnud ma kus aare asub ega täpselt ei teadnud missugune see konteinergi välja nägi. Ma viimane kord vatrasin telefonis kui Joonas kõik ära tegi.
Parkisin ratta nulli ja asusin otsima. Esimese minutiga ma seda ei leidnud. Kui karp käes, siis proovisin logiraamatut kätte saada aga iga korraga lükkasin selle aina sügavamale. Lõpuks ei liikunud see enam üldse, oli põhjas kinni. Oksad olid abivahendiks kehvad. Kiskusin välja ratta multitooli ja hakkasin sellega kookima. Vahepeal oli minu tegevust vist pealt näinud kooli peremees, kes tuli muret tundma, et kas ratas vajab remonti. Seletasin talle ausalt millega ma siin tegelen ja informeerisin, et need kes silti käivad näppimas ei ole pätid. Oli üllatunud, et siin midagi sellist on. Asukohta ma ei reetnud. Lõpetuseks andis teada, et kui ma tahan, siis saaksin teisel pool maja jões ujumas käia. Pidavat hea ujumiskoht olema. Tänasin aga keeldusin. Õhtu oli käes ja edasised plaanid selged. Asetasin konteinerisse uue logiraamatu ja suundusin ööbimiskoha poole Lohusuule.
Kõigepealt muidugi külapoest läbi. Mõni aeg tagasi sai seal kõrval isegi chillitud. Ööbimiskoht oli aga ulmeline. Vajab eraldi peatükki. Esiteks hind oli ainult €12. Bookingus oli maksumus ka nii naljakalt lahti kirjeldatud. Majutus ise oli €1.83, käibemaks €0.17 ja linnamaks €10. Kohale jõudes ei olnud päris kindel kas see koht ikka õige on. Vaid üks koer tervitades lõugas ning eemal tegid mees ja naine tööd. Naine tuli ikka uurima. Kõik oli õige. Juhatati minu majani. Seejärel tahtis meesterahvas teha mulle tervele kompleksile ringi peale. Näitas ühte maja, siis teist maja. Ütles, et vaataksin ikka teisele korrusele ka. Mees rääkis ainult vene keelt, ta naine oli meile tõlgiks. Siis olid peldikud, mille kallal nad just töötasid. Uhke pirakas suitsusaun. Tiik, mille süvendamine parasjagu käsil. Loetles üles kõik kalasordid kes seal elavad. Selle tiigi keskel saareke kus paadikujuline istumisnurk ja kõrtsihoone. Paistis, et kõik oli selle mehe enda kätetöö, sest ise oli kõigega väga rahul ja hingega tutvustas kõike mis tal seal oli. Väga vahva kogemus. Öömajaks oli Camping Elulõng. Kõlab nagu mingi rehabilitatsioonikeskus.
Silma ei jäänud ainult ühtegi pesemisevõimalust peale minu maja kõrval olevate imelikku tooni veekanistrite. Hakkasin kahetsema, et Vadi kooli peremehe pakkumisele ei ütlesin. Uurisin siis oma öömaja pakkujatelt, et kas Peipsi on siin ujutav. Soovitasid jõkke minna, et seal pidavat olema päris ujumiskoht ja riiete kabiin jne. Ma läksin siiski Peipsi äärde. Ka seal oli ilus väikene rannake. Pink otse vee kaldal. Jalutasin kilomeetri vette ja ujusin vöökohani vees. Õhtul oli vesi kõvasti soojem kui õhk. Pärast ujumist jäin kaldale pingile silmi puhkama ja logivõlga klaarima. Lõpuks tulid mingid tegelased sinna kes lasid minu jaoks ebasobivat muusikat liiga valjult. Võibolla proovisidki mind ära ajada. Igatahes see õnnestus ja sõitsin tagasi oma ööbimiskohta. Kilomeetreid kogunes tänasel päeval 93. Aardeleide selle portsu peale ainult 4. Vaaamisväärsusi külastasin aga oluliselt rohkem. Oli nauditav päev.
<_Eelmine |1.päev|2.päev| Järgmine_>
Leitud ja logitud. Logiraamatus enam palju ruumi pole. Tänud peitjale!
Õhtuks pakuti külasimmanit. Kahjuks oli kell veel vähe ja oma simmanini omajagu teed minna, nii et piirdusime seekord logimisega. Aitäh.
Palju võimalusi nullis polnud ning leid tuli ruttu. Taas üks koht gloobusel mida polnud külastanud. Täname!
Tegelikult navigeerisin Tartust Rakvere suunas, aga Google sattus ennenägematusse segadusse ja pidin plaanid jooksvalt ümber mängima. Tänu sellele sattusin siinsele mõnusalt kurvilisele teele. Aitäh juhatamast!
Pärast järjekordset ajakulukat vaimari aaret, mis seekord päädis veel pealekauba mitteleiuga, viskasime nüüd kohe pilgu faktile kes on järgmise aarde omanik. Hingasime kergendatult, sest silmapiiril oli nüüd terendamas päeva esimene leid ja seejuures lihtne. Ma täpselt just ei tea miks me sõitsime seda teedpidi nagu me sõitsime. Pikem maa ja rohkem kruusa aga atlasest paistis see tee järelikult lühemana. Teise päeva osas ma polnud viitsinud kodutööna kõiki distantse Maaametis välja mõõta. Täpselt nulli jõudes helises mul telefon ja sain tuuri esimese mitteleiu kohta lisainfot. Samal ajal otsis Joonas aarde üles ja pani ka nimed kirja. Lõpetasime oma tegevused üsna samaaegselt. Aitäh!
Külauudistest ei tea midagi, sest leid tuli äraütlemata kiiresti, võib-olla kulus ehk viis sekundit. Logiraamat on õnnetuke. Aitäh ;)
Siin sai selgeks, et päev tuleb jahe ja tuuline. Tuli soojemad riided selga panna. Lugesime külauudiseid ja nimed said ka kirja. Aitäh.
Jälle sain kokku oma vana geovaenlasega, otseloomulikult infotahvliga. Otsi või lolliks. Õnneks kambakesi saime ikka kätte. Aitäh!
Siin läke kiiresti, Erle märkas esimesena tinnukest konteinerit, Tänud!
Küla uudistega sai pikalt tutvutud enne kui leidsime. Logiraamatu kättesaamise ja tagasipanekuga oli suuri probleeme.
Tore, kui aarded tee peale jäävad. Siinsel külaplatsil olen süstamatka ajal head lõunasuppi saanud.
Oli juba pime aga topsik jäi siiski kiiresti näppu. Aitäh!
Mugusid ei olnud, sain rahulikult külauudistega tutvuda. Aitähhid!
Peale Kotka matkarada võtsime suuna Tallinna poole, oli variant ka Peispsi äärde ööbima jääda, aga kuna sealsed RMK kohad on alailma ülerahvastatud. Seega otsustasime teeäärde jäävaid aardeid külastada. Vaatamata peidetu väikesele suurusele juhatas ta meid väga kenasse kohta. Õhtusele ajale vaatamata oli pea iga nurga taga näha elu ja askeldamist, nagu ka hoolt oma ümbruse eest. Täname
Platsil mängisid noored palli, meie huvitusime ainult külauudistest. Aitäh!
Vihje viis kiiresti aardeleiuni. Logiraamatu kättesaamine võttis veidi aega, kuid mõningase toksimise järel oli paber näpus ja sai logima asuda. Täname!
Kooli ümbrust niideti parajasti. Topsi leidsin kohe, aga logiraamatu kättesaamiseks oli abivahendit vaja. Tänud.
Tänud aarde eest! Me polnudki täna esimesed logijad :)
Tänud tutvustamast ajalugu. Tops kavalalt peidus. Mina sain kätte hästi. Mehed kasvatage sõrmeküüsi!
Tänud, koht vajas aaret!
Hommikupoolik oli alles noor ja autosid maja ees polnud - üldse tundus, et külas ei liikunud suurt keegi. Muus osas tahaks kopeerida eelmist logi - toosi leidsime kiiresti ja siis jamasime hulk aega logirulli kättesaamisega. Õnneks on autosse aegade jooksul kogunenud igasugu nänni, millest teinekord on täiesti ootamatut kasu. Nii et kõik kenasti jonksus, nimed kirjas ja edasi. Peitjale aitüma!
Aare tuli ruttu välja, logiraamat mitte. Õnneks leidus natukese otsimise peale sobivas mõõdus abivahend autos. Aitäh!
Tubli ja aktiivne külaselts siin, kes ümbruse nii kenasti korda teinud ja maja eest hoolitsevad! Olen minagi nende tegemistel silma peal hoidnud, eriti püüdnud Külarestoranile pihta saada (sellist asja pole enne kohanud!), et oma suguvõsas oleva Vadi-perega siia külla tulla, aga kahjuks pole seni meie sobivad ajad ühtinud.
Nüüd oli vähemalt rõõm see koht ära näha ja järgmisel korral on tee selge. Aitäh peitjatele!
Ämm on selles koolis käinud ja seal peatuse tegemine ei ole üldse probleem. Kasvõi korduvalt. Täname!
Kuna ta juba peaaegu teele jäi, siis tegin seljasirutuspeatuse ja panin nime kirja. Aitäh peitjale.
Kui aardeleid tuli kiirelt, siis logiraamatu kättesaamine võttis rohkem aega, kui ma eales arvata oleks osanud. Lõpuks võis õnnelikult logida, aitäh!
Miskipärast ei öelnud see kohanimi mulle midagi? Kuigi oleks pidanud. Saabudes tuli aga kõik tuttav ette. Olen siin lausa paar korda käinud. Mänginud peojärgselt ennast kaineks nii pallimänguga kui ka jahedas jõevees ujudes. Ühesõnaga mönusalt veetnud vaba aega sõpradega. Tnx.
Pumplas sai teistsugust tehnoloogilist vaatamisväärsust kaetud, siin siis arhitekturilist ja kultuurilist. Vadi kool jäigi täna viimaseks otsimiseks enne Mustvees väga mõnusasse ja privaatsesse Ankru hotelli öömajale suundumist.
Siin andis ikka väheke otsida, sest vihjet ega suurus polnud vaadanud (et põnevam oleks). Aare on küll lumega leitav, aga tänane ilm seda ikkagi ei soosinud. Isegi liiklusmärkidel olid kuni 20 cm purikad kuni 40-kraadise nurga all :-)
Panime lõpuks nimed kirja ja lahkusime teist teed. Õnneks ühtegi teist autot ega mugu ei silmanud. Kena koolitare leitud ja Aavo-Mari esimene vasikas pole teps mitte aia taha läinud. Aitäh kutsumast! Aare korras.
Tegin hoolega vihjes kästud tegevust ja nime kirja panemine läks kiirelt.
Kanuuga Avijõel matkates oleme lahke pererahva loal siin koolimaja taga asuval külaplatsil öösel laagris olnud. Ühel varakevadisel matkal ööbisime lausa koolimajas. Koolimajas on ka Heino Kiige muuseumituba, tema raamatutega. Tore, et koolimaja on elus hoitud ja külarahval kena koht kooskäimiseks ning ka külalised on teretulnud, vaja vaid kokku leppida. Tänud peitjale tagasi kutsumast!
Otsisin ja otsisin. Teadsin kus asuma peaks, kuid ei leidnud. Lõpuks leidsin ikka sealt, kust mitu korda silmad juba üle olid käinud. Tänud peitjale!
Küla uudised loetud,sai ka nimed logitud.Koolimajas seekord ei käinud.Tänud.
Oma naiivsuses arvasin, et äkki õnnestub see nädala sees avaldatud aare nädalavahetusel esimeste seas ära logida. Kohalikke aktiivseid geopeitureid arvestades oli see aga ilmselge asjatu lootus, sest kui meie Vadile jõudsime, oli logirullil juba viisakalt palju nimesid. Hea, et logida sai katuse all, sest selleks ajaks oli juba päris korralik sadu tekkinud. Hea oli ka eelmise logija tõdemus, et helehalli BMW-d ei maksa karta, see tegi otsimise kohe palju rahulikumaks. Seega leitud ja maja üle vaadatud. Minigrip oli kahjuks juba katki rebenenud. Aitäh siia juhatamast!
Panin ahjud kütte, astusin telefoniga välja ja kukkusin otsima :) Aare on nüüd ka koolimajas sees käinud, kuna otsisin töötavat pastakat taga. Väga nutikas peidukoht, aitäh peitjale! :) PS. Kui koolimaja ees seisab vanem helehall BMW, siis võib rahulikult otsida ja ukselegi koputada, kui huvi seest maja kaeda. :)
Meie lähenesime seekord Tartu poolt. Sündmuskohal oli üks punane auto ees ja mina ei julgenud torkima minna. Parkisin veidi eemale ja vähe aja pärast see auto lahkus ning saime logi kirja. Neljandad :)
Aitäh!
Ma märkasin ka aarde ilmumist, aga kiirustama ei hakanud. Keetsin Siimule hommikuputru ja tegin mitmeid toimetusi, enne kui auto Avinurme poole pöörasin. (Sedagi ringiga bensuka kaudu.) Mul oli plaanis puiduaita külastada, nüüd sai see siis varem ette võetud. Kõigepealt leidsin probleemideta aarde. Tuli välja, et 10 minutit Pagaritest hiljem. Oleksin võinud ikka kiirustada veidi. Siis vaatasin natuke ringi ja hakkasin tagasi Avinurme poole sõitma. Puiduaidas saab muuseas süüa ka. Täna oli väga maitsev koha. :) Pärast mind veeres piirkonda uus auto. Aitäh!
Juhtumisi avasime geopeituse lehe just sel ajal, kui uus aare avaldus. Avinurme meile peaaegu nagu tagahoov, üks tütardest elab seal ja on ka Einari jahipiirkond. Pilk kaardile ja gepsu otsustasime koju jätta. Selles hoones on nii mõnigi kord pidu peetud. Otsimine aga kujunes õige vaevaliselt. Vahepeal sai kõrvaltalust üks asjalik abivahend toodud, aga seegi ei aidanud. Poolteist tundi müttasime kuni saabus veel üks autotäis inimesi. Ei paistnud nagu geopeiturid, sest täiskasvanut näis huvitavat ainult ümbruskonna pildistamine. Meie läksime autosse aega parajaks tegema ja imelikul kombel osutus infotahvel ka teisele seltskonnale kõige huvitamaks vaatamisväärsuseks. Nüüd asi selge ja kobisime autost välja. Kohe saabus ka üks kohalik geopeitur, kes tundis meid mõlemat. Üks oli peitjate ja teine lapsevanemate seltskond. Kurtsime oma kurba saatust ja saime ikka lõuatäie naerda, kui kirjeldasime oma otsimismeetodeid. Alguses väga kavalalt peidetud nano on nüüd kergemini leitav. Aitäh.