Ropka

Meil kulus oma kümme viisteist minutit enne kui jõudsime arusaamisele , kuidas süsteem töötab.Siis läks juba kiirelt.Ropka hoiab aaret ilusti kuivas ja turvalises, vandaalidele ligipääsmatus paigas.

Väga tore leid! Leitud ja logitud. Aitäh!

Super äge värk. Tegime kõik korralikult läbi. Peale logide lugemist hakkas vaikselt koitma. Ilma nendest saadud vihjeteta oleks järgmise hommikuni seal istunud. Õelust ma ei näinud, kõik meeldis. Ülivõimsalt päeva parim. Suur aitäh!

 1 

Kivivalvur Ropka on õudus-teleteater minu varasest lapsepõlvest. See oli nii masendav villane sokk, et isegi lapsena hakkas häbi :D Mingi kummaline teatrikool lööb veel siiani läbi, kus kõik peavad miskipärast meeletult üle mängima ja kogu aeg karjuma - mõjub nii võltsilt, et väga raske on säärast lavastust tõsiselt võtta või üldse sisse elada.

Aga see aare on täielik vastand - hiiglama hästi tehtud! Võttis ikka kõva 20 minutit ära :D Suurepärane, suur aitäh!

Sai seda varandust ikka kõvasti meelitatud ja selle ümber tantsitud. Mingi hetk hakkas mõte õnneks õigesti tööle ja selle tulemusel õnnestus logiraamatule küüned taha ajada. Igavesti toredalt lahendatud aare ja tänase päeva ägedaim leid.

Tänan peitmast.

 3 

Selle aarde eest oli Kaupo mind kogu tuuri vältel hoiatanud, et siin hakkab nalja saama. Esimene katsumus kandis koondnimetust võsa. Tegelikkus - natuke mööda hainamaad jalutamist ja polnud midagi hullu. Teine katsumus - aare. Suht kogemata tegin esimese paari minuti jooksul õige liigutuse ja seesam avanes nigu nalja. Tagasiteel kinkis Kaupo mulle ka ühe lillekimbu, mis oli väga armas žest.

Leitud, logitud, tänan!

Selle ja naaberaarde juures veetsime oma paar tundi. Igasuguseid imeasju tegime, teise juures käisime, tulime uuesti, midagi polnud muutunud. Saime müksu ja lahti selle muukisimegi. Väga põnev

Lapsepõlves mulle kivivalvur Ropka ei meeldinud ja seal kivihunnikus tammudes tekkis teatav antipaatia ka selle aarde vastu. Umbes pool tunnikest sai kasutatud nii head sõna, kui kurja juttu, katsetatud hella silitamist ja tugevamat togimist, kuid ei miskit. Ropka oli seekord kavalam kui meie.

Tänan aarde eest!

Oi jeebus, kus siin läks ikka aega. Tugevalt üle tunni. Vahepeal käisin panin ropka 2-te nime kirja. Sai proovitud igasuguseid vigureid, otsitud lähikonnast võtmeid, kasutatud igasugustel veidratel moodustel konteineri ligidal olnud traadist abivahendit, silitatud konteinerit ja seda ümbritsevat. Lõpuks ikkagi viis sihipärane tegevus logimiseni. Aitüma, hiiglama vahva lahendusega asjandus!

Kui meie kohale jõudsime, oli Külli juba luku lahti muukinud. Mikk katsetas ka, käis jah niimoodi. Aitäh!

Teine katse. Teekond selge, aga aarde avamiseks läks siiski aega. Kui julguse kokku võtsin, avanes lõpuks peidik nagu nõiaväel. Parmud, sääsed ja kihulased endiselt platsis, kuid seekord puudusid kujakuulutavad kivivalvurid Ropkad (herilased).

http://Külli,

http://Marianne,

http://Jaanika

http://ja

http://Mikk

Ei leidnud meile vastuvõetavat lähenemisteed ...

Ohohohooo... No nii mõnus aare! Peab nentima, et talvisel ajal on sinna väga lihtne ligi pääseda. Kastini ma mõtlen. Kasti avamisega tuli suuremat vaeva näha. Kasutasime küll üht ja teist kohalikku ja mittekohalikku abivahendit, aga uks jäi jonnakalt suletuks. Lugesime eelnevaid logiteateid ja ragistasime asja kallal, mis hirmus (teades, et enamasti pole vaja suuremat jõudu kasutada olid peamiseks ragisejaks ajud). Turnisime mööda kive ja vaatasime seda imet ühel ja teiselt poolt. Peale pikemat pimeduses kobamist avanes äkki see raudkindel uks ja saimegi nimed kirja. Oi, kui rahul me endaga olime :)

Sai urgitsetud aga ilma tulemusta, kuna läks külmaks, siis loobusime seekord.

Ei ole pea aastaga targemaks saanud. Olin küll terve ellujäämiskomplekti ja üht koma teist abivahendeid veel kaasa võtnud, aga lukku need lahti teha ei aidanud. Ju siis ei minu aeg sellisteks meisterdusteks veel käes.

Mõnus niidetud rada viis aardeni. Kohapeal pidi kaua kukalt kratsima, aga siiski lõpuks sain nime kirja. Tore aare, polnud ammu niisuurt kasti näinud.

Leitud ja logitud. Tänud, vägev!

Parkinud teeserva, hakkasin hämaras astuma, niidetud heinamaa oli seda meeldivam, kuivõrd pool päeva sadanud vihm niitmata heina läbimise arusaadavalt ebameeldivaks muutis. Kohale jõudmise ajaks oli päike omadega sealmaal, et käsikaudu oleks pidanud hakkama kivilt kivile roomama. Vaatasin seda kappi siis taskulambi valgel ühelt ja teiselt poolt, mõtisklesin ka abivahendite-laadsete asjanduste võimalike kasutustegevuste osas, aga targemaks ei saanud. Pime oli. Ja pikk geopäev juba seljataga ka. Seega ei hakanud end ajama ka teise Ropka juurde, et end asjatust nördimusest säästa. Lubatakse ju logide põhjal sellest hullemat. Tuleb valges tulla.

Vihma tõttu olid kurjad sumisejad vist peidus, igatahes neid ei näinud. Mõistus aardele peale ei hakanud ja tuli logimata lahkuda.

 1 

Ma sain salainfot kuhu ma seista ei tohi või siis vastupidi pean seisma kui masohist olen. Jutt käib hetkel herilastest. Üle heinamaa nulli jalutades kõlas temaatiliselt kõrvu Blitzkrieg. Vaja vastast (herilast) üllatada ja kiirelt logi kirja panna. No tuhkagi sellest välja tuli. Jälgisin sumisejate kindlat marsruuti nagu vanglas põgenemisplaani hauduv vang. Sain aru, et varasemalt saadud info pidas 100% paika. Näppisin päris kaua valesid asju kuniks kasti avanemiseni lõpuks jõudsin. Päris lahe teostus! Aitäh!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Leitud

3950.

 2 

Meeldejääv mitteleid oli - sumisejaga kohtumine andis töökaaslastele veel nädalajagu jutuainet ja umbes reedeks oli silmanägamine ka taastunud.

summ-summ-suts

Geojaanilt siirdusime suurendatud jõududega kivivalvurit piirama. Keegi oli kenad magistraalid juba kivini tammunud ja nii me siis seda kasutasimegi. Nullis oli esimesel hetkel möh, ja siis veelkord möh. No ja siis hakkas ideid tulema igatsorti. Tükk aega tuli, kuni õige asi ka tehtud sai, oi mina tänan, nahk on kolm numbrit suurem nüüd!

Pole tõsi, et Ropka ei valva aaret. Neid on kohe palju ja lendavad õlalt sumisedes ringi. Meid kihutasid nad minema. Üks tegi veel süsti ka. Olge ettevaatlikud: "siin valvavad kurjad Ropkad".

Panen hoiatuseks ausa mitteleiu ka kirja.

Algas nagu ikka - tegime loogilisi esmaseid tegevusi, siis mõtlesime raamidest väljapoole ja tegutsesime vastavalt. Seejärel selgus, et üks lähedalasuvatest pehkinud puudest peidab endas kümneid sumisevaid ja sutsavaid elukaid. Kui üks meist neile pool silmanägemist ohverdas, pidasime paremaks lahkuda.

Naaberaarde juures kohtusime teise tiimiga, kes meie järel oli leiu kirja saanud ja sumisejatest pääsenud. Hiljem proovisime veel, aga ideed ja mots olid juba selleks päevaks otsas. Tuleb natuke mõtteid koguda, huvitav teostus on juba selge.

Igaks juhuks veel kord: ETTEVAATUST, SUTSAVAD SUMISEJAD!

Sündmusel mingi jutt Ropkadest käis kuid ei midagi reetvat. Läksin kohale puhtalt lehelt. Vaatasin veidi kohale veetud kraami. Silitasin teist veidi käega ja juhuslikult sattusin õigele lahendusele. Üle kahe minuti ei läinud kui kapp avanes. Aitäh.

Geoparklas oli mitu autot ning ilus rada läks aardeni. Meie lähenedes nägime seltskonda teise Ropka poole eemaldumas. Küll me nad seal kätte saame! Pusisime ka kohe hulk aega, lugesin kirjeldust ja logisid. Madisega nõus, et see on veidi eksitav. Igastahes kui kõik head mõtted said otsa, siis saime väikse müksu ning Ropka andis aarde kätte. Urjuhh, ma ütlen! :)

Õnneks, et ma siia eile üksi koos Hennyga ei tulnud. Tema sai siin muidugi lahti lasta, kuid keskendumist ja mõttetööd oleks sellegipoolest seganud. Peale esimesi abituid katseid leidis üks näperdaja ka õige nupukese. Aitäh, hea värk!

Päev varem pelgasime otsingud ära. Pool päeva oli sadanud, muruplats niitmata. Polnud mingit isu kõrvuni märjaks saada ning pärast Käojaanil kükitada. Õnneks lõppes vihmasadu ära ja kogu öö tuulas mis hirmus. Hommikul reisiplaane sättides, tekkis idee uuele katsele minna. Siinkohal oli kambaga vallutamisest kasu. Nimed saime kirja.

Kuna äge Geojaanipäev ja öö oli möödas ja me kõik ilmselgelt sellest veel vaimustuses olime, siis pole ka ime, et meil erksat vaimu selle aarde lahtisaamiseks ei olnud.

Mina olin aarde avamisel vaid ilus ja seisin kõrval kui teised töö ära tegid, sest mina vihje küll seda aaret ei oleks kunagi saanud leituks. Kaval idee siiski, aitäh!

Siin läks ikka jupp aega. Õige avamisviis sai selgeks täiesti juhuslikult. Tänud peitjale

Siin läks üllatavalt ruttu, Reino näppis õigest kohast ja uks avanes. Tänud.

Siia sai tuldud otse eelmise Ropka juurest. Täitsa vahva värk. Saime mitme peale üllatavalt kärmelt nimed kirja. Reino jagas koheselt nipi ära ja tehtud. Autode juurde tagasi sai siit juba lihtsamalt. Aitäh!

Siin läks juba tunduvalt kiiremini, tänud.

Vantsisime Ühe Ropka juurest teise juurde. Tiimitööna läks siin lihtsamalt ja üsna kiirelt kostis päästev klõps. Tänud peitjatele ja tagasiteel tegime edasisi plaane otsinguteks. Tänud peitjatele

Väsimus hakkas võimust võtma. Veidi proovisin kohalikku abivahendit, aga tolku sellest ei olnud. Läksin teisele poole kivihunnikut. Ei tulnud seal ka midagi tarka, hüüti vaid et tagasi tuleksin, sest aare käes. Suured tänud aarde eest.

Eks siin see esimene hetk tekitas ikka nõutust. Käisime siis nagu kass ümber palava pudru ning selle käigus ajasime ühe herilaste suguvõsa tigedaks (umbes meeter-poolteist aardest). Siis ei jäänud meil muud üle kui kiirelt otsad kokku tõmmata. Nii tegimegi. Aare avanes võluväel, nimed kirja, kapp kinni ning minekut. Las järgmised jahmerdavad ise nende herilastega edasi! Tänud!

See leid tuli üllatavalt lihtsalt. Umbes esimene mõte mis tuli viis sihile.

Läks õnneks.Aitäh!

Kuna juba Ropka 2 juurde rännanud olime ja Mikil ei olnud Ropka juurde tulemise vastu midagi, siis nii me sinna rühkisime. Ise oleks ka siin avamisega hätta jäänud. Tänud peitjale ja Mikile abi eest.

Olime siin nüüd teistkordselt tagasi. Eelmine kord vahtisime seda imeasja oma pool tundi aga asjale pihta ei saanud. Täna kulus täpselt 2 sekundit kui õige nipi avastasin. Ju siis oli hea päev täna. Vägev asi valmis ehitatud!

 1 

Leitud

 1 

Mina ütleks ka, et kirjeldus on eksitav. Vahtisin seal lolli näoga tükk aega, neelasin konksu alla ning aeg muudkui tagus jalaga tagumikku. Oleks tahtnud ka Ropka 2 otsida, aga siin kulutatud aja tõttu jäi see teiseks korraks. Vinge asi siiski!

 1 

Järgisime aarde kirjeldust väga täpselt ja nii meil oleks aare leidmata jäänudki. Kõne varemleidnule kinnitas, et üks osa aarde kirjeldusest ei vasta päris sellisele tõele, mida meie ette kujutasime. Nii siis selle aardekarbi lõpuks kätte saime. Aitäh aarde eest!

 1 

Minu jaoks oli see aare näide sellest, kuidas harjunud mõtteviisidesse kinnijäänuna ei taipa teha asju 180 kraadi teistpidi. Õnneks pikalt elu üle järele mõtlema ei pidanud, Miki jõudis ideele üsna pea jälile ning saime nimed kirja panna. Aitäh laheda teostuse eest! :)

 2 

Kuigi Merilinil oli kindel plaan mind ujuma kupatada, leidsin siiski teise lähenemistee. Vedas. See, mis kohapeal ees ootas, oleks väärt olnud ka kohale ujumist. Kuigi sabistas kerget vihma, päevavalgusest oli saanud ööpimedus, nautisime iga sekundit aarde seltsis. Koba peale ei läinud ka avamisega liiga kaua. Väga lahe teostus, aitäh!

 2 

See aare mulle meeldis. Pusimist jätkus :) Väga- väga hästi tehtud aare. Tõsiselt on vaeva nähtud. Aitäh peitjatele.

 4 

Ah et siis minu oma meetoditega tõmmatakse mulle kott pähe nii et pole asigi. Nagu vestman ja piibeleht juba. Tükk aega sai üle mõeldud enne kui lõpuks õige asjani jõudsin. Äge asi valmis tehtud. Aitäh peitjale.

 1 

Kui end Seli järves Anne suursündmuseks puhtaks küüritud, üritasin navidest hoolimata Miila oja ületavat Seli järve suhtes lõunapoolsemat teed mööda Ropkale külla jõuda. Muidugi jõudsimegi, täisti normaalne tee, et mitte 2x pikemat ringi sõita nagu navid ja gepsud nõudsivat. Astusime siis viimased sammud jala, õnneks oli sealgi rada kenasti ees.
Ohooo-missugune! Peidiku raskus tavalisel aardel 3.0 on tubli tegija. On, mida oodata. No ja oligi. Omajagu aega oli. Ma hakkasin juba muretsema, et ega me sellepärast sündmusele hiline. Kotka raba on (oli) ka veel plaanis.. Vaatlesime, nuputasime, kobasime, katsusime. Oi, ma tundsin röntgenist puudust. Kas kellelgi juba on mobiilne variant geovarustuses..
Kui erinevad jõu- ja kolenumbrid ära tehtud, aga targemaks ei saanud, ütles kaaslane, et proovi. Seesam avanes. Ossam-tossam! Maru värk. Üks vähestest 2017a aaretest, mis AA kandidaadi sildi kohapeal külge sai. Seda küll juba enne avanemist :D
Sada siirast tänu sulni topsi eest Janikale ja Margusele! Soovitan, lahe teostus, AA 2017 kandidaat. Mis ma veel oskan lisada - rohkem pole vajagi ju :-P Aare suurepärases korras, aardest väljus rännuputukas.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1006644863

 1 

Eelmise korra OHHOO-emotsioon oli tänaseks taandunud OOH-emotsiooniks. Vahepeal asja üle järele mõelnuna sain kiiresti hakkama. Mitteleius süüdistan ainult ennast, kes käskis aardekirjeldust lugeda. Aitäh!

Teen logisid korda. Meeldis väga! Tänud peitjale!

Njahhh.. ei taha kohe mitte mõeldagi, kuidas ma üksinda selle olukorra lahendatud oleksin. Tänud kogenud kaaslastele ja vahvatele peitjatele.

 1 

Mari logile lisaks, et kogu protseduur võttis aega umbes 10-12 minutit, kui raamatusse nimed kirja said. Edasi kulgesime Seli järve äärde matkama. Tänud peitjale.

 2 

Panime selle aarde leiuks kokku raskekahurväe. Minekuks sai valitud laupäev - see sobis meile kõigile Ida-Virumaa heinamaa ääres redutamiseks.
Igaüks pidas alguses kodus plaani ja pakkis geokotid. Kui pool vajalikust tavaarist oli Helduri autosse topitud, siis vaatasime, et ise ei mahu enam hästi peale. Juurde asju ei pannud, maha ei hakanud midagi viskama, tõmbasime kõhud sisse ja läks sõiduks. Teel meenus, et redel jäi maha. Oi kurja! Nüüd pidime kuidagi ilma läbi ajama. Heldur parkis geomobiili ontlikult tee äärde. Alguses õnnestus meil muidugi mingi vana raja algus avastada, kus vaid valvekaamera silt lähenejaid hirmutada püüdis, kuid edasisest rajast polnud enam midagi järel. Seejärel lehvitasime meid geoparklas läbi autoakende suu ammuli vaatavale vanapaarile, võtsime omad geokotid ühes ja astusime nulli. Küll nüüd läks käsitööringiks kätte. Igaüks üritas anda endast parimat, kes vaatles, kes meisterdas, kes mediteeris, kes kirus, kes mõtles valjult, milline Phantomi temp siin käigus võiks olla. Pika ettevalmistuse järel läks tegudeks. Ega ma nüüd kõike ära ei räägi, aga meditatsioonist oli kindlasti abi, et laegas nii kärmelt avanes. No ja sellest, et mõnel meist on kuldsed käed. Redeliga oleks siin igatahes lõbusamini läinud. Ilma sai kah muidugi kenasti hakkama.
Toppisin aardesse ühe gc ja kirjutasin STF ning kellaajaks 10.11. Aare on soovitamisväärne ja mina tänan!

 4 

Uue aarde avastasime peaaegu kohe, kui ta avaldus. Pilk kaardile, koordinaadid gepsu ja igaks juhuks suurus ka. Normaalne karp ja tormasime mütsiga lööma. Isegi abivahendite kohver jäi maha. Laeka leidsime, aga mis sellega teha? Möödus üks tund, meie tuuseldame kivide vahel. Improviseerisime kohalikust materjalist mingi asjapulga, aga lootusetu. Need ka unustasime kõrvale kivi peale. Teine tund sai täis, ikka ei saa karpi lahti, mine või dünamiidi järgi, kui seda oleks. Aga kive ei tohtnud ju puutuda. Kui kahekesi paar tundi trampida, võis muld küll lahkudes kivikõvaks olnud trambitud. Lõpuks siiski õnnestus karbile küüned taha ajada. Aardest ka. Silmnähtavalt on võetud eeskuju Phantomist,lihtne asi on kavalalt peidetud. Nähtud on suurt vaeva Ropkale elupaiga meisterdamisel. Arvame, et peitjate seni kõige vingem asi. Meilt saab soovituse ka. FTF 11.45. Aitäh.

Ei suutnud leida ühtki vahendit ega välja mõelda meetodit kuidas logiraamat kätte saada. Koht näeb välja nagu oleks seal juba rongitäis geopeitureid käinud kuigi aare avanes alles täna hommikul.