21 aprill 2019 kommenteeris Mihkel [sookoll]

Arhiveerimise põhjuseid võib olla igasuguseid, kaasa arvatud see, et omanik lihtsalt tahab arhiveerida, aga see, et vana aare ei lähe uute rahv.vah reeglitega kokku, on nüüd küll totakas põhjus asi arhiivi saata. Minuarust vahva aare oli.

30 märts 2019 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

27 märts 2019 soovis arhiveerimist Raivo [raivo]

Jätkuvalt palun arhiveerida.

23 märts 2019 leidis Aimi [aimike]

Saan siis lõpuks selle aarde ka logida.

Jõesuu küla nr 1 asub Harjumaal Jõelähtme vallas minu sünniküla naabruses. Nagu nimigi ütleb, asub küla kohas, kus Jägala jõgi suubub Soome lahte. Koordinaatidel 59.48172, 25.14948 asub rippsild, mis ühendab tänapäeva golfiküla nõukaaegse suvilarajooniga.

Jõesuu küla nr 2 asub Pärnumaal Tori vallas koordinaatidel 58.49278, 24.89583. Seegi Soomaa rahvuspargis asuv küla on saanud nime jõgede järgi, sest seal suubub Navesti jõgi Pärnu jõkke ja rippsild on ka olemas, väidetavalt isegi Pärnumaa pikim.

Tegelikult on olemas ka kolmas Jõesuu nimeline koht ehk Jõesuu puhkeala Võrtsjärve ääres Emajõe alguses koordinaatidel 58.38528, 26.13595.

Kõik kolm Jõesuud on ka geopeituse kaardil kenasti olemas ;)

2 veebruar 2019 soovis arhiveerimist Raivo [raivo]

Ei vasta rahvusvahelistele reeglitele.

6 august 2018 leidis Arvo [arvoaljaste]

Olen pärit Asukülast Haapsalu külje all. Huvitav on see, et külana seda justkui ei eksisteeri, sellena nimetatakse mitmete külade kogumit siinkandis. Sise jäävad Suure-Ahli ja Väike-Ahli külad ja teised. On Asuküla mõis olemas, Asuküla algkoolgi veel mõned aastad tagasi tegutses. Nüüd aga enam mitte.

No sattusin Saaremaale ja kogemata leidsin ennast sealsest Asukülast. Ja kohe ligiduses ka Haeska küla, mis ka Läänemaa Asukülal suht naabruses - nii 20 km eemal. Niiet topeltvõit! Aga deklareerin vaid Asuküla ära kuigi mõttes oli Haeska kogu aeg, ei teadnud lihtsalt Asuküla kohta.

Panen mõlema küla samanimeliste bussipeatuste koordinaadid, mille muu järgi ikka küla keskust võtta :)

Asuküla Läänemaal: N 58 52 16.22 E 23 32 26.22

Asuküla Saaremaal: N 58 20 47.23 E 22 32 29.79

18 juuli 2018 leidis Priit [peakas]

Erinevate kandidaatide nimekiri on juba tükk aega arvutis ootel olnud, aga nüüd Seenekivide aaret külastades jäi kaardil silma, et Jõelähtme vallas asuvad teineteisest ca 8 km kaugusel Loo küla ja Loo alevik. Kuna aega oli, siis külastasin nad mõlemad ühe päevaga ära.

Loo küla (EHAK 4494) 59°26'33.3"N 25°05'56.8"E

Põhja poolt piirneb Loo küla Rebala külaga, läänest Vandjala külaga, lõunas paikneb Kostivere alevik ja ida poole jääb Jõelähtme küla. 2011 aasta rahvaloenduse andmetel koosnes selle küla elanikkond 35-st inimesest. Küla kõige tuntum vaatamisväärsus on kunagi Kostivere mõisale kuulunud tuulik, milles tegutseb kunsti- ja käsitöökeskus Ajaveski. Mainimist väärib veel, et praeguse Loo küla, täpsemalt Värava talu, aladele, jäi vana Kostivere kõrts, milles 1842–1847 pidas kõrtsmikuametit Juhan Leinberg, kes sai tuntuks prohvet Maltsvetina. Põhjalikumat ülevaadet Loo küla ajaloost ja vaatamisväärsustest saab lugeda siit.

Loo alevik (EHAK 4496) 59°26'00.0"N 24°57'00.0"E

Loo alevik on ilmselt oma nime saanud piirkonnas asuvatest loopealsetest. Sealsetel loopealsetel asunud talusid kutsuti erinevate nimedega: Saha-Loo, Saha-Liivamäe, Saha-Suur jne. Nimedest esimene seostub Loo talu ja linnuvabriku ümber tekkinud alevikuga. Saha-Loo nimi kadus kasutuselt 1939. aasta maareformiga ja tuli uuesti kasutusele seoses 1950. aastatel Loo talu maadele rajatud riigimajandiga. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi mõisa ümber asunud Lagedi asundus Loo alevikuks. 2011 aasta andmetel oli Loo alevikus elanikke 2093. Aleviku olulisemad vaatamisväärsused on Lagedi mõisa viinavabrik, Peeter suure merekindluse Iru kaitsepositsiooni suurtükipatarei varjend ja kaevikud ning Proosa kalmed. Täpsemalt saab alevikus toimuvast lugeda siit

4 mai 2018 leidis Marta & Villem [marta]

Meie leidsime kaks Väike-Rakke küla. Üks Lääne-Virumaal (58°57′59″, 26°16′36″) ja teine Tartumaal (58°20′11″, 26°11′1″). Mõlemast sõidame võrdlemisi tihti mööda, aga alles nüüd oli taipu ka aare logida. Kui Lääne-Virumaa külas polnud suurt muud peale maantee, bussipeatuse ja mõne elumaja, siis Tartumaal nägime lisaks ka poodi ja tee äärde veetud paati, mis oli otsustatud lilli täis toppida. 2016. aastal oli see ka Tartumaa aasta küla.

24 märts 2018 leidis Hannes, Henrik [uuspoiss]

Meie leid pretendeerib üksteisele kõige lähemal asuvate nimekaimude tiitlile. Eks lükake ümber, kui oskate. Pindi küla Võru vallas (lähenemisnurga järgi koordinaatidel 57.909308; 27.178228) ja Pindi küla Räpina vallas (58.018590; 27.320965) asuvad küll erinevates maakondades, aga üksteisest teed mööda 20 km ja linnulennult 15 km kaugusel. Elanikke on neil viimase rahvaloenduse andmeil kahe peale kokku 65 ja neid ühendab Võhandu jõgi.

10 märts 2018 leidis Merle [meteta]

1. Saunja on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. 58° 59′ 19″ N, 23° 39′ 57″ E Küla servas asub Silma looduskaitseala, mille muudavad ainulaadseks jäänukjärved, roostikud ja rannaniidud. Saunja õpperajal on võimalik rände ajal näha tuhandeid linde.

2. Saunja on ka küla Harju maakonnas Kuusalu vallas 59° 25′ 36″ N, 25° 18′ 22″ E Külas asub rändrahn Kangrukivi, loodus- ja kultuurimälestis.

30 september 2017 leidis Mihkel [sookoll]

See aare ikka tuletas end aegajalt meelde aga iga kord kui mingid nimekaimud pähe kargasid, olid need juba logitud. Võtsin siis asja ette süstemaatiliselt. Tekkis kohe über-idee, et võtan ette küla, millenimelisi on Eestis kõige rohkem. Laadisin siis Maa-ametist alla asustusüksuste andmed, importisin need andmebaasi ja ütlesin select animi, count(*) as count from asustusyksus group by animi having count(*) >= 2 order by count desc ja mulle vastati, et kokku on Eestis 407 nimekaimu-asustusüksust ning kõige rohkem on Vanamõisasid, kokku lausa 14. Võeh. Õnneks on Vanamõisa logides juba olemas. Edasi sai küll ühtesid ja teisi vaagitud ning lõpuks valisin hästi tagasihoidlikult 2 küla, millede külastamine oli reaalne. Ja no nimi on neil tore: KÄRSA.

Kärsa on Põlvamaal Ahja vallas asuv küla (N 58.19037, E 27.08463). Küla esmamainiti 1582 kujul Kiersakulla. Külas asuvad 1878. aastal ehitatud Kärsa Metodisti Kogudusele kuuluv Kärsa õigeusu kirik, umbes 300 aastat vana Sulbi veski, Kärsa Kitse ohvriplats ning 19. sajandi teisest poolest pärinevad Kärsa kõrtsi hooned.

Kärsa on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas olev küla (N 59.05883, E 26.28690). Küla esmamainiti 1241 kujul Kœrsœlœ. Külas on Kärsa mõisa jäänused ja Lindrehti allikad, mis võeti kaitse alla 1978. 1930-ndail kirjutati üles järgmine rahvajutt. Kärsa omanik Brevern olevat olnud rahvuselt eestlane ja teeninud toapoisina Järvamaal ühe vanatüdruku juures, kellele kuulunud mitu mõisa, sealhulgas Kärsa. Kärsa mõisal olevat olnud sel ajal teine nimi. Kord pidusöögil seisnud toapoiss vanapreili taga, kui too peeretanud. Toapoiss võtnud peeru enda süüks. Tänutäheks kinkinud vanapreili toapoisile mõisa, mida hakati esialgu hüüdma Kärtsu, pärast Kärsa mõisaks.

http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Haldus-ja-asustusjaotus-p119.html

17 august 2017 leidis Juta, Sven, Saskia, Helena ja Jack [jutsi]

1. KALLI küla asub Saaremaal, elanike arv 24. Küla võitis 2015 aastal Valjala valla kaunima küla tiitli ja on minu meelest seda väärt ka. Küla vaatamisväärsuseks on korda tehtud kiigeplats ja seal lähedal asub külasilt koos mälestusmärgiga küüditatuile. Viimasest kohast ka koordinaat 58.396800, 22.869758.

2. KALLI küla asub Pärnumaal, elanike arv 40. Küla vaatamisväärsus on Kalli ristija Johannese õigeusu kirik, koordinaadid 58.532288, 24.041915.

22 märts 2017 leidis Elika, Emily ja Martin [nipitiri55]

Kilingi- Nõmme kandis ringi sõites hakkas silma asula nimega Mustla. Asub see Tihemetsa ja Mõisaküla vahel. Koordinaadid on enam- vähem sellised: 58.150396 ja 25.051243. Teine Mustla asub Viljandimaal. Koordinaadid on: 58.243928 ja 25.854588.

23 oktoober 2016 leidis Reino [errvee]

Kunagi ammu, seitse aastat tagasi, Otepää kandis ringi sõites jäi silma selline küla nagu Neeruti (58 6' 8"). Kohe tuli meelde, et ka Kadrina kandis on selline ilus koht. Paar aastat hiljem sai ka põhjapoolses Neerutis (59 18' 41" 26 9' 49") pilt tehtud. Kahju oli tollest lagunevast mõisast ja logi jäigi tookord tegemata. Nüüd sügisel sealkandis ringi liikudes oli heameel märgata, et mõisa eest on hakatud hoolt kandma ja taastamine käib täie hooga.

8 oktoober 2016 leidis Karu ja Lõvi [karukati]

Leidsime kohad nimega Nõva. Kuna Karuema sünnikodu paikneb Jõgevamaa Nõval (N 58 37 40,55 E 27 0 3,34), siis veetsin seal pea kõik lapsepõlve koolivaheajad. Omal ajal külakeses elu kees ning igas talus oli lehm ja muud loomad. Nüüdseks on alles jäänud üksikud vanainimesed ning mõned "maasoola"-pered. Postitan pildi kunagisest koolimajast, kus Vene aja lõpul asus kauplus ja kolhoosikontor. Läänemaa Nõvale (N 59 13 22,83 E 23 41 20,71) jõudsime elus esimest korda sel suvelõpul. Mulle avaldasid muljet nii kirik kui mõis, samuti tolle piirkonna metsad ja mereäär.

30 september 2016 leidis Karmen [laiku]

Viimasel ajal on korduvalt minu teele jäänud selline koht nagu Kükita. Ja kahel täitsa erineval marsruudil. Üks neist, Tallinn-Tartu maantee äärde jääv koht on tänu samanimelisele aardele kivisilla juures ilmselt paljudele geopeituritele hästi tuntud. Teine, Peipsi ääres asuv armas küla aga tõenäoliselt veidi vähem. Selle koha põhiline tõmbenumber on järvekaldal asuv vanausuliste palvemaja. Lisaks on läheduses palju värske kraami ja suitsukala müügilette, seega tasub mõnes neist peatuda ja kohalikelt head-paremat osta.

Pildid on tehtud koordinaatidel 58°48'43.7"N 26°56'53.2"E (palvemaja) ja 58°56'41.5"N 25°36'42.6"E (kivisild).

20 august 2016 leidis Olavi [uulaf]

Ühte Mäeküla teavad tõenäoliselt kõik, kes kunagi Tallinn-Tartu maanteel liikunud on. Teist võibolla vähem, sest sinna kanti ei pruugi kõigil väga tihti asja olla. Ei teagi, kumba neist esimeseks ja kumba teiseks nimetada:)
Esimene pilt on tehtud Torma vallas Jõgevamaal, Simuna-Vaiatu teel, umbes 2,5 km Sadalast. Koordinaadid N58°52'59.0" E26°34'15.0".
Teine pilt on tehtud Mäeküla Kõrtsi ees Paide vallas Järvamaal, Tallinn-Tartu maanteel Tallinna ja Tartu vahel (Tartust 90 km ja Tallinnast 95 km) koordinaatidel N58°52'48.0" E25°41'26.0".

30 juuni 2016 leidis Meryt [meryt]

Tihti Muhus Liivale sõites jäi silma huvitav kohanimi- Hellamaa. Nüüd suvist Hiiumaa vallutamist planeerides leidsin sama nimega koha ka Hiiumaalt.

1. Hellamaa on küla Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Külas asuvad Hellamaa ja Matsi tuulik. Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 65 inimest. Kõik olid eestlased. (58.9399084; 22.9224752)
2. Hellamaa on küla Saare maakonnas Muhu vallas. Külas asub üks kahest Muhu saare õigeusu kirikust – Hellamaa kirik. Külas tegutseb Hellamaa raamatukogu. Külas asus Leedumägi, mis on küla leedutule ja jaanitule paik ning on vana matusekoht.(58.6084051;23.2906045)

22 juuni 2016 leidis Maret,Marlen, Silver, Tarmo [mater7]

Lilli Küla 1. asub Karksi vallas Viljandimaal koordinaatidel 57°58`48``N, 25°28´43´´E.Seal asub Lilli piiripunkt ja Balti keti mälestusmärk. Lilli küla 2. asub Anija vallas Harjumaal koordinaatidel 59°22´09´´N, 25°21´17´´E.

30 aprill 2016 leidis Tormi [tormit]

Lõpuks sai ka see aare kokku.

1. Tännassilma küla Põlvamaal - minu koduküla (58°02'24.2"N 27°00'30.8"E)
2. Tännassilma küla Puhja vallas (58°20'11.4"N 26°18'27.8"E)

25 jaanuar 2016 leidis   [tunk]

Eestis leidub kaks Nehatu küla ja need on nii erinevad kui üldse võimalik.

Nehatu küla Lääne maakonnas Hanila vallas hõlmab päris suurt lahmakat puhast loodust - metsa, heinamaid, põlde, soid, laukaid ja järvi. Külakeskuses asub kunagine koolimaja ning bussipeatus, mis näeb välja nagu see oleks mõne kohaliku poolt käepärastest vahenditest kokku klopsitud :D Nehatu looduskaitseala laieneb lõunasse kaugele üle maakonna piiri, ulatudes üsna mitmesse Pärnumaa külasse, peaaegu OOO aardeni välja. Kaitstavate linnuliikide hulka kuuluvad merikotkas, roo-loorkull, tilder ja rändel sookurg, taimestikust peetakse siin tähtsaks Nehatu soos esinevat lääne-mõõkrohtu. Fotol nähtav veesilm on kaitseala territooriumile jääv Kangruaadu järv, vaade koordinaatidelt 58°34'10" 23°38'20".

Nehatu küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinna külje all on suisa teine äärmus - pisike ala, mis piirneb Pirita jõe, raudteetrassi ning lühikese jupiga Peterburi teest. Väga kitsalt jõe poole vaadates, kõrvaklappe kandes ja hinge kinni hoides võib ehk tekkida illusioon mõnusast looduslikust paigast, reaalsus on sellest siiski üsna kaugel. Piki üle küla jooksevad kõrgepingeliinid, Peterburi teelt kostuv liiklusmüra on pidev ja vali, raudteel kolistavad Muuga sadama ja Maardu tööstuspiirkondade kaubarongid, valli tagant paistavad suured laohooned ning Iru elektrijaam, tossavaid korstnaid jääb ohtralt pea igasse suunda. Küla üksikud elumajad paiknevad loomulikult jõe ääres, ka kunagine mõisahoone on tänapäeval kasutusel elamuna. Päris teiste hoovi ei tahtnud trügida, sestap olgu "muidu huvitav objekt" mahajäetud laut (59°26'30" 24°55'17"), kuhu ka korraks sisse piilusin :o)

Paljude jaoks tähistab Nehatu kaubamärk 90-ndate algul Eestisse jõudnud burgerikultuuri. Keti hiilgeajal pakuti kiirtoitu näiteks tänase Viru Keskuse koha peal, Balti jaamas, sisuliselt ka Peoleo hotellis. Üks samanimelisi söögikohti asus geograafiliselt päris Nehatu küla kõrval Peterburi tee ääres (59°26'37" 24°54'31"). Vähe leidus neid, kes Nehatu burksi heaks eineks kiitsid, pigem levis hüüdnimi "Ne hatšu". Mis muidugi ei tähendanud, et seal vähe külastajaid olnuks, vastupidi - 90-ndatel kuulus see teatud tüüpi rahva elustiili kohustuslikuks osaks :P

PS. Kunagi olnud Nehatu küla ka Ida-Virumaal Lüganuse vallas, aga praegu kuulub see piirkond ristsõnadest tuntud Aa küla koosseisu.

21 jaanuar 2016 ei leidnud Esku [tunk]

Loomulikult pidin ma justnimelt enda nimekaimudega lähemalt tutvuma ja nüüd tahan neid ka teile tutvustada. Kahjuks aardekirjelduses nõutud linnaks-alevikuks-külaks kvalifitseerub vaid üks, seega esialgu mitteleid.

Esku küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas on piirkonna suurima rahvaarvuga küla - 2010. aasta seisuga 384 elanikku. Infotulp ristmikul külakeskuses viitab raamatukogule ja kõige olulisemale kohalikule asutusele: koordinaatidel 58°38'29" 25°53'26" paikneb Esku-Kamari lastead-algkool (6-klassiline), samal territooriumil peetakse ka avalikke üritusi. Näiteks võib vaadata droonivideot viimasest jaanitulest.
Lagedal väljal üksikuna kõrguv teraviljakuivati (58°38'19" 25°53'16") pärineb Adavere näidissovhoosi hiilgeaegadest, samuti piimafarmi hooned, kauplus-söökla, töökoda ning külas olevad korterelamud. Õnne Piimakarjatalu on tänaseni suurim tööandja Esku külas.

Esku Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas on kohanimeandmebaasi järgi kõigest "paik" :o) Kuulus Esku kabel (59°33'34" 26°03'23") kuulub hoopiski 18 elanikuga Tepelvälja küla koosseisu. Pisut rohkem kui aasta tagasi ületas meediakünnise juhtum, kui küünlamaiad karud käisid kabeli juures surnuaial talverasvale lisaks veidi parafiini manustamas.
RMK on Koljaku-Oandu tee äärde mulle mõnusa väikese puhkekoha püstitanud (59°33'42" 26°02'56"). Kusjuures olen seda reaalselt kasutanud jalgsimatkal vihmavarjus kehakinnitamiseks. Kui nüüd mõlema nime kaimust rääkida, siis Altja oja alternatiivne nimi on Esku oja.

Lisaks on Tallinnas Esku tänav, mis moodustab tagapool aasa ümber väikese aasa, millel mänguplats vaatega teletornile, kust omakorda avaneb suurepärane vaade mänguplatsile aasal Esku tänava aasas.

Lõpetuseks avastus laiast maailmast: Oja Road, Esko, MN, United States. Seal ei ole veel kohapeal käinud, aga eks võtame plaani :o)

30 detsember 2015 leidis Kleone [kleone]

Valitud sai Kangru küla. Ühega neist on mul isiklik suhe. Nimelt on sellest külast pärit minu isapoolne suguvõsa. Teisest Kangru külast on jällegi pärit mu hea tuttav.

Kangru küla, Märjamaa vald, Raplamaa (koordinaadid 58° 49' 39" 24° 34' 17")

Kangru küla, Halinga vald, Pärnumaa (koordinaadid 58° 33' 26" 24° 31' 36")

28 detsember 2015 leidis Kärt ja Karl [karljakart]

Esimene Kopli, mis meile pähe tuli asub Rae vallas, Lagedi aleviku kõrval. Pilt on tehtud kordinaatidel N 59 24 42.12 E 24 56 52.28. Teine koht on kurikuulus Kopli asum Põhja-Tallinna linnaosas pilt on tehtud Maleva bussipeatuses, taamale jääb Kopli ametikool. Kordinaadid N 59 27 18.24 E 24 41 19.61

25 detsember 2015 leidis Janar [matkymbereesti]

Selle aarde esimene leid tuli juba 07.11.15, kui kimasime mööda öist teed kodu poole. Ühel hetkel märkaisin tee ääres silti, mis tundus olevat valel kohal. Tõmbasin järsku pidurid peale, tagumine käik sisse ja sildi juurde tagasi. Ja mu silmad ei valetanud, seal oli kirjas Laeva N 58° 40′ 32,8″ , E25° 36′ 18,2″ ja me asusime Järvamaal. Kuna teine Laeva N 58° 29′ 08,9″ , E 26° 22′ 49,6″ asub Tartumaal, siis siia kanti sattusin alles jõulude ajal. Aga nüüd on see aare siis peos.

16 detsember 2015 kommenteeris Tanel [phantom]

Kauge maa mehi ajab selline sama nimega kohtade teema lausa mitmeks päevaks segadusse :)

http://www.sakala.ajaleht.ee/3437143/nimevigur-eksitas-kauge-maa-sohvri-saaremaa-asemel-mulgimaale

8 detsember 2015 leidis Märt [motma]

Vanasti kui jupp maad noorem olin mõtlesin juustpakendilt Selja nime nähes et näe kus tore oma vallas selline piimaühistu.Hiljem aastaid edasi hakkas pärale jõudma et nii ikka ei ole see koht palju kaugemal. Pühapäeval Järvakandist Sohlu männi poole kruiisides avastasin teel juba kolmanda Selja küla mis asub Raplamaal,Kehtna vallas(58 45,954 24 48,884).Kahjuks midagi peale puude eriti meelde ei jäänud. Täna põrutasin Viru-Nigula vallas asuvasse Selja külasse(59 29,550 26 24,123).Kuna päike kaamerasse paistis tegin pildi kodust kaugemal oleval küla piiril.Kõige viisakam hoone endises Selja mõisast on endine meierei,mis on taastatud seltsimajaks.Aa,palun vabandust uduse pildi pärast,see mu esimene selfie.Näed siis mis selles mängus järgi proovida saab.

17 oktoober 2015 leidis Lisette, Kristiin ja Jürgen [wamphiir]

Imperatiivi aaret otsides sattusime sellisele huvitavale külale nagu Nadalama. Nagu selgus, siis sellel külal on olemas Eestis ka nimekaim.

Nadalama küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond (Koordinaadid: 59° 4′ N, 26° 19′ E)

Nadalama küla, Kehtna vald, Rapla maakond (Koordinaadid: 58° 54′ N, 24° 53′ E)

9 oktoober 2015 leidis Anneli [anneli89]

Juhuslikult avastasin kaardilt 2 Esna küla, mis üksteisest kõigest 3km kaugusel. Tundus uskumati aga tõepoolest on Esna küla Roosna-Alliku vallas, kus kindlasti vaatamisväärsuseks Esna mõis N58°58'58" E25°47'22" ja Esna küla Kareda vallas erinevad asulad. Kareda vallas leidus nii kohalik kaart kui ka teemaja, valisin viimase vaatamisväärsuseks N58°58'18" E25°46'37". Kahjuks küll üksi olles ei suutnud meeles pidada ja ennast mõlemale pildile jäädvustada :(

27 september 2015 leidis Anni ja Sander [mushroom]

Meie valisime oma nimekaimudeks Urge. Esimene Urge on Pärnu lähedal (N 58 25 36.31 E 24 39 6.12) ja teine Kohila külje all (N 59 10 52.76 E 24 46 53.06). Esimeses külas nägime vaid bussipeatust, teises Urges on Statoil, mida ilmselt paljud külastanud.

31 mai 2015 leidis Tanel ja Pilditibi [phantom]

Ühe Kaarma leidsin Rakvere lähistelt. Sealsamas kõrval asub Väike-Maarja loomsete jäätmete tehas, pildil on kohalik tankla. Pilt on tehtud koordinaatidel N 59° 06.671' E 26° 14.243'.

Teise, rohkem tuntud Kaarma leidsime Saaremaalt. Kaarma kirik asub koordinaatidel N 58° 20' 58" E 22° 30' 40".

Aitäh peitjale.

1 september 2014 leidis Krista + JRM [kadari]

Kauksi Ida-Virumaal on ideaalne suvituskoht (58.990, 27.229). Ilus 'laulev' liivarand, mõnusad metsad ja suvel ka igaõhtune vene disko üle suvitusala.

Kauksi Põlvamaal (58.093, 27.220) on mulle natuke tundmatum, aga läbi sõites nägin kalapüügikohta ja külas tegutseb põhikool.

11 juuli 2014 leidis Anna & [kallo]

Kabala Raplamaal: 58.929171,24.651091

Kabala Järvamaal, Kabala mõisahoones: 58.691999,25.630166

Piltidel töötavad-toimivad koolid.

26 märts 2014 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Geotuuri käigus leitud Lääne-Virumaal Vinni vallas asuv Aruküla. Koordinaadid on võetud bussipeatuse ligidalt, mis on ka pildil - 59 11 42,2 ja 29 29 57,9. Valla kodulehe andmetel on külas 84 elanikku, tundus olevat tugev naabrivalve, meie pildistamist jälgiti. Teine Aruküla asub Ida-Virumaal Mäetaguse vallas. Koordinaadid 59 15 15,9 ja 27 18 38,7 on võetud küla varustava elektrialajaama juurest. Külas on 10-s asustatud majapidamises 33 elanikku. Kujutab endast tüüpilist vene küla - üks tänav ja mõlemal pool majad.

5 jaanuar 2014 leidis Sander [sander_s]

Sõmerut on siin küll eelnevalt mainitud, kuid vaid kui valda ja mitte kui nimekaimluse lõppobjekti ennast. Sõmerusid on tegelikult Eestis vähemalt 4 tükki, kõige suurem ilmselt Rakvere külje all paiknev Sõmeru. Kuid mina valisin need kaks:

1. Sõmeru, Kiili vald, Harjumaa - 59.245° / 24.898°. Suhteliselt tühi koht keset põlde ja soid. Lähim reaalne vaatamisväärsus on Tuhalas asuv nõiakaev, ca 5 km kaguses. Mina leidsin selle koha seoses Saarte aarde otsimisega.

2. Sõmeru, Kose vald, Harjumaa - 59.172° / 25.278°. Päris hea hunnik talusid Tartu maante ääres, veidi pärast Kose-Ristit. Risti üle maantee minnes asuvad ka tõeliselt kenad kohad - Paunküla raba rabajärved, nt Suur Kaksjärv oma ilusa lõkkeplatsi ja ka väikse aardega.

Sellest saab minu jaanuar 2014 ainus leid ja siingi jääb tegelik töö 2013 aastasse. Pole küll päris uusaastalubadus, kuid otsustasin oma ajakastutused veidi üle vaadata ja jaanuari proovi mõttes teha geopeituse-vabaks kuuks. Näis kuidas edasi.

25 detsember 2013 leidis Carolys ja Taavi [sun123451]

Lõpuks sai mõlemas kohas käidud! Hara nr 1 asub Noarootsi vallas, Läänemaal, pilt on tehtud koordinaatidel 59.06839 23.5827. Hara küla nr 2 asub Kuusalu vallas Harjumaal - seal oli Hara nimi peal vaid bussipeatustel ning ühel külalistemajal - 59 33 49.5 ja 25 38 20.7.

13 august 2013 leidis Ergo ja Edgar [edgar]

Mustla küla Järvamaal, Paide vallas.

Küla kaart (59°3′10.98″, 25°25′44.57″)

ja

Mustla alevik Viljandimaal, Tarvastu vallas (58°14′38.92″, 25°51′15.11″)

26 juuli 2013 leidis Markko ja Karl [synnip]

Vahastuid on Eestis kaks.

Üks on Harjumaal, Peterburi tee ääres asuv küla, kust ma ei leidnud mitte midagi huvitavat, peale väikese parkla, kus teel Narva poole jalga puhata.

Teine asub Raplamaal. Enne seda aastat oleks võinud see küla varjusurmas edasi elada, aga tänu NKT seeriale on see küla popiks tehtud oma mõistatusaardega.

Harjumaa sildi koordinaadid N 59 27 613, E 25 35 358 Raplamaa sildi koordinaadid N 58 55 341, E 25 12 071

14 juuli 2013 leidis Karl [zdrk]

Olen erinevatest Vanamõisatest möödunud korduvalt aga olin kindel, et selline nimekaim on juba leitud. Laupäeval pildistasin Lääne-Virumaal Haljala juures asuvat Vanamõisat N59°26'39'' E26°11'57'' ja täna tegin Harjumaal asuvast Saue külje all olevast Vanamõisast N59°19'23'' E24°31'1''

9 juuli 2013 leidis Anne [nuffi]

Mina nii ei mängi, kui seda tüüpi aardemängu leidsin, siis kohe tuli mitu paika meelde aga ei saa ju niimoodi mängida kui mäng juba ammu käib ja kõik minu esimesed mõtted juba käigus on. Teen siis proovi minagi: 1. Kärevere, Laeva vald, Tartumaa 58 25 48,15; 26 29 2,57 - lähedal ilus matkarada, Teemaja, kus on hea seenesalat ja vastlakuklid. Lisan Teemaja. 2. Kärevere, Türi vald, Järvamaa 58 43 30,04; 25 31 06,06 - küla, kus saab näha vanu tuletõrje autosid ja tehnikat. Lisan uue ja vana raudteejaama.

24 juuni 2013 leidis Tanel [timix]

Leidsin kodukandist kaks Lehtmetsat. Üks neist asub Harju maakonnas Anija vallas, koordinaatidel 59 19 22.34 25 20 37.98. Tegemist on Kehra eeslinnaga, seega pole seal peale elumajade eriti midagi. Teine asub Järva maakonnas Albu vallas, koordinaatidel 59 12 51.86 25 36 20.13. Külas asub ristmik, kust ühele poole minnes jõuab Valgehobusemäe matka- ja suusakeskusesse (keskus ise asub Mägede külas) ning teiselel poole minnes jõuab Tammsaare muuseumisse. Külas asub ka aare "Kas juba Tallinnas käidud?".

8 mai 2013 kommenteeris Karl [zdrk]

Talvel olime Markkoga parasjagu mõnda aaret Viimsi poolsaarel otsimas. Ühel hetkel mu silm märkas tuttavat nime ja käskisin otsa ümber pöörata. Kohaks on Kelvingi ja Leppneeme vahel olev Kivimäe koordinaatidel N59°32'49,43'' E24°51'14,91''. Teine samanimega koht asub aga Tallinnas koordinaatidel N59°22'40.40" E24°39'29.40"

[Muudatus] Kästi muuta mitteleiuks või teateks, sest ei vasta kirjelduses toodud nõuetele

6 september 2012 leidis andres [andres]

Lõpuks jäi juhuslikult ka mulle kaks ühenimelist paika ühel sõidul marsruudile. Ja pildidki said tehtud. Kirjas ju ei ole kui palju täpselt leidjast peab pildil näha olema, seega ma loodan et piisab kui mingi kehaosa minimaalselt näha. Vaatamisväärsustega oli seal kah kehvasti, isegi bussipeatuse silti ei õnnestunud tuvastada, mälestusmärkidest ja kirikutest rääkimata. Ainus nime kandev objekt mis silma jäi oli asulasilt, ja seda mõlemas külas.

Üks Kantküla piltidest on tehtud Torma vallas N58 49 53.6 ja E26 35 30.7 ja teine Rägavere vallas N59 18 27.2ja. E26 31 45.8

2 september 2012 leidis Laur [laur]

Aprillis sai sõidetud mööda Kõue vallas asuvast Triigist (59° 06' 02,2" 25° 14' 08,90") Sai siis ka pilt tehtud, kuna teine Triigi asub mul maakodu lähedal. Kordi sai sealt läbi sõidetud kuid täna sai lõpuks ka seal pilt klõpsatud ehk siis Triigi küla Väike-Maarja vallas (59° 07' 12,66" 26° 19' 5,37")

9 august 2012 leidis Fxz [fxz]
Käidud, tehtud.. Saaremaal siis olemas kaks sellist kohta nimega Veere. Asuvad nad teineteisest täiesti erinevates kohtades, üks nendest on loode nurgas, koordinaatidel 58°27,762N 022°02,807E ja teine kirdepoolses otsas koordinaatidel 58°30,142N 023°04,562E. Esimese asukoha lähedal on olemas ka aare B&B11 Veere rannaastang ja teise lähedal on aare Kirikuroti, seega arvan, et muid täpsustusi need kohad ei vaja...

2 august 2012 leidis mina ise ja üksi [menope]
Seda olen ma kogu aeg teadnud, et teel Viljandist Võrru on Pikasilla (poe ees 58°4'58'' 26°3'12''), mis jääb Valga maakonda Põdrala valda. Aga see, et ka Võru maakonnas Lasva vallas üks Pikasilla (bussipeatuses 57°56'35'' 27°4'52'') on, tuli mulle mööda sõites üllatusena. Nüüd kaardilt vaadates näen ma samas, et samanimelisi kohti on veel tohutult Eestimaa peal. Ju siis on igal pool pikad sillad. Valgamaal juhtus aga nii, et telefon keeldus kategooriliselt tegemast pilti minu näost, seega jäid pildile vaid sõrmed koos sildi ja Pikasilla vist ainsa vaatamisväärsuse - monumendiga.

28 juuli 2012 leidis Erle, Ellika [kriau]
Selle aarde leiu juures tõdesime, et igal kohal ei olegi külasilti :) . Eestis on kaks küla mis kannavad nime Röa. Üks neist asub Raplamaal, Rapla vallas(N 59°06'34,794" E 24°47'46,587" pildi tegemise koht) ning teine Järamaal, Väätsa vallas (N58°53'23,915" E25°29'14,805" ka pildi tegemise koht). Kohad ise väiksed.

Röa küla on mõnekümne elanikuga väike küla Rapla vallas Kohila valla piiri ääres. Tänu küla asukohale käib enamik tööealisi inimesi Tallinnas või teistes lähemates suuremates asulates tööl ja seetõttu sellist asja nagu külaelu või külakogukond siin ei eksisteerinud - tööd ja meelelahutust said kõik mujalt. Inimeste kodu piirnes ainult nende endi majaümbrusega. Seda, mis toimus ja kes elasid küla teises otsas, ei teatud. Paljud võibolla ei teadnud isegi, kust see küla täpselt algab või kus ta lõpeb. "Röa" oli lihtsalt üks naljakas sõna, mida läks vaja ainult siis, kui oli vaja kellelegi oma aadressi anda. (allikas http://www.roakyla.ee/sisu/meie-kula ).

Teises Röa külas on aga mõis, mille kohta saab infot siit: http://mois.ee/jarva/roa.shtml. Ning palju lapsepõlve mälestusi :).

18 juuli 2012 leidis uhkes üksinduses [viljarebane]
Pean ütlema, et autoga sõitmine on omandanud minu jaoks hoopis uue mõõtme - mitte kunagi ei ole ma olnud nii huvitatud KÕIKIDEST kohanimedest ja bussipeatustest, mis tee peale ette jäävad. Ning sildipiltidest, mis igaks juhuks tehtud, saab varsti kilose albumi kokku panna. Igatahes, vahel ikka näkkab ka ja seekord juhtus nii, et sõitsime Lääne-Virumaal Ristikülast läbi. Kaaslaste tüdinud nägude kiuste ajasin nad autost välja, surusin fotoka kätte ja sundisin pildistama. Asi oli igatahes küünlaid väärt, kuna täna hommikul kell pool seitse Pärnu poole sõites jäi teele teine Ristiküla. Selle pildi tegi juba auto. Kahjuks oli nii ühes kui teises kohas suurimaks vaatamisväärsuseks bussipeatus ning selle taustale jääv maaliline maastik. Kõik on ausalt ka pildile püütud. Ametlikud parameetrid siis: Lääne-Virumaa Vinni vald Ristiküla N59° 11' 13,57" E26° 34' 29,55" ja Pärnumaa Surju vald Ristiküla N58° 11' 3,64" E24° 47' 27,51".

21 mai 2012 leidis Helen [eren]
Sõidan pidevalt mööda kolmest Kolust. Preseneerin neist kahte: Kolu Järvamaal (58.7969 ja 25.2610) ning Kolu Läänemaal (58.8709 ja 23.5204).

1 aprill 2012 leidis Hannes [hpalang1]
Nii vana aare, ja Kadrina ikka leidmata?! Suurem Kadrina, Virumaa kihelkonnakeskus, kunagise nimega Tristvere, peaks geopeituritele tuntud koht olema. Sildipildid tegin sihilikult natuke nurga taga, koordinaatidel umbes 59 20 17 ja 26 8 52 - ehk läheb seda kohta lähitulevikus veel millekski vaja. Teine Kadrina on kaugel lõunas, Kodavere külje all, ja ma ei tea tast suurt miskit. Mingi elutegevus seal siiski toimub, kui pildi põhjal otsustada. Silt asub umbes koordinaatidel 58 42 18 ning 27 5 27. Ehk tasub perra kaeda?

13 november 2011 leidis Kaur ja Sass [kaurp]
Leidsime siis kohad nimedega Lähtse. Esimene Lähtse asub N 59º17.953 E 026º50.832, teine Lähtse asub N59º11.867 E 024º33.761.

13 november 2011 ei leidnud Hannes, Kaur, Sass ja Mammu [kaurp]
Leidsime siis kohad nimedega Lähtse. Esimene Lähtse asub N 59º17.953 E 024º50.832, teine Lähtse asub N59º11.867 E 024º33.761.

Muudetud mitteleiuks. Fotodelt puudub kirjelduses nõutud leidja.

22 september 2011 leidis Priit [armastan]
Leitud siis koht nimega NURME. Üks koht Harjumaal N 59°3'29,9" E 24°17'1,16" ja teine Pärnumaal N 58°27'59,27" E 24°31'13,98"

16 september 2011 leidis Alex,Dina [alex]
Kiisa küla Pärnumaal 58 23 45.4 ja 24 37 35.2 , samuti Kiisa Viljandimaal ning ka Harjumaal.Viimasest on siis ka pilt ja kõige atraktiivsem tundus seal kohalik raudteejaam. http://et.wikipedia.org/wiki/Kiisa_raudteejaam

18 juuli 2011 leidis Kristo, Terje, Ingrit, Carmel [kristof]
No nii, me siis märgiks ära sellise kohanime nagu: SUUREMÕISA. Esimene asub neist Muhumaal koordinaatidel: 58°34'53,0" 23°13'55,0" ja teine on Vormsi saarel koordinaatidel: 58°59'29,0" 23°11'32,0". Vormsil märkasime kahel ristmikul valgusfoori, mis oligi omaette vaatamisväärsus. Suuremõisa foor kahjuks ei töödanud, Diby küla oma, aga küll, liikluseeskirju ei rikkunud ja keerasime vasakule, muidu olekski sinna seisma jäänud. :) Suuremõisa nimelisi paiku on Eestimaal muidugi veel.

12 juuni 2011 leidis Kalvi, Jan, Janne [muhukalvi]

Tehtud!

12 juuni 2011 leidis Jan, Janne, Merike, Kalvi [muhujan]
Saaremaal, Mustjala vallas, Panga külas asub üks Saaremaa tuntumaid vaatamisväärsusi - Panga pank. Ilmselt on paik tuttav ka paljudele geopeiturite tänu samanimelisele aardele. Paiga koordinaadid 58° 34' 12,7" ja 22° 17' 17,0". Pildi tegemine oli lihtne, sest pank on suur. Palju keerulisem oli aga asi Läänemaal, Ridala vallas, Panga külas koordinaatidel 58° 49' 58,8" ja 23° 35' 8,2". Lõpuks sai aga ka sealt pank leitud.

22 november 2010 leidis Lauri [algaja]
Ühe Pringi "leidsin" kui sinna kolisin. See oli mitusada päikest tagasi. Hetkel on seal igasugu vahvaid asju nagu Vabaõhumuuseum, Paadi pubi, mõned paadisadamad ja 2 kirikut. Selle pildi koordinaat on N 59 31,200 ja E 24 48,509 ning selle pildi tegemiseks kulus umbes 3 aastat, sest koguaeg läks meelest maha. Sildist sõidan mööda umbes 2 korda päevas. Asub ta aga Harjumaal Viimsis. Teise Pringiga läks selles mõttes viletsasti, et peale sildi ma muud ei leidnud. Seal olen kah mitu aastat käinud aga mitte ühte maja pole leidnud. Viimasel korral leidsin bussipeatuse aga sellel pole nimesiltigi küljes. Iga aasta üritasin sealt mingi silti leida aga lähim oli see mis näitas, et 6 km on veel jäänud. Selle sildi koordinaat on N 58 2,222 ja E 26 13,932 ja asub ta siis Valgamaal Sangaste vallas. Bussipeatuse koordinaat on N 58 00,040 ja E 26 16,395

8 oktoober 2010 leidis Andres,Merike [andukutt]
Valga maakonnas Õru vallas on selline koht nagu Uniküla.Leidsime sealt mõned majad ja bussipeatuse (N 57°55'25" E 26°07'35").Lapsepõlvekodu lähedal asub teine Uniküla, mis asub Tartu maakonnas Haaslava vallas.Seal tegin kunagi ammustel aegadel olnud poest pilti (N 58°16'08" E 26°54'63"),kuna muud lihtsalt ei jäänud kaamera ette.Isegi bussipeatust ei leidnud.Muidugi on veel kolmas Uniküla ka, mis asub Ida-Viru maakonnas Maidla vallas(N 59°19' E 27°1').Sinna ise pole veel sattunud.

22 august 2010 kommenteeris Sandor [sandor]
selge, siis jääb mitteleid ;)

22 august 2010 kommenteeris Carolina [caro]
Kui te mõlemad viimased otsijad nüüd hoolikalt aardekirjeldust loeksite ja paneksite tähele, mida vaja teha on, siis vastus on ei. :)

22 august 2010 ei leidnud Sandor [sandor]
Küsimus teadjatele ja tarkadele :), kas see läheb leidmise alla,et Lasnamäel on Võru tänav 59°26΄26.05˝, 24°50΄4.62˝ ja Eesti kaguosas on linn Võru 57° 51′ , 27° 0′. Hetkel panin siis mitteleidmise või on see oopis teade, ei ma tea :S :).

21 august 2010 ei leidnud Sander-Sven [stother]
Kohtu tänav Saaremaal Kuresaares 58°15΄40.69˝, 22°29΄2.31˝ ning täna jalutasin mööda Tallinnas Riigikogu 59°26΄12.85˝, 24°44΄24.94˝ vastas olemast Kohtu tänavast mööda.

8 august 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
26. juulil sai Võrus käidud ja teepeal jäi HEIMTALi küla ette. Küla silti küll ei näinud, kuid võtsime koordinaadid bussipeatusest (N 50 54' 56,4'' E 026 48'57,7''). Külas asub täiesti toimiv kirik mis on näha ka piltide pealt. Sama nimega asula on ka viljandimaal (N 58 19' 7'' E 025 30' 21,7''). Viljandimaa Heimtalis tasub aga vaadata viinakööki.

24 juuni 2010 ei leidnud Kärt ja Andres [keity001]
Käisime siis Andu maakodus ja tagasi tulles märkasime TOOME bussipeatust 57 42`37,5 ja 27 09`29,4 sellistel kordinaatidel...see on 4 suunaline rismik(Võrumaal)... Luhamaa-Tartu ja Võru-Põlva viimases asub ka minu kodutänav, milles nimekaim Toome tänav, selles 24 majapidamist, keskelt kordinaadid 58 03`09,2 ja 27 04`19,3

14 juuni 2010 leidis Liia [groll]
Saaremaa Püha küla asub koordinaatidel, 58°18'12"N-22°43'11"E . Püha külas asub Püha Kirik, mis on üks Saaremaa vanim kaitsefunktsioonaalne ehitis ja on ehituslikult kindluskirik. Harjumaa Püha küla on Saue vallas koordinaatidel 59°21'45"N-24°31'27"E

2 mai 2010 leidis Triin [trine]
Leidsin kõigepealt ühe Loksa Tamsalu vallast Lääne-Virumaalt (N 59°16'0"E 26°2'49"), millest sai pildile II maailmasõja aegset karmi lahingut märkiv ühishaud. Seejärel komistasin ka ühe samanimelise linna otsa koordinaatidel N 59°34'35" E 25°43'17". Mäletatavasti valiti Loksa 1997. aastal Eesti kõige õnnelikumaks linnaks, viimasel ajal jõuavad meediasse küll pigem uudised 530 inimese koondamisest peamise tööandja, laevatehase ridadest. Läbisõidul silte otsides jäi silma siiski lausa kaks kaubamaja nimelist maja, uuem neist on koos Y-ga jäädvustatud.

2 jaanuar 2010 leidis jandra ja abilised [multifoon]
kuulsam kallaste asub peipsi ääres. isiklikust huvist lähtudes valisin vaatamisväärsuseks kuulsa kalda asemel hoopis eesti suurima sümfooniku eduard tubina sünnikohta tähistava mälestuskivi koordinaatidel 58°40'1,4" ja 27°9'8,5" teise kallaste leidsin muhumaalt. kallaste küla kõige suurem vaatamisväärsus minu külastuse hetkel oli päikseloojang, aga et ma śelle koordinaatida määramisega pisut hätta jäin, siis valisin logimiseks hoopis toreda lambaliiklusmärgi koordinaatidel 59,6652° ja 23,2484°. ja ei saa muidugi mainimata jätta, et muhu kallaste külje all kasvavad maailma kõige kibedamad õunad :)

6 november 2009 ei leidnud Svea ja Helen [leenu]
Esmalt sai fikseeritud Tallinnas Krsitiine linnaosas asuva Mustjõe tänavasildi koordinaadid: 59° 25' 26,9" 024° 41' 14,6" ja seejärel, õhtuses lumesajus, Harjumaal Anija vallas Mustjõe külas asuva Mustjõe kõrtsi juhatava viida omad: 59° 17' 55,8" 025° 25' 13,1". Mustjõe kõrts on super lahe koht igasugu ürituste korraldamiseks. http://www.mustjoe.ee/index.htm Seal on ka üks Eesti viiest parimast ehtsast suitsusaunast.

18 oktoober 2009 leidis marge [renee49]
hiiumaal on kaks küla mis kannavad nime kurisu üks küla asub emmaste vallas ja teine kõrgessaare vallas emmaste valla kurisu küla asub N: 59°12'23,2" E: 21°94'97,2" ja kõrgessaare valla kurisu küla asub N: 58°76'98,2" E: 22°53'8" mõlemas külas on karstilehter ehk neeluauk.

20 august 2009 leidis Tauno, Airi, Laura-Liisa [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

20 august 2009 leidis Tauno, Airi, Laura-Liisa [tralls]
Äksi on küla Tartumaal Tartu vallas. Koordinaatidel N 58° 31' 48", E 26° 38' 24" asub Äksi Püha Andrease kirik. Äksi kirik ja bussipeatus on küll millegipärast sattunud Jõgevamaa territooriumile. Äksi külast leiab veel Kalevi poegade liisukivid, Soomepoiste muuseumi ja Saadjärve looduskeskuse.
Äksi on ka küla Harjumaal Kõue vallas. Koordinaatidel N 59° 7' 5", E 25° 10' 15" asub Äksi meierei. Mõnekümne meetri kauguselt leiab aga Äksi rändrahnu.

16 august 2009 leidis Marti & Kristi [trykk]
Pulli külas, Orissaare vallas (58°36'46,02" 22°57'24,20"), leian kõige suuremaks vaatamisväärsuseks Pulli Panga, seda külastades on võimalik teha ka üks aardeleid. Teises Pulli külas, Sauga vallas ((58°25'10,05" 24°40'25,69"), asub üks vanimaid Eestist leitud asulakohtadest. Rohkem Pulli asulakohast: http://www.pernau.ee/lkd/esemed/pulli.php Mõlemad pildid on tehtud asula sildi juures.

25 juuli 2009 leidis Jaanika,Elvis,Kris ja Karlis [ullunt]
Teel sünnipäevale läbisime kevadpealinna külje all asuvat Lokutat ,kordinaadid 58 48 49,28 25 24 12,1, ja Raplamaale jäävat Lokutat kordinaatidel 58 47 42,92 24 55 53,2.Edasi Eidaperre.Raplamaa Lokutal asub kohe bussipeatuse vastas vana meierei hoone, milles asub praegu kohalik pood.Kolhoosiajal asus seal kolhoosi kontor.Hoone säilinud väljaspoolt samasugusena ka praegu.

14 juuli 2009 leidis L@SSIE [lassie]
Sillaotsa küla asub Paide külje all. Koordinaatidel 58°54'18,32" 25°34'40,97" asub silt, mida on näha esimesel pildil. Tegemist on huvitava põhjuse ja tagajärje kokkulangemisega. Mille tõttu võib arvata, et Sillaotsa mehed lähenevad asjale komplektselt. Sillaotsa küla asub ka Tartumaal. Koordinaatidel 58°17'35,41" 26°53' 35,38" asub silt, mis juhatab saabuja Sillaotsa põhikooli. Sillaotsa põhikool on tuntust kogunud kooliõpilaste osalemisega telemängudes. Sillaotsal elab ikka päris mitu inimest, kuid tigusid on seal nüüd kindlasti sadade võrra vähem, sest neid süütuid toiduloomakesi jäi hulgaliselt mu jalgratta alla, kui ma öösel pildistamas käisin.

27 juuni 2009 leidis Lembit [polekala]
Eestimaal ringi tiirutades sai leitud kaks ELLAMAA-d. Üks neist asub Rapla maakonnas Kehtna vallas 58 41,689 24 56,108. Selle küla ligidal asub Sepa-Mihkli rändrahn. Teine Ellamaa asub Harjumaal 59 03,089 ja 24 10,709. Seal külas miskit suuremat silma ei hakanud, kui siis see, et Ellamaad läbib Riisipere-Haapsalu raudteetammist kujundatud terviserada.

9 juuni 2009 leidis Maria ja Mark [mark]
Saaremaal üksi on päris palju nimekaime. Randvere sai valitud väga isiklikel põhjustel. Ja vähe sellest, et nimed on ühesugused siis leidsime ka kaks ühesugust silti, mis viitavad erinevatele küladele.

8 mai 2009 leidis Jaanus, Eneli, Mirell [jmets]
Leidsime kaks Torit. Üks neist (58°48΄16.25˝ 25°28΄16.5˝) vahetult Türi külje all ja teine (58°28΄58.71˝ 24°48΄54.41˝)oma tuntud headuses Pärnumaal.

10 märts 2009 leidis Hannes [jussike]
Kaks ühenimelist küla – OANDU – asuvad üks Lääne-Virumaal, teine Ida Virumaal. Lääne-Virumaa Oandus (N 59° 33' 58,5" E 026° 06' 05,6") on võimalik tutvuda Koprarajaga (pilt 2), otsida geopeituse aaret loodusrajal, kasutada RMK teenuseid puhkamiseks. Ida-Virumaa Oandus oli kunagi kool (majagi põlenud), oli kauplus (pilt 3), oli RMK metskonna kontor (põlenud) ning enam pole bussiühendustki. Külale osutab ainult viit teeristis (pilt 4) koordinaatidel N59° 16' 46,3" E026° 59' 32,2".

3 jaanuar 2009 leidis Triin [linnapreili]
Eestis on kolm KÕRVEKÜLA, kaks neist asuvad Lääne-Virumaal, Kadrina ja Tapa vallas ja üks Tartumaal, Tartu vallas. Augustis õnnestus külastada Kadrina vallas asuvat Kõrveküla. Koordinaadid: 59 22 15, 25 58 22 Tol hetkel osutus vaatamisväärsuseks osutus tee äärde juhtunud geodeetiline punkt. Hilisemad guugeldamised väga olulist infot küla kohta ei lisandanud. Lõplikuks aarde vormistamiseks sai "päris" kodu lähedal käidud – nimelt 5,5km Tartust asuvas Kõrvekülas. Nähes hoogsalt ehitatud uuselamuid siis olen päris veendunud, et ühel päeval on Kõrveküla üks Tartu linnaosa. Põhjuseid ja eeldusi on mitmeid – küla seob Tartuga suht korralik bussiliiklus, olemas renoveeritud koolimaja ja lasteaed, toidupood. Väljaspoolt Tartut on võib olla kohanimi rohkem läbi suitsukala tuttav, nimelt Kõrveküla Kalatööstus asub kohe toidupoe kõrval. Seega ei ole üldse kummaline kui juhuslikult tunnete sooja suitsukala lõhna järgmistel koordinaatidel: 58 25 11, 26 46 44

17 oktoober 2008 leidis Paavo [speedy]
Mis valesti, see uuesti - vt logi 10. novembrist 2007 ID-ga 19989... See aasta ;-P jäädvustusin nii varemmainitud Jõelähtme vallas, Harjumaa KOOGI uhke külapoe ees (N 59° 26' 28.3" E 25°10' 15.1"), kui ka Tabivere vallas, Jõgevamaal KOOGI küla paisul (N 58° 34' 16.5" E 26° 29' 39.9"). Külastada tasub mõlemat kohta 2007a logis mainitud põhjustel. ja nüüdseks on mõlemasse kanti veelgi aardeid tekkinud :-)
Põnevaid Koogide külastusi teistelegi! Ja maitsvaid kooke ka! ;-)
http://www.geopeitus.ee/?p=350&c=472#19989

17 oktoober 2008 leidis Hanno [hanno5000]
Saare maakonnas asuv Kuressaare linn ei tohiks kindlasti vajada pikemat tutvustamist, samuti ka selle linna uhkuseks olev loss, mille juurde viiva tee leiab koordinaatidelt N 58 14,895 E 022 28,854. Samanimeline küla asub siis Viljandimaal Tarvastu vallas, ei ole seal bussipeatust ja ei näita ka kusagilt ühtki teeviita sinna, ometi on selline koht olemas ja elab oma vaikset külaelu. Tähtsaim koht tundus olevat laut keset küla, mille ees paiknev torn tundus olevat koha ainuke "vaatamisväärsus", asub see siis koordinaatidel N 58 12,372 E 025 50,554.

17 oktoober 2008 leidis Airi [airce]
Teel Lõuna-Eesti tuurile külastasin Järvamaal Koigi küla, kus asub ilus ja pisikene kunagine Koigi mõis, milles aastast 1920 avati Koigi Põhikool. Koordinaatidel 58° 50' 0,3" 25° 45' 2,7". Kuna enda sugulased elavad seal ligidal siis on kunagi ka ise selle kooli ruumides au olnud ringi liikuda ja kooli kõrval aidatud teistel ÜKT tunde teha :)
(Kuna sel hetkel, kui mina seal olin oli koolimaja fassaadi korrastustööd pooleli, siis ei hakanud koolimaja pildistama.)
Teine, tunduvalt väiksem Koigi küla jäi teele Lõuna-Eesti tuurilt naastes Raplamaal, koordinaatidel 59° 04' 15,7" 24° 45' 44,6". Sealt kahjuks midagi suurejoonelist ei tuvastanud aga sai end siis lasta jäädvustada bussipeatuses, kus ilmselt busse ei sõida, seega on seal arvatavasti hea ja rahulik elada.

19 august 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
Paari nädala tagusel Hiiumaa reisil sattusime ootamatul kombel hoopis Rootsi. Kõrgessaare vallas (N58° 59' 27'' E22° 31' 08'') asuv Rootsi on väike unine küla, mille suurimaks väärtuseks ja iseloomustajaks on sealsed inimesed. Puuduvad pilku püüdvad vaatamisväärsused, kuid see-eest on rohkelt puhast õhku ja kõrvu paitavat linnulaulu. Nüüd liikudes ringi Raplamaal sattusime ootamatult taaskord Rootsi. See Kohila vallas asuv küla (N59° 08' 47'' E24° 44' 14'') oli veelgi väiksem ja unisem. Sinna ei vii ükski bussiliin ja elamudki saab ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei kaunista seda paika ükski vaatamisväärsus ega meelita ta suursuguse hiilgusega. Tema suurimaks väärtuseks on taaskord vaikus ja rahu.

19 august 2008 leidis Maarika [maarikam]
Seoses Haapsallu sõiduga said nimekaimud leitud. Läänemaal Ridala vallas asuv Võnnu ning Tartumaal Võnnu vallas asuv Võnnu. Läänemaa Võnnus sai pilti klõpsitud koordinaatidel 58/57/22; 23/41/38 ning Tartumaa Võnnus 58/17/02; 27/02/30. Läänemaa Võnnu vaatamisväärsuseks arvasin olevat Võnnu mõisa varemed, millele päris ligi ei pääsenud, kuid eemalt pildistada sai. Mõisat mainiti esmakordselt 1341. aastal. Tartumaa Võnnu vaatamisväärsuseks valisin mõistagi kiriku. Kirikut hakati ehitama 1232. a ning see on pühendatud apostel Jakobusele. Kirikut on aja jooksul suuremaks ehitatud. Läänemaa Võnnus käisin 12. augustil, Tartumaa Võnnus täna.

17 august 2008 leidis Pille-Riin ja Ermo [pioneer]
Vasalemma vallas Harjumaal asub Rummu alevik. Rummu aleviku üks tuntuimaid objekte on koordinaatidel N59 13´45´´ E24 12´14´´ asuv Murru Vangla, mis on ühiselamutüüpi kinnine meestevangla. Murru Vanglas kannab karistust umbes 1600 kinnipeetavat. Seal töötab 365 inimest, kellest 255 on vanglaametnikud (http://www.vangla.ee/murru). Teised tuntud Vasalemma valla Rummu objektid on Rummu paekarjäär ja tuhamägi. Harjumaal Kuusalu vallas asub aga Rummu küla, kus koordinaatidel N59 26´51´´ E25 18´15´´ asub 1494. aastal esmamainitud Rummu mõisa 1970-ndatel täiskahekorruseliseks kortermajaks ümber ehitatud endine hoone. (http://www.mois.ee/harju/rummu.shtml). „Mõisahoonest“ põhja suunal asub Rummu järv, mida Kalevipoja lugudes käsitletakse seoses ühe piraka härjaga, kes tahtis Rummu järve ära juua ja kelle Kalevsson siis maha lõi (http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/28.html).

3 mai 2008 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Mis valesti, see uuesti :) Jätkame Rahkla teemaga. Lääne-Virumaal on kaks sama nimega küla. Ühes neist on mu lapsepõlve kodu ja teisest olin midagi kuulnud. Sõmeru valla Rahkla koordinaadid: 59° 22,305' 26° 34,472' Asub Tallinn-Narva mnt ääres. Pilt tehtud küla sildi juures. Laekvere valla Rahkla koordinaadid: 59° 05,55' 26° 31,55' Pildile sai jäädvustatud nii küla silt, kui vaade meie lähedal asuvale kuulsusele - Kellavere radarile :)

29 märts 2008 leidis Gerto & Nele [gernel]
Meie nimekaimud on Mõisakülad :) Mõisaküla linn Viljandi maakonnas. Linnavalitsuse ees sai koordinaadid (58° 05,560' 25° 11,149') võetud ja teine Mõisaküla küla (58° 37,434' 24° 36,844') Pärnu maakonnas aga...viimase sõitime läbi ja meie üllatusex polnud seal ei külale viitavat nime ega ei leidnud ka ühtegi bussipeatust :((( Vaatamisväärsusi seal ausalt öelda pole mitte ühtegi...ei hakanud ka talumehi häirima nende kodusid pildistades. Lisasime siis vaatamisväärsusex ühe suurema kivi mis sealt leidsime, kivi ise on mõni sada meetrit enne Mõisaküla kui Pärnu-Jaagupi poolt tulla. Loodame et läheb arvesse leidmisena kuna sai selle aardega lausa öö peale jäädud et mõlemad paigad läbi käia :)

28 veebruar 2008 ei leidnud Kaido(2) [kaits747]
See aare oligi veel mitteleidmiseks märkimata. Tundub et aja jooksul on algset teksti veidi ka muudetud (Pead ei anna - raha ammugi mitte). Saaks selle täpi gepsust ka minema.

24 veebruar 2008 leidis Rain [taiks]
Sai ka erinevaid variante läbi kaalutud. Lõpuks jäi peale Peedu küla. Tuleb välja, et mu töökaaslasel on mitte üks vaid lausa kaks omanimelist küla. Üks asub Järvamaal N59:11:52.92 E25:36:32.90 ja teine Pärnumaal N58:12:45.42 E24:42:50.40

19 veebruar 2008 ei leidnud Leho [morgot]
Sai kah siis see pikalt otsitud aare leitud. Täpselmalt sai siis leitud KÄRU nimelinsed kohad.
Üks Käru asub Väike-Maarja kandis koordinaatidel N58'57,457 E26'26,594 ja
teine Rapla ja Türi vahel Koordinaatidel N58'49.264 E25'08,745.
Ühes leidsin jääs järve teises oli ainuke vaatamisväärsus külapood.

20 jaanuar 2008 leidis Sirje ja Andreas [gpsitu]
Leidsime kaks Peetrit - ühe suure ja teise väikese. ;-) Suurem Peetri ehk siis alevik asub Järvamaal Kareda vallas. Seal on päris palju vaatamisväärsusi, kuid neist silmapaistvaim on Järva-Peetri kirik koordinaatidel N58° 56' 33" E25° 50' 8".

Väiksem Peetri ehk Peetri küla asub Harjumaal Rae vallas. Seal on vaatamisväärsustega kitsam, kuna tegemist on popi elamurajooniga. Aga midagi siiski leidsime - koordinaatidel N59° 23' 23" E24° 48' 22" asub "Vana Veski" restoran.
http://mrcostello.wordpress.com/2008/01/20/nimekaimud-leitud/

15 jaanuar 2008 leidis Ain [aints]
KAAGVERE I (N 58 00,271 E 26 37,279) on küla Põlvamaal Kanepi vallas. See Otepää-Kanepi maantee vahel uinuv kohake ei pakkunud peale bussiootepaviljoni midagi huvitavat, küll aga meenusid sellega seoses kooliaeg ja porgandid (riivitud!). Kaagvere II (N 58 20,893 E 26 53,368) on aga Tartumaal Mäksa vallas paiknev asula, mis kurikuulus tütarlaste erikooli poolest. Minu kooliajal tekitas selle nime mainimine klassiõdede hulgas õõva, poiste seas aga nilbeid sosinaid ja ümberjutustusi „tõesti sündinud lugudest“. Palun vabandada, aga üksi olles ei saanud ma ennast pildile jäädvustada, kõrge auto ja selle ümarad vormid ei võimaldanud aegvõtetki kasutada, ühtki abilist ei olnud kah näha.

5 jaanuar 2008 leidis Maku [maku]
Valisin oma esimeseks kohaks Saaremaal asuva Nasva küla ja sealt täpsemalt Nasva silla(jõe) N58 13, 710 E22 22,956. Miks? Sest sealt hüppavad suvel poisikesed pommi, politsei möödab kiirust ja kahjuks on ka paljud kihutajad "tänu" sillale kaotanud oma raudhobuse üle kontrolli ja põrutanud majja jne. Teiseks kohaks siis Hiiumaal asuva Nasva küla ja sealt siis täpsemalt Nasva kadakad N58 48,638 E22 44,670. Sealsel alal on kadakad suured kui puud. Minge uurima ;)

18 november 2007 kommenteeris Ove [ove]
Ei taha norida aga peitja soovil peaksid nimekaimud olema kas linn, küla või alevik. Nõmme linnaosa ei kuulu neist aga ühegi alla.

18 november 2007 leidis Merily ja Merike [mooritz]
Meie, kes me oleme kunagi saanud linlasteks, ihkame ikka ja jälle pöörduda tagasi oma juurte juurde — sõita maale, kus me võime leida looduse poolt pakutavat ürgset elujõudu ja maandada oma igapäevaseid pingeid väljudes tormakast linnamelust. Seda võimalust pakub Teile Nõmme kõrts, koordinaatidel N 59º 02´37,0“ E24º51´52,8“,mille üle 200 aasta vanused seinad on täidetud positiivse energiaga, mis rahustavad inimesi nii Virust kui Võrust, Harjust kui Sõrust. Koostöös ümbruskonna turismitaludega pakutakse aktiivseks puhkuseks ratsutamist, rabamatku, parve- ja kanuusõite, teha käsi valgeks — proovida leivategu või teha käsi mustaks — katsetada sepatööd ja lumisel ajal kasutada suusaradasid. Nädalavahetustel korraldab Nõmme kõrts ansamblite saatel tantsuõhtuid. Veel aastal 1958 võis tallinlane sõita kitsarööpmelise reisirongiga Vääna- ja Tallinn- Väikese vahelisel teelõigul, mis vuhises ka läbi Nõmme. Ajaloolise Nõmme raudteejaama N59º23´09,7“ E 24º41´11,2“ ühes tiivas asuva Nõmme muuseumi püsiekspositsioon näitab Nõmme kui iseseisva linna arengulugu aastatel 1926 - 1940 ja ka varasemaid aastaid alates Nõmme rajamisest Nikolai von Glehni poolt 19. sajandi lõpus. Muuseumis on kaks eksponaatide saali ning näidiskabinet, kokku on pinda 142,7 m². Eksponaadid on kogutud Nõmme elanikelt, lisa on saadud ka Tallinna linnamuuseumist, kus hoiti osa omaaegse Nõmme muuseumi kogudest. Lisaks püsiekspositsioonile saab muuseumis näha ka vahetatavaid näitusi. Nõmme raudteejaama kõrval peibutas kunagi möödaminejaid lihtsas puumajas pesitsenud einelaud. Vanad mäletajad meenutavad toda kohta miskipärat restoranina. Ent vanade tähtraamatud on seda kohta nimetanud Nõmme raudteejaama einelauaks või puhvetiks. Eelmise Vabariigi päevil oli (vähemalt ühel perioodil) selle sööma- ja joomakoha omanikeks Nahkur ja Triikmann. Maja oli eestiaegne , pandi püsti kusagil kahekümnendail. Einelaud pühiti ajahamba tahtel sootuks kuuekümnendate esimesel poolel. Vana kõrtsu hõng meenub Nõmme raudteejama ( mis nüüd on juba mitu aastat Nõmme muueumi päralt) kõrval oleva ajalehekioski taga olevas väikese pargi kohal ikka ja taas. Vanast puumaja uksel oli kunagi rippunud veidi imelikult sõnastatult silt: " Õhtul mängib muusik".

14 november 2007 leidis Ove [ove]
Mina leidsin 2 nimekaimu kohe Tallinna külje alt, tegemist siis Maardu linnaga ja Maardu külaga, mis on üksteisega külgepidi suisa kokku kasvanud aga mis kumbki elavad siiski oma elu. Maardu linna infoga saab tutvuda aadressil http://www.maardu.ee/index.php?page=55&. Maardu linna mõõtmetelt suurim looduslik vaatamisväärsus on kindlasti Maardu järv ja pildi kerge jääkooriku ja lume all Maardu järvest tegin koordinaatidelt N 59 27 5.86 E 24 59 53.89. Maardu linnas paikneb praegusel hetkel 3 geopeituse aaret Flotoliiv, Kopamehe ja Punane joon. Maardu linna väiksem vend ehk nimekaim on Maardu küla, mille tuntuim vaatamisväärsus on Maardu mõis, mille jäädvustasin fotole koordinaatidel N 59 25 45.4 E 25 01 3.92. Mõisa järgi on nime saanud nii Maardu küla, Maardu järv kui ka Maardu linn. Mõisa kohta võib täiendavat infot vaadata aadressilt http://www.maardumois.com/index.php. Kui Maardu linnas elab üle 16 tuhande inimese, siis Maardu külas on 1.1.2007 seisuga vaid 121 elanikku. Maardu küla territooriumil teadaolevalt ühtegi geopeituse aaret ei paikne.

10 november 2007 ei leidnud Paavo [speedy]
Lisan siia veel kaks huvitavanimelist kohta Eestimaal - Koogi(d) :) Esimese Koogi küla leidsime Jazzyga kuu aega tagasi Jõgevamaal Tabivere vallas, kui suundusime auto-orienteerumisele Raudsõrmus 2007. Koordinaatidel N 58 34 16.5 E 26 29 37.5 asub Koogi küla bussipeatus ja tundus, et mõisale kuuluv või mingi muu vana hoone. Pilt tehtud pimedas autotulede valgel, pole kahjuks suurem asi. Lähim aare on Hingetundja.
Loe Jõgevamaa Koogi küla ajaloost lähemalt: http://www.tabivere.ee/index.php?main_id=1256,1251,1252,1686

Harjumaal, Jõelähtme vallas asuvast Koogi külast sõitsin läbi, naasedes Sinise, Keldri ja Fosforiidikarjääri aarete juurest. Seal panin kirja kena sildiga toreda külapoe koordinaadid: N 59 26 28.3 E 25 10 15.1. Samast on ilusa vaatamisväärsuse - Jägala joani - vaid kilomeeter põhja poole. Lähim aare Koogipoiste Pirita, mida võib ka Harjumaa Koogi külastamisväärsuseks lugeda :)
Mõni tarkur võiks kirjutada Wikipediasse Harjumaa Koogi küla kohta rohkem, kui seal hetkel on :)
Põnevaid Koogide külastusi teistelegi!

4 november 2007 leidis j444 [joonas444]
suvel rattaga sõites juhtusin maidlasse raplamaal, rapla vallas (maidla mõisa koordinaadid 59 3 5 ja 24 53 44) ning kuna olin varem kaarti uurides märganud, et sellest maidlast on 30 km kaugusel linnulennult lausa kaks maidlat veel, lasin "igaks juhuks" hulkuril, kes oli minuga kaasas, iksitada maidla sildi juures ning seejärel pildistasin maidla mõisa, ainust kohalikku vaatamisväärsust, kus hetkel tegutseb lastekodu. ning kolm kuud hiljem, suundudes kopra aarde juurest koolmele, jõudsingi saue vallas ja harju maakonnas asuvasse maidlasse. lasin ennast pildistada ainsal kohalikul "maidla" kirjaga "viida" juures. ning siis tuli leida vaatamisväärsus... mida polnud. kõige tähelepanuväärsemaks kohaks maidlas otsustasimegi olevat sellesama maja, mida fotol näete: maidla seltsimaja või mis ta nüüd oligi... koordinaadid on 59 13 23 ja 24 35 32.

28 september 2007 leidis Max [max]
Meie leidsime nimekaimud nimega Kõpu. Leidmine toimus juba eelmisel suvel. Esimene nimekaim on Kõpu alevik Viljandimaal. Koordinaatidel N 58°19’28” ja E 25°18’19” on aleviku keskus. Pildil olev Kõpu kirik on ehitatud 19.sajandil. Veidi lõuna poole jääb Suure Kõpu mõisahoone. Mõisa esinduslik klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal. Praegu asub mõisahoones kool. 2003. aasta kevadel avati osa mõisa esindusruumide seinamaalinguid. Ja teine tuntum nimekaim asub Hiiumaal. Kõpu poolsaarel Kõpu tuletorn. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee. Kõpu tuletorn ehitati laevade hoiatamiseks Hiiu madala eest. Kõpu tuletorn valmis aastal 1531, seega torni vanus juba 476 aastat. Ta on Läänemere ja Baltimaade vanim tuletorn ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on pidevalt põlenud tuli. Kõpu tuletorni koordinaadid N 58°54’57” ja E 22°11’58”.

28 juuli 2007 ei leidnud Janika ja Villu [jansa84]
Leidsin Lääne-Virumaalt kaks sama nimega küla. Ülesanne oli lihtne, sest ühes neist elan ma ise ja teisest olin midagi kuulnud. Nimeks siis Rahkla. Sõmeru valla Rahkla koordinaadid: 59° 22,305' 26° 34,472' Pildil siis bussijaam. Laekvere valla Rahkla koordinaadid: 59° 05,55' 26° 31,55' Pildile sai jäädvustatud Rahkla kõrgeim tipp :)

5 aprill 2007 leidis Mari, Tiina ja Siim [marx303]
Üritan siis uuesti ja paremini :) Külad on seekord Ulvid. Ida-Virumaa Ulvi (N 58 53 22,6 E 026 48 44,0) on päris pikk küla. Isegi bussipeatuseid oli seal 2: Ulvi 1 ja Ulvi 2. Neist viimases sai ka pilt tehtud. Siis kui naasime Kalevipoja uisuvõistluselt. Elanikke on Ulvis Vikipeedia andmetel 244. Lääne-Virumaa Ulvi asub koordinaatidel N 59 19 33,4 E 026 37 58,4. See Ulvi on Rägavere valla keskus. Pildile jäid vallamaja ja tema vastas olev Rägavere mõis. (Siim oli autos magama jäänud ja ma ei hakanud teda äratama. Seega on pildid ilma inimosaluseta.) Jah, ka Rägavere mõisasid on 2. Üks on Ulvis ja teine on koordinaatidel N 59 19 30,5 E 026 29 16,4 Selle on ära ostnud ameeriklane, kelle nimi on Morgan ja kes kasvatab hulgaliselt lambaid. Kuna pilti pidi inimestega tegema ja Siim ikka magas, siis saab siia pandud foto Siimu lasteaiarühma visiidist Rägavere mõisa. (Rägavere mõisade kohta pärinev info tuli Rägavere vallamajas oleva naise suust.)

12 jaanuar 2007 ei leidnud Mari [marx303]
Mina leidsin kaks Udrikut. Mõlemad peaks paiknema Lääne-Virumaal. Esimese leidsin 10.12.2006 Tudu lähistelt, koordinaadid 59 13' 11,4 ja 26 46'29,8. Pilt on see puidust bussipeatusega. Teise püüdsin pildile täna. Tänaläbitud Udriku asub Tapa-Kadrina teel, koordinaatidel 59 17' 53,6 26 03'33,7.

10 detsember 2006 kommenteeris Raivo [raivo]
Selgub, et ka seda tüüpi aarded vajavad hooldust. Tuletan potentsiaalsetele leidjatele meelde, et enne aardejahile asumist oleks hea läbi lugeda kirjeldus ja vaadata ka näidisleidmist. Nii saab kohapeal põhjalikumalt ja täpsemalt ringi vaadata ja hiljem hea leidmist vormistada.

7 detsember 2006 leidis Kalle [sookoll7]
Leitud siis koht nimega SOE.Arvestades antud aastaaega ongi seal soojem, kui mujal, sest lund ju pole.Üks koht Viljandimaal( N58 12.613 E 25 55.940 ) ja teine Valgamaal ( N57 54.612 E 26 02.413 )

28 november 2006 leidis Valijana, Raimond, Elvis ja Ivar [ib777]
Mõlemad kohad olid juba ammu teada, aga ei tahtnud kuidagi pildile jääda. Esimene sai leitud 04.11.06 koordinaatidelt 59° 15,869 ja 26° 26,885 L-Virumaalt ja teine 28.11.06 koordinaatidelt 59° 27,550 ja 24° 34,394 Harjumaalt.

7 september 2006 ei leidnud Kaido [kaido]
Selle aarde otsimisega kulus aega peaaegu pool aastat :) Aarde esimese otsa leidsime 1. aprillil 2006 Lahemaalt (N59 32 05 E25 52 08), kui olime jää alt vabanevaid jugasid vaatamas (Nõmmeveski, Joaveski jne). Vähma asulas miskit tähelepanuväärset silma ei hakanud, sellepärast peatusime siis sildi juures. Miski rist on moodustatud Kaits747 abiga. Lõpp-aarde leidsin aga täna Viljandisse sõites. Viljandimaa Võhma vaatamisväärsus on endine lihakombinaat, pildile sai aga silt linna nimega (N58 37 44 E25 34 05).

26 august 2006 leidis Silver, Kaarel ja Aare [karuonu]
Esimese Võhma avastasime paar nädalat tagasi Harjumaalt ühe seiklusmängu ajal N59 32' 06" E25 52' 07", teise leidsime Saaremaalt N58 31' 50" E22 20' 28". Pildile püüdsime Saare-Võhmast ühe Hollandi tüüpi veski.

25 juuni 2006 ei leidnud Silver ja Aare [karuonu]
Leidsime Karula Lääne-Virumaalt koordinaatidelt N59 32' 18"; E26 14' 06". Selle koha pärliks oli üks vana ja vahva kõrtsihoone. Teine Karula jäi meie teele Valgamaal N57 45' 25"; E26 18' 21". Otsisime üles mõisa valitsejamaja ning piilusime lahtise ukse vahelt sisse. Kodus aarde kirjeldust lugedes selgus kurb tõsiasi, et olime ise fotode pealt välja jäänud, rääkimata X tegemisest. Võtame pisut hoogu ja uuesti otsima:)

11 juuni 2006 leidis Miki ja Tibu [miki]
Lõuna-Eesti tuurilt tagasiteel jäi silma üks nimekaim. Kose jäi meile jalgu koordinaatidel 57°48,751 ja 27°02,921, Võru külje all. Teine siis mõni tund hiljem Harjumaal 59°09,919 ja 25°10,932. Pildid pole küll suuremad asjad. Ilus lõuna-eesti tegi mälukaardi täis ja tuli alternatiive kasutada.

20 mai 2006 leidis Reido, Anne [reido]
Peipsi äärest leiab kaks Kasepää asulat. Üks neist asub Kasepää vallas Mustvee ligidal, on üks neljast omapärase 7km pika tänavküla äärde jäävast külast. Koordinaatidelt 58° 47' 40 ja 26° 57' 36 leiame vallavalitsuse hoone, bussipeatuse ja ühe mälestusmärgi 1941a hukatutele. Teine Kasepää asub Peipsiääre vallas, Kolkja ja Varnja vahel, koordinaatidelt 58° 31' 47 ja 27° 13' 49 leiab väga hästi säilind vanausuliste kiriku.

28 märts 2006 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Aarde leidmiseks käisime kahes Varangu mõisas. Esimese leidsime koordinaatidelt 59 28 13 26 20 39. Seal asub mõisa viinaköök mis on mõisahoonetest paremini säilinud. Hoones asub raamatukogu. Teise Varangu mõisa leidsime 50 km kauguselt koordinaatidelt 59 02 15 26 05 55. Mõis on nagu suur osa Eesti mõisadest mitte just ideaalses seisukorras. http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=13644&number=211&rubriik=73 http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=13643&number=211 http://www.mois.ee/jarva/varangu.shtml http://www.hot.ee/oswald11/

26 märts 2006 leidis Mart, Tõnis ja Raivo [raivo]
Näidisleidmine. Luunja vallas Tartumaal Emajõe vasakul kaldal asub Kavastu küla. Peipsini jääb siit veel 16 km. Koordinaatidel N 58 22 38 E 27 02 43 leidsime Kavastu parve, vaatamata astronoomilisele kevadele, sügavat talveund magamas. Üle jõe saab jalgsi mööda taliteed. Parv on siin mõningate vaheaegadega teelisi teeninud aastast 1899. Praegu on ta Eestis ainuke, lapsepõlvest mäletan mitte väga kaugel Ahja jõel Kikassaare parve ja Tartu lähedal Emajõel Kabina parve. Ka Lääne-Virumaal Haljala vallas on Kavastu küla. Endise mõisapargi kirdenurgas, koordinaatidel N 59 28 31 E 26 08 43, leidsime huvitava ehitise. Tegemist on 1869 aastal valminud ja eelmise sajandi kaheksakümnendatel korrastatud keskaegset kaitsetorni meenutava nn. Tuvitorniga. See on üks väheseid ehitisi, mis kunagisest mõisa hoonetekompleksist säilinud on.